Loeng 7. Rahateooria - kristjanvaikkristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_7... · 2018. 9. 27. · 1. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend: Sissejuhatus

Loeng 7. Rahateooria

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž1

1. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend:

Sissejuhatus • töötatakse saamaks palka • ettevõtja riskib kasumi nimel

vahend:

2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest:

• majanduslepingud on rahalises väljenduses jne.

vaatlesime skeemi raha liikumisest:

•inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) Tegelikkus on keerulisem.

•see raha jõuab ettevõtete kätte, kes d ll k d i k

•raha eest saab eluks vajalikke kaupuTegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori (riigi) ning ettevõtete majapidamisteostavad selle eest kaupade tootmiseks

vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet).

ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel.

3. Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda. Aluseks on raha funktsioonid.g p

4. Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon.

Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid,

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

j p g , p ,jne. Riskide maandamine.

2

Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone, võib nimetada rahaks.

RAHARAHA

,

RAHARAHAKäibevahendKäibevahendKäibevahend

Vää t õõtVää t õõtVää t õõt

MaksevahendMaksevahendMaksevahend

Väärtuse mõõtVäärtuse mõõtVäärtuse mõõt

AkumulatsioonivahendAkumulatsioonivahendAkumulatsioonivahendAkumulatsioonivahendAkumulatsioonivahendAkumulatsioonivahend


Raha kui maksevahendKauba või teenuse eest tasumine Raha olemasolu lihtsustab oluliselt

kaupade ja teenuste vahetust jaseega ka majanduslikku tegevust

Probleem!

seega ka majanduslikku tegevust.

Raha ei aktsepteerita maksevahendina, tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või muul põhjusel.

Raha alternatiiv on bartertehingud, kus kaup vahetatakse kauba vastu.

Eeldab, et leiame kellegi, kes vajab meiepakutavat kaupa ning ühtlasi pakub meienõutud kaupa. Primitiivses ühiskonnas eiolegi see raske, sest kaupu on vähe.


olegi see raske, sest kaupu on vähe.

4

Raha kui väärtuse mõõdu funktsioon

1. Raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu

2. Raha lihtsustab oluliselt raamatupidamist Bilanss ja kasumiaruanne erinevates kaupades? Lihtsam kui kõik varad ja

3. Raha eripära, ta ei ole konstantnevõrreldes teiste mõõtühikutega (meeter,

jkohustused, tulud ja kulud on rahalisel ühismõõtmel.

võrreldes teiste mõõtühikutega (meeter,kilogramm jne). Kui meeter jääbmeetriks, mis iganes ka juhtuks, siis rahaostujõud muutub

Täna 100 krooni maksev kaupei pruugi sugugi sama paljumaksta aasta pärastostujõud muutub.

4. Raha väärtuse muutumine tekitab

maksta aasta pärast.

Seda arvestamata kaotavad probleeme siis, kui raha kasutatakse väärtuse mõõduna tulevaste maksete kindlaksmääramisel või võrreldakse

võrdlused mõtte, majanduslepingute korral kannab aga üks pool kahju.


kindlaksmääramisel või võrreldakse eri ajahetkedel tehtavaid kulutusi.

g p j

5

Raha on hea akumulatsioonivahend

NB! Ootamatute kulutuste katteksakumulatsioonivahend

M l l ( ää b i ki i

kulutuste katteks.

Muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetadakaotusi kandmata rahaks vahetada.

Raha on hea ak m latsiooni ahend aid

i i õ ii jõ

Raha on hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral.

Juhul kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad.


Raha ajalugu

M k h di j t ühik Mõ d i t l d l t õ dMaksevahendi ja arvestusühiku osas on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju.

Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu, kuid samas on mõned neist:

• väärtuslik ka mitterahalises kasutuses • mitterahalises kasutuses väärtusetud

Rahana kasutatud asjad on hästi säilivad. Kõikide rahade ühisjoon on aga see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid raha rollis tunnustatud.

Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks.

Kaugemas minevikus Rahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne..

Jä llid k i k h M t ll h jJärgnes metallide kasutamine kauprahana, algul kaaluliselt, hiljem aga müntidena.

• täisväärtuslik kullast hõbedast või vasest vermitud mündid

Metallraha jagunes:


• täisväärtuslik kullast, hõbedast või vasest vermitud mündid• vaegväärtuslik (kaalult kergemat või madalama prooviga) metallist raha

7

Kaupa esindav raharaha NB! Raha täidab oma funktsioonekui inimesed teda aktsepteerivad.

See eeldab inimeste vahelisi kokkuleppeid (tekkisid alguli j d id h k j il d ki dl )iseenesest ja andsid raha kasutajaile teatud kindluse).

Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe seniRiigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe seni, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha,

Olukord muutub, kui kasutusele tuleb kaupa esindav raha.

Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa Näit k b h õ ti k t lKaupa esindav raha on siis, kui teda ei saa kasutada rahana, praktiliselt väärtusetu.

Näiteks paberraha, võeti kasutusele Hiinas 11. ja P- Am.-kas 17. saj.

Kindlustunde annab siin tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu.


Krediitraha Krediitraha on kaupa esindavast rahast samm edasi.

Krediitraha korral kasutame elektroonilist pangülekannet,

Krediitraha vahetamise kohustustriik enam enesele ei võtaelektroonilist pangülekannet,

paberraha ja odavat metallmünte. Seega võrreldes olukorda, kus ringluses on kuldmündid või kus

riik enam enesele ei võta.

Kuld- ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas, transport tülikas.

ringluses on kuldmündid, või kus pangad peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma,

k diit h õ t lt d

Krediitraha eest saab omandada kaupuja teenuseid ainult siis kui ka teised

Krediitraha on üsna uus nähtus. on krediitraha võrratult odavam.

ja teenuseid ainult siis, kui ka teisedinimesed krediitraha tunnustavad.Suurem osa arenenud riike

kasutas kullastandardit kuni1930. aastateni, lõplikult

Krediitraha nõuab abstraktset mõtlemist:inimene peab tajuma, et miski iseenesestväärtusetu on väärtuslik kui teised

, ploobuti aga raha sidumisestkullaga alles 1970. aastatel.


väärtusetu on väärtuslik, kui teisedinimesed seda väärtuslikuks peavad.

9

Krediitraha nõuab1. Abstraktset mõtlemist1. Abstraktset mõtlemist2. Usaldust raha emiteerija vastu. 3. Reeglina on garandiks riik.

Rahaseadusest on vähe (kohustab kodanikke keskpanga emiteeritud raha aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu.

Usalduse suurendamiseks kohaliku raha vastu on kasutatud valuutakomitee süsteemi, mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Seda kasutas Eesti, ka Hongkong, Singapur ja Argentina.

Näide. 1991. aastal ja 1992. aasta alguses kehtis Eestis seaduslikumaksevahendina küll rubla, kuid tegelikult kasutati vägalaialt välisvaluutat mida usaldatilaialt välisvaluutat, mida usaldati.

Põhjus: rubla eest vajalikke kaupu osta oli raske, kui mitte võimatu,välisvaluuta omaniku valikuvõimalused seevastu olid hoopissuuremad. Lisaks võis ta rahulikult tulevikku vaadata, sest USA jaSaksamaa majanduslik ja poliitiline olukord oli stabiilne ning dollari


ja marga väärtus ei vähenenud tohutu kiirusega.

10

Rahateooria Eeldati, et kui raha kasutatakse väärtpaberiteostuks, tõusevad nende hinnad ningprotsendimäär langeb ja autonoomne

ISLM mudelis on ainsaks siduvakslüliks raha ja tootmissfääri vahelväärtpaberite turg.

protsendimäär langeb ja autonoomnekulutamine suureneb. Väärtpaberite turg onküll siduv lüli raha ja tootmissfääri vahel,kuid mitte ainusväärtpaberite turg.

Sageli omistatakse väärtpaberite turule tähtsusetu osa ja väidetakse,

kuid mitte ainus.

Vaatleme teisi kanaleid, eriti raha ülekandemehhanismi kohta käivaid eri turule tähtsusetu osa ja väidetakse,

et raha mõjutab majandust teiste kanalite kaudu otsesemalt.

seisukohti. Ülekandemehhanism analüüsib raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid.

Raha ülekandemehhanism on kaasaegse makroökonoomika üks tähtsamaid osi.

•Neoklassikud usuvad et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsiooni•Neoklassikud usuvad, et muutused raha pakkumises mõjutavad ainult inflatsioonimäära, mitte tootmissfääri. See on kooskõlas enamiku monetaristide vaadetega pikemaperioodi kohta.•Keinslased: raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus•Keinslased: raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse tulemus mitte aga põhjus.

Selle vaidluse tulemus on otsustava tähtsusega, sest see määrabrahanduspoliitika struktuuri ja efektiivsuse tulevastel aastatel.


p j

11

Raha erilisus e. unikaalsus. Teiseks, majandusesisekorrigeerivad jõud vähenevad.

Raha unikaalsus on asjaolu, et seda ei saa toota erasektoris. Neoklassikute järgi isereguleeruva majanduse

aluseks on üldise asendatavuse aksioom. Selle järgi kõik k b d äh l li l d d ük iEsiteks säilib nii raha

funktsioon väärtuse kogujana.Kui raha on unikaalne, siis ta ei sobi asendajaks.

kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist.

Teisi väärtpabereid võivad toota kaerafirmad, nii et alati on võimalus,et toodetakse liiga palju ja hinnad

Rahal ei ole ka häid asendajaid. Seega raha nõudluse suurenemisest tekitatud hinnasignaal

langevad. Erasektor ei saa muutaraha väärtust, küll aga valitsus.

ei kandu alati üle teistele turgudele ja üldise asendatavuse aksioom ei kehti.

Raha ei ole unikaalne ainult seetõttu, et ta on kõikidest väärtpaberitest liikuvam, vaid ka see, et raha saldatakse samas teiste äärtpaberite s htesraha usaldatakse, samas teiste väärtpaberite suhtes …

Raha on väärtpaber, mille poole


p , ppöördume siis, kui ajad on halvad.

12

Raha agregaadid

Raha agregaat USA Euroopa Liit HiinaM1 Raha

+ i itš kidRaha+ ül öö j

Raha (see on kasutusel õi t M1 l)+ reisitšekid

+ nõudmiseni hoiused+ muud pangatšekkide alusel

+ üleöö ja lihtdeposiidid

mõiste M1 asemel): raha ringluses+nõudmiseni deposiidid.

pangatšekkide alusel toimivad deposiidid.

M2 M1äik d

M1k i 2 d

Ebaraha (kvaasiraha) k l õi M2 l+ väikesed

tähtajalised deposiidid+ ää t h i d

+ kuni 2-aastaseddeposiidid,+ kuni kahekuused t i t

kasutusel mõiste M2 asemel:+tähtajalised deposiidid ja CD+ ää t h i d+ säästuhoiused

+ rahaturu osakudtagasiostu kokkulepped

+ säästuhoiused+ muud deposiidid

M3 Märts 2006 a. ei M2 Ei kasutatakasutata + tagasiostu

kokkulepped+ rahaturu osakud

k i 2 d


+ kuni 2-aastasedvõlakirjad

P d id j h kk iPanganduse reservid ja raha pakkumine


Raha loomine 1. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. Võtab raha sisse madala ja laenab välja kõrgema protsendiga.

2. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga võlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata.

Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi

3. Kui raha on välja laenatud, siis võib see muutuda deposiidiks teises pangas, kus see on aluseks andmiseks kellelegi. Laenatakse nii palju, kui seadus ja riskid lubavad.

Pankade reservis on vaid osa deposiitidest ja sellist raha loomise protsessi nimetatakse osalise reserviga panganduseks.

Raha loomise protsessi näide:

Oletame, et pank A võtab deposiidi 1000 krooni. Kui kohustusliku reservi määr on 20%, siis võib pank A laenata 800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.

Esimene etapp

800 krooni ja peab panema vähemalt reservi 200 krooni.

Pärast laenu andmist on panga A bilanss järgmine:

V h did K h t dVahendid KohustusedReservid 200 krooni Nõudmiseni deposiit 1000 krooniLaen 800 krooni


Laen 800 krooniKokku 1000 krooni Kokku 1000 krooni

Võetud laen 800 krooni võib paigutada panka B.Teine etapp

Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800Sel juhul leiab pank B, et tema deposiidid on suurenenud 800 krooni võrra ning ta võib omakorda laenu anda.

Kui pank B ei pea samuti vajalikuks omada täiendavat reservi, siis laenab ta välja 640 krooni ja paigutab 160 krooni reservi.

Pärast laenu andmist on panga B bilanss järgmine:

Vahendid KohustusedReservid 160 krooni Nõudmiseni deposiidid 800 krooni

Laen 640 krooniKokku 800 krooni Kokku 800krooni

See 640 krooni, mille pank B välja laenas, võib omakorda minna panka C, kes omakorda

Kokku 800 krooni Kokku 800krooni

Kolmas etapp … jne.p

laenab osa sellest välja jne. Kui see protsess jätkub ja sularaha vahepeal välja ei võeta, siis esialgne deposiit võib luua 5000 krooni uut raha.


esialgne deposiit võib luua 5000 krooni uut raha.

16

Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil.

Rahakordaja e. raha multiplikaatorAnaloogne kulumultiplikaatoriga. Raha multiplikaatoron selle matemaatiline (mitte majanduslik) ekvivalent.

Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on “laenuprotsessist väljalangeva” raha (kohustusliku p j g (reservi) pöördväärtus mm*.

Kui R on vajaliku reservi määr siis saame lihtsaKui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul:

mm* = 1 / Rrr

Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuseannab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.


Tegelik rahakordaja Madalam kui mm* kahel põhjusel

Esiteks hoiavad pangad sageli oma käes mõningast täiendavat reservi.

Teiseks on sularaha väljavõtmine. Kui kliendid võtavad oma arveltkäes mõningast täiendavat reservi.

See tähendab, et antakse vähem laenu ja teenitakse vähem tulu.

Kui kliendid võtavad oma arvelt sularaha, siis reserv väheneb ja ka laenu andmise võimalus väheneb

Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse:

mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr),( r) ( r r r),

kus Cr - sularaha osatähtsus;

Rr - kohustusliku reservi määr;

T l R h l i lik i ää äh b k i i j

Rr kohustusliku reservi määr;

Xr - täiendava reservi määr.

Tulemus. Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajasolevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüabmõjutada Rr –i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis


juhtub määradega Xr ja Cr .

18

Täiendav reserv ei teeni pangale kasumit, seega püüavad pangad hoida seda minimaalsel tasemel. p p g

Täiendava reservi suurus sõltub kolmest faktorist:

Esiteks on raha hoidmise tinglik kulu suurem kõrgema protsendimäära korral.Teiseks otsivad pangad kliente agaramalt siis, kui nad võivad saada kõrgeidlaenuprotsente.laenuprotsente.Kolmandaks kipuvad täiendavad reservid suurenema, kui ei leita tagatisilaenudele.


Raha pakkumineMB = CU + RR + XR

Ringluses olev Pankade vajalik Pankade täiendav

MB = CU + RR + XR

raha mass CU

i

reserv RR reserv XR

Rahabaasi MB moodustavad

Raha pakkumise leidmiseks kasutatakseRaha pakkumise leidmiseks kasutatakse omakorda raha multiplikaatorit mmning rahabaasi MB.

Raha pakkumine Ms Järeldus. Raha pakkumine sõltub seegavahetult nii raha multiplikaatori kui kaleitakse:

Ms = mm *MB

vahetult nii raha multiplikaatori kui karahabaasi suurustest. Lisaks sellele, etrahanduspoliitika püüab mõjutada RR –imõjutatakse ka MB suurust teiste


mõjutatakse ka MB suurust teistevahenditega.

20

K k k j h kk iKeskpank ja raha pakkumine


Rahaturu reguleerimine

Vabaturu operatsioonid

Suurem osa raha pakkumise igapäevasest kontrollist teostatakse riiklike väärtpaberite ostu ja müügi kaudu kommertspankadele.

Vabaturu operatsioonid mõjutavad pangareservide taset ja seetõttu ka ringluses j g p

Kui keskpank otsustab raha pakkumist suurendada, siis ta ostab

j goleva raha kogust.

See suurendab rahabaasi (MB)pakkumist suurendada, siis ta ostab väärtpabereid rohkem, kui müüb.

Vastupidine juhtub siis kui keskpank

See suurendab rahabaasi (MB) ja ka raha pakkumist (Ms).

Kasutatakse ka repotehinguid. USA, Jaapan, Euroopa riigid.

Vastupidine juhtub siis, kui keskpank müüb väärtpabereid rohkem kui ostab.

Avatud turu operatsioonid:

• Kui keskpank müüb väärtpabereid siis MB väheneb ning Ms väheneb

Avatud turu operatsioonid:


• Kui keskpank ostab väärtpabereid siis MB kasvab ning Ms kasvab

22

Reservimäära muutumine. Selle tulemusena nii rahakordisti kui ka raha pakkumine langevad.

Keskpankade kõige võimsam abinõu on tema võimalus muuta kommertspankade

Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka midatema võimalus muuta kommertspankade

kohustuslikku reservimäära.

K k d d d h

vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata.

K i k “tühj k l t d” (XR 0)Keskpangad muudavad harva reservimäära, sest sel on liiga suur mõju majandusele.

Kui pank on “tühjaks laenatud” (XR = 0), võib nõutava reservimäära tõstmine tingida vajaduse laenude järele ja põhjustada finantspaanika.

K i R k b ii äh b i M äh b

Reservimäära (Rr) muutumine:

•Kui Rr kasvab siis mm väheneb ning Ms väheneb.

•Kui Rr väheneb siis mm kasvab ning Ms kasvab.


Diskontoprotsendi muutmine Kõikidel pankadel ja laenuühistutel USA-s on õigus laenata FED - lt.

Kui nad seda teevad, peavad nad maksma keskpangale protsenti, mida kutsutakse diskontoprotsendiks.

Kui keskpank vähendab laenuprotsenti, siis pangad kalduvad

Reeglina on see signaaliks, kas keskpank kergendab või

rohkem laenama ja vastupidi.

Kuna pangad saavad ka mujalt laenata (teised kommertspangad,

raskendab krediidi saamist.

välismaised allikad jne.) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju pangandusele ja rahaturule tervikuna.

Di k i id

•Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb

Diskontooperatsioonid :

•Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb


Keskpankade muudregulatsioonid

Neist kaks tähtsamat on võimalus kehtestada piiranguid rahafondide jaregulatsioonid.

1. Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja

kehtestada piiranguid rahafondide ja aktsiate turul tehtavatele tehingutele ning võimalus selektiivseks krediidikontrolliks.

ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a krahhi üheks põhjuseks

2. FED on kasutanud oma võimu, et kontrollida krediiti paljudel juhtudel.1929 a. krahhi üheks põhjuseks. kontrollida krediiti paljudel juhtudel.

Suurt ohtu võivad endast Korea sõja ajal kehtestati siselaenu Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad aktsiatehingud

suurus, et vähendada kulutamist ja summutada inflatsiooni. Viimati kasutati seda võimu 1980. aastal, kui FED piiras aktsiatehingud. , pkrediitkaartide omandamist.

Tulemus oli vapustav, kuna krediitkaartide omandamise piiramine tõi kaasa majanduse “vaba langemise” (järelmaksuga ostmise võimalus kadus) ja tõi kaasa FED volituste mõningase piiramise


võimalus kadus) ja tõi kaasa FED volituste mõningase piiramise.

25

KESKPANKSel juhul peaks keskpank olema võimeline viima raha pakkumise k ää it l t l

1. Kui keskpank kontrollib

Sel juhul kaotaks keskpank palju oma võimalusest kontrollida raha pakkumist.

kasvumäära soovitavale tasemele.

1. Kui keskpank kontrollib täielikult raha pakkumist, siis nimetatakse rahateoorias seda raha eksogeenseks pakkumiseks.

2. Kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, g psiis on raha pakkumine endogeenne.

Seega kui raha on täielikult k ii h kk i Kui raha on täielikult endogeenneeksogeenne, siis raha pakkumine on

majandusliku aktiivsuse põhjustajaks. Kui raha on täielikult endogeenne,siis on majanduslik aktiivsus rahapakkumise põhjuseks.

Kolmandaks, reaalne maailm pole õnnetuseks nii täpselt piiritletud.


Sel juhul sissetuleku või raha nõudluse Kui raha pakkumise kõver on horisontaalne, siis muutus raha nõudluses suurendab laenuandmist pankades ning raha pakkumist

jsuurenemine tõstab protsendimäära, kuna inimesed on harjunud kasutama kindlat rahakogust.

r

eksogeenne pakkumine

r

pankades ning raha pakkumist.

eksogeenne pakkumine

endogeenne pakkumine

MdMd1

Md0

Md1

Md0

Raha pakkumise mõju intressimäärale. Md – raha nõudlus. Vaidlused k j d kü i ü b õj d h i

M/P M/P


eksogeensuse ja endogeensuse küsimuse ümber mõjutavad suhtumist protsendimääradesse. 27

Sel juhul on keskpangal probleeme

Endogeensed rahateooriadEndogeenne rahapakkumine

i i jtekkimise põhjused

Finantsilised uuendused Keskpankade kohandumised


Uuendused panganduses

1 Mõ ik d k t d K i k k k ii k l h1. Mõnikord kommertspangad eiravad keskpanga kontrolli, “luues” vajadusel uusi raha liike.

Kui keskpank piiraks sularaha käivet, annaksid kommertspangad välja ajutisi krediitkaarte või isegi

2. Rahaturu fondid

3 Uuendus “üleöö turg”

kirjutaksid võlaarveid.

• võimaldab pankadel laenata “üleöist raha” üksteiselt katmaks lühiajalisi reservide puudujääke

3. Uuendus üleöö turg

reservide puudujääke • seega pangad võivad hoida täiendavaid reserve minimaalsel tasemel• tulemus: laenuandmise suureneb, reservid piiri peal

G dh i d “I h d fi i i i

• praktikas tundub, et pangad esmalt annavad laene ja alles hiljem vaatavad üle vajalikud reservid

Goodharti seadus: “Iga raha definitsioon, mis saab ametlikuks eesmärgiks, kaotab kogu seose tegelike sündmustega kahe aasta jooksul.”


Finantsuuendused, mis mõjutavad inimesi

Kaks muudatust on eriti olulised:

•Panga- ja sularahaautomaatide (automatic teller machines -ATM) laialdane kasutamine.•Kõikvõimalike säästu-, hoiu- ja N d lid i d k t d illKõikvõimalike säästu , hoiu ja jooksvate kontode tekkimine.

Need olid esimesed kontod, mille baasil anti välja tšekiraamatud ning millelt maksti protsente. Nüüd makstakse protsente enamikult arvetelt.

Klientide jaoks, kes arvutite abil liigutavad oma arvetel raha, kaotab erinevus tehinguteks hoitava raha ja raha kui väärtuse kogumise vahendi vahel mõtte. g

See on põhjustanud raha ja majandusliku aktiivsuse


vahelise esialgselt stabiilse seose kadumise.

30

Finantsilise ebastabiilsuse hüpotees

K i h kk i d ii ül k d hh i k t bKui raha pakkumine on endogeenne, siis ülekandemehhanism kaotab suurema osa oma tähtsusest, kuna raha pakkumise kasv on majandusliku aktiivsuse tulemus, mitte esmane põhjustaja.

Raha ja krediit mängivad majanduses tähtsat osa. Minsky näitas, et raha javõlgnevuse loomise protsess võib majanduse viia finantsilise ebastabiilsuseni.

Ta märgib, et kui firmad võtavad laenuks raha, siis loodavad nad tulevikusteenida piisavalt, et laen tagasi maksta. Firma häving on löök pangandusele.Minsky järgi viibki see majanduse ebastabiilsusele.

1. Finantsvõimendus kujutab firma võlgade ja omakapitali suhet. Kui firma ii fi i

Minsky järgi viibki see majanduse ebastabiilsusele.

võtab laenu, siis tema finantsvõimendus suureneb.

2. Kinnine rahandus tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva õlvõlgnevuse.

3. Spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi


sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi.

31

Minsky finantsilise ebastabiilsuse hüpotees

1 Äritegevuse laienemise algstaadiumitel võib firma suurendada finantsvõimendust1. Äritegevuse laienemise algstaadiumitel võib firma suurendada finantsvõimendust, laenates madala protsendimääraga ja omades häid võimalusi laen tagasi maksta.2. Saab hakkama majanduse laienemise varasematel etappidel. Suhteliselt lihtne oli juhtida võlgu ja maksekohustusijuhtida võlgu ja maksekohustusi.3. Kui laienemine jätkub, võib firma rohkem laenata ja suurendada finantsvõimendust.4. Kui teised firmad mõistavad, et enamik kasudega töötavatest firmadest kasutavad , gfinantsvõimendust edu saavutamiseks, siis võib majanduses suureneda spekulatiivne rahandus.5. Majandusbuumi jätkudes, on selline spekulatsioon väheohtlik.5. Majandusbuumi jätkudes, on selline spekulatsioon väheohtlik.6. Juhul kui firmad suurendavad finantsvõimendust, suurendavad nad ka oma tulevasi kohustusi ning protsendimäärade kasv suurendab neid veelgi kiiremini.7 Kui majanduslik kasv ükskord aeglustub siis saadavad tulud ei kata kohustusi (raha7. Kui majanduslik kasv ükskord aeglustub, siis saadavad tulud ei kata kohustusi (raha enam ei jätku) ja firmad peavad tegema uusi laene, et tasuda varasemaid.8. Buum lõpeb, kui protsendimäärad tõusevad liiga kõrgele ja lisakrediidi allikad

d dammenduvad.


Kokkuvõte endogeense raha teooriast

Endogeense raha teooria aluseks on tees, et raha pakkumine raha teooriast o tees, et a a pa u evastab majanduse vajadustele.

Raha pakkumine on endogeenne

1. Pangad annavad esmalt laenu ja alles seejärel vaatavad üle reservid

kahel peamisel põhjusel:

2. Keskpangad jälgivad sageli mugandumispoliitikat

Seega, kui raha pakkumine on endogeenne, Keskpangad on siin siis majandusliku aktiivsuse tõus põhjustab raha pakkumise suurenemise.

suhteliselt jõuetud.

Kommertspangad võivad keskpangad piiravatest meetmetestkergesti mööda hiilida, luues uut liiki arveid ja laenates reserve.

Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuseloomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni.


KokkuvõteRahateooria makroökonoomika üks komplitseeritumaid ja tähtsamaid osi, kuna muutused raha pakkumises võivad mõjutada kõiki majanduslikke näitajaid Paljud majanduslikud depressioonid onpakkumises võivad mõjutada kõiki majanduslikke näitajaid. Paljud majanduslikud depressioonid on saanud alguse rahanduse sektorist ja reeglina on kõigi kiire inflatsiooni perioodide juured rahanduslikes põhjustes. Vaatamata selles valdkonnas hulgaliselt tehtud uurimustele, on vähemalt kaks põhjust, miks tõenäoliselt kunagi ei jõuta ühtsele seisukohale rahanduslikes küsimustes.p j g j

Esiteks, rahanduse põhiküsimus on ülekandemehhanism, põhjuse - tagajärje seos. Kuna põhjust jatagajärge ei saa kunagi statistiliselt määrata, siis jätkub alati ruumi võistlevatele teoreetilisteleargumentidele.gTeiseks, raha funktsioneerib ühe lülina oleviku ja tuleviku vahel. Kuna tulevik on määramatu, siisjärgivad inimesed oma mõtteid, arvamusi ja intuitsiooni otsustades, kas hoiustada või kulutada raha.Intuitsiooni modelleerimine on mõttetu.Reaalses elus ei toimi aga kumbki äärmus ei eksogeenne ega endogeenne rahapakkumine, mistõttutõde peaks olema kuskil vahepeal. Tänapäeval ollakse veendunud, et:- raha on tähtis poliitikat muutev vahend;- raha pakkumine on küllalt elastne, mis teeb raha pakkumise kontrolli erakordselt raskeks;

- oma aja on ära elanud vana monetaristlikku raha pakkumise konstantse kasvu määra idee.

Siiski hakkab pealtnäha ühtsete seisukohtade raames rahanduse küsimusi puudutav majanduslik mõteSiiski hakkab pealtnäha ühtsete seisukohtade raames rahanduse küsimusi puudutav majanduslik mõtepöörduma. Paljud poliitikud peavad vajalikuks hoolikalt jälgida mõningaid asju (majanduslikkukasvu, inflatsiooni, tööpuudust, maksebilanssi jne.) ja muuta vastavalt rahanduse eesmärke.

34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

Euroga liitumise kriteeriumite järgi:a) peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3

protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst;

b) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringub) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena;

c) inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti ) , p pkolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist;

) ii i i j i i i ää i i ü i 2d) riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmistsaavutanud liikmesriigi keskmist.


Documents

Loeng 7. Rahateooria - kristjanvaikkristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_7... · 2018. 9. 27. · 1. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend: Sissejuhatus