Loenggjp 5. Nõudlus ja pakkuminekristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/... · Oligopol Puhta oligopoli puhul: •turul on mõned tugevad firmad •firmadel õnnestub hindu

Loeng 5. Nõudlus ja pakkumineg j p

Sissejuhatus

T d t kt id MonopsonTurgude struktuurid Monopson

Täiuslik konkurents Monopoolne turg

Oligopol

Monopoolne konkurents

Oligopol

Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž2

Täieliku konkurentsi turg (TKT)

EeldameEeldame

1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga ostja teab, et turul on hulgaliselt müüjaid, kelle vahel tal on võimalik g j g jvalikut teha

4 Üh üüj õi tj ll ll Hi j k t k j i l l d kõik3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad.

Täieliku konkurentsiga turgusid iseloomustab kaks näitajat:

4. Ühe müüja või ostja roll on null. Hinna ja koguste kujunemisel osalevad kõik.

j

1. Kaupade pakkumine turul on pidev.

Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid.

2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda

Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud

j g jturuhindu mõjutada.

Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž

hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut.

3

Oligopol

Puhta oligopoli puhul:

•turul on mõned tugevad firmad•firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida

•pole hinnasõjad välistatud kuigi selleni läheb

•firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha•pole hinnasõjad välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.

Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.


Monopoolne konkurents

• turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupuerinevaid kaupu • kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada g g

Näide

A ti t k t ELennufirmad, kes on küll

Näide

Arvuti tarkvara turg. E-õppe jm. tarkvara palju.

analoogse teenusega turul kuid teenindavad eri liine

i tõtt h l ining seetõttu omavahel ei konkureeri


Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna.

MonopolpMicrosoft, … Loomulikud monopolid, kelle

tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit Eesti Telefonreguleerida: näit. Eesti Telefon, Eesti Energia, Tallinna Vesi jne..


Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende

üüj i k j ä imüüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi.

Paraku on mõnikord ka üksik Situatsioon, kus turul on küll palju üüj id k id h li l äh j id ostja võimeline hinda mõjutama.müüjaid, kuid suhteliselt vähe ostjaid.

Monopson võib kasutada oma turuvõimu ptäieliku konkurentsi tingimustes kujunenud hinna taseme allasurumiseks.

Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning ühiskond tervikuna kaotaks vaatamata monopsoni ajutisele edule.

Näide. Palju piimatootjaid ja vähe ii k bi t M k h ük töö dj

tervikuna kaotaks vaatamata monopsoni ajutisele edule.

piimakombinaate. Maakohas üks tööandja


Nõ dl lNõudluse olemus


NõudlusTuru uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrabkauba koguse nõudluse (kauba koguse, mida ostjadsoovivad ja suudavad osta) Vaatleme kaubana jäätist

Hindsoovivad ja suudavad osta). Vaatleme kaubana jäätist.

Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?

Ilmselt ostetakse vähem. Võib-olla ostetakse selle asemel külma jogurtit.hind kasvab 100 kroonini?

Kui jäätise hind langeb 1 kroonini.

ostetakse selle asemel külma jogurtit.

Ilmselt ostetakse rohkem kui varem.

Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos

Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langemisel, suureneb kauba

hinna ja koguselise nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele.

Si l k d

nõudlus, tingimusel, et muud faktorid ei muutu.

K id t b õ dl k i äh b i t l k?Sissetulekud Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek?

Reeglina nõudlus langeb, kuna teil on vähem võimalusi kulutada.

Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim. normaalseteks kaupadeks.


Kui mingi kauba nõudlus kasvab samal ajal kui sissetulekud langevad, siis nimetatakse seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi.

9

Omavahel seotud kaupade hinnad Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd

1. Asendatavad kaubadkaupade hinnad

Eeldame, et külmutatud

Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem külmutatud jogurtit.

S l j l t tõ ä li lt t tEeldame, et külmutatud jogurti hind langeb.

Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased maitseomadused.

Def Kui ühe kauba hinnaDef. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa k t t k d t t k

Sellised kaupade paarid võivad olla hot dog ja hamburger, kinopiletid

2 Täiendkaubad

kutsutakse asendatavateks. ja video laenutus jne..

Sellist situatsiooni, kui ühe kauba hinna 2. Täiendkaubad

Eeldame nüüd, et langeb jäätisele lisatava sulatatud šokolaadi hind

,langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. lisatava sulatatud šokolaadi hind.

Nõudlusseaduse kohaselt peaks nüüd kasvama šokolaadi tarbimine. Kuna tavaliselt serveeritakse neid koos siis

p

Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad


tavaliselt serveeritakse neid koos siis peaks kasvama ka jäätise nõudlus.

j ,ja tõstukipilet, arvutid ja tarkvara.

10

Maitse Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus

Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem.

seotud maitsega.

Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, kuna maitse kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb väljapoole majanduse valdkonda.

Ootused Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused. Ootused

• Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna siis olete valmis koheselt oma kulutusi suurendamatäna, siis olete valmis koheselt oma kulutusi suurendama.

Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasitunduvalt, siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi.


1. Sisuliselt on võimalik teha kindlaks igaüksiku indiviid nõudlus mingi konkreetsekauba või teenuse järele ja esitada see kas

Nõudluse esitamise võimalusedkauba või teenuse järele ja esitada see kastabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul.2. Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus mis

Hinna ja nõudluse sõltuvused tabeli ja graafiku kujul Hind

tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa.

Jäätise nõudlus

tabeli ja graafiku kujul.

9

11

Jäätise hind Jäätise nõudlus

3 485 36

7

9

5 367 249 12

59 1211 0

Nõudlus0 12 24 36 483


Nõudluskõvera niheNimelt leiti, et kõik, kes söövad

1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus.

, ,päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö.

2. See avastus muudakstõenäoliselt inimeste suhtumist

Antud hinnanivool tekib müüjatelkoheselt võimalus müüa suurem

jäätisesse ning suurendaksoluliselt nõudlust jäätise järele.

kogus jäätist, mille tulemusenanõudlus kõver nihkub paremale.

Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule.nõudluskõvera vasakule.

Järeldus! Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetudtingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe.


Nõudluskõvera nihkumine.Hind

Nõudluse kasvNõudluse kasv

D3Nõudluse kahanemine

D1

D2

D1

Nõ dlNõudlus


Esimene võimalus on nihutada vastavate

Hirmutamine! Hoiatused sigaretipakkidel!Reklaamikeelud TV-s, raadios, tänaval,utada vastavate

toodete nõudluskõverat. Tervisekaitse üritused!

Eesmärk: nõudluse vähendamine

Filantroopide või poliitikute ül k äh d d i i Tulemused Maailmas viib 10%

Eesmärk: nõudluse vähendamineantud hinnataseme juures.

üleskutse vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist.

Tulemused. Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis suureneb ilmselt salaviina ja

it üü i täht-suitsu müügi osatähtsus.

Alternatiiv (poliitik) püütakse Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodeteAlternatiiv (poliitik), püütaksetõsta sigarettide hinda.

Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodetemaksumäära on selle tulemuseks kõrgemmüügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem.

Antud juhul suitsetamise vähenemine eikajastu nõudluskõvera nihkes, vaid


liikumisega mööda kõverat kuni punktini,kus on madalam nõudlus ja kõrgem hind.

15

Suitsetamisevastane poliitika nihutab nõudluskõvera vasakulePaki sigarettide nihutab nõudluskõvera vasakuleg

hind, EEK

15

D1D2

0 10 20 sigarette päevas

Sigarettide täiendav maksustamine tõstab

Paki sigarettide hind, EEK

ghinda, kuid liikumine toimub piki kõverat.

B18

A15


Slaid 160 12 20 sigarette päevas

D

16

Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale

Põhjustab liikumise piki kõverat

Nih t b õ dl kõ t

Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale

Hind

Si t l k t Nihutab nõudluskõverat

Nihutab nõudluskõverat

Sissetulekute suurus

Täiendavate kaupade hinna muutus

Nihutab nõudluskõverat

Nihutab nõudluskõveratMaitse

Ootused

Nihutab nõudluskõveratOstjate arv


P kk i lPakkumise olemus


Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid.

Hind on põhifaktor mis Jäätise hind on kõrge siis tulu onHind Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse.

Jäätise hind on kõrge, siis tulu on kõrgem ning pakutav kogus suurem.

Tootja: töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu.

Jäätise hind on madal!

Äri annab vähem tulu, seetõttu toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri

Kui hinna tõus põhjustab pakkumise kasvu ja vastupidi, kui hinna langusega kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis

lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli.

kaasneb ka pakkumise vähenemine, siis öeldakse, et pakkumise suurus on positiivselt seotud kauba hinnaga.

Sellist seost hinna ja pakkumise koguse vahel nimetatakse pakkumise seaduseks.

Pakkumisseadus väidab, et kauba hinna tõusmisel, suureneb ka kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu


kauba pakkumine, tingimusel, et muud faktorid ei muutu

19

Tehnoloogia

Tehnoloogia võib vähendada tööjõu vajadust jäätisetootmisel. Firma kulud vähenevad. Eelisedtehnoloogias väljenduvad pakkumise suurenemises.

Sisendhinnad

Jäätise tootmiseks on vaja: tööjõud, hooned, masinad, suhkur, toiduvärv, rõõsk koor …

Juhul, kui mingi komponendi hind tõuseb langeb koheselt ka kasumi suurus ning firma pakkumine väheneb. suhkur, toiduvärv, rõõsk koor … g pKui sisendite hinnad kasvavad oluliselt võib see halvata kogu tootmise.

Ootused

Tänased pakkumised Näiteks kui te eeldate et lähitulevikus hind tõusebTänased pakkumised sõltuvad reeglina tulevikuootustest.

Näiteks, kui te eeldate, et lähitulevikus hind tõuseb,siis toodate jäätist rohkem ning säilitate seda laosning vähendate momendi pakkumist.


PakkumiskõverJäätise hind

99

7

5

3

0 4 8 12 Jäätise kogus


Pakkumise esitamine Vaatleme, kuidas muutub pakkumise suurus sõltuvalt hinnast, eeldusel, et i dk did h l i jsisendkomponendid, tehnoloogia ja

ootused on muutumatud. Pakkumise sõltuvust hinnast saame esitada nii tabeli kujul kui ka graafiliselt.

Individuaalne pakkumine ja turu pakkumine.

Turu kogunõudlus oli üksikute nõudluste summa ka turu

Millest aga sõltub individuaalsete pakkumiste suurus vaatlesime eespoolnõudluste summa, ka turu

kogupakkumine on üksikute pakkumiste summa.

pakkumiste suurus vaatlesime eespool. Lisaks sellele sõltub turupakkumise suurus ka müüjate arvust.

Pakkumiskõvera nihe

Kui suhkru hind langeb siis jäätis hinna

See omakorda suurendab jäätise pakkumist, kuna antud hinnataseme juurest soovib müüjaKui suhkru hind langeb, siis jäätis hinna

langus peaks suurendama tootja kasumeid.

Seega, kui peaks muutuma ükskõik milline

hinnataseme juurest soovib müüja toota suuremat kogust ja pakkumiskõver nihkub paremale.

g , ppakkumist mõjutav faktor peale hinna, siis pakkumiskõver nihkub. Juhul kui muutused põhjustavad pakkumise langust, siis nihkub

Kokkuvõttes, pakkumiskõver näitab, mis juhtub pakutava kauba kogusega, juhul kui kauba hind muutub, hoides


p j p gpakkumiskõver vasakule. samal ajal ülejäänud pakkumist

mõjutavad tegurid konstantsena.22

Pakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suurenebPakkumisseadus. Kauba hinna tõusmisel, ceteris paribus, suureneb ka kauba koguse pakkumine.

Pakkumise suurust mõjutavad faktorid

Mõju pakkumiskõverale

Põhjustab liikumise piki kõverat

Nihutab pakkumiskõverat

HindSisendhindade suurus Nihutab pakkumiskõverat

Nihutab pakkumiskõverat

Sisendhindade suurusTehnoloogia

Nihutab pakkumiskõveratOotused

Müüjate arv Nihutab pakkumiskõverat


Nõudlus ja pakkumine


Nõudlus ja pakkumine koos

1. Reaalses elus ei õnnestu pakkumist ja nõudlusteraldi analüüsides jõuda eriti mõistlike tulemusteni.S õ l id fik l kpakkumine koos

2. Ostjate ja müüjate tegevus liigutab turgu nõudluseja pakkumise tasakaalu suunas

Seetõttu vaatleme neid graafikul koos.

ja pakkumise tasakaalu suunas.

ÜlepakkuminePakkumineJäätise hind

7

Tasakaala

6

7

Liigne nõudlus Nõ dl

5

nõudlus Nõudlus

20 Jääti k


20 Jäätise kogus

25

Nõudlus ja pakkumine Vaatleme, kuidas erinevad sündmused mõjutavad jäätiseturgu. Toome näitena ilmastiku mõju turule.

K l d k tl t k l k j i t kk i õ dl di il

• Esiteks, eeldame, et ilm on ilmselt sündmus, mis nihutab nõudluskõverat. • Teiseks teame, et ilmastiku toimel võib kõver nihkuda nii paremale kui ka vasakule. • Kolmandaks, vaatleme tasakaalu kujunemist pakkumise-nõudluse diagrammil.

Selleks, et näha kuidas need juhised toimivad vaatleme erinevaid sündmusi, mis võivad mõjutada jäätiseturgu.

Näide: Nõudluse muutus. Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt:

j j g

1. Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostmajäätist iga etteantud hinna juures

j j

jäätist iga etteantud hinna juures.2. Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkubnõudluskõver paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmineon kõrgem iga hinnanivoo juureson kõrgem iga hinnanivoo juures.3. Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid.

Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise


Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse suurenemise.

26

Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat.

1 Antud näites pakkumine (kõver ei 2 Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate1. Antud näites pakkumine (kõver ei nihkunud) ei muutunud seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi müüa iga etteantud hinna juures.

2. Selle asemel mõjutas kuum ilm tarbijate soovi osta iga etteantud hinnatasemelt ning seetõttu nihkus nõudluskõver. Nõudluse suurenemine põhjustas tasakaaluhinna tõusu.

S

Hind

S

3. Kui hind tõuseb, kasvab kapakutav kogus. See suureneminepakkumise koguses on jälgitav

4 Kui soojade ilmade tõttu tõuseb jäätisep1

p2

pakkumise koguses on jälgitavliikumisena piki pakkumiskõverat.

4. Kui soojade ilmade tõttu tõuseb jäätise hind, siis kasvab firma poolt pakutav jäätise kogus, ehkki pakkumiskõver jääb samaks. Seega, kasv oli “pakkumise koguses”.D1

p1

D2

D1

Kogusq1 q2


5. Märkus. “Pakkumine” viitab positsioonile pakkumiskõveral, samas “pakkumise kogus” viitab kogusele, mida pakkujad soovivad müüa.

27

Näide: Muutus pakkumises.

S õj t b kk i kõ t

Eeldame, et ühel ilusal suvel lasebterrorist õhku mõned jäätisetehased.

See mõjutab pakkumiskõverat.

S2

1. Müüjate arv väheneb, muutub ka jäätise kogus mida

S1

Jäätise hind

S2 muutub ka jäätise kogus, mida firmad suudavad toota ja müüa antud hinnatasemel. Väheneb jäätise pakkumine …

10

Esialgne tasakaal6

4. Nõudluskõver ei muutu, kuna terrorist ei suuda muuta jäätise kogust,

2 …ja tõuseb hind

Nõudlus

6 muuta jäätise kogust, mida soovitakse osta.

12 20

Pakkumine

3. … ja langeb läbimüük

Näeme, et selline sündmus põhjustas hinna


tõusu ja müüdavate koguste vähenemise.

28

Näide: Pakkumine ja nõudlus muutuvad koos. Eeldame nüüd, et kuum suvi ja maavärin toimivadüheaegselt. Analüüsime neid sündmusi.1. Mõlemad kõverad nihkuvad. Palavad ilmad mõjutavad nõudluskõverat. Samal ajal maavärin mõjutab pakkumiskõverat.

2. Mõlema kõvera nihe toimub samas suunas, mis eelmiste näidete puhul. Nõudlus kõver liigubparemale ja pakkumiskõver nihkub vasakule.p j p

3. Eksisteerib kaks võimalust tasakaaluks, mis omakorda sõltuvad nihete suhtelisest suurusest.Mõlemal juhtumil tasakaaluhind tõuseb. Kui nõudlus suureneb märksa olulisemalt kui pakkuminelangeb (a), kasvab ka tasakaalu kogus. Kui pakkumine langeb märksa olulisemalt kui nõudlus

S2

g ( ), g p gsuureneb (b), langeb ka tasakaalukogus. Seega, need sündmused kindlasti tõstavad hinda, kuid nendemõju kogusele ei ole üheselt määratav.

P2

Suur nihe

S1

S2Uus tasakaal

Väike nihe

aJäätise hind

Uus tasakaalSuur nihe

S2P2P2

D2

S1

P1

D1

D2P1

Endine tasakaal

D2

D1


Q1Q2 Jäätise pakkumineQ1 Q2

29

Elastsuse olemus ja nõudluse elastsus


Elastsus ja tema rakendused

Näide! Talunik, kes tegeleb ainult nisu kasvatamiseganing kogu teenistus oleneb nisumüügi edukusest. Teebsuuri jõupingutusi selleks et muuta oma põllumaa niisuuri jõupingutusi selleks, et muuta oma põllumaa niiviljakandvaks kui vähegi võimalik. Vaatleb ilma jamulla olukorda, jälgib kahjureid ja taimehaigusi omapõldudel õpite tundma farmitehnoloogia viimasedpõldudel, õpite tundma farmitehnoloogia viimasededusamme. Seega, mida rohkem ta suudab müüa vilja,seda kõrgemad on sissetulekud ja ka elustandard.

Äkki teatavad Sangaste sordiaretajad, et neil õnnestusaretada uus nisusort, mis eelnevatega võrreldes annab20% kõrgem saagi.

Probleem!20% kõrgem saagi.

Kauba hind viib pakutava ja nõutava kauba koguse tasakaalu ka viljaturul Selleks et aru

Kuidas suhtuda uudisesse? Kason võimalik uus sort kasutusele koguse tasakaalu ka viljaturul. Selleks, et aru

saada ülaltoodust vaatleme hinnatundlikkuse mõistet ehk elastsuskontseptsiooni.

on võimalik uus sort kasutuselevõtta ja kas sellest tõuseb üldsetulu? Hiljem hindame.

Elastsus näitab, kuidas müüjad ja ostjad reageerivadturutingimuste muutusele, mis omakorda lubab meil


suure täpsusega analüüsida pakkumist ja nõudlust.

31

Nõudluse hinna elastsus

Nõudluse hinna elastsus mõõdab kui palju

Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langus suurendab nõudlust.

Nõudluse hinna elastsus mõõdab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele:

• mingi kauba nõudlust loetakse elastseks siis, kui

• nõudlust loetakse mitteelastseks siis, kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele.

g ,nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest

muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele.

Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne

1. Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest.

2 Nõ dl hi l t õlt b j d lik tvõi mitteelastne? 2. Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest teguritest, mis vormivad selle individuaalsetest soovidest.

•hädavajalikel kaupadel on suundumus

Hädavajalikkus ja luksus:

Arsti visiidi tasu, ravimi hindd v j e up de o suu du usomada mitteelastset nõudlust•samal ajal luksuskaupadele on omane elastne nõudlus

Arsti visiidi tasu, ravimi hind

Eralennuk, jaht


Lähedase asendaja olemasolu

Kaubal millel on hea asendaja

Näiteks või ja margariin on kergestiasendatavad. Väike võihinna tõus, eeldades,et margariinihind on paigal, põhjustab võiKaubal, millel on hea asendaja,

on suurem nõudluse hinnaelastsus, kuna tarbijatel on lihtnelülituda ühelt kaubalt teisele

et margariinihind on paigal, põhjustab võimüügimahus küllaltki suure languse.

Samas munad on toiduaine, mis ei oma lähedasilülituda ühelt kaubalt teisele. asendajaid ning seetõttu on munade nõudlus

tõenäoliselt vähem elastne kui või nõudlus.

Mää tl l t id i ( ä l i ää tl )

Nõudluse elastsus suvaliselt l õlt b kit d t t

Määratlusele toiduaine (väga lai määratlus),vastab mitteelastne nõudlus, kuna talle ei olehead ligikaudset asendajat.

Turu definitsioon

turul sõltub kitsendustest.

Kitsalt määratletud turgudelon suundumus omada rohkem

Jäätis (kitsam määratlus) omab suuremat elastset nõudlust, kuna talle on võimalik leida asendajaid.

V ilj jääti ( l kit ää tl ) b l ielastsemat nõudlust kuilaiemalt määratletud turgudel

Vanilje jäätis (veel kitsam määratlus) omab veelgi elastsemat nõudlust kuna omab palju asendajaid.

Ajaline horisont

Kaupadel on suund omada suuremat elastsetõ dl t ik j j k l K i b ii i hi d

Aja jooksul inimesed ostavad väiksemakütusekuluga masinaid või hakkavadkasutama ühiskondlikku transporti.


nõudlust pikema aja jooksul. Kui bensiini hindtõuseb, siis bensiini nõudlus langeb kergeltainult mõne esimese kuu jooksul.

pMõne aasta pärast võib bensiininõudlus seetõttu langeda.

33

Nõudluse elastsus erinevad liigid:•nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele•nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakogusenõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele•nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba t dlikk t õlt lt t bij t l i t l k t t ttundlikkust sõltuvalt tarbijate reaalsissetulekute muutusest

Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil:

e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %


Nõudluse hinna elastsuse arvutamineNõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit:

e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %)

Näid E ld t jääti t bik hi d k 5 k ilt 5 50 i S ll t l l jäätiNäide. Eeldame, et jäätisetorbiku hind kasvas 5 kroonilt 5.50-ni. Selle tulemusena langes jäätiseläbimüük kuus 10 kastilt 8 kastini. Kõigepealt arvutame hinna muutuse protsendi:

Hinna muutus protsentides = (5.50-5.00) / 5.00 = 10%

Sarnaselt leiame ka nõudluse koguselise muutuse protsentides:

Nõ dl k li t t tid (10 8) / 10 20%Nõudluse koguseline muutuse protsentides = (10-8) / 10 = 20%

Nendel tingimustel oleks:

Nõudluse hinna elastsus = 20% / 10% = 2

Antud näite puhul oleks elastsus 2, mis näitab, et nõudluse koguse muutus on kaks korda suurem kuihi thinna muutus.

Kuna kaupade koguselise nõudluse on seotud negatiivselt nende hinnaga, siis koguse muutusprotsentides peaks alati olema vastandmärgiga kui hinna muutus protsentides. Sel põhjusel onmõnikord nõ dl se hinna elasts s esitat d negatii se n mbrina Käesole as loeng te sarjasmõnikord nõudluse hinna elastsus esitatud negatiivse numbrina. Käesolevas loengute sarjasvaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita.

35 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledž

Elastsuse määratlused:Nõudlust loetakse elastseks siis, kui elastsuskoefitsient on suurem kui üks

See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt rohkem kui hind.

Nõudlust loetakse mitteelastseks sel juhul, kui elastsus on väiksem kui üks

See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt vähem kui hind.

Nõudlust loetakse ühikelastseks, kui elastsuskoefitsient on täpselt üks

See tähendab, et kogus muutub proportsionaalselt sama palju kui hind

Seega nõudluse hinna elastsust mõõdab kui palju

Graafiliselt on see seos määratud nõudluskõvera kaldega.

nõudlus reageerib hinnale.

R ik l Mid l d õ dl kõ tt t d ktiRusikareegel: Mida lamedam on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda suurem on nõudluse hinna elastsus. Mida järsem on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda väiksem on nõudluse hinna elastsus


hinna elastsus.

36

NõudlusHind

1. Absoluutsel mitteelastne nõudlus

Hind

2. Mitteelastne nõudlus

Hinna tõus …4

5

4

5Hinna tõus 25% …

4Nõudlus

4

… ei mõjuta nõudlust

100 Kogus

5 Absoluutselt elastne nõudlus

Kogus90 100… langus 10%

HindAlates 4 EEK –st on

5. Absoluutselt elastne nõudlusHind

Hinna

3. Ühikelastne

Hinna

Hind4. Elastne nõudlus

nõudlus null

5

tõus 25%…

Hinna tõus 25%…

Nõudlus

5

Nõudlus

Täpselt 4 EEK, siis ostetakse iga kogus

44

Nõudlus

4 4


KogusHind alla 4 EEK, siis nõudlus lõpmatu

g g

Kogus75 100

… langus 25%

Kogus50 100

… langus 50%37

HindNõudlus

HindNõudlus

3

S=2401

S = 100

100 Kogus0

Mitteelastse nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 1- lt 3 kroonini.

080 Kogus

S 100

g

Nõudlus

Hind Hind

S =S = 2004

5

NõudlusS 100

50 20Kogus Kogus

Nõudlus


50 20Kogus Kogus

Elastne nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 4-lt 5 kroonini.38

Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust

Lisaks nõudluse hinna elastsusele, kasutatakse majanduses ka muid elastsuse mõisteid. sõltuvalt kogutulust

(sissetulekust)Nendest oluliseim on nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse

Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse:

sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse maht muutub kui tarbija sissetulek muutub.

Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse:

e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus %

Suurem osa kaupadest on nn. normaalsed kaubad, mille puhul sissetulekute muutumisel muutus ka

Eksisteerivad ka nn. alaväärtuslikud kaubad, mille puhul sissetulekute tõustes tarbimine vähenes (näitekssissetulekute muutumisel muutus ka

nõudlus. Juhul kui need liikumised on samas suunas, siis loetakse, et tegemist on normaalsete kaupadega millel on

tõustes tarbimine vähenes (näiteks bussisõit). Seega, kui koguste ja hindade muutused toimusid erinevates suundades on tegemiston normaalsete kaupadega, millel on

positiivne hinna elastsus.erinevates suundades on tegemist negatiivse hinna elastsusega.


Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt sisstulekutest

Reeglina normaalsete kaupade puhul nõudluse hinna elastsus sõltuvalt tulust võib olla küllaltki erinev.

1. Sellistel kaupadel, nagu toit ja riided, on väike nõudluse elastsus sõltuvalt tulust, kuna tarbijad, hoolimata nende sissetulekute suurusest on sunnitud seda ostmasissetulekute suurusest, on sunnitud seda ostma.2. Osadel kaupadel nagu raadio, televiisor, sülearvuti jne. võib olla suurem nõudluse hinna elastsus sõltuvalt tulust.3. Luksuskaupadel (kaaviar, lõhe) on aga suur tulu elastsus, kuna tarbijad leiavad, et juhul kui nende sissetulekud langevad siis saavad nad ka ilma luksuskaupadeta hakkamalangevad, siis saavad nad ka ilma luksuskaupadeta hakkama.


8Hind

Elastsus on suurem kui 1 e. elastne nõudlus

8

7

6

5

4Elastsus on väiksem kui 1

e. mitteelastne nõudlus3

2

1

0 2 4 6 8 10 12 14 16 Kogus

1

0

Lineaarse nõudluskõvera elastsuspiirkonnad.


Pakkumise hinna elastsus. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgem hind suurendab pakutavaid koguseid e. pakkumist.

Pakkumise hinna elastsus näitab, kuidas pakutav kogus reageerib hinna muutustele.

Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis kui pakutava

Kaupade pakkumist loetakse itt l t k ii k ielastseks siis, kui pakutava

koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele.

mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele.

Pakkumise hinna elastsus sõltub müüjate paindlikkusest muuta pakutavate kaupade koguseid.

Rannaäärne maa pakkumise hind on mitteelastne, kuna

Vastanditeks on mõningad tööstuskaubad, kuna firmad ,

ilma suurema või väiksema verevalamiseta on seda äärmiselt raske juurde

,võivad hindade kasvades suhteliselt kiiresti laiendada tootmist (lisades vahetusi).

Näide


hankida.

42

Enamikel turgudel oleks põhifaktoriks pakkumise hinna elastsuse juures analüüsitava perioodi pikkus. Pakkumise elastsus.

Pakkumine on rohkem elastne pikaajalises kui lühiajalises horisondis.

Lühiajaliselt pole firmad võimelised suurendama või vähendama oma toodangut suurtes kogustes.

Seega lühiajaliselt pakkumise Pikaajaliselt aga sõltub

Näide: Eeldame et piima kokkuostu hind Mulgi Meieris kasvas 2 5 kroonilt 3

g j pkogus ei ole sõltuvuses hinnast.

j gpakkumine oluliselt hinnast.

Näide: Eeldame, et piima kokkuostu hind Mulgi Meieris kasvas 2,5 kroonilt 3 kroonini, mille tulemusena kasvas piima pakkumine 100000 liitrilt kuus 125000 liitrini. Teada tahame, kui suur on piima pakkumise elastsus1) leiame piima hinna muutuse = (3 – 2,5) /2,5 x 100 = 20%,1) leiame piima hinna muutuse (3 2,5) /2,5 x 100 20%,2) leiame pakkumise muutuse = (125000 – 100000) / 100000 x 100 = 25%,3) sel juhul pakkumise hinna elastsus oleks = 25% / 20% = 1,25.Seega pakkumise muutused on suuremad kui hinna muutused ja tegemist on g p j gelastse pakkumisega


Hind HindPakkumine Pakkumine

Absoluutselt mitteelastne pakkumine: elastsus on 0

Mitteelastne pakkumine: elastsus on alla 1

4

5

4

5

4Hinna tõus 25% võrra…

Hinna tõus 25% võrra…

4

Kogus Kogus…ei mõjuta pakkumise suurust

100…suurendab pakkumist 10%

100 110

Hind Pakkumine

54

5


Pakkumise ühikelastsus: elastsus on 1

Kogus100 125


Kogus100 125…suurendab pakkumist 25%

44

Elastne pakkumine: elastsus on suurem kui 1

Absoluutselt elastne pakkumine: elastsus on lõpmatu suur

Hind HindIga hinna juures, mis on kõrgem kui 4 on pakkumine

4

g plõpmatu.

45


4

Hinna puhul 4 täitavad tootjad iga pakkumiskoguse

4

Kogus Kogus100 200…suurendab pakkumist 100%


Kas head uudised võivad olla vahel ka halbadeks uudisteks?

Vaatleme nüüd kuidas mõjub Sangaste nisuaretajate uudis põllumeestele.

Kas 20% võrra suuremat saaki andev nisust paneb põllumehed rõõmust rõkkama?

Mõjutab pakkumiskõverat. Kuna uus sort võimaldab saaki oluliselt suurendada, siis soovivad põllumehed endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada jasoovivad põllumehed endise hinna juures oma nisupakkumist suurendada ja tagajärjeks See omakorda põhjustab pakkumiskõvera nihkumise paremale.

Kuna nisu puhul on tegemist mitteelastse nõudluse ja pakkumisega, siis kõverate tõus

1. Juhul kui nõudlus onS2Nisu hi d

S1D

p g j p g ,on võrdlemisi järsk. Sama veinitootjatel.

2 iib l

1. Juhul kui nõudlus on mitteelastne, siis 20% pakkumise kasv…

2hind

3

22. ... viib suurele hinna langusele …

120100 Kogus

NõudlusPakkumine


3. …ja suhteliselt väiksemale müüdava koguse suurenemisele. Kogutulu langeb 300 240

120100 Kogus

46

Makromajanduslike aktsioonide illustreerimine õ dl j kk i bilnõudluse ja pakkumise abil


Majandusteadlased täidavad kahesuguseid ülesandeid.

2. Poliitikuna1. Teadlasena

V tl üüd õ dl j kk i k d likk kül i ll k j

Arendavad ja katsetavad teooriaid seletamaks maailma meie ümber.

Kasutavad neid teooriaid, et muuta maailma paremaks.

1. Analüüsida monetaar- ja/või fiskaalpoliitika osatähtsust majanduses.

Vaatleme nüüd nõudluse ja pakkumise rakenduslikku külge ning selleks on vaja:

2 A lüü id lit t j d liitik id k t d ll k õ dl j2. Analüüsida valitsuste majanduspoliitikaid, kasutades selleks nõudluse ja pakkumise teoorias pakutud vahendeid. Peab märkima, et sageli jõutakse küllaltki üllatavate tulemusteni, kuna majanduspoliitika annab tihtipeale tulemusi, kuhu selle teostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinudteostajad mitte kuidagi jõuda ei soovinud.3. Jälgides mistahes riigi poliitikute majanduspoliitilisi soove, võib sageli märgata püüdu kehtestada kontrolli mingite hindade üle (üürihindade piirmäärad, miinimumpalkade nõue jne ) Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kuimiinimumpalkade nõue jne.). Hinnakontroll kehtestatakse tavaliselt siis kui poliitikud on veendunud, et kaupade või teenuste hinnad on ebaõiglased kas müüjate või ostjate suhtes. Paraku genereerivad poliitikud sellega probleeme enda jaoks.4 V tl k d õj k liitik d k t d k ii t älj i k t4. Vaatleme maksude mõju, kuna poliitikud kasutavad makse nii turu väljaminekute mõjutamiseks kui ka avaliku sektori sissetulekute tõstmiseks.5. Tollide ja kvootide mõju majandusele.


6. Maailmakaubandus ja maailmaturu hindade mõju tasakaalu hindadele.

48

2. Ülemine piirhind, millest

Jäätise hind Jäätise hind

1 Tasakaaluhindalla ei saa minna, siis on …

6

S S1. Tasakaaluhind ilma piirhinnata

3. …tulemuseks ülepakkumine

2. Kui on alumine piirhind, millest üle ei saa minna, siis …

5 5p

a b4

,

D

1. Tasakaaluhind ilma piirhinnata

D3. … on tulemuseks puudujääk

100 Kogus 75 125 Kogus100

p j

Piirhinna mõju.


Bensiini hind

1 EsialguS

aBensiini hind

2 …kuid kui pakkumine langes

P2 S1

b

1. Esialgu ülemine piirhind ei ole seotud …

3

PiirhindP2 S1

P1

3 …osutus piirhind seotuks …4… ja tule-

museks on

P1

museks on puudujääk S2

Bensiini kogus

D

Bensiini kogusQs Qd Q1

D

Q2

Bensiini turg koos piirhinnaga. Slaidil a on toodud olukord, kus ülemine piirhind ei ole seotud ning bensiini tasakaaluhind kujune välja allpool piirhinda. Joonisel b on toodud l k d k b ii i hi d t õli hi tõ i tõtt k ki d i kk i kõolukord, kus bensiini hind toorõli hinna tõusmise tõttu on kerkinud ning pakkumiskõver

nihkub asendist S1 asendisse S2. Reguleerimata turul tõuseks bensiini hind P1 kuni P2. Paraku välistab ülemine piirhind selle võimaluse. Seotud piirhinna juures sooviksid tarbijad osta bensiini koguses Qd samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa


tarbijad osta bensiini koguses Qd, samal ajal soovivad tootjad sellelt hinnanivoolt müüa ainult Qs. Vahet nõutava ja pakutava koguse vahel ongi bensiini puudujääk.

50

Sa

Üüb

ÜürS Üür

SS

Üüri piirhind Üüri piirhind

D

puudujääkD

puudujääk

Üü ihi d d k lli lühi j li õj ill j k l i l õi lik k id

D

Korterite arv Korterite arv

Üürihindade kontrolli lühiajaline mõju, mille jooksul ei ole võimalik kortereid juurde ehitada, mistõttu pakkumine on täielikult mitteelastne ning nõudlus on mitteelastsed (a) ja pikaajaline mõju mille puhul võib nii nõudlus kui pakkumist


vaadelda elastsetena (b).

51

Tööjõu pakkumine

Palkpakkumine

Tööpuudus

Miinimumpalk

Tasakaalu Tööturu tasakaalTasakaalu palk

Tööjõu nõudlus

Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub

Tööjõu nõudlus

Nõudlus Pakkumine Tööjõu hulk

Miinimumpalga mõju tööturule. Tasakaal tööturul eksisteerib siis, kui puudub palga alammäär , mis oleks kõrgem kui on tööturu tasakaalu puhul palk. Juhul, kui eksisteerib selline miinimumpalk, siis tekib tööjõu ülejääk, millega kaasneb ka tööpuudus


tööpuudus.

52

Jäätise hind

S

6.50

Hind, mille maksab ostja

1. Tasakaal ilma maksuta

2. Maks nihutab

5.004.50

Maks 2 krooniHind ilma maksuta

2. Maks nihutab nõudluskõverat tinglikult täpselt maksu suurenemise ehk kahe krooni võrra

Hinna osa, mis jõuab müüjani

D1

D2

3. Tasakaal maksude lisandumisel

Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siisKogus10090

Maks ostjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse ostjatelt, siis nõudluskõver nihkub allapoole 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 – ni. Hinna osa, mille müüjad saavad langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind mida ostja maksab kerkib 6 50 ni Kuigi sageli arvatakse et maksud maksatakse kinni


ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine ostjate ja müüjate vahel.53

Jäätise hind S2

T k l k d

6.50


S1

Maks nihutab ti lik lt

Tasakaal maksude lisandumisel

5.004.50

Maks 2 krooniHind ilma maksuta

tinglikult pakkumiskõverat

täpselt maksu suurenemise ehk

Hinna osa, mis jõuab müüjani Tasakaal ilma maksuta

kahe krooni võrra

D1

Maks müüjatele Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt siis

100 Kogus90

Maks müüjatele. Kui maks suuruses 2 krooni nõutakse sisse müüjatelt, siis pakkumiskõver nihkub vasakule 2 krooni ulatuses Tasakaalu kogus kukub 100 90 – ni. Hind, mille müüjad saavad tagasi langeb 5 - lt kroonilt 4.50 –ni ja hind

id tj k b k kib 6 50 i K i i li t k t k d k t k


mida ostja maksab kerkib 6.50 – ni. Kuigi sageli arvatakse, et maksud maksatakse kinni ostjate poolt, siis tegelikult toimub maksude jagunemine. 54

Hind

S1

1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus…

S1Hind, mille

maksab ostja

M k2. …siis mõjutab maksu

Hind ilma maksuta

Maks kehtestamine sagedamini tarbijaid …


3. …kui müüjaid

D1

jõuab müüjani

M k k j i Tüü ili häd j lik k b k l

100

1

90 Kogus

Maksukoormuse jagunemine. Tüüpiline hädavajaliku kauba korral.


Hind1. Kui nõudlus on elastsem

kui pakkumine…


3. …kui tarbijaidMaksHind ilma

maksuta

j

D1


2. …siis mõjutab maksu k ht t i

S1

jõuab müüjani kehtestamine sagedamini müüjaid …

90

S1

Kogus

Luksusmaksu toime turule. Juhul, kui pakkumiskõver on mitteelastne ja nõudluskõver on elastne, siis müüjani jõudev hinnaosa langeb oluliselt, kuid ostjate poolt juurdemakstav hinnaosa suureneb ainult natuke. Seega enamus


j p j gmaksukoormusest langeb müüjate õlgadele.

56

Tarbijate ja tootjate j j jtuluefektid


Seni vaatlesime, kuidas turumajandusespakkumise ning nõudluse survel kujunevadk d j hi d j k d

Turud ja heaolukaupade ja teenuste hinnad ja kogused.

Teiste sõnadega oli meie analüüs positiivne (mis

1 V tl t t i l t l

on), mitte normatiivne (mis peaks olema).

Vaatleme neid eeliseid mida turu1. Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside paigutamine mõjutab majanduslikku võitu

Vaatleme neid eeliseid, mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti,mõjutab majanduslikku võitu. tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii müüjad kui ostjad.

Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku aktiivsuse loomiseks.

Mis on “õige” turuhind?

Hind, mis tasakaalustab pakkumise ja nõudluse ongi parim, kuna ta maksimeerib nii tarbijate kui ka tootjate kasulikkuse!!!


Tarbijate tuluefekt e. hinnavaru

1. Oletame, et keegi tahab mobiiltelefone müüa ja selleks, et kõrgemat hinda saada korraldab oksjoni.

2. Registreerubki neli ostjat, kõigil on oma nägemus ülemisest hinnast ning nende hinnapakkumised on järgmised:

Ostjad Mobiili hindOstjad Mobiili hind

1. ostja 2000 krooni


3 ostja 1700 krooni3. ostja 1700 krooni



Mobiiltelefonide pakkumine tabeli kujulp j

Hind Ostjad Nõutav kogusüle 2000 krooni Puuduvad 0

1800 kuni 2000 üks 1

1700 kuni 1800 kaks 2

1500 kuni 1700 kolm 3

1500 või vähem neli 4


Nõudluskõver mobiiltelefonide oksjonil.

Mobiiltelefoni hind

2000Erinevate ostjate parimad pakkumised

1800

1700

1500

Nõudlus

10 2 3 4 Mobiiltelefonide

Nõudlus

arv


Mobiiltelefoni hind

2000Ostja majanduslik võit ühe

müüja korral (200 EEK)

18001700

1500

Nõudlus

10 2 3 4 Mobiiltelefonide arv

Kui on üks pakkuja turul, siis on ostja majanduslik võit oksjonil 200 krooni


krooni.

62

Mobiiltelefoni hindEsimese ostja majanduslik

võit (200 EEK)Esimese ostja majanduslik

võit (300 EEK)Esimese ostja majanduslik

võit (500 EEK)2000

Kolmanda ostja

Teise ostja majanduslik võit (100 EEK)

1800

1700Teise ostja majanduslik

võit (300 EEK)

Kolmanda ostja majanduslik võit

(200 EEK)Tarbijate summaarne

1500

Tarbijate summaarne majanduslik võit (400 EEK)

Nõudlus

majanduslik võit (1000 EEK)

10 2 3 4 Mobiiltelefonide

Nõudlus

Tarbijate majanduslik võit juhul kui on kaks või enam ii f i j

arv


mobiiltelefoni müüjat.

63

Hind1. Tarbija majanduslik tulu hinnanivool P1

PP1 2. Järgmise tarbija majanduslik

tulu hinnanivool P2

P2

3. Esimese tarbija

majanduslik

P2

Nõudlusmajanduslik

lisatulu

KogusQ1

Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P1 ja P2.

Q20


Tootja tuluefekt

Pakkuja Hind

Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks

1. maaler 2000 krooni2. maaler 1800 krooni

3. maaler 1700 krooni4. maaler 1500 krooni

Maalrite pakkumistabel majavärvimiseks

Hind MüüjaidHind Müüjaid2000 ja rohkem neli1800 kuni 2000 kolm1800 kuni 2000 kolm1700 kuni 1800 kaks1500 kuni 1700 üks


Pakkumise hindPakkumine

2000

18001700

1500Erinevate maalrite

parimad pakkumisedparimad pakkumised

10 2 3 4 Maalrite arv

Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel.


Erinevate maalrite pakkumiskõver majavärvimisel.

66

Pakkumise hind

Pakkumine

2000

1800

1700

1500Esimese tootja majanduslik

tulu (200 EEK)tulu (200 EEK)


Tootja majanduslik tulu.


Pakkumise hind

Pakkumine

2000Tootjate summaarne

majanduslik tulu (400 EEK)

1800

1700 Teise tootja majanduslik tulu (100 EEK)

1500Esimese tootja majanduslik

tulu (300 EEK)

( )

tulu (300 EEK)


Tootjate majanduslik tulu.


Pakkumine

Hind

Esimese tootja majanduslik

P1

lisatulu

KogusQ1

Tootja majanduslik tulu hinnanivool P1

0


Tootja majanduslik tulu hinnanivool P1.

69

Pakkumine

Hind

Tootjate majanduslik tuluj j

P2

P1

Järgmise tootja majanduslik tulu

P2

Esialgse tootja majanduslik

li t llisatulu

KogusQ1

Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P2

Q20


Kõrgem hind tagab suurema majandusliku tulu. Tootjate majanduslik tulu hinnanivool P2.

70

Hind A

PakkumineTarbija tulu

Tasakaaluhind E

Tootja tulu

NõudlusC

Tootja tulu

Tasakaalu kogus Kogus

C

Tarbijate ja tootjate majandusliku tulu suurus turu tasakaalu korral. Kogutulu oleks mõlema tulu summa.


Hind

Maksu suurus, T

Sissetulek


Pakkumine

Hind ilma maksuta

Sissetulekmaksust

(TxQ)

maksuta

Hind mille üüj bmüüja saab

Müüdud kogus

Nõudluskogus

Müüdud kogus maksustamise korral Kogus

0 Müüdud kogus ilma maksuta

Valitsuse tulud maksustamisest. Valitsuse tulud kujunevad maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena Graafiliselt


maksusuuruse T ja müüdud koguse Q korrutisena. Graafiliselt võrduks see rohelise ristküliku pindala suurusega.72

Maksude mõju hüvedele.

Hind 1. Maks kaupadele vähendab ostja

Hind, mille k b tj

Pakkumine

Hind

A

p jpoolt saadavat majanduslikku tulu pindalade B+C võrra ja …

Hind ilma

maksab ostja

BCHind ilma

maksutaD

Hi d ill

E

Hind mille müüja saab

Nõ dl

F

2 tootja oma

Q1 -müüdud kogus

Nõudlus

0 Q2 müüdud kogus

2. … tootja oma D+E võrra.

Q1 müüdud kogus maksustamise korral Kogus

Q2 müüdud kogus ilma maksuta

3. Kuna maksust saadav tulu on pindala B+D, siis öeldakse et maksu poolt põhjustatakse nn “ränkraske


öeldakse, et maksu poolt põhjustatakse nn. “ränkraske kahjum” e. ühiskonna puhaskahju (C + E).

73

Rahvusvahelise kaubanduse toime avatud majandusega riigismajandusega riigis


Rahvusvahelise kaubavahetusele toime.Hind

Sisepakkumine

Maailmaturuhind

Siseturu hind Tasakaal ilma väliskaubanduseta

Eksport Sisenõudlus

sisenõudlus sisepakkumine Kogus


Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Kes võidab ekspordist ja kes kaotab.

Hind 1 T bij õid k 1 T tj õid k jääb

Sisepakkumine

Hind 1. Tarbija võiduks jääb pindala A

1. Tootja võiduks jääb pindala B+C+D+E+F

AMaailmaturu

hind

Eksport

Tasakaal ilma äli k b d t

Siseturu tasakaaluhind

BD

E

F väliskaubandusetatasakaaluhind

C

F

Sisenõudlus

K


Kogus

76


Sisepakkumine


Maailmaturu

väliskaubandusetaTasakaaluhind

Maailmaturu hind

SisenõudlusImport

Kogussisepakkumine sisenõudlus



Sisepakkumine1. Tarbija võit on pindala A+B+D


A

väliskaubandusetaHind enne kauplemist

BMaailmaturuHind pärast

DMaailmaturu

hindHind pärast kauplemist

CImport

Sisenõudlus

p

2. Tootja võiduks jääb pindala C

Kogus

j p


Tariifsete ja mahuliste piirangute mõju tasakaaluhindadele


Tollide toime kaubavahetusele.Hind

Sisepakkumine

Tasakaal ilma

Aväliskaubanduseta

TollimaksB

MaailmaturuC

TollimaksHind

tollimaksuga

FD E

B

Hind ilma tollimaksuta

Maailmaturu hind

G

FD

Import tariifidega Sisenõudlus

Qs1 Qd2Qs2 Qd1 Kogus


Import ilma tollitariifideta

80

Sisset lek te ümberjag nemineSissetulekute ümberjagunemine

Enne tollimaksu Pärast tollimaksu Muutus

Tarbija tulu A+B+C+D+E+F A+B -(C+D+E+F)

Tootja tulu G C+G +CTootja tulu G C G C

Valituse kasum null E +E

Kogu tulu A+B+C+D+E+F+G A+B+C+E+G -(D+F)


Importkvootide toime kaubavahetuseleHind

Sisepakkumine

Tasakaal ilma väliskaubanduseta

A kvoot

BSisepakkumine + importpakkumine

Maailmaturu

Hind pärast kvoodi kehtestamist

FD

B

C E’E’’

importpakkumine

Tasakaal koos kvoodiga

Maailmaturu hind

Hind ilma kvoodita

SisenõudlusG

Import kvoodiga

FD E

Qs1 Qd2 KogusQs2 Qd1


Import ilma kvoodita

82


Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus

Tarbija tulu A+B+C+D+E’+E’’+F A+B -(C+D+E’+E’’+F)

Tootja tulu G C+G +CTootja tulu G C G C

Litsentsisaaja tulu null E’+E’’ E’+E’’

Kogu tulu A+B+C+D+E’+E’’+F+G A+B+C+E’+E’’+G -(D+F)


Eksportkvootide toime kaubavahetusele.

Si kk iHind

Tasakaal Sisepakkumine

Hind ilma kvooditaMaailmaturu

hindA

Tasakaal koos

kvoodiga

Tasakaal ilmaHind pärast kvoodi

k ht t i t

BC

E

F H’H’’

I

J Tasakaal ilma väliskaubanduseta

kehtestamist

D

E J

K

Sisepakkumine +L

kvoot

Sisepakkumine + eksport

M

SisenõudlusEksport k di

M

Sisenõudlus

KogusQs1 Qd2Qs2 Qd1

kvoodiga


Eksport ilma kvoodita

84


Enne kvoodi kehtestamist Pärast kvooti Muutus

Tarbija tulu A A+B+C B+C

Tootja tulu B+C+D+E+F+H’+H’’+I+J+K+L+M D+E -(B+C+F+H’+H’’+I+J+K+L+M)Tootja tulu B+C+D+E+F+H +H +I+J+K+L+M D+E (B+C+F+H +H +I+J+K+L+M)

Litsentsisaaja tulu null H’+H’’ H’+H’’

Kogu tulu A+…. + M A+B+C+D+E+H’+H’’ -(I+F)


Tänan tähelepanu eest!p


Documents

Loenggjp 5. Nõudlus ja pakkuminekristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/... · Oligopol Puhta oligopoli puhul: •turul on mõned tugevad firmad •firmadel õnnestub hindu