Maailmahariduse mõju hindamise uuringu raport

Maailmahariduse mju hindamise uuringu raport

Peeter Vihma

2

Tere, hea lugeja!

Kesolev paber peidab endas Maailmahariduse programmi thususe hindamise uuringu tulemusi, mille on tellinud MT Mondo.

Uuringu eesmrgiks on hinnata Maailmahariduse programmi efektiivsust lbi osalenud noorte hoiakute, arvamuste ja teadmiste ning programmi kigus toodetud materjalide kasutamist ja hinnangut nendele petajate poolt. Mju hindamise uuring viidi lbi teist korda. Esimene kord toimus see aastal 2010 ning lhtus suuresti le-Euroopalise uuringu mudelist. Seekordne uuring lhtub uutest ksimustest, kuid mningates aspektides oli vimalik kahe uuringu tulemusi vrrelda. Uuring koosneb kahest osast: kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest. Esimene osa phineb intervjuudel 10 petajaga ning teine osa phineb ankeetksitlusel, mida titis 277 pilast. Iga osa algab vastava sissejuhatusega, kus tutvustatakse uuringu meetodeid. Tundus otstarbekam silitada selline jaotus, mitte liita teemasid omavahel, kuna ksitud ksimused ning saadud vastused vi vlja pakutud soovitused olid sna erinevad. Arvestades uuringu kirjutamise ajal tekkinud viperusi, tnan Mondo ttajaid kannatlikkuse eest. Soovin tugevat tervist! Peeter Vihma

3

Sisukord Kvalitatiivne osa ........................................................................................................................................... 4

Intervjuude lbi viimisest ......................................................................................................................... 4

Kvalitatiivse uuringu tulemused .............................................................................................................. 4

Liitumine Maailmahariduse programmiga ........................................................................................... 4

Projektides osalemine .......................................................................................................................... 6

Materjalide kasutamine ....................................................................................................................... 7

Kvantitatiivne osa ........................................................................................................................................ 9

Ankeetksitluse korraldamisest ............................................................................................................... 9

Kvantitatiivse uuringu tulemused .......................................................................................................... 10

Teadlikkus leilmsetest probleemidest ............................................................................................. 10

Maailmahariduslike materjalide kasutamine ja infokanalid .............................................................. 13

Suhtumine leilmsetesse probleemidesse ........................................................................................ 16

Mju Eestile ja aktiivsus ..................................................................................................................... 18

4

Kvalitatiivne osa Intervjuude lbi viimisest Intervjueeriti kokku 10 petajat, nendest 4 ajaloo ja hiskonnateooria petajat (VHK, Pae Gmnaasium, Hugo Treffneri Gmnaasium, Pnsi kool), ks inglise keele petaja (Rapla Vesiroosi Gmnaasium) ning Alatskivi koolist 5 petajat (ajaloo, geograafia, kunstipetuse, inglise keele ja algklasside petaja).

Intervjuud toimusid kas koolis, petaja poolt valitud kohvikus vi hel juhul ka Skype teel. Intervjud kestsid 40-50 minutit ning need lindistati.

Intervjuud lhtusid varasemalt kokku lepitud intervjuukavast (vt lisa 1), kuid ei jrginud seda jigalt, lhtudes ennekike vaba vestluse vormist ja teemaarengust.

Intervjuud transkribeeriti ja analsiti siis phistatud teooria meetodist lhtudes. See thendab, et intervjuudes korduvad mtted ning phjendused koguti kokku ning tsteti nende abstraktsioonitaset, kuni oli vimalik seletada kogu kne all olevat ksimust ilma eranditeta.

Kvalitatiivse uuringu tulemused

Liitumine Maailmahariduse programmiga Programmiga liitumisel mngivad mravat rolli isiklikud kontaktid Mondo ttajatega. Esimene info vib kll petajateni juda kooli infolisti, teiste petajate soovituse vi muu sarnase kaudu, kuid petajad tunnistavad, et pakkumisi tiendavateks koolitusteks ja materjalide kasutamiseks tuleb rohkem kui energiat vi thelepanu jtkub. Seeprast on vaja osalemiseks kas juhtkonna poolt antud lesannet vi sobivat hetke petaja jaoks, mil on rohkem aega otsida uusi petamisvimalusi. Peale vastava impulsi saamist kirjeldavad kik intervjueeritud petajad positiivseid kogemusi Mondo koolitustel vi kohtumisel Mondo ttajatega oma koolis, mis motiveerisid programmiga liituma.

Arvestades sellega, et Mondo poolt pakutavad materjalid konkureerivad teiste lisamaterjale pakkuvate organisatsioonidega, vib vlja tuua seda, mida petajad peavad Maailmahariduse juures n. konkurentsieelisteks (konkurentidena mainiti Euroopa pevikuid MT-lt Head Est, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lahendeid tutvustavaid materjale Sihtasutus Unitaselt ja humanitaarigluse materjale Punaselt Ristilt). Postiivsena toodi vlja Maailmahariduse programmi organisatoorset ja materiaalset klge. Organisatoorsest kljest leiti, et Mondo ttajad on paindlikud sobitumaks paremini petaja tga (niteks on vimalik kokkuleppel Mondo ttajatega koolituste aegu muuta) ning koolitustel pakutakse palju interaktiivsust (mitte pelgalt loenguid; koolituste kohta vt lisa materjalide kasutamise peatkist). Lisaks sellele pakuvad koolitused Eesti meeldivates kohtades petajatele vimalust leida puhkuse ajal kodukohale vaheldust. Materiaalse toetuse kljest leiti, et (eriti viimase kahe aastaga) on ppematerjalide hulk tugevasti suurenenud ning toetavad petajat mitmeklgselt. Krgelt hinnati vimalusi reisimiseks seoses projektidega, filmide laenutamise vimalust ning projektide raames majandusliku toetuse saamise vimalust.

5

Intervjuudest selgub, et petajate hinnangul on koolitused meldud eelkige mttelaadi muutuseks petajates, mitte niivrd uue meetodi vi faktoloogia omandamiseks. Koolitustel kinud petajad oskavad leida hiljem esmapilgul sna maailmahariduse-kaugetest teemadest mingi seose ning seda pilastele esitada (niteks ajaloolise foiniikia laevaehituseks raiutud puude ja keskkonnasstlikkuse vahel). Hiljem on tundides kasutatud koolitustel tutvustatud vi kasutatud materjale, kuid petajad tlesid, et on neid materjale oma ke jrgi muutnud.

petajad mrgivad, et tavaliselt suunatakse kooli tulnud Maailmaharidusega seotud pakkumised hiskonnapetuse petajatele. Samas leidsid nad, et programmi sobivuse rhutamine ka teistes ainetes kui hiskonnapetus viks mjuda programmi levikule positiivselt. Need petajad, kes on liitunud programmiga kellegi soovitusel vi juhtkonna nudel, leidsid, et tegelikult on vimalik (ehkki suurema pingutusega) maailmaharidust anda pea kskik mis tunni raames.

Intervjueeritud petajad ttavad koolides, mida vib jaotada laias laastus kaheks vastavalt juhtkonna aktiivsusele Maailmahariduse teema edendamisel koolis. Juhtkonna toetus vib varieeruda passiivsest ja formaalsest aktiivse ja kaasavani. Esimest tpi koolides tegeleb Maailmaharidusega kuni paar-kolm petajat. Rohkemate petajate kaasamine ei ole petaja pdevuses ning enamjaolt puudub petajal selleks energia. Maailmahariduse teemat puudutav infovahetus petajate vahel on vike ning on peamiselt suusnaline. Kui teemaga tegeleb rohkem kui ks petaja, vidakse kasutada ka pisut formaalsemat teavitusviisi (niteks kasutatakse Hugo Treffneri Gmnaasiumis Facebooki leheklge, mis on initsieeritid osaleva petaja poolt). Passiivse juhtkonna puhul piirdub direktori vi muude kooli juhtide osalemine formaalse nustumisega. Siia alla kib nii pilaste lubamine tundidest ra Maailmaharidusega seotud koolivlisele tegevusele, oma nusoleku andmisega projektides osalemise jaoks (niteks allkirja andmisega spruskoolisuhete slmimiseks Ugandas) vi esindusfunktsiooniga (kne pidamisega UNESCO koolidega liitumise puhul).

Aktiivse juhtkonna puhul on keegi kooli juhatusest ise oma kogemuse lbi muutunud Maailmaharidusest huvitatuks. Sellistes koolides hlmatakse programmi rohkem petajaid ning kool osaleb rohkemates projektides. Samuti toetatakse programmis osalemist rohkem intstitutsionaalselt niteks trhma nol (nagu see toimub Alatskivi Phikoolis, kus trhm vahendab infot erinevate petajate vahel ja korraldab maailmahariduse andmist nii klassis kui klassivliselt). Juhtkonna toetuse puhul on lihtsam ka leida hiseid aegu lekooliliste rituste jaoks (niteks korraldatakse tunniplaan mber).

Seega, kuna juhtkonna roll mrab suures osas kooli osalemise aktiivsuse, kuid huvi teema vastu tekib ka juhtkonna seas lbi isikliku tutvuse maailmaharidusega, siis Maailmahariduse pakkumine direktoritele ja ppealajuhatajatele (niteks juhtimiskoolituse osana) viks olla viisiks, millega neile programmi tutvustada.

6

Projektides1 osalemine Projektides osalemine on levinud viis, mille kaudu koolis tekib huvi Maailmahariduse andmiseks laiemalt kui ainult koolivlisel ajal. Phjused vivad olla nii projekti kui kompaktse terviku turundamise lihtsuses kui ka motivaatorite olemasolus niteks auhinna nol, mis projektis osalenud koole vib ees oodata.

Kui koolis on juba varasemalt toimiv koolivlise t rhm, lihtsustab see Mondo poolt pakutavates projektides osalemist. Niteks koolis ttav ajalooklubi pakub head aluspinda dokfilmiklubi tekkeks vi (Hugo Treffneri Gmnaasiumis esinev) humanitaarpraktika nue suurendab pilastele ldist aktiivsust projektides osalemaks.

Projektides osalemise peamine eesmrk on kasvatada aktiivsust pilastes endis. Positiivseks tulemuseks vib hinnata niteks seda, et programmis osalevad pilased suhtlevad otse Mondo ttajatega, korraldavad ise koolis Maailmapeva vms. Tavaliselt haakub projektiga aktiivne tuumik, niteks he klassi aktiivsed pilased vi pilasomavalitsus, kes projekti veavad. Keerulisem on vhemaktiivsete pilaste kaasamine projekti tsse. petajad mainisid, et vhemaktiivseid pilasi tuleb tunnivlises ts osalemiseks sundida vi eraldi motiveerida. Selleks kasutatakse kooli siseseid motivaatoreid, nt pakkudes lesannete titmise korral petaja aines head hinnet, isetehtud diplomit vms.

Samas, petajad rhutasid, et laiemalt on projektis osalemise jaoks oluline Mondo poolse motivaatori olemasolu. See vib vljenduda reisimisvimaluses aktiivsematele pilastele (niteks projekti eestvedajate Inglismaa-klastus), histegevuses spruskooliga (niteks hine filmi), huvitava teemahtu korraldamises oma koolis (niteks Aafrika toitude htu). Motivaator mobiliseerib kogu klassi korraga, kuid sagedamini kasutatakse seda premeerimaks aktiivsemaid pilasi, kes on projekti nnestumisse rohkem panustanud.

Motivaatorite olemasolu aga muudab oluliseks tingimused projektis osalemiseks ning auhindade saamiseks. Siia alla kuuluvad nuded, kuidas tuleb anda tagasisidet, kuidas edastatakse koostatud ppematerjale jms. Need peavad olema selgel kommunikeeritud petajate ja pilastele juba projekti alguses. Vastasel korral toimub projektides pettumine petajate poolt. Niteks vib tulla llatusena et projektist tuleb anda tagasisidet; tunnikavade les laadimine internetti tundub petajate jaoks keeruline ja puudub kindlus, mis neist edasi saab. Illma selgete ja legitiimsete reegliteta vidakse projektides osalemisest loobuda, sest nagu leidis ks petajatest, materjale vib kasutada ka ilma projektis ametlikult osalemata. Seega, uute projektide koostamise juures on oluline, et need juavad petajateni vljattatud kujul. Negatiivseks niteks toodi metsaistutuskampaania, mis tekitas esialgu segadust just selleprast, et polnud selge, kust vi kuidas peaks leitama projekti jaoks vahendeid. See tingis huvi jahtumise projekti vastu.

1 Projektide all pean silmas selliseid pealkirjastatud Mondo poolt algatatud vi vahendatud ettevtmisi nagu "Sotsiaalne iglus ja jtkusuutlik areng", Solidaarne kool, dokfilmiklubi, Comeniuse projekt, UNESCO koolide vrgustik, partnerkooli leidmine Afganistanis vi Ugandas jms.

7

Projektidest rkides tuli vlja, et petajate ja pilaste kohtumised vi muud hised ritused vajaksid rohkem transporditoetust, sest maakoolidel on tihti halb hendus teiste Eesti osadega ning koolid tihti ei leia vimalusi transpordi toetuseks.

Materjalide kasutamine Arvestades nii seda, et Mondo koolitusi nhakse pigem melduna petajate harimiseks, kui ka seda, et reeglina muudavad petajad materjale vastavalt oma paremale rangemisele, siis ka Maailmakooli kodulehekljel pakutavate materjalide kohta leiavad petajad, et need materjalid on suunatud eelkige petaja harimiseks, mitte niivrd otse lastele. Enamus petajaid ksitlevad neid kui faktimaterjali, mida kombineerida olemasoleva, ppeprogammi kuuluvate klassikaliste materjalidega.

Intervjuudest selgus, et seda on kergem teha hiskonnateooria aines, kuna see haakub selgemini tunni temaatikaga ning materjale ei pea palju ttlema. Teistes ainetes (ajaloos, inglise keeles, matemaatikas jm) on see keerulisem ning nuab rohkem lisatd, kuna tuleb leida seoseid tunni temaatikaga. Arvestades petaja niigi suurt koormust, toodi vlja, et materjalid, mis pakutakse internetis Maailmakooli kodulehel, viksid olla teiste tundide tarbeks lihtsamalt le vetavad. petajad vljendasid oma valmisolekut teemasid kajastada, kui selleks oleks lihtsamalt kttesaadav toetus ppematerjalide nol.

Eraldi oli kne all materjalide keeleksimus. Kige akuutsem probleem puudutab venekeelsete materjalide puudumist. Ehkki intervjueeritud vene kooli petaja keelekompetents lubab tal materjale tlkida, siis tema snul ei ole lootust, et kski teine petaja koolis hakkaks Maailmahariduse materjale kasutama just keele mitte oskamise tttu. Inglise keele petajad tid vlja, et ingliskeelsed Maailmaharidust puudutavad tekstid leitakse tavaliselt internetist (mitte Maailmakooli kodulehelt, vaid niteks RO kodulehelt) ning nende kohta valmistatakse pilaste jaoks ette lisaksimused. Seda nii eesti- kui venekeelsetes koolides.

Materjalidega tehakse esimest korda tutvust Mondo koolitustel. Positiivsete nidetena toodi vlja konkreetsete ppematerjalide esitlemist, mille kasutamist koolitustel nidatakse ning ka ise lbi tehakse. Nii on mned petajad kasutanud nhtud PowerPoint esitlusi, tsi, neid omakorda pisut modifitseerides. Koolituste puhul hinnatakse metoodilisi uuendusi ning nitlike tundide korraldamist. petajate jaoks tundus eriti huvitav, kui kogemusi jagavad teiste maade petajad vi tutvustatakse juba ttavaid meetodeid, mis Eestis veel kasutuses ei ole. Nidistunni vi workshopi lbi viimine pakub vimalusi tundi praktiliselt nha, mitte ainult teoreetiliselt sellega tutvuda.

Materjalide kasutamise juures ilmnevad selgesti eelised, mis on rohkemate petajate kaasatusel Maailmahariduse andmisse hes koolis. Sellisel juhul toimub ristkasutus, ehk he projekti tulemused muutuvad teiste tundide materjalideks. Nii niteks saavad koolis toimuv maailmaharidusliku nituse puhul teised klassid nhtu phjal kirjutada keeletunnis tekste, ajalootunnis korraldada arutelu vi reaalainetes lahendada lesandeid.

Mondo materjalide positiivse poolena toodi vlja, et need reageerivad sna kiiresti kaasajale. Traditsioonilistes ppematerjalides pevakajalised faktid ei kajastu. Niteks tuuakse Milleeniumi Arengueesmrke, mida ka kaasaegsetes koolimaterjalides ei mainita, kuid millest aastatuhande paiku

8

niteks meedias rohkem rgiti. petajad sooviksid nha pevakajalisuse suuremat ra kasutamist Maailmakooli eelisena, mis lihtsustaks oluliselt nende td. Niteks viks Maailmahariduse koduleheklg pakkuda jooksvat faktoloogilist infot humanitaarksimustes (nt blogi vormis). Sarnaselt viks see internetikeskkond pakkuda nende teemade juurde ka tvihikulaadseid lesannete kogusid (kskik, kas neid saab lahendada netis vi tuleb need vlja printida).

Jrgnevalt on kirjeldatud petajate poolt enam ksitletud materjale, nende kasutust ning soovitusi materjalide arendamiseks.

Klalised. Klaliste kaasamine tundidesse on petajate jaoks meeleldi kasutatud vimalus, sest see ei nua petajalt suurt ettevalmistust ning toob klassi n. komplekslahenduse. Omal kel esinejate kutsumine koolidesse vi samasse teemasse ise svenemine oleks petajatele suur lisalesanne ning seeprast Mondo sellelaadset pakkumist hinnatakse krgelt. Klalise poolt isikliku kogemuse vahendamine pilastele on samuti oluline. Negatiivse poolena toodi vlja mned vhest esinemisoskust vi -tahet omavad klalised (vabatahtlikud).

Filmid. Positiivse poole pealt toodi vlja, et filmid haaravad kik meeled ja neid on lihtne kasutada. Lillede saart mainiti mitmel korral nitena informatiivsest ja paraja pikkusega filmist. Paljud petajad kasutavad ka muid videomaterjale (mngufilmid, Vimeo ja YouTube materjale) lisaks Maailmakooli omadele. Levinud lesanne on paluda pilastel peale filmi vaatamist selle phjal kirjutada essee vi kirjand, mille jaoks tuleb filmi vaadates teha mrkmeid. Negatiivse poole pealt toodi (sarnaselt 2010. aasta uuringule) vlja, et kuna filmid on pikad, annavad nad emotsionaalselt palju, aga info edastamise koha pealt on nrgemad. Seeprast on levinud tunnits filmide nitamine likude kaupa vi pikemate filmide vaatamine kevadel, peale aineprogrammi lbimist. Olulise probleemina toodi vlja DVD-de kikuvat kvaliteeti (hel petajal ei ttanud 10-st tellitud filmist 7).

RO Aastatuhande Arengueesmrgid. Sagedasti mainiti tvahendina Arengueesmrkide plakateid, mida lastakse pilastel analsida (niteks millised on utoopilisemad, millised reaalsemad eesmrgid). Tegemist on uudse faktoloogilise teadmisega, mille kttesaaadavus mujalt allikatest on keeruline. Positiivsena toodi vlja, et neid saab kastada digitaalselt (projitseerida seina peale) , mitte ei pea vlja printima.

Lauamngud. Lauamnge (RO teemaline, isetehtud viktoriinid) mainitakse positiivses vtmes. Lisaks Maailmakooli poolt pakutavatele, koostavad paljud petajad ise vi lasevad oma pilastel koostada lauamnge, mis puudutavad (muuhulgas) maailmahariduslikke teemasid. Eriti mngulisi viktoriine (a la Miljonimng) hindavad petajad krgelt, kuid tunnistavad, et nende ettevalmistus on aeganudev, seeprast vljendati vastuvtlikkust uutele viktoriinidele. Probleemina mrgitakse klasside suurust mngude mngimiseks. Lauamngud leiavad kasutust pigem vljaspool klassitd n. koolivlisel ajal, sest nenedga ca 25 pilase haaramine petusliku kasuteguriga on keeruline. Paralleelselt likoolis petav petaja on seda kasutanud ts lipilastega, kus grupp on viksem. he ettepanekuna pakuti vlja mngude tegemine internetis. Koolide internetihendused vimaldavad seda kasutada ning see vimaldab hlmata kogu klassi ilma suuremate lisakulutusteta.

9

Kvantitatiivne osa Ankeetksitluse korraldamisest pilastele suunatud uuring phines ankeetksitlusel (vt lisa 2), millele vastasid juhuslikult valitud koolide 9. kuni 12. klassi lapsed (ehk lapsed vanuses 14-18 eluaastat). Valim koolidest, kus ankeete jagati, moodustati kahel viisil. Programmis osalenud koolid valiti kikidest projektis osalenud koolide nimekirja hulgast (N=133) juhuslikul viisil. Vastava kooli petajaga veti hendust ning nusoleku korral saadeti kooli ankeedid koos kaaskirjaga petajale. Nusse ji 8 kooli petajad, kes olid koolis maailmaharidust andnud. petajatel paluti valida klass, kus oldi maailmaharidusega tegeletud ning viia lbi he tunni raames ankeetksitluse titmine. Sellisel viisil koguti 189 vastajat.

Vrdlemaks maailmaharidust saanud pilasi nendega, kes sellega kokku puutunud ei ole, moodustati lisaks kontrollgrupp valides juhuslikult kolm kooli erineva suurusega Eesti linnadest. Sarnaselt programmis osalenud koolidega veti hendust kas kooli ajaloo, geograafia vi hiskonnapetuse petajaga ning paluti neil lbi viia ankeetksitlus. Sellisel viisil koguti 88 pilase vastused.

Vrreldes 2010. aastal lbi viidud Maailmahariduse uuringuga, on juhuslikult valitud klasside suurus vhenenud. Tollal oli keskmiseks klassi suuruseks valimis 33 pilast, sellel aastal 25 pilast. Selline muutus peegeldab helt poolt laste arvu vhenemist koolides ldiselt, teiselt poolt aga tuleneb see valimi juhuslikkkusest. Kesoleva aasta uuringus on rohkem kaasatud vikeseid maakoole, kus on vhe pilasi.

Arvestades keskmiseks klassi suuruseks 25 pilast, on uuringu tulemused 95% tenosusega tpsed maksimaalse veapiiriga 7. Kuna aga statitistilised tendentsid joonistusid vlja selgepiiriliselt, on veapiir enamus ksimuste juures oluliselt madalam (4-6).

Tabel 1. Valimi moodustanud koolid, vastanute arv ja osakaal

Programmis osalenud kool Vastanute arv Osa kigist vastanutest Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 16 5,8 Tallinna Pae gmnaasium 20 7,2 Audru keskkool 30 10,8 Pnsi kool 9 3,2 Hugo Treffneri gmnaasium 31 11,2 Rapla Vesiroosi gmnaasium 41 14,8 Alatskivi Keskkool 35 12,6 Albu Phikool 7 2,5 Kokku 189 Kontrollgrupp Vastanute arv Osa kigist vastanutest Prnu Koidula Gmnaasium 23 8,3 Paide hisgmnaasium 38 13,7 Pltsamaa hisgmnaasium 27 9,7 Kokku 88

10

Kvantitatiivse uuringu tulemused

Teadlikkus leilmsetest probleemidest Teadlikkus kikidest leilmsetest probleemidest (vaesus, rnne, kirjaoskamatus, keskkonnaprobleemid ja inimigused) oli suurem programmis osalenud pilaste seas vrreldes kontrollgrupiga. Tuli selgelt vlja, et keskkonnaprobleemide ja vaesuse valdkonnad on ldiselt rohkem tuttavad nii osalenud kui mitteosalenud pilastele. Tean sellest palju mrkisid keskkonnaprobleemide kohta 24% osalenud ja 12% mitteosalenud pilastest ning vaesuse kohta 23% osalenud ja 6% mitteosalenud pilastest.

Joonis 1. Teadlikkus keskkonnaprobleemidest

Joonis 2. Teadlikkus leilmsest vaesusest

Kige vhem olid pilased teadlikud rndeprobleemidest ning inimigustest. Tean sellest palju mrkis rnde kohta vaid 3% programmis osalenud ja 1% mitteosalenud pilastest. Siin vib rolli mngida lisaks teema vhesele kajastatusele ka termini enda kasutus, sest sna rnne ei pruugi pilaste jaoks

23.81%

67.20%

4.23% 4.76%

Osalejad

Tean sellest palju Tean sellest mningaid asju Ei tea sellest midagi Ei oska elda

12.50%

71.59%

6.82% 9.09%

Kontrollgrupp

22.75%

73.54%

1.59% 2.12%

Osalejad


5.68%

90.91%

1.14%

2.27%

Kontrollgrupp

11

koheselt haakuda immigrantidega. Inimiguste ksimusele vastas tean palju 12% osalenud ja 2% mitteosalenud pilastest, kuid sellele ksimusele vastas suurim osa pilastest ei tea sellest midagi -- vastavalt 14% ja 31%.

Ksimusele teadlikkuse kohta kirjaoskamatusest vastasid tean sellest palju 13% osalenud ja 1% mitteosalenud koolidest; ei tea sellest midagi vastavalt 10% ja 17% pilastest.

Joonis 3. Teadlikkus rndest

Joonis 4. Teadlikkus inimigustest

Vga selgelt joonistuvad vlja erinevused spetsiifilistes teadmistes RO Aastatuhande Arengueesmrkide ja Eesti ametliku arenguabi osas. Kui programmis osalenud pilaste hulgas on umbes pooled kuulnud mlemast (olen kuulnud vastasid vastavalt 49% ja 48%), siis programmis mitteosalenud pilaste seas ei ole enamus kummastki kuulnud (olen kuulnud vastasid vastavalt 13% ja 16%).

Vrreldes eelmise uuringuga on selle aasta programmis osalejate teadlikkus oluliselt krgem, samas mitteosalenud pilaste teadlikkus statistiliselt oluliselt muutunud ei ole. 2010. vastasid mlemale

3.17%

75.13%

11.64% 10.05%

Osalejad

Tean sellest palju

Tean sellest mningaid asju Ei tea sellest midagi Ei oska elda

1.14%

48.86%

15.91%

34.09%

Kontrollgrupp

12.70%

59.79%

13.76% 13.76%

Osalejad

Tean sellest palju

Tean sellest mningaid asju Ei tea sellest midagi Ei oska elda

2.27%

46.59%

30.68%

20.45%

Kontrollgrupp

12

ksimusele olen kuulnud 26% osalenud pilastest ning vastavalt 8% ja 12% mitteosalenud pilastest. heks vimalikuks tlgenduseks on materjalide kasutamise kasv. Seda toetab intervjuudest petajatega selgunud tik, et RO Aastatuhande Arengueesmrgid on hed laiemalt kasutatud materjalid (ametliku arenguabi tutvustamist intervjuudes ei ksitletud).

Selleks, et uurida teadlikkuse seosed soo ja vanusega moodustati viiest teadlikkust puudutavast ksimusest (vaesus, rnne, kirjaoskamatus, keskkonnaprobleemid ja inimigused) teadlikkuse koondindeks. Krge teadlikkus thendab, et vastaja pidas oma teadmisi suurteks vhemalt 3 ksimuse puhul ning Madal teadlikkus thendab, et vastaja pidas oma teadmisi olematuteks vhemalt 3 ksimuse puhul, nende vahele jvad vastajad kuuluvad Keskmise teadlikkuse gruppi.

Mrkusena tuleb lisada, et kuna statistikaprogramm eemaldab kik vastajad, kellel kasvi ks vastus puudub, on tulemused usaldusvrsemad programmis osalenud pilaste osas. Kontrollgrupi tabeli veapiir on piisavalt suur, et tulemusi tlgendada vaid kige ldisemate tendentside phiselt. Samuti puudub kontrollgrupis 12. klass.

Tabel 2. Programmis osalenute teadlikkus soo ja klassi likes

Krge teadlikkus Keskmine teadlikkus Madal teadlikkus Sugu Mees 14% 84% 2% Naine 12% 87% 1% Klass 9. klass 10% 85% 5% 10. klass 32% 68% - 11. klass 5% 95% - 12. klass 12% 88% - Keskmine 13% 86% 1%

Tabel 3. Kontrollgrupi teadlikkus soo ja klassi likes

Krge teadlikkus Keskmine teadlikkus Madal teadlikkus Sugu Mees - 100% - Naine - 96% 4% Klass 9. klass - 94% 6% 10. klass - 100% - 11. klass - 100% - Keskmine - 98% 2%

Tulemused nitavad, et olulisi erinevusi sugude vahel teadmistele hinnangu andmisel ei ole. Erinevused tekivad programmis osalenud klasside likes, kuid mitte lineaarselt (vanemad klassid on targemad), mis nitab selgelt konkreetse petaja mju pilaste poolt antud hinnangu kasvule oma teadlikkuse kohta. Andmetest selgub ka tsiasi, et programmis mitte osalenud klassidest praktiliselt mitte kski pilane ei hinda enda teadmisi vhemalt kolmes valdkonnas vga heaks.

13

Sarnaselt 2010. aasta uuringuga ksiti ka seekord, kui oluliseks peavad pilased mistmist, mis maailmas toimub. Selgus, et pilaste hinnang aastate jooksul oluliselt muutunud ei ole. Sarnaselt 2010. aastaga peavad pisut le kolmandiku programmis osalenud ning alla viiendiku mitteosalenud pilastest vga oluliseks mista, miks maailmas on probleemid.

Tabel 4. Minu jaoks on oluline mista, miks maailmas on probleemid

2012 2010 Osalejad Kontrollgrupp Osalejad Kontrollgrupp Nustun tielikult 32% 16% 38% 17% Nustun 53% 65% 53% 59% Ei nustu 6% 10% 4% 11% Kindlasti ei nustu 1% - - 1% Ei oska elda 8% 9% 4% 11%

Ankeedis ksiti ka seda, millist infot pilased ise sooviksid juurde saada. Kahjuks tuleb seda ksimust lugeda ebannestunuks -- kski loetletud viiest teemast (vaesus, rnne, kirjaoskamatus, keskkonnaprobleemid ja inimigused) ei eristunud, jdes kik 50-60% vahele. Kontrollgrupi pilased avaldasid kll mne protsendi vrra rohkem soovi uut infot saada, kuid erinevused jid projektis osalenutega liiga vikeseks, et teha kaugemaleulatuvaid jreldusi.

Maailmahariduslike materjalide kasutamine ja infokanalid Oodatult on programmis osalenud koolides kasutatud rohkem maailmahariduslikke materjale kui mitteosalenud koolides. Kuid sama ootusprane on see, et ka mitteosalenud koolides kasutatakse sarnaseid materjale. Kokkuvtlikult on kige rohkem kasutatud maailmahariduslikud lugemismaterjalid ja filmid. Programmis osalenud koolides kasutati lugemismaterjale viimase ppeaasta jooksul 83% ja filme 82% pilaste hinnangul; mitteosalenud koolides vastavalt 80% ja 67% pilaste hinnangul.

Tabel 5. Materjalide kasutamise sagedus pilaste hinnangul

Osalejad Kontrollgrupp Lugemismaterjalid Rohkem kui kord kuus 44% 42% Vhem kui kord kuus 49% 38% Ei kasuta 7% 20% Filmid Rohkem kui kord kuus 32% 18% Vhem kui kord kuus 60% 49% Ei kasuta 8% 33% Fotod Rohkem kui kord kuus 30% 20% Vhem kui kord kuus 50% 49% Ei kasuta 20% 31% Plakatid Rohkem kui kord kuus 16% 8% Vhem kui kord kuus 56% 30% Ei kasuta 28% 62% Mngud Rohkem kui kord kuus 6% 1%

14

Vhem kui kord kuus 25% 15% Ei kasuta 69% 84%

Vrdlusmaterjal aastast 2010 nitab, et need protsendid on psinud filmide osas ldjoontes samadena. Muutus on kll toimunud mitteosalenud koolide hulgas, kus 2010. aasta uuringu andmetel kasutati filme 87% pilaste hinnangul. Kuid arvestades sellega, et valdava enamuse vastajate hinnangul kasutati filme vhem kui kord kuus (mitteosalenud kolidest 62% vastasid nii 2010. aastal ja 49% 2012. aastal), siis vib arvata, et muutus peegeldab pigem mne filmivaatamisega tekkida vivad statistilist krvalekallet kui olulist trendimuutust.

pilastel oli vimalik valida ka muu infokanali variant, mida kasutasid ainult programmis osalejad. Statistiliselt kaugeleulatuvaid jreldusi ei saa siin teha, kll aga tasub mainida, et valiti peamiselt kolme sorti muid materjale: ettekandeid-esitlusi, vlisesinejaid ja RO simulatsiooni.

Uurides, milliseid kanaleid peavad pilased oluliseks maailmaharidusliku info hankimisel paluti pilastel valida nimekirjast neile olulised (seeprast letavad kumulatiivsed protsendid siin 100%). ldiselt on info hankimise allikana pilaste jaoks esikohal internet ja televisioon. Ksimusele kust saad infot lemaailmsete probleemide kohta? valis interneti vastusevariandi 92% osalenud ja 98% mitteosalenud pilastest ning televisiooni vastusevariandi 73% osalenud ja 89% mitteosalenud pilastest. Kui nende kahe vastuse juures jvad erinevused vikesteks (olles siiski statistilselt olulised), siis mrkimisvrselt erineb nende pilaste hulk, kes peavad info allikana oluliseks koolitunde. Osalejatest mrkis selle vastusevariandi 62% ning mitteosalenutest vaid 31% vastajatest.

Thelepanuvrne on ka see, et programmispetsiifilised infokanalid (ritused, vestlused ja filmid) on programmis osalenud pilaste poolt mrgitud olulisemateks kui mitteosalenud pilaste poolt. Reisimist puudutava ksimuse vastusteprotsentide erinevus jb statistilise vea sisse ning trendide erinevusele ei osuta. Ajakirjanduse suurem roll mitteosalenud pilaste arvates nitab aga (koos lalpool mainitud erinevustega interneti ja televisiooni valikutes), et mida vhem puudutatakse koolitunnis maailmahariduslikke teemasid, seda olulisemaks need infokanalid pilaste jaoks muutuvad.

15

Joonis 5. Millistest kanalitest saavad pilased infot maailmahariduslike teemade kohta

Vastused ksimusele, kui kasulikuks peavad pilased ht vi teist infokanalit, kinnitavad infokanalite valikuga tekkinud trendi. Internetis surfimist, teleka vaatamist ja ajakirjanduse jlgimist peavad osalenud ja mitteosalenud pilased sna sarnaselt kasulikuks (internetti peavad kasulikuks 57% osalenutest ja 62% mitteosalenutest; teleka vaatamist 52% osalenutest ja 64% mitteosalenutest; ajakirjanduse jlgimist 51% osalenutest ja 48% mitteosalenutest). Programmis kasutatud infokanaleid (filmid ja petaja selgitused) aga hindavad programmis osalejad mrkimisvrselt krgemalt.

Spradega vestlemise hindamisel olulisi erinevusi ei ilmnenud.

Joonis 6. Kui kasulikud on sinu jaoks petaja selgitused?

91.5

72.5

61.9

54.0

52.4

36.5

21.7

18.0

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0

Osalejad

97.7

88.6

30.7

39.8

62.5

31.8

17.0

4.5

0.0 50.0 100.0 150.0

Kontrollgrupp ritustelt

Reisides

Vestlustest

Ajakirjandus

Filmid

Koolitundidest

Telekas

Internet

61.38%

27.51%

5.82% 5.29%

Osalejad

Kasulik

Osaliselt kasulik

Ei ole kasulik

Ei oska elda

30.68%

51.14%

9.09%

9.09%

Kontrollgrupp

16

Joonis 7. Kui kasulik on sinu jaoks filmide vaatamine?

Ankeedis uuriti, millisel viisil peaks olema pilaste hinnangul maailmahariduslik informatsioon esitatud ning pakuti vastamiseks viite varianti. Eelistatuimaks oli filmide vaatamine, mis osalejate poolt mrgiti 84% ja mitteosalejate poolt 83% vastustest. Populaarsuselt teiseks loeti eraldiseisvaid arutelusid, mida valisid programmis osalenud pilased sagedamini kui mitteosalenud , vastavalt 76% ja 62%. rituste vastustes statistilisi erinevusi ei ilmnenud, neid valiti vastavalt 43% ja 39%. Rollimng eelistasid projektis osalenud pilased enam, vastavalt 31% ja 22%. Mlemas grupis oli ka vike osa pilasi -- vastavalt 7% ja 8% -- kes leidsid, et infot ei peaks tunnis eraldi esitama.

Uurides, kas ja kuidas on seotud omavahel materjalid, mida pilane on tunnis kogenud ja infokanalid, mida ta eelistab maailmaharidusliku info levitamiseks, selgus, et vaid mnge mnginud lapsed soovivad, et tundides kasutataks rohkem mnge. Muud korrelatsioonid ei osutunud olulisteks, niteks filme vaadanud lapsed ei pruugi eelistada filmide vaatamist teistele infokanalitele.

Suhtumine leilmsetesse probleemidesse Ankeedis mdeti osas B viie eraldi alaksimusega pilaste hoiakuid leilmsete probleemide suhtes. pilastel oli vimalus neljase skaala peal hinnata seda, kuivrd nad tunnevad muret vaesuse, rnde, kirjaoskamatuse, keskkonnaprobleemide ja inimiguste prast. llatuslikult eristusid programmis osalenud ja mitteosalenud pilaste vastused vaid kahe ksimuse puhul: vaesus ja kliimamuutus -- ehk ksimuste puhul, mille osas ldine teadlikkus oli mlemal grupil kige suurem. Kliimamuutuse prast tundis vga muret 41% osalenud ja 28% mitteosalenud pilastest. Vaesuse prast tundis vga muret 29% osalenud ja 20% mitteosalenud pilastest.

60.32%

33.33%

2.65% 3.70%

Osalejad

Kasulik

Osaliselt kasulik

Ei ole kasulik

Ei oska elda

38.64%

46.59%

5.68% 9.09%

Kontrollgrupp

17

Joonis 8. Kuivrd tunned muret kliimamuutuste prast?

Joonis 9. Kuivrd tunned muret vaesuse prast?

Teiste ksimuste puhul jid vastuste protsendid statistilise vea piiridesse ning ei eristunud selgesti: vga tunnevad muret 30-40% pilastest, pigem ei tunne 12-18% pilastest ja ldse ei tunne 2-6% pilastest. Arvestades seda, et mningane erinevus eksisteerib vaid kige laiemalt teadaolevate probleemide prast sdant valutavate pilaste seas tuleb neid andmeid tlgendades tdeda he haridussotsioloogilise alusphimtte paikapidavust: nimelt vrtused ja hoiakud muutuvad teadmistest palju aeglasemalt.

Sarnaselt teadlikkusele, moodustati ka selle ksimuse puhul sooliste ja vanuseliste erinevuste paremaks vljendamiseks murelikkuse koondindeks. Kuna selle ksimuse puhul on skaala neljaastmeline, siis suur mure thendab, et vhemalt 3 ksimusele vastati vga tunnen; muretu aga, et vhemalt 3 ksimusele vastati ei tunne ldse. Kaks vahepealset muregruppi jvad nende vahele.

Samuti nagu teadlikkuse indeksi juures, tuleb ka siia lisada mrkus, et kontrollgrupi andmed vimaldavad teha ainult ldisi jreldusi.

40.74%

35.98%

14.29% 5.29% 3.70%

Osalejad

Vga tunnen

Pisut tunnen

Pigem ei tunne

Ei tunne ldse

Ei oska elda

28.41%

45.45%

18.18%

5.68% 2.27%

Kontrollgrupp

29.10%

51.85%

13.76% 2.65% 2.65%

Osalejad

Vga tunnen

Pisut tunnen

Pigem ei tunne

Ei tunne ldse

Ei oska elda

20.45%

56.82%

18.18% 2.27% 2.27%

Kontrollgrupp

18

Tabel 6. Programmis osalejate murelikkus soo ja klassi likes

Suur mure Paras mure Vike mure Muretu Sugu Mees 16% 55% 28% 2% Naine 43% 53% 5% - Klass 9. klass 28% 47% 23% 2% 10. klass 48% 42% 10% - 11. klass 37% 53% 10% - 12. klass 20% 73% 8% - Keskmine 32% 54% 13% 1%

Tabel 7. Kontrollgrupi murelikkus soo ja klassi likes

Suur mure Paras mure Vike mure Muretu Sugu Mees 13% 70% 13% 4% Naine 33% 59% 6% 2% Klass 9. klass 23% 63% 14% - 10. klass 29% 62% 6% 4% 11. klass 33% 67% - - Keskmine 27% 62% 8% 3%

Koondindeks nitab vikest tendentsi programmi murelikkuse tstmise kasuks, kuid suuremat mju omavad siin soorollid ja kontrollgrupi osas ka vanus. Naissoost vastajate suurem osakaal Suure mure grupis viitab pigem naiste suuremale hoolivusele ning meesssoost vastajate vastavalt suurem osakaal vikese mure ja muretute grupis noormeeste suuremale uljusele. Huvitav on thele panna, et kui kontrollgrupis suureneb mure vastavalt vastajate klassinumbri suurenemisele, siis sellist tendentsi programmis osalenud pilaste seas ei esine. See viitab taaskord petaja suurele rollile teemade ksitluses, mis mjutavad hoiakute muutumist.

Mju Eestile ja aktiivsus Pisut on muutunud nende pilaste hulk, kes leiavad, et leilmsed probleemid mjutavad Eesti elu. Ehkki ksimused olid erinevates uuringutes snastatud erinevalt, vastasid pris palju sellel aastal 33% osalenud pilastest (vrreldes nustun tielikult (...et leilmsed probleemid mjutavad Eesti elu) vastanutega 27% aastal 2010) ja 23% mitteosalenud pilastest (pro 13% aastal 2010). Kuna muutus on suurem just kontrollgrupi osas, siis see vib arvata, et see tuleneb pigem globaalse seotuse paremast kajastusest meedias vi ppekavades laiemalt.

Tabel 8. Kui palju mjutavad leilmsed probleemid Eestit?

2012 2010 Osalejad Kontrollgrupp Osalejad Kontrollgrupp Pris palju 33% 23% 27% 13% Natuke 63% 68% 62% 67%

19

ldse mitte 2% 2% 4% 8% Ei oska elda 2% 7% 5% 10%

Spetsiifilise ksimuse peale, kuidas leilmsed probleemid Eestit mjutavad, ilmnes, et programmis osalenud pilased valisid erinevate tagajrgede vahel palju htlasemalt kui kontrollgrupp. See thendab, et palju rohkem pilasi pidasid kiki pakutud variante vrdselt oluliseks. Siiski eristusid mlemas grupis Eesti abi konfliktsetele riikidele ja mju Eesti majandusele. Mrkimisvrne on see, et kontrollgrupp pidas mju reisimisele ja majandusele suuremaks kui osalenud pilased, mis viitab n. tavamistuslike hinnangute eelistamisele vrreldes pisut enam spetsiifiliste vastustega. Tasub ka mrkida, et reisimise ohtlikuks muutumine ei ole korrelatsioonis sellega, kui palju pilased ise on reisinud.

Joonis 10. Kuidas mjutavad leilmsed probleemid Eestit?

Mil mral tunnevad noored ennast vimelistena muutma leilmseid probleeme? Projektis osalejatest 75% leiavad, et nad saavad probleeme muuta, vrreldes 65% kontrollgrupi pilastega. Mrkimisvrne on see, et erinevus kahe grupi vahel tuleneb nendest, kes ei ole kindlad, kas nad saavad probleeme mjutada, sest neid, kes leiavad, et probleeme muuta ei saa, on mlemas grupis vrdselt.

80.4

67.7

58.7

52.9

51.9

51.9

32.3

0.0 50.0 100.0

Osalejad

73.9

77.3

70.5

48.9

46.6

40.9

19.3

0.0 50.0 100.0

Kontrollgrupp Kahjustab Eesti keskkonda

Mjutab immigrantide hulka Suureneb haiguste risk

Julgustab annetama

Muudab reisimise ohtlikumaks Mjutab Eesti majandust

Abi konfliktsetele riikidele

20

Joonis 11. Kas noored inimesed saavad leilmseid probleeme mjutada?

2010. aasta uuringus ksiti sarnast ksimust, kuid vastuse skaala pakuti neljaastmeline. Kui vrrelda neid, kes olid tiesti nus sellega, et noored saavad leilmseid probleeme lahendada, tnavuaastaste jah-vastanutega, siis on vastajate proportsioonid psinud sarnasena. 2010. aastal olid oma vimete osas positiivselt meelestatud 31% osalejatest ja 24% kontrollgrupist.

Selleaastases ksimustikus esitatud ksimus pere vimaluste kohta leilmseid probleeme mjutada ei toonud vlja nii suuri erinevusi osalejate ja mitteosalejate vahel. Jah vastanuid oli vastavalt 50% ja 45%, mis jb statistilise vea piirimaile.

Joonis 12. Kuidas on vimalik leilmseid probleeme mjutada?

Huvitavad erinevused selgusid vimalike lahenduste pakkumise osas. Programmis osalenud pilased olid enam tagasihoidlikud oma valikutes ning valisid kokkuvttes vhem neid tegevusi, mis viksid leilmseid probleeme mjutada. Oluliselt vhem vrreldes kontrollgrupiga leiti, et probleeme mjutavad reisimine,

75.13% 14.81% 10.05%

Osalejad

Jah

Ei

Ei oska elda

64.77%

13.64%

21.59%

Kontrollgrupp

66.7

65.6

57.7

34.4

31.2

30.7

27.0

11.1

11.1

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0

Osalejad

68.2

62.5

69.3

68.2

29.5

27.3

36.4

19.3

13.6

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0

Kontrollgrupp KOVile kirjutades Reisides

Allkirjade andmisega Meeleavaldusel osaledes Artiklite kirjutamine Annetades

rituste korraldamisega Tarbides mistlikult Osaleda ettevtmises

21

allkirjade andmine, rituste korraldamine ja annetamine. Meeleavaldustel osalemine, kohalikule omavalitsusele kirjutamine ja artiklite avaldamine kui pilastele ilmselt vramaid tegevusi mainiti harvem ning nende puhul olulisi erinevusi osalejate ja kontrollgrupi vahel ei ilmnenud. Kige suurem erinevus vastajate gruppide vahel tuli vlja annetamise ksimuses. Siin vib tlgenduseks olla see, et pilased, kes on kuulnud koolitundides konkreetsete tegevusvimaluste kohta, leiavad, et vaid annetades jb mju leilmsetele probleemidele vikeseks.

Oluline on mrkida, et tegevustes osalemine on positiivses seoses murelikkuse indeksiga, kuid mitte teadlikkuse indeksiga, mis tendab taas, et teadmised ainuksi hoiakuid ja selle lbi aktiivsust ei muuda.

Joonis 13. pilaste aktiivsus. Protsendid, kes on osalenud vastavate tegevustes

Ootuspraselt on programmis osalenud pilastel rohkem kogemusi tegevustega, mida Maailmahariduse projektide kigus korraldatakse. Nii on programmis osalejad mrkinud sagedamini, et nad on organiseerinud korjandusi (17% pro 5%), korraldanud ritusi (19% pro 10%) vi ritustel osalenud (67% pro 58%).

Vrreldes eelmise ksitlusega, on osakaalud (ehk erinevused programmis osalejate ja mitteosalejate vahel) psinud sarnased, samas on oluliselt kasvanud nende programmis osalenud pilaste hulk, kes on korraldanud korjandusi vi ritusi (2010. aastal oli seda teinud vaid vastavalt 8% ja 12% vastanutest). See vib olla mrk aktiivsemast organiseerumisest koolides Maailmahariduse programmi raames.

66.7

55.0

23.8

19.0

16.9

12.2

10.6

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0

Osalejad

58.0

50.0

19.3

10.2

4.5

6.8

6.8

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0

Kontrollgrupp olnud kirjavahetuses

kirjutanud artikli

korraldanud korjandusi

organiseerinud ritusi

ttanud vabatahtlikuna

annetanud

osalenud heategevuslikul ritusel

22

Lisa 1. Intervjuukava petajatele

Intervjuuksimused petajatele

Milline on seotus ja taust maailmahariduse projektiga? Milline on koost Mondo tajatega? Milline on hea koost? Kuidas sai infot maailmahariduse materjalide kohta? Milline on ldine info jagamine koolis? Kuidas kaasata teisi petajaid? Milliseid materjale olete kasutanud? Kuidas olete materjale kasutanud? Kuidas hindab materjale? Mis ttab, mis ei tta? Millisei materjale oleks veel vaja?

23

Lisa 2. Ankeetksitlus pilastele

KSIMUSTIK PILASTELE

Jrgnevalt ksime Su kest ksimusi, mis puudutavad Su teadlikkust, hoiakuid, infoallikaid ja aktiivsust seoses lemaailmsete probleemide ja ksimustega. lemaailmsete probleemide all peame silmas neid, mis mjutavad suuri hulki inimesi erinevates riikides le terve maailma ning mille lahendamiseks on tihti vajalik erinevate riikide ja inimeste koost. Sellisteks probleemideks on niteks maailma eri osades eksisteeriv vaesus, toidupuudus, nakkushaiguste levik, kliimamuutused, kirjaoskamatus, inimiguste rikkumised, pagulus, inimkaubandus ning eri soost, rahvusest vi rassist jms tulenevad tagakiusamised.

Palun vasta allpool olevatele ksimustele, tehes sobivasse kasti X.

A. Teadlikkus lemaailmsete ksimuste kohta

Selles osas huvitab meid, kui suureks hindad Sa oma teadmisi erinevates valdkondades.

1. Milline alljrgnevast kirjeldab kige paremini, kui palju Sa tead eri maailma osades eksisteeriva vaesuse kohta?


2. Milline alljrgnevast kirjeldab kige paremini, kui palju Sa tead eri maailma osades aset leidva immigratsiooni kohta?


3. Milline alljrgnevast kirjeldab kige paremini, kui palju Sa tead eri maailma osades eksisteeriva kirjaoskamatuse kohta?


4. Milline alljrgnevast kirjeldab kige paremini, kui palju Sa tead eri maailma osades eksisteerivate keskkonnaprobleemide kohta?


24

5. Milline alljrgnevast kirjeldab kige paremini, kui palju Sa tead eri maailma osades eksisteerivate inimiguste ksimuste kohta?

Tean sellest palju Tean sellest mningaid asju Ei tea sellest midagi Ei oska elda 6. Kas oled kuulnud RO Aastatuhande Arengu Eesmrkidest?

Jah Ei

7. Kas oled kuulnud Eesti ametlikust arenguabist? Jah Ei

B. Hoiakud lemaailmsete ksimuste kohta

Selles osas huvitab meid, kuivrd murettekitavateks hindad Sa erinevaid probleeme.

8. Kuivrd sobivad jrgnevad seisukohad kokku Sinu arvamusega?

1) Tunnen muret selle prast, et maailmas elavad paljud inimesed vaesuses

Vga tunnen Pisut tunnen Pigem ei tunne Ei tunne ldse Ei oska elda

2) Tunnen muret selle prast, et maailmas on palju pagulasi inimesi kes on pidanud tagakiusamise, vgivalla vi sja tttu oma kodud vi kodumaa jtma


3) Tunnen muret selle prast, et maailmas on palju inimesi, kellel pole vimalik minna kooli, et ppida lugema ja kirjutama


4) Tunnen muret selle prast, et maailmas toimuvad kliimamuutused, millega kaasnevad tihti ekstreemsed ilmaolud nagu tormid, krbestumine, leujutused jms.


5) Tunnen muret selle le, et maailmas on palju inimesi, kellele pole tagatud teistega vrdsed inimigused


6)Minu jaoks on oluline mista, miks on maailmas leilmsed probleemid

Nustun tielikult Nustun Ei nustu Kindlasti ei nustu Ei oska elda

25

9. Kui palju mjutavad lemaailmsed probleemid Sinu arvates inimeste elu Eestis?

Pris palju Natukene ldse mitte Ei oska elda

10. Kuidas mjutavad lemaailmsed probleemid Sinu arvates Eestit?

(vid valida mitu vastust)

Selle lbi, et Eesti aitab sjas vi konfliktis olevaid riike

Selle lbi, et suureneb haiguste levimise riski Eestisse

Selle lbi, et julgustab Eesti elanikke annetama heategevusse vljaspool Eestit

Selle lbi, et mjutab immigrantide hulka Eestisse

Selle lbi, et mjutab Eesti majandust

Selle lbi, et mahjustades Eesti keskkonda

Selle lbi, et muudab reisimise teistesse riikidesse ohtlikumaks

Muu, palun tpsusta: ......................................

11. Jukamate riikide valitsused ja mned organisatsioonid pavad lahendada lemaailmseid probleeme. Millised jrgnevatest meetodidest on Sinu arust kige efektiivsemad? Palun mrgi ra 3 peamist meetodi, mis on Sinu arvates kige olulisemad

Vaesemate ja problemaatilisemate piirkondadevarustamine oskuste ja teadmistega,

niteks petajate, arstide ja inseneride nol

Vaesemate riikide vlgade thistamine

Sja ja konfliktide vltimise nimel ttamine

Vaesemate riikide kaubanduse edendamine (aidates neil ma kaupu jukamatele

riikidele)

Vaesemate riikide finantsiline abistamine, niteks laenude ja toetuste nol

C. Informatsiooni liikumine

Selles osas huvitab meid see, millistest allikad on Sinu jaoks kige olulisemad leilmsete probleemid kohta info hankimisel.

26

12. Milliseid lemaailmsete teemadega seotud materjale oled sel kooliaastal tunnis kasutanud?

Rohkem kui kord kuus Vhem kui kord kuus Ei ole kasutanud

1) Filmid

2) Mngud

3) Plakatid

4) Fotod

5) Erinevad lugemismaterjalid

6) Muu. Palun tpsusta: ............................................

13. Kust saad informatsiooni lemaailmsete probleemide kohta? Palun mrgi ra enda jaoks 3 peamist infoallikat

Filmide vaatamisest

Internetist

Televiisori vaatamisest

Ajakirjade ja/vi ajalehtede lugemisest

Vestlusest spradega ja/vi perega

Koolitundidest

ritustelt (niteks infopevad, klubiritused, filmihtud jms)

Reisides (niteks puhkusel vi pilasvahetusel olles)

Mujalt. Palun tpsusta: ......................................

14. Kui kasulikud on Sinu jaoks olnud jrgnevad tegevused lemaailmsete probleemide mistmiseks?

Kasulik Osaliselt kasulik Ei ole kasulik Ei oska elda Filmide vaatamine

Internetis surfamine

Televiisori vaatamine

27

Ajakirjade ja ajalehtede lugemine

Vestlused spradega ja/vi perega

petajate selgitused ja arutelud

tundides

15. Kuidas peaks info lemaailmsete ksimuste kohta olema Sinu arvates koolis esitatud? Palun mrgi ra kik variandid, millega nustud

Eraldiseisvate aruteludena tunnis

Filmide vaatamisena tunnis

Lbi rollimngude

ppetvliste rituste raames

Muu. Palun tpsusta .........

Info ei peaks olema eraldi esitatud

16. Milliste jrgnevate lemaailmastumisega seotud teemavaldkondade kohta sooviksid rohkem informatsiooni saada? Palun mrgi ra kik variandid, mille kohta tahaksid rohkem infot saada

Vaesus

Immigratsioon ja pagulus

Kirjaoskamatus, haridus

Keskkonnamuutused

Muu. Palun tpsusta .........

Inimigused

D. Aktiivsus

Selles osas huvitab meid see, mil moel oled ise olnud aktiivne lemaailmsete probleemidega tegelemisel.

28

17. Kui palju on Sinu arust vimalik Eestil mjutada lemaailmseid probleeme?

Pris palju Natukene ldse mitte Ei oska elda

18. Kas Sa usud, et noored saavad mjutada lemaailmseid probleeme?

Jah Ei Ei oska elda

19. Kas Sa usud, et Sina vi Su pere saavad panustada lemaailmsete probleemide lahendamisse?

Jah Ei Ei oska elda

20. Mis Sa arvad, kuidas Sul on vimaliklemaailmseid probleeme mjutada?

Kirjutades sellest artikleid kooli vi kohalikku ajalehte

Kirjutades sellest kohalikule omavalitsusele

Annetades raha heategevusele

Korraldades teiste aitamise eesmrgil ritusi

Allkirjastades erinevaid toetuseavaldusi

Osaledes mnel meeleavaldusel

Osaledes keskkonna vi teiste inimeste aitamise eesmrgil korrldatud ettevtmisel

Minnes reisima vaesematesse ja probleemsete piirkondadega riikidesse

Tarbides teadlikult (kasutades sstlikult vett ja elektrit ning jlgides kus riigis mingid

tooted valmistatud on)

21. Mida alljrgnevast oled teinud? Palun mrgi ra kik Sinu kohta kivad variandid

Olen ttanud vabatahtlikuna vi tegutsenud mnes lemaailmsete probleemidega tegelevas organisatsioonis

29

Olen annetanud mne asjakohase projekti jaoks raha (k.a. SMS teenuse abil)

Olen kirjavahetuses mne arengumaadest prit noorega

Olen osalenud mnel heategevuslikul ritusel (niteks kontserdil)

Olen korraldanud korjandusi

Olen organiseerinud ritusi teiste aitamise eesmrgil

Olen kirjutanud mnel lemaailmset ksimust puudutaval teemal (niteks artikli kooli vi kohalikus lehes vms)

Muu. Palun tpsusta: ......................................

E. Lpetuseks

22. Sinu sugu:

Mees Naine

23. Kin... 9. Klassis 10. klassis 11. klassis 12. Klassis

24. Kui suures linnas/asulas elad?

Alla 10 000 elanikuga 10 000-50 000 elanikuga le 50 000 elanikuga linnas

25. Kui sageli kasutad internetti?

Igapevaselt

Kord ndalas

Kord kuus

Harvem kui kord kuus

26. Kas Sa oled vlismaal kinud?

Ei, ma pole vlismaal kinud

Jah, olen kinud naabermaades

30

Jah, olen kinud mujal Euroopas

Jah, olen kinud vljaspool Euroopat

TNAN VASTUSTE EEST!

Documents

Maailmahariduse mõju hindamise uuringu raport