Uuringu eesmärk

Rando Värnik, veebruar 2007 1

Vähelevinud põllumajandustoodete

turuinformatsiooni kogumine, analüüsimine

ja levitamine

Läänemaa uuring Eesti Maaülikool

Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja

tellimusel


Uuringu eesmärk

• Hinnata tootjate praeguseid ja tulevasi tootmisvõimalusi ja tootmisriske

• Uurida kohalike turgude tarbimissoove ja tarbijate praeguseid tarbimisvõimalusi ja teadlikkust

• Kaardistada pakkumis- ja tarbimissoovid avaliku elektroonilise andmebaasi koostamiseks


Uuringu käigus viidi läbi

• Maamajandajate küsitlusuuring (küsitleti 197 põllumajandustootjat Läänemaal 12 omavalitsuses)

• Tarbijate küsitlusuuring (küsitleti 41 Läänemaal asuva kooli ja lasteasutuse esindajat )

• Hulgimüügifirmade ekspertküsitlus (uuriti 4 kohaliku hulgimüügifirma ekspertarvamust)


MAAMAJANDAJATE KÜSITLUS

Vastanute %

2,6

14,2

26,8

21,1

25,8

9,5

0

5

10

15

20

25

30

kuni 30.a. 31 - 40.a. 41 - 50.a. 51 - 60.a. 61 - 70.a. üle 70 a.

Joonis 1. Vastajate vanuseline struktuur


Joonis 2. Tootmisüksuse asutamise aasta

10,1

3,9

25,1

18,4

11,2

22,3

8,9

0

5

10

15

20

25

30

enne1988.a.

1988 -1989 a.

1990 -1992 a.

1993 -1995 a.

1996 -1999 a.

2000 -2003 a.

2004 -2006 a.

Aasta

Vas

taja

te %


• Kõige olulisem tuluallikas palgatulu, tootmistegevus kõrvaltegevus ja lisasissetuleku allikas

• Keskmine ettevõtlustulu leibkonna kohta (5375 kr aastas) oli väiksem palgatulust (6590 kr aastas)

15,5

31,8

15,518,2

9,1

4,5 5,5

10

20 21 22

8 9 9

0

10

20

30

40

kuni

10

000

kr

11-

5000

0 kr

51 -

100

000

kr

101-

300

000

kr

301

- 60

000

0 kr

601-

1000

000

kr

üle

1000

000

kr

Käive

%

2006.a. 2009.a.

Joonis 3. Tootmisüksuse käive viimasel aastal ja prognoositav käive 3.a. pärast


Tegevusala• Tootmistüübi järgi tegeles taimekasvatusega üle 80%; põhikäibe andis

see alla 50% tootjatest

• Loomakasvatusega tegeles ligi 75%; üle pooltele tootjatest andis see ka

põhikäibe

• Mesindusega tegeles 26%; põhikäibe andis mesindus 15,7% vastanutest

• Marjakasvatusega, puuviljakasvatusega tegeles alla viiendiku tootjatest;

turismi, käsitööndusega, teenindusega alla 5%

• Aiandus ja muud alternatiivsed tegevused eelkõige kõrvaltegevused ja

lisasissetuleku allikad, põhikäibe andsid vähestele maamajandajatele

• Mesindus on perspektiivne majandusharu- 25% vastanutest nägi seda

tulevikus põhitegevusalana


Toote hind• Tootjad sooviksid oma toodangu eest keskmiselt kolmandiku

võrra kõrgemat hinda- tootmismaht suureneks sel juhul keskmiselt poole võrra

36,748,8 43,3

15

40 43,355,6

74,6 70 66,753,8

42

6578,3

0

20

40

60

80Tera

viljakasvatu

s

Kart

ulik

asvatu

s

Muud

püsik

ultuurid

Piim

ato

otm

ine

V

eis

ekasvatu

s

Lam

bakasvatu

s

Mesin

dus

%

Praeguste hindade korral Soovitava hinna korral

Joonis 4. % toodangust, mis praeguste hindade ja soovitud hindade korral vajab täiendavat realiseerimist


Tulevikuperspektiivid

15,4%

7,0%

25,6%

23,0%

13,1%

10,6%

50,5%

32,7%

59,1%

60,3%

26,9%

20,0%

23,6%

40,9%

40,0%

47,1%

43,5%

6,0%

18,7%

18,1%

21,8%

32,4%5,3% 17,6%

10,3%

6,3%

2,3%

2,8%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ajaline ressurss praeguse tegevusala arendamiseks

Ajaline ressurss uue tegevusala arendamiseks

Teadmiste rakendus toote arendamisel

Teadmiste rakendus tootmisharu arengus

Toote rahvusvaheline konkurentsivõimelisus

Teadmised rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tooteloomiseks

Võimalused rahvusvaheliselt konkureeriva tooteloomiseks

Väga hea

Pigem hea

Rahuldav

Pigem halb

Väga halb

Joonis 5. Tootmisüksuse tulevikuperspektiivid


Ettevõtlustugistruktuur• Ainult 23,4% maamajandajatest on

mõne tootmist edendava

organisatsiooni liige

• Erinevatest organisatsioonidest kõige

olulisem eelkõige PRIA, siis pangad,

erialaliidud

• Teiste organisatsioonide, sh maakonnas

asuvate riiklike ametite, liitude ja

liikumiste katusorganisatsioonide mõju

kaudne ja väheoluline

• Kuigi ülikoolid olulised, ei seosta

konkreetne tootja enda tootmist nende

tegevusega ega oma ülevaadet

uurimistulemustest

10%

30,60%

42,80%

16,10% 0,60%

väga halb pigem halb osaliselt sobiv hea väga hea

Joonis 6. Senise ettevõtluse tugistruktuuri töö turuinformatsiooni kogumisel


Tootmisüksuse elujõulisus

14,1

7,7

24,6

5,5

4,8

10,4

60,3

11,8

22,7

23,5

34,3

38,7

16,1

5,5

26,0

16,5

26,5

45,7

53,9

29,5

24,6

54,9

41,4

58,1

37,7

48,6

14,9

48,8

36,6

7,0

30,1

14,9

29,7

12,2

17,2

35,0

13,3

11,2

11,3

9,3

8,8

18,6

5,5

4,8

5,0

0 20 40 60 80 100

Tootmisalane kogemus seni v iljeldav al tootmisalal

Tootmisalane kogemus seni mittev iljeldav al kuid

perspektiiv seks osutunud alal

Usk tootmise jätkamisse

Järelkasv tootmise jätkamisse

Teadmiste ja oskuste olemasolu

Piisav materiaalsete v ahendite olemasolu

Terv is

Perekonna toetus

Ühiskonna toetus

Lisaniisutusv õimaluse olemasolu

Ajalise ressursi olemasolu

v äga halb pigem halb rahuldav pigem hea v äga hea

Joonis 7. Tootmisüksuse elujõulisust mõjutavad tegurid


21,8%

9,2%

32,2%

23,0%

15,1%

23,4%

9,0%

15,0%

11,8%

37,9%

19,3%

32,8%

21,7%

16,1%

26,0%

49,2%

19,0%

8,2%

47,3%

40,2%

57,6%

36,6%

53,8%

24,4%

36,0%

56,6%

52,9%

27,0%

53,6%

38,3%

45,1%

53,9%

31,2%

15,8%

35,9%

31,2%

21,8%

39,1%

19,8%

47,1%

18,1%

40,1%

42,1%

20,8%

11,8%

22,1%

18,9%

17,4%

21,7%

18,5%

28,3%

39,4%

13,8%

9,9%

32,0%

12,4%

9,2%

15,0%

13,0%

19,4%

6,3%

6,9%

7,0%

2,8%

5,0%

6,3%

2,9%

6,4%

6,1%

4,2%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika

Riiklik maaelu poliitika

Kohaliku omav alitsuse suhtumine maamajandusse

Ühiskonna hoiak maaellu

Teiste ettev õtjate olemasolu piirkonnas

Sobiv a tööjõu olemasolu

Võimekus inv esteerida tootmisv ahenditesse

Võimalused erinev ate toetuste saamiseks

Võimekus erinev ate toetuste saamiseks

Kooli olemasolu talu lähikonnas

Arstiabi kättesaadav us ja kv aliteet

Teede olemasolu ja kv aliteet

Kaupluste olemasolu lähikonnas

Kaubav aliku olemasolu kaupluses

Arv utiside olemasolu ja kv aliteet

Elektri olemasolu ja kv aliteet

Piisav bussiühendus keskustega

Töö v õimalused teistele pere liikmetele lähikonnas

Väga hea Pigem hea Rahuldav Pigem halb Väga halb

Joonis 8. Tootmisüksuse elujõulisust mõjutavad välised tegurid


Turustamine

45,6

%

33,3

% 40,0

%

78,7

%

70,0

%

27,9

%

27,6

%

15,0

%

49,7

% 60,0

%

28,7

%

16,5

%

29,4

%

8,8%

55,7

%

48,0

%

66,8

%

33,0

%

45,4

%

27,2

%

26,1

%

59,4

%

57,3

%

72,4

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Keskmine osakaal praegu Keskmine osakaal tulev ikus (järgmisel 5 a.)

Joonis 9.Erinevate turustuskanaliste osakaal toodangu realiseerimises praegu ja järgmisel viiel aastal


• Turuinformatsiooni probleemiks on, et tootjatel puudub selge ülevaade välismaiste konkurentide tegevusest ja nende mõju enda tootmisele peeti küllaltki väheoluliseks

• Eelkõige nähti suurima konkurendina analoogset toodet odavamalt pakkuvat tootjat

• 40% kavatses tegeleda oma tootele lisaväärtuse andmisega

• Veerandile vastajatest on pakutud fikseeritud lepingut toote realiseerimiseks. Sellist lepingut sooviks 34,6% vastanutest, selle vastu oli 44,7%


Elektrooniline teabe haldusstruktuur

• 56,2% oleks huvitatud elektroonilise haldamise, kokkuostmise ja teabelevi struktuurist, aga 38,9% poleks kohe veel valmis sellise süsteemi tulekuks.

• Probleemiks (28,1%) on, et kodukohas pole elektroonilised kommunikatsioonid praegusel hetkel kättesaadavad

• 55,9% vastanutest oli nõus, et nende kontaktandmeid võiks müügiinfo edastamisel avalikustada


Ühistegevus• 37,5% vastajatest soovisid, et oleks võimalus turustada oma

toodangut läbi mõne kokkuostmisega tegeleva organisatsiooni, nt ühistu

• Takistuseks on senine vähene aktiivsus ja motivatsioon ühistegevuse arendamiseks:

– Senist teadlikkust ühistulisest tegevusest pidas halvaks 39%

– 65,7% hindas oma senist panust ühistegevusse halvaks

– 55,6% pidas oma motivatsiooni ühistegevusega tegelemiseks väheseks

• Ühistegevus on seni kasutamata võimalus nii traditsiooniliste kui eriti ka vähelevinud põllumajandustoodangu turustamiseks


Suurimad probleemid tootjatele

• Kõige suuremateks takistusteks tootmise tulemuslikumaks muutmisel:

– rahuldava kokkuostuteenuse puudumine (70,1%),

– tehnoloogia või tehnilise vahendi puudumine (60,2%),

– materiaalsete ressursside puudumine (59,8% vastanutest),

– mullaviljakuse probleemid (47%) ja tarbijate vähene teadlikkus toote tõelisest väärtusest (46,5%)

– laiema ühistegevusliku tegevuse puudumine tagamaks konkurentsivõimelist toormekogust (38,7%).


Tootmise tulevikuperspektiiv

22,9%

14,0%

28,3%

18,7%

13,5%

56,5%

30,0%

42,4%

42,9%

39,2%

49,1%

25,2%

48,1%

62,6%

47,3%

26,1%

14,1%

42,7%

39,2%

42,2%

43,1%

15,7%

48,3%

32,3%

13,5%

33,1%

44,4%

10,0%

7,0%

6,5%

11,1%

18,5%

24,6%

9,5%

7,1%

9,5%

7,9%

6,5%

3,5%

4,1%

2,6%

8,2%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Siseturu olemasolu

Välisturu olemasolu

Valmisolek investeeringuteks

Riiklikud arengukavad

Kohalikud süsteemsed arenduskavad

Tootmistraditsioonide olemasolu

Kõrgtehnoloogilise tootmine

Finantsvahendite kättesaadavus

Külvipindade/tootmispindade olemasolu

Siseturu jaoks konkurentsivõimeline toormekogus

Välisturu jaoks konkurentsivõimeline toormekogus


Joonis 10. Tulevase tootmise perspektiivi hindamine erinevates valdkondades (%)


Konkurentsivõime tegurid

85

,6%

61

,9% 7

8,5

%

70

,3%

51

,5%

46

,8%

29

,8%

34

,2%

60

,0%

43

,0%

27

,0%

27

,2%

11

,0%

75

,8%

0%

30%

60%

90%

Kli

en

tid

e

rah

ulo

lu

Lo

jaa

lne

töö

taja

sko

nd

Kä

ibe

ka

sv

Inve

ste

eri

ng

ud

uu

de

teh

no

loo

gia

sse

Ka

ub

am

ärk

ide

tun

tus

Tu

ruo

saka

al

riig

is

Tu

ruo

saka

al

rah

vusv

ah

eli

sel

tasa

nd

il

Mida peaks arvestama Mida on seni arvestatud

Joonis 11. Konkurentsivõimet tagavad tegurid


Ülevaade tarbijatest

32,2%

12,4%

62,4%

20,6%

42,1%

54,5%

20,2%

42,5%

38,1%

36,8%

48,9%

42,9%

52,8%

39,5%

41,3%

19,7%

23,6%

30,7%

33,5%

29,2%

28,1%

24,6%

29,8%

29,4%

19,6%

16,5%

17,5%

13,5%

12,0%

14,6%

18,1%

10,9%

7,3%

11,9%

16,4%

9,6%

2,8%

13,0%

38,6%

11,2%

9,2%

6,0%

9,6%

6,2%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Toote klientide arv

Tootmisharu sihtturu klientide arv

Mida ostetakse ja miks

Finantskulu klientide saamiseks ja hoidmiseks

Miks ja kui kiiresti tootmisharu kliendid v ahetuv ad

Miks ja kui kiiresti toote kliendid v ahetuv ad

Tõenäoline kaotatud klientide hulk aastas

Hõiv atute arv tootmisharus

Tootmisharu sihtturu käibemaht ja oma toodangu turuosa

Kogenud töötja asenduskulu

Kaalutlused tegev ust lõpetada

jah ei ei oska v astata ei ole sellele mõelnud

Joonis 12. Ülevaade oma toodangu/tootmisharu sihtturust (%)


TARBIJATE UURING

68,3

%

92,7

%

87,8

%

53,7

%

24,4

%

12,2

%

41,5

%

92,7

%

90,2

%

58,5

%

31,7

%

19,5

%

7,3%

46,3

%

2,4%

39,0

%

26,8

%

12,2

%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Ter

avi

ljaka

svat

us

Kar

tulik

asva

tus

Köö

giv

iljak

asva

tus

Mai

tset

aim

edek

asv

atus

Rav

imta

imed

ekas

vat

us

Muu

d p

üsik

ultu

urid

On seni tarbinud

Nõus ostma kohalikelttootjatelt

Toodang onkättesaamatu

Joonis 13. Taimekasvatustoodete tarbimine ja kättesaadavus (%)


82,9

%

75,6

%

70,7

%

58,5

%

7,3%

7,3%

63,4

%

65,9

%

58,5

%

41,5

%

19,5

%

14,6

%

7,3% 9,8% 14

,6%

19,5

%

34,1

%

7,3%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Piim

atoo

tmin

e

Sea

kasv

atus

Linn

ukas

vatu

s

Vei

seka

svat

us

Lam

baka

svat

us

Muu

loom

akas

vatu

s

On seni tarbinud

Nõus ostma kohalikelt tootjatelt

Toodang on kättesaamatu

Joonis 14. Loomakasvatuskasvatustoodete tarbimine ja kättesaadavus (%)


Toodete kättesaadavus

38,5%

12,8%

35,9%

32,4%

15,4%

30,8%

20,5%

48,6%

46,2%

35,9%

23,1%

10,3%5,1%

5,1%

8,1%

17,9%

8,1%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Asutuse teadlikkus mahetootmise väärtusest

„Kohalik Toit“ raames kohaliku toidu teabe kättesaadavus

Vähelevinud põllumajandustoodete kättesaadavuskohalikus jaekaubanduses

Vähelevinud põllumajandustoodete kättesaadavuskohalikelt toojatelt


Joonis 15. Mahetoodangu ja vähelevinud põllumajandustoodete kättesaadavus (%)


50,0%

74,4%

13,2%

25,6%

35,9%

21,1%

82,1%

61,5%

15,4%

25,6%

21,1%

25,6%

30,8%

7,9%

15,4%

60,5%

17,9%

23,1%

42,1%

10,3%

7,7%

17,9%

48,7%

26,3%

43,6%

35,9%

64,9%

31,6%

10,3%

18,4%

33,3%

41,0%

34,2%

7,7%

28,2%

56,4%

17,9%

44,7%

25,6%

28,2%

16,2%

10,5%

7,9%

23,1%

10,3%

7,7%

7,9%

13,5%5,4%

2,6%

2,6%

5,1%

5,1%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Rahuldav a kokkuostuteenuse

puudumine

Teabe puudumine, kes mida pakub

Materiaalsete ressursside

puudumine

Konkurentsiv õimeliste

toormekoguste puudumine

Ebastabiilsed tarned

Lepinguliste suhete puudumine /

v ältimine

Kõrged terv isekaitse normid

Uued kehtestatud nn. euro

normatiiv id

Tootearenduse tehnoloogia

puudumine

Vähene teadlikkus toote tõelisest

v äärtusest

Ebav õrdsed konkurentsitingimused

siseturgudel

Toote hind

Toote halb v õi (ja) ebastabiilne

kv aliteet

Tarbimisüksuse sisesed probleemid

ja ei ei oska v astata ei ole sellele mõelnudJoonis 16. Peamised takistused kohalike toodete tarbimisel


Elektrooniline haldusstruktuur ja fikseeritud lepingud

• Võrreldes tootjatega tarbijate hulgas rohkem elektroonilisest

haldusstruktuuri kasutamisest huvitatuid (82,5 %) ja valmis seda

kohe kasutama hakkama (55%)

• Tarbijate puhul mõningal määral parem elektrooniliste

kommunikatsioonivahendite kättesaadavus (65%)

• 72,5% tarbijatest olid nõus oma kontaktandmete ja tarbimissoovi

avalikustamisega ostuinfo edastamisel (tootjatel 55,9%)

• Võrreldes tootjatega, kellest kolmandik oleks huvitatud fikseeritud

lepingulisest suhtest oma toote realiseerimiseks, soovisid

tarbijatest pooled fikseeritud lepingulist suhet toote ostmiseks, et

kindlustada stabiilsed tarned


Turustuskanalid

17,7

%

40,8

%

11,3

%

35,9

%

27,5

%

18,6

%

5,5

%

10,0

%

50,4

%

44,8

% 53,9

%

27,5

% 35,2

%

34,7

%

12,5

%

23,8

%

10,0

%

48,2

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Ots

e talu

st

Ostja

le k

oju

Turu

l

Kauplu

ses

Tööstu

selt/

töötle

jate

lt

Toodangu

kokkuostja

ilt

Tootja

te ü

his

tute

kaudu

Toitl

ustu

sasutu

ste

lt

Hulg

ikaubandusest

Keskmine osakaal praegu Keskmine osakaal tulevikus

Joonis 17. Erinevate turustuskanalite osakaal toodangu ostmisel praegu ja tulevikus


HULGIMÜÜGIFIRMADE EKSPERTARVAMUS• Kohalikud hulgimüügifirmad oleksid nõus ostma kohalikelt

tootjatelt teraviljatooteid, lihatooteid, puuvilju, kasvuhoonesaaduseid, köögivilju, piimatooteid, mett, marjasaadusi, kui kohalikud tootjad suudaksid tagada piisava koguse

• Praegused tootjad pole võimelised tarnima hulgimüüjate jaoks piisavaid koguseid, sh mahetoodangut

• Takistuseks kohalike toodete turustamisel on eelkõige konkurentsitingimused siseturul ja kõrged tervisekaitsenormid

• Suureks probleemiks ka logistika probleemid ja rahuldava kokkuostusüsteemi puudumine, mis suudaks tootjatele tagada oma toodangu realiseerimise ja hulgimüüjatele piisavas mahus toote tarnimise


KOKKUVÕTE• Väiketootmine on eelkõige kõrvaltegevus. Aiandus pakub

eelkõige võimalust kui kõrvaltootmisharu või võimalust mujal töötamise korral. Mesinduses nähakse enam võimalust kujuneda põhisissetuleku allikaks ja sellel alal nähakse rohkem perspektiivi ka tulevikus

• Ainult veerand tootjatest on mõne tootjate organisatsiooni liige; ühistegevus on kesine

• Ettevõtlustugistruktuuri organisatsioonidest on kõige olulisem PRIA, peale seda pankade ja erialaliitude roll turuinfo vahendamisel

• Tootjatel on vähe infot ülikoolide ja teadlaste uuringutest ja nende võimalustest tootja probleemidele lahenduste pakkumiseks.


• Turuinformatsioon on puudulik: tarbijatel puudub ülevaade sellest, kes, mida ja kus müüb; tootjate teadmised oma klientidest ja tootmisharu arengust väga puudulikud

• Klientide teadlikkus erinevatest mittetraditsioonilistest ja vähelevinud põllumajandustoodetest on suurem, kui tootjad arvavad

• Vaatamata klientidepoolse nõudluse olemasolule, pole suudetud tagada neile piisava informatsiooni andmist ja turustust.

• Kohalike tootjate toodangu kättesaadavus on probleem, põhjuseks on tootjate väheses organiseerituses, ebapiisavas turuinformatsioonis ja liigses keskendumises otse talust müügile või tööstusele müügile


• Tarbijatele olulisemat turustuskanalit- kohalikke hulgimüüjaid pole piisavalt kasutatud

• Oluline võimalus on elektrooniline infohaldussüsteem oleks hea viis, millega alustada infoprobleemi lahendamist Tootjate senine huvi elektroonilise andmehaldussüsteemi vastu oli väiksem kui klientidel, samal ajal pakuks see just neile head ülevaadet klientidest ja konkurentidest.


Tänan tähelepanu eest!

Vaata http://www.turuinfo.ee/

Tänan kõiki uuringus osalenuid ja uuringule kaasaaitajaideriline tänu hr. Einar Eilandi’le ja Siim Kobini’le

http://www.turuinfo.ee/

Documents

Uuringu eesmärk