Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
01.01.2019
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele
ja energiamärgisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58
„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määrusega (edaspidi käesoleva määrusega)
kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 64 lõike 5 ja § 66 lõike 6 alusel.
Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade
hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ka ehitusvaldkond. Määruse koostamise
tingis vajadus ühtlustada majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM määrus nr 58) ja majandus- ja taristuministri
30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi
MTM määrus nr 36) määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 2018. a välja töötatud uues
sõnastuses tehtud muudatuste ja täiendustega.
Käesoleva määrusega täpsustatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel
kasutatavat arvutamise metoodikat ja energiamärgiste välja andmise korda. Käesolevas määruses
tehtud muudatused on seotud EhS § 65 lõike 3 alusel 1. jaanuarist 2019. a jõustuva ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ uue terviktekstiga
(edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus)1. Nimetatud määrusega sätestatakse
eelkõige uued hoonete kategooriad ja muudetakse madal- ning liginullenergiahoonetele kohalduvaid
energiatõhususarvude piirväärtusi. Nendest muudatustest lähtudes sätestatakse käesoleva määrusega
vastavatele hoonekategooriatele tüüpilise kasutuse andmed ja energiamärgiste skaalad. Võrreldes
MTM määrusega nr 58 täpsustatakse käesoleva määrusega energiatõhususe arvutamise metoodika
aspekte, nagu õhulekkearvude määramist, soojuspumpade käsitlemist energiaarvutuses ning
sätestatakse alused lokaalse taastuvenergia omatarbe osakaalu määramiseks. Lisaks sellele on MTM
määruse nr 58 sõnastusi parandatud normitehniliselt, muuhulgas on täpsustatud standarditele tehtud
viiteid. MTM määruses nr 36 täpsustatakse energiamärgiste skaalad ja ühtlustatakse mõisted köetav
pind ning madala temperatuuriseadega pind EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.
Hoone energiatõhususe arvutuste nõuetes kavandatakse edaspidi rohkem tähelepanu suunata heale
tavale, eelkõige konkreetsetele juhenditele, mis on energiaarvutuste tõhusamaks läbiviimiseks eriala
1 Eelnõu seletuskirjas kasutatakse selgitustes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest hoone energiatõhususe arvutamise metoodikasse üle toodud sätete kohta lühendit hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus ka kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.06.2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kontekstis.
ekspertide poolt koostatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud.
Need juhendid on järgmised:
- Sihtasutus KredExi juhend „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“;
- Sihtasutus KredExi juhend „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse
energiasimulatsiooni juhend“ ja
- sihtasutus KredExi juhend „Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend“.
Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672, e-post: [email protected]). Käesoleva
määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]), Tallinna Tehnikaülikoolist inseneriteaduskonna
ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek
Kurnitski (tel: 620 2406, e-post: [email protected]), inseneriteaduskonna ehituse ja
arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees (tel: 620 2403,
e-post: [email protected]), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi
liginullenergiahoonete uurimisrühma doktorant-nooremteadur Raimo Simson (tel: 620 2405, e-post:
[email protected]), mittekoosseisuline lektor Teet Tark (tel: 612 9818, e-post:
[email protected]), KredEx-i eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe
projektijuht Kalle Kuusk (tel: 667 4140, e-post: [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja lõpliku teksti vormistasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo ja sama osakonna peaspetsialist Ülle Reidi.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7151403, e-post: [email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Käesolev määrus koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse MTM määruses nr
58 ja teise paragrahviga MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused.
Paragrahviga 1 sätestatakse MTM määruses nr 58 kavandatud muudatused.
Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatustes täpsustatakse mõistet
„tehnosüsteem“ ja „sisekliima tagamine“.
Võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva redaktsiooniga on mõiste „tehnosüsteem“ loetelule lisatud
automaatikasüsteem. Uus tehnosüsteemi definitsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75-91) artikli 1 punktile 1.
Mõiste on selliselt toodud ka EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Mõiste on kooskõlas samuti
EhS § 4 lõikes 5 toodud mõistega, mille kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks
või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike
konstruktsioonielementidega. Seega tuleb ka MTM määruse nr 58 kasutamisel arvestada, et nimekirjas
nimetatud süsteemid loetakse tehnosüsteemiks üksnes juhul, kui need on ette nähtud ehitise
toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks.
Mõistet „sisekliima tagamine“ definitsiooni täpsustatakse normitehniliselt lähtuvalt EhS § 62 lõikest
1. Jäetakse ära näitlik loetelu, mille kohaselt kuulub ruumiõhu kvaliteedi tagamise hulka kütmine ja
jahutamine. Selle asemel on viidatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusele, millega
muudatus on kooskõlas.
MTM määruse nr 58 kehtivas redaktsioonis ei ole tehnosüsteemi sisu täpsustatud. Tulenevalt
praktilistest vajadustest on täpsustatud loetelu, mida tehnosüsteemide puhul arvesse võetakse.
Kõnesoleva muudatusega esitatud loetelu on energiaarvutuse tegemise jaoks ammendav, aga tuleb
arvestada erisustega võrreldes EhS § 4 lõikes 5 sätestatud tehnosüsteemi mõistega. Näiteks
tugevvoolupaigaldiste osas kuuluvad energiaarvutuse koosseisu ainult need osad, mis on määruses
loetletud tehnosüsteemi ja standardkasutuse all. Tugevvoolu paigaldiseks on tavamõistes ka näiteks
lift, mida aga ei ole otstarbekas energiaarvutustes arvestada. Teise näitena ei arvestata energiaarvutuses
toiduvalmistamiseks ette nähtud gaasipliite, millel puudub elektrikasutus.
Paragrahvi 1 punktis 2 muudetakse § 2 lõike 1 punkte 6 – 8. Muudatustes täpsustatakse
energiaarvutustes kasutatavate tegurite „SPF“, „SEER“ ja „SCOP“ määratlused vastavalt hoonete
energiatõhususe direktiivile. Kuna erialaspetsialistide seas on levinud kasutuses lühendid SPF, SEER
ja SCOP, siis põhiterminitena jäävad need kasutusele, kuid määruses tuuakse ära ka nende mõistete
definitsioonid. Punktis 6 soojuspumba abiseadmete elektritarbena mõeldakse näiteks kondensaatori
ventilaatori, maakontuuri ja küttesüsteemi ringluspumpade elektritarvet.
Paragrahvi 1 punktis 3 täpsustatakse § 2 lõike 2 punkti 3 selliselt, et lokaalseks taastuvenergiaks
loetakse ka hoone lähiümbruses toodetud elektri või soojusenergiat. Hoone lähiümbrus on
määratlemata õigusmõiste, mis tuleb sisustada lähtudes igakordsetest oludest.
Paragrahvi 1 punktides 4 – 5 muudetakse § 2 lõike 2 punkte 4 ja 5 ja 11 – 12. Muudatustega
ühtlustatakse mõisted hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse vastavate mõistetega.
Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 20. Muudatusega täpsustatakse, et
netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks hõlmab üksnes vett, mida soojendatakse hoones
tarbimiseks. Hoones tarbitavaks veeks nimetatakse ka sellist vett, mille tarbimise lõppasukoht asub
väljaspool hoonet.
Paragrahvi 1 punktis 7 lisatakse § 2 lõikesse 2 punktid 25-28, millega tuuakse MTM määrusesse nr 58
hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sisalduv mõisted „tuulutusasend“, „köetav pind“ ja
„madala temperatuuriseadega pind“, kuna mõistetel on oluline seos selles määruses sätestatud suvise
ruumitemperatuuri kontrolli ja energiatõhususarvu (ETA) määramisega. Samuti lisatakse mõiste
„energiakasutus“ sest summaarse energiakasutuse ja energiatõhususarvu definitsioonide puhul on
oluline rõhutada, et energiakasutus on üldmõiste, mis väljendab soojus- ja elektrienergia koguseid
sõltuvalt vaadeldavast tehnosüsteemist, kusjuures soojusenergia võib muunduda elektrienergiaks
tehnosüsteemi ühest osast teise liikudes.
Paragrahvi 1 punktis 8 muudetakse 2. peatüki pealkirja tulenevalt sellest, et energiatõhususe arvutuse
etapid tuuakse hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58.
Paragrahvi 1 punktis 9 lisatakse §-i 3 lõige 11. Lõikes sätestatakse nõuded suure energiatarbega hoone
energiatõhususe arvutusele. Kui muudele hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 1 lõikes
3 toodud hoonetüüpidele tehakse energiaarvutus hoone tüüpilisel kasutamisel, siis erand on sama lõike
punktis 11 nimetatud ja defineeritud suure energiatarbega hoone. Kuna antud üldnimetuse alla
kuuluvad väga intensiivse energiakasutusega hooned, milles nõutud sisekliima tingimusi ja
energiakasutust on keeruline ühtlustada, siis ei ole sellele hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse
andmeid sätestatud. Selle asemel kasutatakse energiaarvutuses hoone projektis sätestatud sisekliima ja
tehnoloogia energiakasutuse andmeid.
Paragrahvi 1 punktis 10 lisatakse määrusesse § 31 millega tuuakse hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määrusest MTM määrusesse nr 58 üle energiaarvutuse etappide ja üldpõhimõtete
sätted. Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks,
tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (näiteks kodumasinad ja muud olme- või
bürooelektriseadmed ning muud hoonetes kasutatavad seadmed) kasutamiseks. Summaarse
energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone
energiatõhususarv. Energiaarvutus hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks tehakse
vastavalt EhS § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele hoone energiatõhususe arvutamise metoodika.
Energiamärgise andmiseks vajalike arvutuste tegemine eeldab spetsiifilise tarkvara kasutamist ja selle
kasutamise oskust. Vastava tarkvara kasutamise oskust hinnatakse ka erialaspetsialistide kutsete
andmisel. Energiamärgist tohib anda üksnes vastava kutsega spetsialist.
Kütte- ja jahutussüsteemide täpsete karakteristikute määramisega on seotud mitmed arvutuste etapid,
millest kõik ei ole seotud paragrahvis sätestatud energiaarvutusega. Seetõttu sätestatakse üheselt, et
energiaarvutuste tegemisel viiakse kütte- ja jahutussüsteemi puhul läbi energiakasutuse arvutused.
Lõigete 1–3 sõnastused vastavad hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse sõnastusele. Lõike
2 punkti kaks sõnastust on muudetud normitehniliselt, sest hoone energiatõhususe miinimumnõuete
määruse § 15 lõike 3 punktis 2 sisaldub loetelus lisasäte ventilatsiooniõhu arvutuse kohta. Tingimus,
mille kohaselt ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb
arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust, on käesolevas määruses
sätestatud eraldi lõikena 3.
Lõikes 4 sätestatakse, et määruses nimetamata tehnosüsteemi (näiteks pliidikubu, väljatõmbekapp,
basseinivee kütteseade, serveriruumitaristu, külmkamber, külmlett, suurköögiseade), samuti madala
temperatuuriseadega pinna (näiteks garaaže ja keldreid, mida köetakse madalate temperatuurideni,
teenindav tehnosüsteem) ja elektritarviti (näiteks elektriauto laadimispunkt, lift, mootor ukse
avamiseks ja sulgemiseks, välisvalgustus, välikütteala, sulatuskaabel, välispistikupesa)
energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.
Hoone energiatõhususe miinimumnõuete eesmärk on tagada hoone tarindite ja sisekliima tagamiseks
kasutatud oluliste tehnosüsteemide optimaalse kombinatsiooni valimine. Lõikes 4 nimetatud
tehnosüsteemide ja elektritarvitite energiatarve ei ole osa hoone tüüpilisest kasutusest. Madala
temperatuuriseadega pinnad ei kuulu köetava pinna hulka. Nimetatud süsteemid ja tarvitid asuvad
samuti tihti väljaspool hoone köetavat pinda või ei ole otseselt seotud hoone energiakasutusega ja
seega ei arvestata nende elektritarvitite ja süsteemide mõjuga hoone energiatõhususe näitaja
määramisel.
Paragrahvi 1 punktis 11 tehakse § 5 lõigetes 1 ja 2 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna
„seade“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „seadearv“.
Paragrahvi 1 punktis 12 muudetakse § 6 lõike 1 tabelit 1, st muudetakse hoone tüüpilise kasutuse
andmed vastavalt hoone kasutusotstarbele.
Erinevate hoonete ja ruumide tüüpilisel kasutusel määratakse suhteliselt detailselt inimeste kohaloleku
aeg, valgustuse ja seadmete kasutamine ning nimetatud hoone kasutusega seotud asjaoludest tingitud
vabasoojuste eraldused. Samuti antakse ette andmed sooja vee erikulule, ventilatsioonisüsteemi
kasutusaegadele ning kaminate, ahjude ja keriste kasutamisele, kui nimetatud energiatarvitid asuvad
hoones. Kõigist toodud arvutuslikest väärtustest tekib terviklik hoone energiakasutuse profiil, mis ongi
tüüpiline kasutus. Sellise fikseeritud väärtustega energiakasutuse profiili kasutamine on vajalik üheselt
mõistetavate ja hoone kasutusotstarbe piires võrreldavate tulemuste saamiseks.
Kõik tüüpilise kasutuse andmete tabelid on koondatud määruse § 6 tabelisse 1. Tabelit on võrreldes
kehtiva MTM määrusega nr 58 täiendatud selliselt, et see kajastaks hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määruses sätestatud uusi kasutusotstarbeid. Valgustusest eralduvat soojust on
valdavalt langetatud, lähtudes sellest, et eelmise määruse tervikteksti koostamisest möödunud aja
jooksul on kasutusele võetud kõrgema efektiivsusega valgusallikad.
Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² – tüüpilise kasutuse andmed vastavad korterelamule,
v.a valguse soojuseraldus, mis on võrdne ülejäänud väikeelamute kategooriates kehtivate
väärtustega.
Väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad
MTM määruses nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetele. Uues sõnastuses on
seadmete soojuseraldust langetatud: 3 W/m² asemel on uueks energiatõhususe arvutuses
kasutatavaks väärtuseks 2,4 W/m².
Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² – tüüpilise kasutuse andmed põhinevad MTM määruses
nr 58 sätestatud väikeelamu tüüpilise kasutuse andmetel, kuid arvestatud on madalama
inimtihedusega. Sellest tulenevalt on inimeste soojuseraldusteks tüüpilisel kasutusel 1,4 W/m²
ja inimtiheduseks 60,7 m²/inimese kohta.
Kasarmu – tegemist on uue kasutusotstarbega, mille tüüpilise kasutuse andmed on määratud
vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.
Kontorihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud
määruses tehtud muudatustele nimetuse „Büroohoone, raamatukogu ja teadushoone“ asemel
üldnimetust „kontorihoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud,
12 W/m² asemel on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 10 W/m².
Ärihoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses
tehtud muudatustele nimetuse „toitlustus- ja teenindushoone“ asemel üldnimetust „ärihoone“.
Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 20 W/m² asemel on uueks
väärtuseks, mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse, 19 W/m².
Kaubandushoone ja terminal – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust
langetatud, 20 W/m² asemel on uueks väärtuseks mida energiatõhususe arvutuses kasutatakse,
19 W/m².
Haridushoone – tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse soojuseraldust langetatud, 15 W/m²
asemel on uueks väärtuseks 12 W/m². Loobutud on täpsustusest, mille kohaselt haridushoone
hulka ei kuulu koolieelsete lasteasutuste hooned. Kasutusotstarvete täpset koosseisu on
täpsemalt kajastatud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse seletuskirja lisas 2.
Koolieelse lasteasutuse hoone – uues sõnastuses kasutatakse vastavalt EhS § 65 lõike 3 alusel
kehtestatud määruses tehtud muudatustele nimetuse „koolieelne lasteasutus“ asemel
üldnimetust „koolieelse lasteasutuse hoone“. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse
soojuseraldust langetatud, 15 W/m² asemel on uueks väärtuseks 12 W/m², inimtihedust on
langetatud: 3,8 m²/inim asemel on väärtus 4,4 m²/inim. Sellega seoses on inimeste
soojuseraldust langetatud 8 W/m²-ni.
Ravihoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatustest pole
selle kasutusotstarbe vasteks enam haigla vaid muu ambulatoorset ravi osutav asutus. Seega on
muutunud tüüpilises kasutuses arvestatavad lahtiolekuajad: seitse päeva nädalas ööpäev läbi
avatud hoone asemel on edaspidi tegemist alates kella 07:00 kuni 20:00 kasutusel oleva
hoonega, mis on avatud viis päeva nädalas. Tüüpilise kasutuse puhul on valgustuse
soojuseraldust tõstetud ühe ühiku võrra ja seega on uueks väärtuseks, mida energiatõhususe
arvutuses kasutatakse 10 W/m².
Tööstushoone ja laohoone – tegemist on uute kasutusotstarvetega, mille tüüpilise kasutuse
andmed on määratud vastavalt tegelikele tarbimisandmetele.
Suure energiatarbega hoone – lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest ei
ole suure energiatarbega hoone kasutusotstarbele tüüpilise kasutuse andmeid sätestatud.
Vastavad väärtused määrab kindlaks energiaarvutuse läbiviija, lähtudes ehitusprojektist ja
erialasest pädevusest.
Tüüpilise kasutuse andmete sätestamisel eeldatakse, et haridushoones on ajavahemikus 15. juuni kuni
15. august koolivaheaeg. Sellel perioodil on hoone kasutusaste 0,1 ning ventilatsioon vastab kasutusaja
välisele režiimile. Väljaspool kasutusaega on ventilatsiooni õhuvooluhulk 0,15 l/(s·m2). On oluline
silmas pidada, et eelnimetatud perioodi kasutusajavälist režiimi kasutatakse üksnes energiaarvutuse
läbiviimisel. Tegeliku kasutuse käigus võib koolihoones suvisel ajal viibida inimesi ning toimuda töö
(näiteks õpilaste suvetöö), mistõttu sellises situatsioonis peavad kasutatavad ruumid tagama inimeste
jaoks sobiliku sisekliima, sh piisava õhuvahetuse. Kasutusaja väline õhuvooluhulk tagab piisava
õhuvahetuse vältimaks ruumides näiteks niiskuskahjustusi, kuid sellise õhuvahetusega ei ole võimalik
tagada nõutud sisekliima tingimusi oludes, kus ruumi siiski kasutatakse.
Tabelis 1 on sätestatud tüüpilisele kasutusele vastav valgustuse võimsus. Samas on käesoleva määruse
§-s 6 sätestatud võimalus, et juhul kui hoones kasutatakse määruses sätestatust väiksemat valgustuse
võimsust tuleb arvutuslikult tõestada vähemalt sama valgustiheduse säilitamine. Keskmise
valgustusvõimsuse arvutus sooritatakse juhul, kui kasutatakse valgustuslahendust, mille puhul toimub
nõudluspõhine valgustuse juhtimine.
Paragrahvi 1 punktis 13 tehakse § 6 lõikes 4 normitehniline muudatus, milles võetakse sõna
„valgustus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas levinud sõna „valgustuspaigaldis“.
Paragrahvi 1 punktis 14 muudetakse § 6 lõiget 5. Muudatusega antakse valgustuse nõudluspõhise
juhtimise olemasolul võimalus tugineda heale tavale vastavalt EhS §-le 7. Antud juhul võib heaks
tavaks lugeda näiteks Sihtasutus KredExi juhendit „Valgustustiheduse ja nõudluspõhise valgustuse
energiasimulatsiooni juhend“. Kasutatud hea tava metoodika valikut tuleb energiaarvutustes
põhjendada.
Paragrahvi 1 punktis 15 muudetakse § 6 lõiget 9 ja lisatakse tabelisse 2 energiaarvutuste detailsete
kasutusastmete ja kasutusprofiilide osas kasarmu valgustuse ja seadmete kasutusprofiil ning
asendatakse büroohoone kontorihoone mõistega, millega ühtlustatakse mõisteid hoone
energiatõhususe miinimumnõuete määrusega. Samuti lisatakse tabel 21, millega sätestatakse
majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone detailse kasutusprofiili andmed.
Paragrahvi 1 punktis 16 muudetakse § 6 lõiget 11 ja täpsustatakse, et koolieelse lasteasutuse ruumina
eristatakse mänguruumi ja magamisruumi kasutusprofiile. Sama jagunemine on sätestatud kehtiva
MTM määruse nr 58 tabelis 3. Seega ühtlustatakse käesoleva sättega mõisted. Samuti tehakse
normitehniline muudatus ja võetakse sõna „vabasoojus“ asemel kasutusele täpsem erialapraktikas
levinud sõnapaar „vabasoojuse väärtus“.
Paragrahvi 1 punktis 17 muudetakse § 6 lõikes 11 esitatud tabeli 4 pealkirja, milles asendatakse sõna
„Vabasoojused“ erialas levinud sõnapaariga „Vabasoojuse väärtused“.
Paragrahvi 1 punktides 18 ja 19 muudetakse ja täiendatakse § 6 lõiget 12 ning eristatakse haridushoone
mõistes koolieelse lasteasutuse hoone, viies mõisted vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga
tabelis 1.
Paragrahvi 1 punktis 20 muudetakse §-i 7 ja viiakse § 7 tabelis 5 hoone kasutusotstarvete jagunemine
vastavusse hoone kasutusotstarvete loeteluga § 6 tabelis 1.
Paragrahvi 1 punktides 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2 ja muudetakse § 8 lõige 3 punkti
4. Muudatustega välistatakse elekterküttel kerise kasutamine energiaarvutuses ka juhul, kui seda
kasutatakse väikeelamu või korteri kütmiseks. Keriste kasumine võib olla väga ebaregulaarne ja
leiliruumid on reeglina lahendatud eraldi soojustatuna. Seega ei toimu nendest ruumidest olulist
lisasoojuse levikut ülejäänud hoonesse.
Paragrahvi 1 punktis 23 muudetakse § 9. Hoone välispiirde õhulekke arvestamise nõuded sõnastatakse
ümber selliselt, et õhulekkearvu väärtuse eeldamine projekteerimisel ja õhulekkearvu määramine
ehitusprotsessi kestel vastaksid täpsemini tegelikule ehitusprotsessi käigule.
MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 1 sätestatakse õhulekkearvude väärtused, mida hoone
energiatõhususarvutusel kasutatakse. Kaasaegseid ehitusmaterjale ja konstruktiivseid lahendusi
kasutades on võimalik saavutada väga madal õhulekkearvu väärtus. Üheks oluliseks osaks madala
õhulekkearvu väärtuse saavutamisel on õhulekke mõõtmine. Mõõtmised iseenesest õhuleket ei
langeta, kuid üksnes mõõtmistega on võimalik kindlaks määrata õhuleket põhjustavad ebatihedused
(eelkõige tarindite ühenduskohad ja tehnosüsteemide läbiviigud tarinditest). Kui need ebatihedused on
määratletud, on neid võimalik parandada. Valminud hoonete alusel läbi viidud uuringud kinnitavad,
et kui õhuleket ehitusprotsessi käigus ei määrata, kujunevad õhulekkearvud suuremaks ja võivad
ulatuda käesolevas määruses sätestatud baasväärtusteni. Samas toimub energiatõhususe
miinimumnõuete täitmiseks vajalik energiaarvutus juba enne ehitusprotsessi algust, mil pole võimalik
mõõdetud õhulekkearvust lähtuda. Seda asjaolu arvesse võttes on lõikes 1 sõnastatud kaks võimalikku
olukorda, millest alusel valib energiaarvutuse läbiviija õhulekkearvu väärtuse.
MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et juhul kui hoone ehitamisel on kavandatud
läbi viia õhulekkearvu mõõtmine, kasutatakse energiaarvutuses õhulekkearvu väärtust 1,5 m³/(h·m²).
Selline õhulekkearvu väärtus on ehitusprotsessi käigus õhulekkega teadlikult tegeledes võimalik
hõlpsalt saavutada. Senisest madalama õhulekkearvu väärtuse kasutamisel energiaarvutuses on juba
ehitusloa taotlemise eel võimalik arvesse võtta kavatsust rajada madala õhulekkega hoone.
Liginullenergiahoone nõuete jõustumisel on oluline, et kõrgemat energiatõhusust tagavate
lahendustega oleks võimalik arvestada juba ehitusloa taotlemise eel. Kui õhuleket ehitusprotsessi
käigus ei mõõdeta, nii nagu hoone projekteerimisel kavandati, tuleb valminud hoone lahendusele
vastav energiatõhususarv määrata õhulekkearvude baasväärtuste alusel.
MTM määruse nr 58 § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui hoone õhulekkearv on määratud
deklareerimisemeetodiga, siis kasutatakse energiaarvutuses vastavat väärtust. Deklareerimismeetodit
kasutavad eelkõige tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad ning element- ja moodulhoonete
koostajad, kuna neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste hoonete õhulekkearvu kohta ja
selle meetodi kasutamisel ehitaja deklareerib varasemate sarnaste hoonete õhulekkearvu. Juhul kui
ettevõttes rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi, on võimalik saavutada püsivalt sarnane
õhulekkearvu väärtus. Deklareerimismeetodi täpsem kirjeldus on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli
ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli uurimistöö „Elamute õhulekkearvu baasväärtuse
väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise metoodika väljatöötamine“ raportis.
MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui projekteeritud õhulekkearv on suurem kui
tabeli 6 baasväärtus, siis kasutatakse vastavat suuremat projekteeritud väärtust. Teoreetiliselt on
võimalik, et teatud ehitustehnoloogia korral ei saa tabelis 6 nimetatud väärtusi järgida.
MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 3 on täpsustatud viidet standardile. Kehtivas MTM määruses nr 58
sätestatud standard EVS-EN 13829 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhupidavuse
määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod“ kaotas kehtivuse 03.12.2015 a, kui see asendati
standardiga EVS-EN ISO 9972 „Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine.
Ventilaatoriga survestamise meetod“. Seega sätestatakse ka lõike 3 uues sõnastuses, et vastavalt
standardile EVS-EN ISO 9972 või muu nõuetekohase standardi või üldtunnustatud metoodika alusel
määratud õhulekkearvu väärtusi kasutada energiaarvutuses.
MTM määruse nr 58 § 9 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui õhulekkearvu ei ole ehitamise käigus
mõõdetud või muul viisil määratud, kasutatakse energiaarvutuses käesoleva määruse lisa 2 tabelis 6
sätestatud väärtuseid. Käesoleva määruse lõike 4 sõnastus vastab kehtiva MTM määruse nr 58 § 9
lõike 1 sõnastusele. Sõnastust on parandatud normitehniliselt. Nimetatud nõue on toodud paragrahvi
lõppu, kuna lõike 1 uues sõnastuses on loodud võimalus kasutada baasväärtustest madalamat õhulekke
arvu väärtust, tingimusel, et ehitamise käigus viiakse läbi õhulekke arvu mõõtmine. Kui seda mõõtmist
läbi pole viidud, tuleb hoone lõplikule lahendusele vastav energiatõhususarvutus läbi viia
õhulekkearvu baasväärtustega. Juhul kui õhulekke minimeerimisega projekteerimise ja ehitamise
käigus ei tegeleta, ei ole alust eeldada, et saavutatakse baasväärtusest madalama õhulekke määraga
hoone.
Paragrahvi 1 punktides 24 – 26 muudetakse § 10 lõikeid 1, 7 - 10 ning paragrahvi lisatakse lõiked 11
ja 12. Muudatusega muudetakse netoenergiavajaduse nõude kontrollimise regulatsiooni ja lisatakse
suvise ruumitemperatuuri kontrolli nõuded. Vastavad nõuded on mõningate normitehniliste
parandustega üle toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest. Lõige 11 kohaldub
üksnes eluhoonetele ja juhul, kui avatavad aknad puuduvad või kui akende avamist ei ole ette nähtud
muul põhjusel tulenevalt ümbritsevast keskkonnast. Näiteks kui terve korteri fassaad asub mürarikka
automagistraali kohal, ei ole otstarbekas akende avamist eeldada.
Paragrahvi 1 punktis 27 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 3. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks
määruses sisalduv tabel 7. Kui tarindi liitekoha soojusläbivuse väärtust ei ole võimalik arvutada või
täpsemalt määrata, siis võib tugineda heale tavale. Näiteks võib tugineda sihtasutus KredExi juhendile
„Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuse arvutus“, mille abil on võimalik teostada konkreetse
tarindi liitekoha joon- ja punktsoojusläbivuste soojuslevi arvutus. Samuti saab tugineda sihtasutus
KredExi juhendile „Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog“, mille alusel võib
määrata eelkõige elamute tüüpiliste tarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste väärtusi.
Määruses ei määratleta mitte seda, millal tarindite liitekoha soojusläbivuse arvutus tehakse, vaid
kuidas seda tehakse. Ehitusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti detailsuse tasemel tarindite
liitekoha soojusläbivuse arvutusi tegema ei pea, vaid ehitusprojektis antakse lubadus, et vastavad
soojusläbivuse väärtused tulevikus saavutatakse. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel
ning esitatakse koos kasutusloa taotluse ja vastavas detailsuses ehitusprojektiga.
Paragrahvi 1 punktis 28 muudetakse § 13 lõiget 1 ja lisatakse reegel, et hoone korruselisuse määramisel
arvestatakse üksnes maapealsete korrustega. Vastav täpsustus tehakse, sest MTM määruse nr 58
tõlgendamisel on tekkinud küsimusi, sest õigusaktides eristatakse maapealset ja maa-alust korrust.
Samas infiltratsioon, kui tarindite ebatihedustest põhjustatud õhuleke, tekib muuhulgas tuule mõjul
tekkivast rõhkude vahest hoone välis- ja sisekeskkonna vahel. Vastav mõju puudub maa-alustel
korrustel.
Paragrahvi 1 punktis 29 muudetakse § 14 lõiget 10 selliselt, et kaugkütte kasutegur muudetakse
väärtusele 0,9. Kuivõrd tegemist on kaugküttesüsteemiga tervikuna, siis ei ole vajalik täpsustada
soojussõlme kui kaugküttesüsteemi kasutegurit.
Paragrahvi 1 punktis 30 muudetakse §-i 16 ja sätestatakse kehtiva määrusega võrreldes täpsemad
alused sellele, kuidas toimub soojuspumpsüsteemi käsitlus kombineeritud küttesüsteemi
energiaarvutuses.
MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 1 sätestatakse, et tooteandmete puudumisel määratakse
soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal lähtudes tabelites 10-102 sätestatud andmetest.
Tabelis 10 on sätestatud väärtused, et määrata soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide
kütte ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest. Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku,
siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide
küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. Tabelis 10 on 𝜙𝑠𝑝
/𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑
soojuspumba nominaalse
soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 on
ruumide kütte ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe ja Tp on maksimaalne pealevoolu
temperatuur. Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝
antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 °C, õhk-
vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 °C ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise
+7/20 °C.
Tabelis 101 on sätestatud väärtused, mille alusel määratakse õhk-õhk soojuspumbaga toodetud
soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest. Tabelis 𝜙𝑠𝑝/𝜙𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe.
Nominaalvõimsus 𝜙𝑠𝑝 antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 °C.
Tabelis 102 sätestatakse väärtused väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia ruumide
kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajaduse osakaalu
määramiseks. Mida kõrgem on nimetatud netoenergiavajaduste summa, seda väiksema osakaalu
sellest vajadusest suudab väljatõmbeõhu soojuspump täita.
MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 2 sätestatakse valem, mille alusel määratakse soojuspumbaga
küttesüsteemi elektrienergia kasutus. Iga soojuspump kasutab soojuse tootmiseks elektrienergiat.
Valemist nähtud, et sama kütte ja tarbevee soojusenergiavajaduse juures mõjutab
elektrienergiakasutuse väärtust soojuspumba aasta keskmine soojustegur. Mida kõrgem on SPF, seda
madalam on elektrienergia kasutus.
MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 3 ja 4 sätestatakse alused soojuspumba aasta keskmise soojusteguri
väärtuse määramiseks. Selleks kasutatakse kas tabeli 103 andmeid või see tehakse detailse tunnipõhise
arvutusega, kasutades soojuspumba energiamärgisel toodud andmeid. Kui soojuspumba aasta
keskmine soojustegur arvutatakse tunnipõhise detailse arvutusega kasutatakse lähteandmetena
standardite EVS EN 14825 „Kliimaseadmed, vedelikjahutid ja elektrilise ajamiga kompressoriga
soojuspumbad ruumide kütmiseks ja jahutuseks. Testimine ja hindamine osalise koormuse tingimustes
ja sesoonsete näitajate arvutamine“ ja EVS EN 16147 „Elektrikompressoritega soojuspumbad.
Kodumajapidamise kuumaveeseadmete katsetamine, talitluse hindamine ja nõuded märgistusele“
kohaselt mõõdetud tooteandmeid. Arvesse võetakse ka soojuspumba välisosa sulatusperioodide ja
abiseadmete energiakasutus. Soojuspumba tootja poolt määratud soojusteguris mitte sisalduvate
abiseadmete energiakasutus võetakse aasta keskmise soojusteguri arvutuses eraldi arvesse.
MTM määruse nr 58 § 16 lõikes 5 sätestatakse valem soojuspumba aasta keskmine soojusteguri
määramiseks toote energiamärgise andmetest.
Paragrahvi 1 punktis 31 muudetakse § 24 lõiget 3 ja ühtlustatakse mõisted. Käesolevas määruses on
loobutud terminist „ESEER“ ja selle asemel kasutatakse üksnes SEER-i. Nii ESEER kui SEER
väljendavad jahutusperioodi keskmist jahutustegurit.
Paragrahvi 1 punktides 32 ja 33 muudetakse § 26 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 2.
Muudatustes sätestatakse kuidas toimub jahutussüsteemi elektrienergiat tarbivate abiseadmete
elektrienergia kasutus Ea määramine. Kehtiva määruse MTM määruses nr 58 toodud viitest standardile
EVS-EN 15316-3 „Energy performance of buildings - Method for calculation of system energy
requirements and system efficiencies - Part 3: Space distribution systems (DHW, heating and cooling),
Module M3-6, M4-6, M8-6“ loobutakse, kuna standardi viimases kehtivas versioonis ei käsitleta
jahutuse arvutust. Uue sõnastusega sätestatakse, et Ea määramine toimub üksnes käesolevas määruses
toodud valemiga. Vastav valem ei ole võrreldes MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastusega muutunud.
Võttes arvesse, et viitest standardile loobuti, siis toodi lõigete 1 ja 2 sõnastus lõikesse 1 ja lõige 2
tunnistati kehtetuks.
Paragrahvi 1 punktis 34 muudetakse § 27 lõiget 2 ja sätestatakse kuidas toimub päikeseenergiast
saadava soojusenergia kasutamine sooja tarbevee tootmisel päikesekollektoriga. Võrreldes MTM
määrusega nr 58 täpsustatakse valemit, mida sooja tarbevee tootluse määramiseks kasutatakse. Seoses
sellega muutub ka tabelite koosseis. MTM kehtivas määruses nr 58 on sätestatud eraldi tegurid
kollektori suunatuse (tabel 16) ja kollektori kaldenurga (tabel 17) arvesse võtmiseks. Selle asemel on
uues sõnastuses sätestatud üks tegur 𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑, mis arvestab üheaegselt kollektori suunatus nii horisondi kui ilmakaarte suhtes. Vastavad väärtused on ühendatud ja sätestatud uues tabelis 16. Tabelis
puuduvate nurkade ja/või ilmakaartele vastavate väärtuste määramiseks kasutatakse interpoleerimist.
Paragrahvi 1 punktis 35 muudetakse § 28 lõiget 2 selliselt, et sätestatakse uus valem päikesepaneeli
pinnale tuleva aastase päikeseenergia arvutamiseks. Tehtud täpsustus vastab eelmises lõikes tehtud
muudatusele, mille kohaselt sätestatakse paneelide ja kollektorite suunatuse arvestamiseks üks tegur
𝑘𝑠𝑢𝑢𝑛𝑑.
Paragrahvi 1 punktis 36 täiendatakse määrust §-ga 291, milles sätestatakse reeglid hoone toimimiseks
ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia määramiseks. Hoones ära tarbitavata lokaalselt
toodetud taastuvenergia osakaal määratakse kas tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse
simulatsioonarvutusega või arvutatakse tabelis 19 sätestatud omatarbe osakaalu alusel. Tabelis 19
toodud andmetest nähtub, et omatarbe osakaal sõltub hoone kasutusotstarbest. Lokaalselt toodetud
taastuvenergia tootmine ja tarbimine ei lange tänaste tehniliste lahenduste puhul tihti kokku ja seega
on omatarbe osakaal valdavalt alati madalam kui 100%. Seega eksporditakse teatud osa toodetud
energiast elektrivõrku. Selle jaoks, et lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi suurus ei hakkaks
hoone energiatõhususarvu väärtust liigselt mõjutama sätestatakse piirid sellele, kui suures ulatuses
saab lokaalselt toodetud taastuvenergiat energiatõhususarvu määramisel arvesse võtta.
Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia omatarbe osakaalu arvestamise regulatsioon on määrusesse
sisse toodud esmakordselt. Piisava rakenduspraktika korral pärast määruse jõustumist on otstarbekas
regulatsiooni toimist analüüsida ja vajadusel täpsustada.
Paragrahvi 1 punktis 37 täiendatakse määrust §-ga 292, milles on toodud nõuded energiaarvutuseks
kasutatavale arvutustarkvarale. Tarkvarale kehtestatud nõuded vastavad hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määrusele. Kui kasutatav tarkvara võimaldab, võib tehnosüsteemide energiakasutuse
arvutuse teha koos netoenergiavajaduse arvutusega. Ventilatsiooni soojustagastuse arvutus tuleb teha
samaaegselt netoenergiavajaduste arvutusega, kuna soojustagastus mõjutab suurel määral
vabasoojuste utiliseerimist.
Määruse 292 lõikes 1 on sätestatud võimekus, mis energiaarvutuseks kasutataval arvutustarkvaral peab
olema.
Määruse 292 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema
valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale. Valideerimise juhtumid on välja
töötatud International Energy Agency (Rahvusvaheline Energia Agentuur) töörühmas Task34-
BESTEST2, millest need on viidud Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete
inseneride ühendus (ASHRAE) 1403 standardisse (Standard 140-2017 – „Standard Method of Test for
the Evaluation of Building Energy Analysis Computer Programs (ANSI Approved)“) ja on kirjeldatud
ka Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) TM334 poolt (CIBSE „Tests for software
accreditation and verification - CIBSE TM33:2006“). Kesksed valideerimise juhtumid on kirjeldatud
ka standardites (EVS-EN ISO 52016-1 „Energy performance of buildings -- Energy needs for heating
and cooling, internal temperatures and sensible and latent heat loads -- Part 1: Calculation procedures“,
EVS-EN ISO 52017-1 „Energy performance of buildings -- Sensible and latent heat loads and internal
temperatures -- Part 1: Generic calculation procedures“). Kasutada võib ka nimetatud standarditega
samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat.
Valideerimise käigus simuleeritakse olukord vastavalt standardis või metoodikas kirjeldatud
tingimustele. Valideeritava arvutustarkvaraga saadud tulemust võrreldakse standardis või metoodikas
toodud tulemustega. Kui energiaarvutuse tarkvara saadud tulemus on lubatud piirides, loetakse
tarkvara vastavalt standardile või metoodikale valideerituks. Valideerimise viib läbi tarkvaraettevõtjast
sõltumatu ja vastavatest standarditest ülevaadet omav spetsialist.
2 http://pazhgss.iea-shc.org/data/sites/1/publications/task34-BESTEST_Diagnostic_Cases.pdf (kättesaadav seisuga
08.11.2018) 3 https://www.techstreet.com/ashrae/standards/ashrae-140-2017?product_id=2001489 (kättesaadav seisuga 08.11.2018) 4 https://www.cibse.org/knowledge/knowledge-items/detail?id=a0q20000008I72rAAC (kättesaadav seisuga 08.11.2018)
http://pazhgss.iea-shc.org/data/sites/1/publications/task34-BESTEST_Diagnostic_Cases.pdfhttps://www.techstreet.com/ashrae/standards/ashrae-140-2017?product_id=2001489https://www.cibse.org/knowledge/knowledge-items/detail?id=a0q20000008I72rAAC
Määruse 292 lõikes 4 sätestatakse, et ilma jahutussüsteemita oluliselt rekonstrueeritava eluhoone
energiaarvutuse võib sooritada lihtsustatud tarkvaraga. Ühe võimaliku variandina võib kasutada
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rootsi ettevõtte CIT Energy Management AB
koostöös koostatud eestikeelset hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara BV2, mis on tasuta
kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel. Samas on oluline tähele
panna, et BV2 ei võimalda läbi viia dünaamilist simulatsiooni ja ei vasta seega käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nõutud tingimustele.
Paragrahvi 1 punktis 38 muudetakse § 30 lõiget 1 ja täpsustatakse, kuidas toimub energiaarvutuses
kasutatud lähteandmete esitamine. MTM määruse nr 58 lisa 2 koosseisu täpsustatakse. Samuti on
muutunud väikeelamute puhul rakendatav lihtsustatud tõendamismeetod. Edaspidi esitatakse
lihtsustatud tõendamismeetodi puhul nii lähteandmed kui arvutustulemused ühes dokumendis,
väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium avaldab väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori oma veebilehel.
Paragrahvi 1 punktis 39 muudetakse § 30 lõikeid 6–8. Lõikes 6 muudetakse energiatõhususarvu (ETA)
määramiseks kasutatavat valemit. Antud muudatusega võetakse arvesse asjaolu, et edaspidi
arvestatakse lokaalselt toodetud taastuvenergiat üksnes omatarbe osakaalu ulatuses ehk selles ulatuses,
mis hoones tegelikult ära tarbitakse. Sellest muudatusest lähtuvalt ei vähendata summaarset kaalutud
tarnitud energiakasutust enam summaarse kaalutud eksporditud energiakasutuse võrra. Lokaalselt
toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal määratakse lähtudes MTM määrus nr 58 §-s 291 sätestatud
nõuetest.
Paragrahvi 30 lõigetes 7 ja 8 täpsustatakse, millised andmed tuleb esitada suvise ruumitemperatuuri
kontrolli kohta. Võrreldes kehtiva sõnastusega viiakse lõigetes tehtud lisade viited vastavusse lisade
muutunud koosseisu ja sisuga.
Paragrahvi 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks määruse rakendussätted. Analoogsed rakendussätted
on toodud hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses, mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
Paragrahvi 1 punktis 41 asendatakse MTM määruse nr 58 kehtiva sõnastuse lisa 2, 4 ja 6. Lähtudes
energiatõhususe regulatsiooni ulatuses tehtud muudatustest esitatakse lisa 2 vormile edaspidi andmed
madala temperatuuriseadega pinna kohta. Samuti märgitakse ära, millisele allikale tuginedes on
määratud õhulekkearvu väärtused ning joonsoojusläbivuse väärtused. Lisas 4 esitatakse edaspidi
andmed madala temperatuuriseadega pinna kohta ja määratakse hoone energiatõhususarv, ilma
lokaalse taastuvenergia mõju arvesse võtmata. Lisaks sellele tuuakse energiaarvutuste tulemuste
väljatrükil ära lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal. Lisa 6 muudatused on seotud
suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehtud arvutuste esitamisega.
Paragrahvi 1 punktis 42 tunnistatakse MTM määruse nr 58 lisa 3 ja 7 kehtetuks. Selgitused lisa 3
kehtetuks tunnistamise põhjuse kohta on toodud MTM määruse nr 58 § 30 lõike 1 muutmise juures.
Lisa 7 kehtetuks tunnistamine on seotud suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehtud
arvutuste esitamisega.
Paragrahvi 1 punktis 43 täiendatakse MTM määrust nr 58 lisaga 61 „Suvise ruumitemperatuuri
kontrolli tulemuste esitamine“.
Paragrahviga 2 sätestatakse MTM määruses nr 36 kavandatud muudatused.
Paragrahvi 2 punktis 1 täiendatakse § 2 punktidega 14 ja 15. Antud punktis ühtlustatakse termini
„köetav pind“ käsitlus hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega.
Energiamärgistel kajastuva energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) või kaalutud energiaerikasutuse
(edaspidi ka KEK) määramisel lähtutakse köetava pinna suurusest. Vastavalt majandus- ja
taristuministri 5. juunil 2015. a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa.
Tegu on väga laia määratlusega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis sätestatakse sisekliima
tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas.
Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal
tagatakse nõutud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused
on oluliselt madalamad võrreldes nõutud väärtustega. Vastavaid pindasid käsitletakse energiaarvutuse
läbiviimisel madala temperatuuriseadega pinnana.
Samuti ühtlustatakse termini „madala temperatuuriseadega pind“ käsitlus hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad
köetavate ruumide netopinnad, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui hoone
energiatõhususe miinimumnõuete lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded
võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala
temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk
on vältida talvist külmumist, jäätumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad
ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu
näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Köetavat pinda
käsitletakse energiatõhususe arvutustes temperatuuriseadetega, mis on sätestatud MTM määruse nr 36
lisas nr 5, ka juhul, kui projekteeritud lahenduse kohaselt erineb temperatuur antud pindadel teatud
ulatuses. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse energiaarvutustes köetava pinna koosseisust
välja, et vältida olukorda kus suurema pinna näitamisega saavutatakse parem energiatõhususarv.
Madala temperatuuriseadega pindade energiakasutust ei käsitleta tüüpilise kasutuse hulgas.
Käesolevas määruses sätestatakse, et juhul kui madala temperatuuriseadega pinna energiakasutus on
energiaarvestiga mõõdetud lahutatakse see hoone KEKi määramiseks tegelikust energiakasutusest.
Paragrahvi 2 punktis 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 2. Vastavalt hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määruse §-le 16 toimub edaspidi lihtsustatud tõendamismeetodile puhul ETA
väärtuse määramine selleks otstarbeks välja töötatud energiatõhususarvu kalkulaatoriga. Vastav
kalkulaator avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Kalkulaatori abil
määratakse kindel ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele andmetele. Seega puudub edaspidi
põhjus energiatõhususarvu väärtuse tuletuslikuks eeldamiseks, nii nagu see on lihtsustatud
tõendamismeetodi puhul varem toimunud.
Paragrahvi 2 punktis 3 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 51. Lähtudes köetava pinna täpsustatud
käsitlusest on madalama temperatuuriseadega pind KEKi arvutuskäigu juures üks olulisi komponente.
Seega on sätestatud nõue, et madalama temperatuuriseadega pind tuuakse KEKi arvutuse lähteandmete
hulgas välja. Seega on võimalik energiaarvutustes pindade arvestamist hõlpsalt kontrollida, võrreldes
hoone tehnilistes andmetes esitatud hoone netopinda ning energiaarvutustes esitatud hoone köetavat
pinda ja madala temperatuuriseadega pinda.
Paragrahvi 2 punktis 4 muudetakse § 11 lõiget 31. Eestis kasutusele võetud hoonete energiatõhususe
regulatsioonis on sätestatud kaks energiamärgise tüüpi. Energiamärgised võivad põhineda kas hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika kohasel energiaarvutusel ja seega ETA väärtusel või tegelikel
tarbimisandmetel ja seega KEKi väärtusel. ETA väärtus määratakse hoone energiatõhususe arvutamise
metoodika määruses sätestatud kasutusandmetega ehk tüüpilise kasutuse väärtustega. Kaalutud
energia erikasutuse puhul võetakse energiatõhususe näitaja määramisel aluseks tegelikud
tarbimisandmed. Samas kasutatakse mõlema energiamärgise tüübi puhul sama skaalat. Eesti hoonete
energiatõhususe regulatsioon on sätestatud selliselt, et ETA ja KEK alusel määratud energiamärgised
peaksid olema võrdsed. Tegelikult on aga mitmeid tehnosüsteeme ning energiatarviteid, mille
energiatarbega ei ole tüüpilise kasutuse puhul arvestatud. Täpsemalt on neid tehnosüsteeme ja
energiatarviteid käsitletud energiatõhususe arvutusmetoodika määruse § 31 lõikes 4. Antud lõikega
sätestatakse, et juhul kui vastava tehnosüsteemi, energiatarviti või madala temperatuuriseadega pinna
energiatarve on energiarvestiga mõõdetud võib selle hoone tegeliku energiatarbe komponentidest
maha lahutada. Selle täiendusega võimaldatakse tegelikel tarbimisandmetel põhinevad
energiamärgised viia paremasse vastavusse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse
tõendamisel kasutavate arvutuslike energiamärgistega. Samas on oluline silmas pidada, et tegelikel
tarbimisandmetel põhinev energiamärgis väljendab hoone kasutaja tarbimisharjumusi ja –vajadusi.
Juhul kui hoone kasutaja harjumused või hoone kasutusintensiivsus erinevad oluliselt tüüpilise
kasutuse andmetest kujuneb tegelikel tarbimisandmetel põhinev energiamärgis siiski arvutuslikust
energiamärgisest erinevaks.
Paragrahvi 2 punktis 5 täpsustatakse § 12 pealkirja ning lõikeid 1, 2 ja 3 selliselt, et MTM määrus nr
36 oleks kooskõlas hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 2 lõikega 3 ja 4 ja MTM
määruse nr 58 köetavat pinda ning madala temperatuuriseadega pinda käsitlevate sätetega. Sisekliima
tagamisega ruumide netopinnas eristatakse köetavat pinda ja madala temperatuuriseadega pinda.
Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise
eesmärk on eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu
külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone
energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta.
Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.
Paragrahvi 2 punktiga 6 lisatakse §-le 12 lõige 11, mis kohaldub olukorras, kus madala
temperatuuriseadega pinna kohta andmed puuduvad. Kui ehitisregistris või vastavas pädeva isiku
koostatud ehitusprojektis madala temperatuuriseadega pinda määratud ei ole, siis kasutatakse
energiaarvutustes üksnes köetava pinna väärtuseid.
Paragrahvi 2 punktis 7 asendatakse MTM määruse nr 36 kehtiva sõnastuse lisa 3. Lisas 3 sätestatakse
energiamärgise skaalad, mille alusel toimub ETA või KEK klassi määramine. Skaalade puhul on A-
klassi piirväärtust täpsustatud vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud
liginullenergiahoone nõudele ja B-klassi piirväärtusi on täpsustatud vastavalt sama määruses
sätestatud madalenergiahoone nõudele. Lisaks sellele on sätestatud uued skaalad, mis vastavad hoone
energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud uutele kasutusotstarvetele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoone
energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35). Eelnõuga täpsustatakse Eesti õigusesse üle võetud sätteid hoone energiatõhususe kohta.
4. Määruse mõjud
Määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2010/31/EL hoone
energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13-35) sätestatud nõuded (artikkel 3-5).
Energiatõhususe arvutamise metoodika ja energiamärgised on otseselt seotud hoone energiatõhususele
esitavate nõuetega, kuna selle alusel arvutatakse hoone energiatõhusus. Teave hoone energiatõhususe
kohta aitab kaasa energiakasutuse efektiivsuse suurendamisele ning energiatõhusamale käitumisele.
Energiatarbimine hoonetes väheneb ning väheneb ka seeläbi õhku paisatava süsinikdioksiidi hulk.
Määrusel puudub muu oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub muu oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega
riigile.
6. Määrus jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus on kooskõlastatatud eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumiga,
Sotsiaalministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Haridus- ja
Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Määrus
esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti
Maastikuarhitektide Liidule, Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Soojustehnikainseneride
Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsile, Eesti
Asfaldiliidule, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudile, Tallinna
Tehnikakõrgkoolile ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele. Kooskõlastajate ja
arvamuse avaldajate tagasiside koos otsustega märkustega arvestamise kohta on esitatud käesoleva
seletuskirja lisas 2.
Lisa 1. Hoone energiatõhususe metoodika ja hoone energiamärgise määruse rakendussätted
Lisa 2. Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta
1
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja
30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse seletuskiri
Lisa 1
HOONE ENERGIATÕHUSUSE METOODIKA RAKENDUSSÄTTED
Pealkiri
Kehtivus
Rakendussäte
Märkused
„Hoonete energiatõhususe
arvutamise metoodika“ (RT I,
18.10.2012, 1)
Majandus- ja taristuministri
08.10.2012 määrus nr 63
Jõustus 09.01.2013 koos
ehitusseaduse,
korteriühistuseaduse,
korteriomandiseaduse ja
hooneühistuseaduse muutmise
seaduse jõustumisega
Kaotas kehtivuse 01.07.2015 koos
ehitusseadustiku jõustumisega
Ehitusseadustikuga tunnistati
kehtetuks seni kehtinud
ehitusseadus ja seoses sellega
kaotas kehtivuse ka ehitusseaduse
volitusnormi alusel antud määrus
§ 31. Määruse rakendamine
(1) Kui ehitusloa taotlus on
esitatud enne 9. jaanuarit 2013. a,
kuid ehitusluba väljastatakse
pärast nimetatud kuupäeva, siis
käesoleva määruse nõudeid ei
kohaldata.
(2) Määrus jõustub 9. jaanuaril
2013. a.
Hoonete energiatõhususe
miinimumnõuete metoodika
jõustusid Eesti õiguses
esmakordselt 09.01.2013
tulenevalt ehitusseaduse,
korteriühistuseaduse,
korteriomandiseaduse ja
hooneühistuseaduse muutmise
seaduse volitusnormist.
„Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ (RT I,
09.06.2015, 21)
Majandus- ja taristuministri
05.06.2015 määrus nr 58
Jõustus 01.07.2015 koos
ehitusseadustikuga § 31. Määruse rakendamine
Kui ehitusloa taotlus on esitatud
enne 9. jaanuari 2013. a, kuid
ehitusluba väljastatakse pärast
nimetatud kuupäeva, siis
2
käesoleva määruse nõudeid ei
kohaldata.
§ 32. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2015. aasta 1.
juulil.
Majandus- ja taristuministri 3.
juuni 2015. a määruse nr 55
„Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded” ja 5. juuni
2015. a määruse nr 58 „Hoone
energiatõhususe arvutamise
metoodika” muutmine
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri
16.01.2018 määrus nr 5
Jõustus 22.01.2018
Muudeti § 6 lõike 2 teist lauset,
tulenevalt energiatõhususe
miinimumnõuete määruse
muutmisest, millega täiendati
miinimumnõuete määruse
rakendussätteid lõikega 2 ja 3
järgmiselt:
(2) Riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutuse kasutuses
või omandis oleva sisekliima
tagamisega hoone
energiatõhususarv ei tohi ületada
liginullenergiahoonele
kehtestatud piirväärtusi, kui hoone
ehitusluba väljastatakse ja hoone
püstitatakse pärast 31. detsembrit
2018. a.
(3) Kui sisekliima tagamisega
hoone ehitusluba väljastatakse ja
hoone püstitatakse pärast 31.
detsembrit 2020. a, siis ei tohi
hoone energiatõhususarv ületada
liginullenergiahoonele
kehtestatud piirväärtusi
3
HOONE ENERGIAMÄRGISE MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED
Pealkiri
Kehtivus
Rakendussäte
Märkused
Energiamärgise vorm ja
väljastamise kord (RTL 2008,
100, 1428)
Majandus- ja
kommunikatsiooniministri
17.12.2008 määrus nr 107
Jõustus 01.01.2009
Kaotas kehtivuse 02.05.2013
§ 22. Määruse jõustumine ja
rakendamine
(1) Määrus jõustub 2009. aasta 1.
jaanuaril.
(2) Kui ehitusettevõtja annab
pärast 2009. aasta 1. jaanuari
tellijale üle sisekliima tagamisega
hoone või selle eraldi kasutatava
osa, mis on projekteeritud ja mille
kohta on ehitusluba väljastatud
enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei pea
ehitusettevõtja tellijale
energiamärgist üle andma.
Määruse 01.01.2011 jõustunud
muudatused olid seotud eurole
üleminekuga
Energiamärgise vorm ja
väljaandmise kord (RT I,
30.04.2013, 2)
Majandus- ja
kommunikatsiooniministri
23.04.2013 määrus nr 30
Jõustus 03.05.2013
Kaotas kehtivuse 01.07.2015 koos
ehitusseadustiku jõustumisega
Ehitusseadustikuga tunnistati
kehtetuks seni kehtinud
ehitusseadus ja seoses sellega
kaotas kehtivuse ka ehitusseaduse
volitusnormi alusel antud määrus
§ 17. Määruse rakendamine
Energiatõhususarvu või kaalutud
energiaerikasutuse klass, mis ei
ole leitud käesoleva määruse
kohaselt, tähistatakse edaspidi
riiklikus ehitisregistris märkusega.
§ 18. Määruse kehtetuks
tunnistamine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 17.
detsembri 2008. a määrus nr 107
„Energiamärgise vorm ja
väljastamise kord” (RT I,
25.01.2014 jõustunud
muudatustega täiendati Lisa 4
05.10.2014 jõustunud
muudatustega täiendati Lisasid 1
ja 2
4
29.12.2010, 34) tunnistatakse
kehtetuks.
§ 19. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
„Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele“
Majandus- ja taristuministri
30.04.2015 määrus nr 36
Jõustus 01.07.2015 koos
ehitusseadustikuga § 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2015. aasta 1.
juulil.1
10.10.2016 jõustunud
redaktsioonis kehtestati Lisa 4
uues redaktsioonis
1 Kuna määruse rakendussätetes ei ole toodud erisusi tulenevalt ehitusloa andmise ajast, siis kui on seoses tähtaja möödumisega vaja anda uus tarbimisandmetel põhinev
energiamärgis, siis tehakse uus arvutus lähtudes energiamärgise määruse kehtivast redakstioonist
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja
30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmise määruse seletuskiri
Lisa 2
Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika
Kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate tagasiside ja otsused arvestamise kohta
Esitaja Ettepanek Otsus
Eesti Kütte- ja
Ventilatsiooniinsene-
ride Ühendus
Leiame, et jutuksoleva eelnõu avaliku seisukoha päring väga lühikesel
perioodil keset pühadeaega on ebaprofessionaalne ning ei järgi
siiamaani MKM-is au sees olnud häid kaasamise tavasid. Sellises
tingimustes on väga keeruline või tihti ka võimatu hankida
erialaühenduste liikmetelt konstruktiivset ning põhjalikku tagasisidet.
EKVÜ ettepanek on menetlusaega pikendada minimaalselt 14 päeva.
Tegemist ei ole ettepanekuga määruse
sisu kohta vaid eelnõu menetlemise
tähtaegade kohta. Oleme nõus, et
energiatõhususe arvutusmetoodika
määruste kooskõlastusringi aeg langeb
kokku pühadeperioodiga, kuid võttes
arvesse, et energiatõhususe
miinimumnõuete määrus jõustus
01.01.2018, ja selle rakendumine on
seotud arvutamise metoodika määruse ja
selle jõustumisega, ei oleks liiga pikk
ajavahe kahe määruse jõustumise vahel
mõistlik.
Kuivõrd hoone energiatõhususe arvutamine metoodika on põhiolemuses
on väga spetsiifiline ning detailne, siis on küsitav kas jutuksoleva
määruse eelnõus sissetoodav väga lihtsustatud lähenemine
päikesepaneeliga toodetud elektrienergia omatarbe osakaalu
määramiseks on piisavalt objektiivne ning kooskõlas metoodika üldise
olemusega. Kuna päikesepaneelidega elektrienergia sõltub lisaks hoone
kasutusotstarbest veel paljudest asjadest (nt nagu paneelide paigutus,
hoone asukoht jne), siis on oluline tutvuda antud muudatusele seisukoha
Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Päikesepaneelidega
toodetud elektrienergia omatarbe
osakaalu arvestamise regulatsioon on
määrusesse sisse toodud esmakordselt ja
võttes arvesse, et mõjude hindamise
tulemus on hüpoteetiline, on määruses
välja pakutud omatarbe osakaalu
esitamiseks põhjalikult vastava mõjuanalüüsiga. Kas oleks palun
võimalik esitada EKVÜ-le ning teistele menetlusega seotud
organisatsioonidele muudatuse mõjuanalüüs?
määramise lihtsustatud meetod. Pärast
määruse jõustumist saame vajadusel
regulatsiooni kujundada ja täpsustada
tuginedes tekkinud rakenduspraktikale.
Juhul, kui praktikale tuginevate
muudatuste tegemisel edaspidiselt
mõjuanalüüs koostatakse, oleme kindlasti
valmis selle esitama.
EKVÜ ei ole saanud siiamaani tagasisidet antud eelnõuga otseselt
seotud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuete“ uue eelnõu kohta
(menetlus eelnõude infosüsteemis 31.10-14.11.2018). Leiame, et seotud
organisatsioonide suhtes ei ole eetiline eelnõud määrusena vastu võtta
(vastav määrus avaldatud Riigi Teatajas 13.12.2018), enne kui ei ole
argumenteeritult vastatud kõikidele ametliku menetluse käigus esitatud
märkustele. Palume tagantjärgi esitada EKVÜ-le ning teistele
menetlusega seotud organisatsioonidele „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuete“ eelnõu märkuste vastused.
Tegemist ei ole ettepanekuga määruse
sisu kohta, vaid soovitakse tagasisidet
miinimumnõuete määruse kohta tehtud
ettepanekutele. Vormistasime 01.01.2019
jõustunud hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määruse seletuskirja
vastavuses Vabariigi Valitsuse
22.12.2011 määrusele nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
HÕNTE § 50 lõike 2 kohaselt
kooskõlastamisel arvestatud ja
arvestamata jäetud märkuste ja
ettepanekute kohta esitatakse
asjakohased selgitused ja põhjendused
tabelis, mis vormistatakse seletuskirja
lisana. Vastavalt olid EKVÜ ettepanekud
vormistatud. Kuigi HÕNTE seda ei nõua,
oleme valmis saatma kooskõlastuse tabeli
kõigile arvamuse avaldajatele.
Kehtiva määruse „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ pg 12
lg 2 viitab, et tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud
nõuetekohaselt kui selle arvutamisel lähtutakse esitatud standarditest.
Jutuksolev määruse muudatuse eelnõu täpsustab antud küsimust tuues
sisse alternatiivi standarditele, milleks on hea tava, mille üheks näiteks
Arvestatud osaliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Märkus on tehtud
metoodika määruse § 12 lõike 2 kohta,
mida ei muudeta, samuti ei viidata
määruse tekstis Kredexi juhenditele.
on Kredexi juhendid. Kuna on selge, et eelprojekti staadiumis ei ole
kuidagi otstarbekas nõuda külmasildade arvutusi, vajaks antud
teemakäsitlust määruses selgemat sõnastust, sest hetkel on määruse
eelnõu ning seletuskirja alusel võimalik jõuda erinevatele järeldusetele
– teeme ettepaneku asjakohast sõnastust määruses korrigeerida selliselt,
et alternatiivid standarditele oleks selgelt defineeritud.
Seetõttu jääb märkuse sisu osaliselt
arusaamatuks. Selgitavad viited
erinevatele juhenditele on toodud
määruse seletuskirjas. Mis puudutab
ettepaneku sisu, siis metoodika määruses
ei määratleta mitte seda, millal tarindite
liitekohtade soojusläbivuse arvutus
tehakse, vaid kuidas seda tehakse.
Eelprojekti staadiumi tasemel tarindite
liitekohtade soojusläbivuse arvutusi
tegema ei pea, vaid ehitusloa menetluse
aluseks olevas ehitusprojektis antakse
lubadus, et vastavad väärtused tulevikus
saavutatakse. Lõplikud soojusläbivuse
väärtused arvutatakse teostusjooniste
alusel ja esitatakse koos kasutusloa
taotlusega.
Kuna senised uuringud ning turu tagasiside näitab, et energiatõhususe
arvutuste ning energiamärgiste korrektsete ning määrusekohaste
arvutustega on probleeme ning järelevalvet teostava Tehnilise
Järelevalve Ametil puuduvad võimalused piisava kontrolli tagamiseks,
on mõistlik alustada huvirühmade ringis (ettepanek MKM-ile kutsuda
kokku vastav töörühm, sh kaasates EKVÜd) laiema energiatõhususe
tõendamise arutelu, et seotud protsesse täpsustada, vajadusel lihtsustada
ning kohandada vastavaks tegeliku eriala kompetentsi ning turu
nõudlusega (sh viia sisse nt dünaamiline energiatõhususarv
mitmeotstarbelistele hoonetele jms).
Tegemist ei ole ettepanekuga määruse
sisu kohta, vaid tehakse ettepanek
algatada laiem energiatõhususe
tõendamise arutelu ja kutsuda selleks
kokku huvirühmade esindajatest
töörühm. Oleme töörühma kokku
kutsumisega nõus. Seoses hoonete
energiatõhususe direktiivi uue
redaktsiooni ülevõtmise vajadusega eesti
õigusruumi on töörühma
kokkukutsumine kavandatud.
Dünaamilise energiatõhususarvu
kehtestamine mitmeotstarbelistele
hoonetele on seotud ka ehitisregistri
keskkonna arendamisega. Näiteks võiks
süsteem ise genereerida energiamärgise
skaala mitme kasutusotstarbega hoonele.
Seoses ehitisregistri uue keskkonna
arendustöödega oleme kavandanud ka
ehitisregistri energiamärgiste osa
uuendamist
Eesti Linnade ja
Valdade Liit
§ 1 p 1 – kas hoone energiatõhususe arvutamise seisukohalt ei loeta
tehnosüsteemiks energiatarbega tehnosüsteemi, näiteks
tugevvoolupaigaldis tervikuna, mitte üksnes valgustussüsteem või siis
gaasipaigaldis? Samal ajal on näiteks § 1 punktis 4 esitatud
mõiste „summaarne energiakasutus“ selgituses elektriseadmed
kirjeldatud. Sama küsimus ka määruse „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ eelnõu § 2 kohta.
Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Kehtivas hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika
määruses ei ole tehnosüsteemi sisu
täpsustatud. Tulenevalt praktilistest
vajadustest on täpsustatud loetelu, mida
tehnosüsteemide puhul arvesse võetakse.
Praegune loetelu on energiaarvutuse
tegemise jaoks ammendav.
Tugevvoolupaigaldis tervikuna ei kuulu
energiaarvutuste koosseisu.
Energiaarvutuse koosseisu kuuluvad
ainult need tugevvoolu paigaldise osad,
mis on määruses loetletud tehnosüsteemi
ja standardkasutuse all. Tugevvoolu
paigaldiseks on ka näiteks liftid, mis on
energiaarvutustest välistatud.
Gaasipaigaldiseks ilma elektritarvitita on
tavaliselt pliit. Sooja tarbevee või kütte
katla korral läheb vastav paigaldis
tehnosüsteemi mõiste alla.
§ 1 p 10 – MTM määrusesse nr 58 lisatavas §-s 3¹ ei ole käsitletud
energiat tarbivaid gaasiseadmeid. Kas gaasiseadmed on energiatõhususe
arvutamise metoodikast teadlikult välja jäetud ja kuuluvad §3¹ lõikes 4
esitatud loetelusse ning kui, siis mis põhjusel?
Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Arvutusliku (ETA) märgise
puhul toiduvalmistamiseks ette nähtud
gaasipliite arvesse ei võeta. ETA
arvutuses sisaldub gaasipliit mõtteliselt
seadmete elektrikasutuse väärtustes.
§ 1 p 10 – esitatud on nõuded energiaarvutuseks kasutatavale tarkvarale.
Kas MKM on välja selgitanud, milline on tegelik tase vabariigis ja kui
paljudel energiaarvutuse teenuse osutajatel on kasutusel
kavandatavatele nõuetele vastav tarkvara ning on seda võrrelnud
eeldatava töömahuga eelmiste aastate andmetele tuginedes, sealhulgas
mitteelamute ehitamine ja ümberehitamine, elamute ehitamine jne? Kui
sellekohane uuring on tehtud, siis millised on tulemused või kui uuringut
ei ole tehtud, siis mille põhjal on tehtud otsus, et loetud päevadega
julgetakse teha kõrget taseme tõusu eeldav muudatus?
Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Energiamärgise andmiseks
vajalike arvutuste tegemine eeldab
spetsiifilise tarkvara kasutamist ja selle
kasutamise oskust. Vastava tarkvara
kasutamise oskust hinnatakse ka
erialaspetsialistide kutsete andmisel.
Energiamärgist tohib anda üksnes
vastava kutsega spetsialist. Tarkvara
kasutamise eeldus on sisse kirjutatud ka
kehtivasse määrusesse ja ei ole praktikas
probleeme tekitanud. Seetõttu on
määruse koostamisel lähtutud eeldusest,
et erialaspetsialistidel on ligipääs
nõuetele vastavale tarkvarale olemas.
Peamiseks argumendiks energiatõhususe tingimuste rangemaks
muutmisele on liginullenergiahoonete kuluoptimaalsus. Väide
liginullenergiahoonete kuluoptimaalsuse kohta tugineb Tallinna
Tehnikaülikooli poolt koostatud ja 2017 sügisel valminud uuringule
„Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete
analüüs“. Uuringu läbitöötamisel tekkis hulk küsimusi. 27. märtsil 2018
MKM-s toimunud energiatõhususe alasel ümarlaual küsimustele seni
selget ja ühest vastust andvaid selgitusi ei ole tulnud. Suurema selguse
ja usalduse saavutamiseks on hädavajalik, et kõigil asjakohastel
osapooltel oleks ligipääs ühiskonnale arvestatavat mõju avaldavate uute
mastaapsete regulatsioonide aluseks olevatele dokumentidele ning oleks
võimalus anda omapoolne hinnang. Eriala osapooltele tuleb luua
võimalus määruse eelnõu aluseks oleva uuringu täpsemate
lähteandmetega tutvumiseks ning hinnangu andmiseks. Huvitatud
osapoolteks on kindlasti Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide
Tegemist ei ole ettepanekuga määruse
sisu kohta. Ettepanek puudutab
01.01.2019 jõustunud määrust „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded.
Kuluoptimaalsuse aruanne on avalikult
kättesaadav Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehel.
https://mkm.ee/et/analuusid-ja-
uuringud#ehitusmajandus
Valdavalt on nõuded võrreldes 2013. a
määratud liginullenergiahoone tasemega
muutunud leebemaks. Eelkõige
leevenesid väikeelamutele kohalduvad
energiatõhususe miinimumnõuded.
https://mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud#ehitusmajandushttps://mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud#ehitusmajandus
Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete
Liit, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liit. Võimalik, et huvitatuid
isikuid on rohkem. Leiame, et kui liitude poolt on antud hinnang, et
uuringu tulemused on realistlikud, siis võib eeldada, et määruse mõju
ühiskonnale on põhjendatud ning riigi esindajate poolt selle
rakendamine on õigustatud.
Uute energiatõhususe nõuete kehtestamisega kindlasti pikeneb nimekiri
nendest, kellel pole enam võimalust nõuetele vastava uue kodu
rajamine. Muuhulgas on oluline silmas pidada, et paljudel juhtudel
ehitab omanik elamu ise, et vahendeid ja ressursse võimalikult
säästlikult kasutada. Sellisel juhul aga muutub igasugune kulutõhususe
võrdlus väga oluliselt, olgu siis võrdluses praegu kehtivate
energiatõhususklasside C ja B vahel või veelgi enam C ja A vahel. Kui
kirjeldatud olukorra hindamist ei loeta teadusliku analüüsi jaoks
asjakohaseks, siis tuleb need meetodid, mille alusel soovitakse
kehtestada igapäevasesse ellu rakendatavaid nõudeid, kuid mis ei suuda
hinnata tegelikku olukorda, suure kahtluse alla seada.
Pole ka väheoluline arvestada, et rangemad energiatõhususe tingimused
mõjutavad oluliselt hajaasustuspiirkondade arengule.
Hajaasustuspiirkonnas on märkimisväärselt kulukam vee-, elektri- ja
küttevarustuse tagamine, rääkimata olmekanalisatsiooni korraldamisest.
Sellised täiendavalt raskendavad tingimused ainult vähendavad
võimalusi hajaasustuspiirkondade elujõulisuse
säilitamiseks/kasvatamiseks.
Kui omanik ehitab ise, siis tuleb kõiki
nõudeid järgida. Ei ole mõistlik eristada
ehitisi selle järgi, kuidas ehitis ehitatakse
– kas omanik ehitab ise või omaniku
tellimusel ehitab keegi teine. Teadusliku
analüüsi aluseks on ehitusmaksumus ja
energia hind, mis ei sõltu sellest, kas
omanik ehitab ise või tellib ehitamise.
Meile teadaolevalt ei ehitata ka
hajaasustusega piirkondadesse hooneid
ilma kanalisatsiooni või kütteta. Need
süsteemid ehitatakse välja sõltumata
energiatõhususe miinimumnõuetest.
Seega jääb ebaselgeks antud märkuse
seos energiatõhususe põhimõtetega.
MKM-i tellimusel on koostatud energiatõhususe arvutamise tarkvara
BV2, mille MKM suunas vabavarana kasutusse. BV2 on olnud
laialdaselt kasutusel, valdav enamus elamute energiatõhususe
arvutustest on tehtud BV2-ga. Praeguseks on MKM-i veebilehel teade,
et BV2 arvutustulemusi tuleb käsitleda ligikaudsete hinnangutena ja
ministeerium ei võta vastutust selle kasutamise tulemusel tekkivate
tagajärgede eest. Seetõttu tekib küsimus, kuidas peavad käituma need
hoonete omanikud, kes saavad mitu aastat peale ehitise valmimist
Tegemist ei ole ettepanekuga määruse
sisu kohta. Märkus puudutab
energiatõhususe arvutamise tarkvara
BV2. BV2-ga tehtud arvutused vastavad
nõuetele ja energiamärgised kehtivad, kui
õigusaktis on ettenähtud vastavale
hoonele energiaarvutuse tegemine
lihtsustatud, kuude kaupa või
tegeliku energiatarbimise põhjal koostatud energiamärgisest teada, et
nendele kuuluv hoone ei kuulu energiatõhususklassi, mida
ehitusprojekti põhjal koostatud energiatõhususe arvutuse põhjal seni
eeldati. Ehitustööd on tellitud ja teostatud riigi esindaja poolt levitatud
energiatõhususe arvutamise tarkvara põhjal saadud tulemuste alusel.
Hiljem selgub, et see ei vasta nõuetele.
kraadpäevade järgi arvutava tarkvaraga.
Nende arvutuste uuendamist ei nõuta.
Eksitav teade on MKM kodulehelt maha
võetud.
Selleks, et tagada ehitatava hoone
energiatõhususe vastavus ehitusprojektis
näidatud energiatõhususele, on hoone
energiatõhususe miinimumnõuete
määruse § 19 lõikes 4 toodud
regulatsioon, mille kohaselt hinnatakse
valminud hoone vastavust
energiatõhususe nõuetele
teostusdokumentatsiooni alusel.
Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt
tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui
hoone energiatõhususarv on võrreldes
ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele
lisatud energiamärgisega muutunud,
antakse enne kasutusloa taotlemist või
kasutusteatise esitamist välja uus
energiamärgis. Seega tuleb kasutusloa
menetluses teha valminud hoone uus
energiaarvutus. Arvutusliku (ETA)
märgise puhul on tegemist prognoosiga,
milline on hoone energiatõhusus
standardkasutusel. Kuna tegelik
tarbimine erineb standardkasutusest (nt
on erinev kasutajate arusaam soojuslikust
mugavusest, siis tarbimisel põhinev
arvutus (KEK märgis) ongi erinev
standardkasutuse arvutusest. Tegeliku
tarbimise vastavust prognoositavale
standardkasutusele riik ei kontrolli.
Keskkonnaministeerium Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni
2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”
§-i 10 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui hoones ei ole võimalik
avada aknaid, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus,
milles määratakse, et aknad on suletud. Sellisel juhul käsitletakse tervet
korterit ühe tüüpruumina.“. Juhime tähelepanu, et majandus- ja
taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ § 3 lõike 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö ja magamistoal
ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse
ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Meie
hinnangul on lisatava lõike 11 teine lause vastuolus viidatud eluruumile
(korterile) esitatava nõudega. Palume selles osas eelnõu korrigeerida.
Arvestatud sisuliselt, selgitused lisatud
seletuskirja. Projekteerija annab
hinnangu, et füüsiliselt avatavat akent
tegelikkuses ei avata. Kuigi tuulutusakna
olemasolu on nõutav, siis näiteks suure
müra või saastatud välisõhu tõttu akent
tavapäraselt ei avata. Vastuolu nimetatud
sätete vahel meie hinnangul ei esine.