35
1 Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 Aadress Piiri 8, Rakvere, 44316 Telefon/Faks: 329 5031 e-post: [email protected] Õppekavarühm Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Kelner nimetus eesti keeles Waiter nimetus inglise keeles Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht õppenädalates 20 õn Õppekeel eesti keel Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr 1-1/33, 08.03.2011 pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 02.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr 1, 23.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri õppedirektor amet anne.loos[at]rvss.ee, 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ......................................................................................... kuupäev Õppekava kood 109766

Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

1

Õppeasutus Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood 70003840

Aadress Piiri 8, Rakvere, 44316

Telefon/Faks: 329 5031

e-post: [email protected]

Õppekavarühm Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Kelner nimetus eesti keeles

Waiter nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 20 õn

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1-1/33, 08.03.2011 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 02.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 1, 23.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor amet

anne.loos[at]rvss.ee, 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................

kuupäev

Õppekava kood 109766

Page 2: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

2

Sisukord

Kelneri eriala õppekava üldosa ............................................................................................... 3

Õppekava koostamise alus ..................................................................................................... 3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded ......................................................................................... 3 Vastuvõtunõuded .................................................................................................................... 3 Kutseoskusnõuded .................................................................................................................. 4 Õppekava struktuur ................................................................................................................ 4

Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ................................................................................... 5 Lõpetamise nõuded ................................................................................................................ 7 Õppekava koostajad ............................................................................................................... 7

Õppekava moodulite kirjeldused ............................................................................................ 8 Moodul 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse ................. 8

Moodul 2 Ettevõtluse alused ................................................................................................. 9 Moodul 3 Töökeskkond ja töösuhted .................................................................................. 10

Moodul 4 Klienditeenindus ................................................................................................. 13

Moodul 5 Toitlustamise alused ............................................................................................ 16 Moodul 6 Arvutikasutus ja asjaajamine .............................................................................. 17 Moodul 7 Teenindus ja müügitöö ........................................................................................ 18 Moodul 8 Joogiõpetus I ........................................................................................................ 21

Moodul 9 Kutsealane inglise keel ....................................................................................... 22 Moodul 10 Kutsealane vene/soome keel .............................................................................. 23

Moodul 11 Praktika .............................................................................................................. 24 Moodul 12 Valikõpingud ..................................................................................................... 27 Moodul 13 Lõpueksam ......................................................................................................... 30

Lisad ........................................................................................................................................ 32 Lisa 1 Rakvere Ametikooli lõpueksami juhend kelneri erialal ............................................ 32

12. Romantiline õhtusöök kahele ..................................................................................... 33 Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus ............................................................... 35

Page 3: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

3

Kelneri eriala õppekava üldosa

Õppekava koostamise alus

Kelneri eriala õppekava koostamise aluseks on võetud „Majutamise ja toitlustamise erialade

riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja

„Kutse või erialade riiklikke õppekavasid puudutavate haridus- ja teadusministri määruste

muutmine― 25.03.2010.a määrusega nr 14.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Kelneri eriala õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja

hoiakud töötamiseks majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates organisatsioonides ja

ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukeskvaks õppeks.

Kelneri eriala õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi

oskab iseseisvalt rakendada kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides

oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd

on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades

töötab tervist ja keskkonda säästes

oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline

oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatööks

Vastuvõtunõuded

Nõuded õpingute alustamiseks

On kehtestatud majutamise ja toitlustamise erialade riiklikus õppekavas §3 ja Rakvere

Ametikooli uute õpilaste vastuvõtueeskirjas.

1. Kelneri erialale võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud keskhariduse, kes

on vähemalt 18 aastased ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada

kelneri kutsealal.

2. Vastuvõtul viib kooli vastuvõtukomisjon läbi vestluse ja vajadusel kutsesobivustesti.

Vastuvõtul lähtutakse õpilase keskmisest hindest ja käitumishindest lõputunnistusel,

huvist eriala vastu.

3. Erivajadusega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli

vastuvõtukomisjon koos meditsiinitöötajate esindajaga.

Page 4: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

4

4. Kahe nädala jooksul peale õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud

õpilane loetakse kooli mitte astunuks ja kustutatakse õpilaste nimekirjast. Vabanenud

kohale võib asuda samal aastal kandideerinutest pingereas järgmine õpilane.

Kutseoskusnõuded

Kelneri eriala õppekava koostamise aluseks on võetud „Majutamise ja toitlustamise erialade

riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja

„Kutse või erialade riiklikke õppekavasid puudutavate haridus- ja teadusministri määruste

muutmine― 25.03.2010.a määrusega nr 14.

Teadmiste ja oskuste tase (I tase) – lihtsamate tööülesannete täitmine ühesuguses olukorras;

põhilised kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti kutsealasel väljaõppel,

vajadusel juhendatakse töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Võimalus

sooritada kelneri kutsekvalifikatsiooni eksam tase I.

Kutseoskusnõuded kelneri erialal jagunevad:

1. Kohustuslikud kutsealased üldteadmised- ja oskused (üldoskuste moodulid)

2. Kohustuslikud kutsealased põhioskused ja teadmised (põhioskuste moodulid)

3. Kutsealased valikõpingud, lisateadmised ja – oskused (valikoskuste moodulid, mis

laiendavad ja toetavad kutseoskusi)

Õppekava struktuur

Õppeaeg kelneri erialal on 0,5 aastat : 20 õn

Kelneri eriala omandamiseks I tasemel (algtase) peab õpilane läbima õppekavas:

1 Üldõpingud 1 õn

2 Põhiõpingud 13 õn

3 Valikõpingud 0,5 õn

4 Praktika 5 õn

5 Eriala lõpueksam 0,5õn

Õpingud lõppevad lõpueksamiga

Valikõpingute maht on 0,5 õn. Valikõpingutest on õpilasel võimalik valida: ruumikujundus,

lilleseade; catering teenindus või Eesti toit.

Õpingud jaotuvad 13 mooduliks.

Moodulite sisu ja maht sõltuvad teadmiste ja oskuste saavutamiseks püstitatud eesmärkidest.

Moodul on kelneri õppekavas tervikosa, mis koosneb erinevatest kutsealastest teemadest. Erialane

praktiline ja teoreetiline õpe toimuvad nii ühtsete moodulitena kui iseseisvate moodulitena.

Page 5: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

5

Kelneri eriala õppekava moodulite nimetused ja mahud

Jrk

nr

Moodulite/teemade nimetused Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e tö

ö

Pra

kti

ka

Kutsealased õpingud kokku 20 5

I Üld- ja põhiõpingud 19 19 14 5

1 Sissejuhatus majutamise ja

toitlustamise valdkonna

kutseõpingutesse

1 1 1

2 Ettevõtluse alused 1 1 1

3 Töökeskkond ja töösuhted 1 1 1

4 Klienditeeninduse alused 2 2 2

5 Toitlustamise alused 1 1 1

6 Arvutikasutus ja asjaajamine 1 1 1

7 Toitlustusteenindus ja

müügitöö

3 3 3

8 Joogiõpetus I 2 2 2

9 Kutsealane inglise keel I 1 1 1

10 Kutsealane soome/vene keel I 1 1 1

11 Praktika 5 5 5

II Valikõpingud 0,5 0,5 0,5

1 Catering teenindus 0,5

2 Ruumikujundus, lilleseade 0,5

3 Eesti toit 0,5

III Lõpueksam 0,5

Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

Kelneri eriala õpilaste hindamisel lähtutakse Rakvere Ametikooli õpilaste hindamise

tingimustest ja korrast (dir.kk nr 3.1-7/83 kinnitatud 18.12.2008).

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud

hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste saavutamist.

Hindamise eesmärgiks on:

anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest

anda informatsiooni õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel

anda tagasisidet õppimise edukusest, toetada positiivset hinnangut

informatsiooni saamine mooduli eesmärkide saavutamise kohta

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja olla abiks edasise haridustee valikul

Hinnatakse:

praktilisi- ja laboratoorseid töid : töö kvaliteet, vastavus nõuetele, tehnoloogia õigsus,

tööoskused, töösse suhtumine ja käitumine

Page 6: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

6

teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi (testid/ eksamid/ arvestused/ eriala

komplekseksam)

projektülesanded (meeskonnatöö, individuaalsed tööd, info leidmine ja kasutamine,

planeerimine, töö tulemuslikkus)

praktika hindamine (harjutuslikud tööd juhendi kasutamisega, ettevõtte poolne

hinnang õpilase teadmiste ja oskuste tasemele, õppuri enesehinnang,

praktikaaruannete kaitsmine, praktika koondhinne)

õpimapi hindamine, arvestuslike tööde hindamine

Numbrilise hindamise skaala:

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne ―5‖—―väga hea‖,

―4‖— ―hea‖, ―3―—―rahuldav‖, ―2‖—―puudulik‖ ja ―1‖ — ―nõrk‖.

Hinded ―1‖ ja ―2‖ on mitterahuldavad hinded.

Hinde ―5‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus

on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja

loov rakendamine.

Hinde ―4‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus

on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi,

praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

Hinde ―3‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus

on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises

tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

Hinde ―2‖ saab õpilane, kelle suulises vastuses, kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle

tulemustes on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda

teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

Hinde ―1‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus

näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused.

Puudulike hinnete järgivastamise aja ulatuse otsustab aineõpetaja ise. Järelvastamise aeg ei

saa olla pikem kui kaks nädalat peale puuduliku hinde saamist.

Arvestuslike kirjalike tööde hindamine:

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90 – 100% punktide arvust, hinne „5‖

70 - 89% punktide arvust, hinne „4‖

45 – 69% punktide arvust, hinne „3‖

20 – 44 % punktide arvust, hinne „2‖

0 -19 % punktide arvust, hinne „1‖

(skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas

madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust / vigade arvu ja

liiki).

Mooduli hindamine: viiakse läbi peale moodulis ettenähtud teemade läbimist

Praktilised ülesanded sooritatakse teemade läbimisel. Praktiliste tööde hindamisel antakse

hinnang konkreetsele tööprotsessile ja tulemusele, õpilase hoiakutele ja suhtumisele.

Kirjalikud tööd koostatakse teemade läbimisel ja esitatakse arvestamiseks mooduli

hindamisel. Koondhinnang mooduli õpitulemusele kujuneb vastavalt õppekavas esitatud

mooduli hindamisele.

Hindamine peab:

toetama õppimist;

tugevdama positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni;

Page 7: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

7

andma ettekujutuse õpilaste oskuste tasemest;

andma koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest;

andma tööandjale teavet õpilase ametioskuste tasemest

hindamine kutsealaste õpingute osas on suunatud eeskätt kutseoskustele:

teenindusvalmidusele, töövahendite käsitsemisele ja tundmisele, tööprotsesside õigele

sooritamisele, tööohutusnõuete täitmisele ja kelneritööga seotud teadmistele.

Lõpetamise nõuded

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning

sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam.

Lõpueksam kelneri erialal koosneb kahest osast: teooriaosast ja praktilise

teenindussituatsiooni lahendamisest.

Rakvere Ametikooli kelneri eriala lõpueksami (komplekseksami) juhend – õppekava lisana

(Lisa 1).

Õppekava koostajad

Kelneri eriala õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere Ametikooli

pedagoogilised töötajad:

1. Anneli Tohvert – toitlustus-teenindusosakonna juhataja

2. Regina Paeste – teeninduse eriala kutseõpetaja

3. Elina Pajula – koka eriala kutseõpetaja

Õppekava koostamisel osalesid ka kõik kelneri eriala õppega seotud kutseõpetajad.

Page 8: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

8

Õppekava moodulite kirjeldused

Moodul 1 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse

1 õn / 40 tundi

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja

teadmiste arendamiseks ning edaspidisteks õpinguteks.

Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

Õppesisu:

Koolitöö-korraldus

Kutseharidus, majutus-teeninduse valdkond

Kooli sisekorra eeskirjad, õpilaste õigused ja kohustused

Kooli infosüsteem, struktuur, teenindusüksused

Õpilast puudutav dokumentatsioon

Tunniplaani koostamise põhimõtted, moodulsüsteemi olemus

Kelneri eriala õppekava

Õppekava sisu ja ülesehitus, lõpetamise tingimused

Kelneri töös vajalikud üldoskused ja teadmised, kelneri kutsestandardi tutvustus, kutseeksam

Kooli õppebaaside tutvustus kelneri erialaseks väljaõppeks

Kelneri praktika, praktika sooritamise võimalused, koostööpartnerid

Õppemeetodid

Õppemeetodite liigid, tutvustus (loeng, seminar, harjutuslikud tööd, projektid)

Iseseisva töö olemus, tähtsus (iseseisev teoreetiline ja praktiline töö)

Õppematerjalid, nende paljundamise võimalused

Erialase info hankimise võimalused

Õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

erinevaid õppemeetodeid;

kutseala ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi

Õppija oskab:

orienteeruda kooli õppekeskkonnas;

valida sobivaid õppemeetodeid iseseisvalt õppimiseks;

koostada kirjalikke töid ja raporteid;

hankida ja töödelda kutsealast informatsiooni

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test 40% (kooli teenindusüksuste tundmine, kooli infosüsteem, kooli

kodukord, õpilase õigused ja kohustused, õpilast puudutav dokumentatsioon)

Õppekäigu kohta raporti koostamine ja raporti esitlus 40%

Kutsealase info hankimine ja töötlemine – rühmatöö 20%

Page 9: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

9

Moodul 2 Ettevõtluse alused

1 õn / 40 tundi

0,5 T / 0,5 P

Käsitletavad teemad: ettevõtluse, majanduse ja turunduse alused

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb ettevõtluse, majanduse, turunduse ja

majandusarvestuse põhimõisteid. Õppija teab ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse, Eesti

majanduse arengusuundi Euroopa Liidu majandusruumis, kaasaegset majandus- ettevõtlus- ja

turunduskeskkonda ning tööhõive olukorda Eestis. Teab riiklikke makse ja maksumäärade

arvestamist. Õppija teab ettevõtluse vorme ja ettevõtlusega alustamise tegevusi, ettevõtte

ülesehitust ja töökorraldust. Õppija arendab majandusliku mõtlemise oskusi. Õpetus toetab

õppija ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi-ja

suhtlusoskuste arengut.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Sissejuhatus

Majanduse põhimõisted ja –küsimused.

Turumajandus

Turu toimimise loogika. Nõudmine ja pakkumine. Turu tasakaal. Hind, selle funktsioonid.

Konkurentsi liigid. Konkurentsipoliitika. Konkurentsi positiivsed ja negatiivsed küljed.

Majanduskeskkond

Valitsuse roll ja funktsioonid. Riigieelarve ja maksusüsteem. Majandusarvestuse alused. Eesti

majanduskeskkond, -näitajad ja koht maailmamajanduses. Eksport ja import.

Rahvastik ja tööturg

Rahvastikustatistika. Majanduslik kihistumine ja sotsiaalne risk. Tööjõupoliitika. Tööhõive,

tööpuudus.

Ettevõtlus

Ettevõtlus Eestis ja Euroopa Liidus.

Ettevõtja Ettevõtluseks vajalikud kaasasündinud ja arendatavad omadused.

Ettevõtluse juriidilised vormid

Füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, tulundusühistu, aktsiaselts. Ettevõtte asutamine,

juhtimine, finantseerimine ja likvideerimine

Äriidee, äriplaan Äriidee valik ja analüüs. Riskide hindamine ja maandamine. Äriidee teostamise etapid.

Äriplaani tähtsus ja struktuur

Turunduse olemus

Turunduse põhimõisted. Turunduse ajalugu. Turunduse eesmärgid. Turunduse osategevused.

Juhtimisfilosoofiad. Turundusmeetmestik. Planeerimine ja analüüs.

Turunduskeskkond

Turunduskeskkonna elemendid ja osapooled. Sise- ja väliskeskkond. SWOT analüüs.

Turuuuringud ja turundusteave

Page 10: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

10

Uurimisvaldkonnad. Turupotentsiaal ja turuosa. Siseinfo ja välisinfo. Turu-uuringu protsess –

olemus, tüübid, etapid. Info kogumine, töötlemine ja analüüs. Trendid

Sihtturg ja ostukäitumine

Turu diferentseerimine. Segmentimine, sihtturu valik. Tarbija- ja organisatsiooniturg.

Tarbijate vajadused. Tarbijate ostukäitumine. Ostuprotsess. Ostu mõjutavad tegurid.

Toode/teenus

Toote olemus ja klassifikatsioon. Positsioonimine. Toote elutsükkel. Tootearendus.

Kaubamärk .

Hind

Hinna olemus. Seos teiste turunduskompleksi elementidega. Hinnakujunduse põhimõtted.

Hinnastrateegiad.

Turundussüsteem

Müügitoetus

Müügitoetuse planeerimine. Müügitoetuskompleks. Kommunikatsiooniprotsess. Reklaam.

Suhtekorraldus. Isiklik müük ja müügipersonali juhtimine. Messid

Õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

majanduse, ettevõtluse ja turunduse põhimõisteid

majandusarvestuse põhimõisteid

ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse

kaasaegset majandus-, ettevõtlus- ja turunduskeskkonda

Eesti majanduse arengusuundi Euroopa Liidu majandusruumis

tööhõive olukorda Eestis

riiklikke makse ja maksumäärasid

ettevõtluse vorme, ettevõtlusega alustamise tegevusi

ettevõtte ülesehitust ja töökorraldust

Õppija oskab:

teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal;

vastu võtta ja analüüsida uut majandus- ja ettevõtlusalast teavet

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test majanduse-, ettevõtluse-, turunduse teemade kohta 60%

Õpimapp 40% - iseseisvad kirjalikud ja rühmatööd käsitletud teemade lõikes õpetaja valikul

(nt 3 majandusalase artikli analüüs), lihtsustatud turundusuuring, enesehinnang).

Moodul 3 Töökeskkond ja töösuhted

1 õn / 40 tundi

1 T

Käsitletavad teemad: tööohutus ja töötervishoid, keskkond ja jäätmekäitlus,

toiduhügieen, ohuõpetus, õiguse alused.

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised tööohutuse ja töötervishoiu

korraldusest riigis ning ettevõttes, selle õiguslikest alustest ja üldnõuetest. Õppija on

Page 11: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

11

omandanud teadmised keskkonnakaitse nõuetest ja jäätmekäitlusest. Õppija on omandanud

oskused tegutseda ohuolukordades ja õnnetusjuhtumite korral ning anda esmaabi. Teab

toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid, terviseriske ning isikliku hügieeni nõudeid.

Õppija on omandanud teadmised ettevõtte ruumidele ja töö korraldusele esitatavatest

nõuetest. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb peamisi Eesti Vabariigis töösuhteid

reguleerivaid õigusakte ja mõistab nende põhilisi erisusi. Õppija teab töösuhete osapoolte

õigusi, kohustusi ja vastutust, töö- ja puhkeaja korraldust ning palga ja puhkuse arvestamise

aluseid, töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid ja töösuhetes tekkinud vaidluste

lahendamise võimalusi. Õppija teab majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvate ettevõtete

tegevust reguleerivad õigusakte.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Sissejuhatus moodulisse

Tööohutus ja töötervishoid Tööohutuse ja töötervishoiu alased õigusaktid

Töötervishoiu ja tööohutuse alane töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil

Töökeskkond

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused

Tervisekontroll, isiklik hügieen, tervisetõend

Keskkond ja jäätmemajandus

Keskkonnareostus, selle ennetamine ja vältimine töökeskkonnas. Jäätmete teke ja liigitus.

Ohtlikud jäätmed ja nende utiliseerimine.

Jäätmete taaskasutamine.

Ohuõpetus

Töökeskkonna ohutegurid, tööohutusjuhendid, kutsehaigused

Käitumine ohuolukorras, teavitamine, ohutust tagavad vahendid

Tuleohutus, tulekustutusvahendid, turvasüsteemid

Põhilised esmaabi võtted, esmaabivahendid

Toiduhügieen

Isiklik hügieen, nõuded

Toiduohutus ja selle tagamine

Mikroorganismid, levik

Toidumürgistused

Õiguse alused

Töösuhteid reguleerivad õigusaktid

Toiduseadus

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija:

omab ülevaadet tööohutuse ja töötervishoiu korraldusest riigis ning ettevõttes, selle

õiguslikest alustest ja üldnõuetest

teab keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid

teab toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid, terviseriske ning isikliku hügieeni

nõudeid

teab töökeskkonna ohutegureid ja töökeskkonnale esitatavaid nõudeid

Page 12: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

12

tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, sh toitlustusettevõtetes

tunneb esmaabi andmise lihtsamaid võtteid

tunneb peamisi Eesti Vabariigis töösuhteid reguleerivaid õigusakte, mõistab nende põhilisi

erisusi

teab töösuhete osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust, töö- ja puhkeaja korraldust ning

palga ja puhkuse arvestamise aluseid

teab töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid ja töösuhetes tekkinud vaidluste

lahendamise võimalusi

teab majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust reguleerivad õigusakte

oskab:

tegutseda ohuolukordades

leida ja kasutada toidukäitlemist reguleerivaid õigusakte

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test (toiduhügieeni kohta)

Ohuolukorra lahendamine

Rühmatööna valminud töösuhteid, tööohutust käsitleva probleemi lahendamine

Jäätmekäitluse nõuded toitlustusettevõttes

Page 13: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

13

Moodul 4 Klienditeenindus

2 õn / 80 tundi

1 õn T/ 1õnP

Käsitletavad teemad: suhtlemispsühholoogia, klienditeenindus.

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud suhtlemisvalmiduse ja arendanud oskusi

toimetulekuks erinevates suhtlemissituatsioonides. Õppija teab kliendikeskse teeninduse

põhimõtteid, on arendanud teeninduseks vajalikke hoiakuid ja oskusi. On omandanud

teadmisi ja oskusi teenindada erinevaid kliendirühmi ja toimida erinevates

teenindussituatsioonides. Õppija on omandanud teenindus- ja müügitöö teadmisi, mõistab

teenindaja vastutust erinevate teenindusolukordade lahendamisel ja turvalisuse tagamisel.

Õppija tunneb kutse-eetika põhitõdesid. Õpetus toetab õppija meeskonnatöö oskuste arengut,

loob eeldused teenindus- ja suhtluspädevuste seostamiseks ja kasutamiseks õppekava teiste

moodulitega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Suhtlemispsühholoogia

1õn / 40 tundi

0,5 T/ 0,5P

Õppesisu:

Suhtlemine

Suhtlemisoskuse olemus

Suhtlemisoskused, –vajadused ja ülesanded, suhtlemisoskuse arendamine.

Suhtlemisliigid: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, vahetu ja vahendatud suhtlemine

Suhtlemistasandid Kolm suhtlustasandit, nende kasutamine.

Suhtlemistasandite teadlik kasutamine klienditeeninduses ja elus

Suhtlustõkked

Peamised suhtlustõkked

Ukseavajad

Kuulamine: aktiivne kuulamine, peegeldamine, pseudokuulamine

Rollikäsitlused, -konfliktid, lahendamine

Meie mõju teistele

Isikuruum, enesetaju, -hinnang ja –analüüs

Käitumisstiilid: agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine

Kehtestava käitumise tehnikad

Käitumine tööintervjuul

Tööstress ja läbipõlemine. Toimetulek stressiga.

Meeskonnatöö

Meeskonnatöö alused

Page 14: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

14

Klienditeenindus

1 õn / 40 tundi

0,5T/ 0,5P

Õppesisu:

Teenuse olemus (teenus/kaup)

Teeninduse mõiste ja olemus

Teeninduse mõiste ja olemus

Teenindustüübid

Teenindus kui suurim tegevusvaldkond maailmas

Teeninduse kvaliteet

Teeninduse kvaliteet, selle põhikomponendid

Teeninduse kvaliteedi kujunemise mehhanism

Teeninduse kvaliteedi kujunemist mõjutavad teenindusketi etapid

Kvaliteedi kontroll tagasiside kaudu (aktiivne /passiivne tagasiside)

Klientide rühmitamine

Kliendi mõiste

Klient teenindusettevõtte organisatsioonis

Klientide rühmitamise tähtsus ja alused

Toitlustusettevõte, kliendirühmad teenuste, gruppide, liikide ja vormide kaupa

Klientide vajadused ja ootused

Maslowi vajaduste hierarhia, vajadused mida rahuldavad toitlustusettevõtted

Erivajadused, nendega arvestamine

Erineva kultuuritaustaga klientide vajadused

Eri kliendirühmade vajadused

Klientide soovid ja ootused

Soovide kindlakstegemine

Ootuse tekkimise protsess

Klienditeenindaja roll, teoreetilised, praktilised ja sotsiaalkultuurilised valmisolekud

Klienditeenindaja ja teenindusettevõtte organisatsioon

Klienditeenindaja roll

Klienditeenindaja teoreetilised, praktilised ja sotsiaal-kultuurilised valmisolekud

Klienditeenindaja kuvand

Klienditeenindaja kuvandi elemendid, riietus

Vormirõivastus ja selle lisandid

Puhtus ja hügieen, liigutused ja kõnnak

Kiituste käsitlemine

Kiituste liigid

Kiituste käsitlemine teenindussituatsioonis

Kiitused ja teenindaja eneseväärtustamine

Kiituste praktiline käsitlemine

Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine

Kaebuste olemus ja põhjused

Kaebuste lahendamise protseduurid

Kontaktisiku roll kaebuste käsitlemisel

Kaebuste praktiline käsitlemine

Kaebuste järelkäsitlus

Page 15: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

15

Kliendikeskne teenindus

Kliendikesksus – valitsev trend teeninduses. Klienditrendide muutused

Teenuste müük, müügitehnikad

Müügi mõiste

Müügi osad, peamised müügitehnikad

Teeninduse korraldamine

Teeninduskontseptsioon

Teenuste pakett

Teeninduse korraldamise põhimõtted

Klientide turvalisus ja ohtlikud olukorrad

Klienditeenindaja eksimused

Teeninduse planeerimine ettevõttes

Teenindusstandardid ettevõttes

Teeninduskett

Teenindusketi mõiste

Teenindusketi osad

Konkreetse ettevõtte teeninduskett

Meeskonnatöö

Siseturundus ettevõttes

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

suhtlemisoskuse vajalikkust ja arendamise võimalusi

suhtlemistehnikaid, suhtlemistõkkeid

teenindaja, kui ettevõtte esindaja rolli ja teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi;

erinevaid müügitehnikaid, klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise põhimõtteid;

teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel;

ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid

kutse-eetika põhitõdesid, teenindusstandardit

oskab:

analüüsida oma suhtlemisoskust

kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid

kasutada erinevates situatsioonides efektiivset käitumist ja lahendada või ära hoida

konflikte;

anda edasi mina-teateid ja ennast kehtestada

osaleda meeskonnatöös

toime tulla teeninduse tavasituatsioonides, käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi;

hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt

Mooduli hindamine:

Kirjalikud teadmiste testid (40%) – suhtlemispsühholoogia ja klienditeeninduse põhimõistete,

terminite ja põhialuste tundmine

Praktilised oskused (60%) erinevate teenindussituatsioonide praktilise lahendamise oskused,

suhtlemisoskuste hinnang, rühmatööna toitlustusettevõtte teeninduskvaliteedile hinnangu

andmine

Page 16: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

16

Moodul 5 Toitlustamise alused

1 õn / 40 tundi

Käsitletavad teemad: toitumisõpetus, toiduainete õpetus, toiduvalmistamine.

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on õppinud tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja

toitumissoovitusi, omandanud teadmised põhiliste toiduainete käitlemisviisidest. Õppija teab

erinevaid roarühmi, mõistab nende väärtust ja kohta menüüs, oskab kirjeldada põhiliste

toitude ja jookide valmistamist. Õppija teab majutus- ja toitlustusettevõtete töökorraldust, on

omandanud oskused korraldada oma töökohta. Õpetus toetab õppija analüüsi- ja probleemide

lahendamise oskuste ning meeskonnatöö oskuste arengut.

Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad

Toitumisõpetus

Tervislik toitumine (vajadus, tähtsus, põhimõtted)

Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus

Toiduenergia

Eritoitumine – gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane

Toitumissoovitused eritoitumisteks

Toiduainete õpetus

Toiduainete säilitamisviisid ja hankimisvõimalused

Toidukaupade hoiunõuded

Toidukaupade realiseerimisajad

Toidukaupade pakendid ja märgistus, märgistusele esitatavad nõuded, GDA

Toiduvalmistamine

Söögikorrad, roogade järjestus toidukorra ajal (eelroog, pearoog, järelroog)

Erinevate roagruppide ja jookide koht menüüs

Erinevate roogade serveerimise põhimõtted, võimalused

Supid, liha-ja kalaroad, kastmed, soojad ja külmad salatid, magustoidud

Majutus- ja toitlustusettevõtte töökorraldus

Töökoha korraldamine

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

tunneb tervisliku toitumise põhimõtteid

teab põhiliste toiduainete käitlemisviise

teab erinevaid roarühmi, mõistab nende väärtust ja kohta menüüs

teab majutus- ja toitlustusettevõtete töökorraldust

oskab:

anda lihtsamaid toitumissoovitusi lähtuvalt kliendist (eritoitumine)

kirjeldada põhiliste toitude ja jookide valmistamist

korraldada oma töökohta

paremini analüüsida ja lahendada probleeme

Page 17: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

17

Mooduli hindamine:

Kirjalikud teadmiste testid (40)% - toiduvalmistamise , toitlustusettevõtete töö korraldamise,

toiduainete õpetuse ja toitumisõpetuse kohta

Praktilised oskused (60%) – etteantud menüü alusel eritoitumist vajavale kliendile

toitumissoovituse andmine(20%), tööülesande planeerimine ja ajastamine (20%), eine analüüs

toitumisaluste põhitõdede alusel (20%)

Moodul 6 Arvutikasutus ja asjaajamine

1 õn/ 40 tundi

0,5õn T / 0,5õn P

Käsitletavad teemad: arvutiõpetus, asjaajamise alused, kutsealane eesti keel.

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised ja oskused kasutada suhtlemisel

erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina. Õppija

oskab koostada ja vormistada oma töös vajalikke dokumente ning ametikirju nii paberkandjal

kui arvutis. Õppija on omandanud oskused suhelda kutsealases eesti keeles. Õpetus toetab

õppija ühistöö-, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskuste arengut.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Arvutiõpetus

Interneti kasutusvõimalused ja turvalisus.

Tekstitöötlus. Dokumendi loomine, andmete sisestamine ja salvestamine. teksti kujundamise

põhivõtted. Pildi ja objekti lisamine dokumendile.

Töö tabelitega (Excel).

Asjaajamise alused

Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Dokumendisüsteem. Kirjaplank-

rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja

koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

Ametikirjade koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi kümme

põhireeglit.

Kutsealane eesti keel

Kutsealane sõnavara ja õigekeel

Kutsealase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine. Võõrkeelsete

roanimetuste kasutamine menüüs

Mooduli õpitulemused:

Page 18: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

18

Õppija oskab:

kasutada arvutit töö-ja õppevahendina

koostada ja vormistada tööalaselt vajalikke dokumente nii arvutil kui paberkandjal;

järgida hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas

kasutada suhtlemisel kutsealast eesti keelt

hinnata oma ühistöö-, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskuste arengut

Mooduli hindamine:

Referaat (seotud toiduvalmistamise aluste mooduliga) – internetipõhiste materjalide

kasutamine ja referaadi nõuetekohane vormistamine, õigekiri 50%

Dokumentide koostamine ja vormistamine 20%

Essee ( klienditeenindusest) 30%

Moodul 7 Teenindus ja müügitöö

3 õn / 120 tundi

Käsitletavad teemad: toitlustusteenindus, seadmed ja töövahendid, müügitöö,

teeninduspraktika õppekeskkonnas.

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud mitmekülgseid toitlustusteenindusalaseid

teadmisi ja oskusi. On omandanud teadmisi ja oskusi valida ja hooldada lauakatmiseks

vajalikke vahendeid, käsitseda tööks vajalikke seadmeid (kassa- ja kohviaparaati,

väljastusseadmeid, külmseadmeid jne), ette valmistada ja teenindada toitlustusettevõtetes

erineva teenindustüübiga laudu ning kasutada erinevaid teenindusviise ja

serveerimistehnikaid. Õppija on omandanud oskusi nõustada kliente, esitleda tooteid ja

hankida tagasisidet. Õppija on omandanud eesti keele B1 tasemel. Tunneb erinevaid

maksevahendeid ja oskab nendega arveldada. On omandanud oskusi toimida teenindus- ja

müügitoimingutes säästlikult ja efektiivselt. Õpetus toetab õppija isikuomaduste arengut,

sealhulgas distsipliin, ausus ja täpsus ning suhtlus- ja meeskonnatöö oskuste arengut.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid „Klienditeenindus ja Toitlustamise

alused―

Õppesisu:

Toitlustusteenindus ja müügitöö Tähtsus, müügisituatsiooni etapid, müügitehnikad, tagasiside, analüüs, edastamine

Oodatava ja kogetava kvaliteedi erisused

Teenindaja olemus, töökohustused, riietus

Teenindusruumid ja nende sisustus

Nõuded, teenindusruumide mööbel ja selle paigutamine

Lauapesu

Linad, napperonid, aluslinad, seelikud, salvrätikud – materjalid, mõõdud, kasutamine

Page 19: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

19

Lauanõud, söögiriistad, serveerimisvahendid

Materjalid, mõõdud, kasutamine teeninduses

Laudade eelkatted

Koostamise põhimõtted ja reeglid. Á la carte, table d´hote, hommikusöögi eelkatted

Roogade serveerimine

Serveerimisviisid, kasutamine eel-, põhi- ja järelroogade serveerimisel

Jookide serveerimine

Vesi, karastusjoogid, kohv, tee, veinid

Teenindusprotsess

Klientide teenindamine tavateeninduses – klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü,

nõustamine roogade ja jookide valikul, tellimuse võtmine, lõplik eelkate, roogade ja jookide

serveerimine, nõude koristamine, arveldamine (maksevahendid), kassatoimingud, tagasiside

Banketiteenindus. Konverentsist osavõtjate ja turismigruppide teenindus toitlustamisel,

hommikusöögid

Selvelauad

Furšettlauad, kohvilauad, tervitus-ja eeljoogilauad, buffetlauad

Vastuvõtu planeerimine, eelkatted, teenindus

Seadmed ja töövahendid

Baariseadmed

Mahlajahutaja, jäämasinad, jääpurustajad

Kohvivalmistusseadmed ja veekeetjad

Väljastusseadmed

Külmtöölauad

Marmiidid

Buffet´id

Kuum- ja külmaalused

Külmsäilitusseadmed

Jahutuskapid ja –kambrid

Külmkapid ja –kambrid

Sügavkülmikud ja – kambrid

Nõudepesuseadmed

GN-nõud

Kelneri väiketöövahendid, serveerimisvahendid

Teeninduspraktika õppekeskkonnas

Teenindussaali ettevalmistamine Mööbli paigutus - söögilauad, selvelauad, abilauad, serveerimiskapid, toolid

Lauakaunistused, ruumide kaunistamine vastavalt sündmusele

Lauakatmisvahendid

Lauapesu kasutamine - linade liitmine, linutamine ja linade ärakorjamine, linade vahetus

söögisaalis, linade hooldus ja ladustamine, furšettlaua linutamine, salvrättide voltimine,

kelneriräti voltimine ja kasutamine.

Lauanõud, söögiriistad ja serveerimisvahendid

Taldrikud, klaasid, vaagnad, kausid, portsjonnõud, tirinad, kannud, kohvitassid, toosid

lisandite ja maitseainete serveerimiseks, menaažid, lillevaasid, noad, kahvlid, lusikad,

serveerimisvahendid.

Kasutamine teeninduses – lauanõude, söögiriistade ja serveerimisvahendite tundmine ja

valik vastavalt teenindussituatsioonile, pesemine, puhastamine, poleerimine, ladustamine,

transportimine, vajaduse arvestamine

Kelneri töö tehnika

Page 20: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

20

Nõude kandmise võtted (puhtad, kasutatud), portsjonite kandmine (kuum, külm), vaagnate

kandmine, vaagnalt serveerimine, veini, vee, kohvi valamine, töö kandikuga (klaaside

kandmine)

Eelkatte koostamine

Eelkatte koostamise põhimõtted

Á-la-carte eelkatte koostamine, sellest lõpliku eelkatte tegemine

Banketilaudade ja pidulike einete eelkatted

Eelkatte koostamine hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudadele etteantud menüü järgi

(buffett), furšettlaua , kohvilaua, tervitusjoogilaua eelkate

Serveerimine

Eelroad – külmad eelroad, kuumad suupisted, supid

Põhiroad – kala- ja liharoad (taldrikuteenindus, vaagnateenindus)

Järelroad – kuumad, külmad, puuviljad

Vee, mahla ja karastusjookide serveerimine

Veini ja kangete alkoholide serveerimine

Kohvi, tee serveerimine

Klientide teenindamine tavateeninduses

Klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü esitlemine, klientide nõustamine

Tellimuse võtmine, lõpliku eelkatte koostamine, roogade serveerimine vastavalt tellimusele

Osaline teenindus, täielik teenindus

Arve esitamine, maksevahendid, kassatoimingud

Veaolukorrad, nende lahendamine, probleemsed ja erivajadusega kliendid

Banketiteenindus

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

toitlustusteenindusalaseid põhimõisteid

toitlustusteeninduses kasutavaid töövahendeid, lauapesu

müügitöö põhimõtteid

Õppija oskab:

valida ja hooldada lauakatmiseks vajalikke vahendeid

käsitseda tööks vajalikke seadmeid

ette valmistada ja teenindada toitlustusettevõtetes erineva teenindustüübiga laudu ning

kasutada erinevaid teenindusviise ja serveerimistehnikaid

nõustada kliente, esitleda tooteid ja hankida tagasisidet korrektses eesti keeles

arveldada erinevate maksevahenditega

toimida teenindus- ja müügitoimingutes säästlikult ja efektiivselt

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test (40%)

Praktilised oskused (60%) – etteantud menüü järgi teeninduse planeerimine /ruumi

ettevalmistus, lauapesu, serveerimisvahendite jm arvestus/, teeninduse ettevalmistamine,

eelkatte koostamine, toodete tutvustamine, teenindus, arveldamine, teenindusjärgsete

toimingute sooritamine. Seadmete ja väikevahendite kasutamine teenindusprotsessis.

Page 21: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

21

Moodul 8 Joogiõpetus I

2 õn / 80 tundi

1 õn T / 1 õn P

Mooduli eesmärk:

Käsitletavad teemad: joogiõpetus sh veiniõpetus.

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud baasteadmised alkohoolsetest ja

alkoholivabadest, kuumadest ja külmadest jookidest. On omandanud teadmisi jookide

liigitusest ja sortimendist, jookide ajaloost, päritolust, valmistamise tehnoloogiatest,

maitseomadustest, kasutamisvõimalustest ja serveerimistemperatuuridest. Õppija on

omandanud teadmisi ja oskusi veinide valiku põhimõtetest, veini ja toidu sobivusest. On

omandanud teadmisi dekanteerimisest ja oskusi serveerida veine ning tunneb joogikaardi

koostamise põhimõtteid. On omandanud oskusi kasutada sobivaid baaritöövahendeid ning

valmistada klassikalisi segujooke, tutvustada ja serveerida erinevaid baarijooke ning nõustada

kliente jookide valikul.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Hinnatavad õpitulemused:

Külmad ja kuumad joogid, serveerimine

Vesi, karastusjoogid, mahlad,

Kohv, kohvi liigid, erinevad kohvijoogid, valmistamine, serveerimine

Tee, sordid, valmistamine, serveerimine

Alkohoolsed joogid

Alkohoolsete jookide klassifikatsioon, mõõtühikud

Veinid – liigitus, tooraine, valmistamine, etiketi lugemine, veini sobivus roogadega,

veiniklaasid, dekanteerimine, serveerimine

Õlu – tooraine, valmistamine, tuntumad margid, serveerimine

Viinad – liigitus, tooraine, valmistamine, serveerimine

Brändid, konjakid, armanjakid

Tekiilad, džinnid, bitterid

Liköörid- liigitus, tooraine, valmistamine, tuntumad margid

Segujoogid

Klassifikatsioon. Segujookide valmistamise põhimõtted, töövahendid, klaasid, kaunistamine

Aperitiivsed joogid

Digestiivsed joogid

Kogupäevajoogid

Baaritöö

Seadmed, töövahendid, vajalikud kaubad, töö ja töökoha korraldamine, klientide nõustamine,

kassa, arveldamine

Page 22: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

22

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

erinevaid alkoholivabu ja alkohoolseid jooke, segujooke ning nende serveerimist

veinide liigitust, tuntumaid viinamarjasorte

veinide valmistamise tehnoloogiat, säilitamist, degusteerimist, dekanteerimist, serveerimist,

serveerimistemperatuure

veini valiku põhimõtteid, toidu ja veini sobivust

kokteilide valmistamise põhimõtteid, töövahendeid

oskab:

valmistada erinevaid alkoholivabu ja alkohoolseid segujooke retsepti järgi

valmistada kuumi jooke

serveerida veini, vahuveini

nõustada kliente

Mooduli hindamine:

Kirjalik teadmiste test (20%)

Õpimapi koostamine (õppematerjal läbitud teemade lõikes, iseseisvad kirjalikud tööd sh

joogikaart, veini degusteerimise aruanne, enesehinnang) (20%)

Praktilised oskused (40%) -segujookide valmistamine, veini avamine ja serveerimine, kliendi

nõustamine

Moodul 9 Kutsealane inglise keel

1 õn / 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud esmaseid suulisi kelneritööks vajalikke

teenindusalaseid väljendusoskusi. Teab erialast sõnavara, on omandanud oskusi inglise keelt

kasutades kliente teenindada. Teab levinumate toitude ja jookide nimetusi inglise keeles

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Suhtlemine

Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad toitlustusteeninduses,

suhtlemine eriolukordades).

Page 23: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

23

Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.

Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tõlkimine

Erialane terminoloogia

menüü ja söögikorrad, toiduainete, roogade ja jookide nimetused, serviisid, klaasid,

söögiriistad, toiduvalmistamise tehnikad jt köögitoimingud, saalitoimingud, roogade

kirjeldamine).

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

lihtsamat erialast terminoloogiat

Õppija saab hakkama:

suhtlemisega lihtsamates teenindussituatsioonides tavateeninduses

tellimuse vastuvõtmisega

Mooduli hindamine:

kirjalik test erialasest terminoloogiast 30%

Etteantud teenindussituatsiooni lahendamine (klientide vastuvõtmine, tellimuse

võtmine, ühe roa tutvustamine, arveldamine, klientide ära saatmine)

Moodul 10 Kutsealane vene/soome keel

1 on / 40 tundi

0,5 õn T/ 0,5 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud kelneritööks vajaliku esmase vene / soome

keele sõnavara sh viisakusväljendid.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õppesisu:

Suhtlemine

Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad toitlustusteeninduses,).

Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.

Viisakusväljendite kasutamine teeninduses

Erialane terminoloogia

menüü ja söögikorrad, toiduainete, enam levinud roogade ja jookide nimetused, serviisid,

klaasid, söögiriistad, toiduvalmistamise viisid, roogade kirjeldamine).

Mooduli õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

lihtsamat erialast terminoloogiat

Õppija saab hakkama:

suhtlemisega lihtsamates teenindussituatsioonides tavateeninduses

Page 24: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

24

Mooduli hindamine:

kirjalik test erialasest terminoloogiast 30%

Etteantud lihtsa teenindussituatsiooni lahendamine (klientide vastuvõtmine, tellimuse

võtmine, arveldamine, klientide ära saatmine)

Moodul 11 Praktika

5 õn / 200 tundi

Mooduli eesmärk:

Kelneri praktika käigus on õppija saanud ülevaate praktikaettevõttest kui organisatsioonist, ja

toitlustusettevõtte töökorraldusest, on harjunud töökeskkonnaga, saanud motivatsiooni

kutsealaseks tööks. On omandanud oskused teenindada kliente ja lahendada esilekerkivaid

probleeme. On omandanud oskused toimida tavapärastes teenindus- ja müügitoimingutes,

suhelda klientidega eesti ja inglise keeles ning saanud kogemusi klientide rahulolu

saavutamisest. Oskab esitleda ja serveerida toite ja jooke. Tunneb kehtivaid maksevahendeid

ja oskab arveldada klientidega. Oskab serveerida selvelaudades, grupi- ja

konverentsiteeninduses. Mõistab tööturvalisuse tähtsust ja oskab ohutult töötada. Õpetus

toetab õppija ühis- ja meeskonnatöö oskuste, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskuse

arendamist.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbitud moodulid „ Teenindus ja müügitöö― , „ Kutsealane inglise

keel I―, „ Kutsealane vene/ soome keel― ja osaliselt moodul „Joogiõpetus―.

Planeerimisetapp:

Praktikale eelneb 0,25 nädalane planeerimisetapp, mille viib läbi eriala kutseõpetaja

/klassijuhataja. Planeerimisetapil toimub praktikakohtade jaotus, praktika kooskõlastused

ettevõtetega, praktika dokumentatsiooni tutvustus, praktika eesmärkide ja sisu täpsem

selgitus, arutelud. Toimub ka lepingute sõlmimine praktikaettevõtetega.

Antud perioodil kooskõlastab koolipoolne juhendaja ettevõtte poolse juhendajaga praktika

sisu, tutvustab saabuvat õpilast. Rakvere linnas kontakteerub ettevõtte poolse

praktikajuhendajaga isiklikult, väljaspool Rakvere linna asuvate ettevõtete puhul toimuvad

praktika eelläbirääkimised telefoni ja e-maili teel.

Praktikaaruannete koostamine ja kaitsmine

Praktika perioodile järgneb 0,25 nädalane periood kus toimub juhendaja kaasabil

praktikaaruannete vormistamine arvutil ja praktikaaruannete kaitsmine.

Page 25: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

25

Praktika õppesisu

Õpilane tutvub toitlustusettevõtte tegevusvaldkondadega, omandab praktilisi oskusi kelneri

erialal.

Koolis omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste arendamine ja kinnistamine.

Uute erialaste teadmiste ja oskuste omandamine vahetult tööprotsessis.

Praktikant peab olema vahetu osaleja ettevõtte igapäevases töös, kes täidab praktikakoha

poolt määratud juhendaja korraldusi, on vastutav tehtud töö ja selle tulemuste eest.

Praktika konkreetne sisu kajastub praktika dokumentatsioonis II kursusele. Määratletud ka

õppekava lisas (Lisa 1– praktika juhend).

Ettevõtte üldine iseloomustus (nimetus, õigusvorm, asukoht, kontaktandmed, asutamise aeg

ja ajalugu, peamine ja kõrvaltegevusalad, töötajate arv, struktuuriline ülesehitus,

töösisekorraeeskirjad)

Ettevõtte tegevuse kirjeldus

Tootmistegevus (toodangu iseloomustus, tootmistegevus)

Müügitegevus

Ettevõtte töötingimustega kohanemine

Erinevate teenindusprotsessis kasutatavate töövahendite ja seadmete tundmaõppimine ja

nende kasutamine

Osaleb kelneri töös ettevõtte poolt määratud juhendaja kaasabil järgmistel soovituslikel

töödel :

Teenindussaali ettevalmistamine Mööbli paigutus - söögilauad, selvelauad, abilauad, serveerimiskapid, toolid

Lauakaunistused, ruumide kaunistamine vastavalt sündmusele

Lauakatmisvahendid

Lauapesu kasutamine - linade liitmine, linutamine ja linade ärakorjamine, linade vahetus

söögisaalis, linade hooldus ja ladustamine, furšettlaua linutamine, salvrättide voltimine,

kelneriräti voltimine ja kasutamine.

Lauanõud, söögiriistad, serveerimisvahendid

Taldrikud, klaasid, vaagnad, kausid, portsjonnõud, tirinad, kannud, kohvitassid, toosid

lisandite ja maitseainete serveerimiseks, menaažid, lillevaasid, noad, kahvlid, lusikad,

serveerimisvahendid.

Kasutamine teeninduses – lauanõude, söögiriistade ja serveerimisvahendite tundmine ja valik

vastavalt teenindussituatsioonile, pesemine, puhastamine, poleerimine, ladustamine,

transportimine, vajaduse arvestamine

Kelneri töö tehnika Nõude kandmise võtted (puhtad, kasutatud), portsjonite kandmine (kuum, külm), vaagnate

kandmine, vaagnalt serveerimine, veini, vee, kohvi valamine, töö kandikuga (klaaside

kandmine)

Eelkatte koostamine

Eelkatte koostamise põhimõtted

Á-la-carte eelkatte koostamine, sellest lõpliku eelkatte tegemine

Banketilaudade ja pidulike einete eelkatted

Eelkatte koostamine hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudadele etteantud menüü järgi

(buffett), furšettlaua , kohvilaua, tervitusjoogilaua eelkate

Serveerimine

Eelroad – külmad eelroad, kuumad suupisted, supid

Põhiroad – kala- ja liharoad (taldrikuteenindus, vaagnateenindus)

Järelroad – kuumad, külmad, puuviljad

Page 26: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

26

Vee, mahla ja karastusjookide serveerimine

Veini ja kangete alkoholide serveerimine

Kohvi, tee serveerimine

Klientide teenindamine tavateeninduses

Klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü esitlemine, klientide nõustamine

Tellimuse võtmine, lõpliku eelkatte koostamine, roogade serveerimine vastavalt tellimusele

Osaline teenindus, täielik teenindus

Arve esitamine, maksevahendid, kassatoimingud

Veaolukorrad, nende lahendamine, probleemsed ja erivajadusega kliendid

Banketiteenindus

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija:

on saanud ülevaate toitlustusettevõttest, selle töökorraldusest

mõistab tööturvalisuse tähtsust, oskab ohutult töötada

oskab teenindada kliente ja lahendada esilekerkivaid probleeme

oskused toimida tavapärastes teenindus- ja müügitoimingutes, suhelda klientidega eesti ja

inglise keeles

oskab esitleda ja serveerida toite ja jooke tavateeninduses, selvelaudades, grupi- ja

konverentsiteeninduses

oskab arveldada klientidega, tunneb kehtivaid maksevahendeid

mõistab ühis- ja meeskonnatöö oskuste, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskuse

arendamise vajalikkust

Mooduli hindamine:

Ettevõttepoolne iseloomustus (hinnanguleht ) 60%:

Õpilane esitab ettevõtte poolsele praktikajuhendajale kooli poolt koostatud hinnangulehe.

Hinnanguleht tõendab õpilase poolt erialase praktika sooritamist ja on tagasisidemeks koolile

õpilase teadmiste ja oskuste kajastamisel.

Praktika aruandlus ja kaitsmine 40% :

Ettevõttest kogutud erialase informatsiooni ja kooli poolt antud juhendi kaasabil koostab

õpilane kirjaliku praktikaaruande. Aruandes kajastub õpilase poolt teada saadud

informatsioon ja tema poolt ettevõttes tehtud töö, omandatud erialased teadmised, oskused,

analüüs ja enesehinnang

Aruande kaitsmine toimub koolis, kuupäev määratakse kooli direktori käskkirjaga. Hinnangu

õpilase kirjalikule aruandele annab enne praktikaaruande kaitsmist koolipoolne juhendaja

(klassijuhataja).

Page 27: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

27

Moodul 12 Valikõpingud

0,5 õn / 20 tundi

0,25 õn T / 0,25 õn P

Ruumikujundus, lilleseade 1 õn /20 tundi

Catering - teenindus 1 õn /20 tundi

Eesti Toit 1 õn/ 20 tundi

Ruumikujundus ja lilleseade 0,5 õn /20 tundi

0,25 õn T 0,25 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija õpiks tundma ruumide kujundamise ja kaunistamise,

lilleseade koostamise põhimõtteid aidates kaasa teenindusruumide hubasuse loomisel ja

erinevate ürituste ruumide ettevalmistamisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õppesisu:

Kujundusõpetus

Värvusõpetus

Värvuste saamine, mõju inimesele

Värviring, soojad ja külmad värvid, värvusharmoonia, kontrastid

Põhivärvused, nende kasutamine

Kompositsioon

Kompositsiooni mõiste

Lilleseade

Materjalid, abimaterjalid, kompositsioon, temaatilised lilleseaded

Ruumide kaunistamise põhimõtted Looduslähedus, rahvuslik stiil, sobivad materjalid ja taimed

Värvus- ja materjaliõpetuse alused

Kaunistamise võimalused – toalilled, taime- ja lilleseaded, küünlad, tekstiilid, kunst. Erinevad

temaatilised kujundused pühadeks.

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb:

värvide omavahelist sobivust

ruumikujunduse põhimõtteid

lilleseade koostamise põhimõtteid

Õppija oskab:

valmistada lihtsamaid lilleseadeid

väärtustada rahvuslikku stiili ettevõtte kujundamisel

kaunistada ruume igapäevaselt ja pühadeks

Page 28: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

28

Mooduli hindamine:

Kirjalik test (20%)

Praktiline töö 80%: temaatiline lilleseade 30 %, teenindussaali kujundus vastuvõtuks 50%

Catering - teenindus

0,5 õn /20 tundi

0,25õn T / 0,25 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab alusteadmised ja –oskused toitlustusteenindusest

väljaspool statsionaarset söögisaali või ettevõtet. Õppija omandab teadmised kohvipauside,

lõunasöökide ja erinevate vastuvõttude teenindamiseks erinevates ruumides ja tingimustes,

teenindamiseks seminaride ja konverentside toimumise ruumides lähtuvalt klientide

vajadustest, soovidest ja ootustest. Õppija omandab teadmised toitlustusteeninduse

korraldamiseks välitingimustes. Õpetusega taotletakse õppija ühistööoskuste ja loovuse

arendamist

Nõuded mooduli alustamiseks:

Läbitud moodul: Toitlustusteenindus ja müügitöö

Õppesisu:

Catering-teeninduse planeerimine

Menüüd

Töövahendid, seadmed

Transport ja logistika

Tööaeg ja tööjõud

Teenuse hinna planeerimine

Toiduohutusnõuded Catering-teeninduse logistika, transpordi ja teeninduse ajal

Ettevalmistus Catering-teeninduse osutamiseks

Nõude, söögiriistade, serveerimisvahendite komplekteerimine, pakendamine

Toitude valmistamine, pakendamine, säilitamine transport

Catering-teeninduse korraldamine väljaspool statsionaarset söögisaali või ettevõtet

Kohvipausid, lõunasöögid, buffet -või furšett-lauad, pidusöögid

Catering-teeninduse ruumide planeerimine ja ettevalmistamine

Erinevate selvelaudade koostamine, linutamine ja kaunistamine, planeerimine vastavalt

menüüle, eelkate.

Teeninduse planeerimine ja korraldamine catering-teeninduses

Erinevad teenindusviisid

Järeltööd

Kasutatud nõude pakkimine, toidu pakkimine, muude seadmete ja vahendite pakkimine ja

logistika

Järeltööd statsionaarses toitlustusettevõttes

Välitoitlustus

Välitoitlustuse liigid, korraldamise alused

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb

Page 29: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

29

Catering-teeninduse planeerimist

Toiduohutusnõudeid catering-teeninduse osutamisel

catering-teeninduseks sobivaid menüüsid ja toite

catering-teeninduseks vajalikke seadmeid, töövahendeid, abivahendeid

ruumide planeerimist ja korraldamist catering-teeninduseks

laudade linutamist, kaunistamist ja katmist catering-teeninduseks

teeninduse spetsiifikat catering-teeninduses

eel ja järeltöid catering-teeninduses

välitoitlustuse korraldamise aluseid

oskab:

planeerida ja läbi viia ühistöös, juhendaja kaasabil väikesemahulisi catering-teenindusi

Mooduli hindamine:

Kirjalikud teooria testid (30%)

Praktilised oskused (70%) - catering-teeninduse planeerimine ja teostamine

Eesti toit 0,5 õn / 20 tundi

0,25õn T / 0,25 õn P

Mooduli eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb Eesti rahvusköögi omapära, tunneb toite Eesti

rahvusköögist, oskab neid klientidele esitleda. Mõistab kohaliku tooraine kasutamise tähtsust

ja oskab kasutada seda müügitöös.

Õppesisu:

Eesti rahvuslik toidupärand

Eesti rahvusköögi omapära

Eesti rahvustoidud

Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine

Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed

Tänapäevane rahvuslik toidukultuur, rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused

Rahvuste ja riikide toidukultuuri eripärad, religioonide mõju toitumistavadele

Kohalik toidutooraine, selle väärtustamine

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb

Eesti rahvuslikku toidupärandit ja selle omapära

rahvuste toidukultuuride erinevusi ja religioonide mõju toitumistavadele

Õppija oskab:

kirjeldada ja serveerida Eesti rahvuslikke toite ning jooke

Mooduli hindamine:

Uurimustöö Eesti rahvusköögist 60%

Eesti rahvusköögist pärit roa esitlemine kliendile 40%

Page 30: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

30

Moodul 13 Lõpueksam

0,5 õn / 20 tundi

Lõpueksam kelneri erialal on komplekseksam mis koosneb kahest osast (teooriaosast ja

praktilise teenindussituatsiooni lahendamisest) ja mille sisu on vastavusse viidud kelner I

taseme kutsekvalifikatsiooni eksamiga ( Lisa 1).

Õpilasel on võimalik (vabatahtlikkuse alusel) sooritada ka ainult kelner I taseme

kutsekvalifikatsioonieksam kelner I taseme kutsetunnistuse omandamiseks.

Kelner I taseme kutsekvalifikatsioonieksami sooritamisel loetakse sooritatuks ka kelneri

eriala õppekavajärgne lõpueksam.

Lõpueksami eesmärk:

Lõpueksamil tõendab õppija teadmiste ja oskuste terviklikkust, süsteemsust ja kasutusoskust,

sotsiaalset valmisolekut tööeluks ja hoiakute vastavust õppekava eesmärkidele.

Kelneri lõpueksam koosneb kahest osast: teooriaosast, kirjalikust aruandest (temaatilise laua

planeerimine) ja praktilise oskuste eksam . Teooriaosas käsitletakse järgmisi teemasid:

tööohutus ja töötervishoid, ohuõpetus, hügieen, klienditeenindus, toitumisõpetus, menüü

koostamise alused, teenindus ja müügitöö, joogiõpetus, kutsealane võõrkeel. Praktiline

teenindussituatsioon sisaldab kaht ülesannet: laua katmine ja teenindussituatsiooni

lahendamine.

Nõuded eksamile pääsemiseks: Läbitud kõik õppekava eelnevad moodulid vähemalt rahuldavale tulemusele

Õppesisu:

Eksam koosneb II osast

I Teooria

Teooriatest koosneb valikvastustega küsimustest käsitledes järgmisi teemasid: tööohutus ja

töötervishoid, ohuõpetus, hügieen, klienditeenindus, toitumisõpetus, menüü koostamise

alused, teenindus ja müügitöö, joogiõpetus, kutsealane võõrkeel

Kirjalik aruanne (temaatilise laua planeerimine) Vormistada töö arvutil ja esitada 1 kuu enne

lõpueksami toimumist. Konkreetne teema kinnitatakse direktori käskkirjaga.

Testi positiivsele tulemusele sooritamine ja kirjaliku aruande kaitsmine positiivsele

tulemusele on eelduseks praktilisele osale saamisel.

II Praktiline osa

1. Katta eelkattega igapäevane restoranilaud.

2. Igapäevase teenindussituatsiooni lahendamine - teenindada kliente etteantud

terviksituatsioonis.

Hinnatavad õpitulemused:

Õppija teab ja tunneb

eriala põhialuseid, mis on käsitletud õppekava üld- ja põhiõpingute moodulites

Page 31: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

31

teenindust toitlustusettevõttes

Õppija oskab:

rakendada õppekava täitmisel omandatud teadmisi ja oskusi

planeerida temaatilist lauda

katta eelkattega igapäevane restoranilaud

lähtuda töös klientide vajadustest ja soovidest, teenindada kliente

käituda vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele

oma tööd ratsionaalselt korraldada

Hindamine Kirjalik aruanne 30%

Teooria 20%

Praktilised oskused 50%

Page 32: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

32

Lisad

Lisa 1 Rakvere Ametikooli lõpueksami juhend kelneri erialal

Eesmärk:

Lõpueksamil tõendab õppija teadmiste ja oskuste terviklikkust, süsteemsust ja kasutusoskust,

sotsiaalset valmisolekut tööeluks ja hoiakute vastavust õppekava eesmärkidele.

Eksami läbiviimine:

Lõpueksam sooritatakse üks kord õppeperioodi lõpul

Teooria eksam viiakse läbi arvutiklassis või õppeklassis

Praktiline eksam viiakse läbi õpperestoranisaalis

Lõpueksam koosneb kahest osast :

I osa Temaatilise laua planeerimine ja teooria test

Temaatilise laua planeerimine

Kodutööna planeerida temaatiline laud lähtuvalt kliendi vajadustest ja soovidest. Vormistada

kirjalik aruanne arvutil maksimaalselt 3-5 lehekülge ja esitada 1 kuu enne lõpueksami

toimumist. Konkreetne situatsioonülesanne kinnitatakse direktori käskkirjaga.

Aruandes peavad olema järgmised osad:

toidukorra kirjeldus (kellele, mida ja kuidas)

menüü (ka arvutis kujundatud menüü klientide lauale)

sobivad joogid

lauakatte skeem

kasutatavate dekoratsioonide kirjeldused

serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid

tööde järjekord ja ajakava

serveerimise ja teeninduse lühikirjeldused.

Näidisteemad temaatilise laua planeerimiseks:

1. Pidulik õhtusöök kahele sõbrannale

2. Kutse õhtusöögile (kahele)

3. Ärilõuna X panga juhatajale/juhile ja külalisele Rootsist

Page 33: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

33

4. Lõunasöök väikese lapsega perekonnale lasteaia lõpetamise puhul

5. A la carte õhtusöök neljale pensionärile

6. Õhtusöök neljale 20. sünnipäeva puhul

7. Ärilõuna kahele Tallinna ärimehele

8. Lõunasöök neljale X linnavolikogu liikmele.

9. Õhtusöök kahele ametikooli õpetajale

10. Ärilõuna neljale ärinaisele

11. Ema ja isa hõbepulma tähistamine koos lastega (neljale)

12. Romantiline õhtusöök kahele

Aruanne vormistatakse vastavalt kirjalike tööde vormistamise juhendile

Eksami ajal toimub kirjaliku aruande/kodutöö kaitsmine ja selle kohta küsimuste esitamine.

Positiivse tulemuse annab vähemalt 45 %.

Teooria test

Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimustest käsitledes järgmisi teemasid: tööohutus ja

töötervishoid, ohuõpetus, hügieen, klienditeenindus, toitumisõpetus, menüü koostamise

alused, teenindus ja müügitöö, joogiõpetus, kutsealane võõrkeel.

Testi positiivsele tulemusele sooritamine on eelduseks praktilisele osale saamisel. Positiivseks

tulemuseks loetakse kui õpilane on saanud tulemuseks vähemalt 45 % .

II Praktiline osa

1. Katta eelkattega igapäevane restoranilaud.

2. Igapäevase teenindussituatsiooni lahendamine - teenindada kliente etteantud

terviksituatsioonis.

Eksamiülesande lahendamine

1. Laua katmine - eksami sooritaja võtab eksamipileti (etteantud menüüga) ja katab 20

minuti jooksul olemasolevaid vahendeid kasutades eelkattega igapäevase restoranilaua.

2. Teenindamine - etteantud aja vältel teenindada kliente etteantud teemal ja

terviksituatsioonis 15 minuti vältel.

Külaliste vastuvõtmine ja lauda juhatamine

Klientide vajaduste selgitamine, toodete esitlemine, klientide nõustamine (kasutada on

menüü koos joogikaardiga)

Toitude ja jookide serveerimine

Tagasiside hankimine

Page 34: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

34

Kiituste või laituste käsitlemine

Arveldamine, kassas või käsitsi arve koostamine, rahaga tegelemine

Klientide ärasaatmine

Teenindussituatsioonis osaleb eksami sooritaja kelneri rollis ja vastavalt eksamikohale on

kliendi rollis spetsiaalse ettevalmistuse saanud toitlustustöötaja, kutseõppeasutuse

toitlustuseriala õpilane või kutseõpetaja.

Töövõtete õigsust ja lõpptulemust hinnatakse töö sooritamise käigus.

Arvestamiseks vajalik tulemus vähemalt 45%

Eksami sooritamiseks vajalikud tööriided ja töövahendid:

Kelneri lõpueksami sooritaja tuleb eksamile isiklike tööriietega. Kelneritööks vajalikud

individuaalsed töövahendid (kirjutusvahendid, märkmepaber, pudeliavaja) võtab eksami

sooritaja kaasa.

Hindamine

Eksamitulemusi hindab direktori käskkirjaga kinnitatud komisjon

Hindamise aluseks on võetud Rakvere Ametikooli hindamise juhend

Lõpueksami sooritamisel hinnatakse teoreetilise ja praktilise eksami tulemusi eraldi.

Hiljem liidetakse tulemused ning sellest kujuneb lõpueksami hinne

Teooria eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti (30 punkti test, 50

punkti kirjalik aruanne, 20 punkti aruande kaitsmine), positiivne sooritus on vähemalt

45 % igast osast

Praktiline eksami annab 100 punkti (30 punkti lauakatmine, 70 punkti teenindus).

Kokku on võimalik saada 100 punkti. Praktilise eksami läbimiseks on vaja saada

minimaalselt 45% iga eraldi osa eest

Kokku on võimalik lõpueksamil saada maksimaalselt 200 punkti

Eksam loetakse sooritatuks kui õpilane on saanud tulemuseks 45% 200 punktist

Hindamiskriteeriumid:

hinne „5‖ 90 – 100% 180 - 200 punkti

hinne „4‖ 70 - 89 % 140 –179 punkti

hinne „3‖ 45 – 69 % 90 - 139 punkti

hinne „2‖ 20 – 44 % 40– 89 punkti

hinne „1‖ 0 - 19 % 0 – 39 punkti

Page 35: Majutamine ja toitlustamine Kelner · riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega 22. jaanuar 2009.a nr 14 ja „Kutse või erialade riiklikke õppekavasid

35

Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Rakvere Ametikoolis on:

Kaasaegse sisustuse, seadmete, töövahendite ja varustatud toitlustusteeninduse

õppekompleks, kus on õppeköök, õpperestoran, teenindusklass ja serviisi- ja

lauapesuruum (valmis 2010 a. septembris). Õpilastele on oma riietusruum ja kapid

hügieeniriietuse jaoks, tualettruumid ning dušširuum.

Arvutialaseks väljaõppeks ja kirjalike tööde koostamiseks on kasutatavad kooli

arvutiklassid.

Kool omab kaasaegset raamatukogu, mida on aastate vältel täiendatud ka kelneri

erialale vajaliku kirjandusega ja lisamaterjalidega.

Koolil on olemas vajalikud varud lauapesu ja lauanõude osas (oleme oma varustusega

täitnud mitmeid aastaid tellimustöid laudade osas ka tellijatele väljaspool kooli (Rakvere

Linna – ja Maakonnavalitsuse vastuvõtud, üritused Rakvere Rahvamajas ja Rakvere

Teatris, Haljala Rahvamajas) enamjaolt furśett vastuvõtud aga ka kohvilauad ja

buffetlauad (kuni 500 inimest) ning täisteenindusega vastuvõtud (30-60 inimest),

(välitoitlustus kuni 3000 inimest).