MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI … · miljardit eurot ehk 10,7% riigi SKP-st ja 12,4% lisandväärtusest. Metsasektori poolt makstavad otsesed ja kaudsed maksud moodustasid

MAK2030 probleemide rühm:

METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA

PIISAVALT

FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon

FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mitte-

puiduliste)

FE Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine

Töörühma probleemid ......................................................................................................................... 2

Alusuuring ........................................................................................................................................... 3

Alusuuringu soovitused ....................................................................................................................... 3

Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal .................................................................................. 4

Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm) .................................................................................................. 9

Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.9) .............. 10

Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm) .......................................................................................... 11

Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.7) .............. 12

Probleem nr K.6.11 (majanduse töörühm) ........................................................................................ 13



Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm) .............................................................................................. 15





Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm) ..................................................................................... 20


Probleem nr K.3.7 (majanduse töörühm) .......................................................................................... 23


Probleem nr K.3.14 *(majanduse töörühm) ...................................................................................... 24




Töörühma probleemid

Sotsiaal: Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja

riiklikus statistikas/Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad

metsa sertifitseerimisest

Sotsiaal: K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse

stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja

tööhõivele (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.9)

Majandus: K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu

kasutatakse

Sotsiaal: K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade,

majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta

(ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga K.6.7)

Majandus: K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib

muutuda

Majandus: K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest

Majandus: K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle

võimalustest

Majandus ja sotsiaal: K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks

ei ole efektiivselt kasutatud

Majandus: K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja

prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus

Majandus: K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus

Sotsiaal: K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju

metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva

võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud

Majandus: K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie

Sotsiaal: K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal

Majandus: K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning

seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata

Majandus: K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist

Majandus: K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist

Majandus: K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa

metsarikaste riikidega

Majandus: K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on

alla oma potentsiaali

Majandus: K 3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet

ja metsaomaniku tulu

Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke

mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Lähtuvalt MAK 2020 indikatsioonidest on tehtud

investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puit on oluline

kohalikus küttemajanduses ning väliskaubandusbilansi tasakaalustamises. Raiemahu

langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet,

maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Puidutööstus on Eesti väliskaubandusbilansi üks

tasakaalustajatest. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu

pakkumine on muutlik ja puidutööstusel ei ole võimalik arvestada ühtlase puiduvooga.

Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimises, ettevõtetel puudub

investeeringukindlus jne. See tuleneb lühikese etteteatamisajaga muudatustest õigusaktides ja

piirangute kehtestamisest.

Majandustegevuse piiramine ja/või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete

töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest

(majandamisest väljajäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport,

sae- ja puidutööstus, metsataime kasvatus, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised

riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne.

Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega,

seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet eriti maapiirkondades tööhõivet.

Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas

esirinnas.

Alusuuring

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on metsandussektoris hõivatute osakaal on viimasel

kümnendil püsinud üsna stabiilselt viie kuni kuue protsendi juures hõivatute koguarvust

(Raudsaar jt 2017a), mis on maailma kontekstis suur protsent (Lebedys ja Yanshu 2014). Siin

on arvestatud vaid puiduga tegelevate töötajate arvu ning pole kaasatud loodusturismi ega

mittepuiduliste väärtustega seotud töökohti, mille kohta Eestis statistikat ei ole ning suur osa

sellest sektorist (saaduste korjamine ja müük) ei ole ka tuvastatavad.

Metsanduse tulu saadakse ennekõike puidu müügist. Mittepuiduliste hüviste turu suurust

(käivet) on väga raske hinnata, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. Hinnanguliselt

moodustab puit metsamajanduse tulust üle 95%.

Metsamajanduse ning puidutöötlemise agregeeritud lisandväärtus on Eestis 1 m3 raiutud

ümarpuidu kohta Soomega ligikaudu samal tasemel (78 eurot m3 kohta). Kui aga

metsamajandusele ja puidutöötlemisele lisada paberitööstuse lisandväärtus, jääme nii Soomest

kui Rootsist märkimisväärselt maha. Eestis oli metsasektoris loodud otsene lisandväärtus 2013.

aastal 84 eurot, Soomes 126 eurot ja Rootsi 136 eurot 1 m3 raiutud ümarpuidu kohta. 2017.

aasta andmetel oli metsamajanduse ja puiduvarumise tulu ja kasu struktuur järgmine:

metsaomanikud teenisid ca 220 mln eurot puidutulu, riigile laekus 155 mln eurot maksutulu,

metsamajanduse otsene lisandväärtus oli 347 mln eurot. Kogu metsasektori tegevusi arvesse

võttes laekus maksutulu 652 mln eurot ja otsene lisandväärtus oli 930 mln eurot (Grünvald,

2018).

Puidust toodetud taastuvenergia arendamist toetavad globaalsed kokkulepped, Euroopa Liidu

ja riiklikud eesmärgid ning finantsmeetmed. Positiivne on see, et ligikaudu pool, 40..60%

puidust toodetud primaarenergiast saadakse puidutöötlemise jäätmetest, teine pool ümar- ja

hakkpuidust.

Alusuuringu soovitused

Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada kõrgemat lisandväärtust andvat tootmist väiksema

lisandväärtusega toodangule.

Tähelepanu tuleks pöörata mittepuiduliste funktsioonidega seotud töökohtade loomisele

perioodiks, mil raievõimalused on väiksemad, samuti puidu väärindamisele ja võimalikult

väärtuslike puude kasvatamisele, mis võimaldaks luua kõrgepalgalisi töökohti või toetada

majanduslikult vähem tootvaid töökohti. Kui varemalt on metsandus hoidnud töökohti

maapiirkondades, siis üha on need koondunud linnadesse tänu tehnoloogilisele progressile

metsa majandamisel ja selle korraldamisel. Mittepuiduliste funktsioonide toetamine mh

puistute struktuuri kaudu aitaks taasluua töökohti ka väikestesse maakohtadesse ning selle

saavutamiseks ei tohiks põlata majandamisvõtteid, mis nõuavad enam tööjõudu, kui eesmärk

on luua töökohti ja eriti maapiirkondadesse.

Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal

Ülevaated metsavarudest, puidu ja puittoodete rollist väliskaubanduses, puidubilansist

Kaupade, sh puidu ja puittoodete impordi ja ekspordi statistika kohta on andmed Statistikaameti

kodulehel https://www.stat.ee/pressiteade-2019-018. Statistikaameti andmetel eksporditi

Eestist 2018.a kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi

euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro

võrra väiksem võrreldes 2017. aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning

mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete

kaubavahetuses. Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja

elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16%. Järgnesid mineraalsed tooted

(15%) ning puit ja puittooted (11%). Puidupõhiste toodete väliskaubanduse kohta, sh

tootegruppide kaupa, võib leida ülevaated Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel:

http://empl.ee/statistika/valiskaubandus/. Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on

ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted.

SA Erametsakeskuse kodulehel https://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/uuringud/ on

valik erinevaid uuringuid, sh on analüüsitud:

- puidutootmiseks kasutatavat metsavaru eesmärgiga anda ülevaade puidutootmiseks

kasutatava metsavaru suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal

kümnel aastal (link analüüsile: https://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2018/12/Puidutootmiseks-kasutatava-metsavaru-analüüs-2018.pdf),

kokkuvõte https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/Kokkuvõte-Eesti-

puiduvarust-1.pdf, sh raidmed;

- metsamajanduse majandusmõju aastatel 2007-2017 (link analüüsile:

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Metsamajanduse-lisandväärtus-

ja-maksutulu-2007-2017.xlsx);

- puidubilanssi (puidukasutuse mahud, link analüüsile: https://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2017/01/Puidubilanss_2016_ja_2019.pdf) – alates 2019. aasta

koordineerib puidubilansi koostamist Keskkonnaagentuur;

- puidu kasutusest saadavat lisandväärtust ning selle mõju Eesti sisemajanduse

koguproduktile ja maksutulule lk 3-5 (link analüüsile: https://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartus_ning_selle_moju_ee

sti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_maksutulule.pdf).

Metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, mööblitootmine, paberi ja tselluloositootmine)

otsene ja sellega seotud kaudne ja indutseeritud lisaväärtus moodustasid 2017.a kokku 2,5

miljardit eurot ehk 10,7% riigi SKP-st ja 12,4% lisandväärtusest. Metsasektori poolt makstavad

otsesed ja kaudsed maksud moodustasid 2017.a 7,1% riigi maksutuludest, sh ühe m3 puidu raie

ja töötlemisega seotud otsesed ja kaudsed maksud olid 59 eurot.

Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja

infovajaduse uuringus (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel

https://www.stat.ee/pressiteade-2019-018

http://empl.ee/statistika/valiskaubandus/

https://www.eramets.ee/uuringud-ja-statistika/uuringud/

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/Puidutootmiseks-kasutatava-metsavaru-analuus-2018.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/Puidutootmiseks-kasutatava-metsavaru-analuus-2018.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/Kokkuvote-Eesti-puiduvarust-1.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2018/12/Kokkuvote-Eesti-puiduvarust-1.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Metsamajanduse-lisandvaartus-ja-maksutulu-2007-2017.xlsx

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Metsamajanduse-lisandvaartus-ja-maksutulu-2007-2017.xlsx

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Puidubilanss_2016_ja_2019.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Puidubilanss_2016_ja_2019.pdf

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartus_ning_selle_moju_eesti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_maksutulule.pdf



lingil http://empl.ee/kasulikku/uuringud/) analüüsiti Eesti maksusüsteemi muutmise võimalusi

metsa- ja puidutööstussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks metsanduse

tegevusala seisukohalt.

Metsastatistikaga, sh ka 2017. aasta SMI kokkuvõtliku ülevaatega saab tutvuda lingil:

https://www.envir.ee/et/metsastatistika. Sh on toodud raiemahtude ja metsade juurdekasvu

võrdlus. Just pikas perspektiivis metsaressursi ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses kui üks

jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriume oli MAK2020-s raiemahu määramise aluseks.

Vastavalt E. Pärdi (Keskkonnaagentuur) analüüsile moodustavad kõigi puuliikide puistute

pindalast moodustavad küpsed ja valmivad puistud 47% ehk pea poole. Kõige suurem on see

protsent hall-lepikutel kuid ka sisuliselt pool männikutest on raieküpsed või saavutavad selle

lähimal kümnel aastal. Analüüsiga saab tutvuda siin:

https://www.envir.ee/sites/default/files/e_part_-

_uuendusraie_arvutus_eesti_riikliku_metsanduse_arvestuskava_koostamise_toetamiseks.pdf.

Raievanus

Raievanused on kompromiss maksimaalse majandusliku tulu alusel raiumise ning puistu

maksimaalse bioloogilise vanuse vahel. Kehtivad raievanused peegeldavad ühiskonnas

saavutatud kokkuleppeid eri huvirühmade vahel ja ei vasta täies ulatuses ei majandusliku tulu

ega ka puistu bioloogilise vanuse kriteeriumitele.

Raievanused on kehtestatud vastavalt kasvukoha headusele ehk boniteedile ja puuliigile (tabel

1).

Tabel 1. Raievanused puuliikide ja boniteetide lõikes*

Puuliik Boniteediklass

Ia I II III IV V;Va

48 46

40

5552

60

47

0

10

20

30

40

50

60

70

Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Keskmine

Küpsete ja valmivate puistute osakaal tulundusmetsadepindalast

http://empl.ee/kasulikku/uuringud/

https://www.envir.ee/et/metsastatistika

https://www.envir.ee/sites/default/files/e_part_-_uuendusraie_arvutus_eesti_riikliku_metsanduse_arvestuskava_koostamise_toetamiseks.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/e_part_-_uuendusraie_arvutus_eesti_riikliku_metsanduse_arvestuskava_koostamise_toetamiseks.pdf

Harilik mänd 90 90 90 100 110 120

Karilik kuusk 60 70 80 90 90 90

Aru- ja

sookask

60 60 70 70 70 70

Harilik haab 30 40 40 50 50 -

Sanglepp 60 60 60 60 60 60

Kõvad

lehtpuud

90 90 100 110 120 130

*Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole tabelis nimetatud, on lageraie lubatud igas

vanuses. Kui nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis

kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat.

Range kaitse protsess – metsatüüpide vajakute katmine

Eesti metsanduse arengukava (aastani 2020) ja looduskaitse arengukava (aastani 2020) üks

eesmärk on parandada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, nii et see teeniks

strateegilist eesmärki „Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud“. Rangelt

kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamiseks moodustati range kaitse

töörühm. Töörühma ülesanne oli analüüsi koostamine ja keskkonnaministeeriumi eluslooduse

põhiüksuse asekantslerile ettepanekute tegemine range kaitse osakaalu muutmiseks ja

tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmiseks.

Range kaitse töörühma kuuluva teadlase A. Lõhmuse Eesti rangelt kaitstavate metsade

tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt

kaitse alla võtta ehk range kaitse esinduslikkust tõsta eelkõige salu, laane - ja soovikumetsade

tüüpi kuuluvate metsade osas. Tüpoloogilise esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute

kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele

(vähemalt 100-aastased) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. Analüüs näitas, et Eestis on

salumetsade vajak ligikaudu 14 900 ha, laanemetsade vajak ligikaudu 14 700 ha ja

soovikumetsade vajak ligikaudu 3 500 ha (kokku 33 100ha). Töörühm töötas välja ka meetmed,

kuidas tüübivajakuid on võimalik riigimaal tervenisti katta. Need hõlmavad tegevusi peamiselt

riigimaal: uute kaitsealade loomist, täiendavat ranget kaitset kaitsealade piiranguvööndites ning

hoiualadel ja uute vääriselupaikade inventeerimist riigi majandusmetsas. 2017. aastal

metsaseaduse muutmisel lepiti kokku, et paralleelselt Ia ja I boniteedi kuusikute raievanuse

vähendamisega tegeletakse elurikkuse kaitseks metsa tüpoloogiliste vajakute määramisega ning

nende vähendamisega. Meetmed kooskõlastati huvirühmadega ja Keskkonnaministeerium

alustas nende elluviimisega. 21.02.2019 kinnitas Vabariigi Valitsus ettepaneku 58 uue kaitseala

loomiseks, millega täidetakse kogu vajakust 20 764 ha. Ülejäänud vajak täidetakse

olemasolevate kaitsealade laiendamise ja ümbertsoneerimise tulemusena (nii piiranguvööndid,

hoiualad kui ka püsielupaigad), lisaks täiendavate vääriselupaikade inventeerimisega riigimaal.

Veebruaris 2019 tehti töörühmas ülevaade praegusest olukorrast:

Kahe aastaga on range kaitse alla võetud sellest (18 ala) 12,5% laanemetsade vajakust

ja 1,9 % salumetsade vajakust. Lisaks ca 800 ha vääriselupaiku riigimaal.

Vabariigi Valitsus kinnitas 21.02.2019 lisaks sellele 58 uue kaitseala moodustamise,

mis katab 45% laanemetsade vajakust ja 63% salumetsade vajakust.

Töös on 31 ala, sh esimesest ettepanekust välja jäänud alad: 11,2 % laanemetsade vajaku

katmiseks ja 23% salumetsade vajaku katmiseks.

Ootel (71 ala) 31,3% laanemetsade vajakust ja 12% salumetsade vajakust. Need on

projekteeritavate kihil, kaitse on tagatud, aga ei ole veel aktiivselt töös. Siin on nt palju

metsise püsielupaiku (olemasolevate kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmine).

Range kaitse töörühm on kohtumised lõpetanud ja kõik materjalid on kättesaadavad siin:

https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-2011-

2020/range-kaitse-tooruhm.

Sertifitseerimisskeemidest tulenevad lisapiirangud

Metsa sertifitseeritakse, et kaasa aidata säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele ning

sellega kinnitatakse, et metsa on majandatud keskkonnasäästlikult. Eestis on esindatud

rahvusvahelised säästva metsamajandamise süsteemid FSC ja PEFC. PEFC sertifikaadiga metsi

on üle maailma enam kui 300 mln hektarit, FSC sertifikaadiga 194,5 mln hektarit. 2017. aasta

seisuga oli Eestis väljastatud 8 FSC metsamajandamise ja 256 tarneahela sertifikaati. PEFC

metsamajandamise sertifikaate oli väljastatud 7, tarneahela sertifikaate 72. FSC ja PEFC

sertifitseeritud metsade kogupindala oli vastavalt 1,4 mln ja 1,2 mln hektarit. Suurema osa

sertifitseeritud metsade pindalast moodustas riigimets, millel on olemas mõlemad sertifikaadid.

Erametsi oli sertifitseeritud ligikaudu 220 000 ha, millest üle 100 000 ha omas mõlemat

sertifikaati ning PEFC sertifitseeritud erametsa pindala oli pea kaks korda suurem kui FSC

puhul.

Eesti puhta keskkonna kuvandi ja säästva metsade majandamise tähtsustamiseks ning

toetamiseks on Keskkonnaministeerium edendanud erametsade sertifitseerimist läbi

metsaühistute sertifitseerimise toetamise alates augustist 2018.

Sertifitseerimise standardid seavad metsa majandamisele kohati suuremaid piiranguid, kui seda

seadusandlus ette näeb ja kuna tegemist ei ole riigi seaduste ega piirangutega, siis riik ei ole

sellealast teavitustööd ka teinud. Näiteks on vääriselupaigad, mille kaitse eramaal on riigi

seaduste kohaselt vabatahtlik, kuid sertifitseeritud metsamajandaja sealt puitu varuda ei või,

samuti ei saa tarneahela sertifikaati omav kokkuostja seal raiutud puitu kasutada. Seega järgivad

sertifitseeritud metsa majandajad rangemaid nõudeid, kui riik on seadnud.

Segadust on tekitanud see, kui sertifitseerijad on võtnud kasutusele riigist erinevaid tõlgendusi

või andmeid. Näiteks on FSC standardi rakendamiseks koostatud nn potentsiaalsete

vääriselupaikade andmebaas, millega seatakse piirangud oluliselt suuremale pindalale kui

riiklikult inventeeritud ja keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaikade pindala. See on

tekitanud olukordi, kus metsaomanik saab alles peale raiet teada, et tema maalt raiutud puitu ei

saa sertifitseeritud kokkuostja vastu võtta ning peale raiet ei ole võimalik enam ka tõestada, kas

tegemist oli „tegeliku“ vääriselupaigaga või mitte. Sarnaseid laiendatud piiranguid ja mõisteid

on veel (nt pühapaigad). Probleemide lahendamiseks on pöördutud riigi poole, kuid see nõuab

laiemalt kaitsemehhanismide ning põhimõtete muutmist/arutelusid ning olulist rahalist

ressurssi.

Metsa kõrvalkasutus, sh loodusturism

Metsa kõrvalkasutuse viisidega võib tutvuda SA Erametsakeskuse kodulehel:

https://www.eramets.ee/metsa-majandamine/metsa-korvalkasutus/. Riigimetsa majandamise

Keskus (RMK) tellimusel koostatud uuringust 2011. aastal lähtub, et:

• Metsas marjul ja seenel käis tänavu 52% elanikkonnast

• Pooled metsaskäijatest piirdusid 1-3 käigukorraga

https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-2011-2020/range-kaitse-tooruhm

https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-2011-2020/range-kaitse-tooruhm

https://www.eramets.ee/metsa-majandamine/metsa-korvalkasutus/

• Marju korjas 68%, seeni 89% metsaskäijatest

• Laias laastus korjati tänavu ca 5 miljonit liitrit marju ja 8 miljonit liitrit seeni

• Enamus (59%) metsaskäinutest korjas seeni-marju pigem või kindlasti tarbe pärast

• Saagi põhiline kasutuseesmärk oli ülekaalukalt talveks säilitamine (68%)

Uuring on kättesaadaval lingilt:

https://media.rmk.ee/files/Marjade%20ja%20seenete%20korjamine.pdf

Harjumaal erinevate metsaandide leidumiskohtade kohta on infot näiteks RMK kodulehel:

https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/harjumaa.

Valminud on ka mahekorjealade kaardirakendus, millele pääseb ligi Maa-ameti geoportaalis:

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA32H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=922

&HEIGHT=665&zlevel=0,552500,6505000&setlegend=FMAMAHE2_MAHEPOLD=0,FM

AMAHE2_KORJETAOTLUSRMK=0,FMAMAHE_MAHEMESILA=0

RMK kodulehel tutvustatakse ka külastuskorraldust, mille eesmärk on säästliku rekreatiivse

looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist

mitmekesisust: https://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad/loodushoid, samuti on

koostatud juhised looduses liikujale: https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda. RMK

kodulehelt võib leida 2019. aastal koostatud ülevaade kaitse- ja puhkealade külastatavusest ja

meetmetest negatiivsete mõjude ennetamiseks lingil

https://media.rmk.ee/files/Planeermine%20k%C3%BClastuse%20m%C3%B5jud%20ja%20m

eetmed%20negatiivsete%20m%C3%B5jude%20ennetamiseks.pdf. Selles tuuakse välja, et

looduses liikumine on aasta-aastalt muutnud populaarsemaks ning 2018. aastal külastati RMK

hallatavaid puhke- ja kaitsealadel paiknevaid objekte 2,7 miljonil korral. Kui võrrelda 2010. ja

2015. aasta külastajauuringu tulemusi, siis on märgatavalt suurenenud välismaalaste osakaal,

seda just rahvusparkides. Kasvava külastuskoormuse juures on jätkuvalt oluline

maastikukaitseliste meetmete rakendamine ning vastava taristu hea seisund, mis annab

loodusmaastikule võimaluse taastuda ja võimaldab objektide seisundis tagada teatava

stabiilsuse.

Keskkonnainspektsiooni statistika näitab rekreatsiooniga seonduvaid rikkumisi pigem

kaitstavatel aladel ning ka puhkealadel (peamiselt riigile kuuluvatel metsamaadel), samas just

seal tehakse ka planeeritud järelevalvet. Eramaadel reageeritakse peamiselt kaebustele.

Kaitsealadel on ka metsa kasutamine kõige paremini reguleeritud, kaitse-eeskirjades on seatud

tingimused mh kas, mis ajal ja kus on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja

muid metsa kõrvalsaadusi; rahvaürituse korraldamise tingimused (sh osalejate arv); millal, kus

ja millist jahti võib pidada; milliste sõiduvahenditega ja kus võib liikuda; kas ja kus võib telkida

või lõket teha, koguda pilliroogu jms.

Rikkumised on enamasti seotud kas telkimise või lõkke tegemisega selleks mitte ettenähtud või

tähistamata kohas, suure osa rikkumistest moodustab ka mootor- või maastikusõidukitega

sõitmine väljaspool teid. 2014. aastal tuvastati selliseid rikkumisi 187; 2015. aastal 127; 2016.

aastal 99; 2017. aastal 74 ja 2018. aastal 65 rikkumist. Seega näitab statistika selliste juhtumite

arvu langust – tegemist võib olla ühelt poolt järelevalve mahu vähenemisega, teisalt aga

puhkealade parema tähistamise ja üldise õigusekuulekuse kasvuga.

https://media.rmk.ee/files/Marjade%20ja%20seenete%20korjamine.pdf

https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/harjumaa

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA32H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=922&HEIGHT=665&zlevel=0,552500,6505000&setlegend=FMAMAHE2_MAHEPOLD=0,FMAMAHE2_KORJETAOTLUSRMK=0,FMAMAHE_MAHEMESILA=0



https://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad/loodushoid

https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda

https://media.rmk.ee/files/Planeermine%20k%C3%BClastuse%20m%C3%B5jud%20ja%20meetmed%20negatiivsete%20m%C3%B5jude%20ennetamiseks.pdf

https://media.rmk.ee/files/Planeermine%20k%C3%BClastuse%20m%C3%B5jud%20ja%20meetmed%20negatiivsete%20m%C3%B5jude%20ennetamiseks.pdf

Metsas rekreatiivse tegevusega rikkumiste üheks põhjuseks peab Keskkonnainspektsioon

asjaolu, et suuremate linnade lähedal on ametlikud telkimisalad hooajalise ületäituvusega,

kohati jäävad need alad väikeseks või vaatamata nõudlusele puuduvad üldse. Sellisel juhul

telgitakse ametlike telkimisalade läheduses või suvalises kohas ning tehakse lõket alal enda

poolt ettevalmistatud lõkkekohas. Paljud kohad on kujunenud külastuspiirkondadeks juba

ajalooliselt, aga sinna ei ole vastavat infrastruktuuri loodud või on seal hoopis

külastusvõimalusi piiratud.

Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm)

1. Probleemi sõnastus Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu

kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas.

2. Probleemi kirjeldus Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on

põhjustatud sertifitseerimisskeemidest. Nt

vääriselupaigad, pühapaigad, suurendavad oluliselt kaitsealuse

metsa osakaalu võrrelduna riikliku statistikaga.

3. Miks see on tähtis? Ressursi kasutamise vähendamine, hüvede vähenemine

ühiskonnale

4. Kelle jaoks on see

probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Metsaomanikud peavad hakkama väga täpselt jälgima

raievanust. Raiuda tuleb esimesel võimalusel, vastasel korral

muutub see osa metsast potentsiaalseks vääriselupaigaks ja

omanikul ei ole võimalik sellest metsast pärinevat puitu müüa

Eesti tööstustele.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

"Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika"

(Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond.

Suurem osa Eesti puidutööstustest kasutavad sertifitseeritud

toorainet ja ei saa seetõttu ka potentsiaalsete VEP-ide puitu

kasutada.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Olemasolevate looduskaitsealade kaitseväärtuse pidev seire.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb

lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa

majandada langeb. Omandist loobumine.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli:

Pehmete väärtuste kaudne kaitse ei kajastu riiklikus statistikas

10. Otsus Probleem sõnastatud.

Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga

K.6.9)

1. Probleemi sõnastus Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning

metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude

hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele

2. Probleemi kirjeldus Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju

tööhõivele ja SKPle. Võimalikke negatiivseid mõjusid tuleks

juba praegu hinnata ning töötada välja programm võimalikult

valutuks üleminekuks.

Lähtuvalt MAK2020 indikatsioonidest on tehtud

investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud

soojamajandus. Puidul on kandev roll kohalikus küttemajanduses

ning väliskaubanduse bilansi tasakaalustamises. Raiemahu

langedes alla kriitilise piiri (11 mln ™) kannatavad Eesti

väliskaubandus, kohalikud puidutööstused, seeläbi töökohad ja

maksulaekumine ning kodusooja tarbijad.

Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis

tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu

vähenedes alla 11 mln ™. peaksime hakkama võtma laene.

Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile.

Puidu pakkumine on volatiivne.

Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste

säilimise osas, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne. Mis

tuleneb seadusemuudatustest ja kaitsealade loomistest mis ei ole

piisavalt pikalt ette kommunikeeritud.

3. Miks see on tähtis? See on tähtis ajaliselt sidusa ja tasakaalustatud regionaalarengu

saavutamiseks.


probleem?

Riik, tööstus, ühiskond, metsandus- ja puidusektoris

tegutsevatele inimestele.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Tegu ei ole otseselt metsandusliku probleemiga, aga tegu on

metsandusega seotud probleemiga

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Probleemile on korduvalt viidatud sõnavõttudes, mis

vastanduvad raiemahtude alandamisele. Samuti on loogiline

eeldada, et kui mistahes põhjusel vähem raiuma hakatakse, siis

läheb vaja ka vähem raiumise, puidutööstuse jms-ga seotud

ametikohti.

Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm)

1. Probleemi sõnastus

Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju

suurem, kui seda praegu kasutatakse

2. Probleemi kirjeldus

Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata

maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure

lisandväärtusega toodete tegemiseks. Liiga vähe on

innovaatilist puidu keemilist töötlemist. Eksporditakse

töötlemata puitu. Metsandussektori lisandväärtus on

madalam kui Põhjamaades ning selles sektoris on

kasvuruumi.

Metsasektoris on puudulik klastripõhine lähenemine ja

innovatsioon. Kohalik masinatööstus, metsa mittepuiduliste

toodete kasutamine. Metsanduse spetsiifilist kompetentsi ja

mitmekülgset ettevõtlust arendatakse liiga vähe.

3. Miks see on tähtis?

Puidu ja mittepuiduliste saaduste ja toodete maksimaalne

väärindamine (enne eksporti) annab metsa omanikele

suuremat tulu, loob juurde paremini tasustatud töökohti ja

suurendab seeläbi riigi maksulaekumist. Oskusi ja teenuseid

saab ka suuremas mahus eksportida.


probleem?

Ühiskond

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Jah. Vähene investeerimisvõimekus ja teadmised/

kogemused kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Probleem peaks olema lahendatav ning ilmselt oleks seda

mõttekas lahendada üldisemal regionaalarengu ja majanduse

planeerimise tasandil. Praeguse valitsuse poolt läbi viidav

omavalitsuste tulubaasi suurendamine aitab kahtlemata

probleemi lahendamisele kaasa, ent ka väike-ettevõtluse

tingimuste parendamine soodustaks maaelu mitmekesistamist.

Juurdekasvu tõstmine 20 miljoni tihumeetrini, raiemahu tõstmine

maksimaalse võimaliku mahuni juurdekasvust

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Raiemahtude mistahes põhjusel kahanemise korral võivad paljud

inimesed kaotada oma töö ning sattuda majanduslikku kitsikusse,

samuti võib kannatada maapiirkondade majanduselu.

Loobutakse omandist, võimalik väljaränne.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud.

L-M Väli Algne ettepanek oli: Säästvale metsamajandusele

üleminekuprogrammi vajadus.

EMPL algsed ettepanekud olid: Raiemahu langedes alla kriitilise

piiri (MAK 2020 eesmärgid) kannatab Eesti elanikkonna heaolu

ja Riiklikult puudub majandusharu pikaajaline visioon mis

põhjustab sektoris erimeelsusi ja volatiivset

tegutsemiskeskkonda ettevõtetele ning maaomanikele.

10. Otsus Probleem sõnastatud

11. Ökoloogia

kommentaar

Seos ökoloogia probleemiga „Riik ei toeta ega suuna

loodushoidlikku metsamajandust“.

6. Mis faktid toetavad/ei

toeta probleemi

olemasolu?

OÜ Finatsakadeemia 2017.a tehtud uuringust „Metsa- ja

puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja

infovajaduse uuring“. Kui metsamajandamise lisandväärtus

raiutud ümarpuidu tihumeetri kohta metsanduse ja

puidutööstuse tegevusaladel kokku võrdlusriikides oluliselt

ei erine (2013.a), siis paberitööstuse toodangu lisamisel oli

lisandväärtus Skandinaavia riikides oluliselt kõrgemaks.

Metsandussektor kokku hõlmab seejuures lisaks

metsamajandusele ja puidutööstusele ka paberitööstust.

Kogu metsamaterjali väärindamise oluline kasvupotentsiaal

Balti riikides võiks seega olla seotud paberi- ja puitmassi

tootmise arendamisega.

Lisandväärtus (eurot/tm) metsandussektoris oli 2013.a

järgmine: Eesti 84, Läti 75, Soome 126, Rootsi 136.

Lisandväärtus metsamajanduses ja puidutööstuses Eesti

77,8, Läti 72, Soome 78, Rootsi 85.

EUROSTATi andmed 2015:

Metsandussektori

lisandvaartus 2015.xlsx

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei tegeleta?

Jätkub senine olukord, mistõttu osa potentsiaalsest tulust

jääb saamata.

9. Ümbersõnastamine Jah. Oli: „Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes

Põhjamaadega“


Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku probleemiga

K.6.7)

1. Probleemi sõnastus Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade,

majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade

osakaalu kohta

2. Probleemi

kirjeldus

Majandustegevuse piiramine ja keelamine vähendab võimalusi

tööle ja seega vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete

töökohtade arvu. Metsaala range kaitse alla viimine keelab

konkreetses metsaosas majandustegevuse. Otseseks

majandustegevuseks on näiteks raietöö, istutustöö,

metsahooldustöö. Samuti on range režiimiga metsadel mõju ka

kaudsele tööhõivele. Näiteks, tööde maht väheneb

transpordiettevõtetel, sae –ja puidutööstuste töötajatel, väiksem

on istutatavate taimede vajadus taimeaedadest jne. Samuti

vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad

sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik

metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud

maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise

keelamine eriti maapiirkondade tööhõivet. Äramärkimist väärib

ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba

Euroopas esirinnas.

3. Miks see on tähtis? Tulevikuootuste jaoks sh investeeringute planeerimiseks.

Vähendaks kaitsjate ja majandajate erimeelsusi


probleem?

Tähtis omanike ja investorite jaoks. Probleemiks

metsandustöötajatele.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Tegu on metsandusliku probleemiga. Ebaselge on riigi ootus

metsandussektori panuse osas SKPsse.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Forest Europe andmetel on Eestis keskmiselt suurem rangemalt

kaitstavate metsade osakaal.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Probleem on lahendatav.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Väheneb huvi pikaajaliselt investeerida ja töökohad. Sektori

areng peatub.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandatavate metsade

määramine rangelt kaitstavaks metsaks ja erinevate

majanduspiirangutega metsaks


11. Ökoloogia

kommentaar

Ökoloogi seisukohast on täpse pikaajalise plaani (pikema kui

arengukava periood) koostamine keeruline.


1. Probleemi sõnastus Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta

metsade pindala võib muutuda

2. Probleemi kirjeldus Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir

mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest

välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest

jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete

mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on

sots/maj mõjuga.

3. Miks see on tähtis? Tähtis metsatööstuse jaoks, et kavandada arenguid.


probleem?

Metsatööstuse ja ühiskonna jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Jah.


toeta probleemi

olemasolu?

Kaitsealuste piirangutega metsade pindala on suurenenud.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui


Ei kasuta võimalusi optimaalselt

9. Ümbersõnastamine


11. Ökoloogia kommentaar Rangelt kaitstavate alade osakaal on seotud raieringi

pikkusega.

12. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas „Puudub riigi pikaajaline

plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega

metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta“.

Võimalusel ühendada.


1. Probleemi sõnastus

Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest

mõjudest

2. Probleemi kirjeldus

Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral

panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju

avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on

mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia

energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on

tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed.

3. Miks see on tähtis? Analüüs oleks aluseks poliitiliste otsuste tegemiseks


probleem?

Tööstusele ja otsustajatele

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Tooraine kaudu seotud metsandusega.


toeta probleemi

olemasolu?

Käesoleval hetkel ongi faktilise info puudumine suurimaks

probleemiks.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

8. Mis juhtub kui


Mõjude hindamisel tehakse valearvestusi ning piiratud

infoväljas otsustamisega võivad kaasneda ka valed otsused.


Oli: Puiduenergia positiivsete mõjude hindamine

arengukava raames



1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse

majandusmõjudest ja selle võimalustest.

2. Probleemi kirjeldus Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse

(loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse

diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult

kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva

turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist

ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu.

Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi

puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete

käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste

käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-

96% oma kulutustest.

3. Miks see tähtis on? On tehtud mitmeid uuringuid, mis teemat osaliselt puudutavad,

näiteks EAS Turismiagentuuri turismi uuringuid, kuid pole

ülevaadet. Seetõttu saame praegu kasutada ainult hinnanguid.


probleem

Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas

toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja

korilusel põhineva ettevõtluse jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Ei

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Puudub loodusel põhineva turismi majandusmõju hinnang.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Arengukava diskussioonideks puuduvad head andmed.



Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm)

1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade

loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud

2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on

julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks

tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus

ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht

oluliselt alla MAK 2020 raames eesmägiks pandu, mis pärsib

maaelu arengut.

3. Miks see on tähtis? Tasakaalustatud regionaalseks arenguks (elu säilitamiseks

maal).


probleem?

Riik, ühiskond,

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, metsandusel kandev roll maaelus

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

1 miljonile tihumeetrile raiele vastab ligikaudu 2350 töökohta,

metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem.

Metsasektor oluline tööandja maal.

Sisemigratsioon.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Tööhõive vähenemine maapiirkondades.

9. Ümbersõnastamine Ei


Kajastab ka Eesti Linnade ja Valdade liidu esitatud probleemi

nr 18 „Töökohtade vähenemine maal“

11. Ökoloogia

kommentaar

Arutati töörühmas, kuid olulist seost ökoloogia valdkonnale ei

tuvastatud.


1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei

ole efektiivselt kasutatud

2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on

julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks

tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus

ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht

oluliselt alla MAK 2020 raames eesmärgiks pandu, mis pärsib

maaelu arengut.

3. Miks see on tähtis? Puidutööstuse suur roll maapiirkondade tööhõives


probleem?

Riik, ühiskond,

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, metsandusel kandev roll maaelus

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

MAK2020 koostamisel tehtud uuringu „Eesti metsasektori

makroökonoomiline analüüs“

(https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/e

my_makroanalyys_aruanne.pdf) kohaselt annab optimaalse

raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon

tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja

puidutööstuses on palk keskmisest suurem.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Maapiirkondadesse ei looda uusi tasuvaid töökohti

metsandussektori poolt.



11. Ökoloogia

kommentaar

Sama probleem ka sotsiaalis esitatud ja töörühm ei tuvastanud

olulist seost ökoloogia valdkonnaga. Tarmo Tüüri

kommentaar: raiemaht ja sektori tööhõive ei ole

korrelatsioonis.

12. Sotsiaali

kommentaar

Käsitletud ka sots töörühmas „Metsanduse potentsiaali

maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt

kasutatud“.


1. Probleemi sõnastus Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning

puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik

valdkonna terviklik kaardistus

2. Probleemi kirjeldus KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on

projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema

riiklikult koordineeritud.

3. Miks see on tähtis? Puudub piisavalt hea ülevaade puidu kasutamisest,

teadmispõhisus, riigi võimekuse suurendamine

võimaldamaks andma täpsemaid hinnanguid.


probleem?

Turuosalised (investeeringute tegemiseks)

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Osaliselt metsanduslik probleem, seotud statistikaga.

https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/emy_makroanalyys_aruanne.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/emy_makroanalyys_aruanne.pdf


toeta probleemi

olemasolu?

Projektipõhine puidubilansi koostamine, põhineb

hinnangutel.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui


Ebaselgus puidu kasutamise ning puidu kasutamise

tulevikuprognooside osas



KeM kommentaar Tänaseks on puidubilansi koostamine Keskkonnagentuuri

ülesanne.


1. Probleemi sõnastus Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus

2. Probleemi kirjeldus Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi

massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada

transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides

suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet

3. Miks see on tähtis? Ettevõtete konkurentsivõime, transpordi efektiivsus ja

keskkonnamõju (CO2 jne), turvalisus teedel


probleem?

Metsaomanik, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, ümarpuidu madalast väärtusest tulenevalt on

transpordikomponent oluline kuluosa, mis mõjutab võimalusi

metsa kasumlikult majandada, seda eriti madalama

kvaliteediga puistutes

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Eestis lubatud autoveo täismass ümarpuidu puhul eritehnikaga

maksimaalselt 54t, Soomes 76t, Rootsis piirkonniti 90t.

Kasutatavad masinad on samad. Lähtudes uuringust

kannataksid Eesti teed kuni 60t täiskoormaid.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Konkurentsivõime langus, põhjendamatult suure

keskkonnamõjuga transporditegevus

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Ümarpuidu transpordi

madal efektiivsus



1. Probleemi sõnastus Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu

mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt

reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju

ennetamine tagatud

2. Probleemi

kirjeldus

Looduses liikujate, tervisesportlaste ning teiste aktiivsete

looduskasutusviiside harrastajate (sh loodusturismi valdkonna

klentide) arv on viimasel kümnel aastal olnud pidevas

kasvutrendis, harrastatavad metsa(loodus)kasutusviisid on

mitmeskesistunud ning probleemiks on kerkimas külastuseks

ettevalmistatud (metsa)looduse piisavus ja sellest tulenevalt

järjest tugevamad looduses käijate jäetavad jäljed. Külastatavad

loodusväärtused paiknevad nii era- kui riigimaadel. Külasuse

korraldusele on süsteemsemalt tähelepanu pööratud riigimetsas,

kus riigimetsa majandaja on välja arendanud teadmiste - (seirete

ja uuringute) põhiselt metsa rekreatiivset kasutamisist võimaldava

säästlikult majandatava looduses liikumise süsteemi, mille

eesmärgiks on ühelt poolt luua täiendavaid võimalusi ja teiselt

poolt kaitsta kasutatavat ressurssi.

Et inimesed tahaksid looduses aega veeta ja et neil oleks seal

viibides piisavalt infot, peavad olema välja arendatud vastavad

tugistruktuurid, mille moodustavad infoviidad, -punktid, -tahvlid

ja -keskused, loodusrajad ning muud rajatised: laudteed ja

vaatetornid. Vajalik on ka veebipõhine info matkaradade

paiknemise ja sealsete väärtuste kohta.

3. Miks see on tähtis? Mets on oluline puhkuse veetmise paik. Metsas peetakse jahti,

korjatakse marju, seeni ja teisi metsaande.

Vastavalt metsaseadusele tuleb omanikul

a) kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest.

b) metsa kasutajad võivad telkida ja lõket teha kohtades, mille

metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema

loal


probleem?

Looduses liikujale - puudulik külastusinfrastruktuur

Metsaomaniku jaoks, st ka riigi kui erametsaomaniku jaoks

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah. Tegu on metsandusliku, täpsemalt metsa mittepuidulise

kasutamise valdkonda puutuva probleemiga, mille juured

peituvad eestimaalaste harjumuses ja soovis jätkuvalt

igaüheõiguse alusel (riigi)metsas liikuda; riigimetsa majandaja on

oma loomisest saati looduses liikumise süsteemse korraldamisega

tegelenud, kasutades selleks metsa puidulisest majandamisest

saadud ressursse

Mets pakub nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm

metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon,

matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne).

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

Looduskaitse arengukava täitmise aruandest selgub, et

loodusradade külastajate arv on oluliselt kasvanud, ületades juba

probleemi

olemasolu?

praegu 2020. aasta sihttaset, millest võime järeldada, et inimesed

väärtustavad looduses liikumise võimalusi üha enam. Aastal 2016

külastajate arv 2,3 miljonit, 2020 sihttase 1,75 miljonit.

RMK läbiviidava külastusmahu seire andmed MAK perioodil

toetavad kasutuse intensiivistumist - 2011.a 1,55 mln külastust,

2017.a 2,4 mln külastust. RMK läbiviidavate külastajauuringute

andmed (2010 vs 2015) näitavad kasutusviiside mitmekesistumist

ja muutumist, rõhuga aktiivsemale liikumisele. RMK tellitavad

uuringud kinnitavad muuhulgas jätkuvat huvi metsaandide

korjamise vastu.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Jah. Probleem on lahendatav. Eeldab vajaminevate ressursside

jätkuvat olemasolu ja nende eesmärgistatud kasutamist

Loodusturismi arendamisel tuleb lähtuda säästva arengu,

loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest;

Tuleb arvestada liikide ja koosluste taluvust: ei planeerita

külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel - inimesed

suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse, looduses liikumise

tugistruktuure arendades/hooldades jälgitakse, et ei oleks liigselt

koormatud piirkondi, kus rahvas juba oma massilise liikumisega

loodust üleliia mõjutab.

Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel

arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse

külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Kasvav looduses liikujate arv toob piirkonniti kaasa liigse

koormuse. Metsa kasvutingimused halvenevad, metsa

rekreatiivne väärtus väheneb, eestimaalased ei ole enam

harjumuspärasteks kujunenud metsa rekreatiivse kasutamise

võimalustega rahul.


Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli:

Loodusliikumine/loodusturism ja tervisesport ei ole reguleeritud


Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm)

1 Probleemi sõnastus Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv

metsaraie.

2 Probleemi kirjeldus Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud

lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole

(loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui

keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva

turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel

põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda

intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii

looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes.

Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest

kõik ei ole kaitse all.

Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta

uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi 2000-2015

SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel 2003-2008 alla

80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on

lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud 2000. aasta

tasemele.

3 Miks see tähtis on? Kui see jätkub, siis turismisektori konkurentsivõime saab

kahjustada.

4 Kelle jaoks on see

probleem

Turismisektori ja kogu Eesti maine jaoks.

5 Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Jah

6 Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Viimastel aastatel saame aina rohkem Eestit külastanud

turistidelt just metsade majandamise aadressil negatiivset

tagasisidet. Ilmunud on ka sellekohaseid artikleid meedias.

7 Kas probleem on

lahendatav?

Jah

8 Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Eesti maine saab kahjustatud ja turismitulu väheneb.

9 Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Intensiivistuv metsaraie,

metsade noorenemine, lageraie kui valdav raievõte ja viis, kuidas

raiet tehakse vähendab Eesti loodusel põhineva turismi ressurssi

ja kahjustab Eesti mainet.

10 Otsus Probleem sõnastatud.

MO täiendab kirjeldust/MO poolt täiendatud SMI raieandmetega

ning vanade loodusmetsade protsendiga

R.Kuuba eriarvamus. Võiks jääda algselt pakutud sõnastus.

T.Anis jääb eriarvamusele, kuna tal puudub piisavalt

informatsiooni selle kohta.


1. Probleemi sõnastus Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on

madal

2. Probleemi kirjeldus Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis

tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu

vähenedes satuksime olukorda, kus peaksime hakkama riigina

laene võtma jooksvate kulutuste katmiseks.

Kaudselt on 70 000 (sellest 35 000 otseselt) töökohta seotud

metsasektoriga.

Stabiilse raiemahuga 15+ mln tm aitaksime kindlustada iseseisva

hakkamasaamise aastast 2021, kui ELi toetused märgatavalt

vähenevad.

Selleks, et suudaksime väliskaubandusebilanssi paremini

tasakaalustada, ei tohi aktsiisid halvendada puidutööstussektori

konkurentsivõimet.

3. Miks see on tähtis? Kui raiemahud vähenevad, siis ühiskonna kulutusteks saadaolev

maksuraha hulk väheneb eksponentsiaalselt märgatavalt


probleem?

Terve ühiskond

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

2014 aastal oli metsanduse tegevusalade lisandväärtus kokku

700 miljoni euroni. Tihumeetri kohta oli lisandväärtus aastal

2014 üle 90 euro.

Metsanduse tegevusaladel hõivatute arv on püsinud 24 tuhande

ligidal ning annab ligikaudu 4% Eesti kogu tööhõivest. Miljoni

tihumeetri raiemahu kohta tuleb üle 3000 hõivatu. Koos kaudsete

mõjudega – läbi vahetarbimise1 ja lõpptarbimise2 – on sektoriga

seotud hinnanguliselt ligikaudu 67 tuhat töökohta, mis

moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust

Uuring “Puidukasutusest saadav lisandväärtus ja selle mõju

sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule”

http://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/puidu_kasutusest_saadav_lisandvaartu

s_ning_selle_moju_eesti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_m

aksutulule.pdf

7. Kas probleem on

lahendatav

On lahendatav läbi teadlikkuse tõstmise.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Tasakaalustamata metsakasutus. Ei teadvustata metsakasutuse

võimalusi ja väärtusi.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Ühiskonna teadlikkus

metsasaaduste kandvast rollist heaolu loomisel on madal


11. Ökoloogia

kommentaar

Tarmo tegi ettepaneku esitada ökoloogia valdkonda sarnane

probleem ökoloogia teadmiste kohta.


1. Probleemi sõnastus Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt

paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata

2. Probleemi kirjeldus Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida

metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel

aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna

ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda.

3. Miks see on tähtis? Pärsib ressursi optimaalset kasutust


probleem?

Riigitulude jaoks, metsaomanike jaoks, metsatööstuse jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Probleemi juured on metsamaterjali võimalikult efektiivse

kasutuse tagamises.


toeta probleemi

olemasolu?

2017 kehv ilm pärssis metsaraiet ja väljavedu. Samuti on

eelnevatel aastatel jäänud raiemaht alla lubatud limiidi

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Lahenduseks oleks raielimiidi kehtestamine näiteks viie

aasta libiseva keskmisena. See aitab raiemahtusid suurendada

aastatel kui on head hinnad ja vähendada kui turg või ilmaolud

on kehvemad

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkub senine ebaefektiivne lähenemine ning osa ressurssi

läheb ühiskonna jaoks kaotsi

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raielimiidi ülempiir ei

paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa

ressurssi kasutamata.


11. Ökoloogia

kommentaar

Seos ökoloogia valdkonna probleemiga „Rasketehnika

piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa

kaitseks“

12. Sotsiaali kommentaar Seotud esimese majandusvaldkonna teemaga „Praeguse

arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja

puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast

puidukasutust“.


1. Probleemi sõnastus Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset

majandamist

2. Probleemi

kirjeldus

Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa

ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja –

hooldustöödele. Väheneb metsakasvatuse kasumlikkus ja

suureneb tasuvusperiood.

3. Miks see on tähtis? See pärsib metsade majandamise aktiivsust ja investeeringuid

metsauuendusse ja taristusse.


probleem?

Metsaomanikud ja riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Erametsas on metsauuendamine ja hooldamine passiivne.

Lageraie lankidest vaid 20% uuendatakse. Investeeringud

taristusse puudulikud – vaid 50% erametsa kraavivõrgust võetud

arvele maaparandusregistris.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsamaa puidukasvatamise ja süsiniku sidumise võime ajas

väheneb.



R. Kuuba ja P. Kaimre jäävad eriarvamusele kuna langi piirang ei

takista metsade efektiivset majandamist.

11. Ökoloogia

kommentaar

Lageraie langi piirangu kaotamine võib kahjustada metsa

ökosüsteeme. Seos ka ökoloogia probleemiga „Metsade

majandamine on lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie

keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).

Probleem nr K.3.14 *(majanduse töörühm)

1. Probleemi sõnastus Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade

majandamist

2. Probleemi

kirjeldus

Majandusmetsades (need metsad kus raied on lubatud sh

kaitsealade majandatavad metsad) majandatakse metsa tulu

saamise eesmärgil ning peamine tulu allikas on metsamaterjal.

Kasumiküpsus on tugevalt sõltuvuses metsamaterjali nõudlusest.

Seega ei ole mõistlik parima kasumi saamise eesmärgil lähtuda

muudest küpsuse kriteeriumidest ega tõlgendustest (näiteks

bioloogiline küpsus) / Raievanused tuleb kaotada ning jätta

majandusmetsade küpsuse definitsioon metsaomanike ning

metsaväärtuste nõudluse ja pakkumiste suhtele.

3. Miks see on tähtis? Kasumlikkus metsade majandamisest liialt madal, tasuvusperiood

väga pikk.


probleem?

Metsaomaniku ja riigi jaoks

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Jah

Kus on probleemi

juured?

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Kasumiküpsuse uuring. Soome otsus kaotada raievanused.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsade majandamine ebaefektiivne. Metsaomanike passiivsus

metsade uuendamise, hooldamisel ja taristusse investeerimisel.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raievanused piiravad

efektiivset metsade majandamist


R.Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul see ei ole

probleem.

11. Ökoloogia

kommentaar

Raievanuse kaotamine võib kahjustada metsa ökosüsteeme. Seos

ka ökoloogia probleemiga „Metsade majandamine on

lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie keskne

metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).


1. Probleemi sõnastus Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes

teiste Euroopa metsarikaste riikidega

2. Probleemi kirjeldus Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt

suurem kui Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides.

Palju passiivseid metsaomanike – maksusüsteem ei motiveeri

omandit majandama.

Metsakasvastuslikke võtteid ei kasutata piisavalt.

3. Miks see on tähtis? Jääb saamata puit, positiivne CO2 mõju, saamata jäänud

maksutulu ja töökohad


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

KAUR andmetel ei ole viimase 10 aasta jooksul esitatud ühtegi

metsateatist ca 1/3 erametsamaale.

Halllepikute pindala ja vanuseline struktuur annavad

tunnistust, et seda ressurssi ei kasutata piisavalt

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkub senine madala tõhususega metsakasutus



11. Ökoloogia

kommentaar

Vastuolu ökoloogia valdkonna probleemiga „Raiete käigus

vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus“.


1. Probleemi sõnastus Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus)

tootmisvõime on alla oma potentsiaali

2. Probleemi

kirjeldus

Seoses metsa vanuselise struktuuri ja madala intensiivsusega

metsakasvatusvõtetega on metsamaa tootmisvõime alla oma

potentsiaali. Varasemate perioodide alaraie, metsade vähene

uuendamine ja tegemata hooldusraied on tekitanud olukorda, kus

metsamaa puidutootmisvõime on langemas.

3. Miks see on tähtis? Majandusmetsade tootmisvõime on alla oma potentsiaali


probleem?

Metsaomanikud ja riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

o Toetada ülikoole tegelemaks intensiivselt metsataimede

selektsiooniga, et metsauuendamisel kasutatavad metsataimed

oleksid haiguskindlamad, kiire kasvuga ja heade tüveomadustega

o laiendada suure juurdekasvuga ja meie kliimasse sobivate

võõrpuuliikide kasutamist

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Majandusmetsade tootmisvõime ei ole maksimaalselt kasutatud

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandusmetsade

juurdekasv liialt madal


R. Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul kaitsealade

majandatavates osades ei ole probleemi sellega, et metsa

tootmisvõime on alla oma potentsiaali.

P. Rooks jääb eriarvamusele.

Täiendatud lahenduste osas EMPL probleem 6 sõnastustega

11. Ökoloogia

kommentaar

Võõrliikide kasutamine metsas võib olla ökoloogiline probleem.


1. Probleemi sõnastus Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse

konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu

2. Probleemi kirjeldus Paljude omanike metsamajandamine pole aktiivne. Seetõttu

jääb suures osas õigeaegseid ja kvaliteetsed hooldusraieid (sh

laasimine) tegemata ja uuendusraie puidu kvaliteet on seetõttu

madal.

3. Miks see on tähtis? Konkureerivad riigid saavad kasutada paremat toorainet

seetõttu on nende tooted konkurentsivõimelisema kvaliteediga.


probleem?

Metsaomanikud, tööstus, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Sortimentatsiooni jagunemine Puidubilansi andmetel

(http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/01/Puidubilanss-

2016-ja-2019.pdf). Küttepuidu suur osakaal ja palgi väike

osakaal puidubilansis on hooldamata metsade tunnuseks.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Eesti tööstuse konkurentsivõime on jätkuvalt madal



Probleemi kirjeldus/faktid täiendatud T. Ehrpaisi poolt.

Documents

MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI … · miljardit eurot ehk 10,7% riigi SKP-st ja 12,4% lisandväärtusest. Metsasektori poolt makstavad otsesed ja kaudsed maksud moodustasid