Õppekava ERIALA (OSAKUTSE) ÕPPEKAVA RAKENDUSKAVA (60 … · Eestis kehtivad kohustuslikud otsesed ja kaudsed maksud ettevõttele ning palgatöötajale majanduskeskkonnas orienteerumine

Lisa 3 Metallilõikepinkidel töötaja eriala õppekava moodulite rakenduskava

Õppekava KEEVITAJA ERIALA (OSAKUTSE) ÕPPEKAVA RAKENDUSKAVA (60 EKAP) Sihtrühm kutseõpe

põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe x kutseõpe keskhariduse

baasil Õppevorm x statsionaarne

(koolipõhine) statsionaarne

(töökohapõhine) mittestatsionaarne

Õppekeel eesti keel, vene keel Mooduli number 1 Mooduli nimetus Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Mooduli maht (EKAP/ tundides)

sh lõimitud võtmepädevused(EKAP/ tundides)

sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)

sh praktiline töö (EKAP/ tundides)

sh praktika (EKAP/ tundides)

sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)

6/156 3,85/100 0,77/20 1,38/36 Õpetajad T.Karaganova, A.Raven, I.Maksimova, A.Latõševa, Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime karjääri planeerimisega kaasaegses majandus‐, ettevõtlus‐ ja

töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)

Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea

1) Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääri planeerimise protsessis

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ning nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika‐ ja töökohtade kohta koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,

sooviavalduse), lähtudes asjaajamise dokumentide vormistamise nõuetest ja heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi‐ ja pikaajalise karjääri plaani

Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h

5 a/h – vastutus oma elu ja karjääri planeerimise ees; 10 a/h – isiksus, tema kaasasündinud võimed ja nende arendamise võimalused; 5 a/h – informatsiooni hankimine enda rakendamiseks tööle ja õppima;

2) Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest ja ökonoomsest kasutamisest selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e‐riik“


10 a/h – riik ja majanduse; 5 a/h – turumajandus, otsesed ja kaudsed maksud; 5 a/h – näidistuludeklaratsiooni ja kuueelarve tabeli koostamine;

3) Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitava eriala valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava eriala valdkonna näitel ning koostab juhendi alusel

meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani


10 a/h – ettevõtlus ja ettevõtluskeskkond Eestis, ettevõtte äriidee ja ettevõtluse planeerimine; 5 a/h – palgatöötaja ja ettevõtja, nende erinevus; 5 a/h – SWOT analüüs ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamisel;

4) Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna õigusaktides sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ning kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava bruto‐ ja netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist


10 a/h – õigused ja kohustused töökeskkonnas, tööleping, töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused; 10 a/h – aja‐ ja tükitöö ning majandustulemuste eest makstava töötasu arvestamine; 15 a/h ‐ füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ning esmaabivõtted; 5 a/h – tulekahju ennetamine ja tegevus tulekahju tekkimise korral, töötervishoiu‐ ja tööohutusalase informatsiooni leidmine ja käsitlemine;

5) Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus‐ ja vastuskirja ning e‐ kirja, sh allkirjastab selle digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema‐ kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni‐ ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel


20 a/h ‐ arvutikäsundite terminoloogia ja sisu, dokumentide säilitamine, elektrooniliste dokumentide koostamine arvutis;

Iseseisev töö moodulis (arvestuslik maht tundides) 36 a/h

Koostab esseed teemadel: „Mina kümne aasta pärast“; „Minu äriplaan ettevõtte loomiseks“; „Minu tööleping“; „Tööohutuse nõuded keevitaja ametis“;

sh praktiline töö 16 a/h Kirjalike dokumentide koostamise harjutused Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: elukestva karjääriplaani koostamine arvestades elukoha, omavalitsuse ja riigi pakutud võimaluste ning

arengusuundadega, pereeluga kaasnevate kohustuste ja võimalustega ning elukestva õppe vajalikkusega enda isiksuse tugevad ja nõrgad küljed ning eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded tööturul rakendumise

võimalustega sobiv verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine nii ema‐ kui võõrkeeles (erialane inglise keel ) sh telefon‐ ja

internetisuhtlus järgides head tava

iseseisev informatsiooni leidmine ja selle analüüs tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste, praktika‐ ja töökohtade kohta endale sobivate lahenduste leidmiseks kontaktivõtmise teel

näidistööintervjuu ettevalmistamine ja selles osalemine järgides üldtunnustatud käitumistavasid eesti keeles arusaadavalt väljendamine kasutades õiget eestikeelset terminoloogiat vastastikusel suhtlemisel

positiivse õhkkonna loomiseks enda isiklikud majanduslikud vajadused, lähtudes ressursside piiratusest ja nende ökonoomsest kasutamisest,

nõudlusest ja pakkumisest, turu tasakaalust ja turumajanduse olemusest Eestis kehtivad kohustuslikud otsesed ja kaudsed maksud ettevõttele ning palgatöötajale majanduskeskkonnas orienteerumine ja riiklikku infosüsteemi „e‐riik“ vahendusel iseseisvalt informatsiooni

leidmine sh peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta ettevõtluskeskkond ja ettevõtluse vormid nii Eestis kui lähisvälisriikides oma õpitava eriala valdkonnas tööturule sisenemise võimalused palgatöötaja ja ettevõtjana lähtudes ettevõtluskeskkonnast ettevõtluse alustamisega seotud asutamiskulud ja omaniku omavastutuse erinevused olenevalt loodava ettevõtte

vormist ettevõtte majandustegevus ja seda mõjutav ettevõtluskeskkond, tulemuslik meeskonnatöö, vastutustundlikkus,

kultuurilised erinevused suhtlemisel ja nende mõju ettevõtte majandustegevusele ettevõtte äriidee õpitava eriala valdkonna näitel ning lihtsustatud äriplaani koostamine dokumentide säilitamise vajadus organisatsioonis ja seos isiklike dokumentide säilitamisega dokumentide kaotsimineku tagajärjed ja nende taastamise võimalused ettevõtte töös hoidmise aspektid lähtudes paiknemisest ja tööjõu kvalifikatsioonist ettevõtlusega kaasnevad peamised riskid ja ettevõtete pankrotistumise peamised põhjused tööõiguse tekke ajaloolised aspektid, interneti vahendusel EV kehtiva töölepingu seaduse leidmine töölepinguseaduse sätted töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse, töötaja õiguste ja kohustuste kohta töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused ja nende kirjaliku sõlmimise vajalikkus aja‐ ja tükitöö kehtestamise erinevused ettevõtte majandustegevuse planeerimisel juhendi abil iseseisvalt aja‐ ja tükitöö ning majandustulemustelt makstava bruto‐ ja netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitise arvestamine arvutikasutamise eesti‐ ja inglisekeelsete juhendite kasutamine ning arvutikäsundite terminoloogia arvuti sisse‐ ja väljalülitamise võtted, andmete salvestamine, klaviatuuri, hiire ja informatsiooni säilitamise käsundite

kasutamine, kataloogide, kaustade, failide loomine ja nende süstematiseerimine World, Exel jt tavakasutuse arvutiprogrammid, Skyp suhtlusportaali kasutamine vestluse läbiviimisel elektrooniliste kandideerimisdokumentide koostamine (CV sh võõrkeelne, motivatsioonikiri, sooviavaldus), lähtudes

asjaajamise dokumentide vormistamise nõuetest ja heast tavast elektrooniliselt algatus‐ ja vastuskirja ning e‐ kirja koostamine, sh selle digitaalselt allkirjastamine eesti‐, inglise‐ ja venekeelsete dokumentide õigekeelsuse kontroll kasutades arvuti vastavaid programme internetisüsteemist vastavalt ülesandele vajaliku informatsiooni leidmine kasutades erinevaid otsingumootoreid,

selle salvestamine ja edasisaatmine tööohutusalane seadusandlus, tööandja ja töötajate peamised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna

tagamisel töökeskkonna üldised füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegureid ning

meetmeid nende vähendamiseks ja nende mõju inimorganismile ja töövõimele riskitaluvuse piirid ja enda organismi elujõu ning tervise taastamise võimalused esmaabi andmise vahendite asukohad ettevõttes, tööõnnetuse äratundmine ja seos õigusaktides sätestatud töötaja

õiguste ja kohustustega esmaabivõtted tööõnnetuses ja tulekahjus kannatada saanud inimese abistamiseks tööõnnetuse ja tulekahju korral ettevõtte selle ala vastutava töötaja teavitamine ja pöördumine hädaabi poole tulekahju ennetamise võimalused ja oma tegevus tulekahju puhkemisel töökeskkonnas tulekustutusvahendite asukohad ja nende kasutamise oskus tulekolde likvideerimiseks evakuatsiooni teede asukohad ja väljapääsud tulekahju piirkonnast väljapääsemiseks õnnetusjuhtumi näitel iseseisev töötervishoiu ja tööohutuse alase informatsiooni leidmine internetist tööohutusalane instrueerimine ja korduvinstrueerimine, tööohutusalased sildid ja viidad ning neil oleva

informatsiooni tähendus, töökaitsevahendid ja nende kasutamine inimeste hea tervise tagamiseks füüsiliste harjutuste ja regulaarsete treeningute tegemise vajalikkus Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: karjääriplaani koostamine sh enda eesmärkide ja nende ajalise saavutamise tabeli koostamine näidistööintervjuu ettevalmistamine, töölepingu koostamine juhendamisel etteantud andmete alusel elektrooniliselt näidistuludeklaratsiooni täitmine juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve koostamine töökaitsevahendite kasutamise demonstreerimine

Iseseisev töö moodulis Koostab referaadi teemal „Minu kujutlus oma ettevõttest“. Koostab referaadi tööseadusandluse tekke ajaloost. Töölepingu seaduse sätete tundmaõppimine. Koostab arvutis vastavalt ülesandele enda nädala tööplaani. Arvuti ja käsundite tundmaõppimine. Koostab referaadi esmaabi andmisest luumurdude, põletuste ja verejooksu korral

sh praktiline töö Äriplaani ja võrdlustabelite koostamine. Kirjutab töölepingu. Koostab elektrooniliselt dokumente. Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid

Õppematerjal EV töölepingu seadus; Loengus koostatud konspekt; Arvuti kasutusjuhend; Karjääri planeerimise oskuste kujundamine kutseõppes. Rajaleidja 2014; Karjääriõppe sidumine praktikaga. Rajaleidja 2014; I, II, III töölehtede kogumik 2013; Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Valikaine õpetajaraamat 2007;

Mooduli number 2 Mooduli nimetus Keevitaja eriala alusteadmised Mooduli maht (EKAP/ tundides)




sh praktika (EKAP/

tundides)


10/260 4,23/110 3,46/90 2,31/60 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit, E.Hansen Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keevitusseadmete ehitusest, tehnoloogiatest ning tööprotsessist,

töövahenditest ja töödeldavatest materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ja järgib oma töös tööohutuse nõudeid



1) Mõistab erinevate keevitusviiside olemust ja nende valikute põhimõtteid

kirjeldab korrektses eesti keeles erinevat tüüpi keevitusviise nende arengus vastavalt ülesandele

kirjeldab sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtteid vastavalt ülesandele

selgitab keevitusviisi valiku põhimõtteid

kirjeldustes ja selgituses esinevad teatavad ebatäpsused kuid õpilase põhiteadmised on olemas




kirjeldused ja selgitused on korrektsed ja õpilane lisab omapoolseid täiendusi lisaks ülesandele




kirjeldused ja selgitused on täpsed ning põhjalikud ja õpilane demonstreerib omapoolseid täiendusi lisaks ülesandele


5 a/h – keevitustöö olulisus materiaalses tootmises ja konstruktsioonide valmistamisel; 10 a/h – keevitusseadmete kasutamisvaldkonnad ja keevitusviisid; 5 a/h – keevitusviiside valiku põhimõtted;

2) Mõistab erinevate keevitusseadmete ehitust, nende tehnoloogilisi võimalusi, töö‐ ja seadistuspõhimõtteid

kirjeldab vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitust nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutades võõrkeelset terminoloogiat

kirjeldab vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavate töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtteid korrektses eesti keeles

kirjeldab keevitusseadmete automatiseerimise ja mehhaniseerimise põhimõtteid

kirjeldustes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised




kirjeldustes teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel alustada seadmetel tööd




kirjeldustes ja seadistamises on teadmised põhjalikud ning võimaldavad iseseisvalt alustada seadmetel tööd


5 a/h – keevitusseadmete üldine ehitus, tehnoloogilised võimalused, seadistamine; 10 a/h – MIG/MAG keevitusseadmete ehitus, kasutatavad töö‐ ja seadistusrežiimid; 5 a/h – keevituskõrgtehnoloogilised võimalused; 10 a/h – keevitusseadmetel esinevad rikked ja nende ennetamise võimalused;

3) Mõistab keevisõmbluste tähistusi tööjoonisel, koostab detaili või koostu tööjoonise/eskiisi

joonestab detaili või koostu tööjoonise vastavalt tehnilise joonise vormistamise nõuetele ja joonestusstandardile

kannab keevisõmbluste tähistused tööjoonisele

joonestab vastavalt ülesandele ning vormistamise nõuetele geomeetrilised kujundid

joonestamises ja tähistuste









kandmises esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised rahuldaval tasemel

kandmises on teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel omandada tööjooniste valmistamiseks nõutavad teadmised heal tasemel

kandmises on teadmised põhjalikud ning võimaldavad iseseisvalt koostada tööjoonised


10 a/h – joonestamisstandardid, geomeetrilised konstruktsioonid, ruumiline ettekujutus detailidest; 5 a/h – joonestamise alusteadmised ja nende kasutamine tööjooniste joonestamisel; 20 a/h – joonestustööd vastavalt joonestusstandardi nõuetele; 10 a/h – detaili tööjoonis ja töötlemistehnoloogia; 5 a/h – kontroll‐ ja mõõteriistade ehitus ja otstarve; 10 a//h – mõõtmete nimetused ja tähendused, nende paigutamine tööjoonistele; 10 a/h – detailide mõõtmisel täpsusnõuded, mõõtevead, hälbed, pinnakaredus;

4) Mõistab keevisliidete ja keevisõmbluste klassifikatsiooni, keevitusasendeid ning detaili/tooriku servade ettevalmistamist keevitamiseks

kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidet ning põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele

kirjeldab keevitusasendeid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele

kirjeldab detaili/tooriku servade ettevalmistamist vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele

kirjeldustes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised rahuldaval tasemel




kirjeldustes on teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel omandada nõutavad teadmised heal tasemel




kirjeldustes on teadmised põhjalikud ning väga heal tasemel


10 a/h – keevitusliidete ja keevisõmbluste klassifikatsioon; 10 a/h – keevitusasendid; 20 a/h – detaili/tooriku servade ettevalmistamine keevitamiseks;

5) Mõistab keevitamisel kasutatavate põhi‐ ja abimaterjalide keemilist koostist, omadusi ning nende töödeldavust

nimetab keevitamisel kasutatavaid erinevaid põhi‐ ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt etteantud materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat

selgitab keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemilist koostist, lähtudes ülesandest

selgitab vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringuid ja töödeldavust

selgitab seadme tehnoloogia valikut, lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest

nimetamises ja selgitamistes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid täiendaval juhendamisel omandab õpilane vajalikud alusteadmised





nimetamises ja selgitamistes on teadmised korrektsed ja heal tasemel esitatud ning on piisavad mõistmaks materjalide omadusi ja töödeldavust





nimetamises ja selgitamistes on teadmised põhjalikud ning väga heal tasemel esitatud


5 a/h – materjalide avastamine ja kasutuselevõtt inimkonna poolt; 10 a/h – keevitamisel kasutatavad põhimaterjalid ja nende keemiline koostis; 5 a/h ‐ keevitamisel kasutatavad abimaterjalid ja nende keemiline koostis; 10 a/h – keevituses kasutatavad elektroodid, keevitustraat ja keevitusvardad; 10 – a/h – keevitusgaasid ja nende omadused;

Iseseisev töö moodulis 60 a/h 1) Koostab referaadi vastavalt ülesandele keevitusseadmete rikete ja hooldamise kohta kasutades eesti/vene‐ ja inglisekeelset terminoloogiat 2) Koostab referaadina vastavalt ülesandele keevituses kasutatavate abimaterjalide koostise ja omaduste kohta 3) Joonestab etteantud eskiisi alusel töö‐ ja koostejoonise ning määrab detaili ja koostu mõõtmiseks vajalikud mõõteriistad 4) Koostab vastavalt ülesandele keevitusprotsessi automatiseerimise kirjelduse 5) Kirjutab referaadi teemal „Nõuded keevisõmblustele ISO standardite alusel“ 6) Koostab referaadi teemal „Kaasaegsed kontroll‐ ja mõõtevahendid keevisõmbluste kvaliteedi kontrollimiseks“

sh praktiline töö 40 a/h

1) Kontrollib ja hooldab keevitusseadmeid vastavalt ülesandele ning seadmete käsitsemisjuhendile 2) Täidab arvestuslikud ja arvutuslikud ülesanded abimaterjalide vajaduse kohta vastavalt teemale 3) Joonestab tööjooniseid ja mõõdab mõõteriistadega etteantud detaile 4) Kontrollib keevisõmblusi vastavalt ISO standardile

Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid, loeng, juhtumi uurimine, rollimäng Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keevitustöö tegemise tähtsus materiaalses tootmises masinate ja konstruktsioonide valmistamisel EV‐s suuremad ja tuntumad metallitöö ettevõtteid erinevat tüüpi keevitusviiside tundmine nende arengus vastavalt ülesandele sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtted vastavalt ülesandele keevitusviisi valiku põhimõtteid vastavalt ülesandele vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitus nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtted ja

tehnoloogilised võimalused, kasutades võõrkeelset terminoloogiat erinevate keevitusseadmete seadistuspõhimõtted keevitusseadmete häälestuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile keevitusseadme tööks seadistamine vastavalt ülesandele vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavad töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtted korrektses eesti/vene keeles keevitusseadme seadistusrežiimide valiku seostamine keevitatava materjali margiga ja keevitustehnoloogiaga põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliited ning põkk‐ ja nurkõmblused vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi

standardi EN‐3834 põhimõtetele keevitusasendid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele detaili/tooriku servade ettevalmistamine vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele keevisliidete ja keevisõmbluste valikute seostamine konstruktsiooni tugevusnõuetega ja kvaliteediga keevitusseadmetel esinevad rikked ja nende ennetamise võimalused keevitusseadmetel tehnilise hoolduse läbiviimine vastavalt ülesandele ja keevitusseadme kasutusjuhendile seadme töökorrasoleku kontrolli läbiviimine materjalide avastamise ja kasutuselevõtu ajaloolised aspektid metallide ja mittemetallide erinevused ja metallide kristallilise struktuuri variandid materjalide füüsikalised,

keemilised, mehaanilised, tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised omadused materjalide tugevuse ja kõvaduse määramise meetodid keevitamisel kasutatavad erinevad põhi‐ ja abimaterjalid, nende omadused ning koostis vastavalt etteantud

materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemiline koostis lähtudes ülesandest vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringud ja töödeldavus keevitusseadme valik lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest keevituseks kasutatavad erinevad abimaterjalid (elektroodid, keevitustraat, keevitusvardad) keevituseks kasutatavate abimaterjalide omadused ja koostis ning markeeringud (EN ja ISO) abimaterjalide valimine vastavalt ülesandele nende margitähiste alusel keevitaja eriala kutsestandardi nõuded ja kutseomistamine keevitusvaldkonda puudutavad standardite nõuded standardiseerimise olemus ja eesmärk interneti vahendusel EV‐s kehtivate keevitusvaldkonna standardite ja juhendmaterjalide leidmine keevitusprotsessi läbiviimiseks kasutatavatele põhi‐ ja abimaterjalidele esitatavad nõuded ja standardid standardi nõuded keevitusasendite ja keevitusõmbluste kohta keevitustööde kvaliteedialased nõuded standardites kutsekompetentside tõestamisalaste eksamite sooritamine sertifikaatide taotlemiseks keevitajate kvalifikatsioonile esitatavad rahvusvahelised nõuded Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: keevitaja eriala õppeainete ja õppemahtude tabeli koostamine õppeaastate lõikes vastavalt ülesandele erinevate keevitusseadmete töörežiimide häälestuse demonstreerimine detaili/tooriku servade ettevalmistamise keevitamiseks demonstreerimine vastavalt ülesandele keevitusseadme sisse‐ ja väljalülitamise demonstreerimine järgides tööohutuse nõudeid põhi‐ ja abimaterjalide valimine keevitustöödeks

sh hindamismeetodid Esitlus, essee, õpimapp, testid, kontrolltööd. Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Õppekorralduseeskiri; Õppetöökalender; Töövihikud Mooduli number 3 Mooduli nimetus Poolautomaatkeevitamine ja detailide järeltöötlemine (MIG/MAG) Mooduli maht (EKAP/ tundides)




sh praktika (EKAP/

tundides)


20/520 2,69/70 15,00/390 2,31/60 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitakse koos mooduliga: „Keevitaja eriala alusteadmised“ Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab MIG/MAG keevitustehnoloogiat kasutades töödeldavatest materjalidest

erinevaid konstruktsioone, lähtudes tööjoonisest ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid



1) Valmistab ette töökoha ja detailid keevitustöödeks poolautomaat (MIG/MAG) keevitusseadmetel ja keevitab prooviõmbluse ning korrigeerib keevitusseadme töörežiime

valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö‐ ja isikukaitsevahendid

hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel

selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile

valib vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadme

seadistab vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadmel keevitusrežiimi

valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele

keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele

korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele

teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning









teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel









teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses

demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset

läbivõetud materjali kordamist Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h

10 a/h – keevitustöökoha ettevalmistamisele esitatavad nõuded; 10 a/h – kokku keevitatavate detailide servade ettevalmistamisele esitatavaid nõudeid; 10 a/h – häälestusrežiimid MIG/MAG keevitusseadmetel; 10 a/h ‐ prooviõmbluse keevitamine;

2) Valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele (joonis, tehnoloogiline kaart WPS)

valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil

kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega

kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega

analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning kirjeldab nende ennetamise meetodeid

puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning järeltöötleb vastavalt tööülesandele valmisdetailide

parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS‐EN‐ISO 5817

analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö







analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist







analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö

tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐

ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel

korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest

teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest

teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning läbivõetud materjali kordamist

analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel




tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐

ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel






5 a/h – keevitusseadme häälestamine erinevatele töörežiimidele; 350 a/h – keevitustööd MIG/MAG seadmetel; 5 a/h – läbimite vaheliste õmbluste puhastamine ja järeltöötlemine; 5 a/h ‐ töö soorituse efektiivsuse analüüsimine lähtudes ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsusest tööprotsessis, töö tootlikkusest ning kvaliteedist; 10 a/h – keevitusseadme töörežiimide korrigeerimine lähtudes analüüsist; 5 a/h – defektide teke detailide kokku keevitamisel, kontrollimine vastavalt standardile EVS‐EN‐ISO 5817 ja defektide ärahoidmine;

3) Lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile

markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile

hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile

utiliseerib põhi‐ ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile

analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja




analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid)




analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja

probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal


elektrooniliselt ja/või paberkandjal teadmiste edasiandmises ja käelises

tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel

probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal




10 a/h – keevitusseadme hooldamine ja töökoha korrastamine; 10 a/h – tööprotsessi lõpetamine, markeerimine, komplekteerimine ja detailide üleandmine;

4) Mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis

järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis








10 a/h – töökaitse ja keskkonnaohutuse nõuded tööprotsessis;

5) Mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust tööprotsessis

kasutab ergonoomilisi töövõtteid tööprotsessis








10 a/h – ergonoomikaliste teadmiste rakendamine tööprotsessis;

Iseseisev töö moodulis 60 a/h 1) Koostab referaadi teemal „Tööohutusnõuded detailide ettevalmistamisel keevitamiseks ja kokku keevitatud

detailide järeltöötlemisel“ 2) Koostab õpimapi teemal „Keevitusprotsessi läbiviimine MIG/MAG keevitusseadmetel“

sh praktiline töö 40 a/h

1) Keevitusseadmete häälestamine erinevatele töörežiimidele 2) Detailide servade ettevalmistamis‐ ja puhastustööd 3) Keevitusprotsessi ettevalmistus ja lõpetustööd ning detailide proovikeevitamine

Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: traatelektroodi võnkliikumised, keevisvalli mõiste, keevisõmbluse alustamine ja lõpetamine peale sulatamine, peale sulatuse liigid ja võtteid, põkk‐ ja nurkõmbluste keevitamine, keevitusasendid MIG/MAG keevitusseadmete keevitusrežiimide häälestamise põhimõtted keevitusmaterjalid ja nende omadused (gaas, gaasisegud, traatelektroodid) keevitatava materjali ja abimaterjalide kokku sobivuse seostamine kvaliteetse keevisõmbluse saavutamisega vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevate tehniliste lahenduste ja nende otstarbekuse

hindamine töö tootlikkuse tõstmisel jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile hindamine kokku keevitatavate detailide servade ettevalmistamisele esitatavad nõuded keevisõmbluse kvaliteedi sõltuvus detaili servade ettevalmistamise kvaliteedist ettevalmistatud servadega detailide kokku sobitamine ja traageldamine läbimite vaheliste õmbluste servade puhastamise eesmärk, puhastamise võtted ja tööriistad ohutu töötamise võtted ja töökaitsevahendid servade puhastamisel ning detailide järeltöötlemisel keevitamisel materjali deformeerumise olemus, põhjused ja ärahoidmise võtted defektide tekke põhjused ja nende vältimise ning defektide parandamise võtted keevitaja eriala töökaitse ja tööohutuse nõuded töökaitse ja keskkonnaohutuse nõuded tööprotsessis ergonoomika mõiste ja ergonoomikaalaste meetmete rakendamise vajalikus tööprotsessis töö tootlikkuse ja ergonoomiliste töövõtete kasutamise vaheline seos tööprotsessis tööasendite korrigeerimine tööprotsessis enda väsimuse vähendamiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks valmistatud detaili/koostu vastavuse kontrollimine ja hindamine tööülesandele ja kvaliteedile visuaalsel

vaatlusel ning mõõtmisvahenditega keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuste analüüsimine ning nende ennetamise meetodid töö soorituse otstarbekuse analüüsimine lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist

ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsuse analüüsimine tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmiseks ettepanekute tegemine oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks lähtudes analüüsi tulemustest tööprotsessi lõpetamiseks vajalike dokumentide (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid)

analüüsimine ja täitmine elektrooniliselt ja/või paberkandjal Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: keevitusseadme sisse‐ ja väljalülitamise demonstreerimine vastavalt ülesandele MIG/MAG keevitusseadme töörežiimile seadistamise demonstreerimine vastavalt ülesandele abimaterjalide ja kulutarvikute valimine kataloogist töökoha ettevalmistamine vastavalt ülesandele, töö‐ ja isikukaitsevahendid valimine detailide ettevalmistamine vastavalt tööülesandele keevitusseadme töörežiimide korrigeerimine vastavalt ülesandele läbimite vahelise õmbluse servade puhastamine käsitsi või mehaaniliselt ning valmisdetailide järeltöötlemine

vastavalt tööülesandele defektsete detailide parandamine ja nende kontrollimine vastavuses standardile EVS‐EN‐ISO töökoha keevitustöödeks ette valmistamine MIG/MAG keevitusseadme valimine vastavalt tööülesandele tööjoonise võrdlemine keevitustööde tegemise tehnoloogiliste võimalustega prooviõmbluse keevitamine vastavalt tööülesandele detaili/koostu valmistamine vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi

järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil tööprotsessi ettevalmistusajal kaitseriietusse riietumine ja töökaitsevahendite (mask, töökindad)

ettevalmistamine seadme töörežiimide ja tööprotsessi korrigeerimine lähtudes analüüsi tulemustest detailid/koostud markeerimine, komplekteerimine ja üleandmine vastavalt juhendile seadme hooldamine ja töökoha korrastamine vastavalt juhendile põhi‐ ja abimaterjalide jääkide utiliseerimine vastavalt juhendile

Õppematerjal 1. Loengus koostatud konspekt; 2. Ettevõtte näidisdokumentatsioon detailide valmistamisel; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Moodle keskkonna õppematerjal; Keevitaja käsiraamat;

Mooduli number 4 Mooduli nimetus Ettevõtte praktika Mooduli maht (EKAP/ tundides)

sh lõimitud võtmepädevused (EKAP/ tundides)





15/390 13,85/360 1,15/30 Õpetajad Tootmisettevõtte praktikajuhendajad. Kooli praktikajuhendajad: T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud kõik kohustuslikud moodulid Mooduli eesmärk Praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlusettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö

planeerimiseks, rakendab omandatud teadmisi ja oskusi detailide valmistamiseks keevitusseadmetega, kasutab õigeid töövõtteid ja ‐vahendeid ning ergonoomikat, peab kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks


Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Tutvub praktikaettevõttega, sisekorraeeskirjadega, töökorraldusprotsessiga ja töökohaga ning seadmetega

kirjeldab praktikaettevõtet, selle töö‐ ja tootmisprofiili vormistab ja allkirjastab ettevõttega vastavad praktikadokumendid kirjeldab töökohta, seal kasutatavaid seadmeid ja tööprotsessi kasutab nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid, töö‐ ja abivahendeid, tõste‐ ja transpordiseadmeid ning

ergonoomilisi töövõtteid

Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 h

10 h – tutvumine praktikaettevõtte töö‐ ja tootmisprofiiliga, sisekorraeeskirjadega, töökohaga, seadmetega ja ettevõtte töökorraldusega

2) Täidab töö‐ ja keskkonnaohutuse nõudeid, järgib sisekorraeeskirju

järgib töö‐ ja keskkonnaohutuse nõudeid


5 h – järgib kogu praktikaperioodi vältel töö‐ ja keskkonnaohutuse ning sisekorra eeskirju

3) Rakendab omandatud hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö

teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetses töösituatsioonis

tootlikkuse tõstmisel


5 h – kogu praktikaperioodi vältel koolis omandatud teadmiste rakendamine tööde tegemisel

4) Valmistab detaile vastavalt tööülesandele järgides praktikaettevõtte tööprotsessi

valmistab ette töökoha, töö‐ ja abivahendid ning töödeldava materjali valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile keevitusseadme tööks (hooldab, käivitab, seiskab) seadistab keevitusseadme detailide valmistamiseks valmistab detaile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele, WPS‐le täidab tööprotsessiga seotud lisaülesandeid (materjali transport jm) mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab keevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest utiliseerib põhi‐ ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile


330 h – kogu praktikaperioodi vältel erialaliste tööde tegemine vastavalt ülesannetele;

5) Osaleb meeskonnatöös, järgides töökultuuri ja üldtunnustatud käitumistavasid

osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena igapäevases töös, analüüsib enda individuaalseid ning meeskonnatöö oskuseid

järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid


5 h – kogu praktikaperioodi vältel enda tegevuse analüüs tööprotsessi järgselt tulemuslikkuse parandamiseks

6) Täidab praktikaga seotud dokumente

täidab ja analüüsib tööprotsessis vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) elektrooniliselt ja/või paberkandjal

Mooduli number 5 Mooduli nimetus Lukksepa‐, lihvimis‐ ja viimistlustööd (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)

sh auditoorne töö

(EKAP/ tundides)




2/52 0,38/10 1,54/40 0,08/2 Õpetajad V.Jürna, L.Fesko Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused lukksepa‐, lihvimis‐ ja

viimistlustöödest



1) Mõistab lukksepa töökohale esitatavaid nõudeid, lukksepatööriistu ja kasutatavaid materjale

selgitab lukksepa töökohale ja varustatusele ning tööohutuse tagamisele esitatavaid nõudeid loetleb lukksepatöödeks kasutatavaid tööriistu ja vahendeid, mõõteriistu ning nendele esitatavaid nõudeid kirjeldab lukksepatööriistade kasutamise võtteid ja tööohutusalaseid eeskirju nimetab lukksepatöödeks kasutatavaid metalseid ja mittemetalseid materjale ning nende töödeldavust demonstreerib praktiliselt lukksepatööriistade kasutamist vastavalt etteantud ülesandele järgides tööohutuse

nõudeid

nõuetekohaselt koostab ja esitab nõuetekohaselt dokumentatsiooni õigeaegselt ning annab hinnangu läbitud praktikale Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 h

5 h ‐ kogu praktikaperioodi vältel tööga seotud dokumentide täitmine vastavalt ülesannetele;

Iseseisev töö moodulis 30 h Koostab kirjalikult praktikaaruande. Täiendab enda teoreetilisi teadmisi vastavalt töö iseloomule ettevõttes sh praktika Pidev kutsetöö ettevõttes praktikaperioodil Õppemeetodid Praktilised, sõnalised‐, näitlikud‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: praktikaaruande kaitsmine ja eksami teoreetiline osa Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktiline eksam

Õppematerjal Loengutes koostatud konspektid; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Koostatud õpimapid;


2 a/h – lukksepatööde ettevalmistamise ja läbiviimise teoreetilised eelteadmised; 3 a/h – praktilised lukksepatöö võtted;

2) Demonstreerib tasapinnalist märkimist, metalli õgvendamist, painutamist, lõikamist, viilimist ja avade puurimist

nimetab tasapinnalisel märkimisel kasutatavaid märkimisriistu ja vahendeid kirjeldab tasapinnalisel märkimisel läbiviidavate tegevuste järjekorda ja töövõtteid demonstreerib geomeetriliste kujutiste joonestamist, ringjoonte ja joonte jaotamist ning sujuvühendamist viib praktiliselt läbi tasapinnalist märkimist vastavalt etteantud tööjoonisele kirjeldab metalli õgvendamist, õgvendamisel kasutatavaid tööriistu ja õgvendamisvõtteid kirjeldab metalli painutamist, painutamisel kasutatavaid tööriistu ja painutamisvõtteid viib praktiliselt läbi metalli õgvendamist ja painutamist vastavalt etteantud tööülesandele järgides tööohutuse

nõudeid kirjeldab metalli lõikamist ja viilimist ning lõikamisel ja viilimisel kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid nimetab käsi‐ ja mehaanilistele saelehtedele esitatavaid nõudeid, nende kulumise ja purunemise põhjuseid kirjeldab ja võrdleb viilide liike ja valikuid, nende raideid ning kasutamist erinevatel viilimistöödel viib praktiliselt läbi metallide lõikamist ja viilimist vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse

nõudeid kirjeldab metalli avade puurimist ja selleks tegevusteks kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid kirjeldab puuride ehitust, lõikegeomeetriat, puuri valikut, hooldust ning teritamist viib praktiliselt läbi metalli avade puurimist vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse

nõudeid Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h

10 a/h – lukksepatööde läbiviimise teoreetilised teadmised; 30 a/h – praktilised lukksepatööd;

3) Demonstreerib materjalide viimistlustööde läbiviimist käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega

kirjeldab materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilisi tööriistu kirjeldab viimistlustööde tegemiseks vajaminevaid abimaterjale ja kasutatavaid töövõtteid demonstreerib vastavalt ülesandele detaili viimistlemist käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega kirjeldab detailide pinnakatteid (värv, lakk, metall) ja nende kasutamise nõudeid


2 a/h ‐ materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilised tööriistad; 3 a/h ‐ viimistlustööde tegemiseks vajaminevad abimaterjalid ja kasutatavad töövõtted;

Iseseisev töö moodulis 2 a/h Kirjutab vastavalt tööjoonisele referaadi detaili valmistamiseks lukksepa‐, lihvimis‐ ja viimistlustöödega sh praktiline töö 1 a/h Erinevad praktilised lukksepatööd Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: lukksepa töökohale ja varustatusele ning tööohutuse tagamisele esitatavad nõuded lukksepatöödeks kasutatavad tööriistad ja vahendid, mõõteriistad ning nendele esitatavad nõuded lukksepatööriistade kasutamise võtted ja tööohutusalased eeskirjad lukksepatöödeks kasutatavad metalsed ja mittemetalsed materjalid ning nende töödeldavus tasapinnalisel märkimisel kasutatavad märkimisriistad ja vahendid tasapinnalisel märkimisel läbiviidavate tegevuste järjekord ja töövõtted metalli õgvendamine, õgvendamisel kasutatavad tööriistad ja õgvendamisvõtted metalli painutamine, painutamisel kasutatavad tööriistad ja painutamisvõtted metalli lõikamine ja viilimine ning lõikamisel ja viilimisel kasutatavad tööriistad ja töövõtted käsi‐ ja mehaanilistele saelehtedele esitatavad nõuded, nende kulumise ja purunemise põhjused viilide liigid ja valikud, nende raided ning kasutamine erinevatel viilimistöödel metalli avade puurimine ja selleks tegevuseks kasutatavad tööriistad ja töövõtted puuride ehitus, lõikegeomeetria, puuride valik, hooldus ning teritamine materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilised tööriistad viimistlustööde tegemiseks vajaminevad abimaterjalid ja kasutatavad töövõtted detailide pinnakatted (värv, lakk, metall) ja nende kasutamine Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: lukksepatööriistade praktiline kasutamine vastavalt etteantud ülesandele järgides tööohutuse nõudeid geomeetriliste kujutiste joonestamine, ringjoonte ja joonte jaotamine ning sujuvühendamine tasapinnaline märkimine vastavalt etteantud tööjoonisele metalli õgvendamine ja painutamine vastavalt etteantud tööülesandele järgides tööohutuse nõudeid metallide lõikamine ja viilimine vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse nõudeid metalli avade puurimine vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse nõudeid detaili viimistlemine käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega vastavalt ülesandele

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 6

Mooduli nimetus Elektrotehnika (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)

sh auditoorne töö

(EKAP/ tundides)




2/52 0,77/20 0,77/20 0,46/12 Õpetajad L.Varik, O.Deikin Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused elektrotehnikast

Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid) Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea

1) Mõistab elektri ja elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi

eristab elektriliste suuruste tähistusi, nimetab nende mõõtühikuid ja teisendab neid SI‐süsteemi vastavalt tööülesandele

defineerib füüsikaalastele teadmistele tuginedes järgmiseid elektrotehnika põhimõisteid: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikuid, Ohmi seadust

kirjeldab elektrienergia kasutamise praktilisi võimalusi rahvamajanduses


3 a/h ‐ elektriliste suuruste tähistused ja nende mõõtühikud; 5 a/h ‐ vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikud, Ohmi seadus; 2 a/h ‐ elektrienergia kasutamise praktilised võimalused rahvamajanduses

2) Mõõdab etteantud tööülesandest lähtudes elektrilisi suurusi kasutades nõuetekohaselt sobivaid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

mõõdab praktilise tööna voolu tugevust, pinget ja takistust vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid arvutab elektrivoolu võimsuse ja määrab juhtmete ristlõike elektrienergia ülekandmiseks kirjeldab elektrimõõtmise mõõteriistu, nende ehitust ja tööpõhimõtteid ning mõõtmismeetodeid loetleb töö‐ ja ohutustehnika nõudeid elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates


5 a/h – voolu tugevuse ja pinge ning takistuse mõõtmine praktilise tööna vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid; 5 a/h –elektrivoolu võimsuse arvutamine ja juhtmete ristlõike määramine elektrienergia ülekandmiseks; 5 a/h – elektrimõõtmise mõõteriistad, nende ehitus ja tööpõhimõtted ning mõõtmismeetodid; 5 a/h ‐ töö‐ ja ohutustehnika nõuded elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates;

3) Mõistab elektrimootorite, kirjeldab elektrimootoreid, nende tööpõhimõtteid ja rakendusvaldkondi

kaitsmete, lülitite, elektripaigaldiste ehitust, montaaži ja demontaaži põhimõtteid

selgitab kaitsmete, lülitite, trafode ehitust ja töötamise põhimõtteid ning alalis‐ ja vahelduvvoolu erinevust demonstreerib lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtteid vastavalt ülesandele nimetab elektritöödel kasutatavaid peamisi tööriistu ja abivahendeid, kaitsevahendeid ning kaitseriietust


2 a/h ‐ elektrimootorid, nende tööpõhimõtted ja rakendusvaldkonnad; 3 a/h ‐ kaitsmete, lülitite, trafode ehitus ja töötamise põhimõtted ning alalis‐ ja vahelduvvoolu erinevus; 3 a/h ‐ lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtteid vastavalt ülesandele; 2 a/h ‐ elektritöödel kasutatavad peamised tööriistad ja abivahendid, kaitsevahendid ning kaitseriietus;

Iseseisev töö moodulis 12 a/h Koostab referaadid teemadel "Elektrilised mõõtühikud" ja "Ohutusalased nõuded elektritöödel" sh praktiline töö 8 a/h Elektrinäitude mõõtmine ja elektriskeemi monteerimine Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: elektriliste suuruste tähistused, nende mõõtühikud ja nende teisendamine SI‐süsteemi vastavalt etteantud

ülesandele füüsikaalastele teadmistele tuginedes järgmiste elektrotehnika põhimõistete defineerimine: vooluring,

elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikuid, Ohmi seadus

elektrienergia kasutamise praktilised võimalused rahvamajanduses elektrimõõtmise mõõteriistad, nende ehitus ja tööpõhimõtted ning mõõtmismeetodid töö‐ ja ohutustehnika nõuded elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates elektrimootorid, nende tööpõhimõtted ja rakendusvaldkonnad kaitsmete, lülitite, trafode ehitus ja töötamise põhimõtted elektritöödel kasutatavad peamised tööriistad ja abivahendid, kaitsevahendid ning kaitseriietus Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: voolu tugevuse, pinge ja takistuse mõõtmine vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid elektrivoolu võimsuse arvutamine ja juhtmete ristlõike määramine elektrienergia ülekandmiseks lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtted vastavalt ülesandele

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Mooduli number 7 Mooduli nimetus Gaaslõikamine ja gaaskeevitus (Valikmoodul)

Mooduli maht (EKAP/ tundides)

sh auditoorne töö

(EKAP/ tundides)




2/52 0,77/20 0,77/20 0,46/12 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused gaaslõikamisest ja

gaaskeevitusest Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)

Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Mõistab gaaslõikamise/ gaaskeevituse olemust, kasutusvaldkondi ja tingimusi ning gaaside käsitlemisele esitatavaid nõudeid

mõistab gaasilõikamise/gaaskeevituse olemust, kasutusvaldkondi ning lõike‐ ja keevitustingimusi kirjeldab gaaslõikamisel kasutatavaid gaase ja nende käsitlemisele esitatavaid nõudeid demonstreerib gaasiseadmete (balloonid, reduktorid, põletid) ettevalmistamist gaaslõikamiseks ja gaaskeevituseks kirjeldab gaasipõleti erinevaid leeke ja nende süütamist ning reguleerimist


2 a/h – gaaslõikamise ja gaaskeevituse olemus, kasutusvaldkonnad; 3 a/h – keevitusgaasid ja nendele kehtestatud ohutusnõuded;

2) Mõistab gaaslõikamise seadmete ehitust ja gaaslõikamise tehnoloogiaid

kirjeldab gaaslõikamise ja gaaskeevituse seadmeid, nende korrasoleku nõudeid ning kasutamistingimusi kirjeldab gaaslõikamise ja gaaskeevituse tehnoloogiaid ning eripärasid


2 a/h – gaaslõikamise seadmed; 3 a/h – gaaslõikamise tehnoloogiad;

3) Valmistab ette töökoha, materjali ja gaasipõleti lõikamiseks/ keevitamiseks ning

valmistab ette gaaslõikamise/gaaskeevituse töökoha vastavalt ülesandele valmistab ette materjali gaaslõikamiseks või gaaskeevituseks vastavalt ülesandele lõikab ja keevitab materjalide erinevaid profiile

lõikab/keevitab materjalide erinevaid profiile Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h

4 a/h – töökoha ja gaasiseadmete ettevalmistamine gaaslõikamiseks; 16 a/h – gaaslõikamise ja gaaskeevituse läbiviimine vastavalt ülesandele;

4) Viib läbi kvaliteedi kontrolli lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks

kirjeldab kvaliteedikontrolli eesmärki, kontrollimise meetodeid ja kontrollimise töövahendeid viib läbi kvaliteedi kontrolli lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks kirjeldab defektide tekke põhjuseid ja nende parandamise võtteid


2 a/h – kvaliteedikontrolli alused gaaslõikamisel ja gaaskeevitamisel; 3 a/h – kvaliteedikontrolli läbiviimine ja deformatsioonide väljaselgitamine;

5) Järgib lõikamisel ja keevitamisel tööohutusnõudeid

kirjeldab gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kasutatavaid töökaitsevahendeid ning nende kasutamist kirjeldab ohutu töötamise võtteid gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kirjeldab gaasiseadmete perioodilise kontrolli läbiviimise eesmärki


2 a/h – ohutusnõuded gaasiseadmetega töötamisel; 3 a/h – gaasiseadmete kontroll ja hooldus;

Iseseisev töö moodulis 12 a/h Koostab referaadid teemal „Kasutatavate gaaside ja materjalide kokkuhoiu võimalused gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel“

sh praktiline töö 6 a/h Praktiliste gaaslõikamise ja gaaskeevituse tööde läbiviimine

Õppemeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: gaasilõikamise/gaaskeevituse olemus, kasutusvaldkonnad ning lõike‐ ja keevitustingimused gaaslõikamisel kasutatavad gaasid ja nende käsitlemisele esitatavad nõuded gaasiseadmete (balloonid, reduktorid, põletid) ettevalmistamine gaaslõikamiseks ja gaaskeevituseks gaasipõleti erinevad leegid ja nende süütamine ning reguleerimine gaaslõikamise ja gaaskeevituse seadmed, nende korrasoleku nõudeid ning kasutamistingimused gaaslõikamise ja gaaskeevituse tehnoloogiad ning eripärad kvaliteedikontrolli eesmärk, kontrollimise meetodid ja kontrollimise töövahendid defektide tekke põhjused ja nende parandamise võtted gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kasutatavad töökaitsevahendid ning nende kasutamine ohutu töötamise võtted gaaskeevitusel ja gaaslõikamisel gaasiseadmete perioodilise kontrolli läbiviimise eesmärgid Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: gaaslõikamise/gaaskeevituse töökoha ettevalmistamine vastavalt ülesandele materjali ettevalmistamine gaaslõikamiseks või gaaskeevituseks vastavalt ülesandele materjalide erinevate profiilide lõikamine ja keevitamine kvaliteedi kontrolli läbiviimine lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 8 Mooduli nimetus Töökorraldus (efektiivsus, ergonoomika)

Mooduli maht (EKAP/ tundides)





1/26 0,77/20 0,23/6

Õpetajad T.Karaganova, R.Perit

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised töökorraldusest ettevõttes, tööefektiivsusest ja töö ergonoomikast lähtudes elukestva õppe põhimõtetest



1) Mõistab metallitöötlemise ettevõtte üldist töökorraldust ja tööülesannete korrektse täitmise vajalikkust, töö tootlikkuse mõistet ja selle tõstmise võimalusi töökohal

selgitab metallitöötlemise ettevõtte üldist töökorraldust, tööülesannete edasiandmist, täitmist ja kontrollimist kirjeldab töö organiseerimise aluseid, töökultuuri mõistet ja töö‐ ja puhkerežiimide vaheldumise olulisust iseloomustab tüki‐, aja‐ ja premiaalpalgasüsteemide erinevust ja rakendamist ettevõttes kirjeldab töö normeerimise aluseid, päevapildistuse olemust ja töötamist vahetustega arvestab etteantud ülesande alusel tükipalga vastavalt tehtud tööle ja ettevõtte palgakorraldusele kirjeldab töö tootlikkuse olemust, selle tõstmise võimalusi ettevõttes ja töökohal nimetab töötulemuste mõõtmise ja hindamise põhimõtteid ning mõõtühikuid selgitab efektiivsuse mõistet ja selle mõju toote omahinna kujunemisele lahendab etteantud ülesande töö efektiivsuse hindamiseks ja teeb ettepanekuid tööviljakuse tõstmiseks


1 a/h – metallitöötlemise ettevõtte üldine töökorraldus; 2 a/h – töö organiseerimise alused; 2 a/h – palgamaksmise süsteemid; 2 a/h – töökulu mõõtmine ja arvestamine; 3 a/h – töö efektiivsuse arvestamine ja hindamine

2) Mõistab ergonoomika olemust ja rakendusvaldkondi rahvamajanduses ning metallitöötlemise ettevõtetes keevitustöö valdkonnas

kirjeldab ergonoomika mõiste olemust ja tekkeajalugu loetleb ergonoomika kasutusvaldkondi ja arengutrende töö efektiivsuse tagamisel ning tööjõu kokkuhoiul kirjeldab vastavalt etteantud ülesandele energiaressursside kokkuhoidu koostöösüsteemides: inimene‐masin, masin‐masin, inimene‐inimene nimetab metallilõikepinkidel töötaja töökohale ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise võimalusi


4 a/h – ergonoomika mõiste olemus ja tekkelugu; 3 a/h – ergonoomikaalane tegevus töö tootlikkuse tõstmisel; 3 a/h – tööaja kokkuhoid süsteemis inimene‐masin

Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab referaadi teemal "Tööviljakus ja selle tõstmise võimalused keevitusseadmetega töötamisel" sh praktiline töö Puudub Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid

Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: metallitöötlemise ettevõtte üldine töökorraldus, tööülesannete edasiandmine, täitmine ja kontrollimine töö organiseerimise alused, töökultuuri mõiste ja töö‐ ja puhkerežiimide vaheldumise olulisus tüki‐, aja‐ ja premiaalpalgasüsteemide erinevus ja rakendamine ettevõttes töö normeerimise alused, päevapildistuse olemus ja töötamine vahetustega tükipalga arvestamine etteantud ülesande alusel vastavalt tehtud tööle ja ettevõtte palgakorraldusele töö tootlikkuse olemus, selle tõstmise võimalused ettevõttes ja töökohal töötulemuste mõõtmise ja hindamise põhimõtted ning mõõtühikud efektiivsuse mõiste ja selle mõju toote omahinna kujunemisele ergonoomika mõiste olemus ja tekkeajalugu ergonoomika kasutusvaldkonnad ja arengutrendid töö efektiivsuse tagamisel ning tööjõu kokkuhoiul vastavalt etteantud ülesandele energiaressursside kokkuhoid koostöösüsteemides: inimene‐masin, masin‐masin,

inimene‐inimene metallilõikepinkidel töötaja töökohal ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise võimalused Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; „Organisatsioon ja juhtimine. 2008. R.Üksvärav“ Mooduli number 9 Mooduli nimetus Keskkonnakaitse ja tootmisjääkide utiliseerimine Mooduli maht (EKAP/ tundides)





1/26 0,77/20 0,23/6 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised keskkonnakaitsest ja tootmisjäätmete utiliseerimisest



1) Mõistab keskkonnakaitse olulisust planeedi saastatuse ja saastetekke vähendamiseks

esitleb fakte keskkonnakaitse ajaloost, regulatsioonidokumentide vastuvõtmisest globaalsel ja Eesti Vabariigi tasandil

kirjeldab keskkonnakaitse olulisemaid valdkondi ja keskkonna saastatuse vähendamise võimalusi kirjeldab Eesti Vabariigi prügilaid, prügi käitlemise peamisi ettevõtmisi ja arenguid prügi taaskasutusse suunamiseks nimetab EV olulisemaid looduskaitsealasid ja nende looduskaitsealade moodustamise peamisi eesmärke


1 a/h – keskkonnakaitsealane seadusandlus, keskkonna saastatus ja saaste olemus; 2 a/h – keskkonna seisundi globaalsed ja lokaalsed probleemid; 2 a/h – EV prügilad ja prügi taaskasutus;

2) Teab loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid saasteaineid

nimetab loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid aineid ja keemilisi ühendeid teeb omapoolseid ettepanekuid keskkonnahoiuks ja elukeskkonna saastamise vähendamiseks kirjeldab olme‐ ja tootmisjäätmete tekkimise vähendamise võimalusi kodustes majapidamistes ja ettevõtetes


6 a/h – loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid ained ja keemilised ühendid; 2 a/h – keskkonnakaitse alased meetmed ja nende mõju; 2 a/h – jäätmed ettevõttes ja koduses majapidamises;

3) Mõistab metallitöötlemisel tekkivate jäätmete utiliseerimise vajalikkust

kirjeldab metallitööstuses tekkivate jäätmete liike, kogumist, sorteerimist ja utiliseerimist nimetab metallitööstuses tekkivate jäätmete kogumisel, sorteerimisel ja utiliseerimisel nõutavaid tööohutuse ja

keskkonnakaitse nõudeid


3 a/h – metallitööstuse jäätmed ja nende utiliseerimine; 2 a/h – tööohutus jäätmetega töötamisel;

Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab referaadi teemal „ Keskkonnakaitse kui elu järjepidevuse tagatis“ sh praktiline töö Puudub Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keskkonnakaitse ajaloo faktid, regulatsioonidokumentide vastuvõtmine globaalsel ja Eesti Vabariigi tasandil keskkonnakaitse olulisemad valdkonnad ja keskkonna saastatuse vähendamise võimalused Eesti Vabariigi prügilad, prügi käitlemise peamised ettevõtmised ja arengud prügi taaskasutusse suunamiseks EV olulisemad looduskaitsealad ja nende looduskaitsealade moodustamise peamised eesmärgid

loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavad ained ja keemilised ühendid omapoolsed ettepanekud keskkonnahoiuks ja elukeskkonna saastamise vähendamiseks olme‐ ja tootmisjäätmete tekkimise vähendamise võimalused kodustes majapidamistes ja ettevõtetes metallitööstuses tekkivate jäätmete liigid, kogumine, sorteerimine ja utiliseerimine metallitööstuses tekkivate jäätmete kogumisel, sorteerimisel ja utiliseerimisel nõutavad tööohutuse ja

keskkonnakaitse nõuded Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 10 Mooduli nimetus Keevituskonstruktsioonide koostamine (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)





2/52 0,77/20 0,77/20 0,23 /6 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud moodulid: „Lukksepa‐ ,lihvimis‐ ja viimistlustööd“, „Keevitustehnoloogiaalane materjaliõpetus“,

„Keevitusseadmed ja keevitustehnoloogiad“,“ Tehniline joonestamine ja mõõtmine“ Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised keeviskonstruktsioonide koostamisest


Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Mõistab keevituse teel konstruktsioonide koostamise põhimõtteid ja konstruktsioonidele esitatavaid nõudeid

kirjeldab keevituskonstruktsiooni mõistet, erinevaid keeviskonstruktsioone ja nende kasutusvaldkondi kirjeldab keevituskonstruktsioonide koostamise põhimõtteid kirjeldab keevituskonstruktsioonidele esitatavaid nõudmisi kirjeldab konstruktsioonide tugevusnõudeid ja neis kasutatavaid materjale


10 a/h – keevituse teel konstruktsioonide koostamise põhimõtted ja konstruktsioonidele esitatavad nõuded

2) Teab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliiteid ning põkk‐ ja nurkõmbluseid vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele

kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte ja vastakliidete mõisteid ja kasutust keeviskonstruktsioonide valmistamisel kirjeldab põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele kirjeldab vastaval töö‐ ja koostejoonisele keeviskonstruktsiooni kolmikvaateid ning ruumilist ülesehitust


10 a/h ‐ põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliited ning põkk‐ ja nurkõmblused ja neile esitatavad nõuded; 10 a/h ‐ Keevituskonstruktsioonide koostetööd vastavalt kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele

3) Seostab detailide koostejoonise detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega ja analüüsib tööjoonist vastavalt ülesandele

seostab detailide koostejoonise detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega analüüsib tööjoonist tööjärjekorra kindlaksmääramiseks keevitusprotsessis ja ajakadude vähendamiseks

keevitustöödel


10 a/h ‐ tööjoonise ja keevitusprotsessi läbiviimise tehniliste võimaluste omavaheline analüüs töö tootlikkuse tõstmiseks

Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab paberkandjal või elektrooniliselt etteantud koostejoonise alusel konstruktsiooni keevitustööde järjekorra

sh praktiline töö Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid

Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid

Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keeviskonstruktsiooni mõiste, erinevad keeviskonstruktsioonid ja nende kasutusvaldkonnad keeviskonstruktsioonide koostamise põhimõtted keeviskonstruktsioonidele esitatavad nõudmised konstruktsioonide tugevusnõuded ja neis kasutatavad materjalid põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidete mõisted ja kasutamine keeviskonstruktsioonide valmistamisel põkk‐ ja nurkõmblustele esitatavad nõuded vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834

põhimõtetele töö‐ ja koostejoonisele vastavad keeviskonstruktsiooni kolmikvaated ning ruumiline ülesehitus detailide koostejoonise seostamine detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega tööjoonise analüüs tööjärjekorra kindlaksmääramiseks keevitusprotsessis ja ajakadude vähendamiseks

keevitustöödel Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata

Õppematerjal Loengus koostatud konspekt

Documents

Õppekava ERIALA (OSAKUTSE) ÕPPEKAVA RAKENDUSKAVA (60 … · Eestis kehtivad kohustuslikud otsesed ja kaudsed maksud ettevõttele ning palgatöötajale majanduskeskkonnas orienteerumine