19
Marksism 12. klassi filosoofia

Marksism

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Marksism. 12. klassi filosoofia. Sissejuhatus. Marksismiks nimetatakse Karl Marxi ja Friedrich Engelsi filosoofilisi, majandusteaduslikke ja poliitilisi vaateid. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Marksism

Marksism

12. klassi filosoofia

Page 2: Marksism

Sissejuhatus

• Marksismiks nimetatakse Karl Marxi ja Friedrich Engelsi filosoofilisi, majandusteaduslikke ja poliitilisi vaateid.

• Marksism-leninism on marksism koos Lenini lisandustega. See oli Nõukogude Liidu ja mitmete teiste kommunismimaade ametlik filosoofia.

Page 3: Marksism

Miks me peaksime tegelema Karl Marxiga?

• 4 inimest 10-st elas ühiskondades, mida nim. marksistlikeks (20. saj. lõpul)

• Tema teosed on omandanud lausa religioossete raamatute staatuse

Kommunismi ideoloogid ja esiisad

Page 4: Marksism

• Tema elutöö on aidanud kaasa nüüdisaegse ühiskonna sünnile (mõjutanud miljoneid), sotsiaalteadustes on Marx klassika

Page 5: Marksism

1. Marxi kuulsaim teos2. Keskklass3. Religioon on ... rahvale4. Temal ei ole kodumaad5. Marx oli ...6. Ühiskonnakorraldus, millele järgnes kapitalism7. Protsess, millel on lõppeesmärk8. Majanduslikud jõud määravad ühiskonnas kehtiva ...9. Nende kadumisega kaob võitlus ühiskonnas10. Kapitalismis ... dehumaniseerib inimest, muudab nende elu hullemaks

Marxi filosoofiaLahenda ristsõna!

1

2

3

4

5

6

78

9

10 Ülevalt alla: KOMMUNISTI VAENLANE

Page 6: Marksism

Vastused

• Ülevalt alla: KAPITALIST1. Kapital2. Valgekraed3. Oopium4. Tööline5. Ateist6. Feodalism7. Ajalugu8. Ideoloogia9. Klassid10. Töö

Page 7: Marksism

Dialektiline materialism (nii nim. Marxi filosoofiat või ajalookäsitlust)

• See on vaade, mille kohaselt:

1. ei eksisteeri elu vaimset poolt (materialism)

2. ühiskond areneb läbi vastuolude (dialektika)

Page 8: Marksism

• Dialektilise materialismi seisukohalt on oluline küsida:

1. Mis on esmane, kas mateeria või teadvus?

2. Kas maailm on tunnetatav?

Dialektiline materialism väidab: mateeria on esmane (materiaalne maailm kujundab teadvust!) ja maailm on tunnetatav!

Page 9: Marksism

Marxi ajalookäsitlus (dialektiline materialism)

Ajaluguon

protsess,mis

kulgebsirg-

joone-liselt

I etapp – FEODALISM (maaisandad, talupojad)

II etapp – KAPITALISM (kapitalistid, töölised, keskklass e valgekraed)

III etapp – SOTSIALISM (klassideta jaeraomandita)

AJALOO LÕPP

KOMMUNISM“Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele!”

Page 10: Marksism

• Kokkuvõtvalt: ajalugu on Marxi järgi klassivõitluse ajalugu

Page 11: Marksism

Kapitalistide ja töölisklassi konflikt

• Kapitalistid tahavad kõrgeid hindu ja madalaid palku

• Töölised aga ...

Page 12: Marksism

Mis ületaks selle konflikti?

• Kommunism, eraomandi kaotamine!

Page 13: Marksism

Ideaalühiskond

• Eraomandita

• Klassideta

• “Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele!”

Page 14: Marksism

Marxi suhtumine religiooni

• Religioon on uskumuste kogum, mida mingi hulk inimesi jagab (tavapärane definitsioon)

• “Religioon on oopium rahvale.” (Marx, ateist)

Page 15: Marksism

Religion is the opium of the people(Die Religion ist das Opium des Volkes)

Page 16: Marksism

Veel ...

• Religioon on nõrkade väljamõeldis

• See loob illusiooni õnnest, mitte aga tõelise õnne

Page 17: Marksism

Karl Marx ja koomiksid Jaapanis

• CNN-i uudis, 30.detsembril 2008

• Marxi “Kapital” Jaapanis kui “Manga”.• Mis toimub? Kui töölisklass kannatab, siis

tuleb:

a) edasi kannatada

b) meelt avaldada

c) väga jõuliselt meelt avaldada (revolutsioon)

Page 18: Marksism

Kokkuvõte dialektilisest materialismist (konspekti pealkirjaks)

• Marx ja religioon (Headlessprofessori videoloeng, 7 minutit)

• Jälgi skeeme (väga selged ja loogilised) ja vasta alljärgnevatele küsimustele!

1. Mille kaudu toimub ühiskonnas areng? 2. Miks on uus ühiskond (New Society) hea?

(kõige põhjalikum vastus)3. Mida Marx heidab ette religioonile?4. Kas kommunistliku korra praktiseerimine

vastas Marxi ideedele? Lisa selgitus!

Page 19: Marksism

Kirjandus

• Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002