Mehhatroonika ja konkurents

HeiVäl ConsultingKollane 8/10-7, 10147 Tallinn info@heival.ee www.heival.ee

2 18.10.2012

Tõnu Hein

• Tõnu Hein on juhtimiskonsultant aastast 1992• Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala 1986. a.• OÜ HeiVäl asutajaliige ja konsultant. Enamik HeiVäli projekte

on seotud strateegilise planeerimise, tehnoloogiaarenduse kvaliteedijuhtimise, turunduse ja rahulolu-uuringutega.

• Tõnu Hein on aidanud koostada 14 tehnoloogiaarenduse projekti biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia jt valdkondades

• Tõnu Hein õpetab Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, Ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise magistriõppe erialal ainet “Tehnoloogiastrateegia rakendamine ettevõttes” – lektor alates 2003

• Tõnu Hein on AIESEC Eesti – asutajaliige ja alumni 1989, McKinsey&Co Inc – alumni, Eesti Kvaliteediühingu liige

• Rahvusvahelise Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi üks algataja Eestis.

• Tunnustus - Eesti Aasta Konsultant 2010• Tunnustus – Eesti Kvaliteedi Nägu 2010• Keeled: eesti, inglise, soome, vene• Hobi: keskkonna- ja energiatehnoloogiad Kontakt:

tonu.hein@heival.ee509 4004

www.heival.ee

3 18.10.2012

HEIVÄLI TUTVUSTUS

Teeme uuringuid järgmistes valdkondades:• Töötaja rahulolu• Kliendi rahulolu• Sisekliendi rahulolu• Turu-uuring• Teadus- ja arendustöö

o Kasutame rahvusvaheliselt tunnustatud ESI/CSI metoodikat rahulolu mõõtmiseks

o Uuringute tulemused on kohandatud kliendi vajadusteleo Teenindame kliente järgmistes keeltes: eesti, inglise, vene, soomeo Veebipõhiseid uuuringuid teeme globaalselt.o Klientide rahulolu HeiVäli teenustega on 88 saja palli skaalalo HeiVäl Consulting sai 22.06.2007 ja 02.03.2010 Eesti

Kvaliteediühingult tunnustuse “Edasipürgiv organisatsioon”.

4 18.10.2012

KLIENTIDE JAOTUS

Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada efektiivses kliendijuhtimises

5 18.10.2012

TÖÖTAJATE JAOTUS

Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada personalijuhtimises

6 18.10.2012

o Eesti keskkonnatehnoloogiate kaardistuso Kvaliteediühingu liikmete rahulolu kaardistuso Mehhatroonika uuringud Eestis ja Soomeso Tööstusheite direktiivi majanduslik ja sotsiaalne mõju

Eesti ettevõteteleo Välismaalaste rahulolu uuring Eestis, Lätis, Rootsis,

Soomes - käimaso Iga-aastased avaliku sektori ja rahvusvaheliste

ettevõtete klientide ja töötajate rahulolu-uuringud

HeiVäl Consultingu suuremad uuringud

7 18.10.2012

Uuringu eesmärgiks oli koostada Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna inimressurssi kvalitatiivne analüüs, mis sisaldab järgmisi ülevaateid:1. mehhatroonika valdkonna tööjõu kompetentsid ja tase erinevate ametite lõikes,2. Põhja-Eesti haridusasutuste poolt mehhatroonika valdkonnas läbiviidavad täiendkoolitused kompetentside lõikesning saadud tulemuste põhjal töötada välja mehhatroonika valdkonna inimressursi kompetentsuse arendamise võimaluste soovitused.

INIMRESSURSI UURINGU TUTVUSTUSEesmärk

8 18.10.2012

Allikas: TTÜ, HeiVäl Consulting`u täiendustega

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad

PERSONAALSED JA MEESKONNATÖÖ OSKUSED

Joonis 2. Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad

9 18.10.2012

UURINGU TUTVUSTUS Projekti piirkond

Allikas:http://www.centralbaltic.eu/programme, HeiVäl Consulting`u täiendustega

Lõuna-Soome

Lõuna – Soome ja Põhja – Eesti

Projekti piirkond

Külgnev ala

EL riik

Mitte EL riik

Põhja-Eesti

Joonis 1. Projekti piirkond

Projekti piirkond

Valimisse kaasatud ettevõtete asukohtade piirkonnad

10 18.10.2012

spet

sial

istid

kesk

astm

e-

juhi

dIn

sene

rid

Mehhatroonika

Numbrilise juhtimisega seadmed

CNC tööpingi seadistaja

Automaatik

Mehhatroonik

Hooldustehnik

Mehaanik

Automatiseeritud tootmissüsteemid

Liini operaator

Elektrik-seadistaja

Elektroonik

Hooldustehnik

Mehaanik

Koht-automatiseerimise

lahendid

Masina operaator

Hooldustehnik

Mehaanik

Elektrik

Automaatik

Aparatuuri koostamine

Koostaja / Koostelukksepp

Elektrik

Mehaanik

Elektroonik

Mehhatroonik

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult

Tootmisjuht

Arenduste juht / Tehnika juht

Mehaanika / Elektri / Elektroonika / Automaatika / Tehnoloogia / Tootearenduse / Tarkvara insener

TootmisjuhtTootmisjuht

Joonis 3. Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult

11 18.10.2012

Series1

0

50

100

150

200Eesti

Soome

Eesti keskmine

Soome keskmine

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus

ettevõtted

Joonis 6. Eesti ja Soome ettevõtete käive ja keskmine käive töötaja kohta

Ettevõtete käive töötaja kohta

Valimisse kaasatud Soome ettevõtete keskmine käive töötaja kohta on kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast (piiritletud joonisel punase joonega).

tuhat EUR

12 18.10.2012

Series1

1

10

100

1,000

10,000 Eesti ettevõtete kasum

Eesti ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv

Soome ettevõtete kasum

Soome ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus

tuhat EUR / töötajate arv

Joonis 10. Ettevõtete kasumi ja mehhatroonika valdkonna töötajate arvu võrdlus järjestatuna kasumi järgi

ettevõtted

Eesti ettevõtete puhul joonistub selgelt välja tendents, et rohkem teenivad kasumit ettevõtted, kus on rohkem mehhatroonika valdkonna töötajaid (v.a. üks ettevõte).

Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga

(logaritmiline skaala)

13 18.10.2012

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas

Series1

1

10

100

1000Eesti

Eesti 3-5 aasta pärast

Soome

Soome 3-5 aasta pärast

Eesti ja Soome kokku

Eesti ja Soome kokku 3-5 aasta pärast

töötajate arv (logaritmiline skaala)

ettevõtted

Joonis 11. Eesti ja Soome ettevõtetes töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas täna ja 3-5 aasta pärast

Valimisse kaasatud Eesti ja Soome ettevõtetes on täna kokku 519 mehhatroonika valdkonna töötajat. (piiritletud joonisel punase joonega) Firmad prognoosisid, et 3-5 aasta pärast on see number 728. Seega eeldatakse kokku 40%-list mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu.

+1

2% +2

20

%

+2

8%

+0

%

+8

9%

+3

8%

+1

6%

+5

0%

+0

%

+1

8%

14 18.10.2012

DisainerMetroloogia insenerInsener-projekteerijaProjektijuhtTarkavara projekteerijaKorrashoiuspetsialistLiinioperaatorPeainsenerKoostajaTootearendusinsenerEkspordi müügiesindajaKvaliteedijuhtRoboti programmeerijaHooldustehnikLaooperaatorLaserlõikuse operaator, insenerAutomaatik, insenerMontöörMehhatroonik, insener ElektromehhaanikTestitehnik, testiinsenerInsener-programmeerijaCNC tööpingi opaatorerKeevitajaElektroonikatehnikSMA operaator

020406080100120

Täna vajatavad töötajad arvuliselt ametite lõikes

3-5 aasta pärast töötajate vajaduse suurenemine arvuliselt ametite lõikes

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes

Joonis 13. Töötajate arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast ametite lõikes

ametid

töötajate arv

15 18.10.2012

Series1

01020304050607080

MehhatroonikAutomaatikInsener-mehhatroonikAutomaatikainsenerKorrashoiuspetsialistTestiinsenerHooldustehnikPeainsenerMehaanika projekteerijaElektrikTarkavara projekteerijaAutomaatika insenerTootmisinsenerTesti-automaatikatehnikMehaanikLasertehnoloogia insenerTootmistöötajadElektromehaanikSeadistajaMeetodi arendajaCNC-tööpingi operaatorKonstruktorKvaliteedijuhtTestitehnikkompetentside arv

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes

Joonis 15. Eesti ja Soome ettevõtetes mehhatroonika valdkonna kompetentside vajadus arvuliselt ametite lõikes

ametid

16 18.10.2012

Peenmehaanika

Infotehnoloogia

Elektroonika

Hüdraulika

Pneumaatika

Elektromehaanika

Mehhatroonilised süsteemid

Oskused

Mehaanika

Isikuomadused

0100020003000400050006000

Kompetentside tänane vajadus

Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 16. Kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast kompetentsigruppide lõikes

kompetentsigrupid

töötajate arv

17 18.10.2012

Saksa keel

Soome keel *

Juhtimisoskus

Vene keel *

Eesti keel *

Inglise keel

Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus

Arvuti kasutamise oskus - kontoritarkvara

Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara (inseneri)

Meeskonnatöö oskus

Individuaalse töö oskus

Kohusetundlikkus ja vastutustunne

0100200300400500600700800

Kompetentside tänane vajadus

Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 17. Isikuomaduste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

kompetentsid

töötajate arv

18 18.10.2012

Installeerimine

Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus

Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine

Seadmete käitamine vastavalt nõuetele

Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara

Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)

Kvaliteedinõuded

Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele

Kohusetundlikkus ja vastutustunne

Meeskonnatöö oskus

051015202530354045

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEttevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 20. Eesti ja Soome ettevõtete poolt korraldatud väljaõppe mahud täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast kompetentside lõikes

kompetentsid

väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel

Väljaõppe maht täna:

Isikuomadused

Mehhatroonilised

süsteemid

Mehaanika

Väljaõppe maht 3-5 aasta pärast

19 18.10.2012

Täna 3-5 aasta pärast0

200400600800

100012001400

EttevõttedHaridusasutused

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSVäljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 21. Eesti ja Soome ettevõtete ning haridusasutuste poolt korraldatud väljaõppe maht täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast

Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.

-31%

+52%väljaõppe maht

20 18.10.2012

Ettevõtete

soovid

Haridus-

asutuste

pakkumin

e

KOKKUVÕTE

Joonis 24. Ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas

• Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama.• Ettevõtted soovivad tulevikus rohkem väljaõpet saada haridusasutustelt.• Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt.Järeldus: struktureerida õppepraktika kompetentsigruppide kaupa mitmetes ettevõtetes

21 18.10.2012

•Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonna ettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada parem ülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest.

•Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamise võimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteks aasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandja soovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisa kompetentse vastaval tasemel töötamiseks. Samuti annaks see süsteem kohest tagasisidet haridusasutusele. Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luua motivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui ka ettevõtetele.

SOOVITUSED

22 18.10.2012

Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvalt aktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemest alates.

Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtet huvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiks ettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistavad iga töötaja koolitusvajadusi, samas näevad valdkonna teiste ettevõtete kompetentside üldist taset. (vt. www.innomet.ee kogemust) Haridusasutused võiks ettevõtete ametialaste kompetentside kaardistamise teostada perioodiliselt õppetöö raames. Sellest tekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasiside haridusasutustele. Selle tegevuse koordineerija võiks olla IMECC.

SOOVITUSED

23 18.10.2012

Tellija: Tallinna EttevõtlusametTeostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp

Mehhatroonika valdkonna suutlikkus ja konkurentsivõime Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas

INNOREG projekt

24 18.10.2012

Ettevõtete klientide jaotus suuruse alusel

Soome ettevõtted teenindavad rohkem suurkliente. Eesti ettevõtted teenindavad väiksemaid kliente.

Missugusesse gruppi kuuluvad ettevõtte põhilised kliendid?

25 18.10.2012

Kliendisegmendid riigiti vastanute alusel

Millised on ettevõtte kliendisegmendid tööstusharude lõikes?

Eesti ettevõtete peamised kliendid on autotööstuses, elektroonikas ning muude alt nimetatud põllumajanduses. Soome ettevõtete peamised kliendid on aparaaditööstuses, tervishoiutööstuses ning muude alt nimetatud ehituses ja laevanduses.

26 18.10.2012

Klientide ostumotiivide hinnangud riigiti

Eesti ettevõtete klientide peamised ostumotiivid on kvaliteet, hind ning paindlikkus.Soome ettevõtete klientidele on hinna asemel kaks korda olulisem margitruudus.

Millised on klientide ostumotiivid?

27 18.10.2012

Uute klientide leidmise allikad riigiti

Eesti ettevõtted tegelevad aktiivsemalt müügiga, mida toetatakse messide, hankekonkursside ja internetiga.Soome ettevõtete tuntus toob kliente, mis võimaldab vähem tegeleda teiste allikatega. See võib olla seotud valdava tegutsemisega siseturul.

Kuidas leiate uusi kliente?

28 18.10.2012

Ettevõtte klientide allikad sõltuvalt tehnoloogilisest konkurentsivõimest

Tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisemad ettevõtted saavad rohkem toetuda tuntusele.Mida madalam on tehnoloogiline konkurentsivõime, seda enam kasutatakse aktiivset müüki.Turuliidrid kasutavad erinevaid klientide allikaid tasakaalustatumalt, nõrgad ettevõtted tuginevad valdavalt aktiivsele müügile.

Ettevõtte on turuliider

Ettevõte on täna paremas seisus kui konkurendid

Ettevõte on konkuren-tidega samal tasemel

Ettevõte konkurentsi-võime on madal

Kuidas leiate uusi kliente?

Ettevõtte tehnoloogiline konkurentsivõime

29 18.10.2012

Hinnangud tänasele turupotentsiaalile

Kuidas hindate oma turupotentsiaali erinevate turgude lõikes täna (2010.a)?

Soome ettevõtted hindavad kõige suuremaks koduturu potentsiaali.Eesti ettevõtete suurimaks praeguseks turuks on Põhjamaad.

30 18.10.2012

Toodete ja teenuste väljatöötamine riigiti

Eesti ettevõtted tegelevad enam uute toodete ja teenuste arendamisega.Soome ettevõtted tegelevad enamasti olemasolevate toodete modifitseerimise ja täiendamisega.

Milliseid tooteid või teenuseid on ettevõte välja töötanud ja juurutanud?

31 18.10.2012

Ettevõtete tootearenduse korraldus riigiti

Eesti ettevõtted tegelevad tootearendusega peamiselt oma arendusosakonnas, oma jõududega, seega väiksema koostööga ettevõtte sees või ettevõtete vahelSoome ettevõtted valdavalt ei oma üldse tootearendusmeeskonda või loovad vastavalt vajadusele ajutisi meeskondi.

Kuidas toimub tootearendus ettevõttes?

32 18.10.2012

Keskmine investeering arendusse aasta kohta

Eesti ettevõtete suurim investeering läheb tehnoloogia arendusse.Soome ettevõtted investeerivad nii toote-, tehnoloogia kui ka ettevõtte arendusse samas suurusjärgus.

Kui suured on investeeringud arendusse keskmiselt ühes aastas?

33 18.10.2012

Muutused ettevõtete struktuurivormis

Milline on organisatsiooni struktuurivorm täna ja tulevikus?

Hierarhilised struktuurid vähenevad mõlemal maalEesti ettevõtteid iseloomustab projektipõhise struktuuri osakaalu tõus.Soome ettevõtetes rakendatakse tooteperekondade struktuuri.

34 18.10.2012

Kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutamine riigiti

Peaaegu kõik ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 standardit ja peaaegu pooled kasutavad ISO 14001 standardit.

Millised kvaliteedijuhtimissüsteemid on kasutusel?

35 18.10.2012

Ettevõtete jaotus juhtimistehnika alusel täna ja tulevikus

Ettevõtted plaanivad tulevikus hakata rohkem kasutama tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ning 6-sigmat.

Milliseid juhtimistehnikaid ettevõte kasutab ja plaanib kasutada?

36 18.10.2012

Juhtimistehnikate rakendamine tooteliigiti

Pooltooteid valmistavate ettevõtete seas rakendatakse enim erinevaid juhtimistehnikaid.

Milliseid tooteid ja teenuseid ettevõte pakub turule?

37 18.10.2012

Ettevõtete protsessimuudatuste sagedus riigiti

Eesti ettevõtete protsesse muudetakse sageli.Soome ettevõtted muudavad oma protsesse valdavalt väga harva.

Kui sageli teete muudatusi ettevõtte protsessides?

38 18.10.2012

Ettevõtete struktuurimuudatuste sagedus riigiti

Eesti ettevõtete struktuuri muudetakse sageli.Soome ettevõtted muudavad oma struktuuri valdavalt väga harva.

Kui sageli teete muudatusi ettevõtte struktuuris?

39 18.10.2012

• Peaaegu kõik Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 või / ja ISO 14001 standardit.

• Pooltooteid valmistavad ettevõtted kasutavad enim erinevaid juhtimistehnikaid.

• Tulevikus kasutatakse rohkem Tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ja 6-Sigmat.

• Eesti ettevõtted on paindlikumad ning teostavad muudatusi oma protsessides ja struktuuris oluliselt sagedamini kui põhjanaabrid.

Põhijäreldused kvaliteedijuhtimise kohta

40 18.10.2012

Ettevõtete kontrolli korraldus riigiti

Soome ettevõtted kontrollivad oluliselt rohkem tööpingis ja mõõtemasinas.Eesti ettevõtted teostavad valdavalt kontrolli töökohal pärast tööoperatsiooni sooritamist ja toodete lõppkontrolli.Soome ettevõtted kasutavad samaaegselt rohkem kontrollimeetodeid.

Kontrolli printsiip

41 18.10.2012

Kasutatavad mõõteseadmed riigiti

Soome ettevõtetes kasutatakse erinevaid mõõteseadmeid oluliselt rohkem kui Eesti ettevõtetes.

Milliseid mõõteseadmeid kasutate?

42 18.10.2012

Mõõdetavad näitajad riigiti

Soome ettevõtted tegelevad rohkem erinevate parameetrite mõõtmisega.

Milliseid näitajaid mõõdate oma ettevõttes?

43 18.10.2012

Peamised koostööpartnerid riigiti

Peamiste koostööpartnerite tähtsuse järjekord Eesti ja Soome ettevõtetes on sama, kuid Soome ettevõtted teevad oluliselt rohkem koostööd kliendiga

Kes on teie ettevõtte peamised koostööpartnerid?

44 18.10.2012

Koostöövormides osalemine riigiti

Eesti ettevõtted teevad vähe koostööd ja praktiliselt ei oma klastri- ja kvaliteedialast koostöökogemust.Kõik Soome ettevõtted teevad aktiivselt koostööd.

Millises koostöövormis ettevõte osaleb?

45 18.10.2012

Koostöö ulatus riigiti

Eesti ettevõtted teevad koostööd peamiselt oma riigis ja Euroopas. Soome ettevõtete koostöö geograafia on mitmekesisem.

Milline on koostöö ulatus?

46 18.10.2012

Ettevõtete käibed ja kasumid

Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtete käibed on samas suurusjärgus.

47 18.10.2012

Innovatsiooni ja kasumi vaheline seos

Kõrgema kasumi teenijad investeerivad uue põlvkonna toodetesse ja kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, aga vähem järk-järgulisse täiustamisse.

48 18.10.2012

• Eesti ettevõtted on paindlikud, teevad palju muudatusi, kuid teevad tootearendust põhiliselt oma organisatsiooni sees ja teevad vähe koostööd.

• Soome ettevõtted fokusseeruvad suurklientidele, teevad nendega ja teiste partneritega koostööd, mõõdavad palju tehnilisi parameetreid ja reeglina juba protsessi käigus, mitte pärast tootmist täiendava tegevusena. Samuti keskendutakse müügile ja klienditeenindusele ning suudetakse minna ka Euroopast kaugemale.

• See võimaldab Soome ettevõtetel stabiilsemalt töötada.

Kokkuvõte

Paindlikkus ka ligikaudsus

Jäikus ja täpsus

Koostööaldis

Eraklik

Eesti

Soome

49 18.10.2012Eesti ettevõtetele: • Erineva koostöö kogemus on väike, oleks vaja koolitust ja motivatsiooniskeeme.• Suunata kliendifookus senisest enam suurettevõtetele ja arendada oma tegevust nende

vajadustest lähtuvalt, samuti arendada margitruudust.• Leida koostöövorm, mille abil rakendada tegevuskeskset mõõtmist ja suurendada tootmise

täpsusklassi.

Soome ettevõtetele:• Turundus väljaspool Euroopat on alanud, kuid pole veel jõudnud märgatavate tulemusteni• Uurida paindlikkuse taset ja olulisust klientidele ning koostada ettevõttepõhine

rakenduskava.• Kaasata Eesti ettevõtteid Soome võrgustikesse ja koostööalgatustesse.

Kahe riigi koostöö arendamisele: • Kahe riigi koostöös oleks turundus väljaspool Euroopat odavam ja tulemuslikum.• Kuna Eesti ja Soome klientide tegevusvaldkonnad on erinevad, siis võiks analüüsida

täiendava müügi võimalusi olemasolevatele klientidele aparaaditööstuses, autotööstuses jm• Kaardistada klientide tagasiside ja koostada selle põhjal individuaalsed ja gruppide plaanid• Kaardistada sisseostu vajadused ja arendada omavahelist müüki.• Eestisse rajatav keskus motiveeriks koostööd alustama ja tugevdaks mõlema maa

ettevõtete võimekust suurklientide segmendis.

Soovitused

50 18.10.2012

- Milliseid mõtteid uuringust saan kasutada oma ettevõttes?

- Kuidas saada kasu koostööst Soome partneritega?

- Milliseid uuringuid oleks vaja teha?

Diskussioon

51 18.10.2012

Aitäh!Tõnu Hein

HeiVäl ConsultingKollane 8/10-7, 10147Tallinn

GSM:  +372 509 4004

Skype: tonu.hein

e-mail: tonu.hein@heival.eehttp://www.heival.ee