ENERGEETILINE METS: metsaomanikud proovisid puude energiavälja vaadata Lk 2

M A ALE HE LISA

26. mai 2011Nr 5 (136)

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 2 P Ä E V A K A J A

Metsaomanikud katsusid puude energiaväljaSakala Metsaühistu õppepäeval, mille peateemaks oli metsa- ja pargipuude tervislik seisund, näidati puu tervise hindamist aparaadiga ja ilma.

Puuhoolduse spetsialist Sulev Järve Eesti Arboristide Ühin-gust näitas pärast loengut, kui-das spetsiaalse aparaadiga on võimalik hinnata puu tervist. Imepeenike andur puuritakse puu tüvesse ja aparaat joonistab tüve läbilõikepildi.

Hiljem näitas metsakonsulent Tiina Viir oma meetodit, kuidas puu energeetilise keha järgi ta seisundit vaadata. Tema sõnul on igal puul oma energeetiline

keha, mis näiteks suurel pihlakal ulatub viie meetri kaugusele puu tüvest. Lehisel jälle on see umbes 2,5meetrise raadiusega. Kui neid suurusi teada, märkab ka puu haigust, sest haige puu energee-tilise keha tsoon väheneb.

Tiina Viir rääkis, et ta ise hak-kas puude energia olemasolu kogema Luua metsanduskoolis töötades, kui Luua pargis jalu-tas ja tammede energia justkui ise ta juurde tuli.

“Inimene ka on energeetili-ne keha. Puud aitavad inimese energeetilist seisundit paranda-da,” ütles Viir, jutustades, kui-das ta Luual elades seda puude-ga suhtlemist õppis.

Oma juttude tõenduseks võt-tis naine kaelast kaelaehte, hoi-dis seda rippes sirgelt ette siruta-

tud käes ja lähenes lehisele. Tea-tud hetkel hakkas ehe paela otsas ringe tegema, mis siis näitas puu energeetilisse tsooni jõudmist.

“Sel pihlakal on see tsoon kaks ja pool meetrit,” näitas Tii-na Viir oma ehtega kõrval kasva-va puu juures. “Selle puu tervis ei ole hea, kuna pihlakal peaks see tsoon ulatuma viie meetrini.”

Metsaomanikud asusid proovi-ma, kas nende käes kaelaehe rin-ge teeb. Neljast proovijast kahel ei õnnestunud seda näha, kahe käes ehe tõepoolest ringitas.

Tiina Viir ütles, et teoreeti-liselt saaks iga inimene samal kombel puude energeetilist välja vaadata, kuid segada võib inime-se enda energeetiline seisund.

ML

Uue seaduseelnõu järgi tohib põllumees osta vabalt nii põllu- kui metsamaad, aga metsamees ainult metsamaad.

Seoses üleminekuaja lõppemi-sega Eesti põllu- ja metsamaa-de müügil kiitis valitsus eelmi-se neljapäeva istungil heaks seaduseelnõu, mis muudab kinnisasja omandamise kitsen-damise seadust.

Seni said maavanema loa-ta osta suuremat kui 10 hekta-ri suurust põllumajandus- või metsamaad Euroopa Majan-duspiirkonna lepinguriigi isi-kud, kes olid tegelnud Eestis vähemalt kolm viimast majan-dusaastat põllumajandustoo-dete tootmise või metsa majan-damisega.

Uue eelnõu järgi saavad alates 1. maist 2011 seda maad maavanema loata osta nii Eesti, Euroopa Majandus-piirkonna lepinguriigi kui ka OECD liikmesriigi kodanikud, kui nad on tegelnud kolm aas-tat põllumajanduse või metsa-majandusega ükskõik millises mainitud ühendustesse kuulu-vas riigis.

Erametsaliit protesteerib selle vastu, et eelnõus on ik-kagi erinevus: põllumajandus-tootjad saavad võimaluse osta nii põllu- kui ka metsamaad, aga metsamajandamisega te-gelejatel lubatakse osta vaid metsamaad.

“Selline tootjate eristamine põhjustab kinnisvaraturul eba-tervet konkurentsi, soodustab variisikute kasutamist ja kin-nistute asjatut tükeldamist,”

märkis pressiteates erametsa-liidu tegevjuht Ants Varblane.

Eelnõu seletuskirjas on va-hetegemist põhjendatud nii: Põllumajandusmaa oman-damisel saab seaduse eesmär-ki täita eelkõige tingimusel, et seda maad hakatakse kohe oskuslikult kasutama, välti-des maa sattumist isikute kät-te, kes seda ei oska. Eelkõige annab selle garantii põlluma-jandustoodete tootmise koge-mus. Ajalooliselt on Eesti põllu-mehe omandis olnud korraga nii põllu- kui ka metsamaad, mis on taganud põllumehele oskused ja kogemused kasu-tada mõlemaid maid. Lähtu-valt sellest näeb nii kehtiv sea-dus kui ka uus eelnõu ette, et metsamaa omandamise korral on piisav, kui selle omandajal või kasutajal on vähemalt põl-lumajandustoodete tootmise kogemus. Kui mõnel metsamaal met-samajanduslikud tegevused mingil põhjusel teatud perioo-di jooksul viibivad, ei too see üldjuhul kaasa metsa seisun-di kiireid või pöördumatuid muudatusi. Isik, kellel on üksnes metsa majandamise kogemus, ei taga põllumajandusmaa omandaja-na kindlustunnet, et ta oskaks seda maad viivitamata jätku-suutlikult ja püsivalt kasuta-ma hakata.

Ka kõige lühiajalisem põllu-majandusmaa kasutusest väl-ja minek võib tuua selle maa suhtes aga pöördumatuid või majanduslikult kulukaid kah-justusi või muutusi.

ML

22. mail viis Erametsakeskus Tallinna ja Harjumaa loodus-huvilised Vihterpalu metsa, et rääkida seal loodusest ja tulekahjudest. Bussitäis rah-vast sai näha ilusat loodust, aga kõrva taha pandi nii mõndagi õpetlikku metsade ja seal toimuvate tulekahju-de kohta.

Maaülikooli doktorant Kristi Teppo ja erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eel-maa tutvustasid retkest osa-võtjatele varasematest põ-lengutest kahjustatud met-sa ja seda, kui kaua võtab te-gelikkuses aega põlenguala taastumine.

Lisaks teistele metsapõ-lengute tekkepõhjustele said retkelised teada, kui ohtlikud on metsale mootorsõidukitest paiskuvad sädemed.

Matkal tutvuti ka metsa ökosüsteemiga ja muu hul-gas õpiti määrama puude va-nust.

Retkelistele räägiti met-saomanike muredest, mis on seotud valesse kohta pargi-tud autodega, inimeste hoo-letu käitumisega, ka kahjur-putukatega.

Euroopa Komisjoni toeta-tava metsatulekahjude en-netamise Life-projekti raa-mes minnakse samasuguse-le õpperetkele järgmisena Harjumaa metsaomanikega 15. juunil Mähustesse ja Pär-numaal on retk 17. juunil.

Loodushuvilistega arut-letakse metsatulekahju-de teema üle Pärnumaal laupäeval, 18. juunil. Täp-sem info ja registreerumine pille.aasamets@eramets.ee ja telefonidel 683 6066 või 518 0641.

ERKI HELEMÄE

Tiina Viir näitab, kuidas puu energiavälja tajuda.

Erametsaliit pole rahul põllumeeste eelistamisega

Mets taastub tulekahjust kaua

VIIO AITSAM

514 9668 5341 3723

rajakt@hot.ee

Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.

Ostameraieõigustja metsakinnistuid.

Teostamevõsaraiet javäljavedu.

Helista ja küsi lisa!

tel 5354 1618, www.haket.ee

Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.

metsa ülestöötamine.

Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa

tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 P Ä E V A K A J A 3

Metsa uuendamise toetus 2010. aastal maksti erametsade uuendami-se toetust 8 679 135 krooni ulatuses. Toetati metsa uuen-damise töid 4049 hekta-ril, sealhulgas istutamist 883,2 ha, maapinna ettevalmistust 1422 ha, noorendiku hooldamist 1743,8 ha. Lisaks maksti toetust ca 2,29 miljoni taime soetamiseks.

Allikas: Erametsakeskus

STATISTIKA

Metsaomanikud on tänavu hädas sellega, et istutamiseks ei jätku taimi.

Taimepuuduse üks põhjus on olnud ka see, et RMK suuren-das järsult istutusmahtusid rii-gimetsas.

Varasemaga võrreldes oli is-tutusplaan kolme miljoni taime võrra suurem, kokku tänavu siis 13 miljonit taime.

Riigimetsa uuendustööde maht on RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul 8400–8600 hektarit aastas. 70% raielanki-dest uuendatakse männikülvi ja -istutusega ning kuuse- ja kase-taimede istutusega.

20% lankidest tehakse maa-pinna ettevalmistust loodusli-ku kase ja haava kasvamise soo-

dustamiseks ja 10% lankidest jäetakse väga märgades kasvu-kohtades looduslikule uuene-misele.

Erametsaomanikud haistsid istikupuudust juba sügisel, kui selgus, et RMK-l taimeülejää-ke 2011 kevadeks ei ole. Viru-Lemmu Metsaseltsi juht Gui-do Ploompuu ütles, et suur osa seltsi ühisest taimehankekogu-sest tuli kokku otsida väiksema-te taimekasvatajate käest, kuid jäi puudugi.

Väikeste koguste kaupa

“Meie taimevajadus oli 150 000 tükki, kuid osa väikestest kasva-tajatest vaid 20 000–30 000 tai-me kasvatavadki,” ütles Guido Ploompuu.

Osa seltsi liikmetest otsis ise taimeostuvõimalusi. Ühi-

selt hangitud taimedega uuen-dati Ploompuu sõnul umbes 75 hektarit lanke.

Istutuse asemel külv

Põlva Metsaomanike Selts, kes samuti ühiselt metsade uuen-damist korraldab, tegi istiku-puuduse tõttu tänavu palju hoopis külvi. “Põhiliselt männi-seeme, aga osaliselt ka männi-kuuseseemne segu, mida siin-sed kasvukohatüübid võimal-davad,” ütles Põlvamaa tugiisik Tarmo Lees.

Põlvamaal käib asi nii, et ko-gutakse kokku seltsi liikmete metsauuendussoovid ja ka maa-pinna ettevalmistust tehakse ühiselt – masin saab sõita ühte kindlat marsruuti metsast met-sa. Külvi tehti tänavu umbes 40 hektaril, istutust umbes 10 hek-

taril ja maapinna ettevalmistust rohkem kui 65 hektaril.

Tarmo Lees ütles, et peale selle veel istutamised, mis tehti kolmel korral talgute korras.

“Need, kes varakult eelmisel aastal taimed ette tellisid, neid ikkagi ka said, aga paljud met-saomanikud ei ole veel harjunud nii pika planeerimisega,” rääkis Tarmo Lees. “Kui planeerimine oleks parem, oleks ka taimekas-vatajatel rohkem kindlust ja tai-mi oleks rohkem saada.”

Taimepõuda aitas leevenda-da erametsaliidu kaudu hangi-tud Leedu kuusetaimede kogus.

Toetuse toel

Vardi Erametsaseltsi juht Taa-vi Ehrpais istutas oma metsa ka kaseseemla seemnest kas-vatatud kaske. Keskkonnaame-

ti metsauuenduse peaspetsia-listi Eda Tetlovi sõnul olid need väärtuslikud kased üks selline sortiment, mida tänavu tuli sel-lepärast Lätti müüa, et siin ost-jaid polnud.

Kõik metsaistutajad, kellega metsauuendusest juttu oli, ütle-sid, et plaanivad ka Erametsa-keskusest uuendustoetust kü-sida.

“Kui taimed on ostetud, siis ikka,” ütles näiteks metsaoma-nik Leili Mihkelson. Kuna te-mal suuri raieid pole olnud, oli talgu korras istutamise mahuks 1000 taime.

Põlvamaalased esitavad uuendustoetuse taotluse istutu-se ja maapinna ettevalmistuse kohta. Seemnete ostu Eramet-sakeskuse kaudu ei toetata.

ML

RMK nõukogus vahetusid liikmedValitsus kinnitas RMK üheksa-liikmelise nõukogu uue koossei-su, kuna kahe senise liikme vo-litused lõppesid seoses Riigiko-gu liikme volituste lõppemise-ga, kaks esitasid lahkumisaval-duse ning majandus- ja kommu-nikatsiooniministeerium nime-tas nõukogusse uue esindaja.

Persooniti vahetus tegelikult vaid neli inimest, kuna riigiko-gulane Tõnis Kõiv, kes seni oli nõukogus Riigikogu esindajana, on seal nüüd keskkonnaministri nimetatud asjatundjana.

Uues koosseisus on keskkon-naministeeriumi esindajana en-diselt kantsler Rita Annus ja ase-kantsler Andres Talijärv. Rahan-dusministeeriumi esindab endi-selt Ivar Sikk. Majandus- ja kom-munikatsiooniministeeriumi esindab nüüd Andres Jalak.

Keskkonnaministri nimetatud asjatundjana jätkab Mati Polli ja uue asjatundjana on nüüd nõu-kogus ka riigikogulane Jaanus Tamkivi.

Riigikogu otsusega nimetatud uued nõukoguliikmed on Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne.

ML

Taimede taga ajamise kevad

JÜRI PERE

Pilt on tehtud metsanädala talgutel Kullamaal Einar Pärnpuu metsas.

Uus keskkonnaminister Keit Pentus on nimetanud RMK nõu-kogu liikmeks ka endise kesk-konnaministri Jaanus Tamkivi.

vahetusid

Valitsus kinnitas RMK üheksa-liikmelise nõukogu uue koossei-su, kuna kahe senise liikme vo-litused lõppesid seoses Riigiko-gu liikme volituste lõppemise-ga, kaks esitasid lahkumisaval-duse ning majandus- ja kommu-nikatsiooniministeerium nime-tas nõukogusse uue esindaja.

vaid neli inimest, kuna riigiko-gulane Tõnis Kõiv, kes seni oli nõukogus Riigikogu esindajana, on seal nüüd keskkonnaministri nimetatud asjatundjana.

naministeeriumi esindajana en-diselt kantsler Rita Annus ja ase-kantsler Andres Talijärv. Rahan-dusministeeriumi esindab endi-selt Ivar Sikk. Majandus- ja kom-munikatsiooniministeeriumi esindab nüüd Andres Jalak.

asjatundjana jätkab Mati Polli ja uue asjatundjana on nüüd nõu-kogus ka riigikogulane Jaanus Tamkivi.

uued nõukoguliikmed on Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne.

Uus keskkonnaminister Keit Pentus on nimetanud RMK nõu-kogu liikmeks ka endise kesk-konnaministri Jaanus Tamkivi.

DELFI

Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

OSTAME:Kasvavat metsa

ja metsakinnistuidMetsamaterjali

ja raieõigust

T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !

tel 489 0696, 506 9966

faks 489 0697

priimo.mets@priimo.ee

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga

koormatud kinnistuid)

Kasesaepaku ost,

hind 54,5 ja 57,5 €/tm.

VõsaRaiejäätmeid

Teave: REINPAUL OÜ, tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee

www.reinpaul.ee

O s t a m e :

www.eramets.ee

Toetus metsa uuendamiseks Parim koht metsamaa müügiks!

tel 501 7886www.kinnistu.ee

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 4 I N T E R V J U U METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 I N T E R V J U U 5

Saksamaa Baden-Würt-tembergi liidumaa uus punaroheline valitsus teeb metsanduses suuri muu-datusi, mistõttu saetöös-tused kardavad sagedase palgipuuduse asendumist palgipõuaga. Valimiste võitjad plaanivad nimelt võtta loodusliku mitmeke-sisuse säilitamise eesmärgil kaitse alla 10% avalikest metsadest. See tähendaks 86 800 ha kaitsealuseid metsi, mille hektaritagavara on keskmiselt 361 tm/ha. Need metsad serditakse FSC nõuete järgi, lage-raieid vähendatakse suurel määral ja suurelt piiratakse ebatsuuga kasvatamist.

Austria metsade pindala on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 30 000 ha. Riigi saetööstuste orga-nisatsiooni juht Christoph Kulterer soovitab Austrias kasutada aktiivse sääst-va metsanduse mudelit, märkides, et majanduslikult aktiivne puidukasutus oleks lahenduseks ka mitmele keskkonnaprobleemile.

Ukrainas on viimasel kümnendil aasta raiemaht kahekordistunud. Näiteks 2009. aastal raiuti seal 17 mln m3 puitu. Arvatakse, et raiemahud ja metsade pindala suurenevad veelgi, kuid probleemiks on varu-tava puidu madal kvaliteet ja radioaktiivselt saastunud piirkonnad. Ukraina 9,7 mln hektarist metsast on umbes 3,5 mln ha Tšer-nobõli tuumakatastroofi tõttu vähemal või suuremal määral saastunud. Rohkem saastatud metsaalad on majandamisest täielikult väljas ning puidu ja puit-toodete radiatsioonitaset kontrollitakse endiselt.

Raietöid teevad pea-miselt raiemehed. Puidu kokkuvedu käib enamasti traktoritega, kuid mõningal määral kasutatakse ka ho-buseid. Peamised puuliigid on mänd, tamm ja kuusk, kusjuures tamme raievanus on 110 aastat.

Juurepess on kuuse- ja männimetsade ohtlikem mädandaja. Soomes levib see seen peamiselt riigi lõunaosas, aga kliima soo-jenemine kiirendab leviku laienemist. Näiteks männi- juurepess on piirkonniti levinud üle saja kilomeetri lääne poole ja uusi esi-nemiskohti on leitud ka Lõuna-Pohjanmaalt.

Mänd saab juurepessust suhteliselt kiiresti otsa. Kuused püsivad küll kauem elus, kuid nende tüve parim osa mädaneb. Metsainsti-tuudi hinnanguil põhjustab juurepess Lõuna- ja Kesk-Soome okaspuumetsades igal aastal kahju 45–50 miljoni euro ulatuses.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

VÄLISMAA METSAKAJA

Metsa- ja puidutööstuslii-du eestvedamisel on valmi-nud elektroonilise veosele-he infosüsteem ELVIS, mis võimaldab paberkandja asemel elektroonilist andmevahetust. See hoiab kokku paberite täitmise aega ja muudab tegutsemi-se tõhusamaks.

Eestis raiutakse aastas umbes 6 mln tm puitu, mil-le teisaldamiseks tehakse vähemalt 350 000 vedu. Kuna kõigil puidu vedajatel peab kaasas olema veose-leht, täidetakse aastas ligi-kaudu 350 000 veoselehte kolmes eksemplaris – puidu saatjale, vedajale ja saajale. Lisaks tuleb paberkandjal olevad andmed kolmes kohas käsitsi infosüsteemi-desse sisestada.

Üleminekut paberivaba-le metsamaterjalide veole alustab ühena esimestest RMK, kes loodab uue süs-teemi täielikult juurutada 2012. aasta alguseks. E-veoselehe keskkonna tervikliku kasutuselevõtu tagab, kui süsteemiga liituvad nii metsamaterjali müüjad, vedajad kui ostjad. ELVISt haldab ja majandab Elion, infosüsteemi kasuta-jate esmane autentimine toimub ID-kaardi ja mobiil-ID abil.

Eestis on nüüdseks PEFC säästva metsama-janduse sertifi kaadiga serditud 870 753 ha metsi, sellest 817 336 ha on RMK metsad. PEFC tarneahelas on serditud 12 ettevõtet, neli neist on lisandunud 2011. aasta jooksul. PEFC metsanduse sertimissüs-teem loodi Euroopas 1999. aastal. Sertifi kaat tunnis-tab, et vastavat metsa on majandatud seadusi ja häid tavasid järgides, või et puit, mida müüakse-ostetakse või millest tooteid valmis-tatakse, on pärit säästlikult majandatud metsast.

Keskkonnateabe keskus kutsub kõiki üles 1. sep-tembrini kandma loodus-vaatluste andmebaasi teateid võõrliikide kohta. Ühtlasi öeldakse, et Eesti võõrliikide nimekirjas on ligi 1000 liiki, ent esmajär-jekorras oodatakse teateid 23 liigi kohta.

Soontaimedest on nende seas näiteks harilik kirikakar, harilik tõlkjas ehk rakvere raibe, ida-kitse-hernes ehk söödagaleega, hulgalehine lupiin ehk hulgalehine hundiuba, Sosnovski karuputk.

Teateid oodatakse ka kährikkoera, ondatra, mingi, Lusitaania teeteo, hobukastani-keerukoi jt kohta.

Loodusvaatluste andme-baas on internetis aadressil http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Allikas: RMK, Eesti Metsa-sertifi tseerimise Nõukogu,

Keskkonnateabe Keskus

ME T SAK A JA

Hardi Tullus: Metsas toimetaja on usaldust väärt

Kus me oma metsandusega ole-me, kas traditsioonilisel rajal või ristteel?

Oleme traditsioonilisel rajal. Eestis on küllaltki hea metsan-duslik tava, mille järgi on metsi paarsada aastat majandatud.

Sellel rajal on loomulikult jõnkse sees. Näiteks pärast Teist maailmasõda olid suured üle-raied ja ka esimese iseseisvusaja alguses raiusid vastsed eramet-saomanikud, kes asunikutalud kätte said, rohkem.

Kui 1990. aastatel tekkis uuesti erametsandus, raiuti taas rohkem kui juurdekasv. Kordus see, mis 1920. aastate algul.

Neid, kes 1990. aastatel põh-justasid erametsanduse nega-tiivset mainet, metsas enam ei ole. Nüüd jagunevad erametsa-omanikud üldiselt kahte rühma. Ühel osal ei ole huvi oma metsas toimetada, sest nad saavad põhi-sissetuleku mujalt, linnast.

Teine rühm on tõelised pe-remehed, kes varuvad metsast puitu, kasvatavad metsa, mõt-levad, kuidas seda hoida ja jär-jepidevalt edasi pärandada ning omandavad teadmisi.

Selle rühma kõla on meie ühiskonnas järjest tugevamaks muutunud. Täienduskoolitustel on olnud siiras rõõm näha oma-nikke, kes tahavad uusi teadmi-si ja on juba väga palju juurde õppinud, olenemata sellest, mis haridus neil on.

Ma usun, et üldiselt on Ees-ti metsandus olnud tänapäeva mõistes säästlik ja järjepidev ala-tes 1960. aastate teisest poolest.

Samas on ühiskonnas hoiak, et metsa majandamine on halb, ri-kub loodust, raiudes saab mets otsa ja nii edasi.

Küsigem keskkonnakaitsja-telt, millised linnu-, looma- või taimeliigid on Eestist kadunud

metsandusliku tegevuse tõttu. Ei ole neid liike. See tähendab, et – olgu teadlikult või mittetead-likult, aga oleme oma metsades toimetanud nii, et see kõik on al-les, mida nüüd kiputakse karmi-de meetoditega kaitsma.

Üldmõistena võib Eesti metsi nimetada poollooduslikeks. See tähendab, et nad on suhteliselt looduslikud, samas on rajatud metsakultuure, uuendatud met-sa, kasutatud eri raieviise. Ena-mikus metsades ju väga ei mär-kagi, kui palju seal inimene on tegutsenud.

Kui meil on natuke puhtkuu-sikuid, mis on täielikult inimese kujundatud, siis selles pole mi-dagi halba. Poleks ka hullu, kui põllumaadele lisanduks istan-dikke, mis pole pärismetsandus ega peagi olema, sest see on liht-salt puidu biomassi tootmine.

Eestis on metsade osakaal ol-nud ka alla 20 protsendi, aga nen-de majandamine on olnud jär-jepidev ja see ongi meile toonud kõik need loodusväärtused, mida nüüd rangelt kaitsta tahame.

Metsaomanike tegutsemisviisi-de erinevus võiks äkki just see olla, mis inimmõju mosaiiksu-sega koosluste mitmekesisuse-le kaasa aitab...

Nojah. Ega ei ole ju midagi halba ka selles, kui praegu osa-des metsades üldse ei tegutseta, aga maailma rikkaimad riigid on hädas, et suur osa metsadest on passiivsete omanike käes.

Mina tahan just seda rõhuta-da, et võiksime metsanduslik-ke piiranguid vähendada. Meie metsaseadus on siiani kantud hirmudest, nagu oleks metsa-

omanikud röövlid, kes raiuvad ja hävitavad.

Ma ei vaata negatiivselt met-sas tegutsemist, vaid pigem näi-teks seda, et Haanjamaal tehak-se jälle üht kaitseala, kus tahe-takse inimestel metsaga tegele-mine täielikult keelata.

Kui me kõik ära keelame, peame ühel hetkel hakkama oma metsade eest niimoodi pea-le maksma, nagu näiteks praegu püüame puisniite alles hoida. Maailmas on selle kohta palju näiteid. Näiteks mägimetsade-ga seal, kus inimestel pole erilist majandamishuvi. Mets vananeb

ja mingil hetkel ei täida enam ka oma keskkonnarolli, rolli maas-tikuelemendina jne. Ja ühiskond maksab peale, et keegi üldse mi-dagi teeks seal metsas.

Me ei pea selleks kõigepealt kraavi minema, et neid asju mõista. Võiksime jätkata oma mõõduka metsandusega.

Viimatine metsaseaduse lee-vendamine tõi kaasa valulisi reaktsioone. Me ühiskonnas on ikka kole hirm raiumise suhtes.

Võiks ju spekuleerida, mis siis saaks, kui me ei seaks seaduse-ga ühtegi piirangut. Mina arvan, et midagi õudset ei juhtuks. See, kes ei raiu, ei raiu ikka. Kes on hea peremees, on sama hea ka siis. Need, kes illegaalselt või poolillegaalselt on oma metsad

maha võtnud, oleks need võt-nud nii või teisiti.

Riigimetsatöötajatel on ame-tijuhendid, et nad peavad seda metsa hoidma. Kui neil on kutse-eetika ja kõrghariduse metsan-dusteadmised, siis midagi õudset nad tegema ei hakkaks. Kui me üldse ei usalda, siis me ei saagi oma ühiskonda uskuma hakata.

Eestis on rangelt kaitstavaid metsaalasid, mida on päris kurb vaadata – tormist uppi heide-tud poolkuivanud risu-räsu.

Kurvaks teeb, kui kaitse alla võtmise põhjendus on naiivne, kui metsaspetsiifikat ei ole ar-vestatud. Näiteks luitemänni-kud. Taas tuleks mõelda, miks need luited nii on kujunenud, kuidas neid korras on hoitud,

mida inimene sealt ära on võt-nud ja kuidas ta seda männikut on uuendanud.

Mõne asja õppis keskkonna-kaitse juba aastakümneid taga-si kiiresti ära. Kui Euroopas ha-kati inimtegevuse keelamisega kaitsma rannikualade ja saarte taimestikku ja linnustikku, näh-ti varsti, kuidas pilliroog kasvas peale nii, et taimerikkus ranna-niitudelt hoopis kadus. Saadi aru, et tuleb ikkagi lasta inimes-tel seal edasi toimetada. Metsas on paljudel juhtudel see koge-mus veel õppimata.

Mets muutub hoopis aegla-semalt ja seetõttu ongi olemas kaunis soov konserveerida mets parkmetsana, vääriselupaiga-na vms. Võib-olla 10–20 aas-taks saabki seda teha, aga mit-

te kauem. Siia sobib see tuntud ütlus, et kui tahame saja aasta pärast saja-aastaseid puid, tuleb need praegu kasvama panna.

Linnas ka ei ole võimalik, et kõik alleed ja pargid koosneks saja-aastastest puudest.

Juba tegutsevad metsaomani-kud õpivad juurde, aga linnas elavatel passiivsetel metsa-omanikel on ju veel üks takis-tus teel – just seal levib rohkem nn puukallistajate liikumine...

Eks see näitab, et ühiskond on rikkamaks saanud. Kui kõht on täis, siis mõeldakse rohkem nii-sugustele asjadele. Ja metsame-hed ise võtavad liiga harva sõna. Ei levita piisavalt asjalikku kainet arusaama ja tõdesid, mida met-sandus üldse tähendab.

Puukallistajad on hingelt ju head inimesed. Aga näiteks, kui kuulsin kriitikat metsanduse arengukava suhtes, tekkis küll mõte, et inimesed võiksid selle enne läbi lugeda, kui kritiseeri-ma hakkavad.

Üks kritiseerija “Osooni” saa-tes ütles, et juba seda dokumenti diagonaalis vaadata on väga õud-

ne... Minu arvates on õudne hoo-pis eelarvamuse kütkes olemine.

Mida teha, et metsamõte nor-maalseks muutuks? Kas tuleks põlvkonnavahetust oodata?

See mõte on juba muutumas normaalsemaks, metsaomani-ke negatiivse aura tekkimise pe-riood on möödas ja RMK on üle elanud oma valulised reformid.

Erametsandust on hakatud toetama. Sellelgi on kaudne po-sitiivne mõju kogu ühiskonnas. Kui nähakse, et midagi toetatak-se, siis seostatakse seda millegi vajaliku ja heaga.

Samas võib kas või üksainus lause kusagil kõik jälle nulli-da. Näiteks “Aktuaalne kaame-ra”, kus uudiste tekstiribal jook-seb pealkiri, et RMK ei ole jätku-

suutlik. See Riigikontrolli auditi-ga seotud teade oli võib-olla üks õudsemaid sõnumeid, mida on suudetud niimoodi avalikkuse ette paisata. Kusjuures auditee-rijad ise ka ütlevad, et ega nad päris nii ei mõelnud.

Ma omajagu süüdistan mee-diat, kes riputas 1990. aastatel metsameestele külge puiduärika sildi ja muutis sõimusõnaks lage-raie, mis on üldlevinud metsan-duslik mõiste, üks tegutsemis-viis, kuidas Põhjamaades küp-sest metsast puitu varutakse.

Põllumeest on meil metsame-hest hoopis rohkem hoitud. See on mõistetav ka, kõht peab ju täis olema. Pole kunagi öeldud teravil-ja kokkuostja kohta rukkiärikas.

Aga kõik need emotsionaal-sed hinnangud... Kas kõrre-põld on ilus või inetu, kas lage-raielank on ilus või inetu.

Mind õpetas dotsent Lembit Muiste nii, et ega ükski mets ei ole pärast raiet ilus. Me võime küll ütelda, et ilusti tehtud, kor-ralik töö, kuid põhimõtteliselt on see ikka loodusele vahele se-gamine. Aga see hetketulemus – raielank – ei saagi eesmärk olla. Eesmärk on saada metsast neid hüvesid, mida me saada tahame – puit, puidust tooted jne.

Üks plusse nõukogude ajal oli, et suurte maanteede ääres lageraieid ei tehtud. Nüüd on need metsad küpsed, neid raiu-takse ja iga lank paistab silma.

Ma olen soovitanud inimeste-le, kes metsas ei käi, aga Tartu ja Tallinna vahet saalivad tihti, et tehke statistikat ja lugege kokku iga kilomeetri järel, kas tee ää-res on lageraie või kasvav mets. Ja kasvav mets jagage kaheks: kas seal on viimasel 10–20 aas-tal midagi tehtud või tundub, et pole aastakümneid midagi teh-tud. Vaadake, mis protsent ku-juneb.

Täiesti kindel, et üle poole on sellist metsa, kus pole mitte mi-dagi tehtud.

Me võime lõpuks ju nii ka teha, et üldse ei raiu midagi. Ei kasvata vilja ka ja elektrivoolu ostame Venest või Soomest. Aga selleks peaksime kõik pankurid olema. Me ei ole seda. Isegi Šveit-sis haritakse põldu ja metsa.

VIIO AITSAM

Need, kes räägivad Eesti metsanduse jätkusuutmatusest, pole end tegeliku eluga kurssi viinud, ütleb maaülikooli professor, tänavu ka erametsasõbra tiitli pälvinud Hardi Tullus.

“Oli võimalik ette prognoosida, et 1990. aastatel tekkiv suurem raie jääb lühiajaliseks,” ütleb professor Hardi Tullus.

Kui me üldse ei usalda, siis me ei saagi oma ühiskonda uskuma hakata.

Üldiselt on Eesti metsandus olnud tänapäeva mõistes säästlik ja järjepidev alates 1960. aastate teisest poolest.

VIIO AITSAM

KASE-SPOONIPAKKU

OÜ Valmos ostab

•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)

OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa

EeroNõmm,tel5296428

Tel 622 1460, 505 6322eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad,

palki ja paberipuitu, küttepuitu ja

võsa-raiejäätmeid

O s t a m e :• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali

P a k u m e :headhindaningkvaliteet-setmetsaülestöötamisejatransporditeenust

O s t a m e :•metsakinnistuid

Margus Ritson, tel5030618margus@artiston.ee

Taavi Saar, tel5089955taavi@artiston.ee

Heametsaomanik!

AS Roger Puit ostab jätkuvalt

erametskonna loomise eesmärgil

Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710

rogerpuit@hot.ee

TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad

(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga)

tel 443 6670, 504 1066e-post kat.ko@estpak.ee

tel 5341 1301; dimens@dimens.eewww.dimens.ee

Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.

Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.

Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.

www.lemeks.ee

®

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 6 P O S T

Mais, kui on kevade süda, keskendutakse reeglina pi-gem teistele töödele kui raietele.

Riigimetsas valitseb ke-vadsuvine raierahu ja ega märjemad kasvukohad või-maldagi metsamasinatel tööd teha.

Kindlasti on see vähen-danud raiemahtu tervi-kuna.

Ei tea, kas sellest, aga enamikul sortimentidel on hind tõusnud.

Männipalgi keskmiseks hinnaks on mai lõpus 65.50 €/tm, mis on eelmise kuuga võrreldes küll ainult 0,4% rohkem.

Kuusepalgi hind on kas-vanud 1,9%, ulatudes 63 €/tm. Veelgi rohkem on kerkinud peenpalgi hinnad.

Männipeenpalk mak-sab keskmiselt 62.42 €/tm (+2,2%) ja kuusepeenpalk 62.25 (kasv koguni 4,2%).

Kase sortimentide hin-nad sõltuvad tugevalt kva-liteedist. A-klassi vineeri-paku keskmine hind küü-nib 72 €/tm ja palgi hind 58.33 €/tm.

Haavapalgi hind on 38 €/tm, lepapalgil on see 0.50 € kõrgem.

Kasvanud on ka pabe-ripuidu hinnad, kusjuu-res kõige enam on kosunud männipaberipuit, eelmi-se kuuga võrreldes +2,3% (45.74 €/tm).

Kuusepaberipuidu hind on 45.99 €/tm (+1,7%) ja kasepaberipuidul 45.49 €/tm (kasv aprilliga võrrel-des kõigest 0,34%).

Huvitav, et kui seni on aasta algusest kõige kallim sortiment olnud kasepabe-ripuit, siis nüüd on see lan-genud kõige odavamaks.

Hinnaerinevused siis-ki väga märkimisväärsed ei ole.

Haavapaberipuit püsib aprillikuu tasemel (29.19 €/tm).

Küttepuidu hind on pü-sinud suve eel Erametsa-keskuse hinnastatistika alu-sel stabiilne (aprillis 26.64, mais 26.88 €/tm), kasv ap-rilliga võrreldes kõigest 24 eurosenti.

Eesti Konjunktuuriinsti-tuudi hinnastatistika alusel oli aprilli küttepuidu hind ilma käibemaksuta 26.50 €/tm (kasv 1%).

Kuivade lepahalgude hinnad on püsinud samal tasemel, ent märgade hal-gude hinnad on kallinenud kuuga ligi 6% ning olid ap-rillis 32.07 €/rm (sh käibe-maks).

Ligi 2% on kuuga kalli-nenud ka hakkpuidu hind (11.41 €/pm³), enam-vä-hem samal tasemel pü-sib puidugraanulite hind (185.17 €/t).

HEIKI HEPNER

HINNAK A JA

RMK ei pea enam ise jahti kuues jahipiirkonnas, mis tema kasutada on, vaid sealsed jahi-pidamisvõimalused pandi sõra-listest suurulukite küttimise lu-badena enampakkumisele. Ja-hialade kaupa osteti ära kõik 635 jahiluba. RMK teenis müü-gist 201 500 eurot.

Kogu enampakkumisest saa-dud tulu plaanib RMK jaga-da teiste maaomanikega, kelle maad riigi jahipiirkondadesse jäävad. Oksjonitulemuste jär-

gi saavad maaomanikud kesk-miselt teenida 1.72 €/ha (koos käibemaksuga).

RMK on andnud teada, et “tulu jagatakse maaomanikuga siis, kui maaomanik annab RMK-le teada, et on nõus jahipidami-sega tema maal ning sõlmib sel-lekohase lepingu”. Maaomani-kul tuleks oma nõusolekust tea-da andmiseks saata kiri aadres-sile rmk@rmk.ee, pannes kir-ja oma nime, enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri,

kontaktandmed, samuti arvel-dusarve, kuhu soovib oma maa-omandi jahindusliku kasutuse eest tasu kandmist.

RMK kasutuses on 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad 23%. Eraomani-kel on kokku võimalik jahipi-damise lubamisest omal maal teenida ligi 50 000 eurot. Maa-omanike vastavaid teateid oo-tab RMK septembri lõpuni.

ML

Toimetusse jõudis vastukaja Meelis Seedre 31. märtsi Met-salehes ilmunud loole “Kes on tõeline kliimakangelane?”.

Ühtlasi märgib vastuka-ja saatja Taito Mikkonen, et ta pole nõus Metsalehes varem vahendatud seisukohaga, nagu võiks süsinikukaubandus laie-neda erametsa. Taito Mikkonen kirjutab, et ta vaidlustab mõtte, mille järgi “kasvava metsa oma-nikud saaks nõuda tasu hapni-ku tootmisest ja süsihappegaa-si eemaldamisest õhust ja tasu-ja võiks selle eest saada õigu-

se lasta õhku fossiilsete kütuste põletamisest tekkinud süsihap-pegaasi”.

Oma kirjas võrdleb Taito Mikkonen majandatava ja loo-dusliku metsa võimet siduda süsinikku ning jõuab aruteluga sinna, et majandusmetsal on see võime küll suurem, aga kui sealt varutud puit ära kasuta-takse, nt põletatakse, satub sü-sinik uuesti atmosfääri.

Fossiilsete kütuste asemel tuleks kasutada puitu, kuid kõi-ge õigem lahendus oleks, kui uued majad ehitatakse passiiv-

sete päikesemajade või passiiv-majadena.

Taito Mikkonen tuletab meelde, et kuigi kliimat mõ-jutavad ka muud tegurid pea-le inimtegevuse, ei vabasta see inimest vastutusest – “terve maailma pideva praeguse tarbi-mise jaoks on vaja 1,5 maakera. Räägitakse, et kui kõik tarbiks ja teeniks tulu nagu Soomes, oleks vaja neli maakera”.

Vastukaja on edastatud Mee-lis Seedrele.

ML

RMK jagab oksjonitulu

Süsinikukaubandus metsa ei sobi

Maaomanikul on võimalik teenida keskmiselt 1.72 eurot hektari eest.

Riigikogus loodi 2. mail looduslike pühapaikade toetus-rühm, mille eesmärk on pöörata tähelepanu hiite ja muude pühapai-kade olukorrale.

Toetusrühma esimees on Riigi-kogu keskkonnakomisjoni esi-mees Tõnis Lukas, aseesimees Juku-Kalle Raid. Kokku kuulub toetusrühma 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistu-se teates on öeldud, et toetus-rühma algatajate sõnul ajendas rühma looma lageraiejuhtum Maardu hiies. Algatajate ar-vates ilmnes sellega, kui vähe tähelepanuväärseks peetakse vaimseid väärtusi majandusli-ke huvide kõrval.

“Loomulikult on kogu siinse maarahva kujunemisloos ma-janduslik tegevus ja kujune-nud kombestik omavahel vä-gagi seotud. Ei ole ühte teiseta ja tegelikult rikkaks ei saa ilma vaimse rikkuseta. Seda on Ees-ti sugupõlved aga kandnud põl-vest põlve,” põhjendas Tõnis Lu-kas rühma moodustamist.

“Eestis on hinnanguliselt 2500 looduslikku pühapaika, ning kuna näiteks hiite kait-se jääb alatihti looduskaitse ja muinsuskaitse vahele, tekitab see seadusliku tühimiku ning olukorra, kus ajalooliste püha-paikade hea käekäigu eest ei vastuta justkui keegi,” kirjeldas Lukas.

3. mail oli Riigikogu kesk-konnakomisjoni väljasõiduis-tung, kus tutvuti metsanduse arengukavaga ja RMK tegevu-sega ning istutati Saku lähedal metsa.

Tõnis Lukase sõnul võtab keskkonnakomisjoni uus koos-seis märgilise tegevusena ette tutvumise metsateemadega ja praktilise metsahoole.

ML

Parlamendipoliitikud asutasid pühapaikade toetusrühma

Naiskivi.

HEIKI MAIBERG

VIIO AITSAM

PINSKA

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

OSTAME hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.INFO: tel 516 6349, 5347 2170

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet.INFO: tel 5300 3193, 5304 2554E-POST jaanus@latesto.ee

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

Ostame

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380

2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186

3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 A R V A M U S 7

Eesti metsakorraldusest roosade/mustade prillideta

Poliitikud riigi juhtideni välja on viimastel aastatel hakanud aina rohkem metsanduse tähtsusest rääkima. Päris tõsiselt neid jutte aga veel võtta ei saa, sest tegelik elu näitab muud. Kui tehakse otsuseid, mis puudutavad maamajandust, on met-samajandus põllumajandusega võrreldes ikka nii-öelda teise pulga peal.

Tänases lehes tunnistavad seda kaks valitsusest alguse saa-nud eelnõu, mis mõlemad seavad põllumehe metsamehest palju tähtsamale kohale.

Maamüügi piiranguid vähendades leitakse, et põllumees võib metsamaad osta, aga metsamees põllumaad mitte. Tei-se seaduseelnõuga tahetakse kaotada võimalus kasutada met-sanduses erimärgistatud ehk väiksema aktsiisimääraga kü-tust, samal ajal kui põllumajanduses soodsama kütuse kasu-tamise õigus säilib.

Kui laiemalt vaadata, suhtub maamajanduse kahte tähtsas-se harusse samamoodi erinevalt ka avalikkus. Metsandusele on hulk etteheiteid, kuid põllumajandusel lastakse rahulikult tootmisega tegelda.

Metsa majandaja võib avalikkuse hukkamõistu pälvida ühe linnupesapuu raiumisega. Kui valel ajal mürgitatud põllul hä-vivad tuhanded mesilased või niitmisega linnu- ja loomapo-jad, ei märka seda keegi.

Metsaraie iseenesest kutsub paljudes eestlastes esile nega-tiivse emotsiooni, aga näiteks põldude aina tugevam kemisee-rimine ei lähe justkui kellelegi korda.

Selliseid näiteid võib tuua ju palju.Kui avalikkuse suhtumisest rääkida, on hinnangute ja ar-

vamiste taga enamasti emotsioonid. Vahel jääb mulje, et põl-lumajandust võetakse tõsiselt, kuna see majandusharu an-nab söögi lauale. Puitu inimesed ei söö ja siis on võimalik asja emotsioonidega võtta.

Professor Hardi Tullus iseloomustab seda vahetegemist tä-nases Metsalehes näitega, kuidas metsamees on kergesti pui-duärikas, kuid põllumees rukkiärikas mitte iialgi.

See jätkub, seda ei muuda ja ainus asi, mida teha saame, on seda avalikku meelt jälgida, et teada saada, kusmaal me ühis-kond omadega on.

Teine asi peaks aga olema seadustega, riigielu korraldamis-tega, mis otseselt meie majanduse käekäiku puudutavad. Siis peaksid emotsioonid ja arvamised jääma ukse taha ning otsus-te aluseks peaksid olema majandusnäitajad ja analüüsid.

Kas pole äkki asi selles, et meie poliitikutel-ametnikel käib see teisiti? Mõnikord tundub ju küll, et kabinettideski mõju-tavad otsuseid hoopis avalik meelsus, emotsioonid ja eelar-vamused.

Hoiak “ah, metsameestel on raha küll” on mõjutanud valla-majades maamaksu määramist. Näiteks erimärgistusega kütu-se kasutajate eristamine lõhnab sama asja järele.

Põllumajandusotsustes ei saa emotsioon valdavaks muutuda, kuna põllumajandusminis-teeriumi olemasoluga on riigi tasan-dil olemas tugev põllumajanduslik kompetents – see ei lase lollu-si teha. Metsamajanduslik kom-petents, mis keskkonnaminis-teeriumis on surutud ühte osa-konda, ei jaksa piisavalt mõju-le pääseda ja rumalaid, metsa-majandusele kahjulikke otsu-seid takistada.

Metsamajandusministeeriu-mi Eestisse ei tule. Väga kah-ju, et ajavooludesse kadus just-kui ka Reformierakonna vali-miseelne lubadus moodusta-da maamajandusministee-rium. See andis veidi pare-ma tasakaalu lootust.

Metsameestel raha küll!?

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

Täielikult vigadeta metsakorraldus on utoopia, teatud vead on isegi paratamatud.

Aprilli Metsalehe artiklis (28. aprillil) “Liiga vigased andmed” sai metsakorraldajate tööle osaks karm kriitika. Kas pilt on tõesti nii halb või võimendatak-se vigu üle?

Vastutusrikas amet

Metsakorraldajale esitatavad nõuded on suured ja järjest kas-vavad. See, et tal on metsandus-lik haridus, on loomulik, kuid li-saks peab ta sooritama eksami ja katsetöö.

Ta peab end kodus tund-ma kõiges – metsatakseerimi-ne ja -korraldus, raienormatii-vid, keskkonna- ja looduskaitse õigusaktid, metsa uuendamine, vääriselupaigad, pärandkultuur. Pole halb, kui ta suudab vastata ka metsaomaniku küsimustele raiesortimentide, palgihindade ja turustamisvõimaluste kohta.

Lisaks on vajalik hea füüsi-line vorm, sest ta peab suutma tundide viisi tuhlata tihnikutes, kahlata vees, ületada vett täis kraave ja mahalangenud puid, läbida soid.

Vastav haridus ning eksami ja katsetöö sooritamine ainult loo-vad eeldused, päris metsakorral-dajaks saadakse läbi töö ja ko-gemuste. Praegu on metsakor-raldaja tunnistus 144 inimesel, kellest erialast tööd teeb sada-kond. Nende hulgas on nii 30–40aastase kogemusega vanu te-gijaid kui algajaid, nii oma ala meistreid kui keskmikke, aga ka neid, kes võiksid muu ameti va-lida. Igaühele see töö ei sobi.

Töö eripärad

Kõigist metsas tegutsejatest eristab metsakorraldajaid see, et nad peavad oma töö üksikas-jaliselt kirja panema ja tulemus on metsaregistris kõigile näha. Kuna andmed on must valgel kirjas ja tagasi võtta neid ei saa, on teistel metsameestel olnud alati komme leitud vigu kom-menteerida (ja nendega ka liial-dada).

Metsaregistris on registree-ritud u 1,3 mln metsaeraldist, kusjuures iga eraldist iseloomus-tab mitukümmend näitajat. On utoopiline eeldada, et kõik need kümned miljonid tunnused on absoluutselt täpsed, lubatud või lubamatute vigadeta. Ka 1% vi-gadega kirjeid on suur arv.

Tuleb arvestada, et metsakor-raldajad teevad oma tööd eel-kõige silmamõõduliselt, mistõt-tu teatud vead on paratamatud ja ka lubatud (vt metsa korral-damise juhend).

Näiteks metsa tagavara tu-leb keskealistes ja vanemates metsades määrata 15% täpsu-sega. Siinkohal tuleb rõhuta-da, et tegu on kasvava metsa ta-gavaraga (koorega puutüvede maht juurekaelalt ladvaotsani)

ning ideaalse takseerimise kor-ral moodustab raiutud ja reali-seeritud metsamaterjal sellest 80–85%.

Olles seda tööd ka ise piisa-valt teinud, võin kinnitada, et metsakorraldaja, kes suudab enamikul eraldistel määrata ta-gavara väiksema kui 10% veaga, teeb väga head tööd. Kuigi täh-tis, on tagavara siiski vaid üks paljudest metsa iseloomustava-test näitajatest. Pealegi ei saa kasvava metsa tagavara otse-selt mõõta, vaid see arvutatakse teiste parameetrite, näiteks kõr-guse ja läbilõikepindalade sum-ma alusel mudelitega.

Kui metsaomanik soovib väga täpseid andmeid, on võimalik tellida lauskluppimine, mis on aga tunduvalt töömahukam ja seega ka kallim.

2010. aastal tegutses eramet-sakorraldusturul 11 ettevõtet, kus leidis rakendust umbes 60 metsakorraldajat, inventeeriti 80 600 ha metsamaad. Kaks kol-mandikku töömahust tegid suu-rimad (Metsabüroo, Metsaeks-pert, Metsakorralduse Büroo) ja 60% korraldatud metsast langes 20 metsakorraldaja arvele.

Üksteist ettevõtet

Tase on erinev nii ettevõtete kui metsakorraldajate lõikes. Kui tu-gevamatel firmadel on metsare-gistrisse esitatavatest inventeeri-misandmetest vigadega (kinnis-tute lõikes) 5%, siis nõrgematel

20% või enamgi. Metsakorral-dajate viisi on tasemevahe veel-gi suurem.

Kuigi vead parandatakse, ei ole lõplik tulemus alati hea, vaid kohati vaevu rahuldav. Millest selline vahe kvaliteedis? Peami-sed põhjused on ettevõtete väik-sus, sisekontrolli nõrkus või puu-dumine, vähene väljaõpe, mitte-piisav töökogemus.

Üldjuhul (on ka erandeid) teevad paremat tööd suuremad ettevõtted, kus töötajate kvalifi-katsioon kõrgem ja ressurssi töö-de kontrolliks enam. Sama sea-duspära kehtib metsakorralda-jate puhul. Kahekümnel suuri-ma töömahuga metsakorralda-jal esines üle kahe korra vähem vigu kui ülejäänutel.

Metsa korraldamine nõuab professionaalsust, kuid kahjuks tegutseb selles ametis ka nn pooleteramehi, kel pole piisa-valt oskusi või teevad nad seda muu töö kõrvalt.

Näpukad ja lohakus

Vigade põhjustest võiks esmalt välja tuua näpukad, mida aeg-ajalt tuleb ette ka tugevatel tegi-jatel. Näiteks vahetusse läinud eraldisenumbrid metsaplaani kirjelduses või kogemata sisesta-tud vale puuliik. Teoorias peaks kontroll sellised apsakad avasta-ma, kuid mõned jõuavad ka ma-janduskavasse.

Kõige enam vigu on siiski põhjustatud kiirustamisest, lo-hakusest või vähestest oskus-test. Lisada võiks talvise met-satakseerimise, mida veel paar-kümmend aastat tagasi ei tun-tudki. Talve või hilissügise ras-ketes oludes on mõnikord and-mete väga head kvaliteeti taga-da võimatu.

Ei saa salata, et on ka and-mete tahtlikku moonutamist lu-batud–lubamatute vigade pii-ril. Ideaalis peaks metsakorral-daja olema sõltumatu, et ei te-kiks (see ei ole reegel) kiusatust andmeid nihutada majandaja-le sobivas suunas. On hea, kui majandamiskava sünnib metsa-omanikuga koostöös, kuid selle aluseks on erapooletud inven-teerimisandmed.

Mida öelda kokkuvõtteks? Vabaturu tingimustes on para-tamatu, et valdkonnas tegutseb eri tasemega ettevõtteid ja met-sakorraldajaid. Muidugi soovik-sime kõik, et tööd teeksid ainult tipud, kuid reaalselt ei ole see võimalik. Keskmist taset võib hinnata rahuldavaks, kuigi nõr-gemaks kui 10 aastat tagasi, mil tegutses ainult kaks ettevõtet.

Täielikult vigadeta metsa-korraldus on utoopia. Ka viga ei pruugi olla ühene – tegu võib olla mitme õige, kuid erineva vaatega keerulisele metsakooslusele.

Soovitused metsaomanikele: Ärge tellige metsamajanda-

miskava kiirkorras ja eriti veel talvel.

Kui soovite head kava, varuge aega, uurige ettevõtete ja met-sakorraldajate tausta ning vali-ge parim.

ENN PÄRT

keskkonnateabe keskuse metsa-korralduse osa-konna juhataja

Metsakorraldaja, kes suudab enamikul eraldistel määrata tagavara väiksema kui 10% veaga, teeb väga head tööd.

Metsakorraldaja teeb oma tööd eelkõige silmamõõduliselt...

VIIO AITSAM

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 8 M E T S A - A A S T A

Otsime suurimat pesa ja asurkonda Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?

Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?

Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.

Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta. (Märkida tuleks vaadeldud pindala suurus.) Oodatud on kirjeldus (kui kõrged, kui tihedasti), abiks oleks joonis ja fotod.

Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.

Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on teh-tud oma metsas või oma pere metsas. Osaleda võib ka (pere)võistkonnana.

Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteade-te eest.

Võistleja kohta ootame nime ja kontaktandmeid, vaadeldud metsa asukohta vähemalt valla täpsusega.

Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 11e, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio.aitsam@maaleht.ee).

Võistluse korraldamisel, võistlustööde hindamisel ja kuklaste-teemade kommenteerimisel on Metsalehele abiks sipelgateadla-ne Ants-Johannes Martin.

Võistlus kestab 30. septembrini.

KESTAB KUKLASTE UURIMISE VÕISTLUS: võitjatele on auhinnaks GPS-seadmed

Nagu nimigi ütleb, elavad metsakuklased valdavalt puistutes. Kõik nende liigid vajavad optimaalseks arenguks just neile omast metsa-tüüpi.

Eelmisest Metsalehest lugesi-me, et Eestis elab seitse liiki loo-duskaitsealuseid metsakukla-seid: laanekuklane (F. aquilo-nia), karukuklane (F. lugubris), palukuklane (F. polyctena), aru-kuklane (F. rufa), liivakukla-ne (F. pratensis), veerekuklane (F. nigricans) ja kännukuklane (F. truncorum).

Üldiselt võime neid kohata igasugustes metsatüüpides, kuid liigiti on erinevusi.

Laanekuklase föderatsioon

Laane-, palu- ja karukuklane elavad valdavalt suuremates okas- ja segametsamassiivides. Nendest esimene, laanekukla-ne, elab valdavalt varjukama-tes Ida-Eesti kõrgeboniteedilis-tes kuuse ülekaaluga puistutes, kus pesad võivad kasvada kuni 2 m kõrguseks. Ta on kõige enam arenenud sotsiaalsete struktuu-

ridega sipelgaliik, kes moodus-tab kõige suurema pesade arvu-ga asurkondi.

Padakõrve looduskaitsealal asuvas laanekuklase asurkonnas elab üle 2500 pesa. Need moo-dustavad ema- ja tütarpesadest koosnevaid kolooniaid, kus pe-red suhtlevad omavahel, vahe-tades toitu, varuisendeid, amm-sipelgaid ja emasid.

Kolooniad ühinevad föderat-sioonideks ja kokku moodustub keeruka struktuuriga asurkond, mille kaugemad pesad suhtle-vad omavahel pulmalendluse ajal, paarudes eri pesadest pärit isastega ja vahetades noori vil-jastunud emasid.

Akste looduskaitsealal elab üle 1500 pesa. Suured asurkon-nad pakuvad tulevikus paljun-dusmaterjali sipelgateta metsade kaitseks putukarüüstete vastu.

Karukuklane on meil suhteli-selt harva esinev liik ja asurkon-nadki on enamasti väikesed. Ta eelistab samuti kuuse ülekaalu-ga segametsi. Senileituist suu-rim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registree-ritud üle 50. Tähtvere metsades Tartumaal ja Järvamaal Kukse-ma külas koosnevad asurkonnad ainult kümmekonnast pesast.

Palukuklane esineb kõige ar-vukama kuklaseliigina üle ter-ve Eesti nii mandril kui ka saar-tel, ta eelistab valguserikkamaid männi ülekaaluga palumetsi. Sa-mas on palukuklase asurkonnad elujõulisemad kuuse järelkasvu-ga männikutes, kus metsa koos-seisus on 10–20% kuuske ja kas-ke. Kuusk ja kask on produktiiv-semad lehetäide kolooniate kas-vuks, kask pakub kevadel sipel-gaile ka maitsvat mahla.

Taandujad ja hõivajad

Kujundades puistut kuklasesõb-ralikumaks, soovitamegi (keh-tib ka teiste metsakuklaseliiki-de puhul) säilitada metsa koos-seisus kuuske ja grupiti kaske. See muudab metsa mitmekesi-semaks ja kahjustustele vastu-pidavamaks, pakkudes samas kuklastele mitmekesisemat ja täisväärtuslikumat toitu.

Kui asurkonnas tehakse ula-tuslik lageraie ja sipelgad jäävad toidupuudusesse, võib palukuk-lane kolida meie aedadesse.

Arukuklane eelistab puisnii-te, kus nad elavad enamasti ük-sikpesadena puude või põõsaste all. Tema kolib aedadesse ja me-silatesse kõige sagedamini.

Liiva-, veere- ja kännukuk-lased elavad hajusalt üle Ees-ti, eelistades pesitsuspaikadena okas- ja segametsade soojemaid kagu-, lõuna- või edelapoolseid servaalasid. Nende pesad on väi-kesed, kuhila kõrgus ulatub mak-simaalselt poole meetrini, see-vastu kuhilaalune osa võib ulatu-da isegi meetri sügavusele. Nad elavad enamasti mõnest pesast koosnevate asurkondadena.

Nende kolme liigi pered on väikesed. Kuna pesades on vähe emasipelgaid, pole need liigid teiste metsakuklastega võrrel-des konkurentsivõimelised. Laa-ne- ja palukuklased tõrjuvad nad oma asurkonna servaaladele.

Laane- ja palukuklase asur-konnad seevastu kasvavad väga kiiresti ja nad võivad hõivata ka lähikonnas neile mittetüüpilisi biotoope, isegi raba servaalasid.

Pole midagi imestada, kui hõivatakse ka meie aedasid või mesilaid. Nagu öeldud, võib see juhtuda, kui kuklaseasurkonnas tehakse lageraiet ja sipelgad jää-vad nälga. Kuklased kolivad ko-duaedadesse meie endi süül.

ANTS-JOHANNES MARTINmaaülikooli vanemteadur, PhD,

mürmekoloog

SIPELGASUVI

Kus metsas keda kohata võib?

ANTS-JOHANNES MARTIN

Sunnitult aedadesse jõudnud kuklased armastavad oma pesi ehitada ka unarusse jäetud hoonetesse, isegi sauna.

IAN OJA

Kui GPS, siis ikka GARMIN!

GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜRegati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee

Laanekuklase pesa ja Anne Martin Padakõrve looduskaitsealal.

Tõnis Kiisa 515 0811

Vasyl Protsiv

Vasyl Protsiv 516 5190

Tõnis Kiisa