Mida toob 2008. aasta haridusellu?

Riho Raave- nõunik (kohalikud omavalitsused)Tiina Kivirand- üldharidusosakonna juhataja

Detsentraliseeritud haridussüsteem

• Hariduskorraldus tervikuna, s.h. kohustuste jaotus riigi ja KOV-ide vahel, olgu see siis koolivõrgu korraldamine, koolide rahastamine jne – see kõik on osa ühiskondlikust kokkuleppest.

• Nagu enamikes Euroopa riikides, on ka Eestis valitud detsentraliseeritud hariduskorralduse tee. Sellel on suured eelised, kuid ka teatud probleemid!

• Kohalike omavalitsuste otsustusvabadust ei ole kavas piirata, küll aga on riik (HTM) huvitatud võrdsemate võimaluste loomisest (õpilastele, koolidele, KOV-idele).

Peamised probleemid

• Kohalike omavalitsusüksuste erinev võimekus haridusvaldkonna ülesannete täitmisel.

Näiteks: kvaliteetsete haridusvõimaluste tagamine, haridusspetsialisti olemasolu KOV-s

• Sihtrühmadel puudub ühtne arusaam riigi ja KOV-ide pädevusest hariduskorralduses.

Näiteks: kes on tööandja õpetajale, kes korraldab koolivõrku jne?

• Rahamassi iga-aastane suurendamine pole üldhariduse valdkonnas suurt rahulolu kaasa toonud. Kas ja millised on alternatiivid?

OECD tähelepanekud aastast 2001:

• Olulised erinevused linna- ja maakoolide õpilaste tulemustes.

• Liiga palju on väikesi gümnaasiume.• Võimetus vähendada õpetajate arvu vastavalt õpilaste

arvu vähenemisele.• Raske on noort õpetajat maakooli tööle saada.• Praegused omavalitsusüksused on arenguks … liiga

väikesed.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37• Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel

lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

• Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.

• Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.

• Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.

Kooli pidamine ja majandamine

• HS § 7 lg 2 p 3: Kohalikud omavalitsused tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise.

• PGS § 44 lg 3: Munitsipaalkooli kulud katab omanik.• Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse

kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide palgavahendite ja täienduskoolituse, investeeringute ning § 23 lg 2 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks.

Haridustoetuste üldjaotus

2005 2006 2007 2008 +/-

Kokku 2 378,1 2 468,1 2 854,5 3 274,5 +420,0

s.h.

Palgavahendid

2 020,9 2 099,6 2410,5 2 875,9

s.h 18,3

+465,4

komp.

Investeeringud 240,4 230,0 240,5 250,8 +10,3

Õpikud- ja õppevahendid

49,0 46,5 103,8 99,5 -4,3

Muud 23,5 25,5 27,1 32,2 +5,1

Reserv 44,3 66,5 72,6 15,9 -56,7

+Koolilõuna 103,4 233,7 222,0 225,7 +3,7

Maakondtegelik 2001/2002

võimalik 2007/2008 sünnistatistika alusel

võimalik 2013/2014 sünnistatistika alusel

Muutus 2013/2014 vs 2001/2002

Harju maakond 36 845 25 920 33 320 -10%

Tartu maakond 11 626 9 276 10 110 -13%

Ida-Viru maakond 11 676 9 258 9 560 -18%

Eesti kokku 106 556 77 264 81 440 -24%

Järva maakond 3 500 2 478 2 300 -34%

Lääne-Viru maakond 6 068 4 476 3 930 -35%

Valga maakond 3 153 2 293 2 030 -36%

Pärnu maakond 7 958 5 405 5 080 -36%

Viljandi maakond 5 051 3 788 3 120 -38%

Rapla maakond 3 529 2 392 2 160 -39%

Põlva maakond 2 858 2 051 1 740 -39%

Võru maakond 3 596 2 555 2 090 -42%

Jõgeva maakond 3 547 2 618 2 050 -42%

Lääne maakond 2 591 1 831 1 480 -43%

Saare maakond 3 492 2 207 1 930 -45%

Hiiu maakond 1 066 721 560 -48%

Koolivõrgu üldpõhimõtted• Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt

põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades. (allikas: Koalitsioonileping)

• Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist. (allikas: Praxise uuring)

Põhikooli astmed

• Esimeste kooliastmete (I ja II kooliaste) võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal.

Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil (allikad: Praxise uuring, Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Valdavaks koolitüübiks–põhikool

• Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool.

• Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igal pool võimalik.

• Variandid: – Halduskoostöö (kooli ühine majandamine)– Ühisasutuste loomine (kooliühing)– Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

Gümnaasiumiaste • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga,

mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks.

• Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, suuremates tõmbekeskustes eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega.

• Lähiaastate tegevus: igasse maakonnakeskusse vähemalt üks 4-5 paralleelklassiga “puhas gümnaasium”.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Üldhariduskoolide rahastamine

• Üldhariduskoolide rahastamispõhimõtted muutuvad alates 1.jaanuarist 2008.

• Tegemist on ühe olulisema üldhariduskoole puudutava muutusega viimase kümne aasta jooksul.

• Uus rahastamismudel seab koolid senisest võrdsematesse tingimustesse ja toetab kokkulepitud kriteeriumidele vastava koolivõrgu kujunemist.

• Uus mudel töötati välja koostöös üleriigiliste omavalitsusliitudega.

Mudel jaotab kuluvajaduse kaheks:

• Seadustest tulenevad üldised kohustuslikud miinimumkulud, mida kool peab katma (nt palga alam-määrad, klassijuhataja lisatasu miinimummääras jne) – 22% palga alammäärade puhul 92% haridustoetuse palgavahenditest

• Kulud, mille tegemise üle otsustakse kohapeal lähtuvalt olukorrast ja vajadustest – “lõtk” 8% haridustoetuse palgavahenditest(nt rakendada tugisüsteeme, näiteks pakkuda parandusõpet, maksta õpetajale kõrgemat palka või klassijuhatajale kõrgemat lisatasu).

Pearaha ja lõtk

Kooliaste Pearaha min. vajadus*

Pearaha 2008kogumahust

Lõtk

I kooliaste 10 541 11 385 844

II kooliaste 12 867 13 896 1029

III kooliaste 14 882 16 073 1191

Gümnaasium 13 177 14 231 1054

*Pedagoogi palga alammäära 22% kasvu s.o. 10 077 krooni juures

Kohustuslike kulude kujunemine

• Kohustuslikud pedagoogide palgavahendite kulud (kooliastme baasmaksumus) kujunevad kolme komponendi kaudu:– Pedagoogi palga alammäär (2008 ca 10 077.-)– Pedagoogi koormusnorm (21)– Tunnijaotusplaan (erineb kooliastmeti)

Pea- ja lisaraha

• Pearaha eraldatakse iga õpilase eest vastavalt kooliastmele.

• Lisaraha eraldatakse väike- või täisklassi täitmata kohtade eest I-III kooliastmes.

• Pea- ja lisaraha kokku peavad tagama klassi õpetamiseks vajaminevad palgavahendid (baasmaksumuse) vastavas kooliastmes.

• Lisaraha eraldamisel on terve rida tingimusi ja piiranguid

Näiteks ei saa lisaraha üle 1600 õpilasega KOV-d, gümnaasiumiastmed, liiga väikese õpilaste arvuga klassikomplektid.

Klassi õppekulude katminepea- ja lisarahaga

• Uue mudeli kohaselt on kooli tavaklassi rahastamine tagatud järgmise õpilaste arvu olemasolu korral:– I-II kooliastmes (1.-6. klass) alates 6 õpilast

(liit)klassis keskmiselt;– III kooliastmes (7.-9. klass) alates 10 õpilast klassis

keskmiselt (+juhul kui madalamatest kooliastmetest on peale tulemas piisaval arvul õpilasi);

– gümnaasiumiastmes (10.-12. klass) alates 21 õpilast klassis keskmiselt.

Erinevad kulukriteeriumid

• Liitklasside moodustamine ja nende rahastamine• HEV õppe vajaduste arvestamine• Eesti keele õppe täiendav rahastamine• Koolijuhtimise ja klassijuhatamise arvestamine• Väikekoolide lisavajaduste arvestamine• Põhikooli III astme jätkusuutlikkuse arvestamine• Regionaalse eriolukorra arvestamine• Ühtse juhtimise all olevate koolide arvestamine

Mis saab peale rakendamist?• Koostöös sihtrühmadega jätkatakse

rahastamissüsteemi edasiarendamist ja täiustamist:– Kvaliteedikriteeriumide arvestamine;– HEV-õppe rahastamise täiustamine;– Tugisüsteemide rahastamine;– Vanglaõppe rahastamine;– Õpetaja tasustatavate rollide täpsustamine;– KOV-de vahelise arvlemise problemaatika;– Gümnaasiumiastme lahutamise ja eraldi rahastamise

problemaatika (s.h. regionaalpoliitilised aspektid)

Õpetaja palgaalammäära muutus

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2008**

N-pedagoog

3739 4300 4950 5350 5350 5350 6600 7800 9360 9516

Pedagoog 4000 4600 5290 5710 5710 5710 7000 8260 9912 10077

V-pedagoog

4549 5230 6010 6490 6490 6490 8000 9440 11328 11517

Metoodik 5516 6340 7290 7870 7870 7870 9700 11400 13680 13908

% 15 15 8 0 0 23 18 20 22

*Alammäärade tõus 20%

**HTM uus pakkumine 22%

Munitsipaal- ja erakoolide pedagoogide palgavahenditeks omavalitsustele eraldatud toetuse

maht aastatel 2001-2008

Aasta Palgavahendite kogumaht (tuh. kr.)*

Palgavahenditekasvu %

Alammäärade kasvu %

2001 1 360 980 … …

2002 1 564 920 15% 15%

2003 1 666 450 6,5% 8%

2004 1 842 980 10,6% 0%

2005 2 064 280 12% 0%

2006 2 166 147 4,9% 23%

2007 2 483 140 14,6% 18%

2008 2 891 911 16,5% (19,3**) 22%*ainult palgavahendid koos reserviga (mitte õpikud, investeeringud, lasteaiaõpetajate täienduskoolitus jne)**19,1% on palgavahendite kasv reservi arvestamata

Nooremõpetaja palga alammäär ja keskmine palk 2004-2007, prognoos 2008-2012

aasta

Nooremõp palga alammäär, kasv tulevikus 20%

Nooremõp palga alammäär, kasv tulevikus 22%

Keskmine palk, RM prognoos 2007

Keskmise palga kasv, %

2004 5 350 5 350 7 287 8

2005 5 350 5 350 8 073 11

2006 6 600 6 600 9 407 17

2007 7 800 7 800 11 326 20

2008 9 360 9 516 13 025 15

2009 11 232 11 610 14 718 13

2010 13 478 14 164 16 337 11

2011 16 174 17 280 17 971 10

2012 19 409 21 081    

Mis veel?• Alates 2008. a. sügisest makstakse noore

õpetaja lähtetoetus 200 000 krooni.• Riigipoolne toetus koolide IKT keskkonna

arendamiseks kolmekordseks. 2008-2010 projekt “Sülearvuti õpetajale”– kõigi vähemalt 0,5 normkoormusega töötavate üldhariduskoolide

õpetajate varustamine sülearvutiga personaalseks kasutamiseks– igasse kooli vähemalt üks klassiruum, kus on loodud kaasaegne

IT õpikeskkond (püsi-videoprojektor, ekraan, internet, sülearvuti liides või interneti ja projektoriga ühendatud lauaarvuti)

– 2008. aastal on planeeritud varustada riigi poolt sülearvutitega ca 4000 õpetajat.

Lasteaedade toetusprogramm

• 150 (700) miljonit projektipõhiselt uute lasteaiakohtade loomise toetamiseks.– Toetuse miinimummäär 500 tuhat ja maksimummäär 50 miljonit

krooni; KOV omaosalus 50%

• 75 (350) miljonit õpikeskkonna arendamise toetamiseks. Kõik KOV-d saavad ca 25 000 krooni rühma kohta

• 75 (350) miljonit lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks. 2008.aastaks erisäte, et palk peab olema viidud 9360 kroonile. KOV-d, kes toetust soovivad, peavad 1.märtsiks RM-i teavitama uutest palkadest.

Üldharidussüsteemi arengukavast tulenevad tegevused 2008

• Õppekavaarendus

• Riigieksamite arendustegevus

• PGS muudatused

• Koolijuhtide atesteerimine

• ESF üldharidusprogrammid

Õppekava arendustegevus

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu – juuni 2008

• Õppekavade üldosade projektid – juuni 2008• Ainekavade projektid – dets 2009• Õppevara juhendmaterjalide koostamine toimub

paralleelselt õppekava aktide ettevalmistamisega

• Uuendatud õppekava rakendumine 2010/2011

Riigieksamite arendustegevus

• Mis on olulisimad gümnaasiumi lõpus toimuvate riigieksamite eesmärgid?

• Võimalikud variandid eksamikorralduses eesmärkide täitmiseks.

Riigieksam (kohustuslikud, lävendiga või lävendita)

Ühtlustatud materjalidega lõpueksam

Koolieksam

Tasemetööd

PGS muudatused

• Koolikohustus• Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus• Kohalike omavalitsuste kohustused koolide sisseseade

ja tehnilise varustuse vastavusseviimisel õpikeskkonna standardiga – tuleneb VV tegevusprogrammist

• Arvlemise kaotamine• IB programmi alusel õpet läbiviivate koolide tegevuse

reguleerimine,• õpilasomavalitsust ja –esindust puudutavad sätted

PGS – õppeasutuste juhtide tähtajatud töölepingud

• PGS eelnõu saadetud Riigikokku.

Tähtajalised lepingud asendatud atesteerimisega.

Gümnaasiumiastmega koolide koolijuhtide riiklik atesteerimine.

• Atesteerimissüsteemi väljatöötamine

ESF - üldharidusprogrammid

• Õppenõustamisprogramm• Pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine, nende

oskuste kaasajastamine• Üldhariduse kvaliteedi parandamist toetava

välis- ja sisehindamissüsteemi rakendumise programm

• HEV õppevara programm• Programm Õppiv Tiiger 2

Õppenõustamise programm

Eesmärk: maakondlike õppenõustamiskeskuste loomise ja arendamise kaudu tagatakse pedagoogilis-psühholoogilise nõustamisteenuse kättesaadavus.

• Väljaspool õppeasutust osutatava nõustamisteenuste koordineeritus maakondlikel tasanditel

• Toetatakse õppenõustamiskeskustes osutatavate teenuste arendamist ja selle jõudmist sihtrühmadeni

• Nõustamiskomisjonide funktsioonide kaasajastamine ja ühitamine keskuste funktsioonidega

Pedagoogide kvalifikatsiooni- ja täiendkoolituse kaasajastamise programm

Eesmärk: Paraneb õpetajate kvalifikatsioon läbi õpetajate täienduskoolituse süsteemi ja õpetaja professionaalsuse hindamise arendamise.

• Suureneb õpetajate ja nende tööandjate valmisolek ja oskus hinnata õpetaja professionaalset arengut ning toetada/kavandada selle arengut kutsestandardi pädevusmudeli kontekstis

• Paraneb teadlikkus täienduskoolituse võimalustest ning täienduskoolituse kvaliteedi hinnatavus

• Suureneb õpetajate ning koolipersonali kui terviku kompetentsus koolides ja ühiskonnale olulistes valdkondades toimetulekuks

Üldhariduse kvaliteedi parandamist toetava välis- ja sisehindamissüsteemi rakendumise

programm

Eesmärk: kaasaegse juhtimisteooria ning õppiva organisatsiooni kultuuri ja põhimõtete rakendamine õppeasutuste välis- ja sisehindamisel.

• Õppeasutuse sisehindamise rakendumise toetamine

• Õpitulemuste välishindamise arendus

HEV õppevara programm

Eesmärk: hariduslike erivajadustega õpilastele õppevara koostamine ning selle kasutuselevõtu toetamine koolides.

• Õppevara koostamine lihtsustatud ja toimetulekuõppel olevatele õpilastele

• Õpetajate juhendmaterjalid• HEV portaali arendus (http://www.hev.edu.ee)• Õppevara koostajate koolitus

Programm Õppiv Tiiger 2

Eesmärk: õppetöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine infotehnoloogia kasutamise kaudu; e-õppe muutmine Eesti üldhariduskoolide igapäevase õppetöö osaks.

• Üldhariduskoolide õpetajate, koolijuhtide ja haldajate e-õppe alane koolitus.

• Koolirahva täiendkoolitust ja enesearengut toetavate tugisüsteemide arendus (virtuaalsed praktikakogukonnad ja e-õppe võrgustikud).

• Efektiivse ja jätkusuutliku e-õppe infrastruktuuri rakendumine (portaalid, e-õppe keskkonnad, õpiobjektide ait, e-portfoolio).

Avatud taotlusvoorud

• Põhikoolist väljalangevuse vähendamiseks õppekorraldust toetavad projektid.

turvalisustugiteenuste rakendamise toetaminekoostöövõrgustiku arendamine

• Õppekava toetavad projektid: loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia

valdkondade toetamine;loovushariduse toetamine;muuseumiõppe toetamine;majandusõppe toetamine; eelkutseõpe jne

Lõpetuseks

Haridussüsteemi toimimise ja arendamise eelduseks on kõigi selles süsteemis osalevate institutsioonide hea koostöö ja panustamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

TÄNAME TÄHELEPANU EEST!