Miks on kaardid "umbes täpsed"?

Kiira MõisjaTartu Ülikool

ERISTAMINE

PIIRITLEMINE

Kuidas tekib määramatus?

• Ruumiandmestik on reaalse maailma tõlgendus ning selle tõlgenduse esitus

• Geograafiline informatsioon sisaldab alati vigu:– paljud nähtused on oma olemuselt ebamäärased

– andmete kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid

– andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on ajaline nihe

Kuidas tekib määramatus?

Reaalne maailmReaalne maailm

Kontseptsioon(reaalsusmudel

)

Kontseptsioon(reaalsusmudel

)

Mõõtmine ja esitus(ruumiandmebaas)

Mõõtmine ja esitus(ruumiandmebaas)

Analüüs(otsus)

Analüüs(otsus)

P. Longley et al. GIS & Science, 2005

F1

F2

F3

Määramatuse kontseptuaalmudel

Määramatus

Kindlapiirilineobjekt

Raskesti piiritletav objekt

VigaÄhmasus Mitmetähenduslikkus

VastuolulisusUmbkaudsus

P.F. Fisheri järgi. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006

F1F2

Ähmasus• Nähtus on ähmane, kui:

– nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav piir

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

3,6 m

4,9 m

0,75 m

5,4 m

3,98 m

1,9 m

1,7 m

4,3 m

3,7 m

Ähmasus• Nähtus on ähmane, kui:

– nähtusel puudub looduses selgesti tunnetatav piir

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

– nähtuse eristamise tunnuse väärtus on nii hägune, et raskendab ühest klassifitseerimist

Mitmetähenduslikkus

• on põhjustatud:– nähtuse või selle omaduste ebatäpsest definitsioonist– ühe ja sama objekti või tema atribuutide kohta käivatest

erinevatest definitsioonidest

• ilmneb selles, et ühte ja sama objekti on võimalik paigutada– erinevatesse klassidesse– erinevalt piiritleda

• tekketüübid:– vastuolulisus/lahknevus– umbkaudsus

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

Mitmetähenduslikkus

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

• Vastuolulisus/lahknevus– ühe ja sama nähtuse kohta esineb

mitmeid erinevaid definitsioone

Mitmetähenduslikkus

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

PÕLD

ROHUMAA

– erinevad kasutajad tajuvad

nähtust erinevalt– eristamise tunnused on

ebapiisavalt määratletud, mistõttu ühte nähtust on võimalik klassifitseerida mitmesse erinevasse klassi

• Vastuolulisus/lahknevus– ühe ja sama nähtuse kohta esineb

mitmeid erinevaid definitsioone

Mitmetähenduslikkus

• Umbkaudsus – tunnuste määramise metoodika on hägune/mitmetine,

mistõttu objekti piiritlemine ei ole üheselt määratud• põllupiiri määramise metoodika:

– viimane künnivagu– potentsiaalselt harimiseks kõlbuliku maa piir– kui naaberobjekt selgelt tunnetatav (kraav, tee, tara jne), siis

piiriks on see objekt

• muldade määramise erinev metoodika – kõik määravad samasid muldade klasse, kuid – kasutades klasse eristavate tunnuste määramiseks erinevaid

meetodeid saavad piirid erinevatesse kohtadesse

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

Loomuliku vahemikud Võrdsed vahemikud

Viga

Andmete kasutamine

Andmete kogumineja koostamine

Andmetetöötlemine

(Primaarne)

AsukohavigaAtribuudi viga

(Sekundaarne)

Loogiline õigsusTäielikkus

Lõpptootevead

Vigade allikad

Vigade vormid

Avalduvad, ilmnevad

Huntery ja Berad'i allikal ja vormil põhinev klassifikatsioon. Fundamentals of Spatial Data Quality, 2006

Määramatus

Piirita

ÄhmasusMitmetähend.

VastuolulisusUmbkaudsus

Piiriga

Viga

Piiriga

• Pindala 484 m²• Nurkade

määramise viga:– ± 10 cm >> 18 m²

– ± 1 cm >> 2 m²

Aeg ja määramatus

• andmete kogumise ja kasutusse jõudmise vahel on ajaline nihe

Kaardistus 2 kuud hiljem …..12

Aeg ja määramatus

• “Eesti põhikaardi täielikkuse ja temaatilise õigsuse muutumine neljal kaardilehel”– Bakalaureusetöö, Martin Gauk 2007– 4 kaardilehte, igaühel erinev kaardistusaasta 2003,

2004, 2005, 2006– Uuriti kui palju on nähtuseid looduses:

• juurde tekkinud• ära kadunud• liiki muutunud

Aeg ja määramatus

• Tulemused– Üldistavaid järeldusi teha ei saa – Vigade jaotus:

• juurde tekkinud 34%• ära kadunud 23%• liiki muutunud 43%

– Kvaliteedi nõuetele 2007. a. tehtud kontrolli käigus ei vastanud:• täielikkuses (puudu/liigne) 1 kaardileht (2006)• temaatilises õigsuses (klassifitseerimine) 2 kaardilehte (2004, 2005)

– Enim tekitasid vigu:• täielikkuses – hekid, rajad, kiviaiad, < 2 m laiused kraavid,

põõsasharvikud• liikide määramisel – rada/pinnastee, mets/raiesmik, kõrvalhoone/vare

Kuidas elada koos määramatusega?

1. Teadvustada, et määramatus on paratamatus2. Uurida ja hinnata andmete kvaliteeti

– metaandmed– foorumid

3. Teha selgeks– milline mõju on sisendi määramatusel väljundile– millises täpsusklassis on otstarbekas ruumi uurida ja

kas erinevatest andmeallikatest saadud andmed selleks sobivad

4. Kasutada võimalikult palju erinevaid allikaid

Kokkuvõtteks

• Määramatus on kindlasti midagi enamat, kui lihtsalt viga.

• Mida detailsemalt me andmeid kogume ning mida paremad nad on, seda ebakindlamad me oleme nende esitamise kvaliteedis.

• Metaandmete olemasolu ja kättesaadavus on ruumiandmete kasutamise võtmeks