RISKIANALÜÜSLühike juhend tööandjale riskide kontrollimiseks töökohas

SISSEJUHATUSTöötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi oluline osa on ettevõtte võime kontrollida töökeskkonnaga seonduvaid riske. Selleks peab ettevõte sisse seadma ja hoidma toimivana riskide tuvastamis-, hindamis- ja maandamismeetme elluviimiseks sobiliku protsessi. Ehk ettevõtte omaniku ja/või juhina peate mõtlema sel-lele, mis võib teie töötajatele kahju tekitada, ja otsus-tama, milliseid meetmeid te rakendate, et tagada ohu-tus ja säästa töötajate tervist. Sellist tegevust tuntakse riskianalüüsina ja selle läbiviimist nõutakse kõigilt ette-võtetelt ja organisatsioonidelt 1.

Tööandja on kohustatud läbi viima ja ajakohastama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid2, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske tööta-jate tervisele ja ohutusele, arvestades seejuures tööta-jate ealisi ja soolisi iseärasusi ja eririske rasedatele ja rinnaga väikelast toitvatele töötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele. Kõik ettevõtte töötajad peavad olema teadlikud nende tööga seotud riskidest ning ohu-tuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.

Riskianalüüs ei tähenda suures koguses paberimajan-dust, vaid pigem töökohtadega seotud riskide ohjamise meetmete kindlaks tegemist. Tööandjana olete tõe-näoliselt juba alateadlikult oma töötajate kaitsmiseks samme astunud, kuid riskianalüüs aitab teil riskide juhtimine integreerida ettevõtte juhtimisprotsessidesse ning saada regulaarselt ülevaadet, kas kõik olulised ris-kid on maandatud.

1 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 1 punkt 3.2 Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjus-tada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust.

MILLINE RISKIDE JUHTIMISE PROTSESS ON OLULINE ETTEVÕTTE TIPPJUHILE?Riskide juhtimise protsess on toimiv, kui juhtimisotsuste juures on riskid alati välja toodud ja arvesse on võetud nende mõjud ning juhtimise võimalused. Riskianalüüsi käigus tuuakse esile kõik riskid3 ja pakutakse välja asja-kohased meetmed riski mõju või esinemise tõenäosuse ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ettevõtte töötajad aga oskavad õigesti märgata ja mõista riskide olemust ja suurust ning realiseerunud riskid (näiteks tööõnne-tused ja peaaegu juhtunud õnnetused) on kõigile teada ning nendest õpitakse.

Kindlasti ootab nii ettevõtte omanik kui tippjuht, et riskide juhtimise protsess oleks konteksti arvestades lihtne ja säästlik – riskide maandamiseks kulutatavad ressursid peaksid olema väiksemad kui riski realisee-rumisest saadav kahju. Riskide juhtimine peab olema süsteemne ja struktureeritud ning olema integreeritud ettevõtte äri- ja juhtimisprotsessidesse. Riskide juhti-mine peab samuti olema kohanemisvõimeline muu-tuvate protsesside ja väliste mõjudega ning hõlmama ettevõtte kõiki üksuseid.3 Risk on võimalus negatiivseks kõrvalekaldeks oodatud tulemusega võrreldes.

Põhjuseid, miks riskianalüüsiga tegeleda, on mitmeid ja need varieeruvad sõltuvalt ettevõte või organisatsiooni tegevusalast, kuid universaalsed põhjused, miks riskide juhtimine on ettevõttele kasulik, on:

• Vältida õnnetusi, tootmise katkestusi ja ebameel-divaid üllatusi.

• Tagada varade kaitse ning töötajate ja klientide ohutus.

• Pidada kinni kavandatud eelarvest ja tegevuste ajagraafikust.

• Tõsta tootlikkust ja toodete või teenuste kvaliteeti.

• Süstematiseerida infot, et täpsemini planeerida ja aru anda.

• Suurendada võimet täita omaniku ootusi või erine-vaid regulatsioone (nt ELi struktuuritoetuste kasu-tamisega seonduvalt).

• Hoida omandatud sertifikaate (nt ISO).

• Probleemide ilmnemisel kiirelt ja adekvaatselt rea-geerida, fokuseerides tähelepanu kõige olulisema-tele asjaoludele.

Riskide juhtimine aitab töökeskkonda paremaks muuta ning teadvustada, et riskid on igapäevategevuse loo-mulik osa ja neid ei saa vältida, kuid neid saab juhtida.

KUIDAS RISKIANALÜÜSI LÄBI VIIA?Töökeskkonnas esinevate riskide kaardistamis-, hin-damis- ja maandamismeetmete rakendamise peamine eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs aitab minimeerida võimalust, et ettevõtte töötajad, kliendid ja külastajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust.

Riskianalüüsi üks olulisemaid aspekte on töökohas leiduvate võimalike ohtude täpne tuvastamine. Mõned ohud võivad olla ühised kogu ettevõttele, mõned aga võivad esineda vaid teatud töölõigu puhul, mõningad ohud tunduvad seejuures olulisemad kui teised. Esime-ses etapis on oluline tuvastada ja kirja panna kõik või-malikud ohud, ükskõik kui tühised need ka ei tunduks, nende sõelumine toimub hiljem riskide hindamise faa-sis. Töökeskkonna ohutegurid on jagatud viide gruppi, milleks on:

• füüsikalised ohutegurid (nt müra, õhutemperatuur, kukkumisoht jms);

• keemilised ohutegurid (nt ohtlikud kemikaalid, mille pakendil on mõni allolevatest märkidest);

• bioloogilised ohutegurid (nt mikroorganismid);

• füsioloogilised ohutegurid (nt sundasendid ja kor-duvad liigutused);

• psühholoogilised ohutegurid (nt monotoonne töö, pikaajaline üksinda töötamine vms).

Tutvu lähemalt töökeskkonna ohuteguritega Tööelu.ee portaalist SIIT

Riskide väljatoomise tehnikaid on erinevaid, kuid enam kasutamist leiavad:

• töökeskkonna ja tööprotsesside vaatlus,

• ajurünnakud ja arutelud fookusgruppides,

• intervjuud ja küsimustike kasutamine,

• ilmnenud riskide ja (töö)õnnetuste juhtumite andme baasi kasutamine,

• auditi aruannete ja uuringute tulemustega tutvu-mine,

• teiste kogemuse uurimine (n-ö õppimine teiste vigadest),

• stsenaariumianalüüsid.

Hea lähtepunkt on kõndida läbi kõik töökohad, vaadelda tööprotsesse ja mõelda ohtudele, mis ühe või teise töö ja töökohaga seonduvad. Ehk millised on tegevused, protsessid või kasutatavad ained, mis võivad teie tööta-jaid4 vigastada või nende tervist kahjustada?

Juhul, kui te viite riskide tuvastamist läbi enese-hindamise5 kaudu, siis võib juhtuda, et mõningad ohud jäetakse tähelepanuta, kuna nendega ollakse n-ö har-junud, mistõttu on alljärgnevalt mõned näpunäited, mil-lele tähelepanu pöörata:

• Tutvuge kemikaalide ohutuskaartidega. Ohutus-kaart on hea algallikas, milles on toodud kemikaali võimalikud terviseriskid, samuti info vajalike isi-kukaitsevahendite kohta, aga ka esmaabi ja tule-kustutusmeetmete kirjeldus.

• Eeltoodu kehtib ka töövahendite, sh masinate ja seadmete kasutusjuhendite kohta.

• Võtke arvesse mitterutiinseid toiminguid (nt hooldus, remont ja koristamine) ning muudatusi tootmis tsüklis või teenuse osutamisel.

4 Töötajatele lisaks võiksite mõelda ka oma ettevõtte külalistele, nagu näiteks koostööpartnerid ja kliendid. 5 Enesehindamine on kõikehõlmav ja süstemaatiline ettevõtte tegevuste ülevaatus, mille viivad läbi ettevõtte enda töötajad, protsesside ja tegevuste osas, mille eest nad on ise vastutavad.

• Arvestage vahetustega töö ja öötöö eripäraga.

• Mõelge pikaajalistele terviseriskidele, nagu kõrge müratase, vibratsioon, madal või kõrge õhu-temperatuur, töötamine sundasendis või kokku-puude kahjulike ainetega.

• Mõelge ka, kas mõni teie töötaja teeb tööd, mille puhul on rahvusvaheliselt lepitud kokku ohu olemas olu, nagu näiteks töö kõrgustes, kemi-kaalidega, masinatega, asbestiga või üksitööta-mine.

• Erilist tähelepanu pöörake rasedate naiste, ala-ealiste ja vähenenud töövõimega töötajate töö-kohtadele.

• Analüüsige toimunud tööõnnetuste kokkuvõtteid ja tutvuge peaaegu juhtunud õnnetuste andme-baasiga.

• Külastage Tööelu.ee portaali, kus avaldatakse praktilisi juhiseid ohtude ja nende maandamise võimaluste kohta.

Riskide tuvastamisel on oluline mitte keskenduda ainult juba juhtunud intsidentidele. Oluline on keskenduda ettevõttesisestele riskidele, kuid vaatluse alt ei tohi välja jätta ka selliseid väliskeskkonnast tulenevaid riske, mis avaldavad ettevõtte tegevusele otsest mõju. Näiteks ettevõttega samal territooriumil paiknev katla-maja, kust ebasoodsa ilmaga kandub suits ettevõtte ruumidesse. Riskide analüüsimisel on oluline leida riski põhjus ja iga riski mõju töötajate tervisele ning ettevõtte või üksuse eesmärkidele.

Riskide tuvastamiseks on vaja iga tegevuse puhul küsida:

• Mis võib valesti minna (ehk milles seisneb potent-siaalne probleem)?

• Miks võib valesti minna (mis on peamine põhjus)?

• Millised on potentsiaalsed tagajärjed ettevõtte jaoks (ehk milline on mõju)?

Tõstmaks riskianalüüsi kvaliteeti, võib protsessi kaasata ettevõttevälise eksperdi või moodustada töörühma, kus on esindajaid ettevõtte kõikidest struktuuriüksustest. Mõeldamatu oleks riskianalüüsi läbiviimine jätta ühe töötaja ülesandeks. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on küll riskianalüüsi korraldamine ja tulemuste esita-mine ettevõtte juhtkonnale, kuid riskide tuvastamisse ja hindamisse peab olema kaasatud piisav arv töötajaid, kes kogumis tunnevad suurepäraselt kõiki tööprot-sesse ja suudavad neid analüüsida võimalike ohtude seisukohast.

Riskianalüüsi käigus on tööandjal ka kohustus töö-keskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmiseks. Mõnesid parameetreid võib mõõta tööandja ise, aga on parameetreid, mille mõõtmise tulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses. Mõõt-mise usaldusväärsust ei taga mitte ainult kalibreeritud või taadeldud mõõteriist, vaid ka pädev mõõtja, kes oskab mõõteriistaga mõõdetud tulemusi asjakohaselt tõlgendada ning võrrelda õigusaktis või standardis toodud normidega. Mõõtmiste läbiviimisel on oluline dokumenteerida mõõtmiste käik – kes mõõtmised läbi viis, millist mõõteriista kasutati (kas mõõteriist oli taa-deldud/kalibreeritud), millistel töökohtadel mõõtmised läbi viidi ja muu oluline info.

KES VÕIB OLLA OHUSTATUD?Riskianalüüsi teises etapis mõelge, kuidas töötajad võivad olla ohustatud. Mõelge ka sellele, kuidas või-vad saada kahjustatud teie ettevõtet külastavad isikud, nagu näiteks koostööpartnerid ja kliendid. Küsitlege oma töötajaid. Tõenäoliselt omavad nad parimat üle-vaadet enda töölõigus esinevatest riskidest ja neil võib olla häid ideid riskide ohjamise osas.

Iga ohu osas peab saama selgeks, keda see võib kah-justada. Seeläbi on võimalik teha ka kindlaks, kui-das erinevaid riski kõige paremini kontrollida. Riskide seostamisel töötajatega ei pea tingimata kõiki tööta-jaid loetlema, vaid pigem piisab töötajate grupeerimi-sest vastavalt nende töökohale või ametiülesannetele. Ohtude seostamisel töötajatega pidage meeles:

• töötajaid, kes ei pruugi alati töökohal viibida (nt osaliselt kaugtööd tegevad töötajad; hooldustöö-tajad jt);

• erivajadustega töötajaid;

• uusi ja noori töötajaid;

• lapseootel naisi ja väikelaste emasid;

• võimalikku keele- ja kultuuribarjääri;

• ajutisi töötajaid ja alltöövõtjaid.

Kui teie ettevõtte tegevus on seotud klienditeenindu-sega, kaaluge ka seda, kuidas võivad olla ohustatud teie kliendid ja ettevõtet külastavad teised isikud. Kui jagate töökohta või territooriumi teise ettevõttega, kaa-luge, kuidas teie töö mõjutab teiste ettevõtete töötajaid ja kuidas nende töö mõjutab teie töötajaid. Antud infot jagage ka teise ettevõtte/teiste ettevõtete juhtidega ning veenduge, et vajalikud kontrollmeetmed on raken-datud või saavad rakendatud.

Antud etapi lõpus kontrollige, et keegi ei jäänud nime-kirjast juhuslikult välja!

KUIDAS HINNATA RISKE?Kui võimalikud ohud ehk riskinimekiri on kindlaks teh-tud, peate otsustama, kui sagedasti iga risk võib esi-neda ja milline on selle mõju6.

Riskide hindamiseks ühtset metoodikat kehtestatud ei ole. Nii Eestis kui mujalgi Euroopas on leidnud sage-dast kasutamist Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (EU-OSHA) soovitatud maatriks, mille järgi määratakse riski tase tulenevalt ohuteguri esinemise tõenäosusest ja tagajärgede tõsidusest ehk mõjust.

TÕEN

ÄOSU

S

MÕJUMõõdukalt kahjulik

Keskmiselt kahjulik

Väga kahjulik

Väga eba-tõenäoline

Madal (1) Madal (1) Keskmine (2)

Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2)

Kõrge (3)

Väga tõe-näoline

Keskmine (2)

Kõrge (3) Kõrge (3)

6 Mõju – riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast tulemu-sest (nt töötajate või külaliste vigastuste oht, suur rahaline kahju, tõsine mainekaotus).

Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.Tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.Väga tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu tööta-mise aja jooksul korduvalt.

Mõõdukalt kahjulik: õnne-tused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjus-tusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).Keskmiselt kahjulik: õnne-tused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipä-raselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).Väga kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjus-tusi ja/või surma (näiteks amputatsioon, puuet põh-justavad rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).

Eraldi tuleb silmas pidada konkreetsest riskist ohus-tatud töötajate hulka - tõsisemalt tuleb suhtuda nen-desse teguritesse, mis ohustavad üheaegselt paljude töötajate tervist. See on tähtis ka töökeskkonna paren-damiseks astutavate sammude olulisuse järjestamisel.

Üldiselt peate tegema kõik mõistlikult teostatava, et kaitsta inimeste tervist. See tähendab riski maanda-mist sobivate meetmetega. Olemasolevates ennetus- ja kaitsemeetmetes7 muudatuste tegemisel või uute meetmete rakendamisel peaksite meetmeid raken-dama järgmises tähtsusjärjekorras:

• riski (ohuteguri) kõrvaldamine,

• riski (ohuteguri) minimeerimine korralduslike meetmete abil,

7 Ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide väl-timiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

• riski (ohuteguri) minimeerimine ühiskaitsemeet-mete abil,

• riski (ohuteguri) vähendamine sobivate isikukait-sevahendite abil.

Määratlege pikaajalised lahendused riskidele, millel on suurim mõju, samuti nende riskide osas, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad õnnetusi või töötajate hai-gusi. Vajadusel peate kindlaks tegema, kas on olemas parandusvõimalusi (meetmeid), mida saab kiiresti aju-tiselt rakendada, seni kuni on võimalik võtta kasutusele tõhusamaid ja usaldusväärsemaid meetmeid.

Riskide hindamisse ja sobilike maandamismeetmete väljatöötamisse ja rakendamisse kaasake oma tööta-jaid, nii et võite olla kindel, et riskide maandamismeet-med hakkavad töötama ka praktikas ja ei too kaasa uusi ohte. Mistahes riski osas peavad töötajad olema juhendatud nii, et nad teavad, millisel viisil need riskid nende tervist ohustavad ning millised on ohutud töö-võtted ja -vahendid ohu vähendamiseks. Tervise ja ohutuse parandamine ei maksa üldjuhul palju, kuid liht-sate ettevaatusabinõude eiramine viib varem või hiljem tööõnnetuseni. Meeles tuleb pidada, et mida suurem on oht, seda tugevamad ja usaldusväärsemad peavad olema vigastuste ohu ohjamise meetmed.

KUIDAS RISKIDE HINNANG VORMISTADA?Riskianalüüsi dokument vormistatakse kirjalikult ja seda tuleb säilitada 55 aastat. Selline säilitustähtaeg võib tunduda liigselt koormav, aga ühel hetkel võib osutuda hästi dokumenteeritud riskianalüüs vajalikuks tööandjatele, töötajatele, arstidele, järelevalveametni-kule või ka teadlastele ning äärmisel juhul kohtule.

Põhjalik riskianalüüs tähendab nii riskide kaardistamist kui selle avaldumisel võimalike tagajärgede kirjelda-mist. Seega, kui töökeskkonnas ei esine bioloogilisi, keemilisi või muid ohte, siis ei ole vaja neid eraldi hin-nata, küll aga tasuks koostatavas dokumendis need ära nimetada. Viited võimalikele riskidele peaksid peituma juba riskianalüüsi sissejuhatuses, kus on mõistlik kirjel-dada ettevõtte profiili.

Teie riskianalüüs peaks sisaldama ainult seda, mida teilt võib põhjendatult eeldada - te ei peaks kajastame neid hüpoteetiliselt esinevaid riske, millega teie ette-võttes, näiteks selle tegevusalast tulenevalt, kokku ei puututa. Selline lähenemine, kus tabelisse kirjutatakse kõikvõimalikud ohud ja seejärel hinnatakse need ole-matuteks, ei oma väärtust ei ettevõttele ega aita vältida ohuolukordi.

Märkige oma riskianalüüsi peamised tulemused – ohud ja kuidas need võivad inimesi kahjustada ning milli-seid meetmeid te nende ohjamiseks rakendate. Iga koostatud dokument peaks olema võimalikult lihtne ja keskenduma tegevustele ehk rakendatavatele kontroll-meetmetele. Eestis on seadusest8 tulenevalt kohustus riskianalüüsi alusel koostada kirjalik tegevuskava, mil-les nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juh-timistasanditel korraldatavad tegevused töötajate ter-viseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava ja teostajad. Tegevuskava ellu viimiseks peab eraldama eelarvest ka vajalikud vahendid.

8 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 1 punkt 4.

Kõik teie poolt koostatud dokumendid peavad kokku-võttes aitama teil oma ettevõttes olevaid riske juhtida. Kuna Eestis on valdav enamus ettevõtteid mikro- ja väikese9 suurusega ettevõtted, siis enamikel juhtidel tähendab see lihtsalt ohtude kaardistamist ja hindamist ning oluliste riskide osas järelduste tegemist ehk milli-seid meetmeid, millal ja kes rakendab.

Järelevalveametnike, audiitorite ja teiste teie ette-võtte suhtes kontrollifunktsiooni omavate isikute osas tähendab toimiv riskianalüüs sobivat ja piisavat süs-teemi, mis peab näitama järgmist:

• ohtude kaardistamiseks on tehtud nõuetekohane kontroll;

• välja on selgitatud, keda leitud ohud võivad mõju-tada;

• olete tegelenud kõikide ilmselgete oluliste ohtu-dega, võttes arvesse inimeste arvu, keda võiks kaasata;

• rakendatud maandamismeetmed on mõistlikud ja allesjäänud risk on madal;

• riskianalüüsi on kaasatud kõik töötajad või nende esindajad.

Tööelu.ee portaalis leiate täiendavat infot riskiana-lüüsi läbiviimise ning ohutegurite kohta. Veebipõ-hine interaktiivne riskide hindamise vahend OiRA (https://oiraproject.eu/et) aitab mikro- ja väikeette-võtetel riskide hindamist kergesti läbi viia ja kasutada eeltäidetud töölehti.

9 Mikroettevõttes on kuni 9 töötajat, väikeettevõttes töötab kuni 49 töötajat.

MILLAL RISKIANALÜÜSI UUENDADA?Kuna ettevõtte välis- ja sisekeskkond on pidevas muu-tuses, siis muude juhtimisdokumentide uuendamise kõrval on teil vaja regulaarselt uuendada ka riskiana-lüüsi. Aja jooksul jäävad vähesed töökohad samaks. Varem või hiljem tuuakse ettevõttesse uued seadmed, võetakse kasutusele uusi aineid ja rakendatakse uusi protseduure, misläbi avalduvad uued ohud. Seega on mõttekas regulaarselt kontrollida, kas ettevõttes on toimunud muudatusi või töötajad on osutanud problee-midele, mida olemasolevas riskianalüüsis ei ole käsitle-tud. Pöörake tähelepanu ka tööõnnetustele ja peaaegu juhtunud õnnetustele, nõudke nende juhtumite analüü-simist ning põhjuste tutvustamist kõikidele töötajatele.

Te peate korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui:

• töötingimused on muutunud,

• töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud,

• kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimeste tervisele,

• kui on juhtunud tööõnnetus,

• kui ohtliku olukorra tõttu on riskitase muutunud,

• kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.

Ettevõtte juhina veenduge regulaarselt, et teie ettevõtte riskianalüüs on aja- ja asjakohane. Rahvusvaheliste suurettevõtete kogemus näitab, et kokkuvõttes tulevad töötajate tervise hoidmiseks rakendatavad ennetus-meetmed kordades odavamad kui tööõnnetuste ja töö-tajate haigestumisega seotud kulud.

MAI 2018