Kohaliku omavalitsuse nõupäev Rahandus riigis ja kohaliku omavalitsuse tulubaas – praegune olukord ning arengud

Tallinn, 27. juuni 2008Jüri Võigemast

Millest tuleb juttu ?

Sellest, et kõigest ei jõua rääkida, aga natuke siiski:

* natuke tõsiasjadest

* natuke eesmärkidest

* natuke peegeldustest

* natuke arvamust

Ühelt poolt tõsiasi:* Kohalike omavalitsuste tegutsemistingimused sõltuvad riigi tasandil, so Riigikogu, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, vastu võetavatest otsustest.

Teiselt poolt kohalike omavalitsuste huvi: * Et nii koalitsioonilepingu, * Riigi eelarvestrateegia dokumendi ja * Riigieelarve ning* Muude oluliste dokumentide

koostamisel ja vastuvõtmisel oleks arvestatud kohalike omavalitsuste põhihuvide ja arenguvajadustega.

Prognoos, riigi eelarvestrateegia, riigieelarve:

Tsüklid: I

Kevadprognoos 2007KoalitsioonilepingRES 2008 – 2011Sügisprognoos 2007Riigieelarve 2008

IIKevadprognoos 2008RES 2009 – 2012Lisaeelarve 2008* Sügisprognoos 2008* Riigieelarve 2009

Keskpikk perspektiiv (4 aastat)

IRES 2008 – 2011

IIRES 2009 – 2012

Tingimused* globaalsed * riigisisesed* piirkondlikud* lokaalsed

Küsimused* eksistentsi* normaalse toimimise* arengu küsimused

Valdkonnad* Elu- ja

sotsiaalvaldkonnad* Majandusvaldkonnad* Tehniline keskkond* Looduskeskkond

RES 2008-2011Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastateks 2008–2011Vabariigi Valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Pikaajaline areng sõltub eeskätt majanduskasvu kiirusest: selleks tuleb *tõsta majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja *tagada majandusstabiilsus.

RES 2009-20121 VABARIIGI VALITSUSE EESMÄRGID AASTATEKS 2009-2012Vabariigi Valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng ning seda eelkõige tänases olukorras, mil *majanduskasvu eelnevate aastate kiiurus on aeglustunud ning *maailmamajanduse olukord muutlik.Areng aga sõltub eeskätt majanduskasvu *kestvusest ja *kiirusest.

Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastateks 2008–2011… Üldeesmärgi sihil on kolm alaeesmärki:·        majanduse konkurentsivõime kasv;·        sotsiaalse sidususe kasv;·        keskkonna kasutamise säästvuse kasv.

RES 2009-20121 VABARIIGI VALITSUSE EESMÄRGID AASTATEKS 2009-2012Eesti *kiire ja *jätkusuutlik majandusliku arengu tagamise sihil sai Vabariigi Valitsuse poolt mais 2007 heaks kiidetud Riigi eelarvestrateegias 2008-2011 seatud kolm alaeesmärki:•       majanduse konkurentsivõime kasv;•       sotsiaalse sidususe kasv,•       keskkonna kasutamse säästvuse kasv.Need eesmärgid on jätkuvalt kehtivad ka tänases majandusolukorras, mil *majandusaktiivsuse vähenemise, *eratarbimise ja *palgakulude kasvu aeglustumise tulemusena on oodata ka varemprognoositust tagasihoidlikumaid maksulaekumisi ning seetõttu piiratumaid eelarvelisi võimalusi erinevate valdkondade arengu rahastamiseks.

RES 2008-2011Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastateks 2008–2011

RES 2009-20121 VABARIIGI VALITSUSE EESMÄRGID AASTATEKS 2009-2012

Tõsiasi: RESis kui riigi kõige üldisemas ja täielikumas strateegiadokumendis deklareeritud üldeesmärgi ja alaeesmärkide, aga samuti nende eesmärkide realiseerimiseks kavandatud tegevused ei hoidnud ära tegelikkuses majanduskasvu pidurdumist, st ei osutunud konkreetses ajas ja ruumis adekvaatseteks reaalsete protsesside suhtes.

Siiski: RES 2008-2011

Mõjurite teadvustamine:

Rahandusministeeriumi analüüs tootmisfunktsiooni meetodil näitab, et 2006. aastal kasvas SKP üle potentsiaalse taseme, positiivne lõhe ulatus 0,5%ni SKPst. 2007. aastal on oodata potentsiaaliülese kasvu jätkumist, mistõttu positiivne SKP lõhe suureneb.

Tegelikku majanduskasvu andis 2006. aastal väga suure panuse *sissetulekute tõusu ja *laenukoormuse suurenemisest tulenenud hüppeline nõudluse kasv.

RES 2008-2011

…Kuid potentsiaalne majanduskasv jäi tegelikust kasvust ikkagi väiksemaks, seda vaatamata toimunud struktuursetele muutustele majanduses ning tööjõu pakkumises, mis tõid kaasa potentsiaalse SKP tõusu uuele tasemele.

Aastatel 2007–2011 hoiab potentsiaalse majanduskasvu hinnangut üleval püsivalt kõrge investeerimisaktiivsus ning tööviljakuse kasv.

RES 2008-2011

Eratarbimise märkimisväärne kasv 2006. aastal on olnud igati ootuspärane – aasta kokkuvõttes ulatus reaalkasv 15,8%-ni. Selle peamisteks põhjusteks on *sissetulekute tõus läbi

**hõive ja **keskmise palga hüppelise kasvu,

mida toetasid **tulumaksu jätkuv alanemine ja **tarbimislaenude populaarsuse kiirenev kasv.

Kogu 2006. aasta jooksul on olnud ajalooliselt kõrgeimal tasemel tarbijate kindlustunde indeks, mis näitab suurenenud tarbimisvalmidust.

RES 2008-2011

…Samuti tuleb arvesse võtta, et praegune valitsussektori eelarve tulude kiire kasv on ajutine ning majanduse ülekuumenemise ilmingute juures peaks valitsus vältima protsüklilist eelarvepoliitikat.

Adekvaatsete ja vajalike otsuste langetamine majanduselus osalejate poolt aitab kaasa majanduse pehmele maandumisele.

RES 2008-2011Sügisprognoos 2007RES 2009-2012

2008* 2009*Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 73 434,6 79 224,3

79 433,5 89 521,473 492,3 80 390,6

Mittemaksulised tulud 17 185,2 20 566,2

16 814,7 19 650,816 652,0 19 105,4

Tulud kokku 90 619,8 99 790,5

96 248,2 109 172,290 144,3 99 496,0

Kasv (%) 15,8 10,116,2 13,49,9 10,4

2008* 2009*

Sotsiaalmaks 28 910,0 32 900,0

32 960,0 38 785,031 555,0 36 355,0

Käibemaks 25 082,4 26 986,4

25 990,0 28 960,022 800,0 25 600,0

Arvamus:

* RES 2008-2011 on suhteliselt korrektne ja adekvaatne strateegiadokument.

* RES 2009-2012 peegeldab taganemist soliidsele riigile hädavajalikust strateegiadokumendi sisust ja vormist, avades tee poliitiliste üksikotsuste kaskaadile, millel ei pruugi olla midagi pistmist riigi strateegiliselt eluliste arenguvajadustega.

* Riigi 2008 aasta eelarve aluseks võetud 2007 sügisprognoos ei sünkroniseeru RES 2008-2011 põhiolemusega ega ka 2009-2012 RESi tooniga. Lähtuti pigem eufoorilisest kui tasakaalukast prognoosist.

RES 2008-2011

Valitsussektori eelarve finantseerimise areng

Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarve keskpikal perioodil tasakaalus, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes.

Tõsiasi: Jooksvate kulude, sh investeeringukulude katmine jooksvate tuludega, reserve ja laenuressurssi kaasamata.

Küsimus

Ette sidumine:* tarbimislaenud* eluaseme laenud* õppelaenud…

Tõsiasi: Elanike potentsiaaliülese ette sidumise periood on selleks korraks lõppenud.

Millises ulatuses jätkub protsess:

* kohalike omavalitsuste potentsiaaliülese sidumise periood;

* riigi sidumise periood.

Kes seda otsustab ja kuidas seda otsustatakse?

Peaminister?Valitsus?Riigikogu?Eesti Pank?Kohalikud omavalitsused?Pangad?

Otsustab see ja seal, kellel ja kus on pikaajaline strateegia ja piisavalt otsene huvi ning vastavad võimalused potentsiaalse, sh potentsiaaliülese ressursi ette sidumiseks.

Tegutsemistingimuste ruumRES, meetmed ja tegelikkus

* Muutunud ja muutuvad olud, tegutsemistingimuste kujunemine ja kujundajad.

- globaalsed - riigisisesed- piirkondlikud- lokaalsed

* Meist sõltuvad ja mitte sõltuvad, meiega või meieta kujunevad.

* Miks ?* Mida ?* Kuidas ?

Stsenaariumid - kus me oleme, kuhu läheme; kuhu tahame minna.

Tänan ja edu kõigile !