Katrin HöövelsonSotsiaalministeerium

23.11.2004

Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat?

Tähtsamad tööturunäitajad

EL tööhõivestrateegia

Hariduse ja tööhõive seosed

Tööturumeetmete kontseptsioon

Tähtsamad tööturunäitajad

2003. aasta tööjõu uuringu andmetel oli Eestis:Tööturul osalejaid – 638 900

Neist töötasid – 572 900

Töötud olid – 66 000

Tööealisi mitteaktiivseid inimesi – 276 900

Tööhõive määr – 62,6%

Töötuse määr – 10,0%

Noorte töötuse määr – 20,6%

Pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest 46%

Tööhõive määra dünaamika 1989-2003 (%)

83,482,3

75,3 74,7

70,969,8 70,4

68,9

65,664,8 65,2

66 66,7

73,9

69,8

62,6 6260,6 60,5 60,5 60,5

57,957 57,3 57,8

58,8

78,5

75,8

68,7 68,1

65,5 64,9 65,2 64,5

61,660,7 61,1 61,7

62,6

50

55

60

65

70

75

80

85

90

1989 1991 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Mehed Naised Kokku

Töötuse määra dünaamika 1991-2003 (%)

1,5

9,7 10 9,8 10

12,4

13,812,8

10

6,77,7

10,5

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1991 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Mehed Naised Kokku

EL-i tööhõivestrateegia kvantitatiivsed eesmärgid:

1. Tööhõive määr aastal 2005 – 67% aastal 2010 – 70% Eestis aastal 2003 - 62,6%2. Naiste tööhõive määr aastal 2005 – 57% aastal 2010 – 60% Eestis aastal 2003 – 58,8%3. Vanemaealiste (55-64a) tööhõive määr aastal 2010 – 50% Eestis aastal 2003 – 52,0%4. Teise taseme haridusega isikute osakaal 22-aastaste hulgas

aastal 2010 - 85% Eestis aastal 2003 - 78,1 %

5. Täiskasvanud tööealise elanikkonna (25-64aastased) elukestvas õppes osalemise määr 2010. aastal – 12,5%

Eestis 2003. aastal – 6,2%

Hõivatute jaotus majandussektori järgi

14,26,2

32,532,5

53,4 61,4

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

1994 2003

TertsiaarsektorSekundaarsektorPrimaarsektor

Eesti tööhõive struktuur

Läheneb järjest enam väikese avatud majanduse mudelileHõive kasvab tertsiaarsektoris ja väheneb jätkuvalt primaarsektoris2003. aasta tööjõu uuringu andmetel

kõige enam oli töötajaid töötlevas tööstuses (134 000), hulgi- ja jaekaubanduses (80 800) ja hariduses (56 900)võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv kasvanud kõige

kiireminiHariduses (27,5%)Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (27,7%)Kinnisvara rentimises ja ärinduses (10,8%)

võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv vähenenud kõige kiiremini

Põllumajanduses ja metsanduses (10,4%)Elektrienergia-, gaasi- ja veevarutuses (30,6%)

Eesti tööhõive struktuur

Eesti hõive struktuur läheneb jätkuvalt teistele Lääne-Euroopa riikideleVõrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive kõrgem

MäetööstusesElektrienergia-, gaasi ja veevarustusesVeonduses ja sidesHariduses

Võrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive madalamFinantsvahendusesKinnisvara üürimis- ja äritegevusesTervishoius ja sotsiaalhoolduses (allikas: Eesti tööturg ja

haridussüsteem Euroopa Liiduga liitumisel)

Tööpuuduse trendid

0

5

10

15

20

25

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

%

ILO töötuse määr (15-74) Noorte töötuse määr (15-24) Pikaajalise töötuse määr

Töötud vanuse ja haridustaseme lõikes 1997 ja 2003 (tuhat)

0

2

4

6

8

10

12

1997

2003

1997

2003

1997

2003

1997

2003

1997

2003

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64

Esimese taseme haridusvõi madalam

Teise taseme haridus

Kolmanda tasemeharidus

Registreeritud töötuse statistika

Tööturuameti andmeil on kõikidest registreeritud töötutest kolmanda taseme haridusega töötute osakaal 17,2 % ehk ligikaudu viiendik.

Kõikidest registreeritud kolmanda taseme haridusega töötutest 48% on keskeriharidusega, 28% bakalaureusekraadiga, 22% kutsekõrgharidusega ja 2% magistrikraadiga

Tööealise elanikkonna, hõivatute ja töötute jaotus hariduse järgi, 2003 (%)

20,8

11,2

58,4

9,6

10,9

7,7

61,8

18,2

15,6

9,5

54,2

20,8

0 10 20 30 40 50 60 70

Kolmas tase, kõrgharidus

Kolmas tase, keskeriharidus pealekeskharidust

Teine tase

Esimene tase

Hõivatud Töötud Tööealine elanikkond

Esimene tase – alg- ja põhiharidus; teine tase – keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus pärast põhiharidust; kolmas tase keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad

Peamised töötuse põhjused

Koolist väljalangemine

Omandatud eriala ei vasta tööturu vajadustele

Omandatud eriala ja oskused on vananenud

Praktilise töökogemuse puudumine

Töötuid on proportsionaalselt rohkem madalama haridusega isikute hulgas

Vähene elukestva õppe rakendamine, täiskasvanuhariduse madal osakaal

Madal geograafiline mobiilsus (üürieluaseme turg)

Tööpuuduse struktuurne iseloom

Tööjõu oskused ja teadmised ning tööandjate nõudmised tööjõule ei lange kokku

Tööpuuduse struktuursuse vähendamiseks on vajalik: tagada haridussüsteemi vastavus tööturu nõuetele ning arvestada, et need nõuded on muutuvadedendada elukestvat õpet

Tööturusüsteemis pakkuda töötutele tööturukoolitust

Tööturukoolitus aitab leevendada tööpuuduse struktuursuse probleemi läbi töötajate kvalifikatsiooni vastavusse viimise tööturu nõudmistega.

Tööpuuduse ja hariduse seos

(Kutse)haridus peab enam vastama tööturu nõueteleÕpingute ajal töötavad kutsekoolide õpilased enam kui tavagümnaasiumi õpilasedPärast kooli lõpetamist on ETU andmetel tehtud analüüsi alusel tavagümnaasiumi ja kutsekooli lõpetanute töötamise tõenäosus samasuguneKõrghariduse selge positiivne mõjuAsendusefekt: kõrgharidusega töötajad on sageli ülekvalifitseeritud

12% töötajatest on kõrgem haridustase kui töö seda nõuaksNaised on sagedamini ülekvalifitseeritud oma töö jaoks kui

mehed

Eesti tööjõu-uuring 2003 hariduse ja tööhõive seostest

Kaugtööd tegevate palgatöötajate osatähtsus noorte töötajate hulgas on 4%Valdavalt on kaugtöötajad kõrgharidusegaEsimesel ja teisel haridustasemel olevate õppurite seas on töötavate noorte osatähtsus 5,7%Kolmas haridustase:

Pärast keskharidust keskeriõpet omandavatest õppuritest töötab 42,5%Rakenduskõrghariduslikes koolides õppivatest isikutest töötab

50,5%Bakalaureuseõppe õppuritest töötab 36,1%Kõrgemas kraadiõppes õppivatest isikutest töötab 66,9%

Aktiivne tööturupoliitika Eestis

Tööturumeetmete kontseptsiooni ja seaduseelnõu eesmärgid:

noored, kellel on koolitee jäänud pooleli suunata esmajärjekorras tagasi haridussüsteemiosutada noortele enam nende vajadustele vastavat abi (eraldi

noortele spetsialiseerunud konsultandid)Teenuseid osutatakse individuaalse lähenemise põhimõttel –

klient saab just sellist abi või teenust, mida ta tööle saamiseks kõige enam vajabpakkuda vastavalt “Tööturuteenuste ja – toetuste seaduse”

eelnõule uue meetmena tööpraktikatSätestada noored ühe olulise riskigrupina, kelle puhul

pikaajaline töötus tähendab enam kui kuus kuud tööta olemist

Tööturukoolitus ja tööpraktikaTööturukoolituse maksimumkestuse pikendamine 12 kuuniTööpraktika eesmärk - anda praktiline töökogemus või omandada eriala töökohal

Võimalik kombineerida tööturukoolituse meetmega

Praktika maksimumkestus 4 kuud

Osalejaid motiveerib stipendium ja sõidutoetus

Tööandjaid motiveerib juhendamistasu ja võimalus koolitada endale sobiv töötaja

Tihe koostöö HTM-iga tagamaks, et tööturukoolitus, tööpraktika ja õpipoisi programm täiendavad üksteist.

Kes, kuidas ja millal?Hetkel toimivad paralleelselt kaks süsteemi: Haridus- ja

Teadusministeerium vastutab õpilaste kutsenõustamise eest ja Sotsiaalministeerium läbi Tööturuameti täiskasvanud töötute ja tööotsijate kutsenõustamise eest.

Vajalik kahe süsteemi koostöö ja tööturusituatsiooni ja arengusuundade arvestamine karjääri- ja kutsenõustamise pakkumisel

Gümnaasiumi lõpuklassides koostöös koolidega võimalik läbi viia grupiviisilist teavitamist tööturu olukorrast

Individuaalne nõustamine, vajadusel psühholoogi kaasamine ja abi cv kirjutamisel.

Kutse- ja karjäärinõustamine

Kuidas saab haridussüsteem toetada aktiivset tööturupoliitikat?

Paindlik haridussüsteemHaridustee pooleli jätnud noortele pakkuda võimalust

haridustee jätkamiseks

Tööturu ja koolitusvajaduse prognoosidKoolitusmahud peaksid kujunema vastavalt tööturu vajadustele

Valgekraede ja sinikraede osakaal koolitustellimuses

Läbimõeldud kutse- ja karjäärinõustamise süsteemNoorte motiveerimine tööle minema

Elukestva õppe strateegia edendamine

Oskustööliste imago kujundamine

TÄNAN!

Katrin Höövelson

Sotsiaalministeerium

Katrin.Hoovelson@sm.ee