MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLUnimi: kuupäev: AJALUGU 67 © KEELEKÜMBLUSKESKUS MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLU 1. Moodustage 5-liikmeline rühm. 1.1. Iga rühmaliige loeb

AJALUGU 67nimi: kuupäev:

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLU

1. Moodustage 5-liikmeline rühm.

1.1. Iga rühmaliige loeb läbi ühe osa õpikutekstist (lk 94–97) ja täidab vastavalt oma tekstile osa skeemis “Eesti muinasaja lõpul” (vt AJALUGU 67 lisa).

1.2.Lugege läbi tabelis esitatud seisukohad, arutage läbi seisukohti tõendavad või ümberlükkavad näited.

2.Täida tabel.

Seisukoht Näited, mis seisukohta tõendavad või ümber lükkavad

Eestlaste elukorraldus oli naabritega enam-vähem sarnane.

Muinaseestlaste kohta on meil mitmeid kirjalikke allikaid.

Eestlased olid osavad käsitöömeistrid.

Eestlased olid väga sõjakad kõigi naabrite suhtes.

3. Koosta loend allikatest, mille järgi saame teada muinaseestlaste elust.


AJALUGU 67LISA nimi: kuupäev:

Maakonnad:

Põlluharimine ja karjakasvatus

Haldusjaotus

Eestlaste nimed naabrite keeles: tšuudid

Sõjavägi ja relvad:

Linnused: Suhted naabritega: Üleloomulikud jõud:

Surnute austamine: Hingedepäev ja hingede austamineRahvaarv:

Juhid : Söök:Perekond:

Riietus:Kihistumine:

EESTI MUINASAJA LÕPUL

ELATUSALAD ASUSTUS ELU-OLUÜHISKONDLIK KORRALDUS



ALGAB EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1

1. Tuleta meelde ristiusu levikuga seotud sündmusi Euroopas. Kirjuta kahte välimisse ringi olulisemad sündmused.

2. Vasta küsimustele.

Miks ristiusku levitati?

Kes sai vallutustest kõige rohkem kasu? Põhjenda oma vastust näidetega õpitust.

Eestlaste võitlus algas

1208

Ristius

u levitamine Põhja- ja Ida-Euroopas

Ristiusu levitamine Lääne-Euroopas




1. Võrdle esimeste piiskoppide tegevust Liivimaal. Ühenda sobivad vastused.

2. Lõpeta laused.

Kronoloogia:1159 Lübecki linna rajamine1186 Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks1198 Berthold kaasab võitlusesse sõjamehed ja hukkub lahingus1199 Ristiusu levitamise võtab ette piiskop Albert1201 rajati Riia linn1202 loodi Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu

Kõige rohkem tegi ristiusu levitamiseks piiskop , sest

Minu arvates oleks tulnud ristiusku levitada sõjaga/rahumeelselt, sest

Meinhard

Berthold

Albert

Kuidas levitas ristiusku Tegevusest Läti Henriku kroonikas

Pidas vajalikuks ühendada vaimulikud ja ilmalikud jõud (diplomaatia, side kaupmeestega, suure hulga ristisõdijate värbamine jm)

Rahumeelne misjonitöö: isiklik eeskuju ja veenmine

Alustas meelitamise ja kingitustega, aga ristiusu püsimajäämiseks pidas vajalikuks kasutada jõudu

Liivlased põgenevad. Piiskopi kannab väle hobune põgenejate hulka. Kaks haaravad ta kinni, kolmas, nimega Ymaut, pistab ta selja tagant odaga läbi. Teised rebivad ta liigehaaval lõhki.

Piiskop tõi piiskopiaujärje oma ametisse-pühitsuse kolmandal aastal Ükskülast üle Riiga. Ta määras piiskopliku toomkiriku koos kogu Liivimaaga õndsaima jumalaema Maarja auks.

Segebergi kloostris oli auväärse eluviisiga ja austatud halli peaga mees, preester õndsa Augustinuse ordust. Ta tuli kaupmeeste seltsiga Liivimaale lihtsalt Kristuse pärast ja ainult jutlustama.

.

.




1. Täida tabel. Kirjuta, kuidas muutis sõjategevuse algus Eestimaal erinevate inimeste elu (valik: munk, kaupmees, vanem, talupoeg, käsitööline, naine, laps).

2. Kujuta ette, et oled olnud osaline Ümera lahingus ja räägid nüüd oma mälestusi. Vali endale roll. Mälestustest rääkides kasuta järgnevaid lause algusi.

Eesmärgid sõjas

Sõja tagajärjed

Kuidas osalessõjas?

Kuidas muutis sõja puhkemine igapäevast elu?

Munk

Mina _______________ olin siis, kui Võnnu linnuse juures madin käis ______________

Sõjategevus algas, sest _____________________

Võrreldes sakslastega oli eestlaste relvastus _____________________

Alguses _____________________, seejärel aga _____________________

Eestlased kasutasid ära lahingus oma eelisena _____________________

Lahingu tulemuseks oli _____________________

Lahing tuli _________________ kasuks, sest _____________________



EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE 1

1. Miks eestlased kaotasid Madisepäeva lahingu?

2. Märgi tabelisse neli lahingu kaotamise põhjust. Alusta Sinu arvates kõige olulisemast ning selgita oma mõttekäiku.

3. Lõpeta lause.

• Loe võimalikud põhjused läbi.• Otsusta, millised neist on kõige tähtsamad, ning värvi need kastid.

Põhjendused

Abiväed ei jõudnud õigel ajal kohale

Sakslased haarasid lahingus initsiatiivi

Eestlased olid võidelnud juba kümme aastat ja

paljud vaprad mehed olid hukkunud

Eestlased ei suutnud ära kasutada oma eeliseid: ootamatu rünnak, hea

maastikutundmine

Eestlased ei suutnud kogu rinde ulatuses

pealetungile vastu seista ja taganesid

Eestlaste koostöö lahingus oli kehv

Sakslaste liitlasteks olid latgalid ja liivlased

Sakslased olid hästi relvastatud ja väljaõpetatud

Eestlaste vanem Lembitu langes

Kaotuse põhjus Selgitus

1.

2.

3.

4.

Eestlased kaotasid Madisepäeva lahingu, sest




1. Kujuta ette, et oled ühe maakonna vanem, kes peab otsustama, kas ühineda sõjakäiguga vaenlase vastu või mitte. Kirjuta loetelust välja sinu arvates olulised motiivid, võid neid ka ise juurde mõelda. Tee lõplik otsus. Põhjenda paarilisele tehtud valikut.

Võin osaleda, sest mehed on sõjategevuseks hästi välja õpetatud

Sõjaretke ajal on küla peaaegu ilma kaitseta

Sõjaretkel võib hukkuda palju mehi

Minu meestel on hea relvastus

Põldudel on vaja teha palju tööd, et talv üle elada

Sõda on kurnanud ära mitmed tugevad maakonnad

Ristiusu kombed on veidrad ja võõrad

Vaenlasi on väga palju

Minu linnus on hästi kindlustatud ja varustatud ning vajadusel saavad

naised-lapsed seal varju leidaSakslased ei pea oma lepetest kinni ja neid on vaja karistada

Koostöö on vajalik, et vaenlastest jagu saada

Sõjaretked pole veel minu küla laastama ulatunud

Motiiv 1

Motiiv 4

Motiiv 2

Motiiv 3

Motiiv 5 Motiiv 6

OTSUS:




Kirjelda eestlaste ristimist. Vali endale roll, kelle pilgu läbi sa sündmust kirjeldad. Kroonika autoriks võib olla munk, eestlaste vanem, sõjamees, kaupmees, taani sõjamees vms. Vaata ka õpiku illustratsiooni lk 103.

Kroonika autor : ______________________________

Sündmus toimus ______________________________

Eestlastesse kui paganatesse suhtun ______________________________________________

___________________________________________________________________________

Kroonika peatüki pealkiri: ______________________________________________________

Alapealkirjad: _______________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

Kokkuvõte toimunust:Ristijateks olid (taanlased, saksa preestrid, rootslased) ________________________________

Ristimine toimus (kus?) ________________________________________________________

Ristimine viidi läbi (kuidas?) ___________________________________________________

___________________________________________________________________________

Ristimise tagajärjed ja kaasmõjud olid ____________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

Sõnad, mille abil kirjeldan ristimist: ______________________________________________

___________________________________________________________________________

Mida/keda kujutan piltidel? _____________________________________________________

___________________________________________________________________________

Keda tsiteerin? Mis ideid tahan tsitaatide kaudu edasi anda? ___________________________

___________________________________________________________________________

AJALUGU 74 Animi: kuupäev:


EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE: KORDAMISEKS

Leia tähesegadikust vasted.

G N I H A L A V E Ä P E S I D A M D R A H N I E M I D N A G U V Ü T F Z K A U P O K E J K X N I Z M A S F D N R C I R V E N E L A S E D A I I R S U N I L E B A T F Y R U T W J P G X W L Ü B E C K L Y A O

Hansakaupmeeste lähtepunkt teel Läänemerele

Liivimaal ristiusku kuulutanud rahumeelse loomuga piiskop

Linn, mis asutati 1201

Liivlaste vanem, kes läks üle sakslaste poolele

Maakond, kust algas ristisõdijate rüüsteretk eestlaste maal

Lahing, milles saavutatud võit andis eestlastele julgust ja jõudu edasi võidelda

Lahing, kus langes Lembitu ja veel mitu tähtsat eestlaste vanemat

Mees, kelle taanlased poosid seepärast, et ta laskis end ristida sakslastel

Eestlaste liitlased võõrvallutajate vastu võitlemisel

AJALUGU 74 Bnimi: kuupäev:


EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE: KORDAMISEKS

Leia tähesegadikust vasted.

M M O W S A L B E R T R O O M A I X U D F J N J N Q N E S L J M A L U H I L B E R T H O L D W A L U E O U A D I E R O T Q Y A L U D R O E D A D N E V A G Õ Õ M G U Ä Ä P E T O O J A M A A P L

Saar, mis oli sakslaste tugipunktiks kaubaretkedel Venemaale

Esimesed ristisõdijad Liivimaale toonud piiskop

1202 loodud ordu

Katoliku usu keskus, kus liivlaste vanem Kaupo sai paavstilt kiita liivi rahva ristiusu vastuvõtmise eest

Eestlaste linnus, mis süüdati ristisõjas

Linnus, mille vallutamine eestlaste ühendatud jõududel korda ei läinud

Piiskop, kes Eesti ja Läti alade allutamiseks alustas koostööd Taaniga

Linnus Lääne-Eestis, mille vallutasid rootslased

Linnus, mille vallutamise järel olid eestlased sunnitud tunnistama ristiusu ja läänest tulnud vallutajate tugevust



VANA-LIIVIMAA JA SELLE VALITSEJAD 1

1. Võrdle Vana-Liivimaad ja keskaegset Euroopat.

Läänikorra kehtestamine

Kokkuvõtteks:

Ühised jooned Eripära, iseärasused

Feodaalne killustatusÜhised jooned Eripära, iseärasused

UsueluÜhised jooned Eripära, iseärasused



VANA-LIIVIMAA JA SELLE VALITSEJAD 2

Talupoeg jutustab muudatustest oma elus pärast võõrvõimu tulekut.

1. Lõpeta laused.

2. Kirjuta kokkuvõte eestlaste elus toimunud muutustest.

Muutusi ei toimunud peaaegu

Muutusi ei toimunud seetõttu, et

Peamised muudatused eestlaste elus toimusid

Valitsejateks on nüüd

Maksudena maksame

Kohustuslik on veel

Maale rajatakse

Igapäevaseselus on muutunud

Tööriistad jamaaharimisviisid

Me peame uskuma



VANA-LIIVIMAA SISEOLUD

1. Märgi kolmnurga külgedele põhjused, mis tekitasid tülisid võõrvõimude vahel.

2. Kes kolmest võõrvõimust oli kõige tugevam? Põhjenda oma arvamust.

3. Mis oli ordu, vasallide ja piiskoppide omavaheliste tülide peamine põhjus?

Ordu

Vasallid Piisko

pid

Erinevate võimude tugevus olenes:

AJALUGU 78 Animi: kuupäev:


JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS

1. Jaota loendis esitatud sõnad vastavalt sellele, kas need sobivad Jüriöö ülestõusu alguse, Jüriöö ülestõusu käigu või Jüriöö ülestõusu tulemuste kirjeldusse. Iga sõna võid kasutada üks kord.

2. Ennusta, mis toimus ülestõusu alguses. Täida tabeli lahtrid Mis sa arvad juhtuvat? ja Mille põhjal sa seda arvad?

3. Leia õpikust (lk 119) või muust allikast, mis tegelikult juhtus ja täida tabeli viimane lahter.

4. Aruta oma tabelit kahe kaaslasega, kes täitsid sama töölehte.

5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu alguse tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.

Priius, tulekahju, läänimees, laager, Turu foogt, meri, moonakott, Vesse, linnus, mungaklooster, sakslased, pantvangid, rahapuudus, müümine, varandus.

Jüriöö ülestõusu käik:

Jüriöö ülestõusu tulemused:

Jüriöö ülestõusu algus:

Jüriöö ülestõusu algus

Mis sa arvad juhtuvat? Mille põhjal sa seda arvad? Mis tegelikult juhtus?

AJALUGU 78 Bnimi: kuupäev:




2. Ennusta, mis toimus ülestõusu käigus. Täida tabeli lahtrid Mis sa arvad juhtuvat? ja Mille põhjal sa seda arvad?



5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu käigu tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.





Jüriöö ülestõusu käik

Mis sa arvad juhtuvat? Mille põhjal sa seda arvad? Mis tegelikult juhtus?

AJALUGU 78 Cnimi: kuupäev:




2. Ennusta, missugused olid Jüriöö ülestõusu tulemused. Täida tabeli lahtrid Kuidas ülestõus sinu arvates lõppes? ja Mille põhjal sa seda arvad?



5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu tulemuste tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.





Jüriöö ülestõusu tulemused

Kuidas ülestõus sinuarvates lõppes? Mille põhjal sa seda arvad? Kuidas ülestõus lõppes?



VANA-LIIVIMAA LINNAD 1

1. Pane kirja, keskaegse linna tähtsamad osad:

2. Võrdle keskaegset linna ja küla Liivimaal. Täida tabel.

2.3.4.5.6.

1.

Küla Linn

Reeglid,normid

Juhtimine

Elamud

Elanikud

Elaniketegevusalad

Elu-olu



VANA-LIIVIMAA LINNAD 2

1. Loe läbi väljavõte Tallinna kanepipunujate tsunfti põhimäärusest (1462. a).

2. Milliseid reegleid pidi meister järgima?

Esiteks, kes meie ametisse tahab õpipoisiks astuda, peab olema ausate vagade vanemate laps ja ei tohi olla kellegi pärisoma./---/

Ükski sellidest meie ametis ei tohi esmaspäeva pidada, teeb ta seda ja jätab meie töö tahtlikult kõrvale, peab ta iga päeva pealt maksma trahvi 6 sillingit. /---/

Kes meie ametist kaupmehele kanepit ketrab, peab iga kaalu ketramise eest võtma mitte vähem kui 1 riia marga ja kahanemiseks iga kaalu kohta ühe leisika puhast ropsitud kanepit. Kes meie ametis oldermani (juhi) käsu täitmata jätab ja mitte ei ilmu, kui teda kutsutakse,/--- /peab maksma trahvi /--- /iga korra pealt, mil ta eksinud.Kes meie ametist töösulast tarvitab, peab olema ettevaatlik, et ta head heiet valmistaks, et üldsuse kasud kaitstud oleks. Kõigist trahvi- ja karistuserahadest, mis meie skraas üles tähendatud, peab raad poole enesele saama ja teine pool läheb ametile /---/.

H. Kruus. Eesti ajaloo lugemik. Tartu 1924. Lk 124–129

3. Miks kehtestati meistrile niisugused reeglid?

4. Kirjelda keskaegse käsitöömeistri elu Tallinnas, Tartus, Pärnus või Viljandis. Räägi kindlasti 1) meistriks saamisest, 2) linnaelu headest ja halbadest külgedest, 3) tsunftikorrast, töötamise reeglitest ja kauba müümise võimalustest.


Leppige kokku, kes missugust osa õpiku peatükist “Vana-Liivimaa linnad” loeb. Loe läbi oma tekstiosa ja kirjuta välja olulisemad märksõnad. Otsusta, millised on tähtsamad, et täita alumine rida skeemis. Igaüks koostab oma kokkuvõtva lause.


VANA-LIIVIMAA LINNAD 3: RÜHMATÖÖ (4-LIIKMELISED RÜHMAD).

PealkiriVANA-LIIVIMAA LINNAD

Kokkuvõttev lause

Valitsemine Tähtsamad linnad Kaubad Elanikud

Sisseveetavad kaubad Väljaveetavad kaubad



SKANDINAAVIAMAADE RISTIUSUSTAMINE 1

1. Vaata 3–4 minuti jooksul teksti kohta käivaid illustratsioone ja esiletõstetud pealkirju ning mõisteid (õpik lk 94–97). Sulge õpik.

2. Koosta nähtu põhjal vähemalt kolm küsimust. Loe paarilisele oma küsimused ette ja pane endale kirja paarilise küsimused.

3. Grupeerige koos küsimused kolmeks alateemaks (vajadusel küsi abi õpetajalt).

4. Ava uuesti õpik. Lugege vaheldumisi läbi tekst lk 94–97 ning tee pliiatsiga märk küsimuse juurde, millele leidsid vastuse.

5. Küsi õpetajalt vastuseta jäänud küsimuste kohta infot või uuri teatmeteoseid, lisamaterjale, et saaksid vastused kõikidele küsimustele.

Minu küsimused Naabri küsimused

I teema

II teema

III teema



SKANDINAAVIAMAADE RISTIUSUSTAMINE 2

Koosta töölehe AJALUGU 80 ülesande 2 iga alateema kohta 3–5 lauseline kokkuvõte.

I teema

II teema

III teema

PÜHAKUTERAAMAT

ENEKE

ROOTSI

AJALOO

RADADEL

ENE

Kuidas toimis elu Skandinaavia maades enne riikide tekkimist?

Küsin nõu linnaraamatukogust.

Uurime klassi raamatuid.

Mis otsisõnadega Internetist materjali leida?

Kas ristiusustamine läks Soomes lihtsalt või veriselt?

Mis on Kalmari unioon?

Kes on tuntumad Soome kaitsepühakud?

...



VENEMAA SAATUSLIKUD SAJANDID

1. Paiguta sündmused jadasse. Kontrolli tulemust õpiku järgi lk 82–89.

A. Kiievi vallutamine mongolite poolt (Batu-khaani poolt)B. Kodusõjad vürstiriikide vahelC. Mongolite sissetung ja rüüsteretked VenemaalD. Moskva tõus ja vabanemine mongolite ülemvõimu altE. Venemaa kindlustab oma seisundit: tsaar abiellub Bütsantsi

printsessiga, ehitatakse üles MoskvaF. Vladimiri-Suzdali ja Novogordi vürstiriikide tõusG. Vürstid peavad maksma Kuldhordi valitsejatele andamit

Venemaast saab taas suurriik

Vene riigi killunemine väiksemateks vürstiriikideks



LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 1

1. Lõpeta laused. Lisainfot leiad Internetist ja teatmeteostest (nt ENEKE).

Leedu naabrid on ___________________________________________________________

Leedu lipuvärvid on _________________________________________________________

Leedu iseseisvuspäeva puhul _______________________ (millal?) lehvivad lipud ka Eestis.

Leedu rahaühik on ___________ Tänapäeva Leedu pealinn on _______________________

Eesti rahvas kuulub ______________________ hõimude hulka, leedulased aga __________

_________________________ hõimude hulka. Eesti ja Leedu varane ajalugu (esimeste

inimeste saabumisest ristisõdijate tulekuni) on sarnane: näiteks _______________________

__________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Suurimaks erinevuseks Eesti ja Leedu vanema ajaloo vahel on ________________________

__________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Esimest korda mainiti kirjalikult Leedut 1009. a p.Kr. Annales Quedlinburgenses. Leedu keel on üks vanimaid Euroopas.

Leedu vapp

NORRA

SOOMEROOTSI

EESTI

VENEMAA

LÄTI

LEEDU

POOLA

SAKSAMAA

TAANI

Leedu ala vanimad inimasutuse jäljed

pärinevad hilispaleoliitikumist (X–IX

aastatuhandel e. Kr.). Mesoliitikumis levis

Leedu lõunaossa Neemeni kultuur ja

põhjaossa Kunda kultuur. Neoliitikumis

(alates IV aastatuhandest e. Kr.) asendus

Kunda kultuur Narva kultuuriga. III

aastatuhande II poolel saabusid Leedusse

nöörkeraamikakultuuri hõimud. Nende

hõimude segunemisel sealsete varasemate

asukatega kujunesid baldid. Hakati karja

kasvatama ja maad viljelema. II aastatuhande II veerandil e.Kr. hakati

pronksi kasutama. I aastatuhandel e. Kr.

tekkis kindlustatud asulaid, aastatuhande

keskpaiku hakati kasutama rauda. II

aastatuhande algussajanditest on teada

umbes 700 linnust.

Leedu lipp(värvi ise)

AJALUGU 85LISA


Kunda kultuur

Varamesoliitikum Hilismesoliitikum

Narvakultuur

Vara-neoliitikum Keskneoliitikum

Keraamikaga kiviaegKeraamikaeelne kiviaeg

Elupaigad jõgede ja järvede kallastel ning mererannas

Mets- ja mereloomade jahtimine, kalastus siseveekogudel ja merel ning korilus

Aastaringne külaSesoonne küla

Metsloomade jahtimine, kalastus siseveekogudel ja korilus

Nöörkeraamika kultuurielupaigad valdavaltkaugemal suurtestveekogudest

Nöörkeraamika kultuurismaaviljelus jakarjakasvatus ningmets- ja mereloomadejahtimine. Kalastussiseveekogudel ja merel

Nöörkeraamika kultuurispeamiseks asustus-üksuseks talu

Kammkeraamika kultuurArheoloogiline

kultuur

Periood

Asustusviis

Majandusviis

Peamineasustusüksus

Nöörkeraamika kultuur

Hiline kammkeraamikaTüüpilinekamm-

keraamika

Hilisneoliitikum

Mets- ja mereloomade jahtimine, kalastus sise-veekogudel jamerel, korilusningmarginaalnemaaviljelus





1. Täida skeem.

2. Võrdle skeemi paarilisega. Kas leidsite sarnased või erinevad probleemid? Milliseid lahendusvariante vürstile pakkusite?

Leedu vürstidel oli palju raskeid probleeme, mille lahendamisest olenes nende võimul püsimine.

Milline on Sinu arvates vürst Mindaugase kõige tähtsam ülesanne riigi valitsemisel?

Millist kasulikku infot leidsid selle probleemi kohta õpikust lk 90?

Mida kasulikku oskad oma kogemustest või ajaloos õpitu põhjal veel soovitada?

Probleemi kolm lahendusvarianti:

Missugune on sinu arvates parim lahendus? Miks?




1. Jagage õpiku tekst (lk 90–93) nelja rühmaliikme vahel ära ning lugege tekst läbi.

2. Jutusta teistele rühmaliikmetele, mida sa teada said.

3. Iseloomusta kolme Leedu valitsejat (Gediminas, Algirdas, Jogaila, Vytautas) vähemalt kahe lausega.

4. Kirjuta mullidesse, millest olenes keskaegse valitseja tugevus ja milliste raskustega tuli tal kokku puutuda.

A.

B.

C.




1. Minu arvates oli kõige tublim Leedu Suurvürstiriigi valitseja _____________________________, sest

2. Jagage arvamusi Leedu vürstiriigi parimast valitsejast rühmakaaslastega. Kas kõik rühma liikmed on samal arvamusel?

3. Too veel ajaloost näiteid, kus ühte ja sama inimest (valitsejat) on hinnatud erinevalt.

GediminasVytautasJogaila



INDIA 1

1. Meenutage koos rühmakaaslastega, mida teate India kohta. Täida tabel.

Leia naaberrühmast endale paariline ja võrrelge tabeleid. Täienda oma tabelit.

2. Esitage küsimusi õpiku teksti kohta, mida kohe lugema hakkate. Mida tahaksite India kohta veel teada saada?

3. Jaotage rühmakaaslastega õpiku 35. peatüki “India” alapeatükid lk 32–35. Pane kirja kolm kõige olulisemat tarkust, mida sa oma alapeatükki lugedes teada said. Jaga seda rühmakaaslastega.

Usk Loodus Elu-olu Kultuur

India I aastatuhandel Moslemite ülemvõim Suurmogulite riik Kultuur ja kaubavahetusmoslemite ülemvõimu ajal



INDIA 2

1. Pane kirja India sarnasused ja erinevused võrreldes Euroopa riikidega sel perioodil.

Sarnasused Erinevused

naaberriikide vallutamine tugevamate naabrite poolt

kloostrite rajaminekillustatus

suured jumalatele pühendatud hooned

islam

i kult

uuri m

õjutus

ed

inimeste eristamine sünnipära järgi

käsitöö

mitu us

ku ko

os

kastisüstee

m sanskriti keel

matemaatika kõrgel tasemel

usk hingede taaskehastumisse

kauplemine araablaste vahendusel

mogulite riik

Dehli sultanaat

kultuuride ühtesulamine



INDIA 3

1. Kujutle, et oled Euroopa kaupmees, kes on jõudnud mereteid mööda India kaubalinna Kalikutti. Sinu ülesanne on kokku osta võimalikult tulutoovaid kaupu. (Vt kaarti õpikust lk 33.)

Koosta paarilisega dialoog kauplemisest turul. Dialoogi koostamisel mõtle järgmistele küsimustele:

Mille poolest erineb ja mille poolest sarnaneb kauplemine idamaades kauplemisega näiteks Hansa Liidus või keskaegses linnas (vt varem õpitud materjale)?

2. Esitage klassikaaslastele oma dialoog ja kuulake ära teiste dialoogid.

Kõige osavam kaupleja oli minu arvates ____________________________, sest _________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______________________________________________________ Kõige tulusamad kaubad,

mida Indiast tuua, olid ________________________________________________________

___________________________________________________________________________

Kuidas leiad tee turule ja vajaliku kaupmehe juurde? Kas

oled üksi või abilis(t)ega? Kus asub kaubalett turul?

Tervitamine – kuidas tervitad sina ja milliseid

väljendeid võib kasutada India kaupmees?

Mida soovid osta – millised kaubad sind huvitavad? Mida soovib kaupmees sulle eelkõige müüa? Kuidas kaupled hinna üle? Kui palju sa tahad mingit kaupa osta?

Kuidas kokkuleppele jõuate? Kas jäid kauplemisega rahule või otsid teisi võimalusi, et saada kaupa odavamalt?

Kuidas tasud kaupade eest? Millised on rahad, millega sa maksad?

Lahkuminek ja tänamine.

Kuidas toimetatakse kaup sinu laevale?



HIINA 1

1. Loe läbi Konfutsiuse õpetussõnu. Seleta mõnda neist oma sõnadega.

Võlts sõna vägi rikutud

tühine kannatamatus suured kavad rikutud

Viga on ometi ei paranda

sellest ütlen viga

Zilu küsis, kuidas valitsemisasju ajada.

Õpetaja ütles: „anda eeskuju ergutada“

Zilu küsis veel.

Õpetaja ütles: „mitte tüdida“

Kõik põlgavad teda uuri kindlasti põhjust

kõik armastavad teda uuri kindlasti põhjust

Oilis nõuab endalt

lihtinimene nõuab teistelt

Opetaja ütles: „head inimesed valitseksid sada aastat riiki suudaksid jagu saada halbadest surmanuhtlust poleks vaja tarvitada

Kui siirad sõnad need on!“

1 2

3

65

4



HIINA 2

1. Pane kirja viis tähtsamat põhimõtet, mis iseloomustavad Hiina keisrite valitsemist. (Vajadusel loe juurde õpikust lk 28–29.)

2. Miks oli Hiina riigi valitsejatel kasulik juhinduda Konfutsiuse õpetusest?



HIINA 3

Tuleta meelde! Vajadusel leiad abimaterjali õpikust lk 29–30 ja 84–85.

Miks pidasid paljud eurooplased Marco Polo jutte väljamõeldiseks?Miks oli keskajal reisimine kaugetesse maadesse haruldane?Mille poolest erines Hiina Euroopa riikidest?

A. Millistel maadel elasid mongolid?B. Milline oli nende eluviis?C. Millised olid mongolite peamised elatusalad?D. Kuidas vallutasid mongolid läänepoolseid alasid?E. Kes olid mongolite kuulsamad juhid?F. Miks õnnestus mongolitel vallutada suuri alasid väljaspool oma maad?G. Milliste märksõnadega iseloomustada mongolite ülemvõimu?H. Millal algas ja millal lõppes mongolite ülemvõim Venemaal?I. Kuidas püüdis Hiina riik end kaitsta põhjapoolsete rändhõimude eest?J. Miks see ei õnnestunud?

Muudatused, mille tõid kaasa mongolitest vallutajad:

Kuidas õnnestus Marco Polol mongolite valitsemise ajal Hiinas tähtsaks meheks tõusta?

Loetle Hiina tähtsamad leiutised : Kuidas jõudsid hiinlaste leiutised Euroopasse?

Mongoli sõdalane

AJALUGU 95Animi: kuupäev:


MONGOLID 1

1. Loe läbi väited ja märgi tabelisse, kas väide on sinu arvates õige (+) või vale (-).

2. Loe tekst läbi. Vaata, kas mõnes küsimuses on sinu arvamus nüüd muutunud.

Mongolite maal asusid keskajal suured asulad – linnad ja külad.

Mongolid ütlesid, et õige sõdalane on hobuse sadulas sündinud poiss. Sellegarõhutati ratsutamisoskuse tähtsust.

Mongolite loodud riik oli suurem kui Karl Suure riik.

Mongolid olid vaprad sõjamehed. Nad tulid toime ka suurte linnade vallutamisega.

Kuldhordiks nimetatakse Tšingis-khaani ihukaitset.

Kõige suurem väeüksus mongolite vägedes oli musttuhatkond.

Mongolite ülemvõim oli allutatud rahvastele piinav ja laastav.

Kõige suurem vallutaja oli Batu-khaan.

Mongolid olid rändrahvad ehk nomaadid. Suurte lamba- ja hobusekarjadega rändasid nad Mongoolia lõpututes steppides. Mongolid elasid telkides ja paikseid asulaid neil polnudki. Hobune oli neile sama tähtis kui araablastele kaamel. Hobuse piim ja liha kõlbasid söögiks ja joogiks, nahk kehakatteks. Ka sõda pidasid mongolid ratsa. Mongolid olid suurepärased ratsanikud. Nende sõjavägi oli väga liikuv, ratsanikud aga osavad vibukütid.

Mongolid elasid hõimudena, millest aja jooksul kujunesid hõimuliidud. Hõimude eesotsas seisid vürstid – khaanid. Lihtmongolite hulgast hakkasid esile kerkima ülikud – nojoonid. Khaanidele ja nojoonidele kuulusid tohutud loomakarjad.

Mongolid sõdisid omavahel üsna sageli. Naaberhõimult loodeti saada röövsaaki ja võtta ära karjamaad. Võitlustes tõusis esile sõjapealik Temutšin, kes võttis endale nimeks Tšingis-khaan. Tšingis-khaani juhtimisel korraldasid mongolid ümber oma sõjaväe ning asusid vallutama rikkaid naabermaid.

Sõjaväe organiseerimisel võttis Tšingis-khaan eeskuju Hiinast. Ratsavägi jagati kindla suurusega üksustesse. Suurimad olid musttuhatkonnad (10 000 ratsanikku). Musttuhatkonnad jagunesid omakorda tuhatkondadeks (1 000 ratsanikku), tuhatkonnad jälle sadakondadeks ja sadakonnad veel kümmekondadeks. Sõjaväes valitses raudne distsipliin. Lahingus argust üles näidanud väeosad hukati ja selles hirmus sõdisid mongolid väga vapralt.

Kõiv, Naber, Raudkivi, Ritson. Keskaaja ajalugu. Tallinn 1995, lk 206–208

Väide Ennelugemist

Pärastlugemist

AJALUGU 95Bnimi: kuupäev:


MONGOLID 1

1. Loe läbi väited ja märgi tabelisse, kas väide on sinu arvates õige (+) või vale (-).

2. Loe tekst läbi. Vaata, kas mõnes küsimuses on sinu arvamus nüüd muutunud.

Mongolite maal asusid keskajal suured asulad – linnad ja külad.

Mongolid ütlesid, et õige sõdalane on hobuse sadulas sündinud poiss. Sellegarõhutati ratsutamisoskuse tähtsust.

Mongolite loodud riik oli suurem kui Karl Suure riik.

Mongolid olid vaprad sõjamehed. Nad tulid toime ka suurte linnade vallutamisega.

Kuldhordiks nimetatakse Tšingis-khaani ihukaitset.

Kõige suurem väeüksus mongolite vägedes oli musttuhatkond.

Mongolite ülemvõim oli allutatud rahvastele piinav ja laastav.

Kõige suurem vallutaja oli Batu-khaan.

Lühikese ajaga olid mongolid allutanud tohutu maa-ala. Lisaks Mongooliale kuulusid neile ka Hiina, Kesk-Aasia, Lääne-Siber ja Volgamaa stepid, enamik Venemaast, Pärsia ja Mesopotaamia. Nime poolest oli kõigi nende alade valitsejaks suurkhaan. Tegelikult olid aga võimul väepealikud, kes vallutusretki juhtisid. Peagi said nende valdustest sõltumatud riigid, mis omavahel tihti sõdisid. Üks sellistest riikidest oli Kuldhord. Kuldhordi rajas Batu-khaan (Tšingis-khaani pojapoeg), see ulatus Doonaust Lääne-Siberini.

Mongolite vallutused olid väga verised ja laastavad. Vägede liikumisteed tähistasid linnade varemed, purustatud niisutuskanalid ja tammid, peavarjuta jäänud inimesed. Kui aga võitlused läbi olid, polnud mongolite ülemvõim kuigi kurnav. Kohalikele kehtestatud maksud polnud eriti kõrged ja oma kombeid kohalikele elanikele peale ei surutud. Mongolid ise moodustasid vallutatud maades väikesearvulise ülemkihi, mis aja jooksul kohalike ülikutega ühte sulas.

Kõiv, Naber, Raudkivi, Ritson. Keskaaja ajalugu. Tallinn 1995, lk 206–208

Väide Ennelugemist

Pärastlugemist



MONGOLID 2

1. Värvi kaardil mongolite poolt vallutatud territooriumid eri värvidega.

2. Iseloomusta pildil kujutatud Tšingis-khaani:

a) väejuhinab) riigimehenac) inimesena

Millised omadused pidid tal olema, et tõusta mongolite juhiks? Mille põhjal sa otsustad? Kirjelda vastavaid osi tekstis või jutusta, kuidas pilt seda tõestab.

Krakov NovgorodTver

Koselsk

Kiiev RjazanVladimirJaroslavl

Bolgar

Sarai

UrgentšBuhhaara

SamarkandMerv

Bagdad

Tabriz

KarakorumDadu

Mongolite riik Tsingis-khaani surma järel Kuldhord Mongolite esialgne asula



MONGOLID 2

1. Värvi kaardil mongolite poolt vallutatud territooriumid eri värvidega.

2. Iseloomusta pildil kujutatud Tšingis-khaani:

a) väejuhinab) riigimehenac) inimesena

Millised omadused pidid tal olema, et tõusta mongolite juhiks? Mille põhjal sa otsustad? Kirjelda vastavaid osi tekstis või jutusta, kuidas pilt seda tõestab.

Krakov NovgorodTver

Koselsk

Kiiev RjazanVladimirJaroslavl

Bolgar

Sarai

UrgentšBuhhaara

SamarkandMerv

Bagdad

Tabriz

KarakorumDadu

Mongolite riik Tsingis-khaani surma järel Kuldhord Mongolite esialgne asula



AMEERIKA VANAD KÕRGKULTUURID

1. Tuleta meelde, mis on kõrgkultuur. Täida selle kohta definitsioonikaart.

2. Jagage tekst (õpik lk 36–39) kolmeks. Igaüks loeb ühe osa Ameerika kõrgkultuuri kohta. Täida oma osa tabelist. Jutusta loetud kõrgkultuurist rühmakaaslastele. Täida kogu tabel.

Kõrgkultuur ________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Ameerika kõrgkultuuride ühisteks joonteks on ____________________________________

__________________________________________________________________________

Ameerika kõrgkultuuride eripäraks on ___________________________________________

__________________________________________________________________________

KÕRGKULTUURMõiste

Mis iseloomustab?

Mis iseloomustab?

Mis iseloomustab?

Näide 1 Näide 2 Näide 3

Mis iseloomustab?

Mis see on?

Kõrgkultuur ja selle asukoht

Peamised tegevusalad

Tähtsamad kultuuri-saavutusedUsk

Kuidas saavutati võim ja korraldati ühiskond?



TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 1

1. Jagage tekst vastavalt alateemadele osadeks. Iga rühmaliige loeb läbi ühe alateema.

2. Täitke tabel leiutiste kohta. Hinnake leiutiste tähtsust viie palli süsteemis (kõige tähtsam 5, kõige vähem tähtis 1).

3. Arutlege klassis, mida tõid endaga kaasa tehnilised uuendused ja kas kõik leiutised olid positiivsed.

Meie arvates oli kõige olulisemaks leiutiseks ______________________________________,

sest _______________________________________________________________________

Kuidas tehti töö enne leiutise kasutamist?

Kuidas leiutis muutis inimeste elu? Põhjendus hinnangule.Leiutis

Hin

nang

123451234512345123451234512345

Pealtvoolu vesiratas

Kompass

Trükikunst

Raua sulatamisel suudeti saavutada temperatuur, mille tõttu raud muutus pehmeks. Rauda töödeldi alasi ja haamri vahel tagudes.

Laevadena kasutati madala põhjaga kogesid. Need ei suutnud sõita avamerel, aga sobisid kaupade veoks rannikulähedastes vetes.

Tulirelvade tõttu kaotasid keskaegsed kindlused oma tähtsuse. kasvas jalaväe tähtsus, rüütlite väe tähtsus langes. Sõjad muutusid verisemaks.



TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 2: TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE

1. Tuletage meelde, millistele materjalidele kirjutati enne paberi leiutamist.

2. Tutvuge õpiku tekstiga (lk 11) ja täitke skeem.

3. Koosta skeemi põhjal tekst, milles arutled trükikunsti tähtsuse üle.

Miks võib trükikunsti leiutamist pidada inimkonna üheks

tähtsaimaks leiutiseks?

Haridus

Kontrolli nõrgenemine ühiskonnas

Teadus Mõtete levik

vabadus trükkida omi mõtteidõpikute trükkimine

teadmiste kasvarengutempo ühiskonnas kasvas uute ideede kiire levik

kriitika valitsejate ja kiriku suhtessuured tiraažid

trükitud materjalide levikut polepeaagu võimalik takistada

lugemisoskuse levikvõimalik levitada uusi teadmisi



TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 2: TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE

1. Tuletage meelde, millistele materjalidele kirjutati enne paberi leiutamist.

2. Tutvuge õpiku tekstiga (lk 11) ja täitke skeem.

3. Koostage paarilisega trükimasina kasutamise õpetus (vaata skeemi õpikus lk 10).

Miks võib trükikunsti leiutamist pidada inimkonna üheks

tähtsaimaks leiutiseks?

Haridus

Kontrolli nõrgenemine ühiskonnas

Teadus Mõtete levik

vabadus trükkida omi mõtteidõpikute trükkimine

teadmiste kasvarengutempo ühiskonnas kasvas uute ideede kiire levikkriitika valitsejate ja kiriku suhtessuured tiraažid

trükitud materjalide levikut polepeaagu võimalik takistadalugemisoskuse levikvõimalik levitada uusi teadmisi



MUUTUSED MAJANDUSES JA ÜHISKONNAS

1. Lugege õpikust läbi tekst lk 12–15. Tõmba pliiatsiga joon alla sõnadele, mille tähendus on lause või lõigu mõistmiseks väga oluline. Leia nendele sõnadele seletus.

2. Iga rühmaliige saab õpetajalt ühe keskaegse inimese rolli. Arutage rühmas, kuidas iga rolli esindaja elu keskaja lõpul muutus.

3. Täitke tabel.

4. Nimetage viis muudatust inimeste elus keskaja lõpul. Iga väite kohta kirjutage ka üks näide.

Roll ja töö nimetus Töö kirjeldus Selgitus, kuidas muutuselu keskaja lõpul

tara

AJALUGU 100LISA

MUUTUSED MAJANDUSES JA ÜHISKONNAS

Talupoeg – harin maad, et toita ära oma pere ja maksta maaisandale makse. Tulevik on üsna ebakindel, sest omanik on hakanud üha rohkem rentnikke ära ajama ning põllumaade asemele luuakse lambakarjamaad.

Käsitööline – olen meister, kes sepistab relvi, kuid nüüd on tööd üha vähem. Mõõkade ja raudrüüde tellimine on vähenenud, uute relvade tootmiseks tuleks kõik ümber korraldada.

Kaupmees – kauplemisest saadud tulu paigutasin sellesse, et ostsin kokku villa ning palkasin külast inimesed. Nad olid nõus teatud tasu eest villa lõngaks ketrama. Leidsin ka kangrud, kes villast riide koovad.

Feodaal - üha rohkem on kaupu, mida tahaksin osta kaupmeestelt, kuid talupoegade-rentnike teenitud rahast ei jätku. Sestap leppisin kaupmehega kokku, et müün talle villa.

Kuningas - minu edukust määratakse selle järgi, kui palju ma suudan uusi maid vallutada. Ma andsin korralduse ette valmistada hästi väljaõpetatud ja relvastatud vägi. Selleks on vaja nii riiet, relvi kui ka värvata mehi.

Talulaps - isa sai maaisanda juures tööd karjasena ja viibib tihti kaugetel karjamaadel. Paljud minu sõbrad lahkusid külast, sest nende vanemad asusid linna tööd otsima.

Palgatööline – kui ma sulasena enam tööd ei leidnud, siis pakkus kohalik kaupmees mulle võimalust teenida kangakudujana. Töö on raske, iga kahe nädala järel tuleb kaupmees uue toorainega ja viib kaasa kootud riide. Kui riie ei ole nii ühtlane kui kaupmees tahaks, siis ta vähendab töötasu.

Munk – meie klooster on suur ja jõukas. Paljud talupojad töötavad meie põldudel, palverändurid tulevad sageli vaatama väärtuslikku reliikviat. Ma ei pea enam piiblit ümber kirjutama, meie abt tellis 100 eksemplari linna trükikojast.

Meremees – tulin just kaugelt merereisilt Indiasse, kust tõin kaasa laevatäie vürtse. Nüüd puhkan, sest reis oli raske. Tihti tuli seista vastu tormidele, söök oli niru ja reisi lõpu poole nappis joogivett.

Trükkal – mind võttis tänu lugemisoskusele enda juurde õpipoisiks ettevõtlik mees, kes rajas oma trükikoja. Minu tööks on trükiplaatidele tähtede ladumine. Tähtede ladumine on aeganõudev ja täpne töö, kõik tuleb täpselt raamidesse sobitada.

Sulane – olen talumehe juures tööl. Leping kestab veel kolm kuud. Juba nüüd on teada, et edasi enam siin tööotsa ei leia, sest maahärra lõpetab rendilepingu talumehega.

Lambakarjane – algul oli minu tööks kiviaedade ladumine, et lambad karjamaal püsiks. Kuna minu tööga oldi rahul, siis palkas isand mind karjuseks, kes liigub ühelt karjamaalt teisele koos lammastega. Paljud külaelanikud jäid aga tööta.

Pankur – pärast kahte õnnestunud merereisi Idamaadesse oli mul nii palju raha, et otsustasin hakata seda protsentidega välja laenama. Laenasin neile, kes vajasid abi kaubatehingute sõlmimisel Idamaade kaupmeestega. Ka kuningas, kellel sõjakäik ees, laenas minult raha.

Kooliõpetaja – üha rohkem panevad kaupmehed oma lapsi minu juurde õppima. Õpetan lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Nii on võimalik neid ärides töötamiseks paremini ette valmistada. Linn maksab ka vaeste koolipoiste õpetamise eest.

Hulkur – juba mitu aastat oli üha raskem ots-otsaga kokku tulla. Lõpuks ei suutnud ma renti tasuda ja maaisand lõpetas rendilepingu. Alguses rändasin perega külast külla, lootes leida tööd, kuid ei leidnud. Nüüd olen linnas. Ka siin sõltun kerjamisest.

Laevaomanik - mul seisab ees reis Indiasse. Otsin kompanjoni, kellega koos ettevõtmist teoks teha, sest nii on risk väiksem. Kui laev peaks uppuma, siis ei jää ma kogu varandusest ilma. Samuti on puudu veel paar meremeest, kes täiendaksid meeskonda.

Manufaktuuriomanik – alguses korraldasin ma oma äri nii, et vedasin hobusega kohale villa ketramiseks ja järgmistele lõnga riide valmistamiseks. Mulle tundub, et parem on ikka koondada nad kõik ühte külasse, et vähem kuluks aega ja kasu suurem oleks.



RENESSANSS JA UUE ELLUSUHTUMISE KUJUNEMINE

1. Kujuta pildi või skeemina. Vaatle illustratsioonide näiteid õpikust lk 16–19.

Mille järgi sa saad väita, et Lorenzo de Medici on renessansiajastu inimene?

Keskaja lõpul vabanesid Itaalia linnad Saksa keisrite võimu alt ja kujunesid iseseisvateks linnriikideks.

Mereäärsed linnad osalesid vilkalt kauplemises. Kaupu toodi Idamaadest ja Bütsantsist ning toimetati edasi Saksamaale.

Ma ei taha elada nii, et kõik hea ootaks mind ainult taevariigis. Ma olen ise oma rikkuste looja Jumala abiga. Usun, et selleks ongi Jumal inimese määranud – ülistada inimest kui Jumala loomingut.

Minu nimi on Lorenzo de Medici. Mulle kuuluvad suured rikkused – pangad, paleed, laevad. Mul on küllalt raha, et kutsuda parimaid kunstnikke Firenzet kaunistama. Isegi kuningad ja paavstid peavad tunnistama mu tähtsust.

Tegelikult elan ma maal, mille ajalugu ulatub sajandite taha – Rooma aegadesse. Sellest võib kõikjal näha mälestusmärke. Mulle meeldib, kui kunstnikud seda rõhutavad.

Kõik inimesed on huvitavad, nende ilu ja omapära on väärt esile tõstmist. Just haridus on see, mis võimaldab inimesel edu saavutada.



EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 1

1. Jagage õpiku tekst osadeks ning lugege läbi.

2. Kirjuta mullidesse tähtsamad sündmused erinevate riikide kohta. Riikide leidmiseks kasuta uusaja kaarti "Euroopa 16.sajandi keskel" – põhikooli atlas lk 56.

VENEMAA

SOO

ME

RO

OTS

I

LIIVIMAA

LEEDU

POOLASAKSA-ROOMARIIK

TAANI

INGLIS-MAA

IIRIM

AA

ŠOTI-MAA

PRANTSUS-MAA

HISPAANIAITAALIA

TÜRGI

PORT

UG

AL

PREISI-MAA

TŠEHHI

AUSTRIA

UNGARIŠVEITS

NORRA






VENEMAA

SOO

ME

RO

OTS

I

LIIVIMAA

LEEDU


TAANI

INGLIS-MAA

IIRIM

AA

ŠOTI-MAA

PRANTSUS-MAA

HISPAANIAITAALIA

TÜRGI

PORT

UG

AL

PREISI-MAA

TŠEHHI

AUSTRIA

UNGARIŠVEITS

NORRA


AJALUGU 102Cnimi: kuupäev:




VENEMAA

SOO

ME

RO

OTS

I

LIIVIMAA

LEEDU


TAANI

INGLIS-MAA

IIRIM

AAŠOTI-MAA

PRANTSUS-MAA

HISPAANIAITAALIA

TÜRGI

PORT

UG

AL

PREISI-MAA

TŠEHHI

AUSTRIA

UNGARIŠVEITS

NORRA



EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 2: KOKKUVÕTE

1. Lõpeta laused.

A. Uusaja hakul olid Euroopa suurriikideks

B. Suurriikideks võib neid nimetada seetõttu, et

D. Uueks ohuks, mis liitis kristlikke valitsejaid, oli

C. Peamisteks probleemideks Euroopa riikide vahelistes suhetes olid:

E. Kaks kõige raskemat kaotust Euroopa ajaloos olid:



EUROOPA KULTUUR

1. Kirjuta pildi juurde õige renessansiajastu kultuuritegelase nimi.

2. Korraldage klassis KUULSUSTE PIDUSÖÖK

1. Vali endale renessansiajastu kunstniku, teadlase või kirjaniku roll.2. Tuleta meelde tema teoste (õpetuse) sisu ja olulisi andmeid. Võimalusel otsi Internetist

materjali juurde.3. Uuri, kes istuvad sinu lauas. (Hoidke oma rolle teiste rühmade eest saladuses)4. Valige peremees või perenaine, kes on külalised kutsunud ja vestlust juhib.5. Valmistage ette oma laudkonna vestlus. Kõik “sööjad” peavad sõna saama, kuid ärge

öelge otseseid fakte kehastatava elust.6. Pärast vestlust peavad kaasõpilased teie vihjete põhjal ära arvama, kes teie pidusöögil

osalesid.

3. Täida tööleht 104 lisa.

Giordano Bruno; Leonardo da Vinci; Pieter Brueghel; Giovanni Boccaccio; Albrecht Dürer; Francois Rabelais; William Shakespeare; Mikolaj Kopernik; Michelangelo; Galileo Galilei;

Tere õhtust! Kuidas käsi käib?

Milline oli ilm Firenzes?



LISA

EUROOPA KULTUUR: KUULSUSTE PIDUSÖÖK

Pane kirja, mida oma rolli kohta tead.

Minu roll:

Tean selle isiku kohta, et

Tema seisukohad ja põhimõtted olid

Tähtsamad saavutused: kuulsaks on ta saanud

Tema lemmikroog võiks olla näiteks



KORDAMINE I: REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

1. Lõigake kaardid mõistetega töölehelt välja.

2. Segage kaardid ja asetage lauale hunnikusse nii, et mõisted jäävad allapoole.

3. Võtke kordamööda kaarte ja püüdke rühmakaaslastele seletada mõiste sisu, ilma mõistet ennast või selle otsest vastet kasutamata. Teised peavad arvama, millise sõnaga on tegu.

4. Kui rühmakaaslased ära ei arva, siis pane kaart pakki tagasi kõige alumiseks.

5. Viige ülesanne läbi võistlusena. Võidab see rühm, kes kõige kiiremini kõik sõnad ära seletab ja arvab.

INDULGENTS HUGENOTT

REFORMATSIOON ANGLIKAANI KIRIK

PROTESTANT JESUIIT

AUGSBURGI USURAHU VASTUREFORMATSIOON

DOGMA TRENTO KIRIKUKOGU

KALVINISM PÄRTLIÖÖ VERESAUN

PRESBÜTERLANE NANTES’I EDIKT

PURITAAN



KORDAMINE II : REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

1. Kontrolli oma teadmisi. Kas tead, millisest mõistest või sündmusest on räägitakse? Kirjuta tabelisse õige mõiste.

paavsti nimel antav patukustutuskiri, mida sai osta

Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumine

usupuhastusliikumise käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad

Saksamaal 1555. aastal sõlmitud kokkulepe protestantide ja katoliiklaste vahel, mille kohaselt alamate usu määrab nende valitseja

lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena

Jean Calvini rajatud usu-uuenduslik vool, mis levis Lääne-Euroopas

kalvinistliku kiriku pooldaja Šotimaal

kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal

kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal

usu-uuenduse käigus rajatud Inglise kirik, mis allus kuningale, mille õpetuse sisu oli protestantlik, jumalateenistus aga sarnanes katoliku kirikule

katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu liige

usuline ja poliitiline liikumine, mille algatas paavst katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks

kõrgemate vaimulike kokkusaamised 1545–1563, kus katoliku kirik võttis seisukoha usu-uuendusliikumise suhtes ja otsustati muudatused katoliku kiriku sees

katoliiklaste korraldatud tapatalgud Prantsusmaal 1572. aastal, mille käigus tapeti kuni 20 000 hugenotti

dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism, kuid väljaspool Pariisi võisid tegutseda ka hugenotid



KORDAMINE II : REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON

1. Kontrolli oma teadmisi. Kas tead, millisest mõistest või sündmusest on räägitakse? Kirjuta tabelisse õige mõiste.

2. Lõigake töölehe KORDAMINE I mõistekaardid lahti ja paigutage mõisted sobiva seletuse juurde.

paavsti nimel antav patukustutuskiri, mida sai osta

Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumine

usupuhastusliikumise käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad

Saksamaal 1555. aastal sõlmitud kokkulepe protestantide ja katoliiklaste vahel, mille kohaselt alamate usu määrab nende valitseja

lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena

Jean Calvini rajatud usu-uuenduslik vool, mis levis Lääne-Euroopas

kalvinistliku kiriku pooldaja Šotimaal

kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal

kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal

usu-uuenduse käigus rajatud Inglise kirik, mis allus kuningale, mille õpetuse sisu oli protestantlik, jumalateenistus aga sarnanes katoliku kirikule

katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu liige

usuline ja poliitiline liikumine, mille algatas paavst katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks

kõrgemate vaimulike kokkusaamised 1545–1563, kus katoliku kirik võttis seisukoha usu-uuendusliikumise suhtes ja otsustati muudatused katoliku kiriku sees

katoliiklaste korraldatud tapatalgud Prantsusmaal 1572. aastal, mille käigus tapeti kuni 20 000 hugenotti

dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism, kuid väljaspool Pariisi võisid tegutseda ka hugenotid



LIIVI SÕDA

1. Arutage rühmas, millised riigid, valitsejad, inimesed ja kohad olid seotud Liivi sõjaga. Pane kirja.

2. Valige oma rühmale järgnevast loetelust üks roll, kelle või mille seisukohast Liivi sõda kirjeldate. Täitke JUTUTÄHT.

3. Tutvustage oma jututähte teistele rühmadele.

4. Joonistage rühmas Liivi sõja kohta skeem või plakat.

Poola kuningas Sigismund II August, Liivimaa talupoeg, hertsog Magnus, Oomuli mõis, Vene ratsaväelase hobune.

1. Miks puhkes?

2. Milline oli ajend?

3. Milla

l? Mis t

oimus?4. Kuidas lõppes?

5. M

ida

arva

d sü

ndm

uste

käig

ust j

a tu

lem

uste

st?

Kes räägib?

Documents

MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLUnimi: kuupäev: AJALUGU 67 © KEELEKÜMBLUSKESKUS MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLU 1. Moodustage 5-liikmeline rühm. 1.1. Iga rühmaliige loeb