TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mäeinstituut

AKG8200

Kaupo Lepisk

NAFTA – MUST KULD

Referaat

Tallinn 2004

2

AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev referaat on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud

teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on

viidatud. Varem ei ole seda referaati esitatud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil.

Tallinn, 30.11.2004 ......................... Kaupo Lepisk

3

SISUKORD

1. Sissejuhatus-----------------------------------------------------------------------------3

2. Nafta-------------------------------------------------------------------------------------5

2.1 Definitsioon ja keemilised omadused----------------------------------------------5

2.2 Nafta tekkimine-----------------------------------------------------------------------5

2.3 Ajalugu---------------------------------------------------------------------------------5

2.4 Ajaloolisi daatumeid nafta ajaloos-------------------------------------------------6

3. Nafta töötlemine-----------------------------------------------------------------------9

4. Nafta ilmingud Eestis----------------------------------------------------------------10

5. Nafta tulevik---------------------------------------------------------------------------11

6. Mis on ASPO?-------------------------------------------------------------------------15

7. Nafta lõppemise seadus -------------------------------------------------------------16

7.1 Hinnad väljuvad kontrolli alt ------------------------------------------------------16

7.2 Nõudlus nafta järele kasvab--------------------------------------------------------17

7.3 Millest jääme ilma nafta lõppedes?-----------------------------------------------17

7.4 Nukkumine---------------------------------------------------------------------------18

8. Kokkuvõte------------------------------------------------------------------------------19

4

1. SISSEJUHATUS

Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma

sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me

sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus:

soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber.

Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel

prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata.

5

2. NAFTA

2.1 Definitsioon ja keemilised omadused Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3, eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000 kcal/kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25 `C, keemise algtemperatuur tavaliselt 30-100 `C, vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites. [1] Naftat leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (nafta kõrvalgaasiga). Sisaldab 82-87% süsinikku, 11-14% vesinikku, 0,1-5% väävlit, kuni 1,7% lämmastikku, kuni 1,2% hapnikku, vähesel hulgal (harilikult alla 0,001%) vanaadiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja muid taolist elementi. Koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Toornaftas on kuni 4% lahusutnud nafta kõrvalgaasi, 0,5-10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli. Tehnoloogiliselt klassifitseeritakse naftasid tiheduse, tõrvaine- ja väävlisisalduse ning nn võtmefraktsioonis (fraktsioonis, mille keemistemperatuur on 250-300`C) ülekaalus olevate süsivesinike keemilise struktuuri järgi.

2.2 Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja –taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Maailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 korda suurem. Endise NSVL suurimad nafta leiukohad asusid Siberis, Volga-Uurali nafta rajoonis ja Kaukaasias.

2.3 Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati.

6

Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel.

Joonis 2.1 Naftaplatvorm

2.4 Ajaloolisi daatumeid nafta ajaloos 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises.[2]

4 sajand – Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud.

1852 – naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina).

1859 – esimene puurauk Pensylvanias Ühendriikides.

1882 – esimene suurem naftatööstus Bakuus, suur osa sealsetest naftaväljadest kuulub Robert ja Alfred Nobelile. Bakuu kuulsus ‘musta kulla’ pealinnana levib.

1892 – ‘hobuseta vanker’ võetakse käiku, bensiin (mis seni visati kui mõttetu kõrvalprodukt minema) leiab kasutuse. Paraleelselt kasutatakse kütusena ka piiritust (näit Ford T mudel võis mõlemal sõita). 1904 – Iraani esimene naftaleid.

7

1910-1920 ‘Seitse õde’ Exxon, Shell, Mobil jt. uurivad Lähis-ida naftavarusid.

1911 – Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sõjalaevastikest järgib eeskuju.

1920 – Alkoholi keeluaeg algab Ühendriikides. Üks projekti sponsoreerijatest oli John D. Rockefeller. Ühtlasi muutus auto ainsaks (legaalseks) kütuseks bensiin.

1926 – Exxon kirjutas alla lepingu saksa kontserni I.G.Farbeniga jätkates koostööd ka teise maailmasõja ajal.

1936 – Nailoni süntees: esimesed plastikud naftast.

1952 – President Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks. Järgmine aasta ta kukutatakse.

1956 – Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969-1970. Ühendriigid on maailma suurim naftatootja ja eksportija (nagu Saudi-Araabia täna). Hubberti analüüsi ei võeta tõsiselt.

1961 - Organization of Petroleum Exporting Countries (OPEC) rajati järgnevate riikide poolt: Iraan, Iraak, Kuwait, Saudi Arabia, and Venetsuela.

1964 – maailma naftaleidude tippaasta (selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem).

1967 – Araabiariikide embargo Ühendriikide vastu, toetuse pärast Iisraelile kuuepäevases sõjas. Jääb lühiajaliseks ja ei saavuta olulist mõju.

1970 – nafta tipphetk saabub Ühendriikides, üha rohkem hakatakse importima Lõuna-Ameerikast ja Lähis-Idast. Aastaks 1973 veetakse sisse juba 35% energiast.

1973-1974 OPECi naftaembargo & energiakriis, mistõttu hind tõuseb $80 (praegusel hinnatasemel). Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad.

1974 – Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Faisaliga Saudi Araabias peetud kriisinõupidamisetel pärast Süüria-Iisraeli rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel lubavad Ühendriigid Saudi perekonnale sõjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voo stabiilse hoidmise eest (Matthew Simmons ütles käesoleval aastal, et nad on olnud kuldaväärt stabiilsuse hoidjad sellest saadik).

1974 – ennustab Hubbert naftatippu aastaks 1995 juhul kui sama kasutustempo jätkub

1975 – SPR (strateegiline naftareserv) loodud Ühendriikides kriisiolukordade varuks. National Academy of Sciences vabandab Hubberti ees ja tunnistab, et tema stsenaarium oli tõene.

1976 – Ühendriikides kuulutatakse välja elektriauto programm, et vähendada sõltuvust sisseveetavast naftast.

8

1979 – Iraani revolutsioon. Nafta kuulutatakse riiklikuks. Lääneriigid loobuvad Iraani naftast. Teine kriis.

1981 – Reagan lõpetas hinnapiiride kehtivuse naftatoodete puhul.

1989 – suurim naftatankeriõnnetus Alaska lähedal, veerand miljonit barrelit voolab merre.

1991 – Iraagi sõda. Ühendriigid kasutavad esimest korda SPRi varusid.

2000 – Prantsuse kalalaevad blokeerisid kütusehinna protestiks Briti kanali ning takistasid naftatransporti. Selle tagajärjed levisid kiiresti Suurbritanniasse – suleti poed, osa tööstusest peatati, haiglad olid häireolukorras, inimeste usaldus valitsuse vastu langes järsult. Põhjuseks paaripäevane katkestus naftavoos.

2000 – Saksamaal Claustahalli ülikoolis räägib Dr. Campbell naftatipust ning avaldab muret võimaliku sõjalise interventsiooni pärast lähis-idas.

2001 – Brasiilias upub pärast plahvatust ja tulekahjut maailma suurim naftaplatform.

2003 – Iraagi sõda II. Esimesena võetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis Naftaministeerium.

2004 – Shell tunnistab, et ta on oma reserve üle hinnanud 4,47 miljardit barrelit (23%). Yukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi-Araabia kasvav ebastabiilsus. Hind ületab $50 taseme.

9

3. NAFTA TÖÖTLEMINE Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.[1] Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki – masuuti – kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.

Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kui konstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USA-s rakendama nafta termilist ja aastast 1936 katalüütilist krakkimist.

10

4. Nafta ilmingud Eestis

Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905. aastal saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku. Nafta otsingud selles piirkonnas jätkusid vaheaegadega aastatel 1912-1924, kuid tulemused on jäänud kirja panemata.[3]

Tänapäeval on teada üle 150 väikese nafta-bituumeniilmingu. Tinglikult eraldatakse 2 suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminuvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis.

Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite (asfaltiidi) väikesi läätsi alamkambriumi ning alam- ja kekordoviitsiumi settekivimites.

Lääne-Eesti (eriti Hiiumaa) on teine bituumeniilmingute piirkond. Nende levik on kesk- ja ülemordoviitsiumi ning siluri settekivimites. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistes kihtides 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta 80%, harvem esineb tahket asfalti 15% või vedelat, tõrvarikast naftat 5%.

Bituumeni sisaldus kivimis pole kõrge: protsendi murdosast 2-3%-ni biohermsetes lubjakivides ja 9-10% liivakivi õhukestes vahekihtides. Bituumenitel on geokeemiline sarnasus ning neid võib vaadelda kui normaalse hüpergeense rea järgi muutunud naftiide.

Bituumeniilmingute hulk suureneb vaadeldaval alal lääne suunas, eriti Hiiumaa lääneosas, mis viitab naftaleiukohtade leidmise võimalikkusele. Teatavasti on Balti sünekliisi loodepoolsel serval (gotlandi saarel), Eestile sarnase geoloogilise ehitusega piirkonnas väikesi tööstuslikke naftaleiukohti, kus nafta pole eritisügaval (400-600m). Need on seotud ordoviitsiumi karbonaatse kivimikompleksi riffidega. Naftastruktuuride esinemise ja leviku selgitamiseks on vajalik spetsiaalsete geoloogiliste ja geofüüsikaliste uuringute tegemine Saaremaa ning Hiiumaa lääneosas ja Läänemere šelfialal.

11

5. Nafta tulevik

Kui Marion King Hubbert 1956 lavale astus oli tal seljataga telefonikõne oma ülemustelt Shellist, kes palusid tal mitte oma ettekannet pidada. Põhimõttelise ja jäärapäise mehena tegi ta selle siiski teoks – tema väide mida ta naftatööstuse konverentsil edastas oli järgmine - Ameerika Ühendriigid jõuavad oma naftakasutustippu aastaks 1970-1972. Shelli juhtkonna rõõmuks osutus ta selle väitega teiste valdkonna tegijate seas naerualuseks. Sel hetkel oli USA maailma suurim naftatootja ning see väide tundus täiesti uskumatu. Möödus kuusteist aastat enne kui näod hakkasid tõsisemaks minema ning saadi aru, et võib-olla oli see naer veidi enneaegne ja ülioptimistlikke USGS ennustusi oleks parem olnud mitte uskuda.[4]

1970'ndate keskel selgus kui täpne see ennustus oli olnud - seda arusaamist võimendas ka 1974 aasta OPECi embargost põhjustatud naftakriis – mis oli nii akuutne seetõttu, et üha rohkem ja rohkem tuli seda väärtuslikku vedelikku mujalt ilmast sisse vedada. Hubberti hoiatust ei oldud kuulda võetud.

Joonis 5.1 ASPO nafta tulevikustsenaarium graafina

12

Võrdluseks 1974 National Geographicus ilmunud graaf (Lisa 1)- hilisemad täpsustused ei ole Hubberti ennustust muutnud rohkem kui nihutanud tippu kümmekond aastat edasi "Oil - The Dwindling Treasure" (M. King Hubbert andmetel. Juuni 1974).

Põhimõte kuidas ta seda tõestas on lihtne – iga mitteuuenev loodusvara nagu nafta läbib oma kasutamise jooksul tõusu ja langusekõvera (see kehtib nii üksiku välja, riigi kui ka kogu maailma kohta) – mis nüüd Hubberti kõvera nime kannab. Seejärel uurides täpselt leitud väljade andmeid tuletas ta selle põhjal kui kiiresti need leiud oma kasutustipu läbivad.

Naftakriisi järel kui temaatika õhus oli tegi Hubbert järgmise ennustuse kogu maailma naftakasutuse kohta, mis ilmus National Geographic’us juulis 1974. Seal paigutas ta maailma haripunkti vahemikku 1995 – 2000. Järgnenud 30 aastat koos täpsemate mudelite ja andmetega ei ole seda ennustust oluliselt muutnud. Näiteks paigutas Dr. Colin Campbell, kes on 1990’ndatest aastatest Hubberti tööd jätkanud, selle aastasse 2008. Aastal 2000 rajas ta koos geofüüsik Jean H. Laherrère’ga organisatsiooni nimega ASPO kes selle mudeli täpsustamisega tegeleb.

Joonis 5.2 K. S. Deffeyes kommentaar

Kõver kirjeldab muidugi ideaalset liikumist, mille praktikas muudavad ebaühtlasemaks majanduslikud, tehnilised ja poliitilised tegurid.

Mitmete riikide näitel võib öelda, et leidude haripunktile järgneb umbes 40 aastase nihkega kasutuse kõrgpunkt. Leidude haripunkt jäi 1960'ndate keskele. Nüüd läbivad riik riigi järel oma tootmise haripunkte - viimasena tegi seda Norra. Tänasel päeval väheneb languses olevate naftaväljade toodang üle miljoni barreli päevas. Seda peavad kompenseerima teised veel mitte languses olevad riigid – eelkõige OPEC ja Venemaa. See tähendab ühtlasi, et üha suurem hulk tootmist nihkub Lähis-Itta – ning selle regiooni olulisus kasvab.

13

Joonis 5.3 Nafta reservide jaotus üle maailma aastal 2002

IEA (Internationa Energy Agency) ja USGS (US Geological Survey) on järjekindlalt esinenud ebatäpsete ennustustega kuna on suure poliitilise surve all et näidata võimalikult positiivset tulevikustsenaariumi. Samas oli aastal 1998 avaldatud analüüsis peidus kodeeritud sõnum neile kes asjaga kursis, nimelt tekkis seal andmetesse selline mõiste nagu ‘unindentified unconventional’ (määramatu mittekonventsionaalne), mis kasvas 19 miljardi barrelini aastaks 2020. Tegemist oli nn. Tambovi konstandiga, mis oli eufemism tähistamaks puudujääki. Kui ebatäpsed nende ennustused on näitab ka see kui palju nende varasemad ennustused (nn. keskmine stsenaarium) on reaalsest palju optimistlikumast osutunud. Lühidalt - on oht, et USGS ja IEA jäävad ise oma rahustavat retoorikat uskuma ja valitsused kes põhjendavad oma samme nendest andmetest lähtuvalt ei käitu mõistlikult tulevasi ohte hinnates.

Joonis 5.4 USGS hinnang uute nafta varude leidmise võimalikkusest

14

Probleem selle joonisega on selles, et 1995 aasta ennustuse põhjal kus on antud kolm varianti - madal (95% tõenäoline); kõrge (5% tõenäoline - see on päris laest võetud); ning keskmine (mis on samuti ebarealistlik sest see saab mõjutatud kõrgest stsenaariumist). Matthew Simmons ütles ühel naftatööstuse konverentsil sel aastal, et see 5% kõrge stsenaarium on umbes sama tõenäoline, kui see et ta elab 2010 aastal kuul. Joonisel on näha kuidas seni on reaalselt läinud.

Eraldi auhinna peene vihje eest saab BP, kes muutis oma logo päevalilleks ja ütles, et BP tähistab nüüd Brittish Petroleum asemel Beyond Petroleum (naftast edasi).

Uut informatsiooni tuleb sel teemal päevast päeva juurde, mis kaldub toetama ASPO seisukohti. Tänu järjest kasvavale hinnale on see teema ka laias ilmas üha suuremat tähelepanu võitnud. Kui oluline on selle väärtusliku vedeliku tähendus, mis majanduse vereringet käimas hoiab, ei ole vist vaja üle rõhutada. Lisaks toidutootmisele, keemiatööstusele ja transpordile kasutatakse seda umbes 10 000 eri tüüpi toote valmistamisel - lühidalt viimase saja aasta kasv on võimalik olnud tänu selle nö 'fossiilse panga' olemasolule ning üha kiirenevale tühjendamisele.

Naftaajastu vaikne hääbumine tipphetke järel ei tähenda tingimata energia ja majandussüsteemide kokkukukkumist, kuigi sellelaadseid stsenaariumeid on viimase viie aasta jooksul ohtralt tekkinud. Seda on võimalik vältida ainult eeldusel, et lähenevat ohtu võetakse piisavalt tõsiselt ning ettevalmistusi süsteemi ümberhäälestuseks hakatakse tegema küllalt varakult. Võimalik, et oleme jätnud esimesed ohu märgid 1974 aasta kriisi näol tähele panemata ja raisanud 30 aastat mille jooksul oleksime saanud paremini valmistuda.

Joonis 5.5 M. Simmons kommentaar

Kui oleme liialt optimistlikud käivitub pessimistide stsenaarium. Kui soovime käia positiivsemat teed siis ei tohi jääda käed rüpes ootama lootes et küll asi ise laheneb vaid rakendama selget tegutsemistahet ...

15

6. MIS ON ASPO? ASPO (Association for the Study of Peak Oil and Gas) Nafta ja maagaasi kasutuse haripunkti uurimise ühendus on teadlaste võrgustik, mis ühendab Euroopa institutsioone ja ülikoole. ASPO eesmärgiks on kindlaks teha millal naftakasutuse kõrghetk aset leiab ning missugune tuleb sellele järgnev langus. Osalevad riigid on Austria, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iiirimaa, Itallia, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Shveits, Rootsi ja Suurbritannia.[5]

Asutajad on Dr. Colin Campbell ja Jean H. Laherrère, kes on töötanud naftatööstuses üle 40 aasta. Pärast doktorikraadi geoloogias, mille ta tegi Oxfordi, töötas Campbell Texacos, uurimisgeoloogina ning hiljem Amoco peageoloogina Ekvadoris. Tema tööde tulemuseks on kolm raamatut ja kümneid uurimusi. Laherrère’I varjane töö seismiliste murdumiste uuringuil aitas kaasa Aafrika suurima naftavälja leidmisele. Töötades Prantsuse Total’is tegutses ta uurimistehnoloogiate arendamist üle maailma.

Veel kuuluvad uurimisgruppi: Rui Rosa, Portugal, Prantsusmaa, Pierre-Réné Bauquis, Prantsusmaa, Peter Gerling, Saksa, Kjell Aleklett, Rootsi, Roger W. Bentley, Suurbritannia, Hans G. Jud, Shveits, Werner Zittel, Saksamaa, Pertti Sarkomaa, Soome, Klaus Illum, Taani, Ugo Bardi, Itaalia.

ASPO missioonideks on: 1. määrata kindlaks maailmas olemasolevad nafta ja maagaasi varud 2. modelleerida kui kiiresti kasutamine kulgeb arvestades nõudlust, majandust, tehnoloogiat ja poliitikat 3. levitada teadmist tõsiste tagajärgede kohta mis selle punkti läbimisel inimkonnale osaks saavad ning milleks tuleb valmistuda

16

7. NAFTA LÕPPEMISE SEADUS «Ainuke asi, mida juurde ei toodeta, on maa,» ütles Mark Twain. Sama käib suuresti ka maaõli ehk nafta kohta. Eks mõni barrel (põhiline naftakoguse mõõtühik - 42 gallonit ehk 159 liitrit) naftat päevas tekib maapõues vast ka juurde, kuid välja pumbatakse üle 80 miljoni barreli päevas, mis mahub ligi nelja tuhandesse rongikoosseisu, millest igas on 50 kuuekümnetonnist tsisternvagunit. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes pooleteise päevaga.[6] Naftatootmise tipu ('peak oil') temaatika on jõudnud tasapisi peavoolu meediasse nii maailmas kui nüüd ka Eestis eelkõige tänu ühendusele nimega Association for the Study of Peak Oil&Gas - ASPO. Selle on asutanud geoloog Colin Campbell ning ASPO-sse kuulub mitmeid suurte naftatootmise ja naftaäri kogemustega spetsialiste.

Mida siis ASPO räägib? Räägib lühidalt seda, et naftatootmise tipp on kas juba käes või saabub lähima viie aasta jooksul. Tõde saame loomulikult teada tagantjärele.

7.1 Hinnad väljuvad kontrolli alt

Kui algab selgelt tõestatav langus naftatootmises, siis väljuvad hinnad täiesti kontrolli alt, sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks kui võimalik. Lisaks suurenevad spekulatsioonid. Näiteks kui augustis käis barrelihind 50 dollari peal (aasta alguses pisut üle 30), siis väideti, et sellest 7 dollarit on puhas spekulantide panus.

Millele ASPO toetub? Võtmeks on siin Saudi-Araabia ja Lähis-Ida laiemalt. Saudi-Araabia on ainuke riik, kes suudab oluliselt ning lühikese ajaga tõsta nafta tootmist ning sealsed varud on maailma suurimad. Sisuliselt on nafta üliodav hind püsinud saudi varudel ja reservvõimsusel. Lisaks on Saudi-Araabia pikka aega müünud USA-le naftat turuhinnast odavamalt, saades USA-lt vastu turvateenust ning valitseva kuningakoja stabiilsuse garantii. Viimastel nädalatel on tulnud aga signaale, et Saudi-Araabia suurendab müüki Hiinasse ning seda ilmselt USA arvelt, kellega suhted enam nii pilvitud ei ole.

Aga ka Saudi-Araabia sees koondub naftatootmine küllalt kitsale maa-alale, kus paikneb 4-5 maailma suurimat naftavälja, mis avastati eelmise sajandi keskpaigas. Hiljem pole suurt midagi juurde leitud. Maailma suurim naftaväli Ghawar annab märgatava osa kogu maailma naftast.

Saudi-Araabiast ei saa naftatootmise kohta praktiliselt mingit informatsiooni, aga olemasolevate infokildude ja kaudse info põhjal väidavad ASPO inimesed ja Matthew Simmons (maailma suurima energia investeerimisgrupi Simmons & Comapny International rajaja, endine USA valitsuse nõustaja), et nii Ghawar kui teised Saudi väljad on ammendumise äärel, aga see võib juhtuda nii kohe kui ka 10 aasta pärast. Kui vesi tungib naftamaardlasse, siis tootmine langeb kohe suurusjärgu võrra. Millal see saudidel juhtub, ei tea keegi.

17

7.2 Nõudlus nafta järele kasvab

Põhjameri ammendub umbes kümne aasta jooksul. Nigeeriast, Liibüast, Alzheeriast, Mehhikost, Venetsueelast, Ecuadorist ja teistest lõunariikidest ikka üht-teist tuleb, aga see läheb valdavalt USA-sse. Ainuke, kellel veel omajagu reservi ja mõju, on Venemaa. Aga ka seal jätkub naftat heal juhul umbes 40 aastaks.

Nagu sellest veel vähe oleks, tõuseb maailma naftavajadus tohutu kiirusega ning seda veab eelkõige Hiina. Seega praktiliselt ei ole enam olukorda, et pakkumine tuleneb nõudlusest, sest nõudlus on juba suurem.

Praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Saudi reservvõimsus, mida praegu hakatakse rakendama, on 1-2 miljonit barrelit päevas. Ja see on ka praktiliselt kõik. Nagu näha, on see vaid tilk (nafta)merre.

Nii et küsimuseks ei ole, kas tootmisetipp tuleb, vaid millal ta tuleb või kas ta on juba käes?

Kuna kogu meie elu põhineb praegusel ajal suuresti odaval naftal, siis on ette näha suuri muutusi maailma elukorralduses. Nüüd sõltub paljuski ühiskonna, eriti selle aktiivsema osa, ettenägemisvõimest ja tahtest, kas eesseisvad muutused on talutavad või hukutavad. Tsivilisatsioon, mis toimib muudel energiakandjatel, on täiesti võimalik.

7.3 Millest jääme ilma nafta lõppedes? Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster, pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. * Nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik.[7]

18

7.4 Nukkumine

Kõiki fossiilkütuseid ning naftat eriti võib vaadelda inimkonnale antud krediidina millegi saavutamiseks. Eks tulemusi ju on, maailmasõdadest kuni kvantmehhaanikani välja. Aga Maakera koos inimkonnaga on selgelt ebastabiilses seisundis, millest väljumise teid ning uusi tasakaalupunkte on ilmselt mitu – inimesega ja inimeseta.[8]

Elisabet Sahtouris toob oma raamatus „Maailmatants“ ühiskonna muutumises paralleeli liblika moondega, mil röövikust saab nukk ja nukust liblikas. Nukkudes tekivad rööviku kehasse uued keskused, mis hakkavad üksteist närvijätketega otsima ning ühendusi tekitama. Samal ajal töötab rööviku immuunsüsteem uute rakkude vastu. Kui uued rakud suudavad luua piisavalt korralikke ühendusi, siis ühel hetkel muutub kogu rööviku keha ühtlaseks lahuseks (välja arvatud uue organismi algvõrgustik) ning hakkab kasvama uus. Mõne aja pärast väljubki nukust liblikas.

19

8. KOKKUVÕTE

Kas liblikas sünnib või mitte, seda saame näha veel oma eluajal. Odav nafta ja odav põlevkivi on varsti kaunis minevik, kuid elu läheb ju edasi. Tuleviku ennustamine on alati tänamatu töö, aga juba araabia vanasõna ütleb, et peale lennukeid tulevad taas kaamelid. Eks näis.[8]

20

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia nr 6. – Tallinn: Valgus, 1992. – 760 lk.

2. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=7161

3. Eesti maapõue rikkusi. – Tallinn, RE Eesti Geoloogiaksekus, 1993. -63 lk.

4. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=7161

5. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=7161

6. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=84

7. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=30

8. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=85

21

L I S A D

22

Lisa 1. 1974 National Geographicus ilmunud graaf nafta tarbimise kohta