ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias asutatud 1947Nr. 2390 7. märts 2019

VA B A R I I G I A A S TA PÄ E VA TÄ H I S TA M I N E

B R A D F O R D I SSaabudes 23. veebruaril Eesti Kodu Klubisse Bradfordisvõtsid meid vastu päike ja naer. Tervitasid rõõmsalt niivanad kui ka uued tuttavad.Lissa ja Reet avasid imelise õhtu kõnega, millele järgnesühine hümni laulmine. Oli ka suur au, et meil viibis külasTriinu Rajasalu, Eesti Suursaatkonnast Londonist, kellesõnavõtt jättis sügava mulje.Põhja-Inglismaa lapsed Cara, Demi ja Christabel lugesidmeile kolm ilusat luuletust, mis puudutasid meie kõigihingi. Ja naisansambel Karin, Astrid, Reet, Tiiu ja Agnerõõmustasid meie meeli kahe kena eestikeelse laulugaLaulumõnu ja Eideratas.

Meie õhtu tegi ka meeldejäävaks Eestist saabunudakordioni mängija Toivo Vaagen, kes lõi kampaühislaulude ajal oma akordioniga ja mängis õhtu jätkukstaustal.Selleks aga, et meil ei oleks kõht tühi, oli Eesti Kodu väljapannud rikkaliku einelaua, kus leidsid nii suuremad kuiväiksemad kohalolijad kehakinnitust. Et pidu pareminikäima saada, pakuti Vabariigi Aastapäeva puhul Toivo

Vaageni poolt klubile kingitud Vana- Tallinnat, mis tõinaeratuse näole meile kõigile.Eesti Vabariigi 101st sünnipäev sai väärilise peoga ärapeetud ja me ei jõua ära oodata järgmist sünnipäeva.Kristiina ja Kalev, Huddersfieldist

L E I C E S T E R I SArvestades kui vähe eestlasti tegelikultÜhendkuningriigis elab, oleks muidugi mõistlik pidusiderinevatel kuupäevadel tähistada aga kui EestiVabariigi iseseisvuspäev langeb täpseltnädalavahetusele, siis ei jää küll muud võimalust kuipidu õigel päeval pidada. Kahjuks oli seetõttu neid,kes pidid raske valiku tegema ning ei saanudki EestiMajas teiste eestlastega iseseisvuspäeva tähistada.Siiski jagus meil külalisi Northamptonist ning isegiSouthamptonist, kes ei pidanud vaevaks selleksnädalavahetuseks Leicesterisse tulla.

Ootasime ikka kaugemad külalised ära enne kui alustasimeametliku osaga. Avasõnadele ning hümni laulmisele järgneskeeletoa laste etteaste. Esineti luuletuste, kandlemängu ninglauludega. Kuna me siiski kasvatame järgmise põlvkonnatublisid eestlasi, siis me anname alati lastele võimaluse iseeeskavasse panustada. Seekord oli väikese Katie soovkandlel sünnipäeva laulu esitada ning Anna-Kaisa oli valinudlisaks Ülle Tõnumaa luuletusele "Vaadates ei küllalt saa",mängulaulu üki-kaki-kommi-nommi. Ma süda on täistänutunnet kõigi täiskasvanute vastu, kes meil Eesti Majaslapsi julgustavad ning neid kõigis tegemistes nii kannatlikulttoetavad. Järgneb lk. 2.

2 7. märts 2019

Londoni eestlased tähistasid seekord vabariigi aastapäevamöödunud juubeliaastaga võrreldes tagasihoidlikumal skaalal -kogunedes 24. veebruari õhtul Eesti Majja Teise Maailmasõjapõgenike teemalist dokumentaalfilmi vaatama ning kodustõhtusööki ja kaasmaalaste seltsi nautima.Piduliku ürituse korraldasid Londoni Eesti Seltsi vabatahtlikud, sellestosa saama oli kogunenud saalitäis rahvast. Õhtu algastraditsiooniliselt Londoni Eesti suursaadiku Tiina Intelmannitervitusega. Seejärel juhatas režissöör Helga Merits sisse omaEstDocs filmifestivalil Torontos züriipreemia pälvinud filmi"Geislingen-Coming Home Soon". Intervjueeritud meenutasid omalapsepõlve Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal aastatel 1945-1950, mil sinna oli paigutatud 4000 eestlast. Geislingeni laagritkirjeldati kui “Väikest Eestit”, kus eestlased ise olid laagriigapäevaelu eest vastutavad. Tegutsesid eesti koolid, oma ajaleht,laulukoorid ja spordiseltsid ning professionaalne teater. Oli liigutavkuulda, kuidas lapsed hoolimata ebakindlast tulevikust ja sõjaslaialipillutatud peredest siiski elust rõõmu oskasid tunda – näitekstähendasid kitsad elutingimused ülerahvastatud majades hoopisseda, et sõpru ei tulnud kaugelt otsida. Geislingen oli ka viimanekoht, mil paljud kaasmaalaste toele said loota, kuna laagrilikvideerimisel oldi sunnitud emigreeruma pereliikmetest ja sõpradesteemale Austraaliasse või Ameerika Ühendriikidesse.Filmijärgselt sai nautida Londoni Eesti Seltsi daamide poolt valmistatud kodust seapraadi ahjukapsaga, teha suumagusaks õunakoogiga ning tõsta Eesti Vabariigi tervituseks veiniklaasi uute ja vanade tuttavate seltsis.Toreda traditsioonina viidi läbi ka loterii, auhindade valik oli lai alates Kalevi šokolaadist ja mustast leivast kunihapukurkide ja kiluni. Põneva auhinna, patenteeritud rahvusmustrilised kingapaelad, oli välja pannud eestimainetootja Leo Siemann. Triin Kübar

E V 1 0 1 H U B A N E A A S T A P Ä E V L O N D O N I S

Menukaks osutus aastapäeva programmi kuuluv filmivaatamine klubi raamatukogus. Seekord oli võimalusvaadata filmi "Seltsimees laps". Üleüldisest heakskiidusthoogu saades olemegi otsustanud hakata Eesti Majasregulaarseid filmiõhtuid korraldama.

Kogu õhtu vältel oli avatud baar ja kaetud einelaud.Nagu tavaks, toimus ka väike loterii, kus auhindadeksolid eesti maiustused ning joogid.

Peotuju jätkudes leidsime veel 4 julget vabatahtlikku,kes võtsid osa Mastermind stiilis A Le Coq viktoriinist.Küsimused olid üldiste teadmiste sarjast ning pärit A LeCoq pudeli korkide alt. Seekord ostus võidukaksEdmund Kauskas aga täname Urmast, Anut ning Ivaritjulge kaasalöömise eest. Loodame, et järgmine kordjuhtuvad neile need küsimused, millele just ainultnemad vastust teavad.Kuna tegemist oli selle aasta esimese suuremakogunemisega, siis kes polnud veel jõudnudjaanuarikuu jooksul selle aasta klubi liikmemaksumaksta, said ka selle ametliku toimetuse korda saata.Aktiivne liimeskond on Eesti Majale väga oluline. Meilon palju tublisid vabatahtlikke, kes klubis toimetavad jajust sinna käe külge panevad, kus seda kõige rohkemvaja. Klubi ametlik majandamine on agategevuskomitee kätes. Seega, lisaks pidulikule osale,viidi 23. veebruaril läbi ka Leicesteri Eesti Majakomitee valimised. Kõik kohalolevad klubi liikmedandsid oma hääle esitatud kandidaatide poolt või vastu.Uus valitud komitee tänab kõiki liikmeid nende antudpanuse eest klubi töö edasisse sujuvusse.Suuured tänud kõigile korraldajatele ning jääme ootamauusi kohtumisi järgmistel üritustel või miks ka mittereede õhtuti mil' klubi alati lahti on.Eva Piirimägi, Leicesterist

EESTI VABARIIGI 101. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE LEICESTERIS algus lk 1

7. märts 2019 3

NOORED TÄHISTASID EV101Londonis tegutseva Keelekindluse noored said kokku24ndal veebruaril, et tähistada lausa kahtesünnipäeva. Nimelt saime meie klubi juba aastaseks!Eesti Vabariik aga lausa 101 aastaseks!Seekord alustati toitude valmistamisega peolauajaoks. Kokk Liis Baueri juhendusel hakiti, tükeldatining segati kokku üks maitsev kartulisalat. Sünnipäevatort (küpsisetort) sai nimeks Piisavalt Pikk Hermanning kaunistati ilusti sinimustvalge lipuga. Seejärelnuputati koos uusi eestikeelseid sõnu Tähekesekonkursi jaoks. Seekord oli meil külas ka üks klubiasutajatest Liina Särkinen, kelle juhendamisel valmisidvahvad videotervitused. Nagu sünnipäevadelkombeks, ei puudunud ka külalised. Meil olid külasKilingi-Nõmme Gümnaasiumist paar õpetajat ningõpilast, kellega koos loodame ühiseid projekte ettevõtta.Klubi päev lõppes pidulauaga.Kui sooviteKeelekindluseprojekti kohtarohkem teavetsiis külastagemeie seinaFacebookis võikirjutagekeelekindlus@gmail.comKirjutas - Jane

V E 1 0 1 T Ä H I S T A M I N EN O T T I N G H A M I S

Kuna ei olnud sel korral võimalik pidada üritust UkrainaKlubis, kogunes kakskümmendkaks Nottinghami jaDerby eestlast koos sõpradega pühapäeval 17.veebruaril ‚Ania’ poola restoraanis, et tähistada EV101aastapäeva. Kohal olid eestlasi, kes sündisidInglismaal kui ka neid, kes on emigreerunud Eestistpeale taasiseseisvust. Koos hoitakse alal eesti keelt jakulutuuri Nottinghamis ja selle ümbruskonnas.Restoraan võttis meid hästi vastu ja pakutud toidul kuika jookidel oli muidugi ida-Euroopa maitse! Laud olikaunistatud eesti lippudega.

Reet Järvik tervitas külalisi lühikese avasõnaga jatõstsime klaasid Eest Vabariigi 101. sünnipäevaks. lihubane ja meeldiv pärastlõuna veedetud koos sõpradeja tuttavatega.

Foto: David Dowbenko

E V 1 0 1 A A S T A P Ä E V A P A R A A DT A L L I N N A S

Üksused rivistusid 24. veebruaril Vabaduse väljakulekell 11.15. Paraadi võttis vastu Vabariigi PresidentKersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhatajakindralmajor Martin Herem.Paraadist võttis osa üle 900 osaleja ja ligi poolsadaühikut tehnikat, kokku osales paraadil 44 lippu, 4kompaniid, 2 patareid, 15 rühma ja 2 orkestrit.Esindatud olid kõik väeliigid, kaitseväe ühendatudõppeasutused, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitseiVahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon,1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus,erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Tallinna malevning Naiskodukaitse. Samuti osalesid paraadilsisekaitseakadeemia kadetid.Liitlastest oli paraadil esindatud Saksamaa, Taani,Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ameerika Ühendriikideliputoimkonnad. Samuti osalesid paraadil NATO Eestilahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Belgia üksusedning Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksus.Paraadil nägi ka Suurbritannia tanki Challenger,liikursuurtükki AS90 ja Belgia jalaväe lahingumasinatPiranha.Tavaliselt toimuvat erinevate Eesti ja liitlaste õhuvahenditeülelendu paraadist ei toimunud ebasoodsa ilma tõttu.

Pärast paraadmarssi oli huvilistel võimalus tutvudakaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha sai Eestikaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE,soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180,Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tankiChallenger, jalaväe lahingumasinat Warrior jaliikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseidhaubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2,õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemeMilan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ningmobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.Kaitsevagi

Foto: Anna-Aurelia Minev - errSüldfilmistniatowska

4 7. märts 2019

V A B A R I I G I P R E S I D E N T E E S T I V A B A R I I G I A A S T A P Ä E V AV A S T U V Õ T U L E S T O N I A T E A T R I - J A K O N T S E R D I M A J A S

Armas Eesti rahvas! Head vabariigiaastapäeva!Talvel 100 aastat tagasi veeres üleEesti meie Vabadussõda.Langes lund, langes külma lund.— Miks sääl sõitvad heled tuled,räitsakad neis nagu suled? —Vaikis kund, vaikis rõõmus kund.Kas sa ütlid, autod raudteelt toovad,veristetud sõjamehi toovad,noorimehi, tütarlapsi?Henrik Visnapuu luuletus räägibsellest, kuidas linnarahva rõõmustee, ooperisse või sealt koju, ristusnendega, kelle pidada oliVabadussõda*.Langes lund, langes valget lund.Hinges heitles mõte visa.Sõnatumat hädakisakuulas tund, kuulas öine tund.Valu astel ooperist läks koju,valge lume sadaden läks koju,noorimehi, tütarlapsi.Kontrastide maailm. Ka 100 aastattagasi ei olnud Eestimaal ainult sõda.Kas need rõõmsad võtsid hinge?

Kas nad võtsid kauaks hinge, sedamida olid just näinud? Eks seegi oleloomulik, et vist väga ei võtnud.Justkui Vabadussõja mälestuseks onmeile 100 aastat hiljem üle pika ajaantud jälle üks helgem ja heledamtalv. Aga kusagil on ikkagi varjud.Seal varjus on Eesti inimesed, kespeavad toime tulema haigetelähedastega. Koduse kurjuse allkannatavad naised ja lapsed.

Kõne lõpp.....Praegu on töine, tulevikku vaatavaeg. Ma loodan, et rahalistevõimaluste ja antud lubadustetasakaalustamise tunnil – ja see tundtuleb eredas märtsipäikeses, milvalimiste võitja hakkab kokkupanema uut valitsust – saaks tõrjutudneedki varjud, mis täna ei lase Eestilveel olla päriselt meie unistuste riik.Täna on meie armsa Eestisünnipäev. See on päev, mis kuulubmeile kõigile ja seob kokku, ühisekstervikuks, kalliteks kaaskondsetekskõik, kelle hinge see päev puudutab.Kandku see ühtekuulumise tunne

meid läbi peatse kevade, läbikeeruliste valikute ja läbirääkimiste,et järgmised neli aastat tooks tõelisemuutuse ka nende jaoks, kes isesammu pidada ei jaksa. Et sedaühtekuulumise tunnet jätkuks kaargipäevadesse!On olnud helge ja päikseline talv,külm nagu Vabadussõja aegu. Kliimasoojenemine on sellised talved meiltpeaaegu ära võtnud. Ei ole üldsekindel, kas saame need tagasi siiski,kui oma ikka veel maailmakeskmisest saastavamamajandamise jäljed ära pühime. Agapühkima me peame. Teist maakerapole kellelegi antud.Lihtsalt – tahaks, et igal järgmiseltalvelgi, nii kaugele kui mõte ulatab,saaksid Eesti lapsed jätta väikesienesekindlaid ja rõõmsaid jäljeridupuhtale valgele lumele.Hoiame Eestit!*Tekstis oli algselt kirjasVabadussõda. H. Visnapuu luuletuson kirjutatud 1915. aastal ning räägibI maailmasõjast.

V A L I M I S E D E E S T I S - 3 . M Ä R T S I L 2 0 1 9Valimistulemused (jaoskondi 451)Eesti Reformierakond 162 332 34 (+4) 28,8%Eesti Keskerakond 129 823 26 (-1) 23,1%Eesti Konservatiivne 100 439 19 (+12) 17,8% RahvaerakondIsamaa Erakond 64 239 12 (-2) 11,4%Sotsiaaldemokraatlik 55 214 10 (-5) 9,8% ErakondErakond Eesti 200 25 317 0 4,5%Erakond Eestimaa 10 232 0 1,8% RohelisedElurikkuse Erakond 6880 0 1,2%TOP kandidaadidKaja Kallas 20 083 ReformierakondMihhail Kõlvart 17 075 KeskerakondJüri Ratas 9710 KeskerakondMart Helme 9170 Konservatiivne RahvaerakondSiim Kallas 8734 ReformierakondUrmas Paet 8585 ReformierakondRiigikogu valimistel saatis edu Reformi-erakonda, kes võttis 34 kohta. Teiseks jäiKeskerakond, kes saab riigikogus 26 kohta, jakolmandaks EKRE, kelle saagiks sai 19 kohta.Suure tõenäosusega saab seega Kaja KallasestEesti ajaloo esimene naispeaminister.

Reformierakonnale järgnesid Isamaa 12 kohaja sotsiaaldemokraadid 10 kohaga. Eestimaa

Rohelised, Vabaerakond janapilt ka Eesti 200 jäid allakünnise ega pääse riigikokku.

“Ma ei sa öelda, et oli lihtne. Olimingi aeg, eelmise aasta sügisja aasta lõpp, kus oli vägaraske. Te teate seda aega vägahästi, ” ütles Kallas erakonna-kaaslastele peetud võidukõnes.“Meie reiting läks alla, inimesteloli motivatsioonipuudus, agasealt august me kasvasimevälja. Me olime üheskoostugevad ja olime teineteiseletoeks — ja see on suur asi.Aitäh! Ja nüüd algab tõeline töö,et saada kokku valitsus jahakata seda riiki jälle tervemõistusega valitsema!” sõnasKallas.

Reformierakonna esinaine ütlesDelfile antud intervjuus, eterakonna suure edu võtit onraske hinnata, kuid selle taga onpidev töö. "Aga olulised olid kaasjad, mis inimestele läksid

korda. Maksupoliitika, millepraegune valitsus oli suutnudtekitada, see tekitas inimestestõrget," sõnas Kallas. Küsimusele,kas erakonna sees on räägitudjuba ka ministrikohtadest, vastasKallas, et ei ole.Keskerakonna juht Jüri Ratasütles kõnes valimisõhtul, etKeskerakond on teinud läbiaegade kõige aktiivsemakampaania. Ta märkis, et kaotadatuleb osata, sest pärast kaotusisünnivad alati võidud. "Meieülesanne on hoida neid väärtusi,neid põhimõtteid ja seisukohti,mida me oleme lubanud omavalijatele. Olla see erakond, kesseisab Eesti sidususe eest, see eiole olnud vähe tähtis. Täna on agareaalsus see, et see andis meiletulemuseks ei vähem ega rohkemkui 26 kohta riigikogus. Ma luban,et ma töötan selle nimel, etKeskerakond saaks olemajärgmises koalitsioonis."delfi

7. märts 2019 5

D O G O R W O L F ?On Wednesday 20th February a group of youngEstonian construction workers, working on the Sindidam, rushed to rescue a ‘dog’ which had fallenthrough the ice on the Pärnu River.The panic-stricken animal was in the middle of theicy river and the workers immediately sprung intoaction, managing to push lumps of ice away andclearing a path for the animal, which had enoughstrength to swim about 100 metres to the shore.Once safely on the shore, the animal, with its furcovered by bits of ice, was stiff from exhaustion andhad low temperature and blood pressure. One ofthe rescuers, Rando Kartsepp, said that “heweighed a fair bit, but was calm and slept on hislegs in the car."The rescuers wrapped a towel round the ‘dog’ andtook it for a check-up from Sindi to a Veterinarypractice 6 miles away in Pärnu, on advice from theEstonian Union for the Protection of Animals.Once there, the vets began to suspect that the ‘dog’might, in fact, be a wolf. A local hunter, familiar withthe region's wolves, confirmed it for what it was ayoung male wolf, about a year old. In the light ofthis new fact, the clinic staff were advised to put thewolf in a cage after treatment and to muzzle him.The vets said the wolf was not suffering from anyinjuries and was recovering quickly from itsdesperate fight for survival. The wolf was a youngmale, born in 2018, and, according the vets, wouldhave most certainly drowned had he not beenrescued quickly. The wolf was released back intothe wild that evening, this time wearing a GPStracer.The Estonian national animal 2018 - WolfEstonia is currently home to about 200 hundredwolves, comprising 20 to 25 packs. They aredistributed relatively evenly across the country, withmost living in areas of large wilderness. To dateonly a handful have been collared.As a species, they usually avoid human beings.The wolf was chosen as Estonia's national animallast year by a group of nature organisationsincluding the Estonian Nature ConservationSociety, the Estonian Natural History Museum andTallinn Zoo.Marju Kõivupuu, an Estonian folklorist said that“The wolf is a natural part of our environment. It isone of the most popular animals in our folklore -there are over 500 names and stories written aboutthis animal.”Characteristics of wolves include the following -toughness, intelligence, good stamina, and survivalinstinct. They are very protective of family andterritory and guard their privacy. These qualitiesshow why the wolf is a suitable choice forsymbolising Estonia and Estonians as their nationalanimal. Sources: Estonian World, BBC

COCAINE SMUGGLING TRIALThe trial of two British men and three Europeans is inprogress in Bristol Crown Court. They were arrested inNewlyn, Cornwall after cocaine with a potential street valueof up to £100 million was found on the catamaran “Nomad”in August 2018. Amongst those charged with conspiracy toimport cocaine are Richard Must, 49, from Estonia andVoldemars Gailis, 21, from Latvia.In court Nigel Clark maintained that he did not own“Nomad”. Despite it being insured for £3,500 in his name,registered in his name on the UK Ship Register and namedby him, he said co-defendant Richard Must owned thevessel, worth 500,000 euros. He said when he worked onthe catamaran for £150 a day in Portugal he didn’t askMust, who had limited English, where the money camefrom to buy the boat. Clark denied that he and Must wereengaged in building a crew to man “Nomad”.He also said Must and Gailis have pleaded guilty toconspiracy to carry cocaine on a ship, while the rest denyit. In his evidence, Must said he was told to transport otherpeople’s cargo of cocaine to a boat called Ocean Magicwhich was coming from Ireland.The trial can be followed on:https://www.bristolpost.co.uk/news/bristol-news/live-cocaine-trial-bristol-court-2538965

Dear Reader,Since the last issue of Eesti HääI, Estonian independenceday has been celebrated in several places in the UnitedKingdom - including London, Leicester, Bradford andNottingham. It was noticeable, that in comparison with lastyear’s centenary celebrations fewer people were present.Notwithstanding it is still regarded as the most importantevent of the year. President Kaljulaid gave her speech andpresented honours to outstanding Estonians as well asattending the parade in Tallinn finishing on “VarbariigiVäljak” (Independence Square). This issue carries articlesand photos of the above events.The sport section includes good and bad news. The goodnews comes from the women's ski-halfpipe WorldChampionship event, where Kelly Sildaru won the goldmedal with her last run. Another winter sport, cross-countryskiing has, however, produced some worrying news. KarelTammjärv and Andreas Veerpalu (son of double Olympicgold medallist Andrus Veerpalu) were accused ofbreaching anti-doping rules at the recent worldchampionships in Austria. Tammjärv has admitted dopingsince 2016, Veerpalu, back in Estonia, has also confessedto his guilt.On 3rd March Estonian parliamentary elections took place.Estonians living abroad had already cast their votes - 779from Finland, 132 - Belgium, 118 - Sweden, 109 - Canadaand 74 from Germany. Unfortunately I don’t know thenumbers from Great Britain. The results are on page 4, with‘Reformerakond’ (Liberal) leading the way and increasingits representation. ‘Keskerakond’ (Centre Party) werestable but the biggest ‘winners’ were ‘KonservatiivneRahvaerakond’ (Conservative Peoples Party) with 12 moreseats.Toomas Ojasoo

6 7. märts 2019

Talvesport - Winter SportOn 9th February Kelly Sildaru shocked the Olympicchampion Cassie Sharpe to snatch the gold medal inthe women's ski halfpipe final at the Freestyle Ski andSnowboarding World Championships held at Park City,Utah.

Kelly Sildaru näitas taas fenomenaalset sportlasenärviUtah's Ameerikas toimuvatel maailmameistrivõistlusteltegi ta rennisõidus vägeva viimase laskumise ning võitisMM-kulla!Esimene laskumine Sildarul pigem ebaõnnestus - tateenis vaid 51,80 punkti, millega paigutus viiendalekohale. Teise laskumisega - 88,00 punkti - tõusis tajuba kolmandale kohale, kuid ei rahuldunud pronksiga.Viimasel laskumisel, olukorras, kus pronks oli jubakindel, tegi ta suurepärase esituse, pani sõidule vägakeerulise trikiga punkti ning teenis 95,00 punkti - sedaoli 0,6 võrra enam kui hõbeda saanud Cassie Sharpe'il.USA spordiakadeemia nimetas kuu parimaksnaissportlaseks Kell Sildaru!Dopinguskandaali suusatamise MM-il sattus ka kakseestlast.Suusaalade maailmameistrivõistlustel AustriasSeefeldis puhkes 27. Veebruaril suur dopinguskandaal–Austria ja Saksamaa ametivõimude ühisoperatsioonikäigus koodnimega "Aadrilaskmine" vahistati kokkuüheksa inimest, neist viis sportlast, sealhulgas ka Eesti

koondislased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu(suusakuulsuse Andrus Veerpalu poeg).Kinni peeti ka Kasahstani suusakuulsus AlekseiPoltoranin, kelle juhendajateks on Andrus Veerpalu jaMati Alaver.Läbiotsimised ja kinnivõtmised toimusid Seefeldis kaheriigi ühisoperatsiooni käigus. Sportlasi kahtlustataksedopingu kasutamises ja sportlikus pettuses.Austria on üks väheseid riike, kus dopingurikkumised onka väga rangelt kriminaalkoodeksis reguleeritud,mistõttu võib Eesti suusatajaid halvemal juhul eesoodata reaalne vangistus.Kergejõustik1.-3. märtsil toimusid Glasgow´s sisekergejõustikuEuroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindasid mitme-võistlejad Janek Õiglane ja Karl Robert Saluri ningkolmikhüppajad Tähti Alver ja Merilyn Uudmäe.Kvalifikatsioonivõistluses Uudmäe parim hüpe 13,40moli tema kogu sisehooaja kõigi parem. Alveri parim hüpeoli ainult ühe sentimeetri võrra lühem (13,39m). Tabelislõpetasid nad vastavalt 13. ja 14’ndal kohal ja eipääsenud finaali.Eesti seitsmevõistlejatel ei läinud nagu loodetud. Saluriesimese kolme ala tagajärjed olid 60m - 6.75;kaugushüpe 7,49m ja kuulitõuge 13,84m. Pealekuulitõuget pidi ta vigastuse tõttu katkestama. JanekÕiglane lõpetas esimesel päeval tagajärgedega - 60m -7.15; kaugushüpe 7,23m; kuulitõuge 15,50m jakõrgushüpe 2,01m. Teine päev algas 60m tõkke-jooksuga (8.18) millele järgnes teivashüpe. Janekhüppas 4,80m, kuid järgmisel kõrgusel kukkus niiõnnetult mati ette serva, lüües jala vastu teiba augumetallserva, et ta viidi koheselt haiglasse.„Kui jalga vaatasin, oli seal üle viie sentimeetri pikkuneauk. Nägin seal oma luid ja oma kõõluseid... polnudkõige toredam vaatepilt," rääkis Õiglane. Ilma 1000mjooksu tagajärjeta jäi ta lõpptulemuseks 9. koht 5118punktiga.Rootsi ralliOtt Tännak koos Martin Järveojaga võitsid Rootsi ralli(14-17 veebruar). Eestlased teenisid MM-sarjaüldarvestusesse Rootsi rallilt 30 punkti ning tõusidkarjääri jooksul esimest korda MM-sarja liideriks. EE

SPORT

Danske Bank teatas pärast tänast Eestifinantsinspektsiooni ettekirjutust börsile, et lõpetabkogu oma tegevuse nii Balti riikides kui Venemaal.Taani suurim pank ütles börsiteates, et aastatel 2007-2015 toimunud kahtlaste tehingute ilmsiks tulemisejärel on Eesti finantsinspektsioon teatanud Danskele, etnad on sunnitud oma tegevuse Eestis lõpetama. Sedaon pank nõustunud ka tegema.Börsiteates ütles pank ka seda, et Eestifinantsinspektsiooni otsusest sõltumata on nadotsutanud lõpetada oma allesjäänudpangandustegevused ka Lätis, Leedus ja Venemaal.

Foto: Andres Putting, Delfi

In a positive article by Edward Lucas in ‘The Times’,(4thMarch) he referred to President Kaljulaid as a no-nonsense 49-year old who promotes Estonia’s high-tech start-ups and snazzy e-government andexemplifies an optimistic mood for the future.He was also asked by east European presidents at themeeting in Slovakia about Brexit, but in the manner ofrelatives inquiring about a beloved relative stricken withdementia! They were more worried about GBpoliticians’ ignorance. An example was “GavinWilliamson, the defence secretary, who goofed lastmonth when he referred to British military efforts indefence of “Lithuania” (he meant Estonia).

More News

7. märts 2019 7

Lahkus

HERMANN VIITAMEESsünd: 23.04.1923 Käinas, Hiiumaal

surn: 04.02.2019 Weston-Super-Mare’is

P A A S T U K U U J A J Ü R I K U U

Eesti Elu (Kanada)Frieda Vihma (Holmberg)*18.07.1920 Hiiumaal;†12.01.2019 TorontosArvo Vahtra*05.07.1927 Harju Küla,Hiiumaal; †16.01.2019TorontosManfred Kalm *1926;†17.01.2019 TorontosLouise Põld (Nurmiste)*31.07.1923 Eestis;†18.01.2019 TorontosMartin Mäeks*26.05.1919 Merikülas;†20.01.2019 (T)Maria Kõster Varkki*16.08.1922 Kihnus;†23.01.2019 VancouverisHilja Breidikis*05.02.1918 Vändras;†31.01.2019 (T)Kalida Eriksson (Auväärt)*20.12.1923 Saaremaal;†31.01.2019 TorontosMeta Otto (Silvet)*14.03.1920; †31.01.2019Sudbury, OntariosLydia Müürsoo (Kroon)*06.11.1922 Võrus;†01.02.2019 QuebecisBenita Teng (Troost)*11.05.1913 Tallinnas;†15.02.2019 Ontarios

Vaba Eesti Sõna (USA)Svea Tracy (Almos)*17.01.1933 Tallinnas;†09.12.2018 IllinoisisArtur Ülo Tammela*17.08.1930 Tartus;†24.12.2018 PennsylvaniasToivo A. Sõmerit*02.12.1929 Haapsalus;†30.12.2018 PennsylvaniasLeo Hannibal*21.06.1929 Tartus;†02.01.2019 ArizonasMaret Rasins*31.07.1937 Tallinnas;†17.01.2019 San DiegosEnno Toomsalu *20.10.1926Helmes; †18.01.2019Arlington Heights, IllinoisMartin Reinhold*07.09.1923 Tallinnas;†27.01.2019 Flemington,New JerseyAndrus Viilu*27.04.1938 Rakveres;†07.02.2019 Naples,FloridasMati Tammaru*24.12.1936 Rakveres;†14.02.2019 Gaithersburg,MarylandPriit Parming*16.07.1938 Pärnus;22.02.2019 †New Jerseys

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

Tähtpäevad25. märts 1949 Küüditamise ohvrite mälestuspäev29. märts 2004 Eesti NATO liige19. aprill Suur Reede

Eesti Hääl soovib sünnipäevalastele õnne

16. märts A.P. Treial19. märts Katrin Eagle20. märts Tiina Rajamets11. märts Harald Luts18. märts Leida Laumets06. aprill Helga Heinastu07. aprill Rein Laasna09. aprill Gunnar Reiman (juubilar)09. aprill Kreeta Mandreit (juubilar)

Sündinud19. märts 1809 Fredrik Pacius20. märts 1898 Eduard Wiiralt24. märts 1964 Jaan Tätte27. märts 1883 Marie Under29. märts 1929 president Lennart Meri8. aprill 1901 Ernst Idla11. aprill 1922 Arved Viirlaid13. aprill 1898 Helmi Mäelo17. aprill 1899 Aleksander Kolmpere

Surnud13. märts 1957 Anna Haava13. märts 1953 kindral Juhan Laidoner14. märts 2006 President Lennart Meri19. märts 1882 Carl Robert Jakobson23. märts 1953 Oskar Luts

25. märts 1994 Bernard Kangro26. märts 1962 Cyrillus Kreek3. aprill 1951 Henrik Visnapuu13. aprill 1918 Jüri Vilms15. aprill 1971 Friedebert Tuglas

Mälestame Inglismaal elanudlahkunuid

12. märts 1971 August Torma, EV saadik Suurbritannias21. märts 1996 August Lembra, Eesti Hääle toimetaja 1983-934. aprill 1961 kolonel Harald Riipalu18. aprill 2007 Einar Sanden, kirjanik18. aprill 2007 Praost emeritus dr. Jaak Taul

Use in season rhubarb tomake this simple butdelicious cake!Ingredients

300g rhubarbJuice of ½ lemon165g self-raising flour175g unsalted butter,softened, plus extra forgreasing175g caster sugar3 large free-range eggs2 tsp vanilla extract

For the topping25g unsalted butter2 tbsp self-raising flour1 tbsp caster sugar2 tsp ground ginger1 tbsp icing sugar, todust4 tbsp crème fraîche, toserve2 tbsp clear honey, toserve

Method1. Preheat the oven to180°C/gas mark 4. Grease a23cm square cake tin and linewith baking parchment.2. Trim the rhubarb and chopinto 3cm pieces. Place in a bowlwith the lemon juice. In aseparate bowl, beat togetherthe flour, butter, sugar, eggsand vanilla extract. Fold in halfthe rhubarb and spoon themixture into the bottom of thetin, spreading it out with aspatula. Scatter over theremaining rhubarb.3. For the topping, rub thebutter into the flour, then stir inthe sugar and ginger. Sprinkleover the cake mixture and bakefor 40-50 minutes.  Leave tocool for 10 minutes, thenremove from the tin. Dust withicing sugar, then slice intosquares. Serve warm or coldwith  crème fraîche, drizzledwith honey.

R E C I P E - Rhubarb cake

8 7. märts 2019

I.E.S. TULEVIK - 2019 aastakavaCatthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF

10-12. mai - Seltskondlik nädalavahetus ja 45. aastapäeva tähistamine (11 mai)11-17. august - Eesti Noorte ja Laste Suvelaager17. august - Suvelaagri lõpupidu ja 70. laagri aastapäeva tähistamine8-10. november - Seltskondlik nädalavahetus

9. november - Aasta peakoosolekInfo: kristysheldon@hotmail.comhttps://tulevik.co.uk/Facebook-Tulevik@tulevik1

Eesti laulu- ja tantsupiduTallinnas 4.-7. juulil

Tänavu möödub esimesest laulupeost 150aastat.

Üldlaulupeo ja -tantsupeo piletid tulid müügile10. jaanuaril. Eesti laulu- ja tantsupeo

sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaumi sõnulon istekohapiletite arv piiratud nii Kalevistaadionil kui lauluväljakul ning istekoha

soovijatel tasuks seega pilet varakult soetada.Lauluväljaku üldalal pole aga tema kinnitusel

piiranguid ette näha."Eks ikka jälgitakse platsi täituvust, aga

küsimus ei ole piletite arvus, vaid massis, keson laulu-väljakul. Sinna tuleb ka rongkäik

esimesel laulu-peopäeval ehk kõik peolised,"selgitas ta. "Seni on lauluväljakul alati olnud

ruumi kõigile, kes tahavad."

EELSEISVAD ÜRITUSED JA TEATED

PAKKIDE SAATMINE EESTISSEViimane võimalus enne Brexiti saata pakkesugulastele ja sõpradele! Pakkide vastuvõtt

Laupäeval, 16. märtsil kell 09:00-12:00Bradfordi Eesti Kodus.Pühapäeval, 17. märtsil kell 09:00-11:00Leicesteri Eesti Majas, 366 Fosse Road North,LE3 5RS

Valli Kallas: tel +3725041783; e-meil valentina@maarioko.ee

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, BD8 7BY

Tel: 01274 544221www.Facebook.com/EestiKodue.mail - info@eestikodu.co.uk

Emadepäev - pühapäeval 12. mailAasta peakoosolek - pühapäeval 19. mail

Jaanipidu - laupäeval 15. juunilEsineb tuntud topelt kvartett Eestist

‘Väike Punt’

ESTO 2019 - XII Ülemaailmsed Eesti kultuuripäevad27.juuni – 3.juuli toimuvad Helsingis, Tartus ja Tallinnas.Esto2019 peamine eesmärk on taaskord kokku tuua Eestikogukonnad üle maailma, tugevdada üleilmset eesti meelt

ja ühtekuuluvustunnet.Programmis on mitmeid üritused. Siinjuures valik.

Helsingis: 27. juuni - ajaloolaste loengud; 28. juuni -Esto2019 avamine Helsingi Toomkirikus ja AvakontsertTartus: 29. juuni - ESTO Laul, Raekoja platsil;Tudengimess; Noortekongress; Korporatsioonidekohtumised. 30. juuni – Jumalateenistus; ERM’is Näituse“ESTOd ja organiseeritud väliseestlus” avamine ja RakvereTeatri etendus “Lahus”.Tallinnas: 1, 2 ja 3. juuli - #VÕRGUSTIKUD meet-up –Eesti organistasioonid välismaadel;2. juuli – Rahvuskongress; 3. juuli – Võrkpalliturniir;Esto2019 pidulik lõpetamine ja Esto ball

http://estofestival.com/programm/

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in GB

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas Ojasoo; Korrektuur - Tiina KõivAastaks tellimus (UKs) - £16; Leinakuulutused - miinimum £12.

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress - 4 Briar Gate, Long

Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877 e-mail:info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtudatoimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu.

Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

EUROOPA EESTLASTE LAULU- JATANTSUPIDU DVD ON MÜÜGIL!

European Estonian Song and DanceFestival DVD on sale!

Laulu- ja tantsupidu kontserdi DVD on nüüdmüügil! DVD koosneb 30 minutilisest filmist,milles saab vaadata laulu, tantsu ningintervjuusid organiseerijatega. Väga toremälestus sellest üritusest. Inglisekeelsedsubtiitrid.The DVD is a 30 minute film of the song anddance festival concert which took place inLeicester in September 2018. It includessinging, dancing and interviews with theorganisers and is a great souvenir of the event.English subtitles.Price: £4.00 plus postage and packing. Pleasecontact Reet Järvik: reetjarvik@hotmail.com;Tel: 07900 594049.

INGLISMAA EESTLASTE SUVELAAGRI JUUBEL -Estonian Children’s Camp Anniversary

Sel suvel tähistatakse Inglismaa eestlaste laste ja noortesuvelaagri 70ndat sünnipäeva. Juubelipidu toimublaupäeval 17. augustil Catthorpe Manoris kesk-Inglismaal.Selleks puhuks kutsub IES Tulevik kokku kõiki endiseidlaagrilisi (igas vanuses!) nendega koos seda tähtsatsündmust pühitsema. Olete kõik väga oodatud!This summer marks the 70th anniversary of Estonianchildren’s summer camps in the UK. The anniversary partytakes place on Saturday 17th August at Catthorpe Manor.IES Tulevik would like to invite all previous campers (of allages!) to come and celebrate this important occasion withthem.Rohkem infot/More info: Kristy Sheldonkristysheldon@hotmail.com Tel: 07581 514775