EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 1(7) Jaanuar 2009

Kallid vennad ja õed Kris-tuses. Soovin kõigile rahu

südamesse ja õnnistatud Uut-Aastat. Ei tea meist keegi täpselt, milliseks kujunevad olukorrad kogu maailmas aastal 2009. Küll teab seda kindlasti Jumal ja need kellele tema seda ilmu-tada tahab. Tuleb siis see aasta milline ta tuleb üks on selge, et Jumal on troonil, tema valitsus on üle kõigi valitsuste ja tema tõotused kehtivad ka aastal 2009. Armas sõber, leht mida sa hetkel käes hoiad ja loed on il-munud tänu venna Ain Varesele antud visioonist. Voldik, mida oleme võinud iga kuu lugeda ja mille autoriks samuti on ol-nud Ain, oli suurepärane. Kuna häid sõnumeid mida edastada oli rohkem kui voldik mahutas, otsustati suurema formaadi ka-suks. Usun, et need lehed mis saavad ilmuma toovad sinu-ni sõnumeid, mis julgustavad, kinnitavad ja innustavad sind järgima Kristust. Kindlasti on

selles lehes suures osas kajasta-tud koguduse elu. Kui on keegi lugejatest saanud innustatud ja tunneb, et temagi sooviks anda oma panuse koguduse töösse, siis tänu Jumalale, ole julge sel-lest rääkima koguduse juhatuse-le. Visioon lehte välja anda on olnud töötegijatel südames juba aastaid tagasi, 1993-1994 ilmus leht nimega “KRISTLANE”. Mitmed teie hulgast kindlasti mäletavad seda aega. Sirvides neid lehti, täitis südant suur rõõm, olid ajad..! Ka täna on sü-

dames rõõm nende aegade eest, milles hetkel elame, sest Issand on ju sama! Ei ole midagi uut siin päike-se all, küll aga on kindlasti uus iga algus. Loodan, et selle lehe lugeja leiab ka asstal 2009 enda elus midagi uut, võib olla on see unustatud ilmutus, mille Jumal sulle kord andis. Kuid nüüd uue aasta alguses oled tajunud ene-ses, et see on uuesti hakanud elama sinus. Lase see tulla siis esile, et Tema nimi saaks austa-tud selle läbi!

Alur Õunpuu,pastori kt

LEHES

Räägi Sõna! Aivar Arge ........................ lk2

Muredest. Allan Laur ...................... lk3

Mõtlemist muutes. Kalmer Koppel ................ lk4

Igal lukul on oma võti. Tõnu Usin ......................... lk4

Murdes välja traditsiooni piir-idest emmates tema ligiolu.Sandie Freed .................. lk5

Märtrite Hääl ........................................... lk6

Uusaasta tervitus!Tiina Usin ....................... lk7

Lastele ........................................... lk7

Koguduse jõulupeo fotosid näeb aadressil: www.fotoalbum.ee/photos/varesepoiss/sets/664895

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Ju-

mal.jh1:1 Kogu meie elu tundub meile liialt keeruline ja samas nii täp-selt ja korrapäraselt kokku pan-dud. Me elame üksteise kõrval, ini-meste keskel. Me liigume massi-de seas (kontserdil, poes jne...), oleme oma sõprusringi keskel kus on kolm või neli inimest- ikka ja alati on meil vaja suhelda ja välja öelda sõnu. Sõnad, sõ-nad, sõnad... Isegi siis kui oleme ihuüksi ku-sagil nelja seina vahel või kaugel metsas, hakkavad meie mõtted meiega rääkima ja me avastame end mõttes iseenesega suhtlevat. Lihtsamalt väljendades hakkame mõtlema igasugu mõtteid ja neid jätkub lõputult. Toimubki suht-lemine meie mõtetes. Me kas juurdleme millegi üle, mõtleme oma raskuste üle, ikka ja alati on need mõtted seotud inimese või inimestega. Inimes-tega seepärast, et keegi on põhju-seks meie murele, keegi on põh-juseks minu allakäigule, aga kui tihti me taipame, et keegi saab ka olla aitajaks minu raskustele. Kuidas ja kes see keegi on? See saad olla sina ise! Kuidas?Kõigepealt peame teadma, et meie liha sõdib vaimu vastu ja vaim liha vastu... Gl 5:17 Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. Siin on vastus! Meie sees toi-mub sõda! See on tõsine lahing, suurem kui päris sõda. Kust ma seda tean? Vaatame korraks pil-gu ajalukku. Kui Joosafat sõdis vaenlaste vastu, tekitas Jumal vaenlase lee-ri olukorra, kus vaenlased oma-vahel üksteist maha lõid. Või prohvet Eliisa ajal kui Süüria kuningas piiras Samaaria linna. 2Kn:6:24... Kuidas näljas ja janus, epi-deemias ja suures viletsuses Samaaria elanikud võitsid need suured ja tugevad ja hästi õpe-tatud ja toidetud sõjaleerid? Eks

ikka sellesama sisemise nõrkuse tagajärjel, mis tabas Süüria sõja-väe leere. Nende sisse tuli suur hirm elava Jumala kättemaksu ees ja nad põgenesid ilma, et keegi neid taga ajaks. Kõik lihalik põgeneb kui tuleb Vaim, kui tuleb Jumala Vaim. Kallis sõber, ka meie saame võita meie sees oleva sõja. Kui meil ei ole kohe piiblit käepärast, et seda lahti võtta, siis saame siiski öelda oma suuga sõnad: Jeesus ma tänan Sind, et oled minu Päästja, halleluuja. Need lihtsad sõnad toetavad sinu sees olevat vaimu ja ta saab jõudu ja sa märkad äkki, et sa ei olegi nii väeti ja mahajäetud ini-mene nagu sa varemalt mõelnud oled. Sa hakkad korraga endast ar-vama, et Sa oled natuke enam kui väetike inimene. Muidugi- seepärast, et sinu sees olev nälga jäetud vaim sai ühe piisa elavast veest, mida sa äsja Jeesust kiites oma suuga tegid.Teine samm on juba võimsam samm, samm otse vägede Jumala aare-tekambrisse. See on Juma-la sõna- Pii-bel. See on rohkem kui kõik varan-dus siin maa-ilmas, see on ka rohkem kui kogu sõjavaraustus mis meie maamu-nal kokku valmistatud on. See on Elava Jumala sõjavarustuse, saladuste ja aarete maailm. Iga väikese lause Jumala Ela-vast sõnast ammutamine toidab sinu vaimu ja annab talle jõu ja varustuse sinu sees olev hing ja sinu mõtted enesele alistada ja sõnakuulelikuks teha. Kolmas samm ei ole enam vaid samm, sa kõnnid. Kõnnid ja kõnnid ja kui soovid, siis saad isegi vabalt joosta. Sinu kõn-dimine koosnebki vaid kahest sammust. Esimene samm- kiida Jeesust, teine samm, mine Tema varakamrisse, järgmine samm, kiidad Jeesust, järgmine samm, Jumala aarete juurde. Kui oled natukene juba kõndi-nud, hakkad Sa juba improvisee-rima ehk teed seda mida teevad teisedki kuningatütred ja pojad. Kui täpsem olla, siis mitte sina ise ei improviseeri, vaid Püha Vaim juhib sinu sees olevat vai-

mu kes kuuletub Temale. Sa kõn-nidki vaimus, Pühas Vaimus. Tõepoolest on see esimene samm vaid hädasüst sinu vai-mule, kui oled tema kuudekaupa võib-olla lausa aastatepikkuselt näljalaagrisse jätnud ja sel ajal hingele kõike head ja paremat jaganud. Kallis sõber sinu liha sõdib vaimu vastu. Minu oma ka. Kui oled Jeesusega osaduses ja kõnnid vabalt neid samme millest eelnevalt rääkisin, siis märkad, et sa oled valmis ka tei-si aitama keda näed oma vaime näljutamas ja oma hingele ras-vaseid rooge jagamas. Võib-olla on nad nii nõrkenud, et ei oska kuidagi end ise aidata, siis oled sina see kes saad nende vaimu kõnetada. Öelda neile: Jumal õnnistagu Sind, tere sa Jumala printsess, tere sa Jumala Prints, jne, jne. Siis äkki näed, et nad hakkavad sinuga vestlema. Just nimelt vestlema ja küsimusi esi-tama, mis omakorda vallandab positiivse suhtluslaviini ja ära ole

siis enam na-pi s õn a l i n e tema vaimu Jumala Sõna k ü l v a m a . Sest ka tema vaimul on kõrvad. Sa kõnetad otse tema vaimu

ja sellest on rohkem kasu kui me arvata oskamegi. Järmiseks vajab see inimene võib-olla füüsilist abi: osadust, kuulamist, kuhugile viimist, fi-nantsilist abi jne...Kõige selle abi keskel, aga ikkagi kõnetada tema vaimu ja temale selgitada, et tal endal on meeletu suur relv tema olukorra lahenda-miseks ja see on tema keel, tema suu sõnad. Oled sa pannud tähele kui-das rääkides uskmatu inimesega kõnetades tema vaimu küsib ta korraga, et mida ma pean tege-ma, et päästetud saada. Sa ärata-sid tema vaimu Püha Vaimu väes surmaunest. Kui tema hakkab si-nult pärima hingelisi asju (miks kristlus tuli meile tule ja mõõ-gaga, miks piibel on nii verine raamat, kuidas aadama ja eeva lapsed lapsi said, kas nad tegid õdede ja vendade vahel pattu, kas aadamal oli naba, miks see ja teine kristlane on selline, Jeesu-sel oli ju ka naine ja lapsed aga

see on ju suur saladus, jne, jne..?) Nüüd tuleb teha asjale STOPP!!! ja öelda tema vaimule: see ei ole sinu asi, Sina pead uuesti sündi-ma! Sina seisad kord Jeesuse ees! Sinu nimi kas on taeva raamatus või ei! Sa pead saama päästetud! Kui Nikodeemos tuli Jeesuse juurde ja hakkas Jeesust auaval-dustega külvama, peatas Jeesus koheselt tema mõttemaailma ja kõnetas tema vaimu: sa pead uuesti sündima! Olen lugenud olukorrast kus koomas olev mees pärast koo-mast välja tulemist räägib, et mä-letab selgelt seda hirmu mida ta koges kui ta koomas olles kuuleb kuidas omaksed temaga hüvasti jätma tulid ja arstid arutasid ka-nüüli äravõtmise päeva. Kallid, nüüd ei tunne me enam üksteist liha poolest!!! Mille poolest siis? Meie vaimu ja hinge poolest, sest nendest kolmest me ju koos-nemegi.Kui keegi (ka kristlane) on vai-mulikult koomas, siis teame meie, (armusaanud) et saame neid juhatada tasase meelega sinna kust me ise täpselt sama-moodi alustasime. Lugesin hiljuti ühe ameerikla-sest ärimehe raamatut, kes räägib sellest, et kuidas teda tema sõbra isa õpetas äri tegema ja mitte raha himustama. Kui see mees suureks sai, saigi temast selline ärimees kelleks ta tahtis saada. Ja kui ta näeb oma tuttavaid või sõpru võlgades, siis ta esimene abi ei ole mitte raha andmine vaid süst mõttemaailma, et tõu-gata inimene eneseväärtustami-sele mitte raha väärtustamisele. Ja kui see inimene peale raha midagi muud ei taha, ei saa ka see rikas mees teda aidata. Kallid, meie Jumal on mega rikas, temal on varandust roh-kem kui kogu meie universum kokku arvata. Ja ometi ütleb Ta: mis kasu sest oleks kui sa saak-sid kõik selle varanduse endale, aga sinu hing läheks hukka. Sina oled Jumala loodud ja Temale väga kallis aare. Olge siis julged Jeesust täna-ma, osadust Temaga pidama ja abivajajaid aitama. See tähen-dab- Jeesust abivajajaile viima. Kui oled inimesi päästele too-mas oled -Jeesuse käsu täitja, kui oled oma venna ja õe aitaja- oled Jeesuse käsu täitja.

2 Mõtisklus

Räägi Sõna!

Aivar Arge,ülistusjuht

Iga väikese lause Jumala Elavast sõnast ammutamine toidab sinu vaimu ja annab talle jõu ja varustuse sinu

sees olev hing ja sinu mõtted enesele alistada ja sõnakuu-

lelikuks teha.

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1 3Jutlus

Muredest„Ärge muretsege ühtegi, vaid las-ke kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõis-tusest hoiab teie südamed ja mõt-ted Kristuses Jeesuses.“ Fil.4:6,7.

Mure – kui tuntud sõna on see kõigile! Tegeleme sellega iga päev. Selle sõna sisu puudutab meid kõiki, kes oleme varusta-tud loogilise mõtlemise võimega ja kellel lasub vastutus ja üles-anded. Kõik inimesed muretse-vad. Meie võimsate suurriikide juhid muretsevad. Majandus-likud olukorrad teevad muret. Viimaste aastate jooksul on uus murepõhjus ilmunud – energia puudus! Rahvusvahelised suh-ted on pingelised ja poliitiline olukord tundub aina keerulise-mana. Suured mehed muretse-vad! Kuid ka väikesed, kes on ainult numbrid raalide rägasti-kus, muretsevad! Võib-olla is-tud praegu ja tahad lugeda kuid mõtted tahavad sind eemaldada – muremõtted!

Mis on mure ja mis teeb mure meiega? Vanad kreeklased ütlesid, et mure toob mehe ära tema töö juurest. Muret on võrreldud kiskja elajaga, kes on mehe kõ-rist kinni. Mustlastel olevat väl-jendus „Kurb on haige ja haigus on murest!“ Räägitakse, et enam kui 70 protsenti haigusest on pinge, ülekoormatuse ja mure tagajärjel. Mure teeb inimese haigeks. See on tõepoolest ohtlik tervisele, röövib elurõõmu ja su-rub välja konstruktiivse ja loova mõtlemise-võime. Mure halvab meie hinge. Mure sünnitab mu-ret! Mure on kui külv – see kas-vab ja paljuneb. Võtame väikese näite. Ootad oma abikaasat või last kodusse. Ta lubas tulla teatud kellaajal, kuid see on juba möödunud. Hakkad muretsema. Algul on see rahutuse tunne sinu sisemu-ses, kuid muremõtted kisuvad sind edasi ja ikka halvemate as-jade suunas. Oodatu pole veel saabunud ja kui korraga telefon heliseb, oled täiesti kindel et po-litsei helistab ja teatab, et raske õnnetus on juhtunud! Tundub ehk tuttav see lihtne pilt.Mure on kui külv – see kasvab

ja paljuneb! Paljud inimesed elavad oma murede maailmas ja tegelevad alatasa nendega. Oma mõtetega toidavad nad oma mu-resid ja need kasvavad ikka suu-remaks. Nad tegelevad nii palju oma muredega, et ei oska ilma nendeta elada. Mure on nende elu ja töö! See on tõsi, et iga kaine, mõistlik inimene peab vastutust tundma ja ka hoolitsema asjade ja olukordade pärast, mis temale on usaldatud. See on meie ko-hustus ühiskonna vastu. Jumala Sõna ei räägi meile, et peaksime nende eest põgenema ja elama eraldatuna kui eremiidid. Ei, Pii-bel õpetab meile, et inimest pole

üksinda jäätud sellesse murede maailma. Peetruse kirjas loeme: „Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest!“ Me võime oma mure Ju-mala peale panna. Teeme oma tööd ja täidame meile usaldatud ülesandeid, kuid mure paneme Jumala peale.

Võiksime liigitada oma muresid järgnevalt:• Mured, mis põlvnevad mi-nevikust. Meie elus võivad olla kurvad sündmused ja läbielamused möödunust. Ebaõnnestumised ja võimalused, mis on möö-dunud ja kasutamata jäänud. Need järgivad meid, niisamuti kui meie enda vari ja meie ei saa nendest lahti. Südaööl läheb uni ära ja mõtled kahetsusega nendele sündmustele. Valad pisaraid ja uinud märja padja peal uuesti. Möödunu süüdistab sind. Oled valesti elanud ja päevi ei saa tagasi ja ei oska ka midagi parandada.

• Tänapäevased mured.Ärkame hommikul ja kohe tu-levad päevased ülesanded ja ko-hustused meid tervitama. Kui-das tulen ma toime nendega? Meil võib olla muresid seoses perekonnaga, igapäevase tööga, vahekordades sõpradega, kuid ka muresid mis suudavad süga-vamale ja puudutavad elumõtet ja meie eksistentsi.• Mured tuleviku pärast.Mida toob meile homne päev? Kuidas läheb lastega? Kuidas areneb abikaasa vilets tervis? Kas jään üksinda eluvõitlustesse? Mis juhtuks kui surm tuleks kü-lastama ja viib mõne armsa meie hulgast ära? Mis tuleb peale sur-

ma? Kas on elu teispool hauda? Kas kohtame seal oma armsaid? Need on olulised küsimused ja paljudele murepõhjuseks.

Mida teeme oma mure-dega? Möödunu kohta ütleb Jumal: „Ma olen sind lunastanud. Ma olen sind armastanud igavese armastusega. Jeesuse Kristuse, Tema Poja veri, teeb meid puh-taks kõigest patust.“ Võime an-destuse kaudu vabaneda oma üleastumistest ja pattudest. Meie südametunnistus puhastakse „surnud tegudest.“ Meile antak-se päästmise rõõm ja kindlus. „Vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!“ Praeguse hetke kohta ütleb Jumal: „Ärge muretsege ühtegi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.“ Või-me palves rääkida oma muredest ja raskustest ja neid „veeretada Tema peale“, kes on lubanud hästi toimetada.

Tuleviku suhtes on Jumal lu-banud oma ligiolu: „Ja vaata ma olen iga päev teie juures maailma ajastu otsani.“ Selle tõotuse an-dis Jeesus oma järelkäijatele. See on antud kõigile, kuid sa pead tulema Tema juurde ja andma oma elu Temale. Siis kuulub see tõotus ka sinule. Jeesus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja Mina annan Teile hingamise.“ Jumal on meie juures maailma otsani! Selle sisse mahub tule-vik. Jumala armastus ja tõotused toovad terve meie elu tasakaalu ja meie elu lõpu tunnid siin maa peal muutuvad nii helkjaiks ja rõõmsaiks, et see muudab meil loomulikuks ülemineku igaves-se ellu. Jälgides mure iseloomu, leia-me, et see sisaldab uskmatust. Kui palun oma sõpra minu kirja postitada, käin ringi ja muretsen et kas tal ikka oli meeles seda teha, siis avaldab minu mure uskmatust sõbra suhtes. Nõnda ka vaimulikult. Kui usume Ju-malat ja loodame Tema peale, siis peame ka kõigis asjus Teda usaldama. Mäejutluses ütleb Jeesus: „Pange tähele lilli väl-jal, kuidas nad kasvavad. Nad ei tee tööd ega ketra. Ometigi ütlen ma ütlen teile, et Saalo-mongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest. Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju rohkem teid, teie nõdrausulised.“ Mõned mõistavad seda nõn-da, et meil pole midagi tarvis teha. See on vale! Me töötame – kuid ei muretse. Mis teeb lill väljal? Ta juured on alatasa te-gevuses et niiskust ja mineraale imeda. Ta sirutab end kasvades päikese poole, avab ilusad õied ja lõhnab nii meeldivalt. Ta töö-tab kogu aeg aga ta ei muretse. Ta ei oska muretseda. Nii peaks olema ka meiega. Töötame va-hest nii, et higi jookseb, aga ei muretse. Meie taevane Isa hoo-litseb meie eest paremini kui ükski maine isa või ema.„Veereta Jehoova peale oma tee ja looda Tema peale; küll ta toi-metab kõik hästi.“

„Mure“, Allan Laur. Väliseest-laste vaimulikust lehest „Kesköö Hüüd“ no.1, 1980.

Allan Laur

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 14 Mõtisklus

See kuidas me oma elu elame ja sellega toime tuleme sõl-

tub suuresti meie mõtlemisest. Piibel käsib meil oma meeled uuendada.Rm 12:2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meele-pärane ja täiuslik. Milliseid “meeli” piibel siin mõtleb? Kas haistmismeelt või nägemismeelt või kompamis-meelt ??? Usun et mitte, kuna neid meeli ei õnnestu kuida-gi muuta ja pole vajagi. Need võivad aja möödu-des ainult nõrgemaks jääda. Piibel peab silmas siin meie mõtlemist. Meeled – nägemis-meel, kompamismeel, maitsmis-meel, kuulmismeel jne. - need on vaid vahendid, millega me võtame vastu informatsiooni ja tajume seda maailma, milles me elame. Aga meie mõistus ja ala-teadvus on see osa meie meelest, mis selle informatsiooni meile “ümber tõlgib” ja analüüsib. Ja selle peaksime me “ümber prog-rammeerima”. Piibel õpetab meile, et kõige parem tööriist meelte uuenda-miseks on Jumala sõna. Kunagi üks kristlane ütles et me ei saa kõiki probleeme lahendada vaid õpetusega „loe rohkem Piiblit ja palveta rohkem”. Aga just see “rohi” ongi see õige, mis meid häälestab õigele lainele ja suu-nab meie pilgud õigetele asjade-le, nagu Jumala sõnagi ütleb et “...mõelge sellele mis on ülal.” Kl 3:1-2 Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, Tihti on meie ebaõnnestumis-te põhjused VABANDUSTES. Me leiame oma ebaõnnestumis-te põhjuseid väljaspool iseenast. Ja tihti see ongi nii. Keegi ei täitnud oma lubadusi, ilm oli vi-

lets, auto läks katki jne. Jäta see selja taha ja unusta see. Vahel jääme nendesse “kinni” ja jää-megi enestele seda korrutama ja varsti on need VABANDUSED juba osa meie elust. Me kibestu-me ja ei ürita midagi ette võtta kuna “TEAME” et nagunii juh-tub sama, mis eelmisel korral. Ja nii ei saa Jumal meid kasutada, kuna meil on tuhat vabandust, miks me seda teha ei saa. Napoleon Hill on oma raa-matus “Mõtlemist muutes rik-kaks” kirjutab : „Edutuid inime-si ühendab ühine omadus. Nad tunnevad kõiki ebaedu põhju-seid ja neil on kindlad alibid, mis selgitavad, miks nad just nii

edutud on. Üks tuntud iseloo-mude-uur ija on koostanud kõige levinu-matest vaban-dustest loete-lu. Lugege see

tähelepanelikult läbi ja mõelge, kui paljusid neist alibitest teie kasutate.”

KUI mul poleks naist ja lapsi…KUI mul oleks piisavalt soodus-tusi…KUI mul oleks raha…KUI mul oleks hea haridus…KUI ma saaksin tööd…KUI mul oleks tugev tervis…KUI mul oleks aega…KUI mul oleks paremad ajad…KUI teised mind mõistaksid…KUI mul oleks vaid teised tingi-mused…KUI võiksin elu uuesti alusta-da…KUI ma ei kardaks, mida ini-mesed ütlevad…KUI ma praegu võimaluse saaksin…KUI teised mul ees ei oleks…KUI ma vaid noorem oleksin…KUI oleksin sündinud rikka-na…KUI ma vaid kohtaks „neid õigeid inimesi”…KUI oleksin nii andekas nagu mõni teine…KUI ma söandaksin end maks-ma panna…KUI ma oleksin kõik avanenud võimalused ära kasutanud…KUI vaid inimesed mulle närvi-dele ei käiks…KUI ma ei peaks majapida-misega tegelema ja laste eest hoolitsema…

KUI ma suudaksin natuke raha kokku hoida…KUI ülemus mind vaid väärili-selt hindaks…KUI mul oleks keegi, kes mind aitaks…KUI mu perekond mind mõis-taks…KUI ma elaksin suures linnas…KUI ma vaid vaba oleksin…KUI oleksin selline isiksus nagu…KUI ma nii paks ei oleks…KUI mu talenti märgataks…KUI ma suudaksin „läbi lüüa”…KUI ma võlgadest jagu saak-sin…KUI mind vaid ebaõnn ei saadaks…KUI vaid kõik minu vastu ei oleks…KUI mul nii palju muresid ei oleks…KUI inimesed nii juhmid ei oleks…KUI mul vaid veaks…KUI ma oleksin õnnetähe all sündinud…KUI ma ei peaks nii rängalt tööd rabama…KUI ma elaks teises keskkon-nas…KUI mul ei oleks „minevik-ku”…KUI teised mind vaid kuulak-sid…

VABANDUSTE väljamõtlemine on sügavalt juurdunud harju-mus. Harjumusi on raske mur-da, eriti kui nad püüavad välja vabandada meie tegusid. Seda tõde pidas silmas Platon. Kui ta kuulutas: „Esimene ja suurim võit on võita iseennast. Olla ise-enese poolt võidetud on kõige häbiväärsem ja närusem.” Teine filosoof pidas silmassedasama mõtet, õeldes: ”Mul-le oli suur üllatus, kui leidsin, et enamik sellest halvast, mida teiste juures nägin, oli tegelik-kuses vaid minu enda iseloomu peegeldus.” Elbert Hubbard on õelnud: „ Mulle on alati mõistatuseks jää-nud, miks inimesed kulutavad nii palju aega sellele, et petta ise-end vabanduste väljamõtlemise-ga, mis peidaksid nende nõrku-si. Selle asemel võiks nõrkused kõrvaldada ja vabandust poleks vajagi.

Mõtlemist muutes…

Kalmer Koppel

Ühel hommikul just enne ärkamist ütles üks selge hääl mulle. “Igal lukul on oma võti.” Tõusin voodist ja mõt-lesin, et mida see võib tähen-dada. See oli väga selge ja konkreetne ütlus olnud, aga ma ei leidnud sellele min-git vaimulikku selgitust. Kui ma piibli avasin, et nagu igal hommikul sõna lugeda, hak-kasin lugema 2 Sa: 21. lugu, kus Taavet ei mõistnud, miks on maal kolm aastat järjest nälg, siis äkki mõistsin seda hommikust lauset. Taavet ei oleks kunagi oma tarkusega ära arvanud, et on üks lahendamata olukord vaimses maailmas, millega tundub, et temal ei olnud mingit pistmist. See oli ju olnud Sauli süü. Saul aga oli ammu surnud. Aga vaimses maailmas oli üks lahendama-ta olukord. Kus on siis meie abi, kui olukorrad kasvavad meil üle pea? Kas on meil jul-gust otsida Issandat nii kaua, kui ta annab oma sõna. Kui meie eludes toimuvad asjad milledele me ei oska vastuseid anda, mida teeme meie? Kui me teame, et olukor-dade ja sündmuste juured on pärit vaimsest maailmast, sealt eesriide tagant, siis me teame ka, kust otsida nendele lukkudele võtmeid Jeesus ütleb Ilm. 1:18, et tema käes on kõik võtmed ja Ilm 3:7 kelle käes on Taave-ti võti ja kes avab ja ükski ei sule, kes suleb ja ükski ei ava. Täna, kui me elame võr-ratult paremal ajal, kui elas Taavet (1Pe 1:10-12). Kui Jumal on meile andnud oma Püha Vaimu, innustab issand meid otsima lahendusi olu-kordadele, millega me ei ole nõus. Tea, et igale sinu olukor-rale on olemas võti, otsi seda, sest Sõna ütleb, kes otsib see leiab, kes palub see saab, kes koputab sellele avatakse.

Igal lukul on oma võti

TõnuUsin

... kõige parem tööriist meelte uuendamiseks on

Jumala sõna.

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1 5Prohvetlik sõna

Traditsioon saab voli, kui meie südamed on Jumalast kaugelVaatame Markuse 7:6, 7 ja 13 selleks, et mõista paremini seda, mida Jeesus arvas religioossest traditsioonist: „Aga Jeesus ütles neile: “Kui hästi on teist, silma-kirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huulte-ga, nende süda on aga minust kaugel. Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena ini-meste käskimisi. … muutes Ju-mala sõna kehtetuks oma päri-musega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.”Salmis 13 Jeesus viitab sõnale esitama/edasi andma (e.k õpeta-ma), mis oli seotud traditsiooni-ga. Selles kirjakohas Jeesus näitas seda, et Jumala Sõna oli esitatud või edasi antud ainult tradit-siooni kaudu ning mitte süda-mest tuleva suhte läbi Jumalaga. Tegelikult sõna “õpetama” selles kirjakohas on paradidomi ning tähendab mitte ainult “edasi andmist ja loovutamist (kellele-gi teisele)” vaid see on sõna, mis viitab “ohtlik-” ja “vangistuses” olemisele. Teisisõnu suhe Juma-laga, mis tuleb ainult traditsioo-ni kaudu, võib olla ohtlik ja võib meid vangistada! Kui sa oled katsetanud murda välja avarasse paika, siis tuleb meeles pidada, kui oluline on esmajärjekorras katsuda läbi oma süda. Jeesus ütles, et kui me oleme temaga suhtes ainult “traditsiooni” kaudu, siis meie südamed on temast kaugel. Jee-sus esitas väljakutse variseride suulistele pärimustele, millest oli saanud traditsioon – kas meil endil on ka neid? Kas ta esitab ka meile väljakutse? Mina usun seda. Jeesusel oli tavaks esitada väljakutse inimese meeltele, et paljastada nende süda ja ta teeb täna sedasama. Järgmine kord, kui oleme juma-lateenistuses, tuleb meil endalt küsida, kas meie süda on kaa-sas selles, mida me teeme. Kui palju on sellest möödas, kui me viimati ülistasime kogu süda-mega? Kui kaua on möödunud sellest, kui veetsime viimati aega Jumalaga lisaks pühapäeva

Murdes välja traditsiooni piiridest emmates tema ligiolu

Pööran uue leheHiljuti nägin unenäo laiene-misest ja suurenemisest. Selles unenäos olin ma koos paljude teiste usklikega murdmas välja ühte laienemise paika ning meid venitati välja endistest piiridest – kuid ometi oli seal üks takis-tus. See takistus oli religioosne traditsioon, religioosne meelsus ja vanad veinilähkrid. Siis kuul-sin Issandat ütlemas: „Ma kee-ran uue lehe.“Olen kuulnud seda fraasi ka va-rem, kuid ma pole kunagi pea-tunud ega mõtisklenud selle üle, mida see lehe “pööramine” tege-likult tähendab. Alates lapsepõl-vest olen ma lihtsalt aktsepteeri-nud seda, et see fraas tähendab mingisugust muutust. Aga täna, kui ma oma mõtteid kirjutan, esitas see fraas mulle vaimuliku väljakutse. Mida tähendab see, et Jumal “pöörab uue lehe?” Ma olen võrdsustanud selle prot-sessiga kui puu toob peale talve perioodi esile uued, rohelised lehed. Ja see on sarnane sellele, mida Jumal teeb meile – kui su-reme vanale toob ta meis esile midagi uut. Piiblis on mitmeid lugusid sel-lest, kuidas inimeste elud saa-vad muudetud; näiteks Saulus, kes pööras uue lehe ja temast sai Paulus. Uue lehe pöörami-sega kaasneb meele uuendus ja uuesti alustamine; samuti uues olemine, mis tuleb tõelise mee-leparanduse kaudu. Uue lehe pööramine viitab ka sellele, et “vana” on möödumas ja värske, uus algus on tulemas esile! Vau! Milline võimalus alustada uut aastat – uue lehe pööramisega! See “pööramine” kaasab endas mineviku mõttemallide ja reli-gioossete traditsioonide jätmist, vahetades need välja näljaga Tema ligiolu järele.Olen kuulnud Issandat ütlemas, et nendel tulevatel päevadel me nälgime tema ligiolu järele roh-kem, kui kunagi varem! Kuid selleks, et täielikult emmata tema ligiolu, peame me liiku-ma välja mineviku religioossest traditsioonist. Religioosne tra-ditsioon kaasab endas just seda, mida ta ütleb: „traditsiooni.“

Traditsioon annab väga vähe, kui üldse mingit, ruumi “vas-tuolule.” Teisi sõnu religioosne traditsioon seisab vastu kõigile ideedele, mis on vastuolus selle-ga, mis on juba kehtestatud (pai-ka pandud). Sõna “traditsioon” tuleneb la-dina sõnast traditionem ning tähendab: “loovutamist, jätmist, üle andmist”. See põhineb infor-matsiooni, tavade, kultuuri ja uskumuste ülekandmisel ja eda-si andmisel järgmisele põlvkon-nale. See on sarnane teatepul-ga üleandmisele teatejooksus. Tavade, elustiili ja uskumuste üleandmine teistele kindlustab traditsiooni säilimise. Murran pead selle üle, kui palju sellest, mis suusõnaliselt on eda-si kantud läbi põlvkondade, on tulnud tegelikkusest ja kui pal-jud on lihtsalt lood. Olen mõist-nud, et on mitmeid traditsioone, mis ei ole mitte midagi muud kui vaid meie endi mõttemallid Jumalast ja sellest, mis meie ar-vates on tema täiuslik tahe meie elu jaoks. Kui me tõeliselt peatuksime ja mõtiskleksi-me selle üle, siis taipaksi-me, et mit-med meie elu valdkonnad on kujunda-tud tradit-siooni poolt. Nende jõulude ajal, tuletatakse meile meelde perekondlikke traditsioone. Kuid kui suur on võimalus (pigem tõenäosus), et isegi see viis, kuidas me tuleme kokku, et Jumalat teenida, põhi-neb traditsioonil. Mind kasva-tati üles teenima Jumalat püha-päeviti. Kui olin laps, siis meie kodus arutleti Jumala asjade üle väga harva. Muidugi me tänasime teda igal söögikorral laua ääres, aga me ei arutlenud Piibli üle kodus. Pealegi meie traditsioon ütles, et ootaksime pühapäeva ja istuksime vaikselt pingis, kui jutlustaja meid toitis. Kahjuks on selline meelelaad suuremal osal kogudusest – paljud istuvad kirikupingis ja lasevad teisel ini-mesel kuulda Jumala käest meie jaoks midagi, selle asemel, et ise

igal päeval kuulda enda jaoks. Siin see ongi – traditsioon!Aga täna, ma murran VÄLJA traditsioonist. Ma usun, et meil võib olla kirik igal päeval näda-las – meie olemegi kogudus! Ma ei ütle seda, et jumalateenistustel ei pea enam käima, vaid ma üt-len, et murra välja traditsioonist ja pea teenistust iga päev. Kuidas me saame seda teha? Teenides Jumalat iga päev ja tundes teda oma südames iga päev. Meie südamed peavad olema väga in-tiimses ülistuses – või muidu on tegu vaid traditsiooniga. Taas-kord – see on südame küsimus. Kui meie südamed ei ole hõiva-tud, siis saab jumalateenistusest religioosne traditsioon. Iga kord, kui osaleme koguduse teenistu-sel, peavad meie südamed olema hõivatud sellega. Sõbrad, kui me osaleksime igal koguduse teenistusel hõivatud südametega, siis tunnistaksime palju rohkem tema ligiolu ja üle-loomulikkust. Kuid selle asemel me rahuldume “traditsionaalse” jumalateenistuse päevaga, täida-me oma “traditsionaalseid” üles-

andeid ilma siira naera-tuse ja rõõ-muta. Miks? Sest me ole-me rahuldu-nud pigem traditsiooni kui süda-

me-hõivatusega. Mulle meeldib see sõna – hõivatud! Me vaja-me värsket, kirglikku armastust oma peigmehe vastu – täpselt nii nagu keegi, kes on kihlunud/hõivatud, et peagi abielluda. Kui meil on selline armastuse suhe, siis traditsioon peab põgenema! Ma ei unusta kunagi seda, kui mu tütar oli abiellumas. Kihla ajal planeeris ta oma laulatust. Kõik, mida ta tahtis tundus nii-võrd “karbist väljas!“ Jube! Ma olin tõeliselt endast väljas. Üt-lesin talle: „Kim, see pole tra-ditsionaalne!“ Need noored on nii ebatraditsionaalsed. Nüüd ma ütlen: „Tee ära!“ Peaasi, et su süda on Jumala poole, mine edasi ja venita neid “vanu piire!” Vastuolu võib olla terve ja püha asi!

Sandie Freed

Meie südamed peavad ole-ma väga intiimses ülistuses – või muidu on tegu vaid

traditsiooniga.

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1

hommikule? Kui teenime Ju-malat ainult oma huultega ning meie südant ei ole selles, siis on see vaid traditsioon. Kui sellest on saanud meie elustiil, siis me oleme traditsiooni vangistuses. Kuidas saame me välja murda ja tuua esile uue veini lähkri, kui oleme ise alles traditsioonide vangistuses?

Valmistu vastuoludeks ja vastasseisuksKallid pühad, valimistuge rapu-tamiseks. Taevas ise esitab väl-jakutse meie arusaamistele Ju-mala ja koguduse asjadest. Mida enam me palume, et tema täius-lik tahe saaks rajatud, seda enam esitatak-se väljakutseid meie tradit-sioonidele. Kui Jumal pöörab uue lehe, siis ootab ta ka mee-leparandust surnud tegudest, religioossetest meelelaadidest ja isikliku läheduse puudumisest Temaga. Jumala teed on vastu-olus inimese mõttelaadidega. Minevikus ma süüdistasin ku-radit selles, et mu elus ei olnud läbimurdeid. Aga kui Jumal ise seisab selle vastuolu taga? Kuigi vaenlane võtab meie ebakindlu-se ja võhiklikkuse ning kasutab seda meie vastu, peame me en-das arendama uue sõjaka meele-laadi traditsiooni vastu. Viis, kuidas me võidame tradit-siooni, on arendada kirge Ju-mala vastu. See kirg, põlev leek, võib esile tulla ainult seeläbi, kui laseme minevikul minna ja haarame kinni uuest. Kuidas me võime oodata kirge, kui Jumal on sulgemas ust minevikule? Kui uks sulgub, siis ukse taha jäänud ruumis tekib hapniku puudus. Seal ei ole hapnikku (või tema elu hingust) kui ta ukse sulgeb – ja leek ei suuda põleda ilma hapnikuta!Ma ei kirjuta seda selleks, et ei-tada mingit eelnevat ilmutust vaenlase ahvatlustest, vaid pi-gem selleks, et laiendada seda ilmutust, et me oleksime võime-lised edasi liikuma. Nii et olgem inimesed uue visiooni ja kirega tema ligiolu järele. Selle asemel, et tähistada jõule ja uue aasta saabumist traditsioonide koha-selt, ühendagem oma südamed tõelise jõulude tähendusega. Igatsegem Jeesust ja Tema ligi-olu, ülistagem kogu südamega,

• Pakistanis vangistati 20-aastane naine Sandul Bibi ja tema isa Gulsher, süüdistatuna “jumala-teotamises”. Sandul´ile esitati valesüüdistus, et ta on rebinud Koraanist lehti välja. 9. oktoob-ril 2008 ründas suur hulk moslemi äärmuslasi kirikus olevaid kristlaste perekondi, visates neid kividega ja tulistades nende pihta relva-dest. Nad hüüdsid: „Tapke Gulsher ja tema tütar Sandul.“ Sandul koos oma isa Gulsher Masih´iga arretee-riti peale seda, kui hulk moslemeid kohalikust Mošeest nende kodu sisse piirasid. Valjuhääldid erinevatest mošeedest levitasid süüdistusi, et kristlased on koraani häbistanud ning moslemeid kutsuti üles kristlasi ründama ja nende kodud maha põletama. Kristlased usuvad, et Sandul ja tema ise võeti sihtmärgiks see-tõttu, et nad olid väga aktiivsed evangeeliumi kuulutajad ning võitsid paljusid külaelanikke Kristusele. Sandul on vanglast kir-jutanud oma perekonnale mitmeid kirju. Oma viimases kirjas ta ütles: Olen palvetanud palju, et Jumal mind vabastaks, et võiksin teiega kohtuda, aga ma ei tea, millal ta seda teeb. Ta vastab meie palvetele, palun palvetage minu eest.“ Kui ta süüdi mõistetakse, ootab noort naist vähemalt neli aastat vanglas. Sandul ja tema pere vajavad sinu palveid ja julgustust.

• 9. detsembril puhkesid Masohi´s, Kesk-Maluku provintsis, Indoneesias, rahutused, peale seda kui üks kristlasest algklassi-de õpetaja, Welhelmina Holle, juhendades üht moslemi õpilast, ütles väidetavalt kommentaari, mis halvustas islami usku. Kuul-dused sellest vahejuhtumist levisid kogu moslemi kogukonnas, õhutades Indoneesia Ulema Nõukogu (islami usuasjade nõuko-gu) esitama Holle asjus politseile kaebuse. Umbes 500 moslemit protestisid Kesk-Maluku Haridusnõukogu hoone ees, süüdis-tades Holle´t jumalateotuses ning nõudes tema vallandamist. Seejärel kogunes rahvas Politsei peakorteri ette ning nõudsid kohtumist politseiülemaga. Saades teada, et ülemat ei ole ko-hal, läksid nad laiali. Kuid vastasseisud mõningate moslemite ja politsei vahel kutsusid esile vägivalla laine, mille käigus põletati maha 2 kirikut, polikliinik, mitmed autod ja umbes 65 kodu. Politseinikud ja sõdurid suutsid rahutused siiski maha suruda. Holle on veel vahi all, ning tema süüdistuseks on jumalateotus, mille maksimumkaristus võib olla 15 aastat vanglas. Palu, et Ju-mal annaks Holle´le oma jõudu ning palu Jumala varustust In-doneesia usklikele, järgida Kristuse eeskuju ning jääda Temale ustavaks.

• 28-29. novembril Nigeerias toimunud moslemite rünnakus kristlaste vastu tapeti kuus pastorit, surma sai vähemalt 500 inimest ja hävitati 40 kirikut, teatasid Compass Direct uudised. Enam kui 25 000 inimest pidid nende rünnakute tõttu kodudest lahkuma. Kogu asi sai alguse kahtlustatavast hääletamispettusest kohalikel valimistel ning vihased moslemid valasid oma raevu välja kristlaste peale selle asemel, et poliitilised sihtmärgid võtta. Teadete kohaselt tapsid politsei ja sõjavägi rahutuste mahasuru-miseks ligi 400 mässavat moslemit ning nende rahutuste käigus olid islami äärmuslased tulistanud, pussitanud või muul viisil tapnud üle 100 kristlase. Märtrite Hääl toetab aktiivselt Nigeeria tagakiusatud usklikke. Kui hävitatakse kirikuid, aitab Märtrite Hääl neid uuesti üles ehitada ning varustab usklikke kristliku kirjandusega. Samuti toetavad nad märtrite perekondi, pak-kudes finantsilist abi leskedele, kes on oma abikaasa kaotanudnende usu tõttu. Palu rahu eest selles piirkonnas. Palu Jumala lohutust tapetud inimeste perekondadesse ning et nende märt-rite tunnistus tooks mitmed tagakiusajad osadusse Kristusega. Palu, et Nigeeria usklikud võiks andestada oma tagakiusajatele.

külastagem oma lähedasi 100% siira igatsusega. Tõukame troo-nilt traditsioonid, ülistades ja teenides Jumalat nii nagu ei ku-nagi varem! Mulle meeldib üks kommentaar, mille keegi esile tõi: „Me ei peaks mitte ainult keerama uut lehte, vaid vana lehe välja rebima. Vana inime-ne peab olema tapetud kui uus inimene tahab elada.“ Kas pole mitte see just see paik, kus me praegusel ajal oleme? Minu pal-ve on, et kui tema pöörab su elus uue lehe, et sa kogeksid kõige võimsamat aega oma elus, tema ligiolus. Ma palun, et igaüks teist saaks Jumala Vaimus väe koge-da rõõmu tema jumalikus lähe-

duses olemi-sest sellel uuel saabuval aastal. Laseme Issan-dal pöörata uue lehe oma elus

seeläbi, et ta eraldab meid reli-gioossest traditsioonist – nii et me võiksime siseneda südamest tulevasse jumalateenistusse!Ilmus Elijah Listis15. detsembril 2008. Tõlkinud Tiina Usin

Sandie Freed, Zion Ministries

6 Prohvetlik sõna

Sandie Freed teeb jumalariigi tööd koos oma abikaasa Mickey Freed´iga. Nad teenivad Kristliku Rahvusvahelise Koguduste Võr-gustiku (Christian International Network of Churches) USA lõuna territooriumi juhtidena. Sandie on ka Prohvetliku ja Apostelliku Koolituskeskuse asutaja ja direk-tor, Bedford´is, Texase osariigis. Tal on kutsumus Jumala rah-vast teenida vabastusteenistuses. Ta on tuntud ka oma ajakohase prohvetliku teenistuse poolest, milles ta liigub suure võidmisega, kuid ta liigub tugevalt ka tun-netuse sõnas ja imedes. Sandie ja Mickey Freed abiellusid 1973. aastal ning neil on üks tütar.

Viis, kuidas me võidame traditsiooni, on arendada

kirge Jumala vastu.

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1 7Laste- ja noortetöö

Oleme alustamas uut aastat ja sageli teeme seda suure

ootusega, mida see endaga kaasa toob. Minul on küll ootusi, astu-des uude aastasse. Meenutan tõotusi, mida Jumal on andnud oma Sõnas ja ka isiklikult mul-le oma Vaimu kaudu. Noorte-töös samamoodi usun, et olen saanud Jumalalt teatud visiooni ja igatsuse, mida Tema tahab noorte eludes teha, aga vahel te-kib küsimus, et millal need asjad kõik täide lähevad? Kas Jumal viivitab oma tõotusi täitmast? Kas mul on mingi osa, mida ma tegema peaksin?

Paulus ütles 1.Tes 5:24 “Ustav on see, kes teid kutsub; küll

tema teebki seda.” Lugesin hilju-ti ühe jumalamehe, Al Thomase,sõnumit, milles ta kirjutas: „Kui Jumal tõeliselt andis sulle ühe tõotuse, siis ta selle ka täidab – aga pea meeles, ta väga harva

lõikab teekonna lühemaks (või valib maalilise vaatega teekon-na), et järgmisesse sihtpunk-ti jõuda. Mõnikord teekonnal õnnistuste juurde juhib Jumal meid hoopis kõrbesse. Kui koh-tame teel katsumusi, tuleb meil kummarduda Isanda ette (vt Js 66:1-2) ja tema annab meile jõudu jätkata, kuni see tõotus on valmis täituma. Jumala ajastus on alati täiuslik (2Sm 22:31), aga sa pead tema tõotust jätkuvalt toitma ja alal hoidma Sõna, pal-ve ja tänuandmisega, vaatamata sellele, mis teepeal ette tuleb ja vaatamata sellele, kui kaua see aega võtab. Ole kannatlik ja oota Teda. Kui ta on kandnud sind siiani, siis ei jäta ta sind ka nüüd maha. Mõned inimesed muutu-vad kannatamatuks ja tahavad Jumalat aidata, aga Jumal ei vaja su abi, ta vajab su ustavust (1Kor 4:2). Jah, me töötame koos Ju-malaga, aga Tema on see, kes ülendab ja annab ka madalama koha, kui vaja. Tema avab uksi ja sulgeb neid (vt. Psalmid 75:7-8).

Kokkuvõtteks: Kui sa tahad, et tema Sõna läheks täide,

Uusaasta tervitus!

püsi teel, ära lase oma silmadel ringi ekselda, vaata üles ja jää puhtaks, olgu su usk fokuseeri-tud Temale. “Oota Issandat, ole vahva,ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!” Psalmid 27:14 „

Mida veel ma saaksin soovi-da uude aastasse astudes,

kui mitte seda, et ootame Issan-dat! Olgu meil kõrva kuulda, mida Tema on kõnelemas, silmi

näha mida Tema on tegemas ja sõnakuulelikku südant kuule-tuda Temale! Ärgem loobugem liiga kiiresti, küll Jumal viib täide oma tõotused ja kas ta ei igatse seda teha mitte neile, kes on Temasse kirglikult armunud! Ja Temasse enam armuda saame me vaid siis, kui veedame tema-ga rohkem koos aega.

Õnnistatud Uut Aastat!

Tiina Usin,noortejuht

Kui Jeesus käis maa peal, siis Tema tööpõld laienes iga päeva-ga. Et rõõmusõnum taevariigist kostuks ka kaugematesse ko-htadesse, valis Ta endale mehi – kokku kaksteist -, keda Ta eri-liselt õpetas ja hiljem rahva sekka saatis. Jeesuse õpilasi nimetati jüngriteks. Ta saatis need mehed inimestele evangeeliumi kuuluta-ma ja haigeid tervendama.

Kas te, lapsed, mäletate nende 12. jüngri nimesid? Siin on nimedes tähed kogemata va-lesse järjekorda läinud. Kas aitad jüngrite nimed jälle õigesti kirja panna?

Kes kõik nimed õigeks parandab ja järgmises pühapäevakooli tun-nis ette loeb, saab üllatuse.

1. ANASDRE

.............................................2. MIINOS RUSPEET

.............................................3. BUSJAKOO

.............................................4. JONEHANS

.............................................5. TEMATUS ehk VILEE

.............................................6. FISUPPLI

.............................................7. BARMEUSLOTO ehk NAE-LATAAN

.............................................8. TOOSAM

.............................................9. BOOKJAUS, Alfeuse poeg

.............................................10. SAJDUU

.............................................11. SOMIIN

.............................................12. UDAJUS ISRIKAOT

.............................................

Noorte jõulupidu. Rohkem fotosid leiab sellelt aadressilt:www.fotoalbum.ee/photos/varesepoiss/sets/664897

Aita jüngritel kalad kätte saada

Arva ära kes on pildil. Kui värvid pildi saad järgmises tunnis üllatuse.

Nelikaare / Jaanuar 2009 / nr 1

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare KogudusKaare tn. 6, KuressaareTelefon +372 454 9479, 5331 6153e-mail: alur@acg.eea/a 221011046162 Hansapank

Koguduse sekretär: Helle PiiskTel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee

Kuidas taevasse saab?“Kui ma müüksin oma korteri, auto ja kõik muu, mis mul on ja annaks kõik raha kirikule, kas ma siis saaksin taevasse?”, küsisin lastelt pühapäevakoo-lis. “EI!” vastasid lapsed.“Kui ma iga päev kirikut ko-ristaksin, teeksin selle ümbru-se korda ja hoiaks kõike ilusa ja puhta, kas ma siis saaksin taevasse?” “Ei!” vastasid jälle lapsed.“Aga, kui ma hoiaksin loomi ja annaks kõikidele lastele kom-mi ja armastaksin oma naist, kas see viiks mind taevasse?” küsisin neilt jälle. Jälle vasta-sid kõik “EI!”. “No, kuidas ma siis saaksin taevasse?” küsisin laste käest. Viieaastane poiss hüüdis “SA PEAD SURNUD OLEMA!”

Kaks küsimustMees suri ja läks taevasse. Koh-tudes Jumalaga ütles: “Jumal? Mul on kaks küsimust, mida ma olen alati tahtnud Sinult küsida.” “Küsi aga, mu poeg” ütles Jumal “Miks sa tegid nai-sed nii ilusaks?”, küsis mees. “Et, te neid armastaksite”, vas-tas Jumal. “Aga, Jumal?” küsis mees edasi, “Miks sa nad nii rumalaks tegid?” Jumal vastas: “Et, nad teid armastaksid.”

Häda hiirtegaKohaliku Luteri koguduse õpetajal oli hiirtega probleem. Algul proovis ta lõkse. Nen-dest oli kasu nädal aega, kuid siis tulid hiired tagasi. Siis ta proovis mürki, kuid nad ei neelanud sööta. Lõpuks olid hiired igalpool. Ta kurtis oma olukorda teisele õpetajale, kes ütles, “Ma saan sind aidata.” Õige pea tuli ta pärast teenis-tust pühapäeval kirikusse ja hakkas tööle. Varsti olid kõik hiired kadunud, millepeale koguduse õpetaja oli täiesti hämmeldunud. Ka mitme kuu pärast polnud ühtegi hiirt ko-hata. “Kuidas sa seda tegid?”, küsis koguduse õpetaja. Ta sõber vastas, “Ma ristisin nad. Nüüd nad tulevad ainult Jõulu-deks ja Ülestõusmispühadeks.” Allikas: Credo ´magis

8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kures-saare Koguduse kuukiri

Koguduse juhatus: Pastori kt Alur Õunpuu, Vello Usin, Tõnu Usin, Kalmer Koppel, Ain Vares

Ülistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Karin Reisko, Karmen Benno, Alice Kallas

Lastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli Kallas

Noortetöö: Tiina Usin

04. JAANUAR, pühapäevKõneleb Kalmer Koppel. Tunnistused. Pühapäevakool

10. JAANUAR, laupäevOsadusõhtu koos misjonäridega Margit ja Vitali Takskoguduse kohvikus, algusega kell 18.00

11. JAANUAR, pühapäevKõneleb Tõnu Usin. Külas misjonärid. Issanda surma mälestamine

18. JAANUAR, pühapäevKõnelevad Vello Usin, Aivar Arge. Pühapäevakool

25. JAANUAR, pühapäevKõneleb Mart Metsala

30. JAANUAR, reedeKülas Thorbjørn Knudsen ja sõbrad. Koosolek kell 19.00

31. JAANUAR, laupäevKülas Thorbjørn Knudsen ja sõbrad.Hommikune koosolek kell 11.00, õhtune koosolek kell 18.00

01. VEEBRUAR, pühapäevKülas Thorbjørn Knudsen ja sõbrad.Hommikune koosolek kell 11.00, õhtune koosolek kell 18.00

Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis

Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00Pühapäevakool üle pühapäeva algus kell 11.00Osadusõhtu igal kolmapäeval algus kell 19.00Palveõhtu igal reedel algus kell 19.00Noortekas igal laupäeval algus kell 18.00

Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamineIga kuu kolmandal pühapäeval missjoniohver

Koguduse raamatukogu avatud pühapäeval peale teenistust

Koguduse koduleht: (uus koduleht valmimisel)

www.nelikaare.ee

Kuressaare Kristlik Linnakogudus

Jumalateenistused Kaare tn. 6 (Nelipühi koguduse ruumides)Pühapäeviti kell 18:00

SÜNDMUSED NELIKAARE KIRIKUS

NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS

TÄHTPÄEVAD Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas,kes igavesti elab ja kelle nimi on püha:Ma elan kõrges ja pühas paigasja rõhutute ning vaimult alandlike juures,et turgutada alandlike vaimuja elustada rõhutute südameid.

Jes 57:15

Rohk

et

J

umala

õnnistu

st!

JaanuarAivar Arge 7. jaanuarEllen Puujalg 10. jaanuarLiisa Põlluäär 12. jaanuarElvi Maripuu 20. jaanuarLinda Hein 22. jaanuarAngela Koppel 26. jaanuarAare Roost 27. jaanuarLuule Roost 29. jaanuar

© 2009 John Cook

KIRIKUNALJAD •lasteteenistus pühapäeviti kell 18:00•noortekad laupäeviti kell 18:00

Kontakt: Riina KarikKontor: Rohu tn 5, KuressaareMob: (+372) 5330 7497E-post: linnakogudus@gmail.com

külasThorbjørn Knudsen

ja sõbrad

30.01-01.02

Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain VaresInfo: tel. 507 0563, 520 3537e-mail: ajakiri@nelikaare.eeTrükk, küljendus: Logolife OÜ