EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 5(11) Mai 2009

Luuka 24:36-49. “Rahu olgu teile” olid Jeesuses sõnad,

kui ta peale surnuist ülestõus-mist jüngritele Jeruusalemmas ilmus. JEESUS KRISTUS ON SUR-NUIST ÜLESSE TÕUSNUD JA ELAB! TA ON TEE TÕDE JA ELU!

Kui jüngrid olid peale Jeesuse risti löömist ja surma täis hir-mu, teadmata, mis saab edasi, ilmub Jeesus ja soovib neile RAHU. Läbi aegade on inime-sed otsinud rahu ja seda väga erinevatest allikatest. Miks me seda üldse otsime või vajame? Aga sellepärast, et me oleme sellistena loodud, et me vaja-me rahu, nii oma südamesse kui kogu oma elu üle. Mõelda, kas asjad mida omame või igat-seme omada võivad olla rahu

allikaks? Jah, see hetk kui oled selle asja kätte saanud võib tões-ti pakkuda mingisugust rahul-olu, kuid paraku mitte jääda-vat rahu. Mõne aja möödudes märkad, et see asi tõepoolest ei ole see rahu allikas, mida sa tegelikult otsid. Arvates, et kui ma selle asja endale saaksin no siis oleks ma sellise rahu sees, et mul poleks enam muud rahu vajagi, kuid see arvamine osu-tub siiski petlikuks. Ja nii need asjad on, täna on kuid homme ei pruugi enam olla. Asjad on ajutised ja valmistavad hetkelist rahulolu ning rõõmu, kuid neis ei ole seda allikat, kust pidevalt voolaks välja rahu ja rõõmu. Mitte seda, et me neid ei vaja aga nendes ei ole seda RAHU mida otsid.

Kui ülestõusnud Jeesus oli jüng-rite keskel ja kõnetas neid olid jüngrid väga kohkunud ja lõid kartma, arvates vaimu nägevat. Ja Jeesus ütles neile: ”Miks te olete nii ehmunud? Ja mispärast tõuseb niisuguseid mõtteid teie

südamest?” On see tõesti tõsi, et Jeesus ise on meie keskel, nä-gime teda ju risti lööduna ristil rippumas, see võis olla üks pal-judest mõtetest mis tõusis ülesse jüngrite südamest. Jeesuse eest ei ole võimalik varjata midagi, ta teab meie südame mõtted nii kui nii, ka siis kui sa oma suud ei ava. Jumalikus armastuses suunab ta meie tähelepanu sel-lele, et meie südame mõtted ei peaks kahtluse alla seadma Ju-mala olemasolu ja tema üleloo-mulikku väge, mis kutsub esile läbi surma üleloomuliku elu!MILLISED MÕTTED TÕUSE-VAD MEIE SÜDAMEST? Toomasele ütles Jeesus: “Et sa mind oled näinud, siis sa usud. ÕNDSAD ON NEED, KES EI NÄE JA SIISKI USUVAD!” (Joh 20:29)Jeesus lubas jüngritel ennast katsuda, et nad tõesti võiksid olla kinnitatud, et TA ELAB! Aga kui nad rõõmu pärast veel ei uskunud ja imeks panid, ütles ta neile: “Kas teil on siin midagi süüa?”

Alur Õunpuu,pastori kt

LEHES

Kaotusest proh-vetliku sõna täitu-misseChuck D. Pierce .............. lk2

Julgustus – hoolimise võtiLawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender .............. lk3

Märtrite Hääl ............................................ lk5

Noored kogudusesTiina Usin ......................... lk6

Lastele ........................................... lk7

Huvitavaid fakteVeljo Puujalg ................... lk7

Piibli päevikGene Baker ................... lk7

10. mai külasNikolai

Rütkinen

23. mai, algus kell 18.00

Ülistusteenistus

Nelikaare / Mai 2009 / nr 52 Prohvetlik sõna

Kaotusest prohvetliku sõna täitumisse nema? Kas me üldse suudame edasi minna? Kui ka teine meie poegadest oli surnud, pidasime tema mälestusteenistust vabas õhus. Selle teenistuse ajal tõusis Pam püsti ja laulis kauni laulu seal paigas, kuhu meie kaksikud maeti. See oli hämmastav hetk. Nädal peale teise beebi surma, üks meie sõpradest helistas ja üt-les, et tal oli tõsine probleem sel-lega, et Jumal oli lasknud nendel poistel surra. Tal oli ka probleem sellega, kuidas Pam selle trau-maga hakkama sai – pealtnäha kõigutamatu usuga. Üks kõige mõjukamaid asju, mida ma iial olin kuulnud kel-legi suust, tuli minu naise suust sel päeval. Pam ütles meie sõb-rale: “Kui ma midagi oma elus olen õppinud, siis on see tõsiasi, et mida kiiremini ma alistun Ju-mala käele, seda kiiremini suu-dan ma vastu seista kuradile. Ma olen valinud alistuda Jumala käele selles olukorras. Ja alistu-des Jumala käele, annab ta mulle võime võita vaenlane nii et see, mis meilt on röövitud, saab ka-hekordselt tagasi antud.” Issand kõneles mu suurepärase naise kaudu. Need sõnad läksid sügavale mu vaimu ja ma olen neid kandnud kaasas sellest ajast peale. Ja see rakendub ka sinule: isegi, kui sa ei mõista seda, mis su elus on juhtunud, siis selle kaotuse ja sellest tuleneva leina keskel, tu-leb sul õppida kiiresti alistuma Jumala suuremale plaanile oma elu jaoks. Kui me alistume, siis me seisame millegi all. Alistumise kontsept-sioon on tegu, milles me lubame Tema headuse ja armu tiibadel laotuda meie üle ja kaitsta meid vaenlase süüdistavate mõtete eest, meie oma vigade hukka-mõistust ja maailma kismast. Kui me alistame oma elud alati Jumalale, siis me suudame või-delda teetakistuste vastu, mis meile määratud teele on seatud. Tõeliselt mina ja Pam lõpuks õp-pisime sellest olukorrast, et kao-tusest tuleb esile suur kasu, kui me alistume. Me peame laskma Jumalal meie olukordadest tuua esile seda, mis tuleb meile kasuks ning vastama tema armastusele vaatamata sellele, kui keerulised

Chuck D. Pierce

Paljud teist on kuulnud mu perekonna tunnistust vil-

jatuse võitmisest. Issand suve-räänselt tervendas mu naise, Pami, 1984. aastal. Kohe peale seda jäi ta lapseootele ja pärast seda veelkord. Kuid me teadsi-me, et Issand ei olnud veel täit-nud usutõotust saada kaksikud, mille olime saanud 1980. aastal. 1987. aastal, peale kahe lapse adopteerimist ja peale kahte loomulikku sünnitust, jäi Pam taaskord lapseootele. Kuid see-kord me märkasime, et ta kõht kasvas kiiremini suureks kui kahe eelneva raseduse ajal. Sai-me teada, et see juhtus seetõttu, et ta tõepoolest ootas kaksikuid! See, mida Jumal oli tõotanud, oli nüüd toimumas. Pami rasedus kestis ettenähtud aja ning 6. veebruaril 1988, sün-nitas ta kaks imeilusat identset kaksikust poissi, kellele pani-me nimeks Jesse David ja Jacob Levi. Jumala tõotus oli täitunud!Kuid midagi oli valesti nende poiste väikestes ihudes. Ühel beebil oli tõsine südame prob-leem ja teisel oli tõsine maksa probleem. Esimese nädala jook-sul meie mõlemad pojad surid. Ma vaatasin seda, kui nad sün-disid ja ma hoidsin neid, kui nad surid. See lein ja valu oli peaaegu talumatu. Nende kaksi-kute tõotus oli olnud põhjuseks, mille tõttu suutsime uskuda, et viljatus meie elus saab murtud ja nüüd, kui see oli täitunud, see tõotus uuesti suri. Kuidas me pidime reageerima? Me tundsime Issandat piisavalt hästi, et teada tema ustavust. Tegelikult me uskusime, et see mida ta oli meile tõotanud, oli ka tulnud esile. Kas me olime teinud midagi valesti? Kas me pidime edasi usaldama? Kuidas pidime emotsionaalselt sellega tegelema?Käisin edasi-tagasi Dallase (kü-lastades haiglat, kus kaksikuid raviti) ja Dentoni vahet (kus Pam oli haiglas taastumas keis-ri lõikusest). Kuidas me pidime laskma Issandal kumbki enda-ga tegeleda? Kuidas me sellest protsessist pidime koos läbi mi-

meie olukorrad ka olla võivad. Me mõlemad Pamiga suutsime näha, et isegi kahe lapse kaotu-sevalu traumas, oli Jumal too-mas esile kõrgemat taastamise tõotust meie kasuks. Kaotus võib tuua esile suurt Jumala tun-netust meie sees, kui me alistu-me tema käele.Need uskumatult rasked asjad, millest me läbi läheme, saa-vad tõepoolest mingisuguseks õnnistuseks Issanda käes ning toovad esile suurema prohvetli-ku täitumise meie elus. Jah, üks kurb, halb, väljakannatamatu aeg võib saada rõõmuga täide-tud hetkeks, kui me asetame sel-le hetke Jumala kätesse ja anna-me talle tänu selle hetke eest. Siis teeb aeg ühe pöörde. Kibe mälestus valust, oodatud rõõmu kaotuse üle, võib nüüd saada lu-nastatud. See olukord võib saa-da armu muutvaks tööks, mida võib sinus näha kogu ülejäänud elu.

Ilmus 7. Aprill 2009 listis Prophetic Insight from Charisma

Autorist: Chuck D. Pierce on rahvusvahelise teenistuse Glory of Zion asutaja ja president (glory-of zion.org). Ta on rah-vusvaheliselt tuntud prohvetlik teenija ning mitmete raamatute autor.

Tõlkis Tiina Usin

KUIDAS SELLE SÖÖGIGA LOOD ON?Jüngritel midagi oli, ja nad panid tema ette pala küpse-tatud kala. Ja tema võttis ja sõi. Olles osa saanud sellest, mis jüngrid temale pakku-sid, annab Jeesus oma pool-se osa. Mis see siis on? TA AVAS NENDE MÕISTUSE, NÕNDA ET NAD KIRJA-DEST ARU SAID! Ja ta ütles neile: “ Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kanna-tama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval, ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude an-deksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast”. Lk 24:46-47

Siin on sõnum mis juhatab RAHUNI, mida vajab ja otsib inimene. MEELEPA-RANDUS PATTUDE AN-DEKS SAAMISEKS. Armas sõber sa leiad tõelise RAHU ainult JEESUSES! Ei ole olu-line kui kaua olen kandnud nime kristlane, oluline on minu ja Jeesuse vaheline suhe. Kui on suhe siis on ka RAHU südames!“Ja vaata mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõr-gest.” Lk 24:49

31.mai sellel aastal tähista-takse Nelipüha. See oli see päev kui jüngrid ehiti väega kõrgest. Miks seda vaja oli? Aga sellepärast, et oleksime Tema tunnistajad, kuuluta-des RAHU evangeeliumi. Me ei suuda seda teha omast jõust, me vajame selleks väge temalt. Teades seda ette ütles Jeesus: “Teid ehitakse väega kõrgest.” Sest mitte inimliku väe ja võimu läbi vaid tema VÄE ja VAIMU läbi saavad inimeste südamed muude-tud ja täidetud RAHUGA.

Soovin, et me iga üks olek-sime ehitud selle väega, kes tuleb taevast. Tema, kes toob meie ellu RAHU, mis on üle inimliku arusaamise. Tema hoiab ka meie südamemõt-ted õnnistegijas Jeesuses Kristuses!

Nelikaare / Mai 2009 / nr 5 3Kristlik elu

EessõnaJulgustamine on tähtis asi. See väärib meie hoolikat tähelepanu mitte ainult sellepärast, et Pühaki-ri meid otseselt selle peale mõelda käsib, vaid ka sellepärast, et see esitab kristliku osaduse unikaal-set väärtust. Igal ühiste huvidega inimrühmal võib isekeskis hea koos olla. Kuid kristlased saavad oma sotsiaalset koosolemist rikas-tada teadmisega, et kui nad kok-ku tulevad, saavad nad üksteisele avaldada igavikulise tähtsusega mõju.Kiri heebrealastele ütleb meile, et me “julgustaksime üksteist.” Heebrea kirja autor annab meile ülevaate ainuomastest eesõigus-test, mis meile Kristuse kui pa-tukandja tehtud töö ja praeguse preestriameti kaudu kuuluvad. Seejärel kutsub Heebrea kirja au-tor (10: 19-25) meid üles mõtlema kolmele asjale. Esiteks me peaksi-me Jumala juurde tulema teadliku mõistmisega sellest, et Kristuses aksepteeritakse meid täielikult. Teiseks, kuna Jumal on ustav, peame me visalt klammerduma väljavaate külge, et meid taevasse igaveseks vastu võetakse. Kolman-daks, me peaks tõsiselt mõtlema, kuidas üksteist julgustada.Heebrea 3:12-14 tuletab meile meelde, et sõnakuulelikkuse teel esinevad raskused võivad nõrges-tada meie otsusekindlust Kristuse järgimisel. Ja seetõttu peaksime me üksteist julgustama. Mõle-ma Pühakirja peatüki mõte näib olevat selles, et me peaks üksteist motiveerima Issandaga läheda-semalt koos käima, “julgustades” üksteist elama tõde meie posit-sioonist Kristuses teisi armastades ja tehes häid tegusid.See raamat on püüe järgida kutset “mõelda sellele, kuidas virgutada üksteist armastusele ja headele tegudele, jätmata unarusse oma koguduse kooskäimist... vaid jul-gustades üksteist; ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat” (He 10:24- 25). Varasemates raamatutes olen püüdnud näidata, et nõustamis-töö kuulub kirikusse. Kogudused saavad ja peaksid kandma hoolt selle eest, et taastada häiritud ini-mesi efektiivsele Jumala teenimi-sele ja kirikutööle. On rõõmustav näha, et üha enam ja enam kogu-dusi tunnistavad selle vastutuse olemasolu ja teevad jõupingutusi võtmaks nõustamist oma teis-te teenistuste hulka. Arendades nõustamisteenistust, peavad ko-

gudused põhitähelepanu pööra-ma sellele, et aidata oma inimes-tel saada julgustajateks. Esimene samm nõustamise esilekutsumi-seks kohalikus koguduses seisneb selles, et treenida pühendunud koguduseliikme nõustajaoskusi selle läbi, et ta oskaks julgustada.Lihtsõnaline julgustamise defi-nitsioon võiks olla järgmine: “Jul-gustus on sedaliiki ütlus, mis aitab kellelgi tahta olla parem kristlane, kuigi elu on raske.” Jumala armu läbi saan mina avaldada sellist mõju sinu elule ja sina saad seda avaldada minu elule. Me peame oma vaimse energia rakendama selleks, et täpselt mõista, kuidas me seda tähtsat tööd üksteise jaoks teeme.

1. SissejuhatusMida rohkem ma mõistan inime-si ja nende vajadusi, seda rohkem olen ma veendunud selles, et ko-gudus on Jumala unikaalne va-hend nende vajaduste täitmiseks. Ja koos mu veendumusega kasvab ka mu pettumus.Inimeste vajadused, vähemalt mõnel määral, on ilmselged kõigi jaoks, välja arvatud kõige tunde-tumad ja enesekesksemad. Isegi hooletu pilguheit tervendavale potensiaalile, mis suhtest Kristu-sega tuleneb, teeb selgeks, et hai-getsaanud inimeste sügavad haa-vad võivad tõesti terveneda. Kuid ikkagi tegeleme me vähemtähtsate asjadega ja kaotame silmist selle, mida ära teha võiks. Kogudus, kus Kristuse pühadus ja armastus peaksid kõige rohkem end ilmuta-ma, muutub liiga sageli organisat-siooniks, mis lihtsalt vaatab, kui-das ennast koos hoida, samas kui arenguvajadus varju jääb.Kui kiriku keskne olemus- elu osa-duses Jumala ja üksteisega muu-detakse teisejärguliseks mure kõr-val paremate hoonete, rohkemate programmide ja suurema hulga töötajate kõrval, siis tuimeneb see vaikne rikastav ja hingeerutav põ-nevus elust Kristuses. Kristlik elu võib taanduda (sõltuvalt juhtkon-na tüübist) lärmakaks jeesusralliks või ärritavaks piirangute koguks.Suhete lihaskond Kristuse ihus taandareneb kui me seda ei tree-ni ja kogudus muutub lombakaks. Külastatavus väheneb, vabataht-likke pühapäevakooli õpetamiseks ja evangeelse teenistuse jaoks on raske leida ja üle koguduse levib ähmane, kuid tugev loiduse mee-leolu. Juhtkond võib mitte mõista, et koguduse elu seisneb Jumala kummardamises ja armastavas osaduses üksteisega ja diagnoosi-da, et probleem on nõrgas pühen-

dumises, igavates teenistustes või mässumeelses suhtumises. Need probleemid võivad muidugi esi-neda ja vajavad ravi, kuid neis ei tarvitse olla asja tuum.Kogudus reageerib sellisele vale-diagnoosile tihti püüdega luua ja säilitada hingede krabamispõne-vust ja nõudes tugevamat pühen-dumist neilt liikmetelt, kes ei suu-da nakatuda kunstlikult loodud entusiasmihaigusse. Kiriku tee-nistused võivad hakata väljenda-ma poleeritud professionaalsust, mis sobib rohkem pintsaklipslaste banketile kui perekonna kogune-misele. Karjast mahajääjaid või-dakse tagant ajada lärmaka ma-nitsemisega, mis jätab mulje, et kirikueleu on nagu sõjaväelaager, mida juhib karmi drilli seersant. Kõige selle kestel kahaneb kogu-duse potensiaal rahuldada igatsusi ja toitvat elu anda. Jumalateenis-tusest saab rituaal ja õpetus kao-tab oma väe.Kuidas me kirikus oma fookuse tagasi saame? Mida teha, et viia oma tähelepanu tagasi Jumalaga ja teineteisega suhtlemisele vas-tastikuses teenimises? Ülesanne on eriti raske, sest igaüks meist peab enda fookuseasetust selgeks ja teise oma ähmaseks. Ükski pas-tor ei ütleks, et ta koguduse elu ei käi Jumala ja teiste armastamise ümber.Üks pastor võib öelda - ma arvan, et õieti - et tema rõhuasetus lahti-seletavale piiblijutlustamisele suu-nab inimeste tähelepanu Jumala iseloomule ja inimeste probleemi-dele esitades piibellikku tõde. Tei-ne võib järjekindlalt väita, et tema perekondlik kirik tabab täpsemini märki. Veel teine võib hingesoo-jusega rääkida võimalusest jõuda Jumala armastusega rohkemate inimesteni suuremate hoonete kaudu. Ta loeb seega oma ehitus-programmi eluliseks osaks oma koguduse olemasolu eesmärgis.Kirikuelu näib läbivat erinevaid arengujärke. Ajastu, millele olid iseloomulikud suured telgiärka-mised ja saepurupõrandal pöör-dumised on loovutanud koha paiksematele ( ja vaiksematele?) lähenemisviisidele. Mõnedes ringkondades on taaspühendu-misele üleskutsete emotsionaalsus asendunud kainema rõhuasetu-sega “toekale” õpetamisele. Kuid mõnede jaoks näib sedalaadi õpetamine lõppevat külmas õige-usklikkuses. (Kui piibliõpe loob külma õigeusklikkust, siis on väga tõenäoline, et see õpetamine on lihtsalt akadeemiline seljasirutus, selle asemel et olla jõuline tõe esi-tus).

Nii nad püüavad kirikilikku sur-nukehasse uuenduste kaudu uut elu süstida nagu näiteks osadus-grupid. Need grupid püüavad eemaldada võltse rahulolu maske ja nähtavale tuua tormiseid prob-leeme, mis inimeste sisemuses möllavad. Mõte on selles, et ehita-da suhteid läbi eneseavamise, mil-lele järgneb üksteisele väljendatud heakskiit.Kriitilised vaatlejad on siiski mär-ganud, et rõhuasetus suhetele võib koguduse fookuse “kuivalt” tõelt ära nihutada inimtunnetele. Piibel võib siis muutuda mitte niivõrd uskumise ja käitumise autoritee-diks vaid pigem kütteks kirglikule suhtlemisele. Piibliõppe koosole-kud, kuhu osavõtjad tulevad kom-mentaaridega ja konkordantsidega relvastunult, loovutavad vahel oma koha palve ja jagamise gruppidele, kuhu inimesed toovad oma vaja-dused, kogemused ja arvamused ja mõnikord ka läbiuurimata Piib-li. Oma usu jagamine võib saada tähtsamaks oma usu tundmisest.Osadused, mis on rajatud rohkem suhete kui tõdede peale, millele suhteid saab rajada, lähevad välja tõsisele riskile. Kildkonnad, pea-liskaudsus ja autoriteedi nihe Ju-mala Sõnalt inimlikule kogemu-sele ütlevad meile, et fookus peaks olema teistsugune. Kuid milline?Igal võimalusel on mingi vastuväi-de. Vanamoeline äratuskampaa-nia on mõnede meelest kultuu-riliselt vananenud. Lahtiseletav jutlustamine paistab mõjutult üle pinnapealse rahvamassi pea libi-sevat. Perekondlikku tüüpi rõhu-asetus ajab inimesed üksteisele ebamugavalt lähedale. Seal ilmu-vad pinnale pinged ja puhkevad nääklused. Paljude jaoks on olnud vastuseks Suur Kogudus: kultuu-riliselt moes, apelleerimas eduga harjunud rahvamassidele, pakku-des võimalust kaduda rahva hulka või osaleda väikegrupis- midagi igale maitsele.Koguduse kasvu eksperdid (kes tavaliselt defineerivad kasvu ar-vudes), aitavad kohalikel juhtidel oma reklaamialaseid oskusi läiki-ma lüüa ja rafineerida kogukon-nale lähenemist. Kasutades töös-tuses väljaarendatud ja testitud organisatsioonilisi strateegiaid on nad muutnud võitlevad kogu-dused õitsvateks äriettevõteteks - kahtlase väärtusega saavutus. Mõtle suurelt ja sa saad suureks.Ja mida olekski öelda suuruse vastu? Kes saaks tõsta häält suu-reneva külastatavuse vastu ilma et ta saaks põlguse osaliseks visioo-nipuuduse ja evangeelse hoole vähesuse pärast? Mitmekesised

Julgustus – hoolimise võtiLawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender

Nelikaare / Mai 2009 / nr 54 Kristlik elu

programmid et jõuda kõigi ühis-konnagruppideni (vallalised, va-nemad inimesed, noored abielu-paarid, misjonimeelsed).Täiustatud muusikaline esitus (ja ma olen täitsa poolt, et viisipida-matu sopran peaks oma anded ümber hindama) ja elulähedasem ja praktilisem õpetus (mis teeb pü-hapäevahommikusest jutlusest ki-rikuelu inspireeriva ja sotsiaalselt šiki keskpunkti) on mõned suurt kogudust iseloomustavad jooned. Neid arengusuundi jälgib suur hulk väikeseid kogudusi lihtsates hoonetes, kes järjekindlalt oma ainukordsest veendumustekogu-mist kinni hoiavad. Järeleandma-tult keelduvad nad kõige viimase kirikumoega kaasa minemast. Kuid liiga sageli, kui need siirad kristlased ustavalt samas vaimus jätkavad, kõvenevad nende veen-dumused enesega rahuloluks. Õpetuslik õigeusklikkus mandub dogmaatiliseks traditsioonikum-mardamiseks. Kuna õige tee on kitsas ja vähesed leiavad selle, siis kasvu ja evangeelsete pingutuste puudumist võidakse ebateadlikult kuid uhkelt lugeda tunnistuseks õpetuslikust puhtusest.

Fookus inimesteleMida siis tegema peaks? Mul on omad mõtted ja sinul on omad. Mõned meist tahavad minna ta-gasi evangeelsete kampaaniate juurde. Mõned tõstavad esiko-hale eksegeetilise õpetamise, mis viib meid “piima pealt” ära “liha” peale. Mõned näevad vastust osadusgruppides, mille rõhk on inimsuhetel. Ja veel teised unis-tavad suurtest kogudustest olles kindlad et Suur Jumal võib teha Suuri Asju.Mistahes suunas me ka ei liiguks, üks on selge. Kirikuelu osaks on inimesed, kes kokku tulevad; ini-mesed, kes on üksteisega kontak-tis. Kas siis väikegruppides või suurtes koosolekusaalides, kas ülistusteenistusel või õppeklassi-des. Kas evangeelsetel kampaa-niatel või jumalateenistustel. Kui meie kirikuelus mingi rõhuasetus kallutab meid kõrvale meie püü-dest paremini mõista Kristuses peituvaid võimalusi ja sellest et efektiivsemalt teenida abivajajaid siis on kogudus teelt eksinud. Kirik- see on inimesed, Jumala inimesed. Eksegeetiline õpetami-ne, evangeelsed kodukülastused, väikegrupid, rahakogumiskam-paaniad ja kooriproovid- neil kõigil on seaduspärane ja isegi hä-davajalik otstarve kiriku keskses eesmärgis. Kuid kui neid või teisi üritusi ei peeta teadlikult ja jätku-valt vahendeiks et meid Jumalale lähemale juhtida ja kõiki inimesi jüngreiks teha, siis kuivab meie ki-

rikut toitev keskne eluallikas ära.Meie kirik võib muutuda jõuka mehe sarnaseks, kelle perekond emotsionaalselt “nälga sureb”, sel-lal kui ta kõvasti tööd teha rabab, et neid rahaliselt paremini varus-tada. Nad võivad palavikuliselt jätkata rigitõmblemist et hoida välismuljet edust, samas kui pal-jud kirikuliikmed võitlevad oma elu kooshoidmise eest. Kui kurb! Inimesed on rahutud, puhkama-ta, vihased, meeleheitel, tühjad ja murelikud. Neil on vaja tunda Jumalat ja õppida, mis tähendab elada osaduses Temaga ja Tema rahvaga. Meie kogudused kujuta-vad endast kasutamata ressurssi selle vajaduse rahuldamiseks.Me peame oma asju edasi ajama nagu tavaliselt. Kogudustel lasub vastutus taastada tasakaalutuid inimesi rahulikule ja eesmärgista-tud elule, mis võib jälgivale maa-ilmale olla tunnistuseks Jumala lunastavast väest.Jätkame evangeelsete jõupingu-tustega, tugevdame õpetamistee-nistust, loome rohkem võimalusi osaduseks, ehitame sobivaid hoo-neid, laiendame kirikuprogram-me, austame veendumusi. Kuid kõiges tehtus pidagem selgelt meeles kahte keskset tõde:1. Inimestel on sügavamad hinge-lised valud ja vigastused kui me seda teame. (Ja vahel ka sügava-mad kui nad isegi teavad, nagu isikul kes veel ei tea, et ta kehas on tekkinud kasvaja).2. Suhe Kristusega avab unikaal-sed ja asendamatud jõuallikad tõeliseks tervenemiseks tänasel päeval ja täiuslikuks igaveseks ter-venemiseks.See raamat räägib kirikuelu kesk-sest elemendist, mis tuletab oma tähtsuse neist kahest tõsiasjast. Iga kogudus ükskõik millise, konk-reetse rõhuasetusega, vajab seda elementi. Selle kohalolek loob Kristuse tundmise atmosfääri, mis omakorda muudab elu. Ja sel-le puudumine loob lauspilvituse õhkkonna, nii et Jumala auhiilgus ei saa sellest läbi paista. See raa-mat räägib julgustamisest.Iga kristlane hoolimata oma an-dest või ettevalmistusest on üles kutsutud oma vendi ja õdesid julgustama. Millises suunas konk-reetne kogudus ka ei liiguks, kiri-kuelu hõlmab koosolemist teiste kristlastega. Ja kui me Jumala rah-vana kokku tuleme, peaksime me üksteist julgustama. Peaksime üt-lema ja tegema asju, mis õhutavad teisi Kristust sügavamalt hindama ja pühenduma tugevamalt suhete-le Temaga ja üksteisega.Kõik Piiblit uskuvad kirikud, mil-les Kristuse lunastavat armastust ustavalt kuulutatakse, peaksid ole-

ma tuntud oma julgustusele ase-tatud rõhuasetuse poolest. Mida üksteise julgustamine endast ku-jutab? Kuidas julgustus töötab? Kas see on tõesti tähtis? Milline on selle tulemus? Mis peab mu enda elus enne „joones“ olema, kui ma teisi julgustada saan? Kuidas sobib julgustus kirikuellu? Kui-das julgustus igapäevalahkusest erineb? Kas julgustus võib tõesti kellegi ellu sügavalt läbi põimuda ja mitte lihtsalt ajutist kergendust pakkuda? See raamat on suunatud nendele küsimustele.

I OSA Julgustuse mõistmine

2. Õigesti ajastatud sõna vägiKui Sigmund Freud avastas, et tema patsientide emotsionaalse ängistuse sümptomid said kergen-dust lihtsalt seeläbi, et ta nendega teatud viisil rääkis, oli ta sega-duses ja see äratas ta uudishimu. Aastad meditsiiniõpinguid olid pannud ta mõtlema inimesest kui pelgalt bioloogilisest ja keemili-sest olevusest. Ta oli järeldanud, et sellised probleemid nagu ängistus, depressioon või foobiad peegelda-vad mingisugust füüsilist häiret, mis on ravitav vaid meditsiinilise sekkumise teel. Kui Freud oleks võtnud aega Õpetussõnade tund-maõppimiseks, oleks ta ilmselt ol-nud vähem üllatunud, avastades, et pelgalt sõnad võivad nii suurt mõju omada. Kuula, mida inspi-reeritud kirjutaja ütleb sõnade väe kohta:“Surm ja elu on keele võimuses,” (ÕS 18:21);“Mure mehe südames painutab teda,aga hea sõna teeb temale rõõmu.” (ÕS 12:25);“Keele mahedus on elupuu,” (ÕS 15:4)“Sõbralikud sõnad on... magusad hingele ja kosutuseks kontidele.” (ÕS 16:24);“Õigel ajal räägitud sõnad on otse-kui kuldõunad hõbevaagnail” (ÕS 25:11):

Pühakiri ütleb ka, et rääkida ker-gekaalulisi lohutussõnu valel ajal on “otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast” (ÕS 25:20).Sõnad on tähtsad. Neis on väga reaalne vägi. Jakoobus hoiatab meid, et kuigi keel on väike keha-osa on sellel kogu inimelu jaoks määrav vägi (JK 3:5-6).Kui Jumal ütleb meile, et me jul-gustaks üksteist kui me kokku tu-leme, lisab Ta sellele ka manitsuse rakendada sõnade väge kindlal eesmärgil. Muidugi on olemas palju viise julgustamaks üksteist

peale lahkete sõnade ka lahkete tegudega. Näiteks viia toitu haige-le sõbrale, külastada inimesi haig-las või kutsuda kirikus olevaid „uusi nägusid“ õhtusöögile. Kuid sõnade võime teha suurt kahju või palju head teeb sõnalise julgustuse eriti tähtsaks mõtlemisaineks. Ja selle raamatu teema ongi: julgus-tus läbi hoolikalt valitud sõnade, mille eesmärgiks on mõjutada teist inimest suurema jumalakar-tuse suunas arenema.Võtmepeatükk kirjas heebrealas-tele, mis kutsub meid üles üksteist julgustama, kasutab julgustuse kohta sõna, mis otseses tõlkes tähendab “inimesi kindlas suu-nas õhutama, välja kutsuma, üles kihutama”. Sõnalises julgustuses peitub mõte ühest inimesest, kes ühineb kellegi teisega rännakul ja räägib sõnu, mis julgustavad rändajat edasi rühkima vaatamata takistustele ja väsimusele.Mulle meenuvad paljud kerge-jõustikuvõistlused, kus seisin fini-šijoone juures oodates oma poega, kes pingutas lõpetada oma kahe-miilijooksu viimast ponnistust. Viimase piirini pingutamisest kur-natuna ja vahepeal mitmesuguste valude ja krampide all kannatades oli tal ülisuur kiusatus viisküm-mend jardi enne finišijoont kokkukukkuda.Kui meie meeskonna jooksjad nähtavale ilmusid, võtsid kõik reasseisvad suurevatsalised isad üles ergutushüüu: “Lase käia, veel mõned jardid lõpuni! Suru! Suru! Jalad käima! Sa suudad!” Ja ena-mik noori sportlasi vastasid sellele otsusekindla grimassiga, silmi pi-lutades ja uue jõuga jalgadele valu andes kuni finišijoon ületatud sai.Ma pole kunagi kuulnud, et ükski isa oleks oma pojale selle viimase pingutuse ajal hüüdnud: “Sa näed väsinud välja! Miks sa pooleli ei jäta? Sa oled niikuinii viimase kol-mandiku hulgas. Võibolla jooks-mine pole sinu ala.” Kuid ma olen juhtunud kuulma, kuidas kristla-ne on öelnud noorele mehele, kes oli just lõpetanud oma esimese tunni andmise pühapäevasel kur-susel: “Millal endine õpetaja tagasi tuleb?” Pole just eriti vahet kuidas ebaviisakaid asju välja öelda.Mõned lapsevanemad seisavad kergejõustikuvõistlustel vaikselt nähtava koha peal, kui nende poeg mööda puhib. Poiss vaatab roh-kem kui ühe korra ringi, püüab kinni oma heameelest särava lap-sevanema pilgu ja kiirendab sam-mu. Mõnikord sõltub sõnade vägi ajastamisest. Selline märkus nagu: “Sa nägid suurepärane välja!”, oli jäetud selle erilise momendi jaoks kui ema ja isa andsid klaasitäie külma vett oma janust „kõrbe-

Nelikaare / Mai 2009 / nr 5 5Kristlik elu / Märtrite Hääl

Organisatsioon Release International sai hiljuti valmis pooletunnise dokumentaalfilmi, mis paljastab kristlaste piinamisi ja kuritarvita-mist Vietnamis ja Laoses – kahes viimases kommunistlikus riigis. Selles dokumentaalloos näidatakse, kuidas politsei ametnikud Lao-ses tõstavad kristlasi küladest välja Borikhamxay provintsis ning sunnivad neid mujale elama minema oma enda kuludega. Uudiste agentuur Compass Direct ütleb, et mõnesid kristlasi on oma kodust välja aetud juba kaks korda.Teisel korral kutsus politsei kokku kõik külaelanikud ning koosoleku ajal, lammutas politsei maha küla kiriku. Ühendatud Kuningriikides baseeruv Release International ja Märtrite Hääl ongi selleks, et taga-kiusatud kristlasi teenida. Uurijad rääkisid kristlastega, kes on vangi pandud ilma igasuguse kohtuotsuseta ning piinatud selleks, et sun-dida neid oma usust lahti ütlema. Vägivald, mida nad on kogenud, on metoodiline, julm ja sageli kasutatakse keskajale iseloomulikke võtteid. Pooletunnise dokumentaalfilmi “Enemies of the State? “ (Riigi vaen-lased?) tootja on tuntud filmitegija Andrew Boyd. Ta ütleb: „Millestneed kristlased on läbi läinud, on piinarikas – kuid nende usu püsi-vus on jahmatav ja julgustav. Endised vangid ja naised, kelle mehed on veel trellide taga, räägivad oma lugusid. Me loodame, et see filmtoob vaatajates esile kaastunde, et aidata Release Internationalil toe-tada kristlasi Laoses ja Vietnamis.“Abigali” mees – pastor – tapeti usu pärast. Abigail jätkab mehe krist-likku tööd. Ta ütleb, et kui kohtuks oma mehe tapjaga, siis ta ütleks talle, et annab talle andeks. Abigail ütleb: „Põhjus, miks mu mees tapeti, ma usun, on see, et ta teenis Jumalat. Aga ma ütleksin tema tapjale, et armastan teda, sest ka Jumal armastab teda ja annab talle andeks.“Vietnami ja Laost teatakse sageli nende sõja tõttu USAga 60ndatel. Mõned kristlased olid selles konfliktis Ameerika pooldajad ning ter-ve põlvkond hiljem kohtlevad võimud kristlasi ikka veel kahtlustu-sega ja sageli julmalt. Mõnesid peetakse riigivaenlasteks. Selles filmisräägivad paljud neist oma lugusid. Mõningad väljavõtted: “Silas” Lõuna-Vietnam: „Enne vanglasse sattumist olin ma väga tu-gev. Aga nad peksid mind kõigisse närvipunktidesse, et mu ihu nõr-gaks teha. Nad ütlesid: “Sa sured aegamööda.”Esther, Lõuna-Vietnam, kelle mees peaaegu peksti surnuks: „Nad kasutasid mu mehe peksmiseks suurt puunuia, milles oli kaks suurt naela, nad peksid teda, kuni ta kaotas teadvuse. Pärast sidusid nad mu mehe köiega ühe džiibi külge ja lohistasid teda auto taga mööda teed.““Timothy” Laosest: „Nad käskisid mul kirjutada ühele paberile alla, mis ütles, et ma ei ole enam kristlane, sest kristlased ei ole head ja see pole õige Laose inimeste jaoks. Ma ei kirjutanud sellele alla oma usu pärast.““Samuel” Põhja Vietnam: „Ma ütlesin neile, et isegi kui te lööte mind risti nagu Jeesus löödi, ma ei hülga teda siiski. Te võite mulle teha nii nagu tehti Jeesusele ja ma oleksin ikka õnnelik.““Saul” Põhja-Vietnam: „Kõige hullem asi vanglas oli pidev nälg ja söögiisu. Nad käskisid mul kive lõhkuda, aga kuna ma ei teinud seda piisavalt kiiresti, siis nad peksid mind. Aga ma ei salanud Jeesust. Mitte kunagi. Kui mul on Issand Jeesus Kristus, isegi kui ma suren, olen ma ikkagi õnnelik. Ma lihtsalt usaldan Issandat. Ta mitte iial ei jäta mind maha. Iga päev niikaua kui ma veel saan õhku hingata, usaldan ma Issandat.““Deborah”, Lõuna Vietnam, kelle mees on vangis: „Ma olen tänulik Jumalale, sest põhjus miks ma ikka veel täna elan, on see, et tema aitas mul läbi minna nendest rasketest aegadest. Ta on alati olnud minuga, Ma võin kõndida armastuses, tema jõus ja kaitse all. Ma tean, et meil on üks perekond, meil on üks karjane. Me oleme samas ihus Issandas ja Issand kannab hoolt. Ta teab ja tema saadab paljusid vendi ja õdesid aitama selles vajaduse hetkes.“John Wilson, Märtrite Hääl Austraalia täidesaatev juht, ütleb: „Ole-me kuulnud lugusid usklikelt, kes on tulnud vangist välja, meestelt, kes on olnud nii meeleheitel ja näljased, et sõid konnasid elus pü-simiseks ja ometi me näeme hämmastavat lootust nende silmades – Kristuse, nende ülestõusnud Issanda lootust.“ Video kohta infot: www.releaseinternational.org Tõlkinud Tiina Usin

vale“, tänulikule pojale. “Otsekui külm vesi väsinud hingele on hea sõnum kaugelt maalt.” (ÕS 25:25).

Pealiskaudsed sõnadPaljud inimesed näivad üldse mit-te hoolivat oma sõnade mõjust teistele. Üks külaline, kes on pärit teisest kultuurikeskkonnast, rääkis kuidas ta oli täielikult löödud pet-tumusest, mis talle esimese paari kuu jooksul ühes Põhja- Ameeri-ka koguduses osaks sai.Peale õhtust osaduslikku teenis-tust, kus teda oli koguduseliik-metele soojalt tutvustatud, tulid mitmed inimesed teda tervitama. Mitmed neist lisasid oma tervi-tusele küllakutse: “Kena oleks kui sa millalgi lähimal ajal meile õh-tusöögile tuleksid.” Noorel mehel oli hea meel. Ta veetis järgneva nädala innukalt oodates kunas telefon heliseb, mõnikord töölt koju kiirustades, et mitte mõnda telefonikõnet maha magada, mis tema teada tulema pidi. Seda ei tulnudki — mitte enne kui kolm kuud hiljem. Ta rääkis mulle, et kohanemaks ameerika kultuuriga pidi ta õppima, et öeldakse välja palju sisutuid sõnu.Paljud meie sõbralikest tervitus-test “Kena sind näha” või “Saame mõnikord kokku” või “Kuidas sul läheb? Ma ei ole sind sada aastat näinud!”, on lahkesti maskeeritud viisid ütlemaks: “Hoia pikivahet, ma olen sinuga lihtsalt viisakas.” On huvitav (ja rohkem kui natuke ängistav) märgata kui tihti meie sotsiaalne ja ärialane suhtlemine ütleb ühte asja ja tähendab üpris muud.Ma tunnen end alati ebamugavalt, kui ma koos teiste reisijatega peale lendu stjuuardessidest möödudes väljun. Ma tunnen kohustust luua hetkeline silmkontakt, naeratada kiirelt kui nad minu poole vaata-vad, vedada suu kõrvuni ja öelda: “Oli meeldiv teiega reisida.” Kogu see sõnade vahetamine tundub hirmus ebasiiras.Tavaliselt ma ootan stjuuardessilt väga vähe kui ma lendan. Luge-mislamp mis töötab ja mittesuit-setajad kes ei suitseta on kõik mida ma nõuan. Võibolla kui ma siis neist pärast möödun, tulevad sõnad “Oli meeldiv teiega reisida” siirast südamest.Aga vahel on kaasas mõni elunau-tija, kes ilma mingite pealekäivate palveteta võtab endale ühiskond-liku elu suunaja rolli lennu ajal ja nõuab kiiret ja sagedast koktei-liklaasi täitmist. Kui tema lennu lõpul välja vaarub, mõtlen ma kas pingutatud naeratus ja sõnad “Oli meeldiv teiega reisida”, tegelikult äkki midagi muud ei tähenda.Ma arvan et me peame sellega leppima, et igapäevaelus on palju

olukordi, kus sõnadel on vähem tähendust, kui sobilik oleks. Kuid kirikus ei peaks see nii olema. Tihti iseloomustab kristlasteva-helist osadust sama väike sügavus kui stjuuardessidel, kes lennukist väljuvatele reisijatele hüvastijätu-sõnu ütlevad. Kas meie vestlused ei koosne tihti mitte tühjade sõna-de vahetamisest, mis ainult näivad armastuse ja hoolitsuse sõnumit kandvat?Muidugi on ka vastastikusel lobi-semisel või sõbralikul viisakusel oma koht. Ma ei taha kindlasti mitte soovitada seda, et iga sõna, mis me välja ütleme peaks olema riietatud preestrirüüsse ja kõlama oreliviisil. Asi ei ole selles, et peaks vastandama “raskeid” sõnu ja “kergeid” sõnu. Pigem on asi sii-raste ja ebasiiraste sõnade vastan-damises. Või ehk põhimõtteliselt pealiskaudsete ja tähendusrikaste sõnade vastandamises. Pealis-kaudsetena mõeldud ebasiirad sõnad on valed. Need ei julgusta kedagi.Prohvet Jeremija süüdistas oma aja usujuhte selles, et nad ravivad Jumala rahva haavu pealiskaud-selt (Jer 6:14). Arsti, kes diagnoo-sib võimalik et surmaga lõppevat tervislikku seisukorda, kus aitaks operatsioon ja kes siis määrab ra-viks palju vedelat juua ja kaks tab-letti aspiriini päevas, süüdistataks vales ravimises. Täpselt seda tegid Iisraeli preestrid vaimulikus mõt-tes. Nad soovitasid rõõmsameelset optimismi olles silmitsi ähvardava kohtumõistmisega patu pärast. Me teeme tihti sedasorti asju. Ko-guduste jaoks on kaugelt kergem pakkuda pinnapealset ravi ja pea-liskaudset kergendust, mis kestab lõpuõnnistussõnadeni. Aga see, kui anda valule ajutist kergendust sõnade läbi, mis ei suuda jõuda tõelise tõveni ja siis juhatada need inimesed, kellega asi paremaks ei lähe, nõustajate juurde väljaspool kirikut, pole midagi muud kui vai-mulik väärravi. Kohalikud piiblit uskuvad kogudused koosnevad inimestest, kes tunnevad Kristust ja kellel on seetõttu vägi sõnade hoolika kasutamisega teisi süga-valt mõjutada. Kristlaste sõnad peegeldavad vähemalt mõningal määral Kristuse armastust ja kül-lust nende elus.Kuid me oleme harjunud kasuta-ma pealiskaudseid sõnu. “Tore et sa siin oled”, ütleme me libekeel-selt kui inimesed koosolekusaa-list välja valguvad. Ütlustel, mis paistavad olevat sõbralikud ja abi-valmis kuid mis ei tunne ära sõ-nade inimesi mõjutavat väge, pole kohta terve koguduse elus. Pealis-kaudsed sõnad ei julgusta.

JärgnebTõlkinud Aare Luup

Nelikaare / Mai 2009 / nr 56 Noortetöö

Noored kogudusesTiina Usin

Mulle tohutult meeldib noorte puhul nende “kar-

bist väljas” mõtlemine. Mitte miski pole võimatu! Nende mõtlemine ei ole veel sattunud mingisugustesse kindlaks mää-ratud, kõigutamatutesse röö-bastesse. Mulle meeldib see, sest Jumal on ka selline. Ta ei ole kinni mingisugustes vormides, süsteemides ega sõnades. Noo-red lasevad oma kujutlusvõimel lennata, usun, et see võime on neile Jumalalt antud. Mõnikord tuleb nende mõtteid küll veidi suunata (nt. selleasemel, et üle-val spordisaalis teha rannapidu ning sinna tuua auto kastitäie liiva, võiks selle peo siiski suvel mererannas teha), kuid mit-te kunagi neid hukka mõista. Möödunud jõuludel jäi küll ära noorte poolt pakutud idee roo-sast jõulupuust, aga küll see ka kord teoks saab!Kui sa igatsed välja saada oma rutiinsest elust, milles pole mi-dagi üllatavat ega uut, siis proovi suhtlemist noorema põlvkonna-ga. Tõepoolest nende jaoks lä-heb vaja palju armastust ja pikka

meelt, aga nad on seda väärt!Mu igatsus on see, et noorte-töö ei oleks mingi eraldiseisev tööharu koguduses, kus noored tulevad laupäeviti kokku, vaid et neil oleks ka vaimulikke emasid ja isasid, kes juhiksid neid edasi küpsusesse. Ja üks olulisimaid asju – olge püsivad palves meie eest!Mõne sõnaga siis sellest, millega noored on lisaks oma tavapäras-tele noorteõhtutele laupäeviti te-gelenud möödunud poolaastal:14. veebruaril tähistasime sõbra-päeva, ühise teemaga “Värvid”. See on üritus, mille algatajateks olid eelmised noortejuhid Judith ja Edith Usin juba mõned aastad tagasi ja sellele on alati kokku tulnud palju noori. Sõprusest Jumala ja inimestega jagasime mina ja Riina Karik ning õhtut juhtisid Triinu Mäll ja Juudit Siibak. Te oleks pidanud ise seal olema, et näha neid värvilisi riideid, mida noored kandsid. Mõne poisi ja tüdruku riietelt oleks võinud vist kokku lugeda 10 erinevat värvi. Alic ja Sirly olid kõigile noortele küpsetanud veel terve hulga väga maitsvaid südamesaiakesi. Ja nagu sõbra-

päeval tavaks, said kõik endast ja oma sõpradest lõputul hulgal pilte lasta teha, milles oli abiks Villu, kes on alati oma kaamera-ga valmis klõpsima. 27. veebruar – 1. märts toimus meil noorte talvelaager Orissaa-res. Külas oli Andrus Lukas koos bändiga. See oli väga õnnistatud aeg ja võisime kogeda Jumala Vaimu vabadust ülistuses ja kõi-gis asjus tegelikult mida ette võt-sime. Sellised ajad, kus noored saavad koos olla, on väga vajali-kud vaimulikuks ülesehituseks, aga ka tugevate sõprussidemete kujunemiseks. Tõeline rõõm oli näha noori ise algatamas seda, et üksteise eest palvetada ja üks-teist julgustada. 16. märtsil, noorte vaheaja näda-lal, oli meil üheöölaager kirikus. Lihtsalt olime osaduses, jagasin oma südamest mõningaid asju, Aaron Usin aitas meid ülistu-ses, korraldasime väga säästliku moeshow. Noored pidid oma loomingulisust näitama selles, kuidas nad kujundavad ajalehte-dest moekaid rõivaid. Noorte õhtutel on meil külas käinud oma kogudusest Alur, Aivar ja Kalmer (sügisel). Märt-si lõpus käis noortele päevakor-

ralise suhete ja abielu teemal rääkimas Hannes Hermaküla. Noored said küsida teemako-haseid ja mitte teemakohaseid küsimusi, mida (eriti viimaseid) tundus neil jaguvat. Aprilli algul käisime keva-det vastu võtmas grilliõhtuga Muratsis. Küpsetasime lõkkel vorste ja mängisime metsa män-gu. Tegelikult on sellised vabas vormis, sundimatud ajad väga olulised, kus noored saavad rää-kida ja jagada asjadest, mis on neile olulised ning viisil, mis on neile kohane. Ühesõnaga vaja on nii tugevalt vaimulikke noorteõhtuid, kui ka lihtsalt maha istumist koos nen-dega ja nende ära kuulamist. Ja soovin kõigile uutesse paika-desse jõudmist Jumalas. Kui sa tunned ennast väga mugavalt ja turvaliselt oma usuelus, siis pane tähele, kas Jumal ei ole juba äkki edasi liikunud. Väga sageli olen avastanud, et Jumala asjus me ei saa ennast väga mugavalt ja enesekindlalt tunda, sest tema asjad on üleloomulikud ja need ei allu meie loogilisele mõtlemi-sele. Mida on tema tegemas ja kõnelemas? – seal tahan ma olla ja seda teha!

Nelikaare / Mai 2009 / nr 5 7Noorte- ja lastetöö

Lahenduseks saad, kuidas nimetati Jeesust (Tema päritolust lähtudes).

1. Mitmendal päeval tõusis Jeesus surnust üles?2. Mida pakkusid juutide juhid sõ-duritele valetamise eest?3. Jeesus elab meie …..4. Mis lahutab meid Jumalast, mida saame andeks paluda?5. Kui kaua Jeesus elab?6. Kelle juurde viidi Jeesus ülekuu-lamisele?7. Kes valvasid öösel haua juures?8. Kes teatas naistele, et Jeesus on üles tõusnud?9. Sõdurid valetasid, et jüngrid …….Jeesuse hauast ära.10. Kelle seljas sõitis Jeesus Jeruu-salemma?11. Mägi, kus Jeesus risti löödi 12. Eile, ….., homme13. Kes käis öösel Jeesusega maja katusel rääkimas?

Kui sa tood pühapäevakoo-li kaasa lahendatud ristsõna, ootab sind jälle väike üllatus!

Huvitavaid fakte

Lahenduseks saad, kuidas nimetati Jeesust (Tema päritolust lähtudes).

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

1. Mitmendal päeval tõusis Jeesus surnust üles?2. Mida pakkusid juutide juhid sõduritele valetamise eest?3. Jeesus elab meie …..4. Mis lahutab meid Jumalast, mida saame andeks paluda?5. Kui kaua Jeesus elab?6. Kelle juurde viidi Jeesus ülekuulamisele?7. Kes valvasid öösel haua juures?8. Kes teatas naistele, et Jeesus on üles tõusnud?9. Sõdurid valetasid, et jüngrid …….Jeesuse hauast ära.10. Kelle seljas sõitis Jeesus Jeruusalemma?11. Mägi, kus Jeesus risti löödi12. Eile, ….., homme13. Kes käis öösel Jeesusega maja katusel rääkimas?

JAANUAROlen tugevasti hõivatud. Ena-mus perekonnast otsustas mind aastaga läbi lugeda. Nii möö-duvad esimesed kaks nädalat ja siis nad unustavad mind.

VEEBRUARPuhastuse aeg. Eile pühiti mi-nult tolm ja asetati taas oma kohale riiulil. Minu omanik lihtsalt otsis mõnda kirjakoh-ta, et oma seisukohta väitluses tõestada.

MÄRTSSelle kuu esimestel päevadel olen olnud väga hõivatud. Minu omanik valiti just loomade aita-mise ja õpetamise organisat-siooni (PTA) presidendiks ja kasutas mind kõne ettevalmis-tamiseks.

APRILLVanaisa käis meil külas. Ta lu-ges tunnikese 1. Korintose kirja 13.-t peatükki. Tundub, et tema hoolib kõige enem minust.

MAIMinu lehetede vahele on kevad-lilled kuivama pandud ja sinna on tekkinud rohelised laigud.

JUUNIMind on ajalehe lõigetega täis toppitud ja ma näen seetõttu välja nagu tõeline sasipundar - nendelt ajalehetükikestelt loen, et üks peretütardest on just abi-ellunud.

JUULITäna pakiti mind kohvrisse. Oletan, et me lähme puh-kusereisile. Eelistaksin siiski jääda koju, sest tavaliselt tä-hendab see reis minu jaoks vähemalt kahe kuulist van-gistust reisikohvris.

AUGUSTIstun ikka veel siin kohvris.

SEPTEMBERLõpuks ometi taas kodus ja omas armsas kohas riiu-lil! Seltskonnast ei tundu ka puudus olevat - kaks naiste ajakirja ja neli koomiksite raamatut rüsivad otse minu peal. Igal juhul sooviksin olla sama loetav kui nemad.

OKTOOBERNad isegi veidi lugesid mind täna. Hetkel istun ma otse kohvilaua keskel. Üks pe-reliikmetest on väga haige. Ilmselt täna külastab meid pastor.

NOVEMBEROlen tagasi oma tavalises ko-has. Keegi küsis täna, et mis vana raamat see on.

DETSEMBERPerekond valmistub hool-sasti pühadeks. Arvatavasti mattun ma jälle pakkide ja paberite alla ... nagu ikka igal jõulu ajal.

Piibli päevik

• Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri kogu-duse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetami-se juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736.aastal, kuid esialgu puudus raa-matu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Sedatrükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kuju-nemise aluseks.• Alates 2007.a. novemb-rikuust on Lääne-Virumaal asuva EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduses kasutusel uus Eesti Piibliseltsi tõlkes 3kg kaaluv kantslipiibel, mida kau-nistab endise Avanduse valla vapp, varasem Piibel, mis oli trükitud aastal 1897, pidas sa-mal kohal vastu enam kui sa-jandi.• Arheoloogia (muinastea-dus) on ülemöödunud aasta-saja keskpaigast alates toonud Piibli tegevustikuga seotud maades päevavalgele fakte, mis kõrvaldavad paljud Piibli tõesuse vastu tõstatatud kaht-lused. Mitmed nime ja asupai-ga poolest unustatud linnad on olnud üle 3000 aasta kruusa ja tuha varjus.• Koodid Piiblis ehk kes ko-

deeris Piibli?! Isegi maailma moodsaimate arvutitega ei saaks piiblit selliselt ko-deerida, nagu ta tänapäeval meile on esitatud. Kas tead-lased olid oma eksperimen-diga tõestanud kõikvõimsa Jumala olemasolu? Segadus ekspertide hulgas oli suur. “Meie vahekohtunikud olid jahmunud,” meenutab Statistical Science´i välja-andja Robert Kass. “Kõik olid veendunud, et Piibel ei saa kindlasti sisaldada min-geid viiteid tulevikusünd-mustele või isikutele, kuid — tulemusi ei olnud võima-lik äradiskuteerida.”• Sellist Piibli raamatute hulka, mida me täna oma Piiblist leiame, nimetatak-se kaanoniks (kreeka kee-les „mõõdupuu”). Kaanoni suhtes ollakse kristlaste seas ühel meelel selle jumalikus päritolus. Vana Testamen-di raamatute suhtes jõuti üksmeelele esimese sajandi lõpul pKr. Uue Testamendi kaanon kinnitati neljanda sajandi lõpul pKr.• Kõne all oli ka teisi raa-matuid, millede suhtes jõudsid kirikuisad järeldu-sele, et neil ei ole jumalikku autoriteeti. Selliseid raama-tuid nimetatakse apokrii-vadeks või apokrüüfseteks („järeletehtu, peidetu”). Mõnedes piibliväljaannetes on tuntuimad apokriivad sees.

Veljo Puujalg Gene Baker

Nelikaare / Mai 2009 / nr 5

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare KogudusKaare tn. 6, KuressaareTelefon +372 454 9479, 5331 6153e-mail: alur@acg.eea/a 221011046162 Hansapank

Koguduse sekretär: Helle PiiskTel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee

8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kures-saare Koguduse kuukiri

Koguduse juhatus: Pastori kt Alur Õunpuu, juhatuse esimees Tõnu Usin, Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain VaresÜlistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko, Karmen Benno, Alic KallasLastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli KallasNoortetöö: Tiina Usin

03. MAI, pühapäevKõneleb Kalmer Koppel ja Külli Liiv. Tunnistused.

10. MAI, pühapäevKõneleb Nikolai Rütkinen. Issanda surma mälestamine.

17. MAI, pühapäevKõneleb Tõnu Usin ja Eimar Siirak

24. MAI, pühapäevKõneleb Aivar Arge ja Tõnu Paju

31. MAI, pühapäevKõneleb Alur Õunpuu ja Erika Reisko

Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis

Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00Pühapäevakool igal pühapäeval algus kell 11.00Osadusõhtu igal kolmapäeval algus kell 19.00Palvehommik igal kolmapäeval algus kell 10.00 Vendade osadus igal reedel algus kell 18.00Palveõhtu igal reedel algus kell 19.00Noortekas igal laupäeval algus kell 18.00

Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamineIga kuu kolmandal pühapäeval missjoniohver

Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjan-dus ja avatud raamatukogu.Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee(uus koduleht valmimisel)

SÜNDMUSED NELIKAARE KIRIKUS

NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS

TÄHTPÄEVAD

Issand on mu tugevus ja mu kilp,tema peale lootis mu südaja ma sain abi.Sellepärast ilutseb mu südaja ma tänan teda oma lauluga.

Laul 28:7

Rohket Jumala õnnistust!

KIRIKUNALJAD

Kuressaare Kristlik Linnakogudus

Jumalateenistused Kaare tn. 6 (Nelipühi koguduse ruumides)Pühapäeviti kell 18:00

•lasteteenistus pühapäeviti kell 18:00•noortekad laupäeviti kell 18:00

Kontakt: Riina KarikKontor: Rohu tn 5, KuressaareMob: (+372) 5330 7497E-post: linnakogudus@gmail.com

Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain VaresInfo: tel. 507 0563, 520 3537e-mail: ajakiri@nelikaare.eeTrükk, küljendus: Väljaandmist toetab:

Nelikaare teenistused Pildiraadios igal pühapäeval 15.00

www.pereraadio.com

TEATED

09.05 Noortekas koos Nikolai Rütkineniga, algus kell 18.0013.05 Filmi vaatamine, kell 19.0023.05 Ülistusteenistus, algus kell 18.00

EKNK Orissaare KogudusKuivastu mnt 14, Orissaare

Pühapäev Jumalateenistus kell 11.00

Esmaspäev Palveosadus kell 19.00

Teisipäev Naisteosadus kell 19.00

(Rita Lauge kodus)

Neljapäev Osadus kell 19.00

Kolm muna karbisVana pastor kolistas riideka-pis ja otsis sealt oma tagavara kraed pühapäevaseks teenis-tuseks.Ühes kapi nurgas satub ta aga üksikule kingakarbile ja leiab sealt kolm muna ning 1000 krooni. Segaduses läheb ta naise juurde ja pärib selle imeliku leiu kohta.Naine, piinlikkust tundes, üt-leb: “Olen seda karpi peidus hoidnud kõik need 30 aas-tat.” Haavunud pastor küsib: “Miks küll?”“Sest ei tahtnud sulle haiget teha. Sõbranna soovitusel pa-nin pärast igat sinu halba jut-lust muna siia karpi, et mitte sulle seda välja ütelda.”“Kolm halba jutlust 30 aasta jooksul ei ole ju paha. Aga miks see 1000 krooni siin karbis on?”“Kui ma tosin muna kokku sain, siis müüsin need koha-likule poemüüjale 10 krooni eest maha.”

Kestab liiga kauaVäike tüdruk muutus pika jutluse ajal kirikus rahutuks. Ta ulatus ema poole ja küsis: “Kui me talle kohe raha an-name, kas me siis võime ära minna?”

Parem mitte rutataKaks meest on meres hulpi-mas ja ellujäämislootus on juba päris väikseks jäänud.Nähes oma häda hakkab üks mees kõva häälega palveta-ma.“Jumal, ma ei oska seda häs-ti teha, aga nüüd palun sind ikka. Olen elus palju pattu teinud, petnud, palju joo-nud, aga kui sa nüüd mu elu säästad, siis luban, et jätan kõik...”“Oota natuke!” hüüab kaas-lane vahele, “ära väga palju luba, ma vist näen purjemas-ti.”

Allikas Credo Magis

MaiKristi Sepp 2. maiMaire Truks 3. maiKeito Kaljulaid 13. maiHelle Piisk 13. maiMailis Loik 15. maiAlois Laar 19. maiMarika Vapper 20. mai