Nr 3 (352) Märts 2019 (paastukuu) Muhu leht

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Muhu valla 2018. apreemiad

Hariduspreemia – UlviKipper – pikaaegne MuhuPõhikooli õppealajuhataja jaõpetaja, Lääne regiooni parimliikluskasvatuse õpetaja.

Kultuuripreemia – MarianHeinat – Eesti parim naisnäit-leja.

Spordipreemia – Karjamaakümnevõistlus – Koit Simsopoolt korraldatav Muhu-päranekümnevõistlus.

“Aasta Tegu 2018” –väikesele muhulasele omapätipaar – tublide tikkijate TiiuTuusti, Alliki Oidekivi, PiretLemberi ja Triinu Traumannialgatus valmistada ja kinkidaHõbelusikapeol igale väikeselemuhulasele pätipaar.

Vt lisaks lk 4.

Aasta tegu 2018 – väikesele muhulasele oma pätipaar: Tiiu Tuust,Alliki Oidekivi, Triinu Traumann ja Piret Lember.

Kalmer Saar

2019. aasta hajaasustuseprogramm

2019. aasta hajaasustuse prog-ramm on avatud alates 11. märt-sist 2019. Taotlusi saab esitadaMuhu Vallavalitsusele kuni 13.mai 2019 (k.a).

Programmi eesmärgiks onhajaasustusega maapiirkonnaselavate perede elutingimusteparendamine. Taotlejaks saabolla füüsiline isik, kelle rahvas-tikuregistri järgne ja alaline elu-koht on käesoleva aasta 1. jaa-nuari seisuga Muhu vallas asuvmajapidamine, millele toetusttaotletakse.

Toetatavaid valdkondi on neli: * veesüsteemid, * kanalisatsioonisüsteemid, * juurdepääsuteed, * autonoomsed elektrisüs-

teemid.Mitmele valdkonnale toetust

taotledes tuleb esitada taotlus igavaldkonna kohta eraldi. Maksi-maalne toetus ühele majapida-misele on 6500 eurot.

Muhu vallas on programmikontaktisik Piret Lang, tel 4530681, e-post: keskkond@muhu.ee

Programmdokumendiga saabtutvuda ja vormikohased taotlu-sed on leitavad Muhu vallakodulehel.

70 aastat küüditamisestVõõra võimu poolt viidi 25.märtsil 1949 Muhu- ja Saare-maalt teadmatusse 1056 inimest.

Loe lk 3, 5–6.

VallavanemRaido Liitmäe kõnest

Pühad ja pidupäevad on nii ajalooletagasivaatamiseks kui ka vähemaltmõtetes tulevikule otsa vaatami-seks.

Nüüd juba pea 101 a tagasi kirjapandud manifestis kõigile Eestimaarahvastele on öeldud: “Eesti, Saseisad lootusrikka tuleviku lävel,kus Sa vabalt ja iseseisvalt oma riikivõid määrata ja juhtida. Asu ehitamaoma kodu, kus kord ja õigus valit-seks, et olla vääriliseks liikmekskultuurrahvaste peres!”

Need olid kaalukad ja julged sõ-nad: kui lihtne oleks olnud toonanukralt nentida, et maailm on ükskole ja julm koht, kus on palju eba-õiglust, suurte riikide vahel peeta-vad sõjad rulluvad üle maa ningmeil pole lootustki kehtestada omalmaal oma tahet.

Nii sümboliseerivad 24. veebruarkui ka hilisemalt 20. august meierahva julgust unistada ja tegutseda.

Elagu Eesti! Elagu Muhu!

101 a tagasi kuulutati kõigile, etEesti on nüüdsest vaba ja me olemevalmis riigi ning rahvana selle vaba-duse eest seisma.

Millegipärast jääb just nüüd, kuime oleme ka peale taasiseseis-

vumist varsti pea 30 aastakümmetsaanud ise oma riiki suunata,sellestsamast julgusest ja otsusta-vusest puudu – meil puudub tihti-peale julgus olla ise.

Eesti Vabariik 101: esineb meie tulevik.Kalmer Saar

Loe edasi lk 4.

MUHULANE2

Vallavalitsuse istungitelt

TäpsustusMärtsis Hellamaa külakes-

kuses toimuva ettevõtjatenõustamise algselt välja kuu-lutatud kuupäev on muutunud:Saare Arenduskeskuse ette-võtluskonsultant Tiia Naagel,vabaühenduste konsultant HeljePent ja Saarte Koostöökogunõustaja Sulvi Munk onHellamaal 27. märtsil kell 11–15. Kui on soov eelnevalt aegkokku leppida, siis kirjutaaadressil: tiia@sasak.ee;helje@sasak.ee võisulvi.munk@skk.ee

Olete oodatud!

6. veebruarMäärati sotsiaalhoolekandelisi hüvi-

tisi.Otsustati vabastada korraldatud

jäätmeveoga liitumisest Hellamaa kKruusiaugu elamu krt 2 (1.2.2019-31.1.2020).Väljastati 18 m2 reklaami ekspo-

neerimise luba Muhu Liha Tulundus-ühistule Kuivastu kõrtsihoone seinal Postikõrtsi kinnistul kuni 20.9.2019.Otsustati jagada Raugi k Jüri kü: Jüri,

Männa ja Männarahnu.Väljastati projekteerimistingimused

kaalutlusotsustes esitatud tingimustel:- Mõisaküla Ranna-Uuelu mü sauna

projekteerimiseks,- Simiste k Markuse mü elamu

ehitusprojekti koostamiseks.Väljastati ehitusluba Piiri k Kiku mü

kasutusest väljas oleva hoone lam-mutamiseks.Väljastati kasutusluba Kuivastu k

Andruse mü üksikelamule.Otsustati läbi viia lihtmenetlusega

riigihange “Sinilinnu korterelamuköögimööbli ja -tehnika soetamineja paigaldamine”.Otsustati toetada eralasteaeda Rah-

vusvaheline Lasteaed Muhu vallalapse osas.

Tunnistati nurjunuks avalik kirjalikenampakkumine vallavara võõran-damiseks ning otsustati korraldadauus enampakkumine.Vaadati läbi valla eelarve parandus-

ettepanekud.

14. veebruarAnti luba MTÜle Loomekoda pro-

jektilaagri “Loomelaager Muhumaal2019” läbiviimiseks Koguva k Vana-toa turismitalus 15.–20.6.2019 ja30.6.–5.7.2019.Kinnitati valla 2018. a tunnustus-

stipendiumide saajad.Otsustati jagada Liiva k Raunmäe

kü: Raunmäe (mtm) ja Kadaka (sot-siaalmaa e ühiskondlike ehitistemaa).Otsustati anda otsustuskorras ka-

sutusse Raunmäe mü metsaga kaetudosa.Otsustatii seada sundvaldus avalikes

huvides vajaliku tehnovõrgu talumis-kohustuse kehtestamiseks IgakülaUuelu kinnistule Elektrilevi OÜkasuks 0,4 kV pingega maakaabelliinija liitumiskilbi ehitamiseks.Kooskõlastati maasoojuspuur-

aukude asukoht Päelda k Mardi mü.

Väljastati ehitusluba Soonda kTänavasuu mü üksikelamu püstita-miseks.Määrati sotsiaalhoolekandeline hü-

vitis.Vaadati läbi volikogu materjalid.

20. veebruarOtsustati toetada lapse osalemist

MTÜ Orissaare Sport tantsulisevõimlemise treeningutel.Kinnitati Muhu Lasteaia kohatasu

maksumuseks 20 eurot kuus. Suve-perioodil pakutava lastehoiu teenusemaksumuseks kinnitati 15 eurot päe-vas.Väljastati ehitusluba Liiva k Kesk-

plats, Liiva alajaam ja turuplats müteenindushoone püstitamiseks.Otsustati toetada annetusega mäles-

tusüritust, mis on pühendatud märtsi-küüditamise aastapäevale ja repres-seeritute ühingu Memento moodus-tamise aastapäevale.Otsustati anda valla vastavatele

ametnikele volitused väärteomenet-luses osalemiseks ja isikuandmetetöötlemiseks selle käigus. (Seadusesttulenevalt on vallavalitsus väärtegudekohtuväliseks menetlejaks.)

Volikogu 21. veebruariistungi päevakorrast- Muhu valla 2019. a eelarve

2. lugemine ja vastuvõtmine(eelarve maht on 4 237 774eurot),

- Muhu Vallavolikogu 22.2.2017. a määruse nr 63 muutmine(Muhu Muuseumi struktuur),

- Muhu Vallavolikogu 26.3.2014. a määruse nr 12 muutmine(põhipalgaastmed ja kuupalga-määrad),

- Muhu Vallavolikogu 22.2.2017. a määruse nr 62 muutmine(pedagoogide töö tasustamine),

- Volituste andmine toetus-meetme rakendamiseks,

- Aasta Tegu valimine,- Kantsi küla Haaviku detail-

planeeringu algatamine ja lähte-seisukohtade kinnitamine,

- Igaküla Eku kinnisasjaomandamine,

- Kinnisasja omandamiseksloa andmine (Viira k Tiiriki),

- Informatsioonid (volikogujärgmine istung toimub 21.märtsil).

9. jaanuaril sündis KaidiKaasiku ja Janis Osa perresündis tütar Brigitte Osa.

8. veebruaril sündis AnneliOidekivi-Saaremäeli ja SiimSaaremäeli perre tütar IidaSaaremäel.

Muhu Vallavolikogu algatas oma21.2.2019. a otsusega nr 92 Kantsi külaHaaviku katastriüksuse (47801:007:0905, maatulundusmaa, 9,63 ha)detailplaneeringu. Planeeringualahõlmab ca 5,8 ha kinnistust. Detail-planeeringu eesmärgiks on Haavikumaaüksusele päikesepargi ja selletoimimiseks vajalike ehitiste rajamine,maa sihtotstarbe muutmine osaliselttootmismaaks. Päikeseelektrijaama alalsoovitakse karjatada lambaid.

Detailplaneringu algatamise otsusegasaab tutvuda Muhu Vallavalitsuses (Liivak, Muhu v, Saare mk) ja aadressilwww.muhu.ee/Dokumendiregister.

Kui soovite osaleda planeeringukoostamises või saada teavitusi võilisainfot, siis palume teavitada sellestMuhu Vallavalitsust ning märkige ka äraviis, kuidas soovite edaspidi infot saadaning planeeringu väljatöötamisesosaleda.

Täiendav info tel 453 0680,maa@muhu.ee

Muhu Vallavalitsus teavitab detail-planeeringutest valla kodulehel, maa-kondlikus lehes, valla teadetetahvlil jaüldjuhul ka ajalehes Muhulane (kuiilmumissagedus võimaldab). Lisaks onvõimalus tellida endale teavitused e-kirjaga. Selleks palume saata meililistigaliitumise soov aadressil maa@muhu.ee

Detailplaneeringuteade Muhu valla eelarvest on võimalik kolm korda aastas taotleda

toetust kultuuri-, spordi-, noorsootöö-, jt seltsi-tegevustealaseks tegevuseks ja külaelu arendamiseks, taotluse esitamisetähtajad on: 15. märts, 15. juuni ja 15. oktoober. Vt lähemaltwww.muhu.ee - teated (28.2).

Taotlused tuleb saata tähtaegselt kas e-posti aadressilevald@muhu.ee või tuua vallamajja.

Muhu valla eelarvest seltsitegevuse toetamise kord jataotlusvorm on leitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/415052013008?leiakehtiv

Algab loomatoetuste taotlemineLoomakasvatuse (ammlehma ja/või ute) üleminekutoetuse ningpiimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi on tänavu võimalikPRIAle esitada 2.–21. märtsini. Ka käesoleval aastal saab taotlusiesitada ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Vt lähemaltMuhu valla kodulehelt www.muhu.ee - teated (28.2).

E-PRIA teenuste kasutamise juhendid leiab PRIA veebilehelttaotlusvooru materjalide hulgast (www.pria.ee - Toetused -Loomakasvatus), vajadusel abi PRIA otsetoetuste telefonil 7377679. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutidning kliente aidatakse e-PRIA kasutamisel. Bürood on avatud E –N kell 9.00 – 16.00, reedeti suletud. NB! www.pria.ee/broneering

2019. a I seltsitegevuse toetuse taotlemisetähtaeg on 15. märts

Tasuta koolitus "Minu arenguvajadused,meeskonnas töötamine ja mõjutamisviisid"

Vt lähemalt www.muhu.ee - teated (27.2)

Algus 8. aprillil kl 10.I moodul: 8. ja 10. aprill; II moodul 17., 18. aprill; III moodul

24., 25. aprill, iga kord kl 10–17.Koolituse maht on 48 tundi, koolitus toimub tunniplaani

alusel (www.oesel.ee/osilia).Toimumiskoht: Muhu Põhikool.Koolitaja: Heli Maajärv, täiskasvanute koolitaja.Info ja registreerimine tel. 455 6576, 5551 1922, välkposti

aadressil osilia@oesel.edu.eeProjekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

3MUHULANE

Juhan Smuuli sünniaastapäeva tähistamisel rääkis EdaMaripuu teemal „Juhan ja Läti”.

Mai Meriste

Aasta külaks pärjati Kõljalakülade piirkond, rahva lemmik-külaks sai aga Paenase küladepiirkond (Paenase, Päeda, Rin-si), vt 7. veebruari Meie Maa.

PRIA toetas Muhu Liha 200000 euroga, teavitas 16. veeb-ruari Saarte Hääl. Nn lühikestetarneahelate meetmest toetusesaanud projekti kestus on 3aastat.

Möödunud on kuu aega sellest, kuiMuhulane avaldas minu kirjutisepealkirja all „70+30". Seal kir-jutasin sündmustest, mis toimusidseitsekümmend aastad tagasi,samas ka suurest soovist korral-dada selle tähtpäeva puhul üritus,mis koondaks kokku kõik needinimesed, kes elasid rasked ajad üleja omavad kaasajal represseerimisetunnistuse. „Pidulik” mälestuspäevsaab toimuma Kuressaare linnakultuurikeskuses 25. märtsil 2019algusega kell 13, väljasõidugaJaagarahule. Täpsem päevakavatuleb teile kutsega.

Palve kõigile Muhus elavateleinimestele, kes olid küüditatudMuhust või kes on hiljem asunudelama Muhusse: palun andkeendast märku, juhul kui te seda juba

Küünlakuu koos vabariigi sün-nipäevaga on selleks aastaks taasmööda saanud ja käes paastukuuning kaugel see kevadki enam on.

Teen siin väikese tagasivaate:31. jaanuarist 3. veebruarini oli

muuseumi juhataja Meelis MereäärRiias messil, kus tutvustas MuhuMuuseumit ja Muhu saart.

8. veebruaril rääkisime Muhulasteaia lastega küünlapäevast.

15. veebruaril tegi Eda Maripuuettekande Kuressaare Linnateatristoimunud ajalookonverentsil„Mässu kaudu vabasse riiki”.Üritusest sai pikemalt lugedamaakondlikest ajalehtedest.

16. veebruaril tähistasime kir-janik Juhan Smuuli 97. sünniaasta-päeva. Eda Maripuu rääkis teemal„Juhan ja Läti”. Osalejaid olimeeldivalt palju.

21. veebruaril osales muuseumijuhataja Muhu lasteaia EestiVabariigi 101. aastapäevale pühen-datud peol.

5. märtsil kohtume Muhu Põhi-kooli kolmanda klassi õpilastega,räägime vastlapäevast ja vanadesthoonetest.

8. märtsil avatakse TallinnasTantsupeomuuseumis näitusMuhu rahvariide teemadel. Näituseeesmärk on näidata, kuidas Muhurahvariided läbi aegade on muu-tunud ja mida millega täpselt kanti.Muhu Muuseum on seal küllväikest viisi abiline, kuna enamusnäitusele minevatest rahvariietest

Küünlakuu ja paastukuuMuhu Muuseumis

on Muhu nännede rühma „Ätses”liikmete ja sõprade riidekirstudest.Muuseum aitab ära täita selle osa,mis puudu jääb.

20. märtsil toimub TallinnasKultuurikatlas pärandikandjate ja-hoidjate tänuüritus „Pärand elab”,muuseumist osaleb Eda Maripuu.

21. märtsil toimub samuti Tal-linnas Eesti Saarte Kogu koosolek,millest võtab Muhu saare esinda-jana osa Meelis Mereäär.

Paastukuul on muusemissesaabumas ka turistigrupid, praeguteadaolevalt ühed Lätist, teisedSaksamaalt ja kolmandad meie omakodumaalt.

Muhu Muuseumis on praegu

vaadata näitused: Väljal I korrusefuajees on näitus „Muhu muster Niija Naa”, II korruse fuajees näitus„Tubakast Muhu moodi”, II kor-rusel püsinäitus „Muhu tekstiil”,Toomal: Madise kambris on sten-did Muhu looduse ja ajaloo kohtaning Muhu kaart.

Kuivastu kohvikus fotonäitus„Sirje Tüüri tikanditest ja maalin-gutest”. Näitust saab vaadata koh-viku lahtioleku aegadel.

Muhu Põhikoolis näitused„Meremehe kiri” ja „Endla Priitikitud köögirätikud”.

Muhu Muuseum on avatud T-Lkella 10–17.

Tervitustega, Siret muuseumist

Muhu Noortekeskusetegemisi

Veebruari koolivaheajal toimus Muhu Noortekeskuses kolmepäevanefotolaager. Laagris õpetas Ekspress Meedia foto- ja videograaf AnniÕnneleid noortele fotograafia algteadmisi. Enamus teooriat käsitletiläbi praktiliste harjutuste. Esimesel päeval keskenduti loodusfoto-graafiale ja liikuvate objektide tabamisele. Teisel päeval pandi ülesvalgustus ja tehti stuudiofotosid. Kolmandal päeval tehti fotodelejäreltöötlust ja avati noorte töödest näitus. Näitus on noortekaskõigile vaatamiseks üleval märtsi lõpuni.

Märts toob kaasa uue huviringi kõigile piljardihuvilistele. Nimeltkorjasid noored veebruaris Facebookis like’e “Nopi Üles” programmiraames. Kogukond tuli appi ja kui õhtul kell 18 läks plakat üles, olidhommikul kell 10 rahastuseks vajalikud “näpud” koos. Tänu sellelesaavad Muhu noored märtsist juunini piljardiõpet. Juunis tuleb avalikturniir kogukonnale ja julgemad saavad ennast noorte vastu proovilepanna. Projektifondi “Nopi Üles” tegevuste elluviimist rahastatakseharidus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskusepoolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskisnoorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”kirjeldatud tegevuste raames.

Lisainfo programmi kodulehelt: www.facebook.com/nopiulesLiia Ots

Mäletamepole teinud. Eelmise Muhulasekaudu palusin teateid 1. märtsiksk.a, aga ka 15. märts ei ole veel hilja.Registreerimine on vajalik selleks,et teada saada, palju meid Muhuson ning kui paljud sooviksid osa-leda 25. märtsil korraldatavastmälestuspäevast, teave on vajalikka transpordi muretsemisel. Koguüritus on tasuta.

Selgituseks: need represseeritud,kes on end vallas kirja pannud, janeed, keda ma isiklikult tunnen-tean, saavad kutsed. Kuidas kutsepeale reageerida, on konkreetseinimese enda otsustada.

Kogu teave peaks laekuma Muhuvalda aadressele heiske.tuul@muhu.ee, telefoni 4530 672, või siisminule telefonil 5234 983 15.märtsiks k.a.

Rein Väli

Saaremaa Muuseumi ajaloo-konverentsist “Mässu kauduvabasse riiki” kirjutas 16. veeb-ruari Meie Maa. Eda Maripuurääkis muhulaste osast Saare-maa mässus, Rein Saksakulmkõneles “Miks minu vanaisamässama hakkas?” Vastuolulisesündmuse käigus hukkus hulksaarlasi ja muhulasi, kuid sellekaudu jõudis reaalselt Muhu- jaSaaremaale Eesti Vabariik. Saa-remaa mässu meenutas ka 22.veebruari Meie Maa. Mässulisioli kokku kuni 1000.

1. veebruaril anti Eesti Vaba-õhumuuseumi Kolu kõrtsis üleEesti Folkloorinõukogu ja Rah-vakultuuri Keskuse sanditamis-festivali „Hakkame santima!”kogumiskonkursi „Märka mar-ti!” auhinnad, neist üsna paljuläks saarlastele-muhulastele,kirjutasid 7. veebruari maakon-nalehed. Algklasside videokon-kursi võitsid Muhu noortekes-kuse filmiringi noored (ju-hendaja Arnek Grubnik).

Muhu muusikakultuuri edasi-viijast Koidula Viglast kirjutas16. veebruari Saarte Hääl.

Noppeid

MUHULANE4

Veel 2018. a preemiatestMuhu valla 2018. a preemiad:Hariduspreemia nominendid:Muhu Põhikooli „Lembitu retk”,Muhu I Noortefestival, UlviKipper, noortevolikogu taaskäivi-tamine; laureaat – Ulvi Kipper.Kultuuripreemia nominendid: IgorRaadel, Muhu Suur Suvekontsert,mälumänguõhtud restoranis„Koost”, Tõnis Kipper, AnneKeerd, Marian Heinat, Muhu LihaTulundusühistu; laureaat – MarianHeinat.Spordipreemia nominendid: MatiRüütel, Karjamaa kümnevõistlus,Suur kahe- ja neljarattaliste orien-teeriumine; laureaat – Karjamaakümnevõistlus.

Laureaadid said Muhu vallatänukirja ja rahalise preemia.

“Aasta Tegu 2018” nominendid:Muhu I Noortefestival, KatrinPauts „Minu Muhumaa”, väikeselemuhulasele oma pätipaar, Muhulasteaia uue rühma avamine, uusLiiva Konsumi parkla, Coop LiivaKonsum; laureaat – väikeselemuhulasele oma pätipaar.

Laureaadid said Muhu vallatänukirja ja rahalise preemia.

Täiendavalt tunnustati Saare-maa Tarbijate Ühistut muhulas-tele väga olulise uue Liiva Konsumikaupluse ja parkla rajamise eest.

Veel tunnustati tänukirja jameenega:

“Parim kohalik maksumaksja2018. a” - Pädaste Mõis OÜ,Muhu Hooldekeskuse SA

“Hea ettevõtlusidee 2018” –Muhu Liha Tulundusühistu –kohaliku toidu väärindamine jatoidukultuuri arendamine.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Mälestades sõpruHeli Läätse ja Peeter Sauli

Lootuste kasvumaal ruumi onmeile,

teada ja tunda see.Elus ju lõputult läinud on teilesoovid ja olemised.

Nõnda on rõõmud ja muredkikõndind

vapralt ja tarmukalt koos.Ja me tunneme üheskoos endidselles mõtlikus loos.

Uskuge, on hetkedes paljuhelgust,

päev päevalt tiksub aeg.Saatus on jaganud küllaga selgust,elu ju kõike vaeb.

Selles me imes on kõigest teadavajalik, õilistav ka.Mälestus võib ju sammegi

seada,kinkida ülla ja kirka...

Enda Naaber Nipsust

Tsitaat. Valdur Mikita:Paigaga tugevasti ja nõrgalt

seotud inimeste eluvaates jailmatunnetuses avalduvad vägasuured erinevused.

Kuna maastiku hingestamisetraditsioon on siin väga vana, siisloodus ongi kõige loomingulisemkeskkond läänemeresoome vai-mukultuuris.

Tegelikult oleks hädasti tarvisjust intiimset ökoloogiat, isiklikkuruumi, kus leiab aset inimesemaagiline kontakt loodusega, kustoimub looduse loomulik “kodus-tamine”.

Kukeseene kuulamise kunst.2017, lk 93, 97.

Linnuse kolhoosi heinalised kolhoosi algaastatel. Kas keegitunneb fotololijatest veel kellegi ära?

Muhu Muuseum

Eesti Vabariigi sünnist on möödasjuba 101 aastat.

Muhulased kogunesid sedatähistama reede, 22. veebruari õhtulLiivale koolimaja saali. Soovijad saidsaali sisenedes klaase kõlistada val-lavanema ja volikogu esimehega.Piduehtes aktusesaal mahutaskohaletulnuid vaevu, esinejad olidoma järge oodates uste vahel ja taga.

Segakoori eestlaulmisel loodihümniga pühalik meeleolu, omaetteaste andsid noorimad ja koge-

Isamaa värvikas sünnipäevapidunuimad esinejad üheskoos ehk siislasteaialapsed, kellega ühines varstitantsurühm “Ätses”. Vallavanempidas kõne “olukorrast riigis ja Mu-hus”, nagu volikogu esimees tamuhedasti sisse juhatas. Kõnestkostis muret ülereguleeritud Eestipärast, rõõmu muhulaste saavu-tuste üle.

Valla preemiad 2018 tehtu eestanti kätte südamlike esinemistevahepeal (vt lk 1 ja kõrvalt). KalmerSaar püüdis enamuse õhtust pilti-

Jah, me oleme pidupäevadel uh-ked oma riigi üle, oleme rõõmsad,meenutame neid, kes on loonudmeie riigi ja aitasid kaasa meie taas-iseseisvumisele.

Aga samas on meil millegipärasttihti tunne, et kõik ei ole vist nii,nagu me tahaksime: oma aeglasepõhjalikkusega ning ülipüüdlikku-sega püüame mõnda asja üle regu-leerida, veeretame ise endale takis-tusi, et neid siis ületada ja siis kor-raks maha istuda ning rahuneda, ettaas tõusta lahendama enda teki-tatud probleeme – ja see ring onlõputu.

Tagajärg on see, et me olemeväsinud ja tüdinud: paar aastattagasi tehtud uuringute väiteltunneb end tihti väsinuna 40 %Eesti elanikest ning kui siia lisadaka suhteliselt madal sissetulekutetase, siis võime öelda, et peale vä-heste materiaalsete ressursside poleEesti inimestel varuks ka vaimseidressursse. Samas on ju meie riigisuurim ressurss meie inimesed – agaväsinud ja tülpinud inimesed õn-nelikku ja edukat riiki ei moodusta.

Kas teisiti ei saa? Kas me pole

dele, mida võib näha mh SaarteHääle kodulehe kaudu.

Kohaletulnud said pärast eeskavamaitsta erinevaid suupisteid jamahedaid tordiviile. Nii et kes jättisaktusele tulemata, pidi leppimakoduse peolauaga.

Eks me, muhulased, olegi ena-masti leplikud ja küllap mitmedmeist eelistavad peosuminale teine-kord rohkem omaette unistada.

Muhulane

seda olukorda suuresti ise tekita-nud?

Miks me toodame iseendale tar-betut bürokraatiat ja põhjenda-matult keerukat seaduseloomet?Eks igaüks meist on tajunud, kuikeerukad on meie seadused, regu-latsioonid, aruandlused, aga kui sedaväidavad juba juristid, notarid, pr.õiguskantsler jt, on ikka ilmselt mis-kit mäda!

Kahjuks on tavapärane, et meieriigi tarbeks kirjutatakse maha võõ-rast seadust, uurimata, kas ja kuidassee mujal töötab ning kas see sobi-tub meile.

On välja toodud, et 2/3 Eestiskehtivatest seadustest reguleeribühel või teisel moel järelvalvet.

Kas tõesti me oma riigis ei usaldaüksteist ja põhiseaduses sätestatudisikute vabadusel põhinev riik onasendumas kitsenduste riigiga, kusotsustusvõime ja initsiatiiv polesoositud?

Nõustun Eesti Omanike Kesk-liidu esimehe notar Priidu Pärnaga:“ROHKEM ÕIGUST EI TOOKAASA ROHKEM ÕIGLUST” –meil tõepoolest ei oleks vaja asjunii palju reguleerida: tuleb roh-kem usaldada.

Tegelikult on meil ju riigina läinudväga hästi: vajalikel hetkedel meoleme osanud olla targad ja ühtsed.Sellist ühtsust on kogenud vaidvähesed rahvad ja sellistel hetkedelkogutud emotsionaalne kapital ninguhkus oma rahva ja riigi üle kannabmeid siiani, väljendudes meieuhketes tantsu- ja laulupidudes,ühistalgutes, olgu või kaasaelamisesOtt Tänakule, Kerli Sildarule.

Kõne alguses oli mõte, et riigisünnipäeval me mõtleme lisaksajaloole ja tänasele kindlasti ka meietulevikule, milline see on. Me ei teakeegi seda täpselt, aga vastuseid sel-lele küsimusele annavad ja selle eestvastutavad need persoonid, kes vaa-tavad vastu meile igaühele, kui sei-same peegli ees” – igaüks meist!Jõudu ja jaksu meile kõigile omaEesti hoidmisel!

Nähes meeletut virvarri jasegadust nii maailmas kui Eestis,soovin, et me saaksime kasutadaMuhu kohta veel üht tunnuslaused:MUHU – TERVE MÕISTUSESAAR!

Elagu Eesti! Elagu Muhu!

Elagu Eesti! Elagu Muhu!Algus lk 1.

MUHULANE 5

1949. aasta 25. ja 26. märts olidpäevad, mil viidi tuhandetest Eestikodudest ära põhiliselt naised,lapsed ja vanad mehed. See oli üksmassirepressioonidest, mida Eestirahvas 20. sajandil tunda sai.

Pärast küüditamist ei leidunudenam palju neid, kes kolhoosiminemisest keelduda oleksidjulgenud. Kolhoosikord oli omaalgusaegadel samaväärne muuderepressioonidega – ainus eelis oli,et seda sai taluda oma kodus võivähemalt kodumaal.

Kuigi nõukogude võim eivajanudki erilist põhjust inimesearreteerimiseks või kodust äraviimiseks, peeti „heaks tooniks”midagi neile siiski ette heita.Loomulikult ei ole need mingidsüüteod ja seetõttu ei saa rääkidaka karistustest, vaid riiklikustvägivallast kaitsetute inimestesuhtes. Enamusel, kellele 1949.aasta märtsis järele tuldi, olid jubaisad/pojad/vennad arreteeritud.

Alljärgnevalt on meenutatudeelkõige just 70 aasta tagusesuurküüditamise ohvreid, kesMuhust ära viidi.

1949. aasta 25.–26. märtsil viidiMuhus oma kodudest ära:

Nurme Lillevälja talustMetsaaltAkilina Timofei t., s. 1903 SiigArnold Aleksandri p., s. 1928Rosalia (Rosina) Aleksandri t.,

s. 1923Maria Tõnise t. Metsaalt, s.

1862 Saksakulm, Tusti KäspriltPereisa Aleksander (s. 1903)

arreteeriti 1945.aastal saksa ajalOmakaitses olemise eest ja saitolleaegse moe järgi 10 aastatvangistust ja 5 aastat asumist(edaspidi 10+5 jne – EM).

Nimekirjas olid ka Akilina tädiEkateriina, ema Elena ja õde JuliaSiig, s. 1900. Tädi ja ema eiküüditatud, kuid õde viidi ära.

Paenase Kraavi talustAuväärtArmilda Matvei t., s. 1926Herbert Matvei p., s. 1935Maria Juri t., s. 1898–1981 Hal-

likäär, Tupenurme LauriltPereisa Madis (s. 1902) arretee-

riti 1944. aastal ja ta sai 15+5 aastatasumist.

Rässa Järve-Mihkli talustPärtelAsta Konstantini t., s. 1942Hugo Konstantini p., s 1940Maria Maksimi t., s. 1865–

12.4.1949

70 aastat küüditamisest jakolhooside loomisest

Sinaida Vassili t., s. 1913 Räim-auk Lõetsa Uie-Saunal

Pereisa Konstantin Pärtel (s.1906 Võiküla Pangal –1946) oliOmakaitses olemise eest arretee-ritud ja vangistuses surnud.

Ridasi Tõnise talustVäliRein Karli p., s. 1943Salomonia Mihaili t., s. 1922Pereisa Karl Georgi p Väli, s.

1916. aastal, oli arreteeritud 26. no-vembril 1944. aastal ja 10+5 aas-taks GULAG-i saadetud.

Pärase Piiri talustHeinlaGeorgi Andrei p., 1867–6.4.1949Haljand Vassili p., s. 1938Silja Vassili t., s. 1948Juulia Ivani t., s. 1886Vassili Georgi p., s. 1907Adeele Vassili t., s. 1913Adu Vassili p., s. 1943Vassili noorem vend Herman

lõpetas 1941. a Riigi Kunsttööstus-kooli ja jäi Tallinna. Ta mobiliseeriti1944. a Saksa sõjaväkke, 1944. aas-ta lõpul arreteeriti ja saadeti Intavangilaagrisse. Peale laagrit ja eri-asumist Uhtas jõudis ta Eestissetagasi 1964. aastal, töötas Silikalt-siidi Instituudis ja Eesti Projektisning tegutses vabakutselise kunst-niku-akvarellistina. Oma vanadus-päevad lõpetas 1996. aastalMuhus.

Pärase Tõnise talustKokkAkiliina Vassili t., s. 1906Andrei Georgi p., s. 1900Georg Mihaili p., 1871–5.11.

1949

Tiia Andrei t., s. 1943Andrei vend Georgi (s. 1905) oli

arreteeritud juba 28.11.1944,karistuseks 15+5 aastat.

SuuremõisaAljava talustLigiArno Ivani p., s. 1931Elve Ivani t., s. 1935Ivan Georgi p., s. 1887Linda Ivani t., s. 1919–14.3.1951Akiliina, s. 1895Selle pere saatus on tüüpiline oma

aja eesti peredele, kus vennad võit-lesid eri pooltel ja sellest sõltus kanende saatus: Suuremõisa AljavaIvan Ligi vanim poeg Johan Ligi(1914–42) mobiliseeriti Punaar-meesse ja langes Velikie Luki all.Nooremad vennad Voldemar jaIlmar mobiliseeriti sakslaste poolt;Volli varjas ennast peale sõda kodus,Ilmaril õnnestus Rootsi põgeneda.1948. aastal Voldemar arreteeriti jatema karistuseks oli 25 aastat.

Andruse talustAusmeelAleftiina (Alvine) Vassili t., s.

1918 VokkJuri Paveli p., s. 1941Aleftiina mees, Pärase Andruselt

pärit Pavel/Paul Ausmeel (1914–1950) arreteeriti 1944. aastal ja tallemäärati karistuseks 10+5.

Kapi k Rehe talustRehepapp Georg Stepani p., s.

1880–19.2.1950Georgi poeg Aleksander oli

põgenenud Läände ja poeg Antonoli saksa ajal omakaitses, mistõttuvarjas ennast pärast sõda. Georgija tema tütart Raissat süüdistati ka

Tupenurme Vanaga Mihkel jaVassili Maripuu varjamises. Raissaarreteeriti 1948. aasta juulis ja tallemõisteti 25+5.

Linnuse Jaani talustSaatIvan Maksimi p., s. 1887Liidia Ivani t., s. 1914Raissa Maksimi t., s. 1888

TargemIvani ja Raissa vanem poeg Alfei

(s. 1907) oli Punaarmeesse mobili-seeritud, kuid kavatsuse eest saks-laste poole üle minna mõisteti talle1943. aastal surmanuhtlus, mis küllära muudeti 10-aastase vabadus-kaotuse vastu. Tema süüdistusaktison ära märgitud ka kuulumineKaitseliitu. Noorem poeg Ferdi-nand (1922–1991) oli Saksa sõja-väes ja oli selle eest vangis. TagasiEestisse ta ei tulnud, vaid suriNovosibirskis.

Vahtraste Kesküla talustMaltisKristina s. 1890Akilina s. 1902Endel s. 1931Pereisa Ivan (1888–1953) oli

arreteeritud 1948 pärast seda, kui19. novembril 1948 oli tabatudLäänest Eestisse luurajana saabu-nud poeg Joann, kelle karistuseksoli 25 aastat. Viimane vabanes1960. aastal.

Lõetsa Mardi talustTuulmägiAkilina s. 1906Akilina vend Matvei (1900–

1946) arreteeriti 1944 ja tallemõisteti 15+5.

Mõisaküla Laasuga talustKolk Andrus Jaani p. 1878–

25.9.1949Vanem poeg Madis Kolk (1905–

1971) oli viimane Laasuga pere-mees; teine vend Vassel (1907–2003; võttis hiljem oma nimeksLembit) lõpetas Saaremaa ühis-gümnaasiumi ja õppis advokaadiks.Lembit Kolk oli 1937. a valitudRahvuskogu I koja liikmeks. 1944.a põgenes pere Rootsi ja Lembitoli hiljem Kanadas Eestlaste Kesk-nõukogu juhatuse liige. Madis olisaksa ajal vallavanem ja 1940. aastalvalitud Saare Maavolikogu liik-meks. Madis arreteeriti 1944.aastal, kuid pääses ja varjas ennastnaise Alviine kodus Rootsiveres1953. aastani. Madise ema oli sün-dinud Koguva Hansu talus.

Küüditatud Novosibirski oblasti Tatarski rajoonis 1952. aastal.Armilda Metsaalt, Elve ja Arnold Ligi ja Alvine Ausmeel istuvadvankril. Ees istuvad Liina Tuulmägi ja üks Volga sakslane. LidiaSaat II reas vasakult teine.

Muhu Muuseumi kogust

Järg pöördel

6 MUHULANE

70 aastat küüditamisest jakolhooside loomisest

Küüditatavate nimekirjas onAndrus kulakuna, kuna Laasugatalu oli peaaegu 85 hektari suurune.

Koguva Vanatoa talustSchmuulJaan Jaani p., s. 1883–4.6.1949Riste Ado t., s. 1890Vanatoa Jaani vend oli angerja-

kuningas ja Orissaare kaupmeesMadis Schmuul, ka Jaani teine vendHans (1888–1926) pidas Viirakülaspoodi, mille hoones pärast Eestivabanemist mitu rentnikku poodion pidanud. Suur osa pere liikme-test pääses sõja lõpus vabassemaailma, mida Jaanile ja temanaisele süüks sai panna, kuigi kanemad olid nimekirjas kulakutena.

Küüditatavate nimekirjas olid kaJaani ja Riste emad, kuid neid siiskikaasa ei võetud ja Riste emal,Koguva Toomal sündinud Inglil, oliõnn surra kodus sama aastajaaniõhtul.

ViirakülastTagaküla Marta Jaani t., s. 1914Marta oli Timofei Tagaküla

naine. Timofei Timofei p. Tagaküla,s. 1909 Paenase Endriki Timmul,

arreteeriti 1945. aastal. Oli saksaajal Liival postkontori ülem. Süükskuulumine Omakaitsesse, karistu-seks 15+5.

Perem Tiina Mihkli t., s. 1884,kelle abikaasa Juhan oli Pihtlast,kust ta ka küüditati.

Muhu nimekirjas on ka Sara-pikud, kes olid pärit Kihelkonnavallast Paju-Asunduse külastSarapiku talust. Tusti Toomaltpärit Kristina Tust oli abiellunudAleksander Sarapikuga (enneeestistamist Malk). KüüditatuteMuhu nimekirjas olid

Illo Aleksandri p., s. 1933Koidu Aleksandri t., s. 1933Nende küüditatud õe Pauline (s.

1922) elukohaks on märgitud Tustiküla, nooremad küüditati Kihel-konnalt. Lapsi oli kokku viis, kõigenoorem 1940. aastal sündinud. IsaAleksander oli arreteeritud 1944.aastal ja 1950. aasta lõpuks ka sur-nud. Teadmata on ema saatus, kedaküüditatute nimekirjas ei ole.

Paljud viidi ära ja vangistatiteatavasti juba 1941. aastal. Kasaksa ajal vangistati ja tapeti

muhulasi. Selles ülevaates pole kamainitud kõiki pärast sõda vangis-tatud muhulasi.

1939. aastal oli Muhu elanikearv 5011, 1944. aastaks oli järelejäänud 4422 inimest, 1949. aasta1. jaanuaril oli Muhu elanike arv4080. Muhulasi ja nende järel-tulijaid oli aga väljaspool Muhusaart tol ajal juba tuhandeid. Osaoli küüditatud ka Eesti ja isegi Saaremaakonna piirides nagu TupenurmeVanaga pere, kes 1949. aastal küü-ditati ära Sõrvest, kuhu perenaineEkateriina Maripuu koos vanemapojaga ja vanaperemehega 1948.aastal pärast poegade Mihkel jaVassili arreteerimist olid saadetud.Saaremaalt küüditati ka Juula, Lillija Hilja Väärtnõud. Isa Jaan oliarreteeritud 1944. aasta lõpus jaaasta hiljem juba surnud, jõudestalle määratud 10+5 ainult aastaGULAGis olla.

Osa küüditatutest, põhiliseltvanemad inimesed, surid juba teelvõi esimese aasta jooksul:

Pärase Piiri Georgi Heinla juba6. aprillil 1949, Võiküla PangaMaria Pärtel – 12.4.1949, Pärase

Istuvad: Tähvena Leena,süles Rehejaagu Esta(lahkunu naine ja tütretü-tar), Rehejaagu Riina jaSaare Iisa (lahkunu tüt-red), Rehejaagu Mihkelja Saare Mihkel (lahkunuväimehed).

Seisavad: vasakultesimeses reas TähvenaMihkel (vanem), Tähve-na Iisa, Ennu Mare;ülalpool – Koolielu Juri,Mardi Madis, UueluJoosep, Ennu Joosep(prillidega), TähvenaSass, Rehejaagu Volli,Tähvena Volli, TähvenaMihkel (noorem), SassiIisa, Paalijuri Ivan,Mihkli Leena, Rehejaagu

Tõnise Georg Kokk – 5.11.1949,Mõisaküla Laasuga Andrus Kolk25.9.1949, Koguva Vanatoa JaanSchmuul 4.6.1949, Kapi ReheGeorgi Rehepapp 19.2.1950,Tupenurme Vanaga Mihkel Mari-puu 1.1.1950.

Aga tagasi ei tulnud ka noore-maid: 1919. aastal sündinud Suure-mõisa Aljava Linda Ligi suri 14.3.1951 ja Akelina Ligi 27.5.1955.Tupenurme Vanaga perepoeg,1928. aastal sündinud Endel Mari-puu suri 11.9.1950. Rääkimatanendest, kes arreteeritutena oma eluvangilaagris lõpetasid.

Enamus Muhust küüditatutestviidi Novosibirski oblasti Tatarskirajooni.

Kui keegi leiab ülaltoodudandmetes vigu või on keegi mär-kimata jäänud, siis palun sellestteada anda. Eriti ootame teateidnende küüditatute ja arreteeritutekohta, kes ei elanud siis veel Muhus.

Eda Maripuutel 5345 4591 või

eda@muhumuuseum.ee

Algus eelmisel lk.

Meinart, Nurme Juula, RistikiviSenni, Nossa Liisa, Mardi Leena,Uuelu Iisa; lapsed püsti ees pare-mal: Sassi Vilma, Vanapere Veili jaUuelu Hilda (teisest reast), NurmeHermann ja Erna (esireast).

Viimases reas (katuseräästa ees)

seisavad Paalijuri Paul, Mihkli Juri,Sassi Vassel, Nurme Vassel(Mäelt), Uuemaa Vassel, SassiMihkel, eespool Mardi Liina,Tiiriki Salme, tagapool RistikiviVassel, Ennu Ivan, eespool MäeLiina, taga Mäe Mihkel (Ruttu),

Mihkli Eedi (eespool), KoolieluIisa, Nõmme Juuli (Ennult), TõniseSalme ja Tihuse Leena (paremalülanurgas).

Foto Rehejaagu perealbumistEsta Vene loal.

Nimed üles kirjutanud HeinoRäim Lõetsa tuttavate inimestekiiduväärt abiga.

Timofei Keskpaik (surn. 5. II1939) oli skulptor Ants Mölderivanaisa.

Muhulasi 80 aastattagasi: Lõetsa

Tähvena Timmumatusepildilt

Veebruarikuul 1939

7MUHULANE

Kuivastu postipunkt Kuivastu sadama poes avatud T-L 10 –18.

Asume Soonda külasvanas laudakompleksis.

TehnoülevaatusTeostame ka TRAKTORITE

ülevaatust!Tulekustuti taatlemine ja

müükAutode sisepesuAutoremontKere, veermiku ja mootori

remontVaruosade tellimineSildade reguleerimineRehvitöödKerevenituspinkDiagnostikaKlaaside vahetusMuruniidukite ja trimme-

rite hoiustamine ninghooldus

52 737 75 – alan@collester.ee

EhitusteenusedÜldehitustööd, kanalisat-

siooni- ja torutööd, elektritöödTeehöövli teenusEkskavaator-laaduri teenusJCB 4CX + erinevad kaeve-

kopad + hüdrovasarTransport (kraana + kallur)Minitraktori teenusAvant 520 + erinevad agre-

gaadidSõelutud mulla, killustiku,

liiva, paekivi ja raudkivi müükHaagiste rent50 675 02 –

paavo@collester.ee

Küttepuud:3-meetrised koos koju toomisega 20 eur/ruum. Halupuud erinevas

pikkuses, vastavalt tellija soovile. Võimalik tellida ka konteinerisselaotud küttepuid. Pakume kompleksiga küttepuude saagimis- jalõhkumisteenust

Saematerjal:Müüme kuiva saematerjali. Servamata lepa, haava, tamme, pärna,

saare ja jalaka planku ning lauda. Aialatid männist ja haavast pikkus 3meetrit. Aiapostid tammest, erinevad pikkused. Toodame vastavalttellija soovile punn- ja põrandalauda erinevatest puuliikidest. Võimaliktellida poolpalgi mooduleid kuuride ja saunade ehituseks.

Tehnika:Roomikekskavaator, kopplaadur, minilaadur, kallur-furgoon ja

metsaveoautod ja palju erinevat põllumajandus ning metsatehnikat.Meie masinaparki on lisandunud kaks uut masinat. Minilaadur Avant,mis mahub igale tööplatsile, võimalik kasutada ka siseruumides ningkahjustab pinnast minimaalselt. Masinal on palju erinevaidtöövahendeid. Kevadiseks metsseakahjustuste tasandamiseks on parimtööriist masinale paigaldatav vedrupiidega raudreha ning tasandusrest.Masina rendihind 22.-/h.Pinnase-ja kännufrees, millega on kiirelt ja efektiivselt võimalik

võsastunud või ebatasasane maa muuta murutraktoriga niidetavaksalaks. Seade sobib ka kitsaste külavaheteede freesimiseks jatasandamiseks. Meetrise läbimõõduga tammekännu pinnasega tasaseksfreesimisele kulub 5 minutit, purustab ka juured 20 cm sügavuselpinnases. Hind kujuneb vastavalt töömahule.

Haljastus:Müüme huumuserikast sõelutud mulda haljastuseks. 10 eur / tonnSõelutud muld täiteks (sisaldab kuni 1,2 cm läbimõõduga kivi) 5 eur /

tonnHobusesõnniku ja turbaga segatud kasvumuld 25 eur / tonnTänavakivi müük ja paigaldus, kivi hind alates (5.- m²)Erineva fraktsiooniga killustikud, liiv ja kruus ning graniitkillustik.Teede ja platside ehituseks freesasfalt.

Teostame:Settekaevude tühjendust, teede väljakute ja aedade ehitus.Rohkem infot: www.muhuvarahaldus.eeInfo ja tellimine:50 97 679 või 53 00 25 20.

Liiva uhkest kalapoest kirjutas 25. jaanuari Meie Maa.Kalmer Saar

Meeldiva muhulase päevakoogi võit läksJaanus Paistule

Septembrist veebruarini viis kohvik Samsara läbi „Meeldivamuhulase päevakoogi” projekti, mille jooksul tutvustasime 23 meeldivatMuhu inimest ja nende lemmikkooke. Enim hääli saanud koogiks osutusJaanus Paistu šokolaadi fondant kirsikastmega.

Jaanus kogus tulises heitluses 294 punkti. Esiviisikusse mahtusidveel Ulvi Sooäär, Aino Rummel, Riivo Oks ja Kaupo Tüür.

Eraldi äramainimist vääribkindlasti Ivo Maripuu kook„Lenini onn”, mis oli üks oma-pärasema väljanägemisega kooke,ning Kairi Roostalu šokolaadi-oakook, mille maitset kiitis kapresident Kersti Kaljulaid.

Kohvik Samsara meeskondtänab kõiki võistlusel osalenudinimesi heade retseptide jaülimeeldiva koostöö eest!

Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamisetaotlusvoor

Kohalikele omavalitsustele avanes meetmetegevuse „Puuetega inimesteeluaseme füüsiline kohandamine” taotlusvoor, mille eesmärk on tagadapuudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri26. veebruari 2018 määrusega nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsilinekohandamine”.

Tegevuse raames toetatakse puudega inimese erivajadustest tulenevateluruumi kohandamist. Avaldusega saab taotleda toetust puudegainimese erivajadusest tuleneva eluruumi kohandamiseks, sealhulgas:

* liikuvusega seotud toimingute (püsti, pikali ja istuma saamine,treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja väljaliikumine) parandamiseks, sh eluruumi sissepääsu, hoone välisukse jaeluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsuvõi piirde kohandamist;

* hügieenitoimingute parandamiseks (pesemis- ja tualetitoimingud);* köögitoimingute (toiduvalmistamine, söömine ja joomine)

parandamiseks, sh kütte, ventilatsiooni, valgustuse jmsjuhtimisautomaatika ning suitsu- ja vinguandurite paigaldamist.

Toetuste suuruse ja kohanduste arvu aluseks on puudega inimestearv kohalikus omavalitsuses. Projekti käigus kohandatakse eluruumekuni kahele puudega Muhu valla elanikule.

Muhu valla elanikel on võimalik taotleda oma eluruumi kohandamistperioodil 5. märts - 3. mai 2019 a. Kohanduste tegemiseperioodkestab vastavalt määrusele 24 kuud. Lisainfo www.muhu.ee

Taotlusi koos lisadokumentidega on võimalik esitada elektroonseltdigitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil vald@muhu.ee või postiteel (Vallamaja, Liiva küla 94701, Muhu vald, Saare maakond). Samutivõtab kohapeal taotlusi vastu valla sotsiaalnõunik Triin Valk.Lisainfo: Triin Valk, tel 459 8196 / 5664 6773, e-post:triin.valk@muhu.ee

Hellamaa raamatukogus märtsi lõpuni näitus“Millest kõneleb kalender”.

8 MUHULANE

Toimetab Anu Pallas, tel: 52 28 929, e-post: muhulane@muhu.ee

Muhulane ilmub kord kuus.Internetis www.muhu.ee

Trükkinud Saaremaa Trükikoda 400 eks.Hind 50 eurosenti

EAÕKRinsi Jumalaema Kaasani

pühakuju kogudus16. märtsil kl 10 Jumalik

liturgia.

Hellamaa Peetruse ja Paulusekogudus

23. märtsil kl 10 Jumalikliturgia.

Teenib preester Toivo Treima,tel 5635 0051; toivo@eoc.ee

Jürikuu juubilarid ja sünnipäevalapsed

Arvet Kõrv 95 (28.4)Manivald Äkke 92 (28.4)Helja Sooäär 90 (18.4)Leida Kesküla 90 (25.4)Manivald Piipuu 87 (16.4)Jutta Maltis 86 (25.4)Aino Puu 85 (22.4)Oodet Liblik 84 (26.4)Lilja Keinast 83 (18.4)Eldur Väärtnõu 81 (7.4)Rein Ling 81 (9.4)Asta Auväärt 75 (5.4)Heljo Noor 75 (15.4)Juta Peegel 75 (30.4)Aita Keerberg 70 (4.4)

Palju õnne!

KirikuteatedEELK Muhu Katariina

kogudusMuhu Hooldekeskuse kiriku-

ruumis jumalateenistused armu-lauaga:

Pühapäeval, 10. märtsil kl 14:Paastuaja 1. pühapäev Invocavit.Jeesus – kiusatuste võitja.

Pühapäeval, 31. märtsil kl 14:Paastuaja 4. pühapäev Laetare.Eluleib.

Koguduse hooldajaõpetajaHannes Nelis, tel 529 1881

hannes.nelis@eelk.ee

Aprilli Muhulase materjalid on teretulnud 30. märtsi õhtuni.

Märkus: kes ei soovi oma sünnipäeva avaldada, palume sellest märkuanda vähemalt kaks kuud enne, kuna Muhulane avaldab igas numbris mittealgava, vaid järgmise kuu sünnipäevalapsed.

Võta ühendust: Lauri KolkTel: +372 5191 2950,lauri@adrem.eewww.adrem.eeKõige ülevaatlikum info Mu-humaa kinnisvarast! Adrem Kin-nisvara tegutseb Saare maakonnakinnisvaraga juba aastast 2002!

Soovid osta -müüa kinnisvaravõi vajad hüva

nõu? * Ostan vanu vene kontaktoreid,kaitselüliteid, elektroonika trükk-plaate, KM-kondekaid, transse jmsdetaile,ostsilloskoope, raadio-jaamu, side-, mõõte-, militaar-elektroonika plokke jms. Vanaderuumide tühjendamine vanaelekt-roonikast. Tel. 5197 3129.

* Ostan korteri, maja või äri-pinna Liival. Telefon 512 3086.

* Ehitusmehed/kiviaiameistridootavad tööpakkumisi.

Tel. 5461 6512.

Saaremaa töö- jakarjäärimess 2019

Austatud tööandjad!Ootame teid osalema Saaremaa

töö- ja karjäärimessil 2019, mistoimub 9. aprillil 2019. a kl 10 –13 Kuressaare Kultuurikeskuses(Tallinna 6, Kuressaare).

Töömess on hea võimalus ette-võtet tasuta reklaamida, tutvustadavärbamistingimusi ning leidapotentsiaalseid uusi töötajaid.

Osalemine on tasuta. Messi ajalon teil kasutada laud, kuhu paigu-tada teabematerjalid jm vajalik.

Palume messil osalemisesoovist teatada hiljemalt 1.aprilliks 2019, täites registreeri-misvormi.

Kõik erisoovid, lisaküsimused jaettepanekud on oodatud:

Telefon: 45 21 888Mobiil: 53 627 917E-post:triinu.lilleparg@tootukassa.ee

Eesti Töötukassawww.tootukassa.ee

* Müüa Piiri külas kahetoalinekorter. Täpsem info telefonil 53415301. Piret.

Sihtasutus KadunudTelefon 6616776 (töötab 24/7)www.kadunud.eeKaduma läinud inimeste otsi-

misega tegelev sihtasutus KadunudOtsingufondi eesmärk on andakadunud inimeste otsinguteletäiendavat ressurssi selles osas,mida ei kata vabatahtlike pühen-dumus ning riiklikud struktuurid.

Kõik kes soovivad meid toetada,olete oodatud otsingutele. Infotleiate www.facebook.com/groups/OPEROG/

Teine võimalus otsingutest osavõtta on otsinguid rahaliselt püsi-annetusega toetades:

Saaja nimi: Kadunud SASaaja konto:EE661010220095092013 (SEB)Selgitus: pysiannetus sihtasu-

tuse tegevuse toetuseksvõi: Saaja nimi: Kadunud SASaaja konto:EE441010220248190225 (SEB)Selgitus: pysiannetus OPEROG

operatiivsete otsingute kuludeks

Anne Vaher 65 (28.4)Gaida Õunapuu 60 (20.4)Boris Luht 60 (29.4)

NAISTEPÄEVHÜÜAB TULLES...Tule osale 9. märtsil toimu-

val üritusel ja võta sõber/sõbranna ka kaasa! Üritusmõeldud kõikidele vanuse-gruppidele ja nii meestele kuika naistele, neidudele ningnoormeestele!

Ringtreening Muhu spor-dihalli jõusaalis kl 12–13.

Kaasa vahetusjalatsid,spordiriietus ja hea tuju.

Vestlustund Liiva lasteaiasaalis kl 13.30–15.30. Saabmaitsta head ja paremat.

16. märts kell 11–16Muhu PõhikoolisSaare maakonnaKÄSITÖÖPÄEV

Loeng “Muhu tikandi ajalugu”,töötoad, kevadkontsert (KÜI).

Registreeri 14. märtsiks.Täpsem teave: muhu.ee

22. märtsil kl 18 ja26. märtsil kl 10

Hellamaa külakeskusesKLASSIKOKKUTULEK 3

“Ristiisad”. Pilet 5 ja 4 eurot.

23. märtsil kl 19 KONTSERT- ÕHTUSÖÖK Koost MuhuRestos: esineb Daniel Kemish.

Pilet 35 eurot. Info ja bron. tel5693 9589, liinu@koost.ee

* Piiri Taaskasutuskeskus onmärtsis avatud R ja L 10–15.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (tasuta ööpäevaringnekriisinõustamine); palunabi.ee veebivestlused

Aasta alguses alustanud ohvriabi kriisitelefon 116 006 on mõeldud neile,kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kes onkogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Ohvriabikriisitelefonile helistamine on tasuta ning helistaja võib jääda anonüümseks.Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Need, kes ei soovi või ei saahelistada, saavad pöörduda abi saamiseks palunabi.ee lehele, kus pakutakseveebinõustamist sarnaselt telefonile ööpäevaringselt ja kolmes keeles.Ohvriabi kriisitelefoni teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet.

Saaremaa Muuseum ootab perekonnalugusidSaaremaa Muuseum kutsub üles jäädvustama 1919. aasta mässu ja EestiVabadussõjaga seotud perekonnalugusid. Muuseumi poolt korraldatudkonverents “Mässu kaudu vabasse riiki” näitas, et paljudel saarlastel jamuhulastel on siiani oma isiklik side 100 aasta taguste sündmustega.Kõik need lood on väärt jäädvustamist, sest need aitavad tollaseidsündmusi paremini mõista ja mõtestada nii täna kui 100 aasta pärast.

Saaremaa Muuseum ootab kõigi lugusid 15. septembrini aadressileLossihoov 1, Kuressaare 93810 või välkposti aadressile: muuseum@muuseum.tt.ee (alates 15. märtsist aadressile muuseum@saaremaamuuseum.ee). Kui on inimesi, kes sooviksid oma loo salvestadahelikandjale, palutakse sellest muuseumile teada anda telefonil 45 54 463või muuseum@muuseum.tt.ee / muuseum@saaremaamuuseum.ee

Kui kellelgi on fotosid või muid teemaga seotud dokumente, siis onmuuseum ka nendest huvitatud, vajadusel tehakse koopiad.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○