Nr 98 Aprill 2014

Kutsume vallarahvast kevadistele koristustalguteleRaikküla vallavalitsus kuu­lutab järgneva kuu heakorra­kuuks, mille raames kutsub kõiki üles koduümbrust koristama ning korraldab Raikküla valla elanike osa­võtul heakorratöid.

Kevadel tunneb igaüks suurt tegutsemistahtmist ja indu. Tahaks muuta kogu maailma paremaks kohaks, kõik ümb­ritseva ilusaks ja puhtaks. Ka­sutame selle energiapuhangu ära ja tegutseme!

Kevadkoristuspäevade ees­märk on korrastada valla terri­toorium, aga seeläbi panusta­me ka meie elukeskkonna ja kodanikuühiskonna arengus­se, edendame kodanikes ak­tiivset hoiakut ning tugevda­me kohalikke kogukondi.

Heakorranädalate peami­seks tunnuseks on see, et iga kogukond, ühendus või ak­tiivne kodanik saab ise otsus­tada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaa­sa kutsuda.

Seetõttu kutsub vallavalit­sus oma allasutusi, ühiskond­likke organisatsioone, kõiki ettevõtteid, korteriühistuid, kinnistuomanikke ja valla elanikke üles koristama ümb­rust ning territooriume.

Punktid heakorraeeskirjastMida soojemaks lähevad il­mad, seda rohkem pöördu­takse meie poole küsimusega: kes koristab siit või kes sealt

peaks koristama. Toon väl­ja mõned punktid meie valla heakorra eeskirjast, et leida vastus küsimusele, kes koris­tab?

Kinnistu omanik on ko­hustatud hooldama ja korras hoidma oma kinnistu, õigeaeg­selt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri­ või sideliinidesse.

Ehitise omanik on kohus­tatud korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuu­luvad elemendid, remontima või kehtestatud korras lammu­tama lagunenud ehitised.

Enamik kinnistuomanike täidab omanikukohust, hoiab hooned ja territooriumi kor­ras. Need, kes on iseendast, teistest ja oma kodukohast

lugupidavad omanikud, on juba peale lume sulamist alus­tanud kinnistute koristamist ja on seda igal aastal korralikult teinud.

Paraku on ka vastupidiseid näiteid, kellele tuleb nende kohustused meelde tuletada. Praegu on mitmeid kinnistuid ja hooneid, kus oleks vaja kohe peremehekätt.

Kogu kampaania käi­gus peab muuhulgas korda ja prahist puhtaks saama ka garaažide, kuuride ja teiste üldkasutatavate hoonete ja kinnistute ümbrus.

Talgud avalikel objektidelPraegu on kavandatud ühiste jõududega korrastada mitmed avalikud objektid nagu Tamme

külas laululava park ja bussi­jaama ümbruse haljasala. Pur­ku kandi inimesed koristavad traditsiooniliselt külaplatsi ja sel aastal ka Järvakandi mõisa kabeli ümbrust. Raikkülas pu­hastatakse üheskoos teeääri ja külaplats. Keo külas ehitatak­se roigasaeda ja uuendatakse puidust viitasid lisaks teeäär­te ja külaplatsi koristamisele. Talgukohtades pakutakse tal­gusuppi ja peetakse külakoos­olekuid.

Nimekiri ei ole lõplik ja talgute kuupäevad täpsustu­vad. Täiendav informatsioon kevadkoristuspäevadest ja ürituste ajakava on kättesaa­dav valla koduleheküljel www.raikkyla.ee.

Raikküla vallavalitsus ja­gab omalt poolt koristajatele prügikotte ja töökindaid, prügi äraveo kohta saab infot meie maa­ ja keskkonnanõunikult Tiit Oljult telefonil 486 5519. Samas on teretulnud igasugu­ne informatsioon, ettepanekud ja soovid, mis puudutavad val­la heakorda ja koristuspäevi.

Saatke meile pilte oma koristuspäevast, et saaksi­me osa, kuidas teie talgu­päev möödus. Seame üles ühise pildigalerii talgu­ ja koristuspäevadest. Naudime koos töötamist ja teeme oma kodukoha korda. Raikküla vald on elamiseks hea ja ilus koht!

Vallavanem Anne Leht

VALLA SÜNNIPÄEVAPIDUKabala koolimajas 17. aprillil

algusega kell 19.00

Tantsuks mängib ansambel VINTSilmailu tantsustuudiolt LOOTOS

Ansambel, üllatusesinejad ja lauad meie poolt.Kaasa võtta söök-jook ja hea tuju!

Et teaksime Teid sünnipäevatordiga oodata, siis kohtade ettetellimine hiljemalt 14.04.2014

kalfanne@gmail.com, telefonidel 5361 1901 (Anne Kalf),

486 5560 (vallavalitsus) või Raikküla Vallavalitsuse Facebook´i lehel.

Sünnipäevapidu on TASUTA

Info telefonidel 53 611 901 või 486 5560

Raikküla Valla Leht�

Lugemine annab mõtteainetVeebruaris sai Lipal vaba­ajakeskuses kokku Kabala kirjandusklubi, et tähistada kauaaegse Kabala raamatu­kogutöötaja Salme Halliku 99. sünniaastapäeva. Meenu­tuste kõrval jagati ka tun­nustust – parima lugeja tiitli pälvis Johanna Leier.

Õigupoolest on tal dokumenti­des eesnimeks Joanna, aga proua peab end ikka Jo­hannaks ja sestap kasutame ka siin seda nimekuju. Ta oletab, et sündi kirja pan­nes tegi kirikuõpetaja vea, kooliõpetajast isa ei taibanud kirjapilti tol korral vaadata ja kui välja anti pass, kandus nimekuju sinna edasi. Kooli­tunnistustel on kirjas ikka Johanna.

Rattaga raamatukokkuJohanna Leier sai 8. aprillil 87aastaseks ja sel päeval käis tal külas arvukalt tuttavaid. „Mind üllatas, kui paljud mind meeles pidasid. See oli väga tore päev,“ rääkis krapsakas proua.

Tervis pole teda siiani alt vedanud ja huvi ümbritseva elu vastu on jätkuvalt ergas. Umbes iga kuu­pooleteise jä­rel võtab naine jalgratta käe­kõrvale, riputab koti raama­tutega rattasarve ja läheb uue lugemisvara järele.

Kabala raamatukogu direk­tor Hele­Mai Truuts hindas Johanna puhul mitmekülgsust: ta ei laenuta üksnes ilukirjan­dust, vaid märkab väga erine­vaid raamatuid, loeb aeg­ajalt ka kultuurilehte Sirp ja teisi kultuuriväljaandeid. „Ta loeb palju, jätab meelde, avaldab arvamust ja kommenteerib loe­tut. Johanna üllatab ka selle­ga, et tal on nii palju luuletusi peas,“ iseloomustas Hele­Mai Truuts.

Johanna omakorda on ra­hul, et raamatukogus osatakse talle kirjandust nii hästi soovi­tada. Talle meeldivad kõige enam raamatud, millest saab uusi teadmisi ammutada ja elulooraamatudki on huvita­vad. Ühed viimased lugemis­elamused on Ivi Eenmaa „Elu paralleelmaailmas“ ja Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“. Lugedes ühe tuntud tegelase elulooraamatut – nime ta nimetada ei soovinud – häiris aga see, et inimene on igati tubli, aga kas on ikka vaja oma seksuaalelu maailma ette laotada. See on küll oluline elu osa, aga mõni asi võiks jääda oma teada.

Ikka lähen Johanna kodust Ummaru külas on Kabala raamatukokku um­bes kilomeeter ja see on talle jõukohane vahemaa. Meelsas­ti käib naine mitmesugustel üritustel, aga ütleb, et jalgsi küla teise serva koolimajja

minna on talle juba liiga pikk tee. Kui aga koha­le viiakse, läheb meelsasti. Viima­ti pakkus Urmas Tulvik küüti ja nii sai Lipal ära vaa­datud Indrek Taal­ma monoetendus „Sinised kilesus­sid jalas“.

Jätkuvalt on ta teinud kaasa Kabala kirjan­dusklubi suve­reisid Eesti eri paikadesse. „Mu liikumisring on nüüd jäänud palju väiksemaks, seda teeb vanadus. Va­nasti olin kohal,

kui oli huvitav näitus Tallinas või isegi Tartus, nüüd on juba Raplase minek suur asi,“ rää­kis Johanna.

Hele­Mai Truuts kiidab Johanna­suguseid krapsakaid pensionäre, kes on positiivsed ja elurõõmsad: „Seostan seda ka sellega, et nad käivad raama­tukogus ja huvituvad ümbrit­sevast elust. Taolised inimesed annavad oma ellusuhtumisega noortele eeskuju.“

Õpetajapisik on allesAastate eest töötas Johanna siinses lasteaias ja kui olid üle­vaatenäitused Raplas, küsinud mõnedki kolleegid, mis värvid või paberid teil küll on, et teie laste tööd on nii huvitavad. Töövahendid olid ikka sama­sugused, nagu tollal saada oli, aga küllap oskas juhendaja väikeste autorite loovuse väl­ja tuua. Tema kätte on jäänud mõned toonased joonistused. Vaatasime neid ja tänagi leiab Johanna, et lasteaialapse kohta on need kenasti tehtud.

Õpetajasoon on temas täna­seni säilinud. Kui külla tuleb maavanemast lapselaps Tiit Leier oma lastega, siis Tiidu­ga poliitikast ei räägita. 8aas­

tase tüdruku­ ja 10aastase poisi jaoks on aga vanavana­emal voltimisraamat ja pliiat­sid valmis pandud. Välja on kirjutatud ka mõistatusi ja „lapsed imehästi lahendavad neid“.

Lemmikuks on kevadAnnumäe talu aias õitseb roh­kelt lumikellukesi, tuulekojas sirguvad tomati­ ja kapsatai­med. Niipea, kui võimalik, hakkab proua tasapisi õues toimetama. „Nüüd kulub mul palju rohkem aega selleks, mis vanasti sai tehtud päeva­ga, aga ma ei kujuta ette, et ma midagi ei tee,“ ütles Johanna. Aastate eest ei oleks ta osanud öelda oma lemmikaastaaega, aga nüüd on selleks kevad, „sest nii ilus on, kui valgust on rohkem ja päevad pikad“.

Kahjutundega räägib Johan­na muutustest maaelus. „Valus on lugeda, kui jälle pannakse mõni kool kinni. Mis küll on valesti, et nii läheb ja elu maalt kaob?“ küsib ta nõutult.

Proua on rahul, et tema on juba pensionär ja ei pea mu­retsema töökoha pärast. Eesti riigi juhtimise kohta ei anna ta must­valgeid hinnanguid ega kipu ütlema, et kas me sellist Eestit tahtsime, kuigi vahel mõtleb mõne otsuse puhul, miks küll nii tehti. Kokku­võttes tõdeb ta, et ega riigi­juhtidel kerge pole. Praegune olukord Ukrainas ja Venemaa ambitsioonid teevad aga mu­relikuks.

Johanna Leieri elus on olnud halvemaid ja paremaid päevi. Mälestusi pole ta oma tarbeks kirja pannud, kuigi oleks nii mõndagi meenuta­da. Saaremaalt Laimjala valla Randvere külast pärit naine kolis pärast 1949. aasta küüdi­tamist mandrile, et tagasihoid­liku kolhoosnikuna märkama­tult elada. Kabala­mail on ta teinud oma elutöö ja sellest on siin ilusad jäljed.

Reet Saar

Johanna Leier on mitmekülgne lugeja. Foto Reet Saar

XXIX MEMME-TAADI SUVEPIDU AASTARING 31. mail Raplas

Rongkäik algab kell 15 lastepargist, järgnevad tantsud-laulud Tammemäe laululaval

Raikküla Valla Leht �

Koolivaheaja päev Helsingis oli imetore

Ainenädalad rikastavad koolielu

Valmistusime kevadpühadeks meisterdades

Õppeaasta algul sai vastu võetud otsus, et kevadisel koolivaheajal teeme õpilas­reisi Helsingisse. Seekord­seks reisisihiks oli Fazeri te­has ja meremaailm Sealife.

Reis algas 19. märtsi vara­hommikul kell 6 kooli juu­rest. Sadamas ootas meid giid, õpetaja jagas laevapile­tid ning kohe ruttasime par­dale. Laevasõit oli väga tore ja 2,5 tundi möödus kiiresti. Helsingi sadamas ootas juba buss, mis viis meid linnaga tutvuma.

Sõidu ajal tutvustas ja näi­tas giid linna vaatamisväär­susi, jalutasime keskväljakul, tutvusime kaljukirikuga, kuu­lasime orelimuusikat suures võimsas peakirikus. Need hooned kõik olid nii ilusad, suured ja uhked. Külastasime ka Soome panga muuseumi.

Korraga oligi kell juba nii kaugel, et algas sõit Fazeri te­hasesse. Juba õues oli tunda mõnusat ja magusat lõhna. Kõigepealt tutvustati meile tehase ajalugu ja vaatasime filme. Siis aga saabus kõige parem osa – meid viidi trepist

alla ja varsti olime kohas, kus kõik said süüa neid komme, mida tehases valmistatakse.

Hakkasime ruttu komme hävitama, aga varsti oli kõigil juba paha olla, sest komme oli palju ja kõike tahtsime proovi­da. Külastasime ka tehase poo­di, kus hinnad olid soodsad ja kommide valik suur. Tehasest lahkudes sai igaüks kaasa kin­gikoti, kus sees oli komme ja isegi kotike koorikleivaga.

Fazerist sõitsime taga­si linna ja läksime Sealife´i meremaailma. Seal oli nii­nii äge, sest sai näha neid kalu ja

veeloomi, keda oma silmaga kunagi ei olnud näinud!

Päev lõppes vaba ajaga suures ostukeskuses. Veel tutvusime helilooja Sibeliuse mälestusmärgiga ja oligi sa­dam ning minek laeva.

Tallinna ja lõpuks koju jõudsime juba südaöösel. Reis Helsingisse oli lõbus ja meel­dis väga, sest sai käidud huvi­tavates ja põnevates paikades. Kõik kaaslased olid sõbrali­kud ja toredad!

Anu, Marili, Marleen ja Keiti

Kabala koolis on juba mit­meid aastaid tavaks ainenä­dalate läbiviimine, et muuta õpilaste koolipäevad huvita­vamateks ja anda lisatead­misi õpitavates ainetes.

Tänavune III veerand lõppes emakeelenädalaga, kus igal hommikul olid luuletuste lu­gemise minutid ja valmisid ilusate eestikeelsete sõnadega plakatid. Veerandi viimasel

päeval, mis seekord langes kokku emakeelepäevaga, toi­mus aktus, kus tutvustasime Kristjan Jaak Petersoni elu­lugu ja seda, miks just tema sünnipäeval peetakse emakee­lepäeva, õp Signe luges luule­tust ja lauluringi lapsed laulsid emakeelele pühendatud laulu. Ka veerandi lõpuviktoriini tee­maks oli emakeel.

IV veerand algas kesk­konnanädalaga. Kuulati TÜ

doktorandi loengut „Lindude kohastumused“, VIII ja IX klassi õpilased käisid õppepäe­val „Vesi meie ümber ja sees“ Kohila Keskkonnaharidus­keskuses, Eesti Maaülikooli õppeprogrammi „Elus teadus“ raames toimusid töötoad, mida juhendas Kristi Parro.

Ees ootavad veel tervise­ ja muusikanädal, nõiapidu, emadepäevale pühendatud perepäev, reis RMK õppe­

radadele, algklasside teatri­külastus. Külla on tulemas teadusbuss, ilusat tähistaevast saab näha ja tundma õppida teleskoobi abil.

Kui heita pilk õpetajate toas olevale kalenderplaanile, siis aprill ja mai on täis põnevaid sündmusi. Loomulikult ei tohi unustada ka seda, et ees oota­vad tasemetööd ja eksamid.

Koidu Pettai

Peagi on kevadpühad ja pü­hade ootuses toimuski selle­kevadine meisterdamise õh­tupoolik koos vanematega.

3. aprilli õhtul kell pool kuus tulid õpilased koos vanema­tega kooli ja algasid vahvad meisterdamistoad. I klassi õpetaja Hele õpetas tegema väikest kasepärga, mida saab vaasi panna ja lasta lehte min­na. Saime pärga kaunistada sulgede ja pajuutudega. Selles töötoas saime maitsta ka kase­mahla.

II klassi õpetaja Kaia õpe­tas tegema kahte moodi libli­kaid ja soovijad said endale meisterdada printsessikroo­

ni. Paberist liblika voltimine meeldis kõige rohkem, sest see oli hästi lihtne ja õnnes­

tus väga hästi. Teine liblikas valmistati pesulõksust ja sul­gedest. III ja IV klassi õpetaja

Anu õpetas riidest tulpi val­mistama. See oli päris keeruli­ne, sest riide traageldamine oli raske, aga kui see töö tehtud oli, siis edasi läks juba lihtsa­malt. Tulbid tulid väga ilusad.

Muusikaklassis juhendasid õpetajad Anu ja Salle paberist lillekettide ja lõngast tibude tegemist. Paberist lillekettide valmistamise juures saime ka õmblusmasinaga õmmelda, sest lilled ühendati õmblus­masinaga.

Õhtu oli lõbus ja põnev! Tulge kõik alati meisterdama!

Marliis Siniallik ja Hardi Voomets

IV klass

Raikküla Valla Leht�

Saneerimisest2011. aastal sõlmisid rahandus­ministeerium ja Raikküla valla­valitsus riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu, mille ko­haselt eraldas riik vallale tulu­baasi stabiliseerimise toetust 99 300 eurot tekkinud võlg­nevuste tasumiseks ning uute võlgnevuste vältimiseks.

Vallavalitsus kohustus ka­sutama toetust vastavalt kinni­tatud saneerimiskavale kuni 31.12.2015. Aastatel 2011 ja 2012 tasusime kõik kohustused tähtaegselt ning uusi tähtajaks tasumata kohustusi ei tekkinud. Põhitegevuse tulude suure­nemine 2012. a ja 2013. aasta esimeses kvartalis ja kulude kokkuhoid tagasid likviidsete varade suurenemise. Vald suu­tis finantsplaani järgida, 2013. aastal investeerisime omava­hendite arvelt.

Tagasivaade eelmisse aastasse Kevadel 2013 asusime läbi­rääkimistesse rahandusminis­teeriumiga saneerimise lõpetamiseks. 21. augustil otsustas vallavolikogu taotle­da 29.07.2011 sõlmitud lepin­gu ennetähtaegset lõpetamist. 18. septembril 2013 otsustas­ki rahandusministeerium, et Raikküla vald on saneerimis­

kava ja lepingutingimused täitnud ning lõpetas riigieel­arvelise kasutamise lepingu ennetähtaegselt.

2013. aasta laekusid põhite­gevuse tulud summas 1 250 300 eurot. Eelarve tulupool täitus hästi ning aasta jooksul kinni­tati volikogus kaks lisaeelarvet. Seisuga 31.12.2013 täitusid Raikküla valla eelarve põhi­tegevuse tulud 100%. Maksud laekusid 102,4%. 2013. aasta põhitegevuse kulud olid sum­mas 1 170 600 €. Põhitegevuse tulem oli positiivne summas 79 700 €. Maksime tagasi va­rasemaid laene summas 82 900 eurot. Seisuga 31.12.2013 oli likviidsete varade jääk 215 400 eurot.

Tänavune eelarve2014. aasta eelarve kinnitas vallavolikogu 27. veebruaril. Oleme oma endistest viga­

dest õppinud konservatiivsust tulude planeerimisel. Tulude tõusu me selleks eelarveaas­taks ei planeerinud. Eeldatust suuremate tulude puhul on ala­ti võimalik aasta keskel vastu võtta lisaeelarve ja jagada siis juba niiöelda reaalset tulu.

Eelarves on planeeritud põhitegevuse tulud summas 1 229 900 (võrreldes eelmise aasta lõpliku eelarvega on vä­henemine1,6%). Valla peami­sed tuluallikad on maksutulu (laekub peamiselt üksikisiku tulumaksuna ja maamaksu­na), toetused tegevuskuludeks (peamise osa toetustest moo­dustavad riigieelarve eral­dised nagu õpetajate palgad, sotsiaaltoetused jms) ja lisaks keskkonnatasu maavarade kaevandamise eest.

Põhitegevuse kulud on pla­neeritud summas 1 211 200 €.

Oleme kulud kavandanud summas, mis on vajalik se­niste tegevuste jätkamiseks, kuid plaanime ka mitmeid uusi. Suuremad projektid on „Pakamäe maastiku kaitseala matkaradade ja juurdepääsu­tee hooldamine“ (KIK + KOV summas 8100 €), noortekes­kuse projekt „Riskilaste toe­tusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ (noorte­keskuste ühendus + KOV summas 3700 €). Samuti oleme ette näinud summad valla osaluseks hajaasustuse veeprogrammis.

Endiselt on planeeritud eelarves reservfond summas 12 300 eurot, mida muu hulgas saab kasutada projektide kaas­finantseerimiseks, et toetada MTÜ­de projektide kirjuta­mist ja saada seeläbi fondidest toetust. Erinevalt eelnevatest aastatest oleme tänavu kooli eelarvesse juba sisse arves­tanud 1000 € projektide oma­osaluseks.

2014. aasta eelarves ka­vandatud investeeringud on summas 149 000 €, mida ka sel aastal planeerime katta omavahenditest.

Soovijad saavad Raikkkü­la valla 2014. aasta eelarve ja seletuskirjaga täpsemalt tutvu­da valla kodulehel.

Vallavanem Anne Leht

Valla eelarve hoiab konservatiivset joont

31. märtsil käisid Kabala kooli õpilased Kohila güm­naasiumis keskkonnanädalat pidamas. Esmalt tutvusime kooliga, mis tundus üsna hu­bane. Pärast seda suundusime füüsikaklassi, kus meile räägi­ti veest ja kui tähtis vesi meie elus on.

Edasi saadeti meid bio­loogiaklassi. Bioloogiaõpeta­ja rääkis samuti veest ja näitas katset, kui hästi imavad kapil­laarid vett.

Geograafiaõpetaja rääkis meile Läänemerest, Surnume­

rest ja Atlandi ookeani sool­susest. Panime igasse purki teatud koguse soola, nagu pa­beril kirjas ning saime teada, kui soolased need mered on.

Hiljem läksime keemia­klassi. Seal tegime pauku ja destilleerisime vett. Viimaks läksime tagasi füüsikaklassi, kus meid õpetati tempera­tuurimasinat käsitlema. Õues mõõtsime õhu­, mulla­ ja jõevee temperatuuri. Panime kõik näidud kirja, viisime as­jad klassi ja ja sõitsime tagasi kooli.

4. aprillil räägiti meile puudest, kuidas saada teada puude vanust, milliseid puid tuleb maha võtta ja miks. Pil­dil näidati maailma vanimat puud, mis on üle elanud mitu põlengut. Nägime ka mõõte­riista, millega saab mõõta puude vanust. See oli üpris huvitav ja uus minu jaoks. Üldiselt olid mõlemad päevad väga toredad, kuigi esmapil­gul tundus igav.

Liisa Riidak IX klass

Pidasime keskkonnanädalat

Raiküla valla investeeringud 2014. aastalPlaneeritav tegevus / Summa eelarves eurodesPurku koolimaja soojustus ja trepi remont 10 300Kabala koolimaja pööningu soojustuse projekt 700 Kabala Lasteaia aia ehitus 5300 Kabala LA-PK peasissekäigu ja tuulekoja remont 3800 Koolimaja katuse ehitaja vaegtööde teostamine 1200 Raikküla Keskuse tee remont 19 600 Ummaru-Ummaru farmi tee remont 15 100 Valli-Mõisataguse tee remont koos truubi ehitamisega 12 200 Lipa-Lipametsa-Raikküla tee remont 28 600 Ummaru-Rapla-Märjamaa tee remont 47 400Kabala mõisa katuse projekt 4500

Nõmmküla külas Saara katastriüksusel

geoloogilise uuringu loa taotluse

kohta arvamuse avaldamisest

Raikküla Vallavolikogu arutab 24. aprilli istungil geoloogilise

uuringu loa taotluse kohta arvamuse avaldamist. Taotluse dokumentidega saab tutvuda

Raikküla valla kodulehel:Avalik teave

– Dokumendiregister - Raikküla vallavalitsuse

dokumendiregister Amphora.

Raikküla Valla Leht �

Tervisekaardiga ujumas käi­mine on paljudele meie valla elanikele juba tuttav teema. Koosviibimisel vallavalit­suses otsustati, et aasta esi­meses pooles saab ühe korra kuus tasuta ujuda veel nii aprillis kui mais. Sügisesed plaanid saavad paika tõenäo­liselt suve lõpuks. Ära lase soodsat võimalust käest!

Tavapärasest rohkem saab terviseüritusi nautida südame­nädala ajal 21.–27. aprillil. Esmaspäeval, 21. aprillil ootame kõiki Kabala Spordi­majja üldtreeningule treener Maarika Sale juhendamisel. Maarika on lapsi ja naisi spordi­majas juba treeninud, seekord on võimalus kaasa lüüa ka meestel. Kabala Spordimaja paneb väikese auhinna välja igale mehele, kes esmaspäe­vases trennis kaasa teeb.

Teisipäeval, 22. aprillil toimub õhtuorienteerumine. Orienteerumisklubi Orvand rajameistrid ja ajavõtjad oota­vad starti kõiki, sõltumata varasemast kogemusest. Kuni 10aastased lastakse rajale koos täiskasvanuga. Noore­matel ja natuke vähem koge­nenumatel võiks olla laetud

akuga mobiiltelefon igaks ju­huks taskus.

Traditsiooniline Paka mäe jooks toimub neljapäe­val, 24. aprillil. Juhendi koos kogu tähtsa infoga leiad Ka­bala Spordimaja kodulehelt www.kabalasm.ee. Samal päe­val toimub ka Purkus mälu­mäng. Lisaks traditsioonilise­le osale on Ester Luik kokku pannud spetsiaalse tervise­teemalise küsimuste ploki.

Jooksjate transpordiks on sellel päeval käigus eraldi bus­siliin: 16.35 Purku; kell 17.00 Rapla (Karmani poe parkla); kell 17.35 Lipa ja kell 17.40 Kabala. Kell 20.00 sõidab buss samade peatustega tagasi.

Reedel, 25. aprillil on kõik 7–17aastased noored oodatud Kabala Spordimajja pallimängude võistlusele.

Otsi kokku viieliikmeline võistkond ja tule võta vastaste­ga mõõtu. Info, milliseid män­ge mängitakse ja kuidas võitja selgitatakse, leiad spordimaja kodulehel olevast juhendist. Kes pallimängu võistkonda ei mahu, saavad sõita Märjamaa ujulasse. Südamenädala raa­mes aitab tellitud buss ujuma ka neid, kellel oma transporti pole. Bussipileti raha on vaja varuda 2 €. Bussiring: 18.00 Purku, Raikküla 18.10, Lipa 18.15, Kabala 18.20.

Laupäeva, 26. aprilli hommikuks saab kirja pan­na aja masööri ja/või juuk­suri juurde. Masöör Elina Ruut võtab vastu kokku 8 inimest. Igale kliendile on ar­vestatud pool tundi. Juuksur Mare Kalmet arvestas juukse­lõikuse ajaks naistel 30 minu­tit ja meestel 20 minutit. Ar­vestatud on, et juuksur töötab spordimajas kokku neli tundi. Juuksur palus teatada, et esi­mesel korral toimub ainult juukselõikus. Keerulisemaid protseduurde, mis vajavad pesemist, sel korral ei tehta. Palun registreeri end ja tule juukselõikusele pestud peaga. Eelregistreerimine massööri

ja juuksuri juurde on kohus­tuslik.

Kevad on kindlasti see aeg, kui paljud võtavad hoo­gu, et alustada treenimist. Laupäeva, 26. aprilli hom­mikul kell 10.00 räägib Ka­bala Spordimajas oma loo Martin Osmin. Mees, kes Rapla kandist pärit, elab ja töötab praegu Tallinnas. Tema saavutatuni paljud ei küündi: ta on iseseisvalt treenides teinud läbi ettevalmistuse, et läbida 42 km ja 195 meet­rit. „Minu esimene maraton“ võiks olla Sulle huvitav ja inspireeriv lugu kuulata.

Pühapäeval, 27. aprillil sauna! Täpselt keskpäeval läheb liikvele Tamme külas parvesaun. Kokku on sõidu­vahendis 25 kohta. Palun eel­registreerida.

Hea sõber! Tervis on täh­tis! Paraku saadakse sellest aru alles siis, kui mõni ker­gem või ka keerulisem tõbi kimbutamas. Leia aega puhata ja sportida, siis oled ka terve. Kohtumiseni!

Tarmo Rahuoja,Kabala Spordimaja

Südamenädala kava

Laupäeval, 29.märtsil korral­dati Lipal Raikküla Valla Vabaajakeskuse ruumides juba teist korda kohaliku kabeentusiasti Ülo Pailki mälestusele pühendatud kabeturniir.

Eesmärk oli pakkuda rah­vale võistlemisvõimalust ning selgitada parimad meeste, naiste, noorte ning oma val­la mängijate hulgast. Turniiri koosseis oli korralik: 17 osa­võtja hulgas lõid lisaks meie maakonna mängijatele kaasa tugevad Tartu mehed: eelmise aasta võitja meistrikandidaat Algo Laidvee ning meister Enno Eerma. Naiste hulgas osales Eesti tugevaim nais­

kabetaja, suurmeister Kaari Vainonen.

Turniiri avamisel tervi­tasid mängijaid vallavanem Anne Leht, volikogu esimees Anne Kalf, Ülo lesk Ainu ning vend Aimur Pailk.

Võitjate väljaselgitami­seks mängiti turniiril 7 vooru ajakontrolliga 10+10 minutit. Pärast kompromissituid par­tiisid olid viie tunni järel tule­mused selged.

Meeste hulgas saavutas esikoha meister Enno Eerma 13 punktiga (võit andis 2 , viik 1 ning kaotus 0 punkti).

Teiseks tuli 11 punktiga Algo Laidvee ning kolman­daks jäi 8 punktiga Aimur

Pailk. Aimuril oli ülejäänud 8 punkti kogunute hulgast pa­rim koefitsient.

Naistest võitis suurmeister Kaari Vainonen 11 punktiga, teine oli Elve Pailk 9 punk­tiga ning kolmas Heli Tulp 6 punktiga.

Parima noormängija au­hinna võitis Joel Düüna 6 punktiga ning parima Raik­küla valla mängija au pälvis Ilme Luks samuti 6 punkti­ga.

Turniir oli hästi korral­datud, möödus mõnusas ja sõbralikus kabeõhkkonnas.Voo­rude vaheajal võisid mängijad end kosutada kohvi ning kohvi­kõrvasega. Lõunavaheajal said

mängijad oma jõudu taastada maitsva seljankasupiga.

Turniir sai teoks tänu Raikküla Vallavalitsuse, Raik­küla Farmer OÜ, Kumma küla ning Lipa küla seltsingu toetu­sele.

Võistluse võitjad Enno Eerma ning Kaari Vainonen jätsid oma tänusõnad Uku Masingu muuseumitoa küla­listeraamatusse. Kõik mängi­jad olid tänulikud toreda võistluse eest ning avaldasid lootust kohtuda samas kohas kabelaudade taga ka järgmis­tel aastatel.

Kohtunik Olavi Pai

Raikküla II kabeturniir „Meenutades Ülo Pailki“

Raikküla Valla Leht�

Alo Heinsalu,Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Euroopa Parlamendi valimi­sed toimuvad Eestis 25. mail. Kümme aastat Euroopa Liitu kuulnud Eesti kodanikud va­livad kolmandat korda need kuus saadikut, kes järgneval viiel aastal Eesti sõnumi Eu­roopasse viivad.

Euroopa Parlamendi vali­miste suurim muutus võrrel­des viie aasta taguse ajaga on avatud nimekirjade taas­kasutuselevõtt. Teisisõnu, valija annab hääle talle meele­pärasele kandidaadile. Kui kandidaadi erakond kogub üldkokkuvõttes samuti nii palju hääli, et nad saavad oma esindaja Euroopasse läkitada, saab mandaadi just see kandi­daat, kes kogus kõige enam hääli. Vahet ei ole, kas ta on asetatud partei siseselt nime­kirjas esimesele või 12. posit­sioonile.

Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui

enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest man­daadi saab sellest nimekirjast häälte arvult järgmine kandi­daat.

Üksikkandidaadid on Eu­roopa Parlamendi valimistel justkui ühe kandidaadiga era­konnad, kes võistlevad hää­le eest kõrvu erakondadega. Näiteks võiks tuua 2009. aasta valimised, kus Indrek Tarand oleks võinud häälte arvu järgi veel teisegi mandaadi saada, kuid üksikkandidaadina ei olnud tal mõistagi võimalik kedagi kaasa võtta. Samuti ei saa üksikkandidaat endale määrata asendusliiget. Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksik­kandidaat.

Hääletada saavad Eu­roopa Parla­mendi vali­mistel Eesti

kodanikud ja ka kõik Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.

Euroopa Parlamendi vali­mised toimuvad maikuu vii­masel pühapäeval. Võrreldes eelmiste kordadega on vali­mispäev nihutatud varase­maks. Hääletaja jaoks on see mugavam, puhkused ei ole veel alanud, töine ja asine mõtteviis paneb tegutsema ja kaasa mõtlema.

Neile, kes aga siiski vali­miste pühapäeval jaoskon­da minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks.

Kümme päeva enne vali­mispäeva ehk 15. maist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 21. maini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades: 15.–18. maini toimub hääletamine maakon­

nakeskustes ning 19.–21. mai­ni on avatud kõik jaoskonnad. Valimispäeval saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hää­letamiskasti tellida ka koju.

Euroopa Liit oma 28 liik­mesriigiga on kirju organisat­sioon. Kui Eestis saab kandi­deerida alates 21. eluaastast, siis näiteks Austrias ja Prant­susmaal tohib kandideerida 18aastane, Itaalias ja Kreekas alles 25aastane EL­i kodanik. Eestis valimiskünnis puudub, kuid pooltes EL­i riikides on see olemas, jäädes 1,8% ja 5% vahele. Belgias, Kreekas, Küprosel ja Luksemburgis on hääletamine kohustuslik. Ja isegi valimispäevad on eri­nev – hollandlased ja ühend­kuningriigi elanikud saavad oma valiku teha juba 22. mail. Meie valimispäev on püha­päev, 25. mai!

Lastekaitsepäeva tähistame Laste ohutuspäevana

Koht: Kabala mõisaplatsaeg: 1. juuni algusega kell 12

päevakavas: kohale tulevad erinevad organisatsioonid (politsei ja maanteeamet), esineb We Dance tantsustuudio, päev pakub

nii uusi teadmisi kui ka võistlusi ja auhindu.Korraldavad: Raikküla valla anK,

Kabala lasteaed-põhikool ja Kabala spordimaja Buss viib soovijad purkust ja Raikkülast Kabalasse ja toob tagasi.

Jälgige edasisi kuulutusi!

Maikuu viimasel pühapäeval valib Eesti Euroopa Parlamenti

Raikküla Valla Leht �

2�. aprillil on ohtlike jäätmete kogumisring

Minu silma on jäänud pere­meheta ehitised, mis on kõigile avatud. Osad neist lagunevad ja on lausa vari­semisohtlikud.

Ei ole enam palju jäänud las­te suvevaheajani, kui neil on aega rohkem ja nende mängu­maa avardub. Peremehetud objektid hakkavad silma nii vandaalidele kui lihtsalt põ­nevuse otsijatele. Kahjuks ei ole harvad juhud, kui nii­moodi õnnetus juhtub. Eriti just lapsed ei mõtle sellele ja meil, täiskasvanutel, on ko­hustus selliseid olukordi väl­tida. Poollagunenud hoonetes

turnides võib jääda varingu alla ja see võib lõppeda väga kurvalt. Samuti soodustavad vargusi hoonete ja kodude ümber vedelev metallikola ja autovrakid. Vanadesse hein­tesse või risusse visatud tikk või koni lahvatab kiiresti suu­reks põlenguks. Kui on vali tuul, võib tuli haarata ka lä­hedal olevad teised ehitised ja võib juhtuda nii nagu ütluses, et sauna pani, küla läks. Tahan meelde tuletada, et iga peremees on oma hoone ja vara eest vastutav. Tal on kohustus kindlustada objekt nii, et võõras ei saaks sinna vabalt sisse marssida. Küü­

nidele, kuuridele tuleb ette panna uksed ja lahtised aknad sulgeda. VabatahtlikkusestKevad on ka suurpuhastuse aeg ja vabatahtlikud tõttavad, rehad­ labidad käes, talve jook­sul tekkinud saasta rookima. Ka politseil oleks tarvis abikä­si. Mitte majaümbrust korista­ma, sest sellega saame me ise hakkama. Me ootame tublisid vabatahtlikke appi ennetusüri­tustele, tegelema nii laste kui täiskasvanutega; arvutispetsia­liste, kes abistaksid näiteks infovoldikute väljatöötamisel või mõne muu eluala ja oskus­tega kodanikke, kes soovivad

panustada kodukoha turvali­susesse.Hakkajamad saavad täiendada ka meie tublide abipolitseini­ke ridu. Kui Sul on veidi vaba aega ja tahtmist midagi head ja kasulikku teha, siis mõt­le kindlasti vabatahtliku töö peale. Kui tahad tulla abista­ma politseid, tule politseijaos­konda kohapeale või võta allakirjutanuga ühendust tele­foni või meili teel (489 2929, elle.tikki@politsei.ee). Samu­ti võib ka vanal heal moel liht­salt kirja saata.

Rapla konstaablijaoskonna piirkonnavanem Elle Tikki

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatudRapla Maavalitsus annab teada, et alates 2. maist 2014 algab hajaasustuse pro­grammi taotluste vastuvõtt Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala vallas.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiir­kondades elavatele lastega peredele tagada head elutingi­mused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkon­dades.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist maja­pidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning auto­noomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regionaalministri 18.03.2014 nr käskkirjast nr 1­4/57 „Haja­asustuse programm” mis on

kättesaadav Rapla Maavalit­suse veebilehel https://rapla.maavalitsus.ee/et/hajaasustuse­programm.

Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vasta­vad taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärg­sele vallavalitsusele 2. juu­liks 2014.

Lisainformatsioon: Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila, Märja­maa, Raikküla, Rapla ja Vigala vallavalitsusest.

Peremeheta objektid on ohu allikad

Pühapäeval, 27. aprill toi­mub Raikküla vallas ohtlike jäätmete ning elektri­ ja elek­troonikaromude kogumis­ring.Olmejäätmeid ja vanu rehve vastu ei võeta!

Ohtlikud jäätmed on:Kasutatud õlid, muud kütused, õlifiltrid ja õlipakendid, värvi-, liimi­ ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega määrdunud töövahendid, la­hustid, nagu näiteks tärpentin, atsetoon ja tehniline bensiin, taimekaitse­ ja putukatõrjeva­hendid ning nende pakendid,

vanad akud ja akuvedelikud, patareid, leeliselised pesu­ained, happed, kemikaalid, fotokemikaalid, kasutamata jäänud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted, elavhõbeda­kraadiklaasid, päevavalgus­lambid (säästulambid), tule­kustutid.

Elektri­ ja elektroonikajäät­med on:Külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimasead­med, ventilaatorid, tolmuime­jad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad, raalid, sülearvutid, telefonid,

mobiiltelefonid, automaat­vastajad, printerid, raadiod, televiisorid, videokaamerad ja ­magnetofonid, muusikariistad, luminofoorlampide valgus­tid, sirged luminofoorlambid, kompaktlambid, elektritööriis­tad (va suured paiksed tööstus­likud tööriistad).

Kogumisautode peatuspai­gad ja ajad on järgmised:KELLAAEG/PEATUSKOHT9.30–10.00 Koikse teeristis10.30–10.45 Lipa külas koolimaja juures11.00–11.15 Raikküla külas klubi juures

11.35–11.50 Purku külas bussijaama parklas

NB! Kellaajad võivad nihku­da, seega peaks varuma veidi­ke aega ja kannatust. Palume kogumisringil jäät­med isiklikult üle anda.

Projekti viib läbi MTÜ Kesk­Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Raikküla Vallavalitsus. Lisainfo KEJHK telefonidel: 38 52 175; 38 52 200 või 486 5519

Projekti rahastab SA Kesk­konnainvesteeringute Keskus.

Mälestame lahkunuidVäino EsnarPeep Pärna

Hannes PaatSulo Luik

Peeter Rekkaro

Raikküla Vallavalitsus

Raikküla Valla Leht�

Trükitud Saku trükikojas Rebellis Tiraaž �20

Toimetaja REET SAARreetsaar@hotmail.com, 5557 5936

Raikküla Valla LehtVäljaandja Raikküla Vallavalitsuswww.raikkyla.ee

Kõigile sünnipäeva­

lastele päevi pikki,

ilusaid, aastaid palju ja toredaid!

Märts

87Ella Laimets

86Helju Kuusik

85Helbe Lossmann

82Laine Väli

81Laine Talistu

80Koidula Kingsepp

Salme LaubeEino Haasmaa

August Viin

75Helju Väli

70Anne RekkaroHillar Eendla

65Hilja Hakman

Laine IirArvo LepikoAnts Kallion

Aprill

87Joanna Leier

Salme Ljubimova

86Asta Vaiksaar

85Maimu Luhari

Aino Koplimets

81Valentine Tamberg

80Helbe Verbenko

75Elju Liiva

70Evi Altmets

65Ahto Satsi

Raikküla Vallavalitsus

Siia ilma sündisid

Ramsen PregelRosali PielbergHenri Piirmets

Raikküla vallavalitsus

Elektriboilerite puhastamine, hooldus ja remont.

5699 9594 www.mehaanikud.ee

Rapla kirikJumalateenistused pühapäeviti kell 12.00

Piiblitunnid kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval kell 17.00 pastoraadi inglisaalis

Misjonitunnid kuu teisel ja neljandal laupäeval kell 12.00 pastoraadi inglisaalis

Laupäeval, 3. mail alates kell 9.00 “Teeme ära” talgupäev pastoraadi juures

PühadenädalalSuurel Neljapäeval, 17. aprillil kell 17.00 jumalateenistus

Suurel Reedel, 18. aprillil kell 12.00 jumalateenistus

Ülestõusmispühal, 20. aprillil kell 7.50 pasunakoori äratusmäng kiriku tornist;

kell 8.00 jumalateenistus, pasunakoor ning Juuru ja

Rapla koguduse ühendatud segakoor;

kell 12.00 perejumalateenistus, pühapäevakooli lapsed;

kell 9.30-15.00 koguduse käsitööringi kevadine näitusmüük pastoraadis koos loosilaua ja Logose raamatuletiga, inglisaalis kohv, koogid ja pühademunad

Samaaria koda Valli külasJumalateenistused kuu teisel pühapäeval kell 15.00

Nelipühal, 8. juunil kell 15.00 Samaaria koja 20.aastapäeva tähistamine

Kehtna Peetri kirikJumalateenistused kuu viimasel pühapäeval kell 15.00

Pühapäeval, 29. juunil kell 15.00 Peetri kiriku 160.aastapäeva jumalateenistus, jutlustab peapiiskop Andres Põder

KÜTTEPUUDE MÜÜK

Tel 51 52 789

runno72@hot.ee

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel

50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee

RAIKKÜLA VALLA IX KäSITööPäEV

3. mail kella 10–17 Lipal vabaajakeskuses

TIFFANI TEHNIKA KOOLITuS JA ÕPITubA

Osaleja valmistab kunstnik Tarvo Aro Meti juhendamisel oma kujundatud värvilise klaaspildi.

Osalustasu on 15 €, mis sisaldab materjale ja jootekolbide kasutamist.

Registreeri osalemiseks: Hele­Mai Truuts 486 5577; 511 5390; Anne Kalf 536 11901

EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduses

Teenused erametsaomanikule:Metsakinnistute ost.Raieõiguse ost.Metsa ülestöötamine ja vedu.Metsamajandamise kavadekoostamine TASUTA.

Teave e-post: info@metsaamet.ee,tel 5615 0680, Karl Lister

<

<

<

<