OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti … · 2020-06-16 · Protsessi paremaks läbipaistvuseks ja kontaktpunkti tegevuse vastu usalduse suurendamiseks tuleks kaebuse

OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse

uuring

Miltton

Tallinn Juuni 2020

2

SISUKORD

EESSÕNA JA KOKKUVÕTE .................................................................................. 4 FOREWORD AND SUMMARY .............................................................................. 7 SISSEJUHATUS ................................................................................................... 10 1. RIIKLIKUD KONTAKTPUNKTID NING NENDE OLULISUS .......................... 10

1.1 OECD suunised, kontaktpunkt ja ülesanded ...................................................... 10 1.2. Riikliku kontaktpunkti toimimine teiste riikide näitel ........................................ 12 1.3. OECD kontaktpunkti olulisus riigile, ettevõttele ja kodanikule ....................... 14

LÜHIDALT sõnumisoovitusi: miks tegeleda vastutustundliku ettevõtlusega? ........................ 17 2. OECD SUUNISTE EESTI KONTAKTPUNKT .................................................. 18

2.1. Ülevaade Eesti kontaktpunktist täna ................................................................. 18 2.2. Õiguslik raamistik Eesti kontaktpunkti töö korraldamisel ning kaebuste lahendamisel ................................................................................................................ 18

2.2.1. Kontaktpunkti töö korraldamise õiguslik alus ............................................................... 19 2.2.2. Kontaktpunkti roll Eesti õiguskorras ............................................................................. 19 2.2.3. Kontaktpunkti otsuste õiguslik tähendus ...................................................................... 22 2.2.4. Kontaktpunkti töö konfidentsiaalsus ............................................................................. 22

2.3 KOHALDAMISALASSE KUULUVAD ETTEVÕTTED JA TEGUTSEMISVALDKONNAD EESTIS ........................................................................ 24 2.4 EESTIS TEGUTSEVAD INSTITUTSIOONID, KELLEL ON PUUTUMUS OECD VASTUTUSTUNDLIKU KONTAKTPUNKTI TÖÖGA ................................................... 29

2.4.1. Vastutustundliku ettevõtluse teemaga tegelevad organisatsioonid .............................. 29 2.4.2 Liidud jm vastutustundliku käitumise/ettevõtluse teemaga kokku puutuvad organisatsioonid ...................................................................................................................... 29 2.4.3. Valitsus- ja järelevalveasutused .................................................................................... 30

3. ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ........................................................................ 32 3.1. Ettepanekud Eesti kontaktpunkti struktuuri tõhustamiseks lähtuvalt analüüsitud struktuuridest ......................................................................................... 32

3.1.1. Kontaktpunkti võimalike toimimismudelite analüüs ...................................................... 32 3.1.2. Soovitus Eesti kontaktpunkti paremaks toimimiseks ................................................... 34

3.2. Kontaktpunkti struktuuri ümberkorraldamise õiguslikud küsimused ............. 37 3.3. Ettepanekud kaebuse esitamise vormi osas ..................................................... 38 3.4. Ettepanekud kodulehel kajastatava teabe osas kaebuse esitamise kohta .... 39 3.5 Ettepanekud kaebuse esitamise viisi kohta ....................................................... 40 3.5. Ettepanekud protseduurireeglite osas ............................................................... 41 3.6. Ettepanekud teavitustöö parandamiseks .......................................................... 44

3.6.1. Teavitustöö eesmärk, sõnumid ja ettepanekud võimalikeks tegevusteks ja korralduseks ............................................................................................................................ 45 3.6.2. Avalik kommunikatsioon ja meediasuhted .................................................................... 46 3.6.3. Võimalikke lahendusi: teabematerjalid ja tutvumisreisid ............................................... 46

3

3.7. Üldised ettepanekud veebilehe tõhusamaks ülesehituseks ............................ 47 3.8. Teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste võimalik kava .................................. 48

LISAD .................................................................................................................... 50 LISA 1. Kasutatud akronüümid, terminid, lühendid ja mõisted .............................. 50 LISA 2. OECD suuniste ja vastavuse kontrolli eestikeelsed kokkuvõtted ............. 52

Eestikeelne kokkuvõte: OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ................................ 52 Eestikeelne kokkuvõte: OECD due diligence guidance for responsible business contact ..... 53

LISA 3. OECD suuniste ja vastavuse kontrolli eestikeelsete dokumentide tõlked inglise keelde ............................................................................................................... 55

Estonian Summary in English: OECD Guidelines for Multinational Enterprises ..................... 55 Estonian Summary in English: OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct .................................................................................................................................. 57

LISA 4. Riikide kaardistus ........................................................................................... 59 1. Soome ...................................................................................................................... 59 2. Taani ......................................................................................................................... 63 3. Poola ......................................................................................................................... 67 4. Holland ..................................................................................................................... 72 5 Rootsi ........................................................................................................................ 77 6. Norra ......................................................................................................................... 80 7. Saksamaa ................................................................................................................. 85 LISA 5. Fookusgrupikohtumise kokkuvõte ............................................................... 91 LISA 6. Lisainfo ............................................................................................................ 94

4

EESSÕNA JA KOKKUVÕTE Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) on loonud suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (edaspidi OECD suunised või lihtsalt suunised), et tagada ettevõtete vastutustundlik tegutsemine kõikides tegevusvaldkondades. Suunised on osa OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsioonist (edaspidi deklaratsioon). Suuniste eesmärk on tagada, et ettevõtted tegutseksid kooskõlas valitsuse poliitikaga, aidata parandada tingimusi välisinvesteeringute tegemiseks ja suurendada rahvusvaheliste ettevõtete panust kestlikku arengusse riikides, kus tegutsetakse. Nii on suuniste eesmärk anda ka ettevõtjatele soovitusi ning valdkonnapõhiseid nõuandeid, kuidas suurendada ettevõtete positiivset mõju majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse arengusse. OECD suunised on ainuke vastutustundliku ettevõtluse soovituste ja nõuannetega rahvusvaheline dokument, millega käib kaasas ka n-ö rakendusmehhanism riiklike kontaktpunktide näol. Kontaktpunktidel on kaks peamist ülesannet: a) tagada vastutustundliku ettevõtluse alane teadlikkuse tõstmine, teavitustöö koostöö suurendamine, küsimustele vastamine ning b) ettevõtete võimalike probleemide ja suuniste mittetäitmisest tulenevate kaebuste lahendamine. Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega on volitatud Eesti kontaktpunkti ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 2019. aastast koordineerib kontaktpunkti tööd siseturuosakond, mis vastutab kontaktpunkti töökorralduse ja kaebuste menetlemise eest. Eesti kontaktpunkti kodulehelt on võimalik alla laadida kaebuse esitamise vorm ning saata see e-kirja teel kontaktpunktile. Seni ei ole Eesti kontaktpunktile ühtegi kaebust laekunud. OECD suunised on välja töötatud just rahvusvahelistele ettevõtetele (rahvusvaheliselt tegutsevatele kontsernidele), et anda soovitusi, kuidas käituda ettevõttena vastutustundlikult. OECD statistika näitab, et enim küsimusi ettevõtete vastutustundlikust käitumisest tekib töötlevas tööstuses (31% kaebustest), mis on tihedas seoses kõige rohkem kaebusi toova valdkonnaga – tööjõu ja töösuhetega (53% temaatilistest kaebustest). Eestis jääb töötleva tööstuse osakaal kontsernide hulgas 1000–1200 ettevõtte vahemikku (7289-st 2019. aasta seisuga), samas valdkonnas tegutseb ka 13% Eesti rahvusvahelistest ettevõtetest (kokku 805 2019. aasta andmetel). Töötlev tööstus on niisiis esimene valdkond, milles tegutsevatele ettevõtetele võiks kontaktpunkt Eestis teha spetsiaalset (teavitus)tööd. Kontaktpunkti töös on oluline osa teavitus- ja edendustööl: on relevantne, et Eesti kontaktpunkt tegeleks teavitusega, mis puudutab vastutustundliku ettevõtluse tähtsust ning mõju kogu ühiskonnale ning selgitaks ettevõtetele, miks vastutustundlik tegutsemisviis aitab tõsta nii ettevõtte väärtust, mainet kui ka kasumlikkust. Eesmärkide täitmiseks on oluline, et ettevõtted tegutseksid nii ja mõistaksid, et vastutustundlik käitumine ettevõtluses aitab kaasa ressursside paremale majandamisele, aitab säästa elukeskkonda, edendada tööhõivet, head maksukeskkonda ning ettevõtluskliimat. Samuti on ettevõtjatele lihtsasti seletatav, et vastutustundlik käitumine on kõige parem tegevus riskide maandamiseks: pidev iseenda tegevuse analüüsimine ja mõjukohtade kaardistamine ning töö siht- ja sidusgruppidega suurendab ettevõtte teadlikkust võimalikest probleemidest, aitab neid ennetada ning kriise vältida. OECD suunistes rõhutatakse, et tegemist on ettevõtjatele õiguslikult mittesiduvate suunistega ning vastuolu korral on esmane kohustus siseriiklike õigusnormide järgimine. OECD suunised ja Nõukogu otsused allkirjastanud valitsused peavad tegema kõik endast

5

oleneva, et OECD suuniseid ja nendes toodud põhimõtteid tagataks. See tähendab, et välislepinguga võetud kohustus on riigile kohustuslik, aga suunised ise on ettevõtetele üksnes soovituslikud. Jõustamismehhanismi, mis suuniste täitmist tagaks, sisuliselt ei ole. Kontaktpunkti töökorralduse aluspõhimõtteid reguleeriv menetluskord näeb ette, et kontaktpunkti peamine ülesanne on eelkõige toimida lepitaja ja vahendajana küsimustes, mis võivad kaebuste osapoolte vahel tekkida. Kontaktpunkti töö korraldamiseks nii, et see looks väärtust, aitaks kaasa probleemide lahendamisele, oleks inspireeriv, suunav ja teadlikku valdkonna edendamist vedav institutsioon, mis suurendaks ka huvigruppide kaasatust, tuleks praegu toimiv kontaktpunkt ümber struktureerida selliselt, et kontaktpunkti kõrvale moodustataks nõuandev kogu, mis abistaks kontaktpunkti kaebuste lahendamisega ja ka OECD suunistest teavitamise ja vastutustundliku ettevõtluse edendusega seotud küsimustes. Nõuandvas kogus kaasalöömiseks avaldasid valmisolekut ka mõned käesoleva uuringu raames läbiviidud fookusgrupikohtumisel osalenud organisatsioonid. Nõuandva kogu loomiseks, selle koosseisu ja kokkukutsumise rakendamiseks on eri võimalusi – on oluline, et seda tehtaks Eestile sobivas stiilis ja lähtuvalt vajadustest, sidusgruppide arvamusele ja vajadusele toetudes. Lähema vaatluse alla võetud seitsme riigi kontaktpunktide puhul leidub väga eri tüüpi struktuure: iga riik on leidnud oma kultuuri- ja halduskeskkonda sobiva lahenduse, mis võtab arvesse ka konjunktuuri ning turu ootusi. Näiteks toimib individuaalne otsustus”kogu” Poolas, ametitevaheline ühendagentuur Saksamaal, kolme- ja neljapoolse koostöövormiga kontaktpunktid tegutsevad Soomes ja Rootsis ning sõltumatute ekspertide kogu toimib näiteks Taanis. Osades riikides on kontaktpunktide otsustuskogude juurde loodud ka nõuandvad kogud, mille eesmärk on sidusrühmi ning parimat teadmust kaasata. Samuti on osades riikides loodud kontaktpunkti sekretariaadi roll riikliku kontaktpunkti tegevuse koordineerimiseks. Vastavalt teiste riikide analüüsile, kontekstide võrdlusele ning saadud sisendile fookusgrupikohtumiselt ning teiste riikidega läbiviidud intervjuudest, võiks Eestis toimida kontaktpunkti struktuur, kus kontaktpunkt jätkab iseseisva agentuurina, kuid selleks, et toimimist tõhustada, soovitame Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis asuval kontaktpunktil luua otsuse kompetentsemaks tegemiseks kontaktpunkti juurde nõuandekogu. See tähendab, et sisulise töö eestvedamine ning korralduslik ja vastutav töö jääb nagu praegu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, kuid teavitus- ja edendustegevuseks ning ka võimalike kaebuste lahendamiseks kaasatakse sidusrühmad nõuandekogusse. See tähendab, et tööd koordineerib ja lõplikud sisulised otsused võtab vastu MKM-i kontaktpunkt, aga otsuste langetamiseks on olemas laiapindne eksperttasemel sisend. Sisulise töö parandamiseks, eestvedamiseks ning kontaktpunkti parima teadmise tagamiseks vastutustundliku ettevõtluse teemadest, peaks kontaktpunkti tööd suunama või juhtima vastutustundliku ettevõtluse alane ekspert. Samuti on oluline, et võimalikke laekuvaid menetlusi läbiviivad ametnikud oleksid teadlikud vahendamis- ja lepitusmenetluses kasutatavatest võtetest ning läbinud vastavad koolitused. Uuringus analüüsitud teiste riikide praktikat arvesse võttes on oluline Eesti kontaktpunkti töö efektiivsemaks muutmiseks lihtsustada nii kontaktpunktiga seotud info edastamist kodulehel, mh ka lihtsustades ja paremini selgitades kodulehel kaebuse esitamise viisi kui ka vormi ja protsessi. Protsessi paremaks läbipaistvuseks ja kontaktpunkti tegevuse vastu usalduse suurendamiseks tuleks kaebuse lahendamise protsessi kirjeldav töökord struktureerida vastavalt kaebuse lahendamise etappidele, samuti tuleks töökorda lisada kaebuse lahendamise põhimõtteline ajaraam ning sätted, mis rõhutavad menetluses osalevatele pooltele konfidentsiaalsuse olulisust.

6

Nagu kirjeldasid ka mitmed intervjueeritud teiste riikide kontaktpunktide esindajad, on vastutustundliku ettevõtluse, OECD suuniste ning kontaktpunkti teadlikkuse tõstmiseks oluline tutvustada teemat teistel vastutustundliku ettevõtluse alastel üritustel, kuna suunised ja kontaktpunkt ei pruugi ise piisavalt atraktiivselt mõjuda. Suuniste ja nende kontrolli dokumentide tutvustamisena nägid intervjueeritud parima võimalusena võimalike fiktiivsete kaebuste läbimängimist ning teisi samataolisi praktilisi töötubasid/harjutusi. Käesolev uuring pakub algsisendit tänastele vastutustundliku ettevõtluse valdkonna kujundajatele, kuidas sõnastada poliitikaid, milliste riikide kogemusest õppida, missuguseid praktikaid kasutada, et kontaktpunkti tulemus oleks võimalikult efektiivne nii teavituses, teadlikkuse tõstmisel kui ka võimalike konfliktide lahendamisel. Vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti tegevus ja fookus on riigiti erinev, nagu ka vastutustundliku ettevõtluse fookus laiemalt, kuid majandussektori vajadused ja nõudmised teadmuse, kogemuste ja rakendatavate tööriistade järele on paljudes riikides ühetaolised.

7

FOREWORD AND SUMMARY Organization for Economic Co-operation and Development (OECD) has developed Guidelines for Multinational Enterprises (henceforth OECD Guidelines or simply Guidelines) to ensure that enterprises act responsibly in all areas of activity. The guidelines are part of the OECD Declaration on International Investment and Multinational Enterprises (henceforth the declaration). The Guidelines aim to ensure that enterprises act in line with government policies, to help improve the conditions for foreign investment and to increase the contribution of multinational enterprises to sustainable development in the countries in which they operate. Thus, the guidelines also aim to provide entrepreneurs with recommendations and sectoral advice on how to increase the positive impact of enterprises on economic, social and environmental development. The OECD Guidelines are the only international document with recommendations and advice on responsible business, which is accompanied by a so-called implementation mechanism in the form of National Contact Points (henceforth contact point). The contact points have two main tasks: a) to raise awareness of corporate social responsibility, to increase cooperation in promotion, to answer questions, and b) to resolve the possible problems of enterprises and complaints about non-compliance with guidelines. By order of the Government of the Republic of Estonia, the Ministry of Economic Affairs and Communications has been authorized to perform the functions of the Estonian contact point; since 2019, the Internal Market Department has been coordinating the work of the contact point. The complaint form can be downloaded from the website of the Estonian contact point and sent by e-mail to the contact point. So far, the Estonian contact point has not received any complaints. The OECD Guidelines have been developed specifically for multinational enterprises (groups that operate internationally) to make recommendations on responsible business conduct. OECD statistics show that the highest number of questions about responsible corporate behaviour arises in the manufacturing industry (31% of complaints), which is closely related to the area with the highest number of complaints – labour and industrial relations (53% of thematic complaints). In Estonia, the share of the manufacturing industry among the groups is in the range of 1000–1200 companies (out of 7289 as of 2019), 13% of Estonian international enterprises also operate in the same field (in total 805 – according to 2019). The manufacturing industry is thus the first area in which the contact point in Estonia could do special (informational) work. Informing and promoting both play an important role in the work of the contact point: it is important that the Estonian contact point informs about the importance and impact of corporate social responsibility on society as a whole and explains to enterprises why responsible practices help increase the value, reputation and profitability of enterprises. In order to achieve these goals, it is important that enterprises act in this way and understand that responsible business behaviour contributes to better management of resources, saves the living environment, promotes employment, good tax environment and business climate. It is also easy to explain to entrepreneurs that responsible behaviour is the best way to mitigate risks: continuous analysis of their own activities and mapping the points of influence, and working with target and stakeholder groups increases the enterprise's awareness of potential problems, helps to prevent them and avoids crises. The OECD Guidelines emphasise that these are non-legally binding guidelines for enterprises and that, in case of conflict, the primary obligation is to comply with national legislation. By joining the declaration, governments of signatory states have committed to

8

implementing the guidelines in accordance with the OECD Council decision. This means that an obligation under an international agreement is binding on the state, but the guidelines are only indicative for enterprises. Essentially, there is no enforcement mechanism to ensure compliance with the guidelines. The Rules of Procedure regulating the fundamental principles of the working arrangements of the contact point provides that the main task of the contact point shall be, in particular, to act as a conciliator and mediator in matters which may arise between the parties of the complaints. In order to organise the work of the contact point in a way that creates value, contributes to problem-solving, is an inspiring and guiding institution that leads conscious promotion of the field and also increases stakeholder involvement, the existing contact point should be restructured to include an advisory body to assist the contact point in resolving complaints, as well as in informing and promoting of OECD Guidelines. Some organizations that participated in the focus group meeting conducted during the research also expressed their willingness to participate in the advisory body. There are different possibilities for creating an advisory body, implementing its composition and convening it – first and foremost, it is important that it is done in a suitable way that meets the need of Estonian NCP and is based on the opinion and needs of stakeholders if needed. The structures of the seven countries examined in more detail, operating as contact points are vary: each country has found a solution that suits its cultural and administrative environment, which also takes into account the economic and market expectations. For example, there is an individual decision-making "body" in Poland, a joint interagency in Germany, contact points with tripartite and quadripartite cooperation in Finland and Sweden, and the body of independent experts in Denmark. In some countries, advisory bodies have also been set up alongside the decision-making bodies of the national contact points, with the aim of involving stakeholders and the best knowledge. According to the analysis of other countries, comparison of contexts and input from the focus group meeting and interviews, there could operate a contact point structure in Estonia, where the contact point continues as an independent agency, but in order to improve efficiency, we recommend that the contact point at the Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications should establish an advisory board to the contact point to make the decision more competent. This means that the Ministry of Economic Affairs and Communications will remain in charge of the substantive work, the work of the secretariat, as at present, but stakeholders will be involved in the advisory board for information and promotion activities, as well as for resolving possible complaints. This means that the final substantive decisions are made by the MEAC contact point, but there is a wide range of expert-level input for decision-making. In order to improve the substantive work, to lead and to ensure that the contact point has the best knowledge of responsible entrepreneurship, the contact point should be guided or led by an expert on responsible business. It is also important that officials who carry out any incoming proceedings are aware of the techniques used in mediation and conciliation procedures and have received proper training. Taking into account the practice of other countries analysed in the study, it is important, in order to make the work of Estonian contact point more efficient, to simplify the transmission of information related to the contact point on the website, including by simplifying and better explaining the way of submitting a complaint as well as its form and process. In order to increase the transparency of the process and increase confidence in the work of the contact point, the rules of procedure describing the complaint handling process should be structured according to the complaint handling steps, including a basic timeframe for resolving complaints and provisions emphasising confidentiality for parties. As described by several interviewed contact point representatives, it is important to introduce the topic at other CSR events to raise awareness of the corporate social

9

responsibility, OECD Guidelines and the contact point, as the Guidelines and the contact point themselves may not be attractive enough. As an introduction to the Guidelines and their control documents, the interviewees saw playing through possible fictitious complaints and other similar practical workshops/exercises as the best option. This study provides an initial input for present decision makers of corporate social responsibility in the field of how to formulate policies, which countries to learn from, and how to use the OECD Guidelines and the contact point format for the best results – informing, awareness raising and resolution of potential conflicts – depends on the professionals responsible for the work of the contact point and their interest in corporate social responsibility. The activities and focus of the contact points for corporate social responsibility vary from country to country, as does the focus on corporate social responsibility in general, but the needs and demands of the economic sector for knowledge, experience and tools are the same in many countries.

10

SISSEJUHATUS Rahvusvahelised investeeringud on maailma majandusele suure tähtsusega, kuna annavad olulise panuse riikide arengusse. Rahvusvahelistel ettevõtetel on märkimisväärne mõju riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning keskkonnaseisundi parandamisele. Nende suure mõju tõttu on oluline, et rahvusvahelised ettevõtted teaksid ja järgiksid vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, mida OECD propageerib. Selles on oluline roll riiklikel kontaktpunktidel, kelle peamiseks ülesandeks on ettevõtjaid vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest teavitada ning teha enda poolt kõik, et sellistest põhimõteteks ka kinni peetaks.

1. RIIKLIKUD KONTAKTPUNKTID NING NENDE OLULISUS

1.1 OECD suunised, kontaktpunkt ja ülesanded OECD on loonud suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, et tagada ettevõtete vastutustundlik tegutsemine kõikides valdkondades. Suunised on osa OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsioonist (edaspidi deklaratsioon) ning on väljatöötatud just rahvusvahelistele ettevõtetele (rahvusvaheliselt tegutsevatele kontsernidele), et anda soovitusi, kuidas käituda vastutustundlikult. Teisisõnu: suunistes sätestatakse valitsuste ootused rahvusvahelistele ettevõtetele vastutustundlikuks käitumiseks. Suunised on vastutustundliku ettevõtluse globaalne raamistik, mis hõlmab kõiki ärieetika valdkondi:

● informatsiooni avalikustamine; ● inimõigused; ● tööhõive ja tööturupoliitika; ● keskkond; ● korruptsioon, altkäemaks ja väljapressimine; ● tarbijate õigused; ● teadus ja tehnoloogia; ● konkurents; ● maksupoliitika; ● juhtimine ja poliitikad: kontroll, riski- ja mõjuanalüüs, mõjugruppide kaasamine jmt.

Deklaratsiooniga ühinenud riikide valitsused on loonud suuniste edendamiseks ja rakendamiseks riiklikud kontaktpunktid (ingliskeelses terminoloogias national contact points ehk NCP), mis abistavad ettevõtjaid suuniste rakendamisel ning tegelevad teavitustööga. Kontaktpunktid on ka vahendus- ja lepitusplatvormiks esile kerkida võivate praktiliste küsimuste või konfliktide lahendamisel.1

1 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf

11

OECD suunised on ainuke rahvusvaheline dokument vastutustundliku ettevõtluse soovituste ja nõuannetega, millega käib kaasas ka n-ö rakendusmehhanism riiklike kontaktpunktide näol. OECD kontaktpunktide näol on tegemist unikaalse süsteemiga, mis on loodud OECD suuniste tagamiseks, nõuandvaks ja mõningal määral ka järelevalvet teostavaks organiks. Kontaktpunktide ülesandeks on tagada vastutustundliku ettevõtluse alane teadlikkuse tõstmine, teavitustöö koostöö suurendamine, küsimustele vastamine ning samuti võimaldavad kontaktpunktid esitada ja lahendada suuniste rakendamisel ette tulevaid probleeme või mittetäitmisi ettevõtete poolt. Kontaktpunktide kohustuste hulka kuulub ka võimalike suuniste rakendamisega seotud probleemide lahendamine. Kontaktpunkti töökorralduse aluspõhimõtted on reguleeritud OECD suuniste II osas “Menetluskord”. Kuigi mitmes küsimuses jätavad OECD suunised liikmesriikidele otsustusvabadust, näeb menetluskord ette, et kontaktpunkt peab tegema edendus- ja teavitustööd OECD suunistega seonduvatel teemadel.2 Teavitustöö ülesanded:

● ametlik kontaktpunkt teeb suunised teatavaks ja kättesaadavaks riigikeel(t)es ning sobivate vahenditega, sh veebis;

● kontaktpunktil on soovituslik tutvustada tulevastele kodumaistele ja välisriikide investeerijatele suuniste kohta asjakohast teavet;

● kontaktpunkt peab koostöös äriringkondade ja töövõtjate organisatsioonide ning teiste valitsuseväliste organisatsioonide ja huvigruppidega tõhustama OECD suuniste tutvustamist avalikkusele.

Teavitus- ja edendustöö põhimõtted on täpsemalt kirjas “Menetluskorra” II osa I peatükis. Suuniste kohaldamise erijuhud (specific instances) on mõeldud konkreetse tõstatatud küsimuse lahendamiseks. Kontaktpunkti pädevuses on üksnes sellised küsimused, mis seonduvad konkreetselt OECD suunistest tulenevate teemadega. Sellisel juhul pakub kontaktpunkt aruteluvõimalust ning aitab äriringkondadel, töövõtjate organisatsioonidel ja teistel huvirühmadel lahendada tõstatatud küsimust tegusalt, õigel ajal ja seaduspäraselt.3 Kuigi OECD suunistes välditakse suuniste kohaldamise erijuhtudest rääkides termineid nagu „kaebus“ ja „kaebaja“, viidatakse käesolevas uuringus suuniste kohaldamise erijuhtude puhul sellele ka kui kaebuse lahendamisele, sest sisuliselt on siiski tegemist OECD suuniste rikkumise kohta esitatud kaebuse lahendamise protseduuriga. Kontaktpunkti tegevus konkreetse küsimuse tõstatamisel hõlmab kolme etappi4:

1) eelhinnangu andmine selle kohta, kas tõstatatud küsimust on vaja edasi uurida; 2) kui küsimust on vaja edasi uurida, siis pakub kontaktpunkt igakülgset kaasabi

tõstatatud küsimuse lahendamiseks, sealjuures kaasab vajadusel teisi valitsusasutusi, äriringkondade esindajaid, töövõtjate organisatsioone ja teisi huvirühmasid; arutab küsimusi teiste puudutatud riikide kontaktpunktidega; palub vajadusel abi OECD suuniste tõlgendamisel OECD Nõukogult ja pakub ning poolte nõusolekul vahendab kokkuleppele jõudmiseks juurdepääsu lepitus- ja vahendusmenetlusele, et aidata pooltel küsimus lahendada kokkuleppel;

3) pooltega konsulteerimise tulemusel avalikustab kontaktpunkt menetluse lõpus menetluse tulemused, arvestades sealjuures vajadusega kaitsta tundlikku infot.

Muu hulgas avalikustab kontaktpunkt:

2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/oecd_suunised_rahvusvahelistele_ettevotjatele_2011.pdf 3 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf 4 Ibid

12

• eelhinnangu selle kohta, kas ja miks kontaktpunkt otsustas tõstatatud küsimust edasi uurida. Eelhinnang peaks sisaldama vähemalt tõstatatud küsimuses toodud asjaolusid ning kontaktpunkti eelhinnangu põhjendusi;

• kui pooled jõuavad kokkuleppele, peaks kontaktpunkt avaldama aruande, mis sisaldab vähemalt infot selle kohta, millised küsimused tõstatati ning millised toimingud viis kontaktpunkt kokkuleppe saavutamiseks läbi. Kokkuleppe sisu avaldatakse üksnes juhul, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad;

• kui pooled ei jõua kokkuleppele või üks osapooltest menetluses ei osale, avaldab kontaktpunkt lõppotsuse. Lõppotsuses tuleks kirjeldada tõstatatud küsimusi, selgitusi selle kohta, miks kontaktpunkt otsustas tõstatatud küsimust edasi uurida ning vajadusel anda suuniseid ja soovitusi juhiste paremaks järgimiseks.

Kontaktpunkti ülesanne on seega eelkõige toimida lepitaja ja vahendajana, et pooled jõuaksid kõiki rahuldava lahenduseni.

1.2. Riikliku kontaktpunkti toimimine teiste riikide näitel 2019. aasta seisuga tegutsevad OECD riiklikud kontaktpunktid 49 riigis. 32 riigis tegutsevad riiklikud kontaktpunktid majandus-, kaubandus- või investeerimisministeeriumites, 7 riiki on need paigutanud välisministeeriumitesse ja 5 riiki investeeringute edendamise agentuuridesse. Neljas riigis tegutsevad riiklikud kontaktpunktid väljaspool valitsemisstruktuuri.5 7 analüüsiks valitud riigi – Poola, Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani, Holland, Norra – seas on 4 erineva struktuurse ülesehitusega riiklikku kontaktpunkti. Riikide valim analüüsiks otsustati koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga lähtudes a) hästi toimivast kontaktpunktist, mis võiks olla eeskujuks; b) Eestiga sarnasest majandus- ja õiguskeskkonnast ning c) iga struktuuritüübi esindatusest. Kõikide riikide kontaktpunktide ülevaated on esitatud uurimuse lisas (LISA 6). Kaardistused sisaldavad mainitud riikide kontaktpunktide ülesehitust, kontaktpunkti ülesandeid, eesmärke, kaebuste esitamise ja menetlemise korda ja muid olulisemaid detailide. Järgnev tabel 1 koondab endas aga kõigi nelja hetkel teiste riikide praktikas kasutusel oleva riikliku kontaktpunkti ülesehitust ning iga mudeli plusse ja miinuseid.

5 PL_NCP_OECD_Booklet PL_NCP_OECD_Booklet.pdf 5.98MB

13

Tabel 1. Riiklike kontaktpunktide ülesehitus6 Iseseisva agentuurina, kus kontaktpunkt koosneb ühest või enamasti ühe ministeeriumi esindajast, toimib Poolas.

Ametitevahelise ühendagentuurina, kus riiklik kontaktpunkt koosneb kahe või enama ministeeriumi esindajatest, toimib Saksamaal.

Kolme- või neljapoolne koostöö, kus kontaktpunkt koosneb valitsuse, ettevõtjate ühenduste, ametiühingute (kolmepoolne NCP) ja mõnes riigis ka valitsusväliste organisatsioonide (neljapoolne) esindajatest. Toimib Rootsis, Soomes.

Sõltumatu üksus, mille puhul koosneb riiklik kontaktpunkt sõltumatutest ekspertidest, toimivad Taanis, Hollandis, Norras.

Plussid: sujuv, läbipaistev otsustusprotsess, mis võib hästi mõjuda NCP ligipääsetavusele ja vastutavusele ning näikse võimaldavat kiiret otsustusprotsessi. Miinused: otsuse tegemisel ühekülgne ekspertarvamus; liigne töökoormus ning töötaja vahetumisel NCP institutsionaalse mälu kadumise oht ei pruugi tagada NCP ladusat tööd; puuduvad efektiivsed sidemed väliste sidusrühmade ja teiste ministeeriumidega, mis ei mõju hästi NCP nähtavusele.

Plussid: mitmekülgne ekspertarvamus otsustusprotsessis, mis võib vähendada ka NCP erapoolikuse tajumise riski; teadlikkust, teave ja koostöö kogu valitsuses – poliitiline sidusus. Miinused: väliste sidusrühmadega struktuurse seose puudumine, mis raskendab suhete loomist, toetuse otsimist ja usalduse säilitamist; ministeeriumite vahelised otsustusprotsessid võivad jääda venima ning sellega ka NCP efektiivsust takistama.

Plussid: mitmekülgne ekspertarvamus otsustusprotsessis; mitmepoolne koostöö peegeldab sotsiaalse dialoogi protsesse ning võib positiivselt mõjutada erapooletuse ja õigluse tajumisele; kanalite võrgustik NCP tegevuse levitamiseks nii valitsusele kui ka sidusrühmadele. Miinused: koosseisust tingitud sidusrühmade huvide ebavõrdne esindatus; mitmepoolsed otsustusprotsessid võivad jääda venima ning sellega ka NCP efektiivsust takistama.

Plussid: NCP tasakaalustatud ja laiapõhiste teadmistega koosseis; eksperdistaatus võib parandada NCP nähtavust, usaldatavust ja koostööd, kuna NCP-desse kaasatud eksperdid kuuluvad sageli vastutustundliku äritegevuse valdkonnas tegutsevatesse professionaalsetesse või akadeemilistesse võrgustikesse. Miinused: risk koosseisulise tasakaalustamatuse osas, mis võib mõjutada NCP-de suutlikkust käsitleda mitmesuguseid küsimusi ning sidusrühmade usaldust; eraldatus valitsusest võib piirata olemasolevaid teadmisi.

* Paksus kirjas riigid on liigitatud OECD poolt7. Ülejäänud riigid määratud struktuuri alusel Milttoni poolt. Seega on kontaktpunktide näol tegemist kas individuaalsete otsustus”kogudega” nagu Poolas või kolleegiumitega nagu ülejäänutes riikides. Otsustuskehade koosseisudes on valitsusväliseid organeid nii Taanil, Hollandil, Norral, Rootsi kui ka Soome kontaktpunktis. Mitmed kontaktpunktid, nagu näiteks Poola ja Holland, on kontaktpunkti ülesehitust ja tööd ka reforminud (vt nt Poolat allpool). Kontaktpunktide koosseisulist pädevust vaadates ilmneb mitmekesine pädevuste esindatus. Õigusliku pädevusega on esindatud näiteks kontaktpunktid, kus norrakate kontaktpunkti juht on endine advokaat, taanlastel juuraprofessor ning leedukatel koosneb terve sõltumatute ekspertide kogu juristidest, ent näiteks soomlaste komitees õigushariduse ja kogemusega inimesi ei leidu.

6 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 7 Ibid

14

Täiendavalt on struktuurne erinevus ka NCP sekretariaadi ning nõuandva funktsiooni vahel. NCP sekretariaadi roll on ametliku büroona (enamasti vastutava ministeeriumi valduses) koordineerida riikliku kontaktpunkti tegevust. Mõnel juhul on riigid formaalse ja juhtiva sekretariaadi töö lõiminud ka kontaktpunkti töösse tervikuna ning eraldi bürood kontaktpunkti juhtimiseks ei ole loodud.8 NCP nõuandekogud on mõnedes riikides NCP otsustuskogude kõrvale loodud nõuandvad organid, mis aitavad muuta otsuse tegemist laiahaardelisemaks ning erinevaid sidusrühmi kaasavamaks. Nõuandekogud võivad toimida teineteisest eraldiseisvalt nagu näiteks Hollandis, kus moodustavad ühe nõuandekogu valitsuse esindajad ning teise nõuandekogu välishuve esindavad organisatsioonid. Teisel juhul võib nõuandekogu endas korraga ühendada nii valitsuse kui ka väliste sidusrühmade esindajad nagu seda on Saksamaal või Poolas. Mõne riigi puhul nagu näiteks Rootsis ja Taanis, ei ole moodustatud eraldi nõuandvat kogu, vaid erinevate sidusrühmade ja valitsusasutuste esindajad on riikliku kontaktpunkti liikmed ning nii ongi moodustunud kolme või neljapoolse ülesehitusega kontaktpunktid.9 Allolev tabel 2 annab ülevaate käesoleva uurimuse fookuses olevate näidisriikide kontaktpunktide struktuursete elementide esindatusest. Tabel 2. Riiklike kontaktpunktide elemendid10

Riik NCP otsustuskogu NCP sekretariaat NCP nõuande-kogu

Individuaalne Kollegiaalne MTÜ esindajatega

Holland ✔ ✔ ✔ ✔ Norra ✔ ✔ ✔ ✔ Poola ✔ ✔ Rootsi ✔ ✔ Saksamaa ✔ ✔ Soome ✔ ✔ ✔ ✔ Taani ✔ ✔ ✔

Nagu tabelist johtub, on näiteks Hollandis olemas nii NCP sekretariaadi funktsioon kui ka nõuandekogu, erinevalt sama “sõltumatu ekspertkogu” tüüpi Taanist, kus täiendav nõuandev funktsioon puudub. Kontaktpunkti ning OECD suuniste teavitustöö teostamiseks on osa riike koostanud erinevaid buklette ning lühikesi infolehti OECD suunistest, NCP tööst ja kaebuste menetlemise korrast. Näiteid nendest on leitavad iga riigi ülevaate juures (LISA 6). Lisaks hoiavad nt Holland ja Norra NCP kodulehel aktiivsena ka uudiste rubriiki. 1.3. OECD kontaktpunkti olulisus riigile, ettevõttele ja kodanikule Suuniste eesmärk on tagada, et ettevõtjad tegutseksid kooskõlas valitsuse poliitikaga, tugevdada ettevõtete ja asukohariigi ühiskonna vahelist usaldust, aidata parandada tingimusi välisinvesteeringute tegemiseks ja suurendada rahvusvaheliste ettevõtete panust kestlikku arengusse riikides, kus tegutsetakse.

8 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 9 Ibid 10 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf

15

Suuniste eesmärk on anda ka ettevõtjale soovitusi ning valdkonnapõhiseid nõuandeid, kuidas suurendada ettevõtete panust ning positiivset mõju majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse arengusse. Suuniseid on võimalik kasutada kui vajalikku tööriista ettevõtte arendamisel, strateegiliste otsuste tegemisel ja ka näidisena ettevõttesiseste käitumis- ja tegevusjuhiste koostamisel. Samuti annavad OECD riiklikud kontaktpunktid võimaluse mitteformaalsete kaebuste esitamiseks, kui ettevõtted ei järgi suuniseid. Paljude rahvusvaheliste ettevõtete kogemus on näidanud, et kõrgete standardite järgimine aitab suurendada ka ettevõtte kasvu ja edukust. Kuigi konkurents on tihe ja ettevõtted on reguleeritud rangete regulatsioonidega, on oluline, et kõrgeid standardeid järgitaks igas ärisektoris – ka üksikute ettevõtete halb maine võib tekitada kahju kogu sektorile. Suunistega liitunud riikide valitsuste roll on OECD vastutustundliku ettevõtluse suuniste panust kasvatada, luues selleks sobiva sisepoliitilise regulatsioonide keskkonna, sh stabiilse maksupoliitika, ettevõtteid võrdselt koheldes, olles järelevaataja rollis, tagades erapooletu kohtusüsteem ning ausa ja tõhusa avaliku halduse. Suunistest kinni pidavad valitsused rakendavad neid ise ja julgustavad ka ettevõtteid neid kasutama. OECD suunised on:

● valdkondade ülesed; ● valitsuste kokku lepitud; ● rahvusvahelised ja riikidevahelised; ● vastutustundlikku äritegevust käsitlevad vabatahtlikult järgitavad põhimõtted ja

standardid vastutustundlikuks äritegevuseks ülemaailmses kontekstis; ● ning sisaldavad kaebuste lahendamise mehhanismi ehk võimalust esitada kaebus

vastutustundetu käitumise eest riikliku kontaktpunkti kaudu. Vastutustundlik ettevõtlus on valdkondadeülene temaatika, mis hõlmab ja puudutab kõiki ettevõtlusega kokku puutuvaid sotsiaalelu-, keskkonna- ja majandusvaldkondi. Seetõttu on oluline, et ka kontaktpunkti töösse oleksid vähemalt teadlikkuse ja nõustamise tasandil kaasatud mitmed ministeeriumid/riigiasutused tegevusvaldkonnast sõltumata. OECD mainib kontaktpunktide tegevust kirjeldavates dokumentides samuti, et osa riiklikke kontaktpunkte on kaasanud oma töösse ka teisi ministeeriume lisaks neile ministeeriumitele, mille juures tegutsetakse, ning teisi sidusrühmi ja ka sõltumatuid eksperte. See on aidanud kaasa nii omavahelise koostöö kui ka teadmuse suurendamisele, mis on vastutustundliku ettevõtluse peamised alustalad. Riikide valitsustele on kontaktpunktid olulised, sest:

• valitsustel on riiklikest kontaktpunktidest abi vastutustundliku ettevõtluse teema edendamisel, teadlikkuse tõstmisel ning ka mõningasel järelevalvel ettevõtete üle;

• teemad, mis on olulised vastutustundliku ettevõtluse seisukohalt, on üldjuhul ka riikide prioriteedid, sh Eesti riigi: on oluline, et suure mõjuga valdkond nagu on ettevõtlus, aitaks panustada ka riigi tegevusse;

• näiteks ühiskondlike probleemide lahendamine on erasektoril tihti kiirem kui avalikul sektoril ning erasektor suudab koostööd teha ka vabaühendustega – sellest on kasu nii riigile kui ka inimestele;

• regionaalse arengu aspektist panustavad vastutustundlikult käituvad ettevõtted ka kohaliku elu edendamisse; samuti aitab ettevõtte tegutsemine vähemarenenud piirkonnas kaasa regiooni konkurentsivõime tõusule;

16

• vastutustundlikud ettevõtted panustavad ka innovatsiooni ja koostöösse teadusasutustega – see on kasulik ka riigile nii majanduslikus perspektiivis kui ka maine seisukohalt;

• vastutustundlikud ettevõtted edendavad ka riskigruppide ning vähemhõivatute tööhõivet, mis on riigile nii otsene kui ka kaudne kasu;

• mida vastutustundlikum on ettevõtlus ja riigis tegutsevad ettevõtted, seda paremini toimib ka riik: vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgi tegutsev ettevõte ei tee kahju ei majandus- loodus- ega sotsiaalkeskkonnale, vaid vastupidi – aitab seda muuta paremaks ning suurendada ühis- ja keskkonnale avaldatavat positiivset mõju.

Ettevõtete kasust tegutseda vastutustundlikult on kirjutatud palju ning ka mitmed uuringud tõestavad, et vastutustundlik tegevus on kasulik nii äriliselt ja majanduslikult kui ka pehmetes väärtustes nagu maine, töötajate ja klientide rahulolu, tuntus jne. Mõned argumendid, kuidas põhjendada vastutustundliku tegevuse olulisust ettevõtja jaoks:

• suunised on osa OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsioonist ning on välja töötatud, et anda soovitusi, kuidas käituda vastutustundlikult. Suunised on esitatud nii, et nende täitmine on sobilik igasugustele ettevõtetele, aga ka organisatsioonidele laiemalt, mitte ainult suurkorporatsioonidele. Suuniste tundmine ning nende järgi käitumine annab eeliseid mitmes valdkonnas (vt järgmised punktid);

• suunistele vastavuse kontrolljuhend (Due Diligence) annab ettevõtetele tööriista, mille järgi vastutustundlikkuse teemaga tegeleda, soovitusi kinnistada ja ka kontrollida, kas ettevõte vastab suunistele ning kas suuniseid on praktikas rakendatud ja vastutustundliku ettevõttena käitutud. Teisisõnu: vältida negatiivset ning suurendada positiivset mõju ühis- ja keskkondlikul tasandil ning majanduses;

• säästlik ressursside kasutamine ning innovaatiliste lahenduste kasutamine toob otsese säästu ka kulutuste näol;

• hea tervisega ja rahulolevad töötajad on ka suurema produktiivsusega ning samuti lojaalsemad;

• noorem põlvkond esitab ettevõtetele uusi nõudmisi: kvaliteedi, keskkonnasõbralikkuse, aga ka tegevuse läbipaistvuse osas. Eeldusel, et ettevõttes mõeldakse inim- ja tööõiguste, keskkonna ja vastutustundliku majanduskäitumise peale, soovitavad vastutustundliku ettevõtluse eksperdid sellest ka kõva häälega rääkida: mida teete?, kuidas teete?, miks teete? ja kui palju?;

• ettevõtjad peavad olema valmis, et kliendid küsivad, missugust ühiskondlikku väärtust ettevõte loob. Vastutuse võtmisest ja kogu valdkonnast hakkab aina rohkem sõltuma organisatsiooni maine koostööpartneri ja tööandjana ning lõpuks ka kasuminumber;

• mitmetel eksportturgudel on vastutustundlik ettevõte eelistatud ning hinnatum kui vastutustundlikku tegevust teadlikult mitteviljelev ettevõte;

• mitmed investeerimisfondid ning investorid eelistavad juba praegu hoolivaid ja vastutustundlikke ettevõtteid;

• vastutustundlik käitumine ettevõtluses toob kaasa ka avalikud hüved: ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine parandab elu, säilitab puhast elukeskkonda, aitab parandada regioonide arengut, edendada tööhõivet, hoiab korras maksukeskkonda ning ettevõtluskliimat;

• vastutustundliku tegevusega kaasnev parem maine annab nii konkurentsieelise kui ka n-ö ennetavat tugevust, mis võib ära kuluda kriisi ajal. Kui ettevõte esitab regulaarselt oma tegevuse (vastutustundliku tegevuse) kohta tõestatavaid numbrilisi näitajaid ja tõestab seda ka tegevustega, aitab see luua tugevat positiivset mainet, mida ei riku ka võimalikud eksimused ja õppetunnid;

17

• sidusrühmade parem mõistmine on ennetavalt ka parem riskijuhtimine: pidev töö siht- ja sidusgruppidega suurendab ettevõtte teadlikkust võimalikest probleemidest, aitab neid ennetada ning ka kriise vältida.

LÜHIDALT sõnumisoovitusi: miks tegeleda vastutustundliku ettevõtlusega?11 • ettevõtte maine ja positsioon kogukonnas paraneb; • Eestis valdkonna eestkõneleja rolli hõivamine – areen on pigem tühi; • avanevad uued äri- ja turundusvõimalused; • kriisiolukordadeks tekib hea maine reserv; • CSR-strateegia olemasolu = riskijuhtimine, seega pakub tuge keerulisemal ajal; • teadlikumad investeeringud jätkusuutlikesse lahendustesse; • ettevõtte usaldusväärsuse kasv ja rahvusvaheline maine – mõju ekspordile ja

investeeringutele; • äritegevuse mõju mõõtmine aitab kaasa finantsnäitajate tõlgendamisele ja

juhtimisotsuste tegemisele; • tekib konkurentsieelis tööandjana: nii uued kui olemasolevad töötajad; • töötajate motivatsiooni kasv viib töötootlikkuse kasvuni; • lojaalsuse kasv – nii klientide kui töötajate seas; • võrdne töökeskkond viib väiksemate barjäärideni, see omakorda annab eeldused

loomingulisema ja aktiivsema töötajaskonna tekkeks; • diskrimineerimisvaba töökeskkond aitab vältida tööjõu kiiret vahetumist ja töölt

puudumist; • tooted ja teenused vastavad inimeste ootustele.

11 Copyright Miltton

18

2. OECD SUUNISTE EESTI KONTAKTPUNKT 2.1. Ülevaade Eesti kontaktpunktist täna 2001. aastal kiitis Eesti heaks ja allkirjastas OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsiooni ning sellega seotud OECD Nõukogu otsused.12 Deklaratsiooni lisaks 1 olid suunised rahvusvahelistele ettevõtetele. Deklaratsiooni näol on tegemist välislepinguga. Välissuhtlemisseaduse § 23 lg 1 kohaselt tagab välislepingu täitmise Vabariigi Valitsus või selleks volitatud valitsusasutus.13 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 432 volitati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täitma ametliku kontaktpunkti ülesandeid.14 25. mai 2011 kinnitasid ühinenud riikide valitsused ühise otsusega deklaratsiooni suuniste asjakohastamise kohta. 22.11.2018 käskkirjaga sätestas ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister, et kontaktpunkti tööd koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakond, kes vastutab kontaktpunkti töökorralduse ja kaebuste menetlemise eest. 15 Kõnealuse käskkirja lisaga kehtestati ka Eesti riikliku kontaktpunkti töökord (edaspidi töökord). 16 Töökord sätestab, et OECD Eesti riiklik kontaktpunkt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kontaktpunkti tööd koordineerib majandusarengu osakond, kes vastutab kontaktpunkti töökorralduse ja aruandluse ning kaebuste menetlemise eest. Alates 2019. aastast on kontaktpunkti töökorralduse eest vastutav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakond.17 Eesti kontaktpunktil on koduleht18, kust on võimalik alla laadida kaebuse esitamise vorm19 ning saata see e-kirja teel kontaktpunktile. Eesti kontaktpunktile ei ole seni ühtegi kaebust laekunud. 2.2. Õiguslik raamistik Eesti kontaktpunkti töö korraldamisel ning kaebuste lahendamisel Selleks, et suuniste täitmist paremini tagada, näeb OECD Nõukogu otsus20 ette, et riigid peavad looma riikliku kontaktpunkti, mis aitab OECD suuniseid riigis propageerida ning rakendada. Nõukogu Otsuse kohaselt peavad liituvad riigid tagama piisavad rahalised ja inimressursid, mis on vajalikud kontaktpunkti efektiivseks töötamiseks.21

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/78478 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/1044462?leiaKehtiv 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/78478 15 https://www.mkm.ee/sites/default/files/oecd_juhiste_jargimise_protsessid_eesti_keeles.pdf 16 Ibid 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/majanduse-arendamine/oecd-suunised-vastutustundliku-ettevotluse-pohimotete 19 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kaebuse_esitamise_vorm_eesti_keeles.docx 20 Siin ja edaspidi viidatud suuniste ja nõukogu otsuste 2011. uuendatud versioonile 21 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf

19

2.2.1. Kontaktpunkti töö korraldamise õiguslik alus OECD suunised ei näe ette, milliste (õigus)aktidega peaks siseriiklikul tasandil kontaktpunkti tööd reguleerima. Sellest tulenevalt ongi liikmesriigid valinud väga erinevaid lähenemisi alates kontaktpunkti loomise ja pädevuse reguleerimisega seadusandlikul tasandil (nt Taani) kuni kontaktpunkti töö õiguslikul tasandil reguleerimata jätmiseni (Rootsi). Levinumaks vormiks on see, et kontaktpunkt on loodud vastava riigi valitsuse korraldusega ning muu kontaktpunkti tööd korraldav tegevus on reguleeritud kas konkreetse ministri aktiga (käskkirjaga) või lihtsalt avaldatud kodulehel viiteta õiguslikule alusele. Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 432 tulenevalt on kontaktpunkti ülesannete täitmise kohustus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Kontaktpunkti töö korraldamine ministeeriumi siseselt saab eelkõige toimuda ministri käskkirja alusel, pidades muu hulgas silmas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest tulenevaid põhimõtteid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lg 1 kohaselt annab minister käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Millises osakonnas ministeeriumis kontaktpunkt tegutseb, milline on kontaktpunkti struktuur (nt nõuandva kogu moodustamine) või koosseis, on sellised küsimused, mis tuleb reguleerida ministri käskkirjaga. Lisaks oodatakse OECD suuniste kohaselt, et iga kontaktpunkt avaldab kodulehel menetluskorra ehk protseduurireeglistiku selle kohta, kuidas kontaktpunkti menetlus konkreetse kaebuse lahendamisel välja näeb. OECD suunised ei sätesta, kuidas selline reeglistik tuleks kehtestada. Paljud riigid on menetluskorra sarnaselt Eestile kehtestanud ministri käskkirjaga, samas kui paljud riigid on kontaktpunkti kaebuste lahendamise korra avalikustanud lihtkirjaliku dokumendina kontaktpunkti kodulehel, tegemata viidet õiguslikule alusele. Kontaktpunkti menetluskorra võib kehtestada ministri käskkirja lisana nagu seda on tehtud 22.11.2018 käskkirjaga. Samas on menetluskorras sätestatud reeglistik eelkõige siduv riiklikule kontaktpunktile ning täidab läbipaistvuse ja usalduse tõstmise eesmärki huvigruppide seas, mistõttu ei ole menetluskorra kehtestamine ministri käskkirjaga tingimata nõutav. Kontaktpunkti töökorralduse võib koostada ja avalikustada kontaktpunkti kodulehel konkreetset volitust andmata, sest tegemist on kontaktpunkti enda töökorraldusliku küsimusega. Eesti kontaktpunkti töökorralduse muutmisel võib seega küll uue töökorra koostada ka ilma ministri käskkirjata, kuid samas tuleb silmas pidada, et 22.11.2018 käskkiri ei kaota sellisel juhul automaatselt kehtetust ning tuleb eraldi kehtetuks tunnistada.

2.2.2. Kontaktpunkti roll Eesti õiguskorras OECD suuniste p-d 1 ja 2 rõhutavad, et tegemist on ettevõtjatele õiguslikult mittesiduvate suunistega ning julgustavad vastuolu korral siseriikliku õigusega ettevõtjaid neid vastuolusid ületama, rõhutades sealjuures, et siseriiklike õigusnormide järgimine on

20

esmane kohustus ning juhised ei ole õigusnormide suhtes ülimuslikud. Mistahes õigusliku konflikti tekkimisel tuleb lähtuda seega siseriiklikust õigusest.22 OECD suunised ja Nõukogu otsused allkirjastanud valitsused peavad samas tegema kõik endast oleneva, et OECD suuniseid ja nendes toodud põhimõtteid tagataks.23 Tegemist on ebatavalise olukorraga, kus ühelt poolt on välislepinguga võetud kohustus riigile täitmiseks kohustuslik ning riik peab tagama, et OECD suuniseid järgitaks ning austataks nendes toodud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Teisalt on suunised ettevõtetele üksnes soovituslikud ning mingit jõustamismehhanismi, mis suuniste täitmist tagada aitaks, sisuliselt pole. Oma ülesannete täitmisel on ametnikud avalikud teenistujad nagu kõigis teistes nende ametikohast tulenevates ülesannetes ning nende tegevusele kohaldub sama õigusraamistik, mis muudele tööülesannetele (sh avaliku teabe seadus24, märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning kollektiivsetele pöördumise esitamise seadus25 jne). Kontaktpunkti roll kaebuste menetlemisel on ebatavaline ning erinev mistahes muust kaebuste lahendamise institutsioonist ning seda just OECD suuniste soovitusliku iseloomu tõttu. Kuna OECD suuniste täitmine on ettevõtetele soovituslik ning ka kontaktpunkti menetluse tulemusena ei looda ettevõtetele õiguslikult siduvaid kohustusi, ei ole tegemist haldus- ega järelevalvemenetlusega. Samuti ei ole kontaktpunkti poolt läbi viidav menetlus võrreldav teiste Eestis toimivate kohtuvälise lahendamise üksustega nagu tarbijavaidluste komisjon, üürivaidluskomisjon või autoriõiguse komisjon. Tegemist ei ole ka vahekohtu tunnustele vastava üksusega. Kuigi kontaktpunkt täidab avalikke ülesandeid, tuleb eitada haldusmenetluse seadustiku26 kohaldumist, kuna OECD suuniste alusel läbi viidav menetlus ei kvalifitseeru sellise haldusorgani tegevusena, mis toimuks määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel (HMS § 2 lg 1). Suuniste kohaldamise erijuhtudel tehtav lõppotsus pole käsitletav haldusaktina HMS § 51 lg 1 mõttes, kuna tegemist ei ole isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korralduse, otsuse ettekirjutuse, käskkirja või muu õigusaktiga. Lõppotsuse näol on tegemist OECD suunistest lähtuvate soovitustega, mille järgimata jätmine ei too ettevõttele kaasa õiguslikke tagajärgi. Kontaktpunkti tegevusena koostatavaid lõppotsuseid ei saa seega haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaidlustada. Kuna OECD suunised on pooltele vabatahtlikud ning ei ole seega käsitletavad õigusaktina siseriikliku õiguse mõttes, ei allu vaidlused OECD suuniste täitmise üle ühelegi siseriiklikule kohtule. Sel põhjusel ei sarnane kontaktpunkti tegevus ka vahekohtumenetlusele – tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib tsiviilasja anda lahendamiseks vahekohtule (TsMS § 9 lg 2) ent OECD suuniste järgimise üle toimuv vaidlus ei ole käsitletav tsiviilasjana TsMS § 1 ja § 3 mõttes – kuigi reeglina on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, ei ole vaidluse korral õigust pöörduda kohtusse, kuna kohtusse pöördumise eelduseks on, et eksisteerib seadusega kaitstav huvi. Samas võib TsMS peatükkidest 71-77 saada ideid kontaktpunkti tegevuse korraldamiseks, arvestades kontaktpunkti poolt läbiviidava protseduuri erisuste ja vähese formaliseeritusega.

22 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf 23 Ibid 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011010 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/820158?leiaKehtiv 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv

21

Kontaktpunkti tegevusele ei kohaldu ka lepitusseadus. 27 Kuigi mitmed kontaktpunkti tunnused vastavad lepitusseaduses toodud kirjeldusele (st tegemist on poolte vabatahtlikkusel põhineva tegevusega, kus erapooletu isik aitab neil jõuda lahendusele), sätestab lepitusseaduse § 1 lg 1, et lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Sama sätte lg 3 sätestab, et lepitusmenetlus tsiviilasjades tähendab eraõigussuhtest tulenevat vaidlust, mis on lahendatav maakohtus. Kuna menetlus OECD suuniste järgimise üle maakohtule ei allu, ei saa tegemist olla tsiviilasjaga lepitusseaduse tähenduses. OECD suuniste kohaldamiseks loodud kontaktpunkt ei sarnane ka ühegi teise kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga, sest Eestis tegutsevate kohtuväliste vaidluste lahendamise organ on loodud ning reguleeritud mõne siseriikliku õigusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslikud. Sama õigusaktiga on reguleeritud ka õigus pöörduda kohtuvälise organi otsusega mittenõustumise korral kohtusse. Kontaktpunkti poolt tehtava lõppotsuse vaidlustamise õigust OECD suunistest ei tulene. Tarbijavaidluste komisjoni töö ja pädevus on reguleeritud tarbijakaitseseaduse28 peatükis 6. Erinevalt kontaktpunkti lõppotsusest on pooltel võimalik tarbijavaidluste komisjoni otsuse peale sellega mittenõustumisel pöörduda kohtusse (TKS § 60 lg 2). Üürikomisjoni tööd ja pädevust reguleerib üürivaidluse lahendamise seadus 29 , mille kohaselt on üürnikul või üürileandjal võimalik pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse (ÜVLS § 1 lg 1). Autoriõiguse komisjoni töö ja pädevus on reguleeritud autoriõiguse seaduse §-ga 87. Sarnaselt kontaktpunkti tööle on autoriõiguse komisjoni ülesandeks lepitada osapooli ning soodustada nende dialoogi, poolte kohustuseks on käituda heas usus. Erinevalt kontaktpunkti tööst reguleerib aga autoriõiguse komisjoni lepitusseadus, sest autoriõiguse komisjoni staatus lepitusorganina on autoriõiguste seaduses eraldi ette nähtud. Euroopa Komisjoni initsiatiivil on igas Euroopa Liidu liikmesriigis (lisaks Norras, Liechteinsteinis ja Islandil) loodud kaebuste lahendamise võrgustik SOLVIT. Tegemist on kohtuvälise vaidluste lahendamise võrgustikuga, mis tegeleb teise Euroopa Liidu liikmesriigi ametiasutuse poolse Euroopa Liidu õiguse väidetavate rikkumiste lahendamisega.30 Kuigi SOLVIT on olemuslikult samuti suunatud lahenduste otsimisele, lahendab SOLVIT vaid neid kaebuseid, mis puudutavad Euroopa Liidu õiguse rikkumist. SOLVITis on väga lühikesed menetlustähtajad – lahendus püütakse leida kõigest 70 kalendripäeva jooksul. Olemuslikult sarnaneb kontaktpunkti töö enam ehk NHRI ehk rahvusvahelise inimõiguste kaitse institutsiooni tööga, mille ülesanded tulenevad sarnaselt kontaktpunkti omale rahvusvahelisest õigusest, täpsemalt Pariisi printsiipidest.31 Eestis täidab NHRI ülesandeid õiguskantsler. Ka NHRI instituudil on huvigruppide kaasamise kohustus ning selle ülesande täitmiseks on loodud Inimõiguste Nõukoda. 32 NHRI ülesehitus ja eesmärgid on kontaktpunkti omadest mõnevõrra erinevad, kuid kontaktpunkti töö korraldamisel osas, mis puudutab edendus- ja teavitustööd ning huvigruppide kaasamist, on võimalik tõmmata paralleele ning kasutada ära NHRI kogemust antud valdkondades.

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/LepS 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020003?leiaKehtiv 29 https://www.riigiteataja.ee/akt/992494?leiaKehtiv 30 https://ec.europa.eu/solvit/what-is-solvit/index_et.htm 31 https://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/StatusOfNationalInstitutions.aspx 32 https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda

22

2.2.3. Kontaktpunkti otsuste õiguslik tähendus Kontaktpunkti läbiviidava menetluse väljundiks on lõppotsus. Kui pooled on kontaktpunkti poolt läbiviidud menetluse jooksul jõudnud omavahelisele kokkuleppele kaebuses tõstatatud küsimuste lahendamiseks, teeb kontaktpunkt sellest üksnes kokkuvõtte. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tingimused ja tagajärjed nende rikkumise puhuks tuleks sellisel juhul sätestada kokkuleppes endas ning kokkulepe omab õiguslikku jõudu vastavalt kokkuleppes sätestatud tingimustele. Kui pooled kokkulepet ei saavuta ning vahendamismenetlus ebaõnnestub, uurib kontaktpunkt kaebuses toodud asjaolusid iseseisvalt ning võtab seisukoha, kas OECD suuniseid on järgitud või mitte ning teeb soovitusi edaspidiseks. Kontaktpunkti sellised lõppotsused ei oma õiguslikku jõudu – nende alusel ei teki ettevõtetele otseseid õigusi või kohustusi. Selliste otsuste peamine eesmärk on eelkõige seotud kontaktpunkti teise peamise eesmärgiga – kinnistada veel kord OECD suunistes toodud põhimõtteid ning nõustada ettevõtteid, kuidas suunistes toodud põhimõtteid paremini tagada. Mingit edasikaebamise protseduuri OECD suunistes ega üheski uuringu analüüsis käsitletud riigis ette nähtud ei ole. Kontaktpunkti menetluses mitteosalemine ei ole samuti sanktsioneeritud – mitmeski analüüsitud menetluses pidi kontaktpunkt menetlust läbi viima olukorras, kus ettevõte, kelle peale kaebus esitati, ei soostunud kontaktpunktiga koostööd tegema. Samas peaks valmisolek koostööks tulema ettevõtete soovist käituda heas usus, mitte hirmust saada karistatud. Mõnedes riikides on teatud ettevõtted (näiteks pensionifondid) ise teatanud soovist OECD suuniseid väärtustada ja tähtsustada ning märkinud, et ei tee reeglina koostööd kontaktpunkti menetluses tuvastatud OECD suuniseid rikkunud ettevõtetega.33 34 See on ettevõtete vaba valik otsustada, millistele tingimustele nende koostööpartnerid peavad vastama ega muuda kontaktpunkti menetluses tuvastatu õiguslikku tähendust. Olenemata sellest, et kontaktpunkti menetlus ei ole siseriikliku õigusega reguleeritud, ei tähenda see, et tegemist on ebaotstarbeka ja kasutu institutsiooniga. Vastutustundlik ettevõtlus peaks olema ideaalis ettevõtetele väärtus omaette ning soov selliseid põhimõtteid järgida ei peagi tulema mitte hirmust saada karistatud, vaid põhimõttelistest vaadetest ja sisemisest soovist käituda vastutustundlikult. Oluline motivaator vastutustundliku ettevõtluse ja konkreetsemalt OECD suuniste järgimiseks peaks olema ka avalik maine, mis soodustab ettevõtete poolt nii OECD suuniste järgimist kui ka kontaktpunkti menetluses aktiivsema rolli võtmist.

2.2.4. Kontaktpunkti töö konfidentsiaalsus OECD suunistest tulenevalt on kontaktpunktil vähemalt teatud osas andmete avalikustamise kohustus:

• eelhinnangu avalikustamisel. Kui kontaktpunkt otsustab eelhinnangus, et kaebus väärib täiendavat uurimist, ei pea otsust ega andmeid avalikustama, kuigi läbipaistvuse põhimõttest võiks seda teha. Osad riigid on näiteks valinud tee, kus avalikustatakse küll asjaolu, et kaebus on esitatud ning viidatakse üldiselt kaebuse sisule, aga ei avalikustata kaebuse osapooli. Kui

33 https://www.top1000funds.com/2019/02/dutch-funds-team-up-for-oecd-guidelines/ 34 https://www.innovasjonnorge.no/globalassets/english/policy-on-good-business-conduct.pdf

23

kontaktpunkt otsustab, et kaebust edasi ei menetleta, peab kontaktpunkt enda seisukohad avalikustama, kuid võib valida, kas avalikustada poolte nimed või mitte;

• lõppotsuse avalikustamisel. Kui pooled menetluse jooksul kokkuleppele ei jõua, tuleks avalikustada vähemalt osapooled, keda kaebus puudutas; küsimused, mida kaebus hõlmas, ning kuupäev, millal kaebus kontaktpunktile esitati. Samuti peaks lõppotsus vajadusel sisaldama soovitusi. Kui aga pooled jõuavad menetluse jooksul kokkuleppele, ei ole OECD suuniste kommentaaride kohaselt poolte andmete avalikustamine nõutav;

• jätkukontrolli aruande avalikustamisel. Jätkukontrolli faasis, st kõigi toimingute puhul, mis kontaktpunkt teeb pärast lõppotsuse avalikustamist, on kontaktpunktil kohustus jätkukontrolli tulemused avalikustada, kuid arvestades selle juures vajadusega kaitsta delikaatseid ärialaseid andmed ning muud olulist huvirühmasid puudutavat informatsiooni. Pärast menetluse lõppu peab kontaktpunkt tagama, et kõik informatsioon ja seisukohad, mis osapooled menetluse jooksul kontaktpunktile avaldasid, jäävad konfidentsiaalseteks, kui pool ei ole ise seisukohtade avalikustamisega nõustunud või kui sellise info avalikustamata jätmine võib olla vastuolus siseriikliku õigusega.

Kuigi kontaktpunktile esitatavad kaebused puudutavad eelkõige ettevõtteid ja nende tegevust, on need tihti lahutamatult seotud ka isikuandmetega – näiteks juhul, kui ettevõtetele heidetakse ette tööõiguse rikkumist, töötajatele ebainimlike tingimuste loomist jne. Sellisel juhul kohaldub kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, sealhulgas Eestile isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR. Tegemist on otsekohalduva õigusaktiga. GDPR art 6 (1) (e) kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul ja selles määras, milles see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Avalikes huvides on lubatud ka andmete töötlemine ja edastamine kolmandatesse riikidesse (GDPR art 49). Eestis kehtiva avaliku teabe seaduse (AvTS) 35 kohaselt on üldreeglina kõik avalikke ülesandeid teostades dokumenteeritud ja saadud teave (AvTS § 3 lg 1) avalik. Samas on teatud tingimustel lubatud juurdepääsu teabele piirata. Sellisteks juhtumiteks on muu hulgas olukord, kui teabe avalikustamine võib kahjustada ärisaladust (AvTS § 35 lg 1 p 17) või kui teabe avalikustamine võib kahjustada eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). AvTS § 35 lg 1 p 2 kohaselt võib asutusesiseseks kasutamiseks kuulutada ka teabe riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Kuigi kontaktpunkti poolt läbi viidav kaebuste lahendamise menetlus erineb mistahes siseriiklikust menetlusest, võib eeldada, et viidatud säte võiks kohalduda ka kontaktpunkti menetlusele. Kontaktpunkti töös tuleb seega arvestada ühelt poolt nii OECD suunistes rõhutatud läbipaistvuse põhimõtet, aga ka vajadust tagada pooltele teatavas osas konfidentsiaalsus. Kontaktpunkti tööülesandeid täitvatele ametnikele kohalduvad ka andmete töötlemise osas kõik samad õigusaktid ja nendest tulenevad kohustused, mis teistes tööülesannetes. Igal juhul tuleb kontaktpunkti töö korraldamisel silmas pidada, et kõik siseriiklikud õigusaktid, mis avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust reguleerivad, kohalduvad ning prevaleerivad OECD suunistes toodu ees. Vastuolu korral tuleks alati lähtuda siseriiklikust õigusest.

35 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011010?leiaKehtiv

24

2.3. KOHALDAMISALASSE KUULUVAD ETTEVÕTTED JA TEGUTSEMISVALDKONNAD EESTIS Vaatlemaks, millised ettevõtted ja tegutsemisvaldkonnad kuuluvad Eestis OECD suuniste kohaldamisalasse, kasutame lähtepunktina OECD statistikat NCP-dele esitatud kaebuste osas. OECD liigitab36 laekunud kaebused temaatiliselt (Tabel 3) ning sektorite põhiselt (Tabel 4). Tabelist 4 johtub, et enim laekub kaebusi valdkondades töötlev tööstus (31% kaebustest), mäetööstus (17) ning finants- ja kindlustustegevus (12%). Tabel 3. NCP-dele laekunud kaebused temaatilises jaotuses

Tööhõive ja töösuhted 53%

Üldpõhimõtted 50%

Inimõigused 34%

Keskkond 21%

Teabe avaldamine 18%

Põhimõtete ja suuniste järgimine 9%

Võitlus altkäemaksu andmise, andmisele õhutamise ja väljapressimise vastu

8%

Tarbijate huvid 6%

Konkurents 3%

Maksundus 3%

Teadus ja tehnoloogia 1%

Tabel 4. NCP-dele laekunud kaebused tegevusalade jaotuses Töötlev tööstus 31%

Mäetööstus 17%

Finants- ja kindlustustegevus 12%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

7%

Hulgi- ja jaekaubandus 6%

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

5%

Ehitus 5%

Veondus ja laondus 4%

Majutus ja toitlustus 4%

Info ja side 4%

Muud teenindavad tegevused 4%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

2%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2%

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

1%

Kinnisvaraalane tegevus 1%

Haldus- ja abitegevused 1%

Avalik haldus ja riigikaitse 1%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1%

Haridus 0%

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

0%

Ettevõtlus üleilmastub ning Eesti pole selles osas erandiks. Ettevõtluse üleilmastumise taseme kontsernide (eelkõige rahvusvaheliste) rolli hindamiseks majanduses kogub Statistikaamet alates 2005. aastast regulaarselt andmeid Eestis tegutsevate

36 https://mneguidelines.oecd.org/database/

25

ettevõttegruppide kohta. Järgnevalt on välja toodud (Joonis 1) Eestis registreeritud kontsernide arvu kasv 2011. aastast, mil Eesti alustas esimest täisaastat OECD liikmena. Kontsernide kasv on olnud stabiilses kasvutrendis jõudes 2011. aasta 5019 kontsernilt 7289 kontsernini 2019. aastaks.

Joonis 1. Eestis tegutsevate kontsernide arv37 Kuna viimase kaheksa aastaga on Eestis tegutsevate kontsernide arv suurenenud üle 30%, võib väita, et samas mahus on suurenenud ka potentsiaalne vajadus Eesti NCP efektiivseks toimimiseks. Kui Eestis tegutsevate väliskontsernide arv on püsinud üheksa aasta jooksul stabiilsel tasemel, 2000 ettevõtte juures (+/- 200), siis Eesti rahvusvaheliste kontsernide tegevus on alates 2013. aastast pidevas ja jõulises kasvutrendis (Joonis 2) ning 2019. aastaks on jõutud juba 805 Eesti rahvusvahelise kontserni tegutsemiseni.

Joonis 2. Eestis tegutsevad väliskontsernid ja Eesti rahvusvahelised kontsernid38

37 ER012: Eestis tegutsevad kontsernid omanikriigi ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi; http://andmebaas.stat.ee/; autorite koostatud graafik 38 ER11: Kontsernid neisse kuuluvate üksuste arvu järgi; http://andmebaas.stat.ee/; autorite koostatud graafik

26

Ettevõtted, millele OECD suunistega seonduvad kaebused kõige tõenäolisemalt laekuvad, on sarnased üldisele statistikale, mida käsitlesime Tabelis 4. Järgnevalt on välja toodud Eestis tegutsevate kontsernide üksuste tegevusalad, mille suhtes esitatakse kontaktpunktidele keskmiselt üle 5% kaebustest (Joonis 3).

Joonis 3. Eestis tegutsevad kontsernidesse kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) liigituses39 Kõige sagedamini kaebuste adressaadiks olevate tegevusalade statistika on oluliseks tööriistaks NCP tegevuse planeerimiseks ja vajalike pädevuste loomiseks. Kuivõrd Eesti kontekstis on vajalik eelkõige luua võimalikult tempokalt professionaalne valmisolek potentsiaalsete kaebuste menetlemiseks, siis tuleb keskenduda just suurema kaebusriskiga tegevusvaldkondadele. OECD statistika näitab kõige konfliktsema tegevusvaldkonnana töötlevat tööstust (31% kaebustest), mis on tihedas seoses kõige konfliktsema temaatilise valdkonna – tööjõu ja töösuhetega (53% temaatilistest kaebustest). Eestis on töötleva tööstuse osakaal kontsernide hulgas oluline, jäädes vaadeldaval perioodil 1000–1200 ettevõtte vahemikku. 2017. aasta andmetel oli väliskontserni palgal iga kolmas töötaja töötlevas tööstuses40. Kui 17% kaebustest puudutavad mäetööstuse tegevusala, siis Eesti kontekstis on sellised kontsernide üksuseid vaadeldaval perioodil tegutsenud pidevalt alla 30. Seda põhjendab eelkõige Eesti väiksus võrreldes suure osa teiste OECD riikidega ning maavarade piiratus, kus peamiselt kvalifitseeruvad selle alla vaid põlevkiviga seonduvad tegevused. Finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas on esitatud 12% kaebustest ning Eestis on vastavate ettevõtete arv püsinud 400–670 juures. Selle valdkonna ettevõtete puhul on kindlasti vajalik NCP poolne täiendav tähelepanu, arvestades mitmetele Eestis tegutsemise lõpetanud ning jätkuvalt tegutsevate finantsasutustele esitatud kahtlustusi rahapesus. Tegevusala ühe kaasuse näitena, mis Eesti NCP pädevusse sobituks, võib tuua vaidluse investorite ning Swedbanki vahel, kus nn Rumeenia väärtpaberite juhtumis Swedbank

39 ER014: Kontsernidesse kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi; http://andmebaas.stat.ee/; autorite koostatud graafik 40 https://www.stat.ee/artikkel-2018-05-23_majandusuksuste-arv-mullu-suurenes

27

investoreid esindanud töötaja korraldatud tehingu eest vastutust ei võtnud. Kohtuvaidluses jäi õigus Swedbankile, kuid investorid ei ole loobunud avalikkuses aktiivselt Swedbanki vastu protestimast41. Kuna Statistikaameti avalikes andmebaasides pole võimalik eristada Eesti rahvusvahelisi ettevõtteid nende tegevusalade liigituses, pöörduti analüüsi koostamise käigus vastavate andmete saamiseks Statistikaameti poole. Järgnevalt on need välja toodud 2019. aasta osas (Tabel 5). Tabel 5. Eesti rahvusvahelised ettevõtted tegevusalade liigituses 2019. aastal

Hulgi- ja jaekaubandus 209

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 107

Töötlev tööstus 105

Info ja side 79

Kinnisvaraalane tegevus 69

Finants- ja kindlustustegevus 52

Veondus ja laondus 52

Ehitus 48

Haldus- ja abitegevused 39

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 11

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

9

Majutus ja toitlustus 9

Muud teenindavad tegevused 5

Haridus 4

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 4

Mäetööstus 2

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2

Avalik haldus ja riigikaitse 0

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0

Hindamaks Eesti rahvusvaheliste ettevõtete osaks saavat kaebuseriski, vaatleme tegevusalade jaotust võrdluses vastavalt kontaktpunktidele laekunud kaebustega (Tabel 5 ja Joonis 4). Eesti rahvusvahelistest ettevõttetest tegutseb 26% hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas, mis on aga pigem väikese kaebusriskiga (6%). Koguni 13% Eesti rahvusvaheliste ettevõtete hulgast on seotud kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega, mille kaebusrisk on minimaalne (2%). Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata aga töötlevale tööstusele, kus tegutseb samuti 13% Eesti rahvusvahelistest ettevõtetest, kuid mis on kõige suurem seni kaebusi toonud sektor (31%). Veel olulist tegevusala osakaalu omavad info ja side (10%) ning kinnisvaraalase tegevuse (9%) valdkonna ettevõtted. Nendegi sektorite kaebuse risk on vähene, vastavalt 4% ja 1%. Finants- ja kindlustustegevuse sektori ettevõtted moodustavad 6% Eesti rahvusvahelistest

41 https://www.err.ee/988386/investorite-protest-panga-ees-goran-kuhu-swedbank-eesti-investorite-raha-kaotas

28

ettevõtetest, kuid kaebusrisk on oluliselt kõrgem – 12%. Selle valdkonna ettevõtetele täiendava tähelepanu pööramise vajadusele on eelnevalt juba viidatud. Veonduse ja laonduse tegevusala ning ehituse tegevusala moodustavad kumbki 6% Eesti rahvusvaheliste ettevõtete arvust, kuid on väikese kaebusriskiga (vastavalt 4% ja 5%). Ülejäänud sektorites tegutsevad ettevõtted moodustavad tervikust väikese osa. Lisaks töötleva tööstuse ning finants- ja kindlustustegevuse sektori Eesti rahvusvahelistele ettevõtetele on soovituslik pidevalt jälgida ka mäetööstuse (2 ettevõtet) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid (11 ettevõtet).

Joonis 4. Eesti rahvusvaheliste ettevõtete tegevusalade jaotus ja NCP-dele esitatud vastavad kaebused OECD suuniste kohaldamisalasse kuuluvaid ettevõtteid on Eestis võimalik veel hoomata ning nende arv on optimaalne, kasutamaks personaalset lähenemist ning teavitustööd. Eelduslikult pidurdub 2020. aasta koroonakriisist tingituna Eesti rahvusvaheliste ettevõte arvu kasv, kuid majanduse taastudes võib edaspidigi oodata rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete stabiilset kasvu. Eesti rahvusvaheliste ettevõtete keskmist kaebusriski vähendab väikese riskiga tegevusalade (kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side, kinnisvaraalane tegevus) oluline osakaal. Sellele vaatamata on otstarbekas asuda rakendama pideva jälgimise meetodit, kus olemasolevad Eesti rahvusvahelised ettevõtted kaardistatakse ning uute lisandumisel teostatakse koheselt vajalik kommunikatsiooni- ja teavitustöö.

29

2.4 EESTIS TEGUTSEVAD INSTITUTSIOONID, KELLEL ON PUUTUMUS OECD VASTUTUSTUNDLIKU KONTAKTPUNKTI TÖÖGA

2.4.1. Vastutustundliku ettevõtluse teemaga tegelevad organisatsioonid

• Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) – vastutustundliku ettevõtluse teema eestvedaja Eestis. VEF-il on kompetents kogu vastutustundlikku ettevõtlust puudutavas. Organisatsioon koondab Eestis vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid, omades tugevat liikmevõrgustikku ja tehes aktiivset koostööd ettevõtjate jaoks oluliste organisatsioonidega. 42VEF korraldab ka ettevõtete vastutustundliku tegevuse indekseerimist.43

• MTÜ Mondo – arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon. Maailmaharidustegevused Eesti avalikkuses.44

• MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ja Kestliku Arengu Koalitsioon – koalitsioon kestliku arengu heaks koondab Eesti ettevõtteid, vabaühendusi ja riigiasutusi, kes tegutsevad maailma kestliku arengu eesmärkide raames ja/või nimel. Koalitsiooni eesmärgiks on saada koostöö- ja infoplatvormiks, mille raames saaks iga liige aidata kaasa kestlikuma maailma loomisele just talle sobival moel. Peamine tegevus: ÜRO kestliku arengu eesmärkide teavitustegevus, panustamine arenguseiresse, koostöö suurendamine. Võimalik koostöö teavitustegevuses.45

2.4.2 Liidud jm vastutustundliku käitumise/ettevõtluse teemaga kokku puutuvad organisatsioonid

• MTÜ Inimõiguste instituut – Eestis inimõigustega tegelev organisatsioon, eesmärk on koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada inimõigusi käsitlevat teavet, suurendada ühiskonna teadlikkust selles valdkonnas ning teha uid selle kohta, kuidas inimõigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas paremini kaitsta. Tehakse koostööd vabaühenduste, ülikoolide ja riiklike institutsioonidega, korraldatakse koolitusi ning konverentse jmt. Teavitustegevus inimõiguste valdkonnas.46

• SA SEI Tallinn – rakendusuuringute läbiviimine, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas. Peamised tegevusalad rakendusuuringud, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine. Valdkonnad keskkond, keskkonnajuhtimine, säästev areng, kliimamuutused jmt keskkonda puudutavas.47

• MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik – võrgustiku eesmärk on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse väärtustamine tegevusvaldkonnana. Ühiskondlik mõju.48

42 http://www.csr.ee 43 http://indeks.csr.ee. 44 https://mondo.org.ee 45 https://www.terveilm.ee/leht/ 46 https://www.humanrightsestonia.ee 47 https://www.sei.org/centres/tallinn-et/ 48 https://sev.ee

30

• Ametiühingute Keskliit (EAKL) – haruametiühinguid koondav liit, mis tegutseb selle nimel, et ühiskonnas järgitaks sotsiaalse õigluse põhimõtet. EAKL esindab töötajate huve üleriigilistel palgaläbirääkimistel ning peab kahe- ja kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja valitsusega. Samuti osaleb EAKL aktiivselt seadusloomes, et arendada õiglast maksupoliitikat, seista jätkusuutliku tööhõive eest ning tagada töötajate sotsiaalne turvalisus ja tervislik töökeskkond. Nõustamine, teadlikkus töö- ja töötajate õiguse valdkonnas, EAKL osaleb töötülide ja vaidluste lahendamises.49

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Koda) – Eesti suurim ettevõtjaid esindav organisatsioon, mille eesmärk on ettevõtluse edendamine ning kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele, samuti esindab ja kaitseb ettevõtjate ühishuve. Ettevõtjate huvide esindamine, teadlikkuse kasvatamine vastutustundliku ettevõtluse alal, samuti omab Koda suurt võrgustikku.50

• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – riiklik sihtasutus, mille eesmärk on arendada Eesti majandust läbi kolme peamise tegevusvaldkonna: a) Eesti ettevõtete arendamine ja ekspordivõimekuse hoogustamine, b) turismitulu kasvatamine ja suure lisandväärtusega välisinvesteeringute Eestisse toomine. EAS tegeleb lisaks Eesti ettevõtete ekspordivõimekusele kaasa aitamisele ka välisinvesteeringute ning nende „meelitamisega“ Eestisse – on oluline, et EAS oleks kursis ka OECD Suunistega ning oskaks anda sellekohast infot vajadusel ka ettevõtetele, kellega tegeletakse.51

• Erialaliidud – puutumus vastavalt ettevõtte spetsiifikale.52

2.4.3. Valitsus- ja järelevalveasutused

• Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri büroo juures tegutseb Inimõiguste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit inimõiguste kaitse ja edendamise teemal ning inimõiguste olukorra jälgimisel. Võimalikud inimõigustega seotud probleemid.53

• Võrdõigusvolinik – Võrdsete võimaluste volinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud. Volinikku toetab tema töös voliniku kantselei. Teemad: võrdsus, diskrimineerimine, võrdsete võimaluste teavitus.54

• Tööinspektsioon – Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis tegeleb töökeskkonnapoliitika elluviimise, riikliku järelevalvega töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, teavituse ning individuaalsete töövaidluste lahendamisega kohtueelses töövaidlusorganis. Tööõiguste, töötervishoiu, töökeskkonna jmt teemade kattuvus ning võimalik mudel töövaidluste lahendamiseks.55

• Keskkonnainspektsioon – riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist,

49 https://www.eakl.ee 50 https://www.koda.ee 51 https://www.eas.ee/ 52 https://www.eesti.ee/est/kontaktid/erialaliidud_1 53 https://www.oiguskantsler.ee/et/inimõiguste-nõukoda 54 https://volinik.ee 55 https://www.ti.ee/est/avaleht/

31

tehakse järelevalvet kõigis keskkonnakaitse valdkondades ja rakendatakse keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid: määrab trahve, teeb ettekirjutusi ning nõuab välja keskkonnale tekitatud kahju. Keskkonnaalane teadmus, võimalike rikkumiste/kaebuste alane nõustamine neis valdkondades.56

• Konkurentsiamet – Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riiklik järelevalveasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet konkurentsi-, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning raudtee valdkondades, lisaks lahendatakse lennujaamatasudega seotud vaidlusi ja lennujaama kasutajate kaebusi. Mainitud valdkondade teadmus, võimalike rikkumiste/kaebuste alane nõustamine neis valdkondades.57

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis vastutab, nõustab, teostab järelevalvet ja teostab muid tegevusi järgmistes valdkondades: tarbimiskeskkond, tarbijakaitse, infoühiskond, tehiskeskkond, Euroopa Liidu abifondide rakendusüksuse funktsioonide täitmine transpordivaldkonnas, raudteeohutuse alal järelevalve ja Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseb ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Mainitud valdkondade teadmus, võimalike rikkumiste/kaebuste alane nõustamine neis valdkondades, lisaks on TTJA pädevuses tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine.58

• Finantsinspektsioon – Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. Mainitud valdkondade teadmus, võimalike rikkumiste/kaebuste alane nõustamine neis valdkondades.59

• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium60 • Välisministeerium61 • Sotsiaalministeerium62 • Justiitsministeerium63

Kõikide kaardistatud organisatsioonide ja valitsusasutuste esindajad olid kutsutud 9. juunil 2020 toimunud fookusgrupikohtumisele (vt LISA 6), millel avaldasid tahet Eesti kontaktpunkti töösse panustada ühel või teisel moel võrdõigusvolinik, Ametiühingute Keskliit, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ning Kaubandus-Tööstuskoda.

56 https://www.kki.ee/et 57 https://www.konkurentsiamet.ee/et 58 https://www.ttja.ee/et 59 https://www.fi.ee/et 60 https://mkm.ee/et 61 https://vm.ee/et 62 https://www.sm.ee/et 63 https://www.just.ee/et

32

3. ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD 3.1. Ettepanekud Eesti kontaktpunkti struktuuri tõhustamiseks lähtuvalt analüüsitud struktuuridest Eesti kontaktpunkti struktuuri jaoks ettepanekute tegemiseks on esmalt kaardistatud Eesti kontekstis kõikide hetkel riiklike kontaktpunktidena kasutusel olevate struktuuride plussid ja miinused. Kaardistuse analüüsil baseeruvad soovitused Eesti jaoks parima kontaktpunkti mudeli loomiseks.

3.1.1. Kontaktpunkti võimalike toimimismudelite analüüs Vaadates otsa võimalikele kontaktpunkti toimimismudelitele, on iseseisev agentuur praegugi Eestis kasutusel olev mudel, kus otsuse langetab vastutava ministeeriumi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) ametnik. Kui muidu peaks selline struktuur võimaldama sujuvat, läbipaistvat ning kiiret otsustusprotsessi, head ligipääsetavust kontaktpunktile ning olema lihtsa ülesehitusega Eesti NCP toimimiseks sobiv, siis selle mudeli potentsiaali ärakasutamiseks tuleks teha tööd NCP koosseisu ning otsustusprotsessi läbipaistvaks muutmisega. Samuti tasuks investeerida veebiarendusse ning materjalide kättesaadavusse, mis tõhustaksid oluliselt kontaktpunktile ligipääsetavust. Selle mudeli miinuseks on aga väga suur ühe inimese õlule lasuv vastutus ning töökoormus. Samuti on kaasuse lahendamisel esindatud vaid ühekülgne arvamus, kaasatud ei ole vastutustundliku ettevõtluse spetsiifilisi kompetentse. Parema järjepidevuse, laiema teadmisteringi ning laiapõhjalisema otsuste tegemise nimel võiks mõelda otsusetegija kõrvale nõuandekogu loomisele (välised sidusrühmad, seotud organisatsioonid, teised ministeeriumid). See mõjuks hästi nii teadlikkusele teemast, kontaktpunkti nähtavusele, kompetentside kasvule kui ka vastutuskoorma jagamisele. Uuringu autorite ettepanek on, et tänasele Eesti kontaktpunkti struktuurile on potentsiaalseks arenguväljundiks kolme- või neljapoolne koostöö, mis on veelgi rohkem erinevaid sidusrühmi ning sotsiaalset dialoogi kaasav. Taoline kolme- või neljapoolne koostöö mudel toimib näiteks Soomes, Rootsis ja Lätis. See vajab aga tugevat koostöö juhtimist ning läbipaistvat ja selget mudelit koostööpartnerite kaasamiseks. Koostöömudel võimaldab kaasata valdkonna eksperte nii vastutustundliku ettevõtluse alalt üldiselt kui ka valdkonnaspetsiifiliselt (näiteks tööstus, kaubandus, aga ka töö- ja inimõigused, tarbijakaitse jmt). Suuniste menetluskorra järgi64 pakub kontaktpunkt igakülgset kaasabi tõstatatud küsimuse lahendamiseks, sealjuures kaasab vajadusel teisi valitsusasutusi, äriringkondade esindajaid, töövõtjate organisatsioone ja teisi huvirühmasid; arutab küsimusi teiste puudutatud riikide kontaktpunktidega; palub vajadusel abi OECD suuniste tõlgendamisel OECD Nõukogult ning pakub ja poolte nõusolekul vahendab kokkuleppele jõudmiseks juurdepääsu lepitus- ja vahendusmenetlusele, et aidata pooltel lahendada küsimus kokkuleppel. OECD poliitika järgi on kontaktpunkti ülesanne eelkõige toimida lepitaja ja vahendajana, et pooled jõuaksid kõiki rahuldava lahenduseni. Kui kaebus on läbinud eelhinnangu ning kontaktpunkt on otsustanud kaebust edasi uurida, pakub kontaktpunkt igakülgset kaasabi

64 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf

33

või vahendaja teenust, et pooled jõuaksid kokkuleppele ning ei vajataks kaebuse lahendamiseks koostöö osapoolte laiendamist. Kui aga pooled ei jõua vastuvõetava kokkuleppeni või kui pooled keelduvad vahendamisest, jätkab kontaktpunkt kaebuse uurimist. Selles faasis on mõistlik kokku kutsuda koostööpartnerid/nõuandev kogu (Soomes näiteks Vastutustundliku Ettevõtluse Komitee), mis koosneb ekspertidest ning kes analüüsivad ja teevad juhtumi kohta oma järeldused. Misjärel jääb lõppsõna otsustusprotsess ikka kontaktpunktile, mis arvestab spetsialistide arvamust. Koostööpartneritest omakorda on võimalik moodustada väiksemaid spetsiifilisele teemale sobivaid töögruppe. Vaata täpsemaid soovitusi protseduurireeglite parandamise, kaebuse menetlemise protsessi kirjelduse, samuti ettepanekute kohta, mida menetluskorras kirjeldada, allpool. Näeme, et sellise struktuuri puhul on ministeeriumite välistel osapooltel kontaktpunkti töös kaasalöömine maineküsimus ning toimub vabatahtlikkuse alusel. Kontaktpunkti töökorralduse (toimimise) jätmine ministeeriumisse ei too samuti kaasa vajadust muuta rahastust ega vajadust sihtotstarbelise eelarve järele. Uuringu autorid ei soovita konkreetset siseriiklikku juhtimismudelit ja rahastusskeemi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töö ümberkorraldamiseks, et kontaktpunkti tööd organiseerida, sest näeme kontaktpunkti töös peamise kuluna tööjõukulu ning täpne rahastus sõltub struktuurist, millega otsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kontaktpunkti tööga edasi minna. Välise lepitaja, vahendaja kaasamisel, aga ka näiteks kommunikatsioonitegevuse hankimisel, on võimalus nimetada kontaktpunkti töö paremaks korraldamiseks sihtotstarbeline eelarve või leida välised partnerid riigihangete läbiviimise abil. Samas näeme, et on oluline tagada kontaktpunkti esindaja kompetents: on oluline, et vastutav isik omaks piisavalt aega tegelemaks kontaktpunkti tööga ning vastutustundliku ettevõtluse alase teemaga – sellisel puhul soovitame samuti eeskujuks võtta Soome mudelit, kus sekretariaadi esindaja on ühtlasi ka vastutustundliku ettevõtluse ekspert. Soovitame luua võimalused Suuniste edendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks kas haldava ministeeriumi eelarvest või leida partner riigihankega. Teavitus- ja edendustegevuste võimalused on piiritud, mis tähendab, et tegevused sõltuvad eelarvest ning eelarve sõltub riigi otsustest ja soovist teemaga tegeleda. Üheks võimalikuks struktuuriks, mis on kasutusel ka analüüsitud riikides, on ametitevaheline ühendagentuur, kus riiklik kontaktpunkt koosneb kahe või enama ministeeriumi esindajatest. Selline ülesehitus tähendaks vastutuse hajumist ning tõenäoliselt ka kontaktpunkti halduse keerulisemaks muutumist. Uuringu teostajad sellist struktuuri Eesti kontaktpunkti toimimiseks ei soovita. Näeme, et olulisem on kaasata laiapõhjalisem nõuandeorgan, mille haldamiseks toimiks paremini tsentraalne juhtimine ühe ministeeriumi poolt, sest mitme osapoole vahel võib otsustusprotsess oma pikkade ahelate tõttu venima jääda. Samuti ei ole uuringu teostajatele teadaolevalt teistes Eesti ministeeriumites seni ametikohti, kus inimesed tegeleksid süsteemselt vastutustundliku ettevõtluse teemadega – mis aga ei tähenda, et tulevikus taolised luuakse. Küll aga edendaks selline ministeeriumite vaheline ühendagentuur valdkonnaalase poliitika sidusust ning ministeeriumite vahelist tihedamat koostööd vastutustundliku ettevõtluse valdkonna edendamisel. Samuti võib teha ministeeriumite vahelist koostööd ja kaasata teadmust mudelite järgi, mis ka Eestis eksisteerivad, kus ühes, vastutavas ministeeriumis asub sekretariaat, kes küsib teistes ministeeriumites (jm riigiasutustes) asuvatelt spetsialistidelt vajadusel nõu, aga koordineerimise ja vastutuse roll jääb sekretariaadile.

34

Osa riike on kontaktpunkti üles ehitanud ka sõltumatutest ekspertidest, kuigi OECD suunised seda otseselt ei luba. Kontaktpunkti töö delegeerimist sõltumatule kehale ja/või sõltumatutele ekspertidele uuringu läbiviijad Eesti tingimustest pigem ei soovita: kuigi sõltumatute ekspertidega koosseis võib küll parandada usaldatavust, koostööd ning ka mõnikord nähtavust ja teadlikkust, siis näeme, et Eesti tingimustes oleks see üleminek liiga järsk nii rahastusmudeli muutuse kui usaldatavuse kontekstis. Esiteks on risk koosseisulise tasakaalustamatuse osas, mis võib mõjutada nii usaldust, läbipaistvust kui ka suutlikkust käsitleda erinevaid teemasid: kuigi eksperdistaatus mõjub otsustajate juures hästi, on seejuures keeruline jälgida, et need vähesed eksperdid kataksid ära kõikide võimalike sihtgruppide huvid. Samuti näeme, et Eesti kodanikuühiskonna mõningane ebaküpsus võib põhjustada mõne grupi eelistamise või valimise puhul usaldamatust ning ka ebatervet konkurentsi, mis tõstataks küsimused näiteks selle kohta, millised oleksid ekspertide suhted valitsusasutustega. Samuti on keerulisem lahendada olukord, kus kaebuste menetlus käib väljaspool ministeeriumit. Tekib küsimus, kuidas siis tegeleda paralleelselt sidusalt kontaktpunkti teise olulise funktsiooniga – suuniste edendusega riikliku tasemel.

3.1.2. Soovitus Eesti kontaktpunkti paremaks toimimiseks Ülalmainitud struktuuride plusse ja miinuseid analüüsinuna, soovitame Eesti kontaktpunkti paremaks toimimiseks Eesti kontaktpunktil hetkel jätkata iseseisva agentuurina. Arvestades Eesti kontaktpunkti arengufaasi ning võrrelnuna seda teiste riikidega läbiviidud intervjuudega65 hindame, et hetkel on käesolev iseseisev agentuur Eesti NCP toimimiseks sobiv mudel. Seda seetõttu, et iseseisev agentuur on justkui efektiivse NCP loomise esimene faas ning täna on Eesti NCP seisus, kus esimese faasi puhul pole veel selle täit potentsiaali rakendatud. Kuna käesolev mudel pakub veel kontaktpunktile arenguruumi ning ei ole ennast ammendanud, ei oleks põhjendatud soovitada hetkel toimimiseks mingit muud struktuurset ülesehitust. Et aga Eesti NCP toimimist iseseisva agentuuri faasis tõhustada, soovitame Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis asuval kontaktpunktil luua otsuse laiapõhisemaks tegemiseks kontaktpunkti juurde nõuandekogu. Eesti kontaktpunkti nõuandekogu võiks endas koondada kaebustega potentsiaalselt seotud ministeeriumite, äriringkondade, ametiühingute ning seotud MTÜ-de esindajaid. Seega võiks Eesti kontaktpunkti struktuur näha välja järgmine: (Joonis 5):

65 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted

35

Joonis 5. Eesti kontaktpunkti soovitatav struktuur Selline ülesehitus võimaldaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tsentraalselt ning tõhusalt NCP tööd sekretariaadi funktsioone täites ning ministeeriumi ametniku kui otsustaja näol sarnaselt Poolale juhtida.66 Seejuures soovitame aga pöörata teiste riikide kogemusel tähelepanu iseseisva agentuuri läbipaistvamaks ning töökindlamaks muutmisele. Nii rõhutavad olenemata oma erinevatest struktuuridest nii Poola, Soome kui ka Läti kontaktpunktid konfidentsiaalsuse, selgelt paika pandud ning pidevalt täiendatavatele protseduurireeglitele.67 Täiendavalt johtub intervjuudest, et läbipaistvus on ühest küljest oluline töökindluse tagamiseks, ent teisalt annab see ka signaali kontaktpunkti toimimiseks vajalikust ühiskonna usaldusest. Kontaktpunkti läbipaistvuse ning usaldusväärsuse tõstmiseks oleme teinud soovitusi peatükis 3.5. Kontaktpunkti läbipaistvust, laiapõhisemat otsuse kujundamise protsessi ning NCP olulise funktsiooni – vastutustundliku ettevõtluse ning OECD suuniste edendamist – aitab oluliselt tõhustada Eesti NCP juurde nõuandekogu loomine. Uurides intervjuudes erinevate riikide kontaktpunktidelt, kuidas mitmepoolsed otsustuskogud või nõuandekogud NCP juurde moodustatud on, ilmneb Rootsi ja Soome näitel, et erinevad osapooled kogunesid arutelu laua taha väga loomulikult, sest kõik osapooled soovisid kaasa mõelda. Selline koostööformaat – vabatahtlik panustamine valdkonna arendamisse – on ka üks vastutustundliku ettevõtluse osa. Kui näiteks 2000. aastal loodud Soome kontaktpunkti esimesse koosseisu ministeeriumite, ettevõtete liitude ning ametiühingute kõrval MTÜ-d ei kuulunud, siis 2008. aastal liideti NCP tööga ka nemad68. Sellest ning Eesti seotud aktiivsest kodanikuühiskonnast lähtuvalt soovitame juba algsesse nõuandvasse organisse kaasata võimalikult laiapõhine ekspertkogemus, sh ka MTÜ-d. Ka Poola kogemus rõhutab, et tulemuslikumad on olnud need NCP projektid, kuhu on kaasatud erinevaid väliseid sidusrühmi. Läti ja Leedu praktikad näitavad, et koostöö MTÜ-dega aitab saada ministeeriumile positiivset kajastust, kasutades ära ning toetades juba olemasolevad vastutustundliku ettevõtluse edenduse mehhanisme, näiteks vastutustundliku ettevõtluse

66 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted 67 Ibid 68 Ibid

36

indeksit, ning rohkemaarvulist vastutustundliku ettevõtluse alastel üritustel osalemist, aga ka teadmisi ja andmeid, kuna MTÜ-del on tugev võrgustik ning nad viivad läbi erinevaid uuringuid. Leedu kogemuse põhjal annab MTÜ-de ning erinevate ühingute ning liitudega koostöö ka OECD silmis kontaktpunktile legitiimsuse. 69 Niisamuti aitab laiapõhine nõuandekogu Eesti NCP-l luua ka vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks vajaminevaid sidemeid lisaks erinevatele seotud liitudele, ühendustele ning MTÜ-dele ka eri ministeeriumite vahel. Leedu kogemuse kohaselt aitab ministeeriume kaasav NCP töö ning tõhus sekretariaadipoolne juhtimine seljatada ministeeriumite eri arusaamu vastutustundlikust ettevõtlusest, kus tihtipeale ei teatudki paralleelselt jooksvatest CSR-edendustegevustest. Leedu ja ka Läti NCP-de visiooni kohaselt peaks vastutustundliku ettevõtluse ning NCP edendus olema omavahel tihedas koostöös, õigemini on NCP töö üks vastutustundliku ettevõtluse edenduse osa ning on keeruline tõmmata nende vahele piiri, kompetentse eristada. Nii tehakse Rootsi praktika põhjal NCP-s CSR-edendusel koostööd Välisministeeriumi CSR-meeskonnaga, kelle üks liige kuulub ka riikliku kontaktpunkti koosseisu.70 Käesoleva uuringu tutvustusena aset leidnud fookusgrupikohtumise tulemusena (LISA 6) näitasid kohtumise käigus oma valmidust Eesti NCP töösse panustama üles võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta, kes pakkus abi temaatiliste küsimuste lahendamisel; Ametiühingute Keskliidu juhataja Peep Peterson, kes soovis panustada kontaktpunkti töösse igal moel, ning pärast salvestuse lõppu reageeris ka Kristiina Esop Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist, kes pakkus samuti vastutustundliku ettevõtluse alaste kompetentside osas kaastööd. Panustamiseks valmis olevatest inimestest jätsid kohtumise eelküsitluse käigus oma kontaktandmed Meelis Ojassoo Välisministeeriumist, Anu Leps Justiitsministeeriumist, Meeli Miidla-Vanatalu Tööinspektsioonist, Kristina Mänd MTÜ Mondost ning Piret Potsiepp Kaubandus-Tööstuskojast.71 Kui praegu asuks otsustuskogu Eesti NCP individuaalsele otsustajale üksnes nõuandvat funktsiooni täitvaks instantsiks, siis tulevikuväljavaatena on seesama otsustuskogu ka potentsiaalne kasvulava iseseisvate ekspertide põhise või mitmepoolse otsustuskogu loomiseks, mis on oma olemuselt laiapõhisema otsustajate ringiga kui iseseisev agentuur ning suurendab sellega ühiskonnaga tekkiva dialoogi võimet. Sel juhul oleks mõeldav, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist saab üksnes NCP sekretariaadi funktsiooni täitev organ. Täna ei ole aga need edasijõudnumad mudelid tugevat juhtimist ning sidusrühmade vahelist dialoogi arvestades veel Eesti NCP-le jõukohased, sest Eesti NCP on alles sidusrühmade vahelise dialoogi ning selle juhtimise loomisele algust panemas. Küll aga on need struktuurid võimalikud Eesti NCP tulevikuperspektiivid, sest NCP töö arenemine ning struktuuri muutumine on loomulik protsess. Ka teised riigid on aja jooksul struktuure reforminud ning nii johtub Leedu intervjuustki, et ühel hetkel tundus, et üksnes Eesti ning Lätiga sarnane ministeeriumipõhine NCP töö enam ei toimi ning leedukad leidsid teiste riikide kogemusi otsides Norra ja Hollandi kontaktpunkti tööst inspireerudes enda riigi jaoks ekspertidepõhise otsustuskogu lähenemise.72 Kontaktpunkti töö korraldus peab sõltuma samavõrra OECD menetluskorrast kui riigi võimalustest ja konjunktuurist vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas. Kontaktpunkti töö peab vastama vajadustele ja ootustele, mis vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas

69 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted 70 Ibid 71 LISA 5. Fookusgrupikohtumise kokkuvõte 72 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted

37

tegutsejatel riigile on, aga ka arvestama osapoolte valmisolekut kaasa lüüa ning osapoolte sisendit, missuguseks koostööks nad on valmis. 3.2. Kontaktpunkti struktuuri ümberkorraldamise õiguslikud küsimused Ei OECD suunised ega välissuhtlemisseadus sätesta, kuidas tuleks kontaktpunkti töö siseriiklikult korraldada. Juhul, kui vastavalt uuringu tulemustele otsustatakse kontaktpunkti ülesanded anda mõnele teisele osakonnale, kes on lähemalt seotud vastutustundliku ettevõtluse teemadega, saab sellise ülesande liigutamine ühest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osakonnast teise toimuda ministri käskkirjaga. Tegemist on ministeeriumi töökorraldusliku küsimusega ning volitus sellise käskkirja andmiseks tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lg-st 1. Vastavalt käesolevas peatükis tehtud ettepanekutele on soovitatav moodustada nõuandev kogu, mis abistaks kontaktpunkti kaebuste lahendamisega, aga ka OECD suunistest teavitamise ja edendusega seotud küsimustes. Nõuandva kogu moodustamine saab samuti toimuda ministri käskkirjaga. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse73 § 22 lg-le 1 võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (millele viidatakse ühiselt kui komisjonidele). Sama sätte lg 3 kohaselt moodustatakse komisjon ministri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord. Töökorra võib sätestada sarnaselt kontaktpuntki töökorrale käskkirja lisas. Sarnaselt on näiteks loodud õiguskantsleri kui NHRI (national human rights institute) juurde Inimõiguste nõukoda, mis loodi õiguskantsleri käskkirja alusel. Pidades silmas asjaolu, et NHRI kui institutsioon on Eestis tegutsevatest institutsioonidest kontaktpuntkile ehk kõige sarnasem, soovitavad uuringu autorid kasutada sarnast lähenemist kontaktpunkti juurde nõuandva kogu loomisel. Inimõiguste nõukoja reglemendi sisuga on võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehel74, selles sätestatakse nõukoja ülesanded, liikmete valimise kord, kohtumiste kord. Samuti see, et nõukoja liikmete arvamused ja soovitused pole õiguskantslerile siduvad. Kodulehel on avalikustatud ka liikmete nimekiri. Vastavalt fookusgrupi kohtumisel saadud infole hüvitatakse tulenevalt NHRI rahastamispõhimõtetest Inimõiguste nõukoja liikmete transpordikulud. Kui seda kontaktpunkti juurde loodava nõuandva kogu juures teha ei kavatseta, tasuks ka see igaks juhuks reglemendis reguleerida ning liikmetele kommunikeerida. Erinevalt NRHI juures tegutsevast nõuandvast kogust oleks kontaktpunkti juurde loodava kogu puhul oluline sätestada reglemendis ka nn ad hoc tegutsemise kohustus – see tähendab, et lisaks regulaarsetele kohtumistele tuleks konkreetse kaebuse laekumisel ja kontaktpunkti pöördumisel nõuandval kogul täiskoosseisus või osaliselt koguneda ning sisend anda. Samas on võimalik töökorras sätestada ka kohtumised sellise intervalliga, et korralistel kogunemistel oleks võimalik arutada eelneval poolaastal või kvartalis laekunud kaebusi. Uuringu koostajate hinnangul on siiski parem tagada teatav paindlikkus ning

73 https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv 74 https://www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda

38

sätestada näiteks töökorras sarnaselt Soomega75, et kontaktpunkti palvel esitab nõuandev kogu seisukohad selle kohta, kas konkreetsel puhul on OECD suuniseid rikutud või mitte. Kontaktpunkti töö kaebuse menetlemisel on eelkõige suunatud vahendamisele ja lepitamisele, mistõttu on oluline, et menetlusi läbiviivad ametnikud oleksid teadlikud vahendamis- ja lepitusmenetluses kasutatavatest võtetest ning läbinud vastavad koolitused. 3.3. Ettepanekud kaebuse esitamise vormi osas OECD suuniste menetluskord ei kirjuta ette, milline peaks olema kaebuse vorm. Samas tuleb silmas pidada, et pärast kaebuse saamist peab kontaktpunkt andma eelhinnangu selle kohta, kas kaebust edasi arutada või mitte. Selleks peab kontaktpunkt lähtuma menetluskorra § 25, lk 83 toodud kriteeriumitest, milleks on:

• asjassepuutuvate isikute identiteet ja huvi küsimuse lahendamisel; • kas tõstatatud probleem on piisavalt asjakohane ja põhistatud; • kas esialgsel hinnangul esineb põhjuslik seos ettevõtte tegevuse ja

kontaktpunktile esitatud kaebuses toodud etteheidete vahel; • milline on kohalduv õigus (sh menetlusele), sh kohtupraktika; • kas sarnastes asjades on toimunud või toimumas teisi rahvusvahelisi või

siseriiklike menetlusi, sh kohtumenetlusi ning kuidas neid on lahendatud; • kas konkreetse küsimuse analüüsimine aitaks kaasa OECD suuniste

eesmärkidele ja efektiivsusele. Kontaktpunkt peaks seega ette nägema kaebuse vormi, kus kajastuks eelhinnangu andmiseks vajalik informatsioon. Arvestades kontaktpunkti menetluse paindlikkust, võib kontaktpunkt kaebuse saamisel kaebuses toodud asjaolusid ja ebaselgusi täpsustada. Uuringus võrreldud riikide kaebuste esitamise vorm erineb märkimisväärselt. Rootsi kontaktpunktile kaebuse esitamine toimub vabas vormis, st eraldi vormi kaebuse esitamiseks üldse ette nähtud ei ole. Saksamaa, Poola ja Norra on ette näinud üsna põhjalikud vormid. Taani ja Holland on ette näinud mõned kohustuslikud osad (kontaktandmed) ning ülejäänud osas jätnud lahtri vabaks kirjelduseks. Kaebuse esitamise vormi juures on oluline küsimus ka sellest, kui palju peaks vorm sisaldama lisateavet ja selgitusi selle kohta, kuidas kaebust esitada. Arvestades erinevate riikide praktikat, on uuringu autorid toonud eraldi välja ettepanekud kaebuse vormi ning kodulehel kajastatava informatsiooni kohta (vt käesoleva uuringu ptk 3.4). Üldised ettepanekud:

• selgitused selle kohta, mida ühte või teise lahtrisse kaebuse esitamise vormil kirjutada, peaksid olema võimalikult lühikesed ja konkreetsed, täiendavad selgitused kaebuse vormi täimise kohta tuleks kajastada kontaktpunkti kodulehel (vt ka ptk 3.4. „Ettepanekud kodulehel toodavate selgituste kohta“;

• kaebuse esitamise vormi tuleks keeleliselt toimetada. Osad küsimused on keeleliselt raskesti mõistetavad (“andke üksikasjalik ülevaade vastuolulistest tavadest, sealhulgas teavet selle kohta, kus tegevus või tegevused on

75 https://tem.fi/documents/1410877/3104828/OECD+complaint+procedure.pdf/ac4a1aa9-1bbf-16d3-5db0-57d8a6cd1475/OECD+complaint+procedure.pdf

39

toimunud” ja “palun esitage dokumendid, mis toetavad suunistega vastuolus olevaid tavasid76”);

• praeguses kaebuse esitamise vormis kajastatud ülevaade kontaktpunkti pädevusest tuleks kaebuse esitamise vormist eemaldada ning lisada kontaktpunkti kodulehele;

• kaebuse esitamise vorm peaks koosnema kolmes osast: kaebuse esitaja ja vastaspoole kontaktandmed (I osa); kaebuse sisuline osa (II osa); info selle kohta, kas kaebuse aluseks olevaid asjaolusid on uuritud mõnes kohtu- või muus menetluses ja muud olulised küsimused (III osa).

Ettepanekud I osale:

• kaebuse esitaja ja vastaspoole kontaktandmete lahtreid tuleks kaebuse vormis kujutada selgemalt, eeskujuks võiks võtta näiteks Saksamaa kontaktpunkti kaebuse esitamise vormi.

Ettepanekud II osale:

• kaebuse vormis tuleks võimaldada kaebajale selgitada vabas vormis toimunut, st jätta kaebuse vormi lahter üldise kirjelduse jaoks - nt pealkirjaga „Selgitage lühidalt pöördumise asjaolusid“;

• kaebuse vormis tuleks säilitada lahter küsimusega „Millist OECD suuniste peatükki on teie hinnangul käesoleval juhul rikutud?“. Suuniste peatükid võiks kaebuse vormis välja tuua, et kaebuse esitaja saaks teha linnukese vastavate peatükkide juurde, eeskujuks võiks võtta näiteks Poola kaebuse esitamise vormis toodud OECD suuniste peatükkide loetelu;

• kaebuse sisulisse osasse võib lisada veel küsimused nagu kas esineb kokkupuude teiste riikide kontaktpunktidega; mida loodab kaebaja kaebusega saavutada; millises piirkonnas täpsemalt rikkumine aset leidis.

Ettepanekud III osale:

• kaebuse esitamise vormi tuleks lisada küsimus selle kohta, kas teistes rahvusvahelistes või riiklikes instantsides toimub parasjagu sarnastel asjaoludel kohtu- või muid menetlusi;

• kaebuse vormi lõpus võiks olla eraldi koht asjakohaste dokumentide loetlemiseks ja lisamiseks;

• kaebuse vormi lõpus sätestatud märkused on asjakohased ja tuleks säilitada. 3.4. Ettepanekud kodulehel kajastatava teabe osas kaebuse esitamise kohta Eesti kontaktpunkti tööd hinnanud OECD Watch on 2018 kehtestatud menetluskorda kommenteerides märkinud, et soovitab Eesti kontaktpunktil tagada juhised võimalike kaebuste esitajatele, et lihtsustada kaebuse esitamise protsessi, näiteks avaldades kodulehel näidiskaebuse või tuues kodulehe selgitustest välja kaebuse võtmetähtsusega osad.77 Uuringus analüüsitud riikide praktikat arvesse võttes on alljärgnevalt esitatud ettepanekud teemadest, mida tuleks kodulehel kaebuse esitamise selgituste juures kajastada:

76 Ebaselgus on ilmselt tingitud asjaolust, et termin practices on tõlgitud “tavana”, kuigi käesolevas kontekstis on ilmselt mõeldud ettevõtte tegevusi, igapäevast praktikat 77 Estonian NCP Rules of Procedure – OECD Watch edits 2019-09-17

40

• Kodulehel tuleks selgitada, kellel on õigus kaebus esitada – selgitada, et kaebuse võib esitada nii organisatsioon kui eraisik, kellel on juhtumiga puutumus või muu õigustatud huvi juhtumi tõstatamiseks. Sealhulgas tuleks ka ära märkida, et anonüümselt esitatud kaebuseid ei menetleta;

• kodulehel tuleks rõhutada, et esitatud kaebus peab olema põhistatud ja põhjendatud, st kaebuse esitaja peaks tegema kõik endast oleneva, et kontaktpunkt mõistaks kaebuse sisu;

• õigusrahu tagamiseks võiks kodulehel selgitada, et kontaktpunkt ei käsitle küsimusi, mis on toimunud mingi teatud aja möödudes. Aegumistähtajaks võib seada kolm aastat (nagu Soomes) või viis aastat (nagu Taanis);

• kodulehel peaks sisalduma info selle kohta, mis keeles kaebusi esitada tohib, sh tuleks lubada kaebuse esitamist vähemalt inglise keeles. Eestis kehtiva keeleseaduse78 kohaselt on Eestis riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel ning riigiasutused võivad nõuda võõrkeelse dokumendi saamisel selle tõlkimist eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Vastus võõrkeeles pöördujale koostatakse eesti keeles ning selle tõlkimine võõrkeelde korraldatakse pöörduja soovil ja kulul (keeleseaduse § 12 lg 3). Samas võib suulisel asjaajamisel kasutada ka võõrkeelt (keeleseaduse § 12 lg 4). Kuigi keeleseaduse nõuetest tulenevalt tuleks pöördumine eelduslikult koostada eesti keeles, tuleb arvestada kontaktpunkti rahvusvahelist olemust ning asjaolu, et üks osapooltest võib olla rahvusvahelise ettevõtte esindaja. Keeleseaduse § 12 lg 2 lubab nõuda pöördumist eesti keeles, aga see on riigiasutuse otsustada;

• kodulehel tuleks selgitada andmete avalikustamisega seonduvaid küsimusi. Muu hulgas tuleks kodulehel selgitada, et kaebus esitatakse tutvumiseks ka ettevõttele, kelle kohta kaebus on laekunud ning seega peab kaebaja ise välja tooma, kui kaebuses on tema hinnangul tundliku informatsiooni, mida teisele poolele avaldada ei tohi.

3.5 Ettepanekud kaebuse esitamise viisi kohta Eesti kontaktpunkti poole saab praegu pöörduda e-kirja teel, laadides kodulehelt alla kaebuse vormi ning edastades täidetud vormi kontaktpunkti e-maili aadressile. Uuringus analüüsitud riikidest lubasid kõik kaebuse elektroonilist esitamist. Kaebuse elektrooniliseks esitamiseks on kaks võimalust: esitada kaebus e-kirja teel, täites kodulehelt allalaaditud vormi (nagu Norras või Saksamaal) või täita kaebuse esitamise vorm otse kodulehelt (nagu Taanis). Variant on säilitada ka mõlemad võimalused nagu Hollandis. E-kirja teel kaebuse esitamine võimaldab kaebuse vormi täitmist pikema aja jooksul ega eelda konkreetselt veebilehel viibimist, samuti on võimalik e-kirjale lisada hõlpsasti dokumente. Kodulehe kaudu kaebuse esitamine eeldab, et vorm täidetakse ilma vahepeal veebilehte sulgemata, samuti tuleks luua võimalus dokumentide üleslaadimiseks. Kohalduvate õigusaktide mõttes ei ole vahet, kas kontaktpunkti poole pöördumine toimub läbi kodulehel

78 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv#para9

41

oleva vormi või e-kirja teel. Samas on andmekaitse üldmäärusest tulenevalt kohustus andmete töötlejal tagada iga kanali turvalisus ning seega tuleb lahenduse valikul silmas pidada, kuidas on võimalik tagada andmete turvaline töötlemine. Valik sõltub ka tehnilisest võimekusest. Ettepankekud:

• kaebuse esitamine tuleks võimaldada nii kirjalikult (posti teel) kui ka elektrooniliselt;

• elektrooniliselt võiks võimaldada kaebuse esitamise nii kodulehe kaudu kui ka e-posti teel, pidades samas silmas täiendavaid kohustusi tagada andmete töötlemise turvalisus.

3.5. Ettepanekud protseduurireeglite osas Protseduurireeglite väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et OECD suuniste Menetluskord sätestab juba üpris üksikasjalikult kaebuste lahendamise korra, sealjuures sätted eelhinnangu ja lõppotsuste avaldamise ning eeldusliku menetluse ajaraami kohta.79 Lisaks kohustuslikele osadele võib töökorralduses reguleerida kontaktpunkti eesmärki, töökorraldust (nt kuidas toimub otsustamine mitme osapoolega kontaktpunkti korral – kas otsus peab olema ühehäälne või toimub hääletus. Samuti võib töökorraldus sisaldada endas protsessi visualiseeringut graafilisel kujul, nagu seda on teinud Soome80 ja Poola81 või tabeli kujul nagu seda on teinud Norra 82 . Mõned protseduurireeglid sätestavad konkreetsemalt konfidentsiaalsusega seotud küsimusi – näiteks Saksamaa kontaktpunkti protseduurireeglites on korduvalt rõhutatud konfidentsiaalsuse olulisust ning indikeeritud, milline info on käsitletav konfidentsiaalsena või mitte. Lisaks võib protseduurireeglites reguleerida täpsemalt, kuidas kontaktpunkt poolte vahendamist ja lepitamist läbi viib, samuti seda, millised on kontaktpunkti ootused menetluses osalevatele pooltele.83 Eesti kontaktpunkti menetluskorrale ehk töökorraldusele on mitmeid märkusi ja soovitusi teinud aastal 2018 mittetulundusühing OECD Watch. Alljärgnevate ettepanekute tegemisel on neid arvestatud. Üldise ettepanekuna tasuks töökorra koostamisel silmas pidada, et tegemist on informaalse menetlusega, mis võiks jätta kaebust menetlevale kontaktpunktile võimalikult palju paindlikkust kaebuste lahendamisel. Töökorra täpsustamisel tasub seega lähtuda eelkõige põhimõttest, et täpsustada tuleks neid küsimusi, mis tagavad kaebuse esitajale ja teisele menetluses osalevale poolele vajaliku kindluse ja ülevaate tegevuste kohta, vältides põhjendamatuid formaalsusi. Üldised ettepanekud:

• töökorraldus võiks koosneda kolmest peatükist: i) sissejuhatus; ii) menetluse kirjeldus; iii) lõppsätted;

79 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf 80 http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160320/TEM_oppaat_14_2017_OECD_guidelines_EN_web_21112017.pdf?sequence=1&isAllowed=y 81 https://www.gov.pl/attachment/8f709fd5-7fb7-4b38-9cb0-eaac6bac3678 82 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2014/01/FINAL_KPprosedyreregler_eng_godkj.pdf 83 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf

42

• peatükk „Menetluse kirjeldus“ peaks koosnema neljast alapeatükist: eelhinnangu andmine, sisuline lahendamine; lõppotsus; jätkutegevused;

• töökorraldus, sarnaselt kaebuse esitamise vormiga, tuleks keeleliselt toimetada ning sõnastada lihtsalt ja arusaadavalt;

• töökorras endas, töökorra lisana või eraldi dokumendina on soovitatav koostada visualiseering kontaktpunkti menetluse protsessist. Heaks näiteks on Taani kontaktpunkti poolt koostatud eraldi selgitav infoleht.84

Ettepanekud sissejuhatusele:

• töökorralduse sissejuhatavas osas võiks kajastada üldiseid OECD suuniste aluspõhimõtteid (nagu läbipaistvus jms), eeskujuks võiks võtta Hollandi menetluskorra;

• sissejuhatus võiks kajastada kontaktpunkti, vastutustundliku ettevõtluse ning rahvusvahelise ettevõtte definitsiooni OECD suuniste tähenduses, eeskujuks võiks võtta Poola menetluskorra;

• sissejuhatavas osas tuleks reguleerida ka seda, et kontaktpunkt menetleb kaebusi, mis on toimunud Eestis või kui kaebus esitatakse Eesti ettevõtte peale, muudel juhtudel edastab kontaktpunkt kaebuse menetlemiseks teisele asjakohasele kontaktpunktile.

Ettepanekud menetluse kirjeldusele:

1) Eelhinnangu andmine: • alapeatükis tuleks sätestada, et kontaktpunkt teavitab kaebuse esitajat

kaebuse kättesaamisest 10 päeva jooksul (nagu Saksamaa ja Poola menetluskorras);

• alapeatükis tuleks sätestada, et kaebus esitatakse teadmiseks ja vastamiseks teisele poolele;

• alapeatükis tuleks sätestada, et eelhinnangu andmisel lähtub kontaktpunkt OECD menetluskorra p-s 25 toodud kriteeriumitest, sealjuures tuleb kriteeriumite kajastamisel kasutada täpselt sama sõnastust nagu OECD menetluskorras;

• juhul kui kontaktpunkt soovib eelhinnangu andmisele eelnevalt pooltega kohtuda, tuleb see samuti töökorras sätestada;

• alapeatükis tuleks sätestada, et kontaktpunkt saadab eelhinnangu mustandi pooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Samas tuleks menetluskorras sätestada, et kontaktpunktil ei ole kohustust vastavalt poolte kommentaaridele eelhinnangut muuta.

• alapeatükis tuleks sätestada, milliseid andmeid eelhinnang sisaldab, sh võiks välja tuua, et eelhinnang kaebuse edasise menetlemise kohta sisaldab kaebuse asjaolusid, kokkuvõtet seni läbi viidud tegevustest ning kontaktpunkti põhjendusi selle kohta, miks otsustati kaebust edasi menetleda või kaebuse menetlemine lõpetada;

• alapeatükis tuleks sätestada, millises ulatuses eelhinnang avalikustatakse. Eelhinnangu võiks täies ulatuses, sh koos poolte nimedega, avalikustada juhul, kui kontaktpunkt otsustab kaebust edasi mitte menetleda. Kui kontaktpunkt asub eelhinnangu andmisel seisukohale, et võiks töökorras sätestada, et avalikustatakse üksnes üldine teatis kaebuse laekumisest ning eelhinnangust teavitatakse üksnes kaebuse pooli;

• alapeatükis tuleks sätestada, et eelhinnangu andmine kolme kuu jooksul vastavalt OECD juhistes toodud menetluskorrale on kontaktpunkti

84 https://businessconduct.dk/file/669623/case-handling-process.pdf

43

eesmärgiks, kuid sõltuvalt asjaoludest ja menetluse keerulisusest võib eelhinnangu andmine toimuda mõnevõrra hiljem.

2) Asja sisuline lahendamine:

• alapeatükis tuleks sätestada, millised on esmased tegevused kaebuse menetlemisel, mh kohtumine pooltega ühiselt ja/või eraldi, vajadusel konsultatsioonid ekspertide, teiste riigiasutuste või huvigruppidega (nt tööandjate esindajate, ettevõtjate esindajatega, asjakohaste MTÜ-dega). kui kontaktpunkti juurde luuakse nõuandev kogu, tuleks ka töökorras sätestada, millises etapis kontaktpunkt selle kogu poole pöördub, samuti, mis pädevus kogul on – kas nad saavad ka sisulises otsustusprotsessis kaasa lüüa või on nende seisukohad kontaktpunktile soovituslikud. Sellise kogu kaasamisel on oluline reguleerida ka konfidentsiaalsusega seotud küsimus, nt märkida ära, et kõik nõuandva kogu liikmed peavad kõik neile teatavaks saanud asjaolud hoidma konfidentsiaalsena;

• alapeatükis tuleks reguleerida, kas poolte kohtumisel osalemise kulud kaetakse või mitte. Alapeatükis tuleks sätestada, et esmalt teeb kontaktpunkt enda poolt kõik, et suunata pooli läbirääkimistele ning leida kõiki osapooli rahuldav lahendus nt kokkuleppe näol (nn vahendamismenetlus);

• alapeatükis tuleks sätestada, milliseid tegevusi kontaktpunkt vahendamismenetluse etapis kasutab. Kas ja milliseid vahendamismenetluse tehnikaid Eesti töökorras käsitleda, sõltub suuresti kontaktpunkti võimekusest läbirääkimisi vahendada, samuti kontaktpunkti eelarvest. Muuhulgas võiks sätestada, et kontaktpunkt pakub kaasabi, vahendab infot ning võimaldab kohtumiseks ruume. Kui välise vahendaja palkamine on eelarveliselt võimalik, tuleks menetluskorras sätestada, et poolte ja kontaktpunkti kokkuleppel võib palgata välise vahendaja, kelle kulud katab kontaktpunkt;

• soodustamaks poolte soovi osaleda vahendamismenetluses, tuleks reguleerida ka seda, et vahendamismenetluse käigus teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne, pidades samas silmas, et kontaktpunkt peab igal juhul, sh ka kokkuleppe saavutamisel, lõppotsuse tegema ja avalikustama;

• alapeatükis tuleks sätestada, et kui pooled teatavad, et vahendamismenetlust ei soovi või et see ebaõnnestus või kui kontaktpunkti hinnangul on kokkuleppe saavutamine ebatõenäoline, jätkab kontaktpunkt kontrollimenetlusega, mille eesmärgiks on kujundada hinnang selle kohta, kas OECD suuniseid on rikutud või mitte;

• alapeatükis tuleks sätestada, et kontrollmenetluse käigus on kontaktpunktil õigus viia läbi paikvaatlusi, koguda infot enda algatusel ning küsida nõu asjaomastelt instiutsioonidelt;

• alapeatükis tuleks sätestada, et kontaktpunkt võtab eesmärgiks jõuda lõppotsuseni kuue kuu jooksul, kuid protsessi tegelik pikkus oleneb kaasuse asjaoludest ja poolte rollist menetluses.

3) Lõppotsuse tegemine:

• alapeatükis tuleks sätestada, et võimalusel teeb kontaktpunkt lõppotsuse kolme kuu jooksul pärast asja sisulise arutamise lõppemist;

• töökord peaks reguleerima seda, et kokkuleppe mittesaavutamisel avalikustab kontaktpunkt lõppotsuses menetluses osalenud poolte nimed,

44

analüüsitud vaidlusküsimused, kuupäeva, millal kontaktpunkti poole pöörduti ning mistahes tähelepanekud, mida kontaktpunkt peab oluliseks teemal, miks pooled lahenduseni ei jõudnud. 85 Samuti peaks töökord sätestama, et kokkuleppe mittesaavutamisel selgitab kontaktpunkt selgitab lõppotsuses enda järeldusi selle kohta, kas OECD suuniseid rikuti ning annab soovitusi edaspidiseks;

• töökord peaks sätestama, et kokkuleppe saavutamisel avalikustab kontaktpunkt lõppotsuse, kus teeb kokkuvõtte menetluse tulemsutest. Kokkuleppe sisu avalikustatakse üksnes poolte nõusolekul;

• alapeatükis tuleks sätestada, et kontaktpunkt saadab lõppotsuse mustandi pooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Samas tuleks menetluskorras sätestada, et kontaktpunktil ei ole kohustust vastavalt poolte kommentaaridele lõppotsust muuta.

4) Järeltegevused:

• alapeatükis tuleks sätestada, et aasta pärast lõppotsuse avalikustamist teeb kontaktpunkt jätkukontrolli, veendumaks, et sõlmitud kokkulepet täidetakse või lõppotsuses antud soovitusi järgitakse;

• alapeatükis tuleks reguleerida, et jätkukontrolli tulemusena avalikustab kontaktpunkt lühikese kokkuvõtte jätkukontrolli tulemustest.

5) Lõppsätted:

• sätestada, et üldreeglina menetleb kaebust selle riigi kontaktpunkt, kus rikkumine toimus, kuid mitme puudutatud kontaktpunkti puhul kaasatakse asjaomased kontaktpunktid ning võimaldatakse neile seisukohtade esindamine;

• Saksamaa menetluskorra näitel võiks reguleerida eraldi konfidentsiaalsusega seotud küsimusi ning viidata, et üldpõhimõttena peab kontaktpunkti tegevus olema läbipaistev, kuid kontaktpunkt lähtub enda tegevuses nii OECD suunistest kui siseriiklikus õiguses sätestatud raamistikust, mis puudutab isikuandmete kaitset ning andmetöötlust. Hea oleks välja tuua ka OECD suunistes sätestatud põhimõte, mille kohaselt tagatakse kogu menetluse jooksul delikaatse äriteabe ja isikuandmete konfidentsiaalsus ulatuses, milles see on lubatud siseriikliku õigusega;

• lõppsätetes võiks ette näha, et kui pool soovib mingisuguse teabe osas konfidentsiaalsust, peaks ta sellest soovist kontaktpunktile selgelt teada andma ning enda soove ka põhjendama.

3.6. Ettepanekud teavitustöö parandamiseks OECD annab igal aastal ülevaate kontaktpunktides suuniste ja suunistele vastavuse kontrolli edendamiseks tehtud sammudest. Näiteks korraldasid või kaaskorraldasid 34 riiklikku kontaktpunktid 2018. aastal kokku 184 üritust: koolitusi, kohtumisi sidusrühmadega või konverentse. Lisaks kontaktpunktide korraldatud üritustele, on olulisel kohal ka teistel üritustel osalemine: 2018. aastal osalesid kontaktpunktide esindajad kokku 269 üritusel, kus astusid üles ettekannete, panelistide või arutlejatena. 2018. aastal korraldasid kontaktpunktid üle maailma üritusi laiale sihtgrupile, ettevõtetele (20%), valitsusasutustele (17%) ning

85 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf

45

akadeemilisele ringkonnale (7%). Valdav enamik NCP-de poolt korraldatud ürituste vaatajaskonnast oli väiksem kui 10 osalejat või vahemikus 10–50 osalejat.86 OECD resümeeritavas teavitustöö aruandes pööratakse olulist tähelepanu kontaktpunktide kodulehtedele. Nende puhul märgitakse ära: 1) kas koduleht on üldse olemas; 2) kuidas on üles ehitatud (kas eraldiseisva platvormina või vastava ministeeriumi all-lehena) ning 3) kui tihti ning millal seda viimati värske infoga täiendati. The Commentary on the Implementation Procedures of the OECD Guidelines for Multinational Enterprises näeb ette, et riiklikud kontaktpunktid tegelevad koostööga, õppides teineteiselt. Nii näiteks võõrustas Leedu kontaktpunkt 2018. aastal Norra ja Taani kontaktpunktide initsiatiivil Põhjamaade ja Balti riikide töötuba. 87

3.6.1. Teavitustöö eesmärk, sõnumid ja ettepanekud võimalikeks tegevusteks ja korralduseks OECD on sõnastanud, et riiklikud kontaktpunktid peavad oma tegevuses järgima nelja põhikriteeriumi: nähtavus, ligipääsetavus, läbipaistvus ja vastutus, sealjuures ei ole need kriteeriumid üksteist välistavad, vaid tugevdavad. Sellest johtuvalt on kontaktpunkti rollid ka vastutustundliku teema edendamine tegutsemisriigis, valdkonna koondamine, koostöö suurendamine ning avatud suhtlemine kõikide siht- ja sidusrühmadega. On selge, et kontaktpunkt ei saa alustada kohe avaliku teadlikkuse tõstmisega, vaid peab tegema panused kitsama sihtrühma (valdkonna asjatundjad, organisatsioonid) teadlikkuse kasvatamisele. Selleks on mõistlik alustada allpool pakutud tegevuste ning kanali-väljunditega. Kontaktpunkti kommunikatsiooni peasõnumid peavad lähtuma OECD vastutustundliku ettevõtluse Suunistest, OECD juhistest ning sõnumitest. Samas soovitame dokumente, poliitikaid ja kanaleid valida vastavalt Eesti eripäradele, tegutsemiskeskkonnale ning ka eesti keelele. Käesoleva uuringu LISAS 2 on esitatud suuniste ja kontrolli dokumentide kokkuvõtlikud ja arusaadavad eestikeelsed kokkuvõtted. Oluline on siduda OECD kontaktpunkti ja suuniste kommunikatsioon teiste ettevõtlusteemaliste ürituste ja sõnumitega vastutustundliku ettevõtluse teemal. See johtub ka teiste riikide kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuudest. 88 Seda kahel põhjusel: a) OECD tegevus vastutustundliku ettevõtluse alal on oluline, kuid üks võimalik tööriist/poliitika suures valdkonnas, milles on ka mitmeid alternatiive samale teemale lähenemisel – ainult OECD suuniste ja kontaktpunkti alane info ja teavitus ei kanna välja eraldi sõnumit; b) vastutustundlik ettevõtlus on kõikehõlmav teema, mille kommunikatsioon peaks olema laiem, kohalikele oludele vastav ning ka paljusid võimalusi pakkuv – OECD tegevuse ja võimaluste kommunikeerimine on lihtsam, sidudes seda vastutustundliku ettevõtluse teemaga laiemalt. Kommunikatsioonikava (strateegia) paremaks toimimiseks on oluline kokku leppida selge süsteem, kelle vastutusalas on kommunikatsiooni- ja ühistegevuste koordineerimine. Ühtlasi oleks protsessi kiirendamiseks ja edukuseks oluline, et vastutaja omab kommunikatsioonialast kompetentsi.

86 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 87 Ibid 88 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted

46

Vastutustundliku ettevõtluse alase teavitus- ja kommunikatsioonitegevuse (sh võimalik teadlikkus OECD suunistest ja kontaktpunkti tööst) edukuse mõõtmiseks tuleks viia läbi regulaarseid uuringuid, et kaardistada oluliste sihtgruppide hoiakute ja teadmiste muutumist ajas. Uuringuid võib läbi viia nii üle-eestiliste arvamusuuringutena, fookusgrupiuuringutena kui ka sektori siseste uuringutena. Soovitame mõõta nii valdkonna teadvustamist, hetkeolukorra teadmisi kui ka sektori tundmist, ürituste/artiklite lugemise-külastamise arvu ja muud taolist. 3.6.2. Avalik kommunikatsioon ja meediasuhted Vastutustundlik ettevõtlus ning selle aluspõhimõtted sõnastavad koostöö ning teadmiste ja kogemuste jagamise kui ühe aluspõhimõtte: seetõttu on oluline, et NCP teeks teavitus- osalemis- jmt projekte koostöös teiste sektoris tegutsevate organisatsioonidega (võimalik nimekiri koostööpartneritest eespool) ja ka teiste riikide kontaktpunktidega. Selle koostööpraktika tõhusust kiidavad ka teiste riikide kontaktpunktide esindajad.89Koostöö teiste organisatsioonide ning NCP-dega aitab ürituste korraldamiseks tagada ka rohkem materiaalseid vahendeid. Esimese sammuna on kontaktpuntki tegevuse ja pädevuse aktiviseerumiseks oluline saada ülevaade vastutustundliku ettevõtluse temaatikast Eestis: missugused organisatsioonid ja ettevõtted teemaga tegelevad, mis on võimalikud probleem- ja edulood, missugune on Eesti tase ja konjunktuur, milles kontaktpunkt tegutseb. See tähendab ka, et kontaktpunkti tööga tegelevad inimesed on osa Eesti vastutustundliku ettevõtluse ringkonnast, nad on osa võrgustikust ning jälgivad ja on kutsutud temaatilistele üritustele. Näeme, et kontaktpunkti töö korraldamisel on mõistlik tellida ühtset meediamonitooringut – see parandaks nii osapoolte teadlikkust Eestis ses vallas toimuvast, aga võimaldaks ka kiiresti reageerida vajadusel võimalikele pöördumistele, päringutele, avalikele diskussioonidele või muudele remarkidele. Temaatilised ja järjepidevad meediakajastused/jooksev meediamonitooring võiks olla koondatud sektori veduri/kontaktpunkti kodulehele – see tõstaks ka kontaktpunkti veebilehe väärtust, aktiivsust ning atraktiivsust. Näiteks on OECD teiste riikide NCP-de puhul eeskujudena esile toonud järgmisi kommunikatsioonitegevusi: paneeldiskussioonidel osalemine, ettekannete tegemine, konverentside korraldamine, muu vastutustundliku ettevõtluse alase poliitika kujundamises osalemine. Kvaliteetse avaliku suhtluse eeldus on aktiivne sisuline tegevus: kuidas kontaktpunkti tööd alustada kommunikatsioonitegevuste peatükis ei käsitleta, kuid täpsemaid tegevusi, mida soovitame Eesti OECD kontaktpunktile, lisame allpool olevasse tabelisse 8 (vt “Teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste võimalik kava”).

3.6.3. Võimalikke lahendusi: teabematerjalid ja tutvumisreisid Teabematerjalide, sh koduleht, trükitud teabematerjalid jmt, väljaandmisel ja teostamisel on oluline, et need oleksid lihtsad, selged, üheseltmõistetavad ja võimalusel ka visuaalselt hästi kujundatud. Teabematerjalide loomisel kasutada kindlasti OECD olemasolevaid materjale, kuid alati tekstid eestindada ning võimalusel lihtsustada. Soovitame vajadusel

89 OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti ülesehituse ja õigusliku aluse uuringu raames teiste riikidega kontaktpunktide esindajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõtted

47

toota ka reklaam- ja trükimaterjale, näiteks kontaktpunkti ja selle tööd tutvustav brošüür (digitaalne + paberkujul üritustel jagamiseks), infoleht jmt. Tutvumisreisid teiste riikide NCP-desse annavad väärtuslikku sissevaadet piiritagustele tööpraktikatele ning võimaluse omandada kogemusi pikaajalisemat suuniste edendamise ning kaebuste menetlemise kogemust omavatelt kontaktpunktidelt. Edendades riikidevahelist koostööd, sillutab teiste riikide kontaktpunktidega kontaktisolek teed ka tõhusamale koostoimimisele juhuks, kui mõni Eesti ettevõte peaks sattuma teise riigi menetluse subjektiks. 3.7. Üldised ettepanekud veebilehe tõhusamaks ülesehituseks Allpool on esitatud üldised, kommunikatsiooni põhireeglitest lähtuvad soovitused veebilehe tõhusamaks ülesehituseks ning ka kontaktpunkti tööd puudutavate tekstide tõhustamiseks, vt ptk 3.3.–3.5. NCP teabe jagamisel on väga keskne roll veebilehel, sestap tuleb tähelepanu pöörata ka selle selgele, läbipaistvale ja funktsionaalsele ülesehitusele, selgusele-lihtsusele ning info pidevale uuendamisele. Veebilehe ülesehituseks soovitame:

• koostada tekstid üldisemalt üksikasjalikumale liikudes. Seejuures võiksid olla selgemini sõnastatud Eesti NCP tegevuse eesmärgid, rõhutades pigem teadvustamise ja teadlikkuse rolli ning mainides ka võimalust kaebuste esitamiseks ja lahendamiseks;

• samuti soovitame lisada põhiargumendid, miks on oluline/kasulik a) vastutustundlik ettevõtlus b) OECD suunised ja nende järgimine;

• täiendavalt tuleks kontaktpunkti läbipaistvusele kasuks, kui veebilehel oleks kirja pandud ja/või visualiseeritud kontaktpunkti toimimise struktuur;

• seejuures võiks olla esitletud, kes on inimesed, kes kontaktpunkti tööd koordineerivad, kes koosseisu kuuluvad, kaastööd teevad jmt. Avatust lisaks ning kõnekas oleks fotomaterjal ning inimeste põgus tutvustus;

• veebilehele võiks eraldi funktsioonina lisada uudisvoo, kus saab jooksvalt informeerida eelseisvatest NCP üritustest ja sündmustest ning teha ka NCP tegevustele järelkajastusi. See on oluline näitamaks oma edendus- ja arendustegevust;

• kui Eesti NCP tegevus tulevikus hoogustub, võib korraldatavate ürituste jaoks luua eraldi rubriigi. Uudisvoogu tasub lisada ka partnerite vm sidusrühma vastutustundliku ettevõtluse valdkonna uudiseid, mis peaksid olema kättesaadavad monitooringust. Samuti on infootsijale abiks ning teema mõistmisel oluliseks toeks võimalike OECD uudiste edastamine eesti keeles;

• kaebuste esitamine võiks toimuda otse kodulehelt. Sealjuures võiks olla toodud praktiline teave, mis dokumente või infot on vaja esitada kaebuse esitamiseks.

Veebilehe tekstide sisuliseks parendamiseks soovitame:

• kontaktpunkti kaebuste lahendamisest rääkides selguse mõttes lisada, et tegemist ei ole õiguslikult siduva menetlusega. Seda esineb ka teiste riikide praktikas;

• samuti soovitame teha kaebuste menetlemise protseduurist lihtsalt sõnastatud ning hästi (skeemina) visualiseeritud materjali, mis annaks ülevaate ka protsessi ajaraamist ning konfidentsiaalsusnõuetest;

• eraldi tekstid võiks koostada ka sellest, kuidas kaebusi esitada ning mida teha, kui ettevõtte vastu on kaebus esitatud. Need saavad tõenäoliselt korduma kippuvateks küsimusteks ning sõnumite efektiivseks ning läbipaistvaks juhtimiseks soovitame need materjalid ette valmis toota ning veebilehele lisada;

48

• samuti on oluline avatuse näitamine, mistõttu näeme, et on oluline lisada kodulehele info, et kontaktpunkt on valmis vastama erinevate sidusrühmade võimalikele küsimustele.

3.8. Teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste võimalik kava Kommunikatsioonifookus 2020–2021 peaks olema teabe ja materjalide koostamisel, kodulehele täienduste sisseviimisel, et tekiks keskne ning sisukas info saamise koht – sellest lähtuvalt on koostatud ka allolev kava (Tabel 6). Samuti on esimese perspektiivina oluline sidusgruppidega suhtluse hoogustamine, et tekitada koostöörühm, kellelt võimalusel abi ja tuge küsida ning kes oleksid kontaktpunkti tegevusest ja eesmärgist ka teadlikud. Kavasse ei ole lisatud täpseid meediume (meedia- või sotsiaalmeediakanaleid) või tegevuste teostamise kuupäevi, kuna kontaktpunkti tegevus avalikkusega peaks algama sisuliselt (vt ülal) ning esimeste avalike suhtluse tegevustena soovitame kodulehe sisukamaks muutmist, võimalike koostööpartneritega heade suhete loomist ning uuringute teostamist, et aru saada, missuguses konjunktuuris tegutsetakse ning mis on sihtgrupi ootused nii kontaktpunkti tegevusele, kommunikatsioonile kui muudele väljunditele. Tabel 6. Teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste võimalik kava

Tegevus Eesmärk Koostööpartnerid/sõnumid/ kommentaarid

Uuringud Uurida praegust teadlikkust OECD suunistest – eeldus info edastamise sõnumiseadele; Uurida võimalike koostööpartnerite valmidust ning pädevust – koostöö alguse eeldus; Uurida vastutustundliku ettevõtluse teadlikkust Eestis – eeldus aktiivsemaks kodanikuühiskonnaks Jmt

Võimalik koostöö ka mõne ülikooliga, aga ka uuringuasutustega. Sõnumid, mis tegevust edasi annavad: Eesti OECD kontaktpunkt tegutseb ning on huvitatud sisuliselt informatsioonist, mis selles valdkonnas toimub. Väliskommunikatsioonis: kui Eestis ei olda OECD suunistest teadlikud, on oluline, et teadlikkus paraneks.

Kodulehe värskendamine ja täiendamine

Avatuse suurendamine, infoedastuse parandamine, teadlikkuse kasv.

Vajadusel leida koostööpartner või teha seda koostöös kontaktpunkti töörühmaga.

Sidusrühmadele valmistada ette ning esitleda näidisjuhtumit ühest kaebuse esitamise ja menetlemise näitest naaberriigis

Läbi töötada 1 või rohkem kaebus-juhtumeid, et õppida neist ning teadvustada võimalikke ohukohtasid Eestis.

Infomaterjal sidusgruppidele, mis on kasuks ja õppetunniks kontaktpunktile kui ka sidusgruppidele. Kasutada materjale ka järelkommunikatsioonis (kokkuvõtvad pressiteated, arvamusartiklid stiilis „OECD Suunised – kellele ja milleks?“, kodulehetekstid/uudised jmt).

49

Suuniste ja Suunistele vastavuse kontrolli ja OECD valdkondlike Suuniste dokumentide analüüs ja parendamine koostöös partnerite/sidus-gruppidega

Partnerite/sidusgruppide seotuse tõstmine, kaasamine, tekstide eestindamine, teadlikkuse tõstmine

Valdkonnaesindajate Liidud, aga ka võimalusel ettevõtted

OECD esindaja spetsialisti (Eestisse) esinema kutsumine, selle mitterealiseerumisel kasutada eksperdina MKMi või tekkivast võrgustikust spetsialisti

OECD (vastutustundliku ettevõtluse) eksperdi Eestisse esinema kutsumine annaks võimaluse kutsuda kokku teemaga tegelevad spetsialistid organisatsioonides, ettevõtetes ning riigiasutustes ning selgitada OECD vastutustundliku ettevõtluse alase teema tagamaid ning eesmärke

Kasutada sõnavõttu ka külastuse/esinemise järelkommunikatsioonis (kokkuvõtvad pressiteated, arvamusartiklid stiilis „OECD Suunised – kellele ja milleks?“, kodulehetekstid/uudised jmt).

Osalemine temaatilistel seminaridel, konverentsidel, ümarlaudadel, aruteludel vms

Vastutustundlikku ettevõtlust edendav seminar, ümarlaud vmt, mille eesmärk on mh teavitada siht- ja sidusgruppe Eesti NCP tegevusest, sh tutvustada kaebuste esitamise funktsiooni olemasolust

Eeldus on teemakohase võrgustiku, meedia ja ürituste jälgimine, kursisolemine ning teemas aktiivne osalemine spetsialistina.

Paari aasta perspektiivis võtta initsiatiiv, korraldada ka ise koostöös mõne teise kontaktpunktiga (või pakkuda vähemalt võõrustamispaika) NCP-de töötuba

Suunised ja OECD kontaktpunktide formaat näevad ette ka koostöö suurendamist, samuti teadmuse jagamist, initsiatiivi võtmine tõstab tõsiseltvõetavust ning õpetab ka korraldajat, soodustab koostööd jmt.

Kontaktpunkti avaliku ja ka (tekkiva) võrgustikusisese kommunikatsiooni esimesteks sammudeks saavad olla avalikult esitatava info (alates kontaktpunktist lõpetades võimalike kaebuste esitamise ja lahendamisega) parem ja selgem esitamine ning esitlemine. Esimeseks eesmärgiks tasub võtta kontaktpunkti otsustuskogu/sekretariaadi eest vastutava inimese valdkonna üritustele kõnelema pakkumine (vastutustundliku ettevõtluse alastel üritustel) ning seeläbi kontaktpunkti, suuniste ja nende kontrolli tutvustamine sihtgrupile.

50

LISAD LISA 1. Kasutatud akronüümid, terminid, lühendid ja mõisted OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development) – tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 30. septembril 1961. aastal OECD- sse kuulub hetkel 37 riiki. Eesti on OECD liige alates 2010. aasta detsembrist. NCP ja kaebused (National Contact Point) OECD liikmesriigis loodud riiklik kontaktpunkt, mille ülesandeks on tutvustada vastutustundliku äritegevuse OECD suuniseid ja käsitleda kaebuseid, mis on esitatud OECD suuniste rikkumiste kohta. Alates 2000. aastast on kontaktpunktid käsitlenud 425 kaebust äritegevuse mõjude kohta enam kui 100 riigis. Enamik neist on olnud tööhõive ja tööjõuküsimused (55%), inimõiguste teemalised (24%) või keskkonnaküsimused (21%). Alates 2011. aastast, kui suunistele lisati inimõiguste peatükk, on inimõigustega seotud juhtumeid moodustanud 54% kõigist esitatud kaebustest. Riikliku kontaktpunkti sekretariaat (NCP secretariat) on teatud riikide poolt loodud ametlikud NCP büroo, mis vastutab riikliku kontaktpunkti toimimise eest ning koordineerib selle tegevust. Kuigi kõik riiklikud kontaktpunktid täidavad mingil moel sekretariaadi funktsioone, on osa riike valinud luua ametlik büroo ning teised integreerinud sekretariaadi funktsiooni juba olemasolevatesse tegevustesse.90 RBC (responsible business conduct) – ettevõtete vastutustundlik käitumine, rohkem kasutatakse terminit corporate social responsibility, CSR (vt järgmine). OECD kirjeldab ettevõtete vastutustundlikku käitumist kui käitumist, mis on kooskõlas seaduste ja rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. Ettevõtete vastutustundlik käitumine baseerub ideel, et ettevõte saab hästi hakkama ka kahju tegemata. See on valdkondade ülene kontseptsioon, mis keskendub ettevõtluse ja ühiskonna osas kahele aspektile: 1) positiivne panus, mida ettevõtted saavad anda kestlikule arengule ja kaasavale majanduskasvule kaasa aitamisel ja 2) vältida negatiivseid mõjusid ning nende tekkides reageerida ja vastavalt vastutustundlikule põhimõttele. Selle protsessi keskmes on riskipõhine kontroll ning väärtused. Vastutustundlik ettevõtlus, CSR (corporate social responsibility) – vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Allikas: csr.ee. Teisisõnu: Ettevõtte vabatahtlik tegevus, et suurendada oma tegevusega positiivset mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale ning vähendada negatiivseid. Üldiselt on vastutustundlik organisatsioon integreerinud juhtimisse ja strateegiasse lisaks majanduslikele aspektidele ka keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme, mõõtes ja jälgides oma mõju regulaarselt. OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (The OECD Guidelines for Multinational Enterprises lühidalt The Guidelines, edaspidi eesti keeles Suunised) – esimene rahvusvaheline dokument, millega seoti inimõiguste järgimine ettevõtte vastutustundliku käitumise osaks, järgides ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid. Tänaseks on Suunised valdkondadeülesed juhtnöörid ja põhimõtted ettevõtetele vastutustundlikuks tegutsemiseks. Suuniste rakendamine aitab ettevõtetel vältida tööõiguse, inimõiguste, keskkonna, korruptsiooni, tarbijate ja ettevõtte üldjuhtimisega seotud kahjulikke mõjusid.

90 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf

51

OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct ehk OECD Suunistele vastavuse kontroll on rahvusvahelistele ettevõtetele praktilist tuge, selgitusi ja meetmeid pakkuv dokument suuniste rakendamisel. OECD Watch – OECD Watch ühendab mittetulundusühendusi Euroopast, Ameerikast, Austraaliast, Aafrikast ja Aasiast, kes jagavad ühist visiooni korporatiivse vastutuse ja jätkusuutliku investeerimise vajadusest. OECD Watch asutati Amersfoorti kohtumisel Madalmaades aastal 2003, et aidata kaasa MTÜde tegevusele OECD suuniste osas ning OECD rahvusvaheliste investeeringute komitees.91 Peer review – eksperthinnangud, mida saavad riiklikud kontaktpunktid vabatahtlikult ja vastastikku läbi viia, et analüüsida teineteise tugevusi või parandamist vajavaid valdkondi.92 Rahvusvaheline ettevõte (multinational enterprise, MNE) on ettevõte, mis tegutseb mitmes riigis93. Rahvusvaheline ettevõte on rahvusvaheline korporatsioon või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis, sageli on tegemist kontsernidega, mis koosnevad mitmetest tütarettevõtetest, mis toodavad ja turustavad enda tooteid ise. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib pidada maailmamajanduse peamisteks kujundajateks. Peamised tunnused: tegutseb rohkem kui ühes riigis, kasutab ära regioonide erinevusest tulenevaid eeliseid ja on paindlik ning suuteline nihutama ressursse ja operatsioone erinevate kohtade vahel94. Eelhinnang (initial assessment) – kaebuste menetlemise protsessi esimene osa, kus kaebuse saamisel annab kontaktpunkt eelhinnangu selle kohta, kas kaebus võtta menetlusse või mitte. Lõppotsus (final statement) – kaebuse menetlus lõpetatakse otsuse koostamisega, kus võetakse seisukoht, kas OECD suuniseid on rikutud või mitte ning antakse vajadusel soovitusi suuniste järgimise paremaks tagamiseks. Vahendusmenetlus (mediation) – kohtuväline vaidluse lahendamine, kus lahend leitakse koostöös vaidluse osapooltega erapooletu isiku abiga. Igakülgne kaasabi (good offices) – hea ja tõhusa kommunikatsiooni tagamisele kaasaaitamine, pakkudes ruume, kus kohtumisi pidada; poolte kokkuleppele jõudmisel aitamine, konfidentsiaalsuse tagamine, suhtluses abistamine jmt. Kontrollmenetlus (examination) – olukorras, kus kaebuse osapooled vahendamismenetlusega ei nõustu või kui vahendamismenetlus ebaõnnestub tulemusteta, viib Institutsioon läbi kontrollmenetluse. Kontrollmenetlus viiakse läbi ka juhul, kui Institutsioon otsustab omaalgatuslikult, et vahendamismenetlust pooltele ei pakuta või kui esineb OECD suuniste raske rikkumine. Kontrollmenetluse käigus on Institutsioonil õigus nõuda osapooltelt asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavat informatsiooni, koguda seda omaalgatuslikult ning viia läbi paikvaatlusi kohas, kus väidetav rikkumine toimus.

91 https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/euroopa-liit-ja-rahvusvaheline-koostoo/rahvusvaheline-koostoo 92 https://mneguidelines.oecd.org/ncppeerreviews.htm 93 https://www.eestipank.ee/hargmaine-ettevote 94 https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_korporatsioon

52

LISA 2. OECD suuniste ja vastavuse kontrolli eestikeelsed kokkuvõtted

Eestikeelne kokkuvõte: OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele Põhineb: OECD (2011), OECD Guidelines for Multinational Enterprises, OECD Publishing. http://dx.doi.org/10.1787/9789264115415-e Ettevõtetel on väga suur mõju nii sotsiaalsele kui majanduslikule toimimisele kui ka looduskeskkonnale – seetõttu on OECD kirjeldanud suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, et tagada ettevõtete vastutustundlik tegutsemine kõikides tegutsemiskohtades. Suunistes sätestatakse valitsuste ootused rahvusvahelistele ettevõtetele ning investorid kujundavad oma vastutustundliku ettevõtlusstrateegia sageli nende suuniste alusel, kasutades suunistes sõnastatud eesmärke säästva arengu ja kaasava majanduskasvu soodustamiseks. Suunised on osa OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtjate deklaratsioonist ning on välja töötatud just rahvusvahelistele ettevõtetele (rahvusvaheliselt tegutsevatele kontsernidele), et anda soovitusi, kuidas käituda vastutustundlikult. Need puudutavad kõiki OECD liikmesriike ja OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsiooniga liitunud riike ja neist riikidest tegutsevaid ettevõtteid. Suunised liideti rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsiooniga 1976. aastal ja on ajakohastatud viiel korral, viimati 25. mail 2011. Suunised on vastutustundliku ettevõtluse globaalne raamistik, mis hõlmab kõiki ärieetika valdkondi:

● informatsiooni avalikustamine; ● inimõigused; ● tööhõive ja tööturupoliitika; ● keskkond; ● korruptsioon, altkäemaks ja väljapressimine; ● tarbijate õigused; ● teadus ja tehnoloogia; ● konkurents; ● maksupoliitika; ● juhtimine ja poliitikad: kontroll, riski- ja mõjuanalüüs, mõjugruppide kaasamine jmt.

OECD suunised on soovitused – need ei ole ettevõtetele õiguslikult siduvad, kuid on seda allakirjutanud valitsustele. 25. mai 2011. aasta seisuga on deklaratsiooniga ühinenud kõik OECD liikmesriikide valitsused, Eesti nende seas, lisaks Argentiina, Brasiilia, Egiptuse, Leedu, Läti, Maroko, Peruu ja Rumeenia valitsus. Deklaratsiooniga ühinemisel on valitsused võtnud kohustuse rakendada suuniseid kooskõlas OECD nõukogu otsusega. Otsuse number C/MIN(2011)11/FINAL.95

95 https://one.oecd.org/document/C/MIN(2011)11/FINAL/en/pdf

53

Eestikeelne kokkuvõte: OECD due diligence guidance for responsible business contact OECD vastutustundliku ettevõtluse suunistele vastavuse kontroll (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct) Põhineb: (Due Diligence eng): https://mneguidelines.oecd.org/OECD-Due-Diligence-Guidance-for-Responsible-Business-Coniduct.pdf OECD vastutustundliku ettevõtluse suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (edaspidi suunised) on valitsuste koostöös välja töötatud mittesiduvad soovitused rahvusvahelistele ettevõtetele vastutustundlikuks käitumiseks. Due Diligence ehk suunistele vastavuse kontrolljuhend on ettevõtetele praktilist tuge pakkuv standard ja juhend neile, kes soovivad rakendada vastutustundlikkuse põhimõtteid. Suunistele vastavuse kontroll annab juhiseid ja soovitusi, kuidas ettevõttes vastutustundlikkuse teemaga tegeleda, kinnistada soovitusi ja ka kontrollida, kas ettevõte vastab suunistele ning kas suuniseid on praktikas ellu rakendatud ja vastutustundliku ettevõttena käitutud. Suunistele vastavuse kontroll peaks olema ettevõtte otsuste tegemise ja riskide juhtimise lahutamatu osa. See dokument annab ettevõtetele tööriistu, käitumis- ja käsitlusjuhendeid, mis saavad aidata ettevõttel maksimeerida positiivset panust ühiskonda, parandada suhteid sidusrühmadega ja kaitsta ning parandada ettevõtte ja ka sektori mainet. Suunistele vastavuse kontroll võib aidata ettevõtetel luua rohkem väärtust, sealhulgas ka näiteks vähendada kulusid; mõista paremini turgu ning tarneahelat, tugevdada juhtimist, vähendada kahjunõudeid või muid mittevastavusi, samuti täita juriidilisi nõudeid. OECD on välja töötanud sektorispetsiifilised suunistele vastavuse kontrolli dokumendi ka valdkondlikult osale väga spetsiifilisele valdkonnale: maavarad (kaevandussektor), põllumajandus, rõiva- ja jalatsitootmine ja finantssektor. Valdkondlikud juhendid on üldiste suuniste ja kontrolli dokumendiga sarnased, kuid pakuvad detailsemaid soovitusi just konkreetsele sektorile. Täpsemalt96. Suunistele vastavuse kontroll on ennetav tööriist Suunistele vastavuse kontrolli eesmärk on ennekõike vältida inimestele, keskkonnale ja ühiskonnale kahjulike mõjude põhjustamist või neile kaasa aitamist. Kui kahjulikku mõju ei saa vältida, tuleks seda vähendada, hoida ära selle kordumist ning võtta vajadusel kahjuliku mõju leevenduseks kasutusele abinõusid. OECD suunistele vastavuse kontrolli dokument annab täpsed sammude kirjeldused ning ideed ja ka lahenduskäigud, mida ettevõtted peavad tegema, et kõikides vastutustundlikkuse valdkondades oma tegevus läbi mõelda. Mis on valdkonnad, milles oma tegevust analüüsida, mis on küsimused, mida küsima peab, kus on mõjukohad, kuidas neid kaardistada, keda kaasata ning kuidas seada sihid. Suunistele vastavuse kontrolli dokument sisaldab suures mahus ka konkreetseid näiteid ja seletusi (sh mõistete seletusi), millest õppida, samuti näidiseid dokumentide sõnastustest, eneseanalüüsi baasist, näiteid, kuidas rakendada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, kuidas valdkondi ja teemasid prioritiseerida, soovitusi, missuguseid osakondi määrata valdkondade eest vastutama, kuidas käituda negatiivse mõju ja juhtumite puhul, kuidas infot

96 https://www.oecd.org/corporate/mne/

54

edastada ja tulemustest raporteerida97. Näidetes on lisatud ka ohukohti, samuti näiteid eri riikide seadusandlustest, mis võivad tekitada negatiivse mõjuga olukordi. OECD vastutustundliku ettevõtluse suunistele vastavuse kontrolli dokument kirjeldab ka täpsemalt, missugused ettevõtted on OECD suuniste sihtgrupid:

● kõik rahvusvahelised ettevõtted, olenemata nende omandistruktuurist, kõigis sektorites ja igas suuruses, mis tegutsevad või asuvad riikides, mis järgivad OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniseid, sealhulgas rahvusvahelised, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d);

● kõik rahvusvaheliste ettevõtete gruppi kuuluvad üksused – emaettevõtted ja kohalikud üksused, sealhulgas tütarettevõtted;

● OECD suunised ja suunistele vastavuse kontrolli dokument on küll loodud, pidades silmas rahvusvahelisi kontserne, kuid need on olulised ja sobilikud kõikidele ettevõtetele, ükskõik kus ettevõte ka tegutseb.

6 SAMMU, kuidas käituda vastutustundlikult, lühidalt täpsemateks nõuanneteks: SAMM 1: muuda vastutustundlik ärijuhtimine ettevõtte strateegia ja juhtimissüsteemi osaks; SAMM 2: kaardista ning hinda ettevõtte tegevuse kahjulikke mõjusid põhitegevuses, tarneahelates ning ärisuhetes; SAMM 3: lõpeta kahjuliku mõjuga tegevused, enneta negatiivset või vähenda oma tegevuse kahjulikku mõju; SAMM 4: jälgi kasutusele võetud meetmete rakendumist ja tulemusi – mõõda!; SAMM 5: raporteeri, kuidas mõjuga on tegeldud, anna tulemustest teada; SAMM 6: kavanda ette tegevuse negatiivsete mõjude korvamine või tee selleks koostööd.

97 http://mneguidelines.oecd.org/OECD-Due-Diligence-Guidance-for-Responsible-Business-Conduct.pdf

55

LISA 3. OECD suuniste ja vastavuse kontrolli eestikeelsete dokumentide tõlked inglise keelde

Estonian Summary in English: OECD Guidelines for Multinational Enterprises Summary based on: OECD (2011), OECD Guidelines for Multinational Enterprises, OECD Publishing, http://dx.doi.org/10.1787/9789264115415-e Enterprises have a huge impact on both social and economic functions as well as the natural environment - for this reaon, OECD has composed guidelines for multinational enterprises to ensure that companies operate responsibly in all their locations. The guidelines set out governmental expectations for multinational enterprises and investors often shape their responsible business conduct on the basis of these guidelines, using the objectives set out in the guidelines to promote sustainable development and participative economic growth. The guidelines are a part of the OECD declaration on international investment and multinational enterprises and have been developed specifically for multinational enterprises (groups with international operations) to make recommendations on responsible conduct. The guidelines concern all OECD member states and signatory states of the OECD declaration on international investment and multinational enterprises, as well as all enterprises operating in these states. The guidelines were incorporated into the declaration on international investment and multinational enterprises in 1976 and have since been updated five times, last update being implemented on 25 May, 2011. The guidelines are a global framework for responsible business conduct, covering all areas of business ethics:

● Disclosure of information ● Human rights ● Employment and labour market policy ● Environment ● Corruption, bribery and extortion ● Consumer rights ● Science and technology ● Competition ● Tax policy ● Management and policies: control, risk and impact analysis, involvment of special

interest groups, etc. The OECD guidelines are recommendations – they are not legally binding for enterprises, but for the signatory states of the declaration on international investment and multinational enterprises, which as of May 2011 includes all OECD member states and, in addition, Argentina, Brazil, Egypt, Lithuania, Latvia, Morocco, Peru, and Romania. By joining the declaration, governments of signatory states have committed to implementing the guidelines in accordance with the OECD council decision. Decision no. C/MIN(2011)11/FINAL.98

98 https://one.oecd.org/document/C/MIN(2011)11/FINAL/en/pdf

56

Benefits of guidelines for enterprises The aim of the OECD guidelines is to ensure that enterprises operate in line with government policies, to strengthen trust between enterprises and the society of their country of operation, improve conditions for foreign investment, as well as increasing international entrepreneurs' contributions to the sustainable development of countries where their business is conducted. The guidelines also aim to give recommendations and sectoral advice to entrepreneurs on how to increase their contributions and positive impact on economic, social, and environmental development. The guidelines can be an useful tool in developing an enterprise, making strategic decisions, and also as a basis for composing internal codes of conduct and operations. The OECD national contact points (NCPs) also provide an opportunity for submitting non-formal complaints if enterprises fail to follow guidelines. The experience of many multinational enterprises has shown that adhering to high standards can enhance growth and success rates. Despite the highly competitive market and strict regulations on enterprises, it is imperative that high standards are adhered to in every business sector – the bad reputation of even individual enterprises can be damaging to the entire sector. The role of the signatory governments of the declaration is to increase the contribution of the OECD guidelines for responsible business conduct by creating an appropriate environment with domestic regulation, including stable tax policies, equal footing for enterprises, providing oversight, a fair judiciary system, and fair and effective public administration. Governments that adhere to the guidelines implement the recommendations and encourage businesses to do so as well. Guidelines are:

● cross-sectoral; ● agreed upon by governments; ● international and transnational; ● voluntary principles and standards for responsible business conduct in a global

context; ● and include a dispute settlement mechanism, or the ability to file a complaint for

irresponsible conduct through a national contact point.

OECD contact points for responsible business conduct The governments of signatory states of the declaration have set up national contact points (NCP) to assist entrepreneurs in implementing the guidelines and to promote their implementation. The contact points also provide a platform for mediation and conciliation to resolve any practical issues or conflicts that may arise. In Estonia, the national contact point for compliance with the OECD responsible business conduct guidelines is the Ministry of Economic Affairs and Communications.

57

Estonian Summary in English: OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct Summary based on: OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct99 The OECD Guidelines for Multinational Enterprises (henceforth guidelines) are non-binding recommendations for multinational enterprises on responsible business conduct developed by the OECD states' governments in cooperation. Due Diligence is a standard of practical support for businesses and those who wish to implement the principles of responsible conduct. It provides guidance and recommendations on how to address the issue of responsibility, solidify the recommendations and to verify whether the enterprise is acting in accordance with the guidelines, if the guidelines have been put to practice and the business conduct has indeed been responsible. Due diligence should be an integral part of the enterprise's decision-making and risk management processes. This document provides businesses with tools, guidelines for conduct and procedures that can help maximise the enterprise's positive contributions to society, improve relationships with stakeholders and to improve and protect the image of both the business as well as the sector. Due diligence can help businesses create more value, reduce costs, give a better understanding of the market forces and supply chains, enhance management practices, reduce claims for damages or lessen other issues with non-compliance, as well as support complying with legal requirements. OECD has developed sector-specific due diligence guidance documents for highly specific areas of operation, for example mineral resources (mining sector), agriculture, clothing and footwear manufacturing, financial sector. Sectoral guidelines are similar to the general guidelines and due diligence document, but offer more detailed recommendations for a particular sector.100 The due diligence guidance document is a preventive tool The aim of due diligence is first and foremost to avoid causing or contributing to harm to people, the environment or the society. If adverse effects are unavoidable, they should be reduced, their recurrence prevented and, if necessary, measures should be taken to mitigate the harm caused. The OECD due diligence guidance provides detailed descriptions of the steps and ideas, as well as solutions that enterprises should implement to re-evaluate their actions in all areas of responsibility. What are the areas in which to analyse activities, what are the questions that need to be asked, what are the points of influence, how to map them, who to involve and how to set targets. The due diligence guidance document also contains many specific examples and explanations (incl. definitions) from which to learn, as well as examples of specific formulations of documents, the basis for self-analysis, how to implement principles of responsible business conduct, how to prioritise different areas and topics, recommendations on which departments to appoint as responsible for certain aspects, what to do in the case of an adverse impact or situations, how to communicate information and

99 https://mneguidelines.oecd.org/OECD-Due-Diligence-Guidance-for-Responsible-Business-Conduct.pdf 100 https://www.oecd.org/corporate/mne/

58

report the results.101 The examples also highlight potential risks and legislation in different countries which may lead to a negative impact. The OECD guidelines for responsible business conduct provides a detailed description of enterprises the guidelines are targeted to:

● All multinational enterprises (MNEs), regardless of their ownership structure, in all sectors and of all sizes operating or based in countries adhering to the OECD Guidelines for MNEs, including multinational, small and medium-sized enterprises (SMEs).

● All the entities within the MNE group – parent and local entities, including subsidiaries.

● The OECD guidelines and the due diligence document were designed with international enterprises in mind, but they are important and appropriate for all businesses, regardless of the location of operations.

6 steps for responsible conduct in brief (for more detailed advice, see: Step 1: make responsible business management a part of business strategy and management system. Step 2: map and evaluate the adverse effects of the enterprise's core operations, supply chains and business relationships. Step 3: halt activities with adverse effects, prevent or reduce the negative impact of your operations. Step 4: observe the implementation of the measures taken and measure the results. Step 5: report on how the impact has been dealt with, report the results. Step 6: plan ahead for or cooperate with other businesses to offset the negative impact of operations.

101 http://mneguidelines.oecd.org/OECD-Due-Diligence-Guidance-for-Responsible-Business-Conduct.pdf

59

LISA 4. Riikide kaardistus

1. Soome 1.1. Kontaktpunkti struktuur ja koosseis Soome kontaktpunkt toimib neljapoolse koostööna. Kontaktpunkti sekretariaadiks on Soome Majandus- ja Tööhõiveministeerium koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Komiteega, mis koondab endast ametivõime, ärikogukondi läbi liitude ning ameti- ja mittetulundusühinguid.

Joonis 1. Näidis: Soome NCP struktuurne ning koosseisuline ülesehitus102 Soome kontaktpunkt koosneb järgnevatest osapooltest: kuuest valitsuse esindajast (Majandus- ja Tööhõiveministeerium (juhataja ja sekretariaat); Vastutustundliku Ettevõtluse Komitee (sekretariaat); Välisministeerium; Keskkonnaministeerium; Peaministri büroo; Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium); kolmest ettevõtjate esindajast (Soome Tööstuste Konföderatsioon (EK), Soome Ettevõtete Liit; Rahvusvahelise Kaubanduskoja Soome osakond); kolmest ametiühingute esindajast (Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon (SAK); Soome Professionaalide Keskliit (STTK); AKAVA – Spetsialistide ja Juhtivtöötajate Ametiühingute Keskliit) ning viiest vabaühenduste esindajast (Soome Evangeelne Luterlik Kirik; Soome ettevõtlus ja ühiskond ry103; Soome Tarbijate Ühistu; Finnwatch ry; Soome arenguühendused – Fingo ry; Soome Looduskaitse Liit). Soome Vastutustundliku Ettevõtluse Komitee on olemusel "nõuandev organ“, mis toetab haldusotsuste tegemist. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse komisjoni liikmed esindavad erinevaid asutusi, kaubandust ja tööstust ning tööturgu ja kodanikuühendusi.” Komitee esimeheks on majandus- ja tööhõiveministeeriumi peadirektor, koosseis täpsemalt kodulehel104.

102 http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160320/TEM_oppaat_14_2017_OECD_guidelines_EN_web_21112017.pdf?sequence=1&isAllowed=y 103 Yhdistys, e.k ühing 104 https://tem.fi/en/committee-on-corporate-social-responsibility

60

Komitee ülesandeks on “tugevama riikliku ja rahvusvahelise sotsiaalse vastutuse poliitika ning majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundliku tegevuse ja tootmismeetodite järgimine ettevõtete ja muude organisatsioonide seas. Komitee toetab organisatsioonide ühiskondlikku ja korporatiivset vastutust, mis põhineb kehtivatel Soome õigusaktidel, Soome suhtes siduvatel rahvusvahelistel lepingutel ja rahvusvaheliste organisatsioonide välja antud suunistel”. 105 1.2. Kontaktpunkti teavitustöö Soome kontaktpunktil on koduleht106, kust on leitavad OECD suuniste ümberkirjutus Soome kontaktpunkti tegevuseks ning nii kaebuste menetlemise vorm kui ka kaebuste lahendamise kord107, kus on võrreldes OECD üldiste juhistega tehtud mõningaid täpsustusi. Samuti on Soome NCP koostanud OECD suuniste ja NCP toimimist puudutava infolehe. 108 Lisaks on neil olemas suuniste edenduskava. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Soome NCP kaks üritust ning osales ise viiel üritusel. Oma tegevuse kohta esitavad nad aruande valitsusele, kuid mitte parlamendile. Sihtotstarbeline eelarve suuniste edenduseks puudub. 109 1.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Soome riiklikuks kontaktpunktiks on määratud Tööhõive- ja Majandusministeerium koos Soome Vastutustundliku 110 Ettevõtluse Komiteega Valitsuse määrusega 591/2008. Valitsuse määrusega on reguleeritud, et tegemist on nõuandva ja otsustava “tugiorganiga”, mis koosneb esimehest, aseesimehest ja maksimaalselt 14 täiendavast liikmest. Esimehe ja aseesimehe ning kõik liikmed määrab valitsus kolmeks aastaks. Komitee ise võib enda tegevusse kaasata eksperte. Komitee kohtub esimehe või aseesimehe kokkukutsumisel ning kvooruminõude täitmiseks peab kohal olema vähemalt pool kogu koosseisust. Komitee liikmed vastutavad oma tegevuses isiklikult nagu avalikud teenistujad ning peavad vältima huvide konflikti tekkimist ning käituma professionaalselt ja erapooletult. Määrusega on neile pandud avalikud ülesanded. 1.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Soome NCP poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et mõni rahvusvaheline ettevõte ei ole OECD suunistes toodud põhimõtteid järginud. Kirjalik kaebus NCP-le peaks sisaldama infot selle kohta, millist ettevõtet kaebus puudutab ning millised OECD suunised

105 https://tem.fi/en/committee-on-corporate-social-responsibility 106 https://tem.fi/en/handling-specific-instances-of-the-oecd-guidelines-for-multinational-enterprises 107 https://tem.fi/documents/1410877/3104828/OECD+complaint+procedure.pdf/ac4a1aa9-1bbf-16d3-5db0-57d8a6cd1475/OECD+complaint+procedure.pdf 108 http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160320/TEM_oppaat_14_2017_OECD_guidelines_EN_web_21112017.pdf?sequence=1&isAllowed=y 109 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 110 https://tem.fi/en/handling-specific-instances-of-the-oecd-guidelines-for-multinational-enterprises

61

on järgimata jäetud. Soome NCP-l on põhimõte, et nad ei lahenda kaebusi, mis puudutavad rohkem kui kolme aasta vanuseid sündmusi.111 Tehnilise poole pealt tuleb Soome NCP-le esitada kaebus kirja teel ning e-kirja teel edastada ka selle koopia. 112 Protsess ise vastab OECD üldistele põhimõtetele ning koosneb sisuliselt kolmest etapist. Esiteks annab kaebuse saamisel ministeerium NCP-na eelhinnangu, kas kaebust menetleda. Kaebus vaadatakse läbi, küsitakse poolte seisukohti. Eelhinnangu andmisel arvestab ministeerium NCP-na järgmisi asjaolusid113:

• kas Soome NCP on pädev sellist kaebust menetlema; • kes on kaebuse osapooled ning millised on nende huvid antud küsimuses; • kas tõstatatud probleem on sisuline ja põhistatud; • kas ettevõtte tegevuse ja tõstatatud probleemide vahel on põhjuslik seos; • kas antud asjas on käimasolevaid menetlusi, sealhulgas kohtumenetlusi; • kuidas sarnaseid asju menetletakse teistes Soome või rahvusvahelistes

instantsides; • kas konkreetse kaebuse menetlemine aitaks kaasa OECD Suuniste

rakendamisele. Vastavalt OECD suunistele peaks selline esialgne otsustus tehtama kolme kuu jooksul. Kaebuse menetlemise kord lähtub paljuski OECD suunistes toodud korrast ning kasutab mitmes kohas ristviitamist.114 Teiseks otsustab NCP, kas kaebust menetleda või mitte. Kui NCP otsustab kaebust mitte menetleda, avaldatakse lühikokkuvõtte kaebusest ning selgitatakse mittemenetlemise otsust. 115 Kui NCP otsustab kaebust menetleda, uuritakse kaebuses toodud küsimusi põhjalikumalt. Kaebuse menetlemine ei tähenda automaatselt, et ettevõte on OECD suuniseid rikkunud. Kaebuse menetlemisel võib NCP pooltega kohtuda või teha videokonverentse, aga NCP ei hüvita kulusid, mis kokkusaamistel osalemisega tekib.116 Esimese sammuna kutsutakse pooled kokkusaamisele ning pakutakse võimalust kokkuleppele jõuda. NCP roll on käituda vahendajana, kes suunab pooli kokkuleppele ja jälgib ka kokkuleppe täitmist. Kui kokkulepet siiski ei täideta, võib NCP kaebuse menetlemist jätkata. Kui kokkuleppele ei jõuta, valmistab Soome Vastutustundliku Ettevõtluse Komitee ette seisukoha, kas ettevõte on suuniseid rikkunud või mitte. Seisukoht võib sisaldada ka soovitusi Suuniste järgimiseks. Lõpliku otsuse teeb Tööhõive ministeerium, arvestades Komitee seisukohta. Komiteest võib ministeeriumi ettepanekul moodustada omakorda väiksemaid töögruppe.

111 http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160320/TEM_oppaat_14_2017_OECD_guidelines_EN_web_21112017.pdf?sequence=1&isAllowed=y 112 https://tem.fi/documents/1410877/3104828/Form+for+complaints_NCP+Finland.docx/030c67c5-6d5c-eaeb-9412-a55eef8a6599 113 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 114 https://tem.fi/documents/1410877/3104828/OECD+complaint+procedure.pdf/ac4a1aa9-1bbf-16d3-5db0-57d8a6cd1475/OECD+complaint+procedure.pdf 115 Ibid 116 http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160320/TEM_oppaat_14_2017_OECD_guidelines_EN_web_21112017.pdf?sequence=1&isAllowed=y

62

Pooltel on õigus menetluse vältel esitada seisukohti ja neid täiendada. Kõik materjalid tuleb esitada vähemalt kolm nädalat enne Komitee kohtumist. OECD juhised rõhutavad menetluse läbipaistvuse vajadust, seega proovitakse menetlust läbi viia nii läbipaistvalt kui võimalik. Samal ajal tuleb arvestada poolte vajadusega kaitsta enda ärisaladust ning seetõttu on pooltel endal võimalik märkida, millist osa informatsioonist peavad nad selliseks konfidentsiaalseks informatsiooniks, mida avaldada ei tohi. Konfidentsiaalsuse küsimustele kohaldub “Act on the openness of Government Activities”117 kooskõlas OECD suunistega. 1.5. Senised kaebused Soome kontaktpunkt on menetlenud kolme kaasust. 2006. aastal lahendas Soome kontaktpunkt kaebust, mis puudutas Uruguaisse rajatavat paberivabrikut. Kaebust, mis puudutas Finnvera Oyj-id, ei võetud menetlusse118, sest Finnvera Oyj ei kvalifitseerunud Soome kontaktpunkti hinnangul rahvusvahelise ettevõttena OECD suuniste tähenduses – tegemist on Soome riigile kuuluva ettevõttega, mis aitab finantseerida ja tagada ekspordiga seotud tegevusi ning sellist tüüpi ettevõtete jaoks on eraldi regulatsioon. Sellistele ettevõtetele ei kohaldu OECD suuniste investeeringute peatükk. Teise Soome ettevõtte – Metsä-Botnia Oy osas asus Soome kontaktpunkt seisukohale, et OECD suuniseid ei rikutud.119 2012–2013 lahendas Soome kontaktpunkt kaebust 120 , mis seondus rahvusvahelise konsultatsioonifirma Pöyry PLC tegevusega Laose riigi nõustamisel. Kaebuses viidati mitmetele OECD suuniste rikkumistele ning nõuti muu hulgas Soome valitsusele tekitatud varalise kahju hüvitamist. Soome kontaktpunkt viis läbi põhjaliku menetluse, kus seisukohad esitasid nii Keskkonna- kui Välisministeerium, samuti pöördunud MTÜ-d. Lõppotsuses leidis Soome kontaktpunkt, et OECD suuniseid on rikutud ning ettevõtted peaksid strateegilist nõustamisteenust pakkudes rohkem teadvustama oma rolli olulisust muu hulgas vastutustundliku ettevõtluse edendamisel. Samas märkis Soome kontaktpunkt, et kontaktpunkti eesmärgiks on olla läbirääkimiste vahendaja ning tal puudub igasugune pädevus kahju hüvitamise nõuete osas seisukohtade võtmises. Aastal 2016 pöördusid rahvusvahelise ettevõtte Stora Enso Oyj töötajad esindaja kaudu Soome kontaktpunkti poole seoses Prantsusmaal tegutseva paberivabriku sulgemisega. Töötajad soovisid teha ettepaneku paberivabriku ostmiseks ning palusid Soome kontaktpunktil leida võimalus tagada nende ärakuulamine Stora Enso Oyj poolt, et läbirääkimistega jätkata. Soome kontaktpunkt leidis, et OECD suunistes toodud põhimõtteid, mis puudutavad koostööd töötajate ja nende esindajatega, ei ole rikutud ning pakkumine tehase ostmiseks tehti liiga hilja. Stora Enso Oyj keeldus kaebuse esitajatega kohtumast ning kaebuse esitajad omakorda keeldusid täiendava vastuse esitamisest. Soome kontaktpunkt möönis, et puuduvad täiendavad hoovad poolte läbirääkimistele suunamiseks ning lõpetas menetluse.

117 https://oikeusministerio.fi/en/act-on-the-openness-of-government-activities 118 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/39202146.pdf 119 http://www.oecd.org/daf/inv/mne/38053102.pdf 120 https://tem.fi/documents/1410877/3104828/P%C3%B6yry+NCP+Final+Statement+EN.pdf/974194d1-3fbd-440d-8c8a-e08e440941e7/P%C3%B6yry+NCP+Final+Statement+EN.pdf

63

2. Taani 2.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Taani kontaktpunktiks on sõltumatutest ekspertidest koosnev organ ning see kannab nime Vahendus- ja Kaebuste Lahendamise Institutsioon Vastutustundliku Ettevõtluse korraldamiseks. 121 Kontaktpunkt koosneb viiest valitsuse nimetatud isikust: juhataja, ekspert ja kolme organisatsiooni (Taani Peamine Ametiühingute Föderatsioon, Ettevõtjate Ühendus ja Valitsusväliste Organisatsioonide Konglomeraat) esindajad. Kontaktpunkti sekretariaadiks on Taani Ettevõtlusamet, kuid ametil ei ole õigust ühtegi riikliku kontaktpunkti otsust ja tegevust kontrollida. Pädevuselt koosneb meeskond esimehest, inimõiguste eksperdist, Taani Tööstuse Konföderatsiooni direktorist (ettevõtete esindaja), kodanikuühiskonna esindajast (Dr.scient.adm. ja PhD, Copenhagen Business School) ning Taani Ametiühingute Keskliidu nimetatud rahvusvahelisest konsultandist. Vajadusel kaasatakse kontaktpunkti töösse ka väliseid eksperte.122 2.2. Kontaktpunkti teavitustöö Ka Taani kontaktpunktil on koduleht.123 Samuti kontaktpunktil kaebuste menetlemise kord ning suuniste edenduskava. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Taani NCP kolm üritust ning osales ise samuti kolmel üritusel. NCP kodulehelt on üksikasjalikumalt kajastatud kahte varasemalt korraldatud konverentsi. 124 Lisaks sellele võõrustas Leedu 2018. aastal NCP Norra ja Taani NCP-de initsiatiivil Põhjamaade ja Balti riikide NCP-de töötuba. Täiendavalt on nad (kaas)koostanud VKE-sektoris strateegilise CSR-i rakendamise juhendi. 125 Tegevuse kohta ei esita nad aruandeid ei valitsusele ega parlamendile. OECD suuniste edendamiseks on neil aga sihtotstarbeline eelarve. Kontaktpunkti kodulehel seisab, et nad esitavad igal aastal raamatupidamise aastaaruande, mis indikeerib ka teatavaid kulutusi edendustegevustele, nagu konverentsid, erinevad publikatsioonid ning kodulehe arendus.126 Lisaks on Taani NCP OECD suuniste edendamiseks viinud äriringkonnas ning teiste sidusrühmade seas läbi OECD suuniste teadlikkust mõõtva uuringu. 127 2015. aastal läbis Taani riiklik kontaktpunkt vastastikuse eksperthinnangu, milles jõuti järeldusele, et neid tajutakse sidusrühmade lõikes üldiselt väga usaldusväärse institutsioonina, mis on nähtav, juurdepääsetav, läbipaistev, erapooletu ja vastutustundlik. Lähtudes vastastikuse eksperdihinnangu soovitustest, täiendas riiklik kontaktpunkt suuniste edendamise ja teabe käsitlemise korda.128

121 The Mediation and Complaints-Handling Institution for Responsible Business Conduct 122 https://businessconduct.dk/institution-members 123 https://businessconduct.dk 124 https://businessconduct.dk/business-conduct-conferences/0/16 125 https://businessconduct.dk 126 https://businessconduct.dk/file/668883/oekonomi-2018-eng.pdf 127 https://businessconduct.dk/about 128 Ibid

64

2.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Taani on üks kahest riigist, mis on riikliku kontaktpunkti tegevust reguleerinud seadusandlikul tasandil ning kehtestanud parlamendi poolt vastu võetud seadusega kontaktpunkti statuudi.129 Sarnaselt Norra regulatsioonile ei ole kontaktpunkt loodud üksnes OECD suuniste täitmise tagamiseks, vaid üldiselt vastutustundlikku ettevõtlust puudutavate küsimuste vahendamiseks ja sellealaste kaebuste menetlemiseks. Seadusega luuakse vahendamine ja kaebuste menetlemise institutsioon (edaspidi institutsioon). Paragrahv 1 lg 2 kohaselt on institutsioon iseseisev haldusorgan. Seadusega sätestatakse institutsiooni koosseis, kaebuse esitamise tingimused ja kord, kaebuste menetlemise kord ning aegumistähtaeg, mille kohaselt ei menetleta kaebusi, mis puudutavad rohkem kui viie aasta taguseid sündmusi. Seadus sätestab ka vahendamismenetluse korra, reguleerib andmete avalikustamist ning näeb ette kohustusliku jätkumenetluse ühe aasta möödumisel esialgse lõppotsuse avalikustamisest. Paragrahv 9 volitab Taani Ettevõtlusametit kehtestama institutsioonile detailsema menetluskorra. Taani Ettevõtlusameti käskkiri on kehtestatud seaduse alusel130 ning käskkirja § 9 alusel on omakorda kehtestatud detailne kaebuste lahendamise kord.131 2.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Teiste riikidega võrreldes on Taani lähenemine kaebuste lahendamisele väga formaalne – kaebuste lahendamisega seonduvat reguleerib seadus, Ettevõtlusameti käskkiri ning detailne kaebuste lahendamise kord. Sisuliselt sarnaneb kaebuste lahendamise menetlus Norra omale ning on eelkõige suunatud vahendamismenetlusele ja läbirääkimiste soodustamisele. Võrreldes teiste riikidega on Taani kontaktpunktil õigus kaebusi menetleda ka omaalgatuslikult. Kaebuse saab esitada sündmuse kohta, mis on aset leidnud Taanis või mille osapooleks on Taani avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõte või tema äripartnerid, Taani riigi- või kohaliku omavalitsuse institutsioonid või Taani avalik- või eraõiguslikud organisatsioonid (Käskkirja § 1). Täiendava erisusena on Taani kaebuste lahendamise protsessis üks n-ö lisafaas – pärast kaebuse saamist ja enne eelhinnangu tegemist antakse osapooltele võimalus jõuda kokkuleppele. Kui pooled saavutavad selles etapis kokkuleppe, lõpetatakse kaebuse menetlemine. Teise märkimisväärse erisusena võib Taani kontaktpunkt menetluse osapoole palvel ja vajadusel enda äranägemisel anda menetlusosalistele nõustaja, kelle kulud katab kontaktpunkt ise.132 Tehnilise poole pealt tuleb kaebus esitada kirjalikult ning nimeliselt (st tegemist ei tohi olla anonüümse kaebusega). Kaebuse saab esitada otse institutsiooni kodulehe kaudu, täites seal kaebuse vormi.133 Kaebuse vormis tuleb lisaks vajalikele kontaktandmetele kirjeldada lühidalt, mis ettevõtte peale kaebus esitatakse ning milliseid OECD suuniseid kaebaja hinnangul rikutakse. Samuti tuleks kaebusele lisada asjakohane dokumentatsioon.

129 https://mneguidelines.oecd.org/Guide-for-National-Contact-Points-on-Structures-and-Activities.pdf 130 https://businessconduct.dk/file/298160/executive-order-on-mediation.pdf 131 https://businessconduct.dk/file/351979/rules-of-procedure-the-mediation-and-complaints-handling-institution-for-besponsible-business-conduct.pdf 132 https://businessconduct.dk/if_you_need_a_counselor 133 https://businessconduct.dk/how-to-complain

65

Täiendavalt võib selgitada enda seotust kaebusega ning esitada muud olulist informatsiooni. Pärast kaebuse saamist kontrollib institutsioon esmalt üleval kirjeldatud formaalsete nõuete täitmist. Kui need nõuded täidetud ei ole, st kaebus on anonüümne või pole esitatud tähtaegselt, kaebust menetlusse ei võeta. Kui kaebus vastab formaalsetele kriteeriumitele, antakse kaebuse osapooltele võimalus lahendada olukord omavahel. Kui pooled on leidnud lahenduse kahe kuu jooksul, institutsioon kaebust ei menetle ning kaebusega seonduvaid asjaolusid ei avaldata. Kui pooled tähtaja jooksul kokkuleppele ei jõua, annab institutsioon eelhinnangu, kas kaebust menetleda või mitte. Eelhinnangu andmiseks uuritakse asjaolusid üksnes ulatuses, mis on vaja menetlusse võtmise otsustamiseks, arvestades muuhulgas ka eelneva lahenduse otsimise protsessi käigus teatavaks saanud informatsiooni. Menetlusse võtmisest keeldumise kohta tehakse põhistatud otsus, mis avalikustatakse koos kaebuse osapoolte nimedega institutsiooni kodulehel. Eelhinnang kaebuse menetlusse võtmise kohta tehakse reeglina kahe ja poole kuu jooksul alates kaebuse saamisest. Kui kaebus võetakse menetlusse, on sarnaselt Norra kontaktpunktile kaks võimalust: jätkatakse kas vahendamis- või kontrollimenetlusega. Vahendamismenetlus on pooltele vabatahtlik. Kui mõlemad pooled nõustuvad vahendamismenetlusega, asub institutsioon pooltevahelisi läbirääkimisi vahendama. Institutsioon avalikustab teate selle kohta, et poolte vahel on algatatud vahendamismenetlus. Teade peab sisaldama ka märkust, et vahendamismenetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et OECD suuniseid oleks rikutud. Vahendamismenetluse kestel ei ole institutsioonil kohustust asja täiendavalt edasi uurida. Vahendamismenetlust viib läbi institutsiooni eesistuja, kes sisuliselt tegutseb vahendajana. Teatud tingimustel võib eesistuja menetluse vahendamise delegeerida teistele institutsiooni liikmetele. Vahendamismenetluse käigus tagab vahendaja, et menetluse jooksul tegutsetakse kooskõlas OECD suunistes toodud põhimõtetega. Norra, Hollandi ja Ühendkuningriikide kontaktpunktide koostöös on valminud ka vahendamismenetluse käsiraamat.134 Vahendamismenetlus lõppeb, kui pooled on jõudnud mõlemat osapoolt rahuldava lahenduseni ning lahenduse kiidab heaks ka vahendajana tegutsenud institutsiooni eesistuja. Institutsioon koostab selle tulemusel seisukoha, millest teavitab kodulehel, avalikustades sealjuures ka kaebuse osapoolte nimed. Sellise tulemuseni soovitakse jõuda maksimaalselt seitsme ja poole kuu jooksul alates kaebuse saamisest. Seisukohas peab institutsioon selgitama, kuidas vahendamismenetluse tulemus on OECD suunistega kooskõlas. Seisukoha avaldamisega menetlus lõpetatakse. Aasta pärast vahendamismenetluses kokkuleppele jõudmist teeb institutsioon jätkukontrolli, et vaadata, kas pooled on tegutsenud vastavalt menetluses kokku lepitule ning koostab selle kohta täiendava seisukoha. Kui pooled on tegutsenud vastavalt kokkulepitud tegevuskavale, kustutatakse Institutsiooni kodulehelt avaldatud seisukoht ning teavitatakse sellest pooli. Kui pooled ei ole vahendamismenetluses kokkulepitut järginud, koostab institutsioon uue seisukoha. Seisukohad on kodulehel avalikud viis aastat, kui institutsioon ei otsusta teisiti. Juhul kui pooled vahendamismenetlusega ei nõustu või kui vahendamismenetlus ebaõnnestub tulemusteta, viib institutsioon läbi kontrollmenetluse. Kontrollmenetlus viiakse läbi ka juhul, kui institutsioon otsustab omaalgatuslikult, et vahendamismenetlust pooltele

134 https://virksomhedsadfaerd.dk/file/658721/NCP_mediation_manual.pdf

66

ei pakuta või kui esineb OECD suuniste raske rikkumine. Kontrollmenetluse käigus on institutsioonil õigus nõuda osapooltelt asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavat informatsiooni, koguda seda omaalgatuslikult ning viia läbi paikvaatlusi kohas, kus väidetav rikkumine toimus. Menetluse lõppedes teeb institutsioon lõppotsuse, kus võtab OECD suuniseid rikkumise või mitterikkumise osas seisukoha ning jagab soovitusi suuniste paremaks järgimiseks. Enne lõppotsuse avalikustamist konsulteeritakse osapooltega. Kogu menetlus toimub eelduslikult maksimaalselt kümne ja poole kuu jooksul alates kaebuse laekumisest. Aasta pärast lõppotsuse tegemist teeb institutsioon jätkukontrolli ning väljastab uue seisukoha selle kohta, kas otsust on järgitud või mitte. Kui otsust on järgitud, kustutatakse jätkukontrolli tulemusel kodulehelt esialgne otsus. Kui otsust ei ole järgitud, on esialgne otsus kodulehel kättesaadav maksimaalselt viis aastat. 2.5. Senised kaebused Kuna Taani kontaktpunktil on põhimõte, mille kohaselt kustutatakse institutsiooni otsused, pärast seda, kui aastase jätkukontrolli tulemusel selgub, et ettevõte on otsuses toodud soovitusi järginud, ei ole paljusid otsuseid kodulehelt võimalik leida. Siiski on alljärgnevalt tehtud mõned kokkuvõtted. 2013. aastal pöörduti kontaktpunkti poole kaebusega, mille kohaselt on tööandja rikkunud OECD suunistes sätestatud inimõiguste ja tööõiguse põhimõtteid, hoides töötajate passe enda käes. Institutsioon selgitas, et tal ei õnnestunud koguda piisavalt andmeid, mis kinnitaks kaebuses toodud asjaolusid ning otsustas seetõttu ettevõtte nime avalikustamisest hoiduda. Sellele vaatamata avaldas institutsioon üldise seisukoha, kus rõhutas, et töötajate passide ära võtmine ja hoidmine on tööandja poolt OECD suuniste range rikkumine ning selgitas, et teatud juhtudel on töötajate isikuandmete kogumine vajalik, kuid sellisel juhul võib paluda töötajatel tuua nende nõusolekul passikoopia, mitte hoida enda käes nende tegelikke passe.135 2014. aastal esitas inimõiguste kaitse organisatsioon ActionAid Denmark kaebuse Arla Food AS-i peale seoses arengumaades pulberpiima müümisega, viidates, et Euroopas toodetav pulberpriim ja selle turundamine arengumaades omab negatiivsed mõjusid kohalikule kogukonnale, kus piimatootmine on peamiselt väiketootjate ja kohalike talupoegade tegevus. Institutsioonile esitatud kaebuses väljendas ActionAid lootust, et Arla võiks pöörata rohkem tähelepanu tegevuse tagajärgedele ning võiks viia läbi oma tegevuse osas vastavuskontrolli, tagamaks, et nende tegevus arengumaades oleks kooskõlas kõigi OECD suunistega ega mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda. Vahendusmenetluse faasis jõudsid pooled kokkuleppele ning institutsiooni kodulehel avaldati teade, mille kohaselt lubas Arla uuendada oma inimõiguste tagamise poliitikat, viia läbi OECD suuniste vastavuskontrolli, mille eesmärgiks on ennetada ja ära hoida nii palju negatiivseid mõjusid inimõigustele kui vähegi võimalik. Lisaks lubas Arla inimõiguste järgimise vastavuskontrolli tulemused avalikustada raportitena ning võtta avalikult vastutus võimalike kahjulike mõjude pärast.136 2016. aastal pöördusid kaks inimõiguste kaitse gruppi Taani kontaktpunkti poole kaebusega, mille kohaselt ei viinud rõivatootja PWT Group A/S tarnijate suhtes läbi piisava põhjalikkusega vastavuskontrolli OECD suunistele ning ettevõtte tarnija, tekstiilivabrik

135 https://businessconduct.dk/file/507301/aug_14_2014_general_statement.pdf 136 https://businessconduct.dk/resolved-between-parties

67

Dhakas Bangladeshis, rikkus oma tegevuses töötajate inimõigusi ja tööõigusalaseid põhimõtteid. Muu hulgas ei taganud tekstiilivabrik töötajatele piisavalt turvalist töökeskkonda. Kaebuse põhjal soovitas Taani kontaktpunkt ettevõttel üle vaadata riskijuhtimissüsteemid, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid kohaldataks tarneahela teistes ettevõtetes; et ettevõte analüüsiks ja töötaks välja konkreetse riigi omapärasid arvestades kõige olulisemad riskikohad, mida tarnijate puhul silmas pidada ning töötaks selle nimel, et ka Bangladeshi kohalikes ettevõtetes juurutada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. 2017. aastal teostas institutsioon kohustusliku jätkukontrolli ning leidis, et PWT on soovitusi järginud ning teinud suuri ja põhimõttelisi muudatusi paremuse poole. Institutsiooni hinnangul oli PWT käitumine nüüd suunistega kooskõlas ning esialgne kaebus koos selle asjaoludega tuleb kodulehelt kustutada.137 2017. aastal esitasid kaks MTÜ-d kaebuse finantsinstitutsiooni peale, kes aitas enda poolt antud garantiiga finantseerida ettevõtte A tegevust Armeenia kaevandustes. Kaebuse kohaselt ulatus selliselt ka finantsinstitutsioonile kohustus tagada, et OECD suunistes toodud põhimõtteid järgitakse Armeenia kaevandusprojektis. Kontaktpunkti palve peale esitas finantsinstitutsioon andmeid ja dokumente läbiviidud uuringute ja vastavuskontrollide kohta, mis puudutasid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude hinnanguid ning andmeid kohalike elanikega peetud läbirääkimiste kohta. Kontaktpunkt võttis seisukoha, et OECD suuniste eesmärk ei ole välistada mistahes osalemist kõrge riskiga projektides, vaid julgustada ettevõtteid selliste projekti puhul riske analüüsima ja maandama. Samuti leiti, et finantsinstitutsioon on kaevanduse finantseerimise abistamisega otseselt projektiga seotud ning seega peab ta OECD suuniste kohaselt analüüsima ja maandama kahjulikke mõjusid, mis võivad kogu tegevuste ahelas kaasa tulla. Asjaoludest nähtuvalt tegi finantsinstitutsioon kõik endast oleneva, et tagada ettevõte A vastutustundlik käitumine. Selle ebaõnnestumisel lõpetas finantsinstitutsioon garantii kehtivuse. Sellest tulenevalt võttis kontaktpunkt seisukoha, et puudub vajadus asjaolude täiendavaks uurimiseks ning leidis, et kaebuse edasisel menetlemisel pole alust, sest OECD suuniste rikkumist ei esine. 3. Poola 3.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Poola kontaktpunkti puhul on tegemist iseseisva agentuuriga, kus kontaktpunktis võtab otsuseid vastu kõrgem ametnik, kelle ülesandeid täidab Majandusarengu Ministeeriumi ametnik. Samaaegselt on ametnik Poola Majandusarengu Ministeeriumil koosseisu kuuluva vastutustundliku ettevõtluse nõuandekogu direktor. Nõuandekogu juhatuse ülesandeks on nõustada ministeeriumi üldiselt ehk et mitte ainult riiklike kontaktpunktide küsimustes. Nõuandekogu koosneb avalik-õiguslike asutuste, ametiühingute, ettevõtjate ühenduste, valitsusväliste organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja ministeeriumite liikmetest. Nõukogu tuleb kokku neli korda aastas ja iga koosoleku päevakorras on ka teave riiklikust kontaktpunktist, kus nõukogu liikmed saavad kommentaare riikliku kontaktpunkti tegevuskava ja reklaamistrateegiate kohta. Konkreetseid juhtumeid juhatuses ei arutata. Poola riikliku kontaktpunkti esindajate sõnul pakub nõuandekogu eeskätt foorumit, kus arutatakse riikliku kontaktpunktiga seotud üldisi küsimusi, samuti suunised. 138

137 https://businessconduct.dk/file/657421/follow-up-statement.pdf 138 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf

68

3.2. Kontaktpunkti teavitustöö Poola NCP-l on nii oma koduleht139, kus tuuakse uudiste all regulaarselt välja kontaktpunkti edendustegevusi, mille seas on nii nende poolt korraldatavad töötoad kui ka riiklike kontaktpunktide võrgustiku kohtumisel osalemised140. Samuti on Poola NCP koostanud OECD suuniste ja NCP toimimist puudutava infolehe141 ning neil on olemas OECD suuniste edenduskava. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Poola NCP kolm üritust ning osales ise üheksal üritusel. Oma tegevuse kohta ei esita Poola NCP aruandeid ei valitsusele ega parlamendile ning Poola NCP-l puudub ka sihtotstarbeline suuniste edendamiseks mõeldud eelarve.142 3.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Kättesaadavatest materjalidest nähtuvalt on ebaselge, kas Poola on siseriikliku õiguse alusel reguleerinud kontaktpunkti tööd ministri käskkirjaga143 või ei ole Poola kontaktpunki loomise aluseks sarnaselt Rootsi kontaktpunktile ükski siseriikliku õiguse akt. 144 Kontaktpunktiks on määratud Majandusarengu ministeeriumi osakonna vanemametnik, kes täidab ka muid vastutustundliku ettevõtlusega seotud ülesandeid. Nagu kontaktpunkti struktuurist johtub, on kontaktpunkti ametnik eesistujaks ka vastutustundliku ettevõtluse nõuandvale kogule, mis koguneb neli korda aastas. 145 Nõuandev kogu võib anda nõu ja teha ettepanekuid, kuid kogu seisukohad ei ole kontaktpunktile siduvad. Poola kontaktpunkti kodulehel on avaldatud pikk ja detailne kaebuste lahendamise kord,146 mida pole eraldi ühegi õigusaktiga kehtestatud. 3.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Märkimisväärseid erisusi Poola kontaktpunkti kaebuste lahendamise menetluses ei ole – sarnaselt kõigile teistele koosneb menetlus eelotsusest kaebuse menetlusse võtmise kohta, menetlusest endast ning lõppotsusest. Peamine erisus seondub andmete avalikustamisega – kaebuste lahendamise kord näeb ette võimaluse kontaktpunkti diskretsiooni alusel jätta kõik kaebusega seonduvad andmed avalikustamata. Erinevalt teistest käesolevas analüüsis kajastatud kontaktpunktidest, on Poola kaebuste lahendamise korras märgitud, et kuigi materjalid on kättesaadavad nii poola, vene, inglise kui ka ukraina keeles, tuleb kaebus kontaktpunktile esitada siiski poola keeles. Kaebuse võib esitada igaüks, keda kaebuse aluseks olevad asjaolud kuidagi puudutavad. Kaebuses ei tule ära näidata otseselt enda õiguste rikkumine, aga tuleb tõendada seotust kaebuse asjaoludega. Kaebuste lahendamise korras märgitakse, et kui asi kuulub mitme

139 https://www.gov.pl/web/fundusze-regiony/oecd-national-contact-point 140 https://www.gov.pl/web/fundusze-regiony/oecd-ncp-activities 141 https://www.gov.pl/attachment/553f2780-7914-4c95-846c-7c2d965ddc39 142 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 143 https://mneguidelines.oecd.org/Guide-for-National-Contact-Points-on-Structures-and-Activities.pdf 144 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 145 Ibid 146 https://www.gov.pl/attachment/8f709fd5-7fb7-4b38-9cb0-eaac6bac3678

69

kontaktpunkti haldusalasse, peaks asja menetlema eelkõige see kontaktpunkt, mis riigi territooriumil juhtum aset leiab. Kui selles riigis kontaktpunkti pole, peaks kaebust menetlema selle riigi kontaktpunkt, kus asub ettevõtte, kelle peale kaebus esitatakse, peakontor. Poola kontaktpunktile saab esitada kaebuse seega Poolas tegutseva rahvusvahelise ettevõtte kohta või mõne Poola ettevõtte kohta, kes tegutseb välismaal. Kaebus esitatakse kirjalikult kontaktpunkti kodulehel oleva vormi kaudu. Kuna kaebuse esitamise vorm on ainult poola keeles, ei ole käesolevas analüüsis selle sisu võimalik käsitleda. Kümne päeva jooksul pärast kaebuse saamist kinnitab kontaktpunkt kaebuse esitajale, et on kaebuse kätte saanud; saadab puudutatud ettevõttele kaebuse tutvumiseks ning palub esialgset seisukohta. Vajadusel teavitab Poola kontaktpunkt kaebuse esitamisest ka teisi puudutatud kontaktpunkte. Kui pooled jõuavad kokkuleppele enne eelhinnangu andmist, võib kontaktpunkt lubada kaebuse esitanud poolel kaebuse tagasi võtta. Pärast sellise eelhinnangu tegemist, millega otsustatakse kaebus menetlusse võtta, ei ole võimalik kaebust enam tagasi võtta. Eelhinnangu käigus selgitab kontaktpunkt välja:

• kaebuse esitaja andmed ja kaebuse esitamise põhjused; • kas tõstatatud probleem on sisuline ja põhistatud; • kas ettevõtte tegevuse ja tõstatud probleemide vahel on põhjuslik seos; • kas on alternatiivseid kaebe- või muid menetlusi, sh kohtumenetlusi; • kas kontaktpunkti poolt läbiviidav menetlus on võimalik – st ega sama asja ei

aruta teine institutsioon; • kas sarnaseid asju on arutatud (või sarnaseid menetlusi läbi viidud) mõne

siseriikliku või rahvusvahelise menetluse raames; • kas kontaktpunkti sekkumine aitaks kaasa vastutustundliku ettevõtluse

paremale praktikale. Enne eelhinnangu andmist kohtub kontaktpunkt mõlema osapoolega eraldi, teavitab osapooli kontaktpunktiga koostöö tegemise võimalustest ja sellega kaasnevatest kasudest ning arutab osapooltega läbi kontaktpunkti menetluse detailid. Seejärel annab kontaktpunkt eelhinnangu, kas kaebuse menetlemist jätkata või mitte. Kui kontaktpunkt otsustab kaebuse menetlusega jätkata, sisaldab eelhinnang:

• osapoolte nimesid; • kaebuse asjaolusid viitega asjakohastele OECD suuniste paragrahvidele; • kokkuvõtet tegevustest, mis kontaktpunkt on senise menetluse käigus teinud; • kontaktpunkti otsuse põhjendusi; • selgitusi selle kohta, et kaebuse menetlusse võtmine ei tähenda automaatselt

seda, et suuniseid oleks rikutud; • edasise menetluse tegevuskava.

Kui kontaktpunkt otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, sisaldab eelhinnang: • osapoolte nimesid (välja arvatud kui kaasuse huvides ei ole osapoolte nimede

avalikustamine põhjendatud); • kaebuse asjaolusid viitega asjakohastele OECD suuniste paragrahvidele; • kokkuvõtet tegevustest, mis kontaktpunkt on senise menetluse käigus teinud; • põhjendusi selle kohta, miks otsustas kontaktpunkt kaebust mitte menetlusse

võtta. Eelhinnang saadetakse pooltele tutvumiseks ja kommentaaride esitamiseks kümne päeva jooksul alates eelhinnangu mustanud saamisest. Kommentaaride saamisel otsustab kontaktpunkt, kas kommentaare arvestada või mitte. Kui eelhinnang vajab poolte täiendavat

70

kooskõlastamist, saadab kontaktpunkt parandatud dokumendi uuesti pooltele tutvumiseks. Kui mõne teise riigi kontaktpunkt oli samuti kaebuse menetlemisega seotud, teavitab kontaktpunkt teda eelhinnangu sisust. Kaebuste lahendamise korras on sätestatud erandi tegemise võimalus avalikustamise põhimõttest, mis lubab kontaktpunktil teatud juhtumite puhul kaasuse edukat lahendamist silmas pidades loobuda eelhinnangu avaldamisest. Juhul kui kontaktpunkt otsustab kaebuse menetlusse võtta, teeb kontaktpunkt enda poolt kõik, et aidata pooltel kokkuleppele jõuda. Kontaktpunkti pädevuses on konsulteerida teiste avaliku halduse institutsioonidega, ärikeskkonnaesindajate, töötajate esindajate, muude valitsusväliste organisatsioonide esindajate ning ekspertidega, samuti konsulteerida teiste riikide kontaktpunktidega, keda kaebus võiks puudutada. Lisaks võib kontaktpunkt pöörduda Investeerimiskomitee poole selgituste saamiseks, kui tal on küsimusi, kuidas OECD juhiseid kohaldada. Kontaktpunkt võib pooltele pakkuda võimalust vahendamismenetluseks, st toetada pooltevahelist aktiivset dialoogi. Kontaktpunkt peab enne vahendamismenetluse läbiviimist tutvustama pooltele vahendamismenetluse põhimõtteid. Vahendamismenetluse põhimõtted on:

• vahendamismenetlus on vabatahtlik; • vahendamismenetluse viib läbi kontaktpunkti vahendaja. Erakordsetel juhtudel

võib vahendamismenetluse läbi viia palgatud vahendaja, kelle töökulu tasub kontaktpunkt;

• vahendamismenetlus on konfidentsiaalne; • kontaktpunkt toetab pooli kokkuleppele jõudmisel, mis vastaks OECD suunistes

toodud põhimõtetele.

Kui vahendamismenetluse asemel pakutakse igakülgset kaasabi (good offices), siis kasutatakse järgnevaid tehnikaid:

• kontaktpunkt tagab hea ja tõhusa kommunikatsiooni ning ruumid, kus kohtumisi pidada;

• kontaktpunkt toetab pooli kokkuleppele jõudmisel, mis vastaks OECD suunistes toodud põhimõtetele;

• läbirääkimised on konfidentsiaalsed; • poolte ja kontaktpunkti nõusolekul võivad läbirääkimised toimuda ilma

kontaktpunkti osavõtuta. Sellisel juhul on pooled kohustatud kontaktpunkti menetluse tulemustest teavitama.

Kui ettevõte, kelle suhtes kaebus esitati, keeldub vahendamismenetlusest või kontaktpunkti igakülgsest kaasabist, viib kontaktpunkt menetluse läbi iseseisvalt. Asjaolude uurimise tulemusena võib kontaktpunkt uuesti pakkuda pooltele vahendamismenetluse läbiviimist või igakülgset kaasabi läbirääkimistel. Kui pooled taas sellest keelduvad, jätkab kontaktpunkt asja iseseisvat uurimist. Kontaktpunkti sisuline menetlus lõpeb lõppotsuse ettevalmistamise ja avaldamiseks. Lõppotsus sisaldab:

• poolte andmeid (kuupäevi, nimesid); • viidet, milliseid OECD suuniste peatükkidest on väidetavalt rikutud; • kokkuvõtet toimingutest, mis kontaktpunkt on menetluse jooksul läbi viinud; • kokkuvõtet kaebusest; • kirjeldust ettevõttest, mida kaebus puudutab; • kontaktpunkti poolset hinnangut asjaoludele; • andmeid selle kohta, kas pooled kasutasid vahendamismenetlust või

kontaktpunkti poolt toetatud läbirääkimisi;

71

• kontaktpunkti järeldusi läbi viidud menetluse kohta; • andmeid tulevikus kavandatavate jälgimistegevuste kohta; • vajadusel täiendavat infot.

Kui pooled on jõudnud menetluse kestel kokkuleppele, kirjeldab kontaktpunkt seda oma lõppotsuses. Kokkulepe võidakse avaldada osaliselt või täies ulatuses ainult poolte kokkuleppel. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, kirjeldatakse ka seda lõppotsuses. Vajadusel sisaldab lõppotsus soovitusi OECD suuniste paremaks tagamiseks ning seab tähtaja, mis ajaks peavad pooled esitama informatsiooni selle kohta, milliseid parandusi ja muudatusi on tehtud. Lõppotsuse projekt saadetakse pooltele tutvumiseks kümne päeva jooksul alates projekti saamisest. Kontaktpunkt otsustab, kas poolte tehtud kommentaare arvestada või mitte. Kui mõne teise riigi kontaktpunkt on samuti kaebuse menetlemisega seotud, edastatakse lõppotsus ka teise riigi kontaktpunktile. Valmis lõppotsus avalikustatakse kontaktpunkti kodulehel poola ja inglise keeles ning saadetakse OECD sekretariaadile kaebuste andmebaasi sisestamiseks. Pärast lõppotsuse tegemist viib kontaktpunkt läbi ka jätkukontrolli, sealjuures võib ta kutsuda osapooli uuesti kohtumisele, et arutada sõlmitud kokkuleppe rakendamist ja üldist OECD suuniste järgimist. Ka jätkukontrolli kohta koostab kontaktpunkt ülevaate, mis sisaldab kokkuvõtet poolte poolt ette võetud sammudest. Ka see kokkuvõte saadetakse pooltele kommenteerimiseks kümne päeva jooksul. Ülevaade avalikustatakse kontaktpunkti veebilehel. 3.5. Senised kaebused Alljärgnevalt on valitud mõned kontaktpunkti poolt avaldatud seisukohad. 2014. aastal esitas toidukaupade jaekaubanduses tegutseva ettevõtte ametiühing ettevõtte peale kaebuse, viidates OECD suuniste V peatüki põhimõtete rikkumisele. Pärast kontaktpunkti poolt korraldatud kohtumist aastal 2016 lepiti kokku, et ametiühing ajakohastab kaebuse sisu ning täiendab vajaduselt kaebust. Kohtumise järgselt ja enne eelhinnangu tegemist otsustas kaebuse esitaja siiski kaebusest loobuda ning seetõttu avaldatigi kodulehel 2017. aastal ainult lühike teavitus, kus osapoolte nimesid märgitud ei ole.147 2018. aastal avalikustatud teavituses märgib kontaktpunkt, et on 06.08.2018 otsustanud võtta menetlusse Poola keskkonnakaitse organisatsiooni kaebuse ühe Poola rahvusvahelise ettevõtte kohta, kuid kaasuse huvides ei avalikustata eelhinnangu teksti. Samas teavituses on märgitud, et pooltele pakutakse igakülgset kaasabi läbirääkimistel, kuid kontaktpunkti menetlus on konfidentsiaalne ning läbirääkimiste ja tegevuskavade detaile avalikkusele ei avaldata. Menetluse lõppedes avaldab kontaktpunkt lõpliku seisukoha, mis sisaldab põhilisi järeldusi poolte vahel menetluse käigus sõlmitavast lepingust.148 2018. aastal esitas keskkonnakaitseorganisatsioon Frank Bold Foundation kaebuse rahvusvahelisele ettevõttele Grupa OLX so z.o.o, kelle asukoht on Poznanis ning kes pakub portaalidele veebireklaame. Emaettevõtte OLX Group peakorter asub Hollandis ja seega teavitati menetlusest ka Hollandi kontaktpunkti. Kaebuse kohaselt vahendas ettevõte põletusahjude müügikuulutusi, mille kirjelduse kohaselt sobisid ahjud muuhulgas kütmiseks töödeldud õliga ja vanade raudteeliipritega. Kuna mõlema põletamine on Poola seaduste

147 https://www.gov.pl/attachment/f26c1e01-6fe4-48e3-a95f-beac1e042a8c 148 https://www.gov.pl/attachment/3585f87b-79b4-404d-8910-c2b5f8bc0ed7

72

kohaselt keelatud nende märkimisväärse negatiivse keskkonnamõju tõttu, soodustas ettevõtte vahendustegevus võimalikke kahjulikke tegevusi. Ettevõtte hinnangul ei saanud reklaamiplatvorme pakkuvalt ettevõttelt oodata, et ta sekkuks reklaamide sisusse. Kontaktpunkt kohtus eraldi mõlema osapoolega ning seejärel mõlemaga korraga, et soodustada läbirääkimisprotsessi. Selle tulemusel jõudsid pooled kokkuleppele, mille kohaselt turundab ettevõte jätkusuutlike kütteallikate kasutamist, keskkonnaorganisatsioon monitoorib ja teavitab ettevõtet portaali üleslaetavatest keskkonnale ohtlikest pakkumistest ning ettevõte nõustub sellised pakkumised/reklaamid kustutama. Ettevõte täiendas ka reklaamiplatvormi kasutamise tingimusi, välistades selliste kütteallikate reklaamid enda portaalis. Kontaktpunkt asus 2019. aasta lõppotsuses seisukohale, et pärast poolte vahel toimunud konstruktiivseid läbirääkimisi saab järeldada, et ettevõte on näidanud üles head tahet ning valmisolekut järgida OECD suuniseid. Kontaktpunkti hinnangul saavutasid pooled menetluse tulemusel soovitud lahenduse. Lõppotsuses on märgitud, et 2020. aasta aprillis küsib kontaktpunkt pooltelt täiendavat informatsiooni selle kohta, kuidas on poolte koostöö ja lepingu täitmine edenenud.149 4. Holland 4.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Hollandi kontaktpunktiks on sõltumatutest ekspertidest koosnev organ, mis koosneb hetkel neljast (maksimaalselt kuni viiest) sõltumatust liikmest, kellest üks valitakse juhiks, ning neljast nõuandvast liikmest erinevatest ministeeriumidest. Riikliku kontaktpunkti sekretariaat asub välisministeeriumis. 150 Riikliku kontaktpunkti tööd täiendab veel üks nõuandev kogu nimega NCP Plus, mis koosneb välistest sidusrühmadest: ettevõtjate ühendustest, ametiühingutest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. NCP Plus kutsutakse NCP kohtumistele iga kolme kuu tagant. 151 Koosseisuliselt on Hollandi NCP sõltumatute ekspertide seas järgnevate pädevustega inimesed: professionaalse läbirääkija ning Maailmapanga ja Euroopa Investeerimispanga kogemusega nõuandja; varasem Madalmaade Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu direktorite nõukogu liige; ILO Töötajate Rühma esimees, kes on samaaegselt muuhulgas ka Hollandi Ametiühingute Keskliidu presidendi erinõunik ning viimaks Rathenau instituudi (Hollandis tehnoloogia hindamise organisatsioon) juhataja. Nõuandvate liikmetena on esindatud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kliimapoliitika ministeeriumi, Välisministeeriumi ning Taristu- ja Veemajandusministeeriumi esindajad.152 4.2. Kontaktpunkti teavitustöö Hollandi NCP-l on oma koduleht ning OECD suuniste edenduskava. Lisaks on Hollandi NCP avalikustanud ka oma 2019. aasta tööplaani. Hollandi kontaktpunkt ise nimetab enda edendustegevustena OECD suuniste reklaammaterjalide väljatöötamist, ürituste (kaas)korraldamist ning ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide või teiste huvirühmade OECD suuniste rakendamist puudutavatele küsimustele vastamist. 153 Oma edendustegevustest annab Hollandi NCP aktiivselt teada enda uudisruumis.154 Näiteks

149 https://www.gov.pl/attachment/d299efc5-7ae6-488b-8c89-7bd61a3a29f8 150 https://www.oecdguidelines.nl/ncp 151 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 152 https://www.oecdguidelines.nl/ncp/ncp-members 153 https://www.oecdguidelines.nl/ncp 154 https://www.oecdguidelines.nl/latest

73

korraldas Hollandi NCP 2018. aastal kontaktpunktide vastastikuseks õppimiseks konverentsi, mis tõi kokku ettevõtted, valitsuse esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja 10 riiklikku kontaktpunkti, rõhutades NCP-de positiivset mõju. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Hollandi NCP kolm üritust ning osales ise kuuel üritusel. Oma tegevuse kohta esitavad nad aruande nii valitsusele kui ka parlamendile. Samuti on neil suuniste edendamiseks sihtotstarbeline eelarve. Sarnaselt Taani NCP-le on ka Hollandi riiklik kontaktpunkt OECD suuniste edendamiseks viinud äriringkonnas ning teiste sidusrühmade seas läbi OECD suuniste teadlikkust mõõtva uuringu.155 4.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Hollandi kontaktpunkti siseriiklik pädevus põhineb 2014. aastal vastu võetud Väliskaubanduse ministri käskkirjal. 156 Käskkiri sätestab kontaktpunkti ülesehituse ja ülesanded, volitab kehtestama detailsema kaebuste lahendamise protseduuri, reguleerib kaebuse menetlemist puudutava konfidentsiaalsuse küsimust ning kontaktpunkti eelarvet ja aruandlust. Kontaktpunkti liikmed (kokku maksimaalselt viis) määratakse ametisse ministri poolt neljaks aastaks. Nende tasustamise kord on määratud eraldi õigusaktiga. Ülejäänud neli liiget on nõuandvad liikmed ning eelduslikult ei saa neid erinevalt viiest põhiliikmest käsitleda avalike teenistujatena. Lisaks käskkirjale on kehtestatud kaebuste lahendamise kord, 157 mille kehtestamiseks annab käskkirja § 6 lg 1 volituse. Kaebuste lahendamise kord sisaldab erinevalt enamikest sarnastest peatükki, mis räägib menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Nende kohaselt on üldine põhimõte, et mistahes menetluses teatavaks saanud informatsiooni ei avalikustata, välja arvatud:

• kontaktpunkti eelhinnangut selle kohta, kas kaebust edasi menetleda või mitte; • kui pool on andnud nõusoleku informatsiooni avalikustamiseks; • kontaktpunkti lõppotsus.

Lisaks julgustatakse osapooli üksteisega jagama kõiki menetlusega seonduvaid seisukohti. Kontaktpunkt teavitab teist osapoolt temale laekunud seisukohast, kui pool pole eraldi väljendanud soovi, et teist poolt teavitataks. 4.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Hollandi kontaktpunkti ülesehitus ja reeglistik peegeldab aastatepikkust kogemust kontaktpunktina toimimisel. Kaebuste lahendamise reeglistik ei ole väga detailne, aga sisaldab olulisi aluspõhimõtteid menetluse toimimiseks. Ühe erisusena on Hollandi kontaktpunkti menetluses tavaks kokku leppida enne läbirääkimiste vahendamist ühine alguspunkt või lähteülesanne, mille pinnalt saavad pooled üldse mõelda, kas läbirääkimisi jätkata või mitte.

155 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 156 Netherlands Government (2014), “Order of the Minister for Foreign Trade and Development Cooperation of 1 July 2014, no. MinBuZa.2014.303289” 157 https://www.oecdguidelines.nl/notifications/documents/publication/2018/12/05/dutch-specific-instance-procedure

74

Paljud ettevõtted, sealhulgas suurem osa pensionifonde, on sõlminud vastutustundliku ettevõtluse kokkuleppeid ning lubanud sellega tagada OECD suuniste ja teiste vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise ja nende tagamise. 158 Selliselt on vastutustundliku ettevõtluse, aga ka Hollandi kontaktpunkti menetluse tulemused äärmiselt olulised, kuna negatiivne tulemus võib mõjutada ettevõtte edasist tegevust ka praktikas – näiteks ei pruugi ta saada investeeringutoetusi. Kontaktpunktile võib esitada kaebuse igaüks, kellele on kaebuse aluseks olevate asjaoludega puutumus159. Kaebuse võib esitada kas e-kirja teel või kontaktpunkti kodulehe kaudu, kas inglise või hollandi keeles. Kodulehel olev kaebuse esitamise vorm on lakooniline, nähes kohustuslike väljadena ette üksnes kontaktandmeid puudutava. Lisaks kontaktandmetele on jäetud üldine lahter “sõnum”. 160 Kodulehel on selgitatud, et kontaktpunkti sekretariaadile esitatav kaebus peab selgitama piisavalt täpselt kaebuse asjaolusid ning hõlmama kaebuse esitaja andmeid; ettevõtte andmeid, kelle peale kaebus esitati; kaebuse põhjendusi – st milliseid OECD suunistes toodud põhimõtteid on rikutud ning vajadusel ka informatsiooni selle kohta, kas samadel asjaoludel on toimumas paralleelseid menetlusi, sh kohtumenetlusi. Kaebuste menetlemise korra kohaselt edastatakse kaebajale seitsme päeva jooksul kaebuse saamisest kinnitus, et kaebus on kätte saadud. Samuti teavitatakse kaebuse saamisel ka ettevõtet, keda kaebus puudutab ning kirjeldatakse lühidalt edasisi protseduure. Mõlemale osapoolele saadetavates teadetes ei viidata kaebuse sisu. Kolme kuu jooksul alates kaebuse saamisest annab kontaktpunkt eelhinnangu selle kohta, kas kaebus menetlusse võtta või mitte. Selle eelhinnangu tegemisel lähtub kontaktpunkt järgmistest põhimõtetest:

• kas Hollandi kontaktpunkt on pädev kaebust menetlema; • kes on puudutatud osapooled ja millised on nende huvid antud asjas; • kas kaebus on piisavalt põhistatud; • kas ettevõtte tegevuse ja kaebuses etteheidetud rikkumiste vahel võiks olla

põhjuslik seos; • kas samadel asjaoludel on käimas kohtu- või muu menetlus; • kuidas sarnaseid asju on teiste siseriiklike või rahvusvaheliste menetluste käigus

menetletud; • kas konkreetse kaasuse menetlemine aitaks kaasa OECD suuniste efektiivsele

ja eesmärgipärasele rakendamisele. Enne eelhinnangu andmist kohtub kontaktpunkt mõlema osapoolega ning arutab kaebuse asjaolusid konfidentsiaalsetel kohtumistel, v.a juhul kui kontaktpunkt on juba asjaolude pinnalt otsustanud asja mitte menetleda. Pärast mõlema osapoolega kohtumist otsustab kontaktpunkt, kas kaebus menetlusse võtta või mitte. Kontaktpunkt teavitab osapooli enda järeldustest ja põhjendab enda otsust, kas asja menetlemist jätkata ning pakkuda pooltele igakülgset kaasabi läbirääkimistel või mitte. Osapooltel on võimalik kahe nädala jooksul mustandi saamisest esitada oma seisukohti ning kommentaare eelhinnangule. Seejärel avalikustatakse eelhinnang Hollandi kontaktpunkti veebilehel. Avaldatavale eelhinnangule ei lisata kaebust ega ettevõtte vastust kaebusele.

158 https://www.top1000funds.com/2019/02/dutch-funds-team-up-for-oecd-guidelines/ 159 https://www.oecdguidelines.nl/notifications/submitting-a-specific-instance 160 https://www.oecdguidelines.nl/contact

75

Kui kontaktpunkt otsustab kaebuse menetlusse võtta, proovib kontaktpunkt kuue kuu jooksul soodustada pooltevahelist dialoogi nii palju kui võimalik enne lõppotsuse tegemist. Kontaktpunkt valib kaks enda liiget kaebusega tegelemiseks, kes lepivad kaebuse osapooltega kokku lähteülesande (terms of reference), millest edasise menetluse jooksul lähtutakse. Poolte nõusolekul võib kontaktpunkt teatud juhtudel määrata kolmanda osapoole, kes aitab vahendamis- või lepitusmenetlust läbi viia. Kontaktpunkt koostab ka ise kõigist kohtumistest ülevaate ning jagab kohtumiste kokkuvõtet pooltega, kes olid kohtumisel. Kaebuse sisuline lähenemine võib muuhulgas tähendada ka n-ö paikvaatlust kohas, mis on kaebuse aluseks. Läbirääkimiste protsess loetakse lõppenuks kui pooled on saavutanud mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppe või kui kontaktpunkt jõuab järeldusele, et pooled ei jõua mõistliku aja jooksul kokkuleppele. Pärast läbirääkimisprotsessi läbiviimist valmistab kontaktpunkt võimalusel kolme kuu jooksul ette lõppotsuse. Menetlus lõpetatakse lõppotsuse avaldamisega, mis sisaldab menetluse tulemusi. Konfidentsiaalset infot, mida on avaldatud üksnes kontaktpunktile või vahendajale, ei avaldata. Kui pooled on jõudnud kokkuleppele, viitab kontaktpunkt lõppotsuses saavutatud kokkuleppele ning kokkuleppe tekst lisatakse lõppotsusele, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, avaldab kontaktpunk oma seisukoha OECD suuniste rikkumise kohta ning vajadusel teeb ettepanekuid suuniste paremaks järgimiseks. Pooltel on kahe nädala jooksul õigus esitada lõppotsuse mustandile kommentaare.Lõppotsus avaldatakse Hollandi kontaktpunkti kodulehel. Kontaktpunkt viib iga menetluse puhul läbi ka jätkukontrolli, paludes osapooltelt informatsiooni selle kohta, kuidas OECD suuniste, menetluses sõlmitud kokkuleppe ning kontaktpunkti antud soovituste rakendamine praktikas on õnnestunud. Tavapäraselt avaldab kontaktpunkt lühikese ülevaate jätkukontrollist aasta pärast lõppotsuse tegemist. 4.5. Senised kaebused Ajavahemikus 2002–2020 on Hollandi kontaktpunkt vaadanud läbi ligi nelikümmend kaebust, arvestamata praegu menetluses olevaid kaebuseid ning on seega käesoleva analüüsi võrdluses kõige rohkem kaebusi läbivaadanud kontaktpunkt. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtted mõnedest viimaste aastate menetlustest. 2017. aastal esitas endine Philips Lightning’i töötaja kaebuse ettevõtte peale, väites, et tema koondamine ettevõtte Ukraina harust oli diskrimineeriv, samuti heitis ta ettevõttele ette inimõiguste ja tööõiguse põhimõtete ebapiisavat järgimist ning seega ka OECD suuniste rikkumist. Samal ajal oli Ukrainas käimas ka kohtuvaidlus töötaja koondamise seaduslikkuse üle. Hollandi kontaktpunkt leidis, et kuigi kaebus vastas formaalsetele kriteeriumitele ning kaebuse esitajal oli kaebuse asjaoludega seos, ei ole piisavalt põhjust arvata, et kaebuses toodud asjaolud viitaksid OECD suuniste rikkumisele. Hollandi kontaktpunkt rõhutas, et kontaktpunkti menetluse eesmärk on juurutada OECD suuniste põhimõtteid ning tagada nende täitmine, samuti lepitada osapooli. Käesoleval juhul ei olnud kontaktpunkti hinnangul osapoolte lepitamiseks perspektiivi, samas oli ettevõte näidanud juba enne eelhinnangu tegemist, et mõistab ja järgib OECD suuniseid. Kontaktpunkt rõhutas, et kuigi kohtuvaidlus ei välista tingimata kontaktpunkti menetlust, tuleb hinnata, kas kontaktpunkti menetlus oleks OECD suuniste rakendatavuse koha pealt mõttekas.

76

Käesoleval juhul asus kontaktpunkt seisukohale, et kaebuse edasine menetlemine ei oleks otstarbekas.161 2014. aastal esitas keskkonnakaitseorganisatsioon Friends of Earth (FoE) kaebuse ühe Hollandi suurima rahvusvahelise ettevõtte Rabobanki peale seoses palmiõlitööstuse rahastamisega. FoE hinnangul on palmiõli kasutamine toiduainetööstuses niivõrd laiaulatuslik, et seda pole enam võimalik jätkusuutlikult ja loodussõbralikult toota. Samas Rabobank oli seisukohal, et rahastades just ettevõtteid, kes leiavad viise, kuidas palmiõli võimalikult efektiivselt ja looduslikult toota, aitab ettevõte kaasa palmiõlitööstuse muutmisele loodussõbralikumaks. Hollandi kontaktpunkt kohtus mõlema osapoolega ning korraldas ka ühiseid kohtumisi, kuid pidi oma 2016. aasta lõppotsuses nentima, et kuigi mõlemad osapooled väärtustavad jätkusuutlikku palmiõli tootmist, on pooltel fundamentaalselt erinev arusaam sellest, millistes mahtudes on palmiõlitootmine jätkusuutlik. Vaatamata erimeelsustele jõudsid pooled kokkuleppele kahes asjas. Esiteks tuleb palmiõli tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel kriitiliselt vaadelda selle mõju keskkonnale ja maakasutusele ning teiseks nõustus Rabobank jätkama dialoogi erinevate huvigruppidega, mis puudutab Rabobanki klientide (st õlitootjate) ebaeetilist tegevust palmiõli tootmisel. 162 Hollandi kontaktpunkt soovitas Rabobankil jätkata palmiõli kultiveerimisest tingitud negatiivsete kahjude analüüsimist ning leevendamismeetmete otsimist ning rõhutas, et kuigi finantsasutused pole otseselt seotud palmiõli tootmisega, ei tähenda see, et nad peaks end probleemide lahendamisest distantseerima. Aastal 2018 avaldatud jätkukontrolli raportis163 tunnustas Hollandi kontaktpunkt pooli konstruktiivse ja põhjaliku dialoogi eest ning kiitis eraldi ka FoE tegevust oluliste keskkonnaalaste teemade fookuses hoidmisel. 2016. aastal164 esitas UNI Global Union, mis on ülemaailmne töötajaid ühendav ametiühing kaebuse rahvusvahelise telekomiettevõtte VEON-i peale seoses ettevõtte Bangalink tegevusega, mille enamusosanik VEON on. Kuna VEON-i peakontor on Amsterdamis, esitati kaebus just Hollandi kontaktpunktile. Kaebuse kohaselt rikkus Bangalink enda töötajate õigusi, takistades neid ametiühingu moodustamisel, ahistades ametiühingusse kuuluvaid töötajaid ning luues vaenuliku töökeskkonna. Ühtlasi tegutses VEON kaebuse kohaselt kooskõlastatult Bangladeshi valitsusega, et takistada moodustatud ametiühingu tööd. VEON ei viinud kaebuse kohaselt läbi ka vajalikku vastavuskontrolli, hindamaks ja leevendamaks enda tegevuse mõju inimõigustele. Täiendavas seisukohas viitas UNI Global Union, et pelgalt Hollandi kontaktpunkti poole pöördumise järel vallandas VEON veel neli ametiühinguaktivisti. VEON selliste etteheidetega ei nõustunud ning rõhutas, et teeb igakülgselt koostööd Bangladeshis ametlikult registreeritud ametiühingutega, kuid kõnealuses kaebuses märgitud ametiühing ei ole Bangladeshis ametlikult registreeritud. Kontaktpunkti soovitus sellise ametiühinguga või UNI Global Unioniga läbirääkimistesse astuda tähendaks otseselt OECD suuniste rikkumist, kuna oleks vastuolus Bangladeshi õigusega. Hollandi kontaktpunkt kohtus Bangladeshis ametiühingu ning UNI Global Unioni esindajatega ning edastas seejärel osapooltele lõppotsuse projekti tutvumiseks. VEON-i palvel korraldas kontaktpunkt VEON-iga veel üle kohtumise ning otsustas seejärel kaasata

161 https://www.oecdguidelines.nl/binaries/oecd-guidelines/documents/publication/2017/10/25/ia-former-employee-of-philips-lighting-vs.-philips-lighting/WEB_106304_NCP_Initial+Assessment.pdf 162 https://www.oecdguidelines.nl/binaries/oecd-guidelines/documents/publication/2016/1/15/fs-foe-milieudefensie-rabobank/160115-fs-rabo-foe.pdf 163 https://www.oecdguidelines.nl/binaries/oecd-guidelines/documents/publication/2018/07/23/ncp-evaluation-final-statement-foe-eu-and-foe-nl-vs.-rabobank/180723-Evaluation+Final+Statement+FoE+vs.+Rabobank.pdf 164 https://www.oecdguidelines.nl/binaries/oecd-guidelines/documents/publication/2020/02/11/final-statement-uni-global-union-vs.-veon/20200211+Final+Statement+VEON.pdf

77

täiendava eksperdi, kes aitaks selgitada Bangladeshi õiguse aspekte. Seejärel parandas kontaktpunkt oma lõppotsuse projekti ning saatis selle osapooltele uuesti tutvumiseks. Kontaktpunkt pakkus osapooltele võimalust omavahel Hollandi kontaktpunkti vahendusel kohtuda. Poolte erimeelsustest tulenevalt ei õnnestunud poolte vahel dialoogi vahendada ning kontaktpunkt otsustas teha lõppotsuse. Kontaktpunkt asus lõppotsuses seisukohale, et kuigi OECD suunised ei julgusta mingil juhul ettevõtteid siseriikliku õigust rikkuma, rõhutatakse suunistes vajadust leida lahendusi, et lepitada vastuolusid siseriikliku õiguse ja rahvusvahelise õiguse standardite vahel. Kontaktpunkti hinnangul ei selgunud menetluse käigus täielikult, millised on siseriikliku õiguse piirangud registreerimata ametiühingute kaasamiseks. Samuti jäi ebaselgeks, millised on piirangud ettevõtte ja rahvusvahelise ametiühingu vahelises suhtluses. Kontaktpunkti hinnangul ei tähenda Bangladeshi siseriiklik regulatsioon seda, et mistahes registreerimata ametiühinguid ei tohiks üldse dialoogi kaasata. Selles valguses tegi kontaktpunkt VEON-ile mitmeid soovitusi, tagamaks rahvusvaheliste tööõigusalaste instrumentide parem rakendamine. Ühtlasi avaldas kontaktpunkt kahetsust, et VEON ei olnud koostööaldis küsimust lahendama. 5 Rootsi 5.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Rootsi kontaktpunkt on kolmepoolne koostöö riigi, ettevõtlussektori ja ametiühingute vahel. Kontaktpunkt ise asub Välisministeeriumi müügiedenduse, kaubanduse ja vastutustundliku ettevõtluse osakonnas, keda esindab ministeeriumi kõrge ametnik. Ühtlasi on ministeeriumi ametnik ka Rootsi NCP esimees. Ettevõtlussektorit esindavad kaks ettevõtete ühendust: Rootsi Ettevõtluse Keskliit ja Rootsi Kaubandusliit. Ametiühinguid esindavad viis ametiühingute liitu: Rootsi Ametiühingute Keskliit, Rootsi Erialaliitude Keskliit, Kutsetöötajate Keskliit, Unionen ja IF Metall. 165 166 5.2. Kontaktpunkti teavitustöö Ka Rootsi NCP-l on oma võrdlemisi lakooniline koduleht ning OECD suuniste edenduskava. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Rootsi NCP ühe ürituse, kuid osales ise kolmel üritusel. Oma tegevuse kohta esitavad nad aruande valitsusele, kuid mitte parlamendile. Rootsi NCP-l ei ole suuniste edenduseks mõeldud sihtotstarbelist eelarvet. Täiendavalt osales Rootsi NCP 2018. aastal OECD juhitud ettevõtte vastutustundliku käitumise sektoriprojektide nõuanderühmas, andes sisendit finants- ning rõiva- ja jalatsitööstuse valdkondades. 167 5.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Rootsi ei ole siseriikliku õiguse kontekstis kontaktpunkti tegutsemiseks volitusi andnud. 168Sellise lähenemisega on Rootsi üks kahest riigist, kes pole eraldi siseriiklikku otsust kontaktpunkti loomiseks teinud.

165 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 166 https://www.government.se/government-policy/enterprise-and-industry/national-contact-points/ 167 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 168 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf

78

Kaebuste lahendamise protseduuri tutvustava infolehe kohaselt ei ole Rootsi kontaktpunktil pädevust kohtuotsuseid muuta või üle vaadata, kuid kontaktpunkt saab anda soovitusi ja lepitada osapooli. 169Muus osas on Rootsi kaebuste lahendamisel lähtunud eelkõige otse OECD suunistes toodud protseduurireeglitest ning neid eraldi välja toonud või minimaalselt tõlgendanud. Riiklik kontaktpunkt tuleb kokku neli kuni viis korda aastas või vajadusel sagedamini. 170 5.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Rootsi on kaebuste lahendamise korrale lähenenud võimalikult informaalselt. Rootsi NCP-l puuduvad ametlikud protseduurireeglid konkreetsete juhtumite käsitlemiseks, kuid üldised põhimõtted on selgitatud kaebuste menetlemist puudutavas infolehes. 171 Vaatamata vähestele kirja pandud põhimõtetele on sisuline kaebuste lahendamise protseduur sama, mis teiste kontaktpunktide puhul ning koosneb kaebuse menetlusse võtmise eelotsusest, sisulisest menetlusest ning lõppeb otsuse tegemisega, kus võetakse lõplik seisukoht küsimuses, kas OECD suuniseid on rikutud või mitte ning antakse vajadusel soovitusi suuniste paremaks järgimiseks. Lühike infoleht kaebuste menetlemise korrast selgitab, et kontaktpunktile esitatav kaebus peab olema põhistatud ning kaebaja peab selgitama enda huvi asjas. Ühtlasi tuleks ära näidata, milline on seos OECD suuniste ja tõstatatud probleemi vahel. Kaebus tuleb esitada heas usus.172 Kodulehelt nähtuvalt tuleb kaebus esitada e-posti aadressil, seega piisab eelduslikult kaebuse elektroonilisest vormist. Kaebuse blanketti Rootsi kontaktpunkti kodulehel pole. Kaebuse saamisel teavitatakse ettevõtet, keda kaebus puudutab ning antakse talle võimalus esitada oma seisukohad ja selgitused. Vajadusel küsitakse kaebajalt täiendavat informatsiooni. Infolehe kohaselt oodatakse mõlemalt poolelt konstruktiivset käitumist. Enne kaebuse menetlusse võtmist antakse eelhinnang sellele, kas kontaktpunktil on kaebuse lahendamise pädevus ning kas kaebus menetlusse võtta või mitte. 173Infolehel on rõhutatud, et kaebuse menetlusse võtmine ei tähenda sealjuures, et OECD suuniseid oleks rikutud. Rootsi kontaktpunkt on sealjuures jaatanud kaebuse menetlusse võtmise võimalust ka juhul, kui sarnastel asjaoludel on käimas kohtuvaidlus – sellisel juhul peab vastavalt OECD suunistes toodule hindama, kas kohtuväline lepitusmenetlus aitaks suuniste rakendamisele kaasa.174

169 https://www.government.se/4af808/contentassets/97a8423713ce4d018487a5df8d91b560/181218-rules-of-procedure.docx 170 https://www.government.se/government-policy/enterprise-and-industry/national-contact-points/ 171 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 172 https://www.government.se/4af808/contentassets/97a8423713ce4d018487a5df8d91b560/181218-rules-of-procedure.docx 173 https://complaints.oecdwatch.org/cases/Case_280 174 https://www.government.se/4af808/contentassets/97a8423713ce4d018487a5df8d91b560/181218-rules-of-procedure.docx

79

Kui kaebus võetakse menetlusse, kogutakse kaebuses olevate asjaolude kohta rohkem informatsiooni ning konsulteeritakse osapooltega. Otsuse teevad NCP liikmed. NCP eesmärgiks on soodustada dialoogi ja jõuda kõigi osapooltega konsensusele. 175 Iga menetluse lõpuks peaks kontaktpunkt avaldama lõpliku seisukoha, mis sisaldab vajadusel ka soovitusi. Võrreldes OECD suunistes tooduga täiendavad tingimused puuduvad ning eelduslikult lähtutakse OECD juhisest NCP-dele. Kohtumistel ja konsulteerimise käigus järgitakse konfidentsiaalsuspõhimõtteid.176 5.5. Senised kaebused Rootsi NCP kodulehe andmetel on parasjagu menetluses neli kaasust. 2012. aastal menetlesid Norra ja Rootsi kontaktpunktid koostöös kaebust, mille esitas Saami küla Norra energiaettevõtte Starkrafti peale. Kaebuse kohaselt rikub Starkraft põliselanike õigusi, põhjustades kavandatava elektrijaamaga märkimisväärseid keskkonnamõjusid aladele, kus saamid tegelevad põhjapõdrakasvatusega. Norra ja Rootsi kontaktpunktid avaldasid ühiselt, et asja menetlemine kontaktpunktide poolt ei tähenda mingil juhul kohtute poolt tehtud otsustuste ümbervaatamist ning kontaktpunktide eesmärk kaebuse menetlemisel on osapoolte lepitamine. Lõppjäreldusena asusid kontaktpunktid ühiselt seisukohale, et Starkraft OECD suuniseid ei rikkunud, kuid oleks veel selgemalt ja ühesemalt saanud tagada OECD suuniste ning põlisrahvaste õiguste täitmist. Otsuse soovituste kohaselt võiks osapooled pidada täiendavaid läbirääkimisi ning Starkraft võiks välja töötada parema mehhanismi põlisrahvaste kaasamiseks otsustusprotsessi. 2016. aastal jõudsid pooled omavahelise kokkuleppeni tasakaalustamaks ja hüvitamaks põlisrahvastele tuulegeneraatorite paigaldamisest tekkinud kahju.177 2013. aastal esitas inimõiguste kaitse organisatsioon Swedwatch Rootsi kontaktpunktile kaks kaebust elektroonikaettevõtete Electroluxi ja Mölnycke peale seoses Tais tegutsevate vabrikute töötajate õigusega muuhulgas kuuluda ametiühingusse. Kaebuste kohaselt takistasid ettevõtted töötajate ametiühingutega liitumist, kõrvaldasid ametiühingusse kuuluvaid töötajaid töölt ning lõpetasid meelt avaldanud töötajate töölepinguid. Rootsi kontaktpunkt ei võtnud kaebuseid menetlusse, sest poolte vahel toimus juba konstruktiivne dialoog, mida aitasid vahendada ka kohalikud institutsioonid. Swedwatchi hinnangul elavnes dialoog töötajata ja ettevõtete vahel pärast Rootsi kontaktpunktile kaebuse esitamist ning töötajatele pakuti senisest paremaid tingimusi. 2013. aasta lõpus korraldas Rootsi kontaktpunkt jätkukohtumise Swedwatchi, Electroluxi ja Mölnycke vahel, kinnitas veel kord enda otsust kaebust mitte menetleda, kuid lubas samas jätkata olukorra monitoorimist.178 Alates aastast 2015 menetleb Rootsi kontaktpunkt ka Senegalis Dakari piirkonnas elava kogukonna Takkom Jerry kaebust Nykomb Synergetics Development AB kohta. Nykomb on energeetikaettevõte, kes nõustas Takkom Jerry kogukonna lähedusse elektrijaama rajamist. Kaebuse kohaselt ei teinud Nykomb enda poolt kõike, et vähendada rajatava elektrijaamaga kaasnevaid kahjulikke mõjusid, samuti ei kaasatud otsustusprotsessi piisavalt kohaliku kogukonna liikmeid. Kaebuse kohaselt ei ole ümberasustatud kogukonnaliikmetele makstud nõuetekohast hüvitist. Kaebuse esitajad palusid, et Rootsi

175 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 176 https://www.government.se/4af808/contentassets/97a8423713ce4d018487a5df8d91b560/181218-rules-of-procedure.docx 177 https://complaints.oecdwatch.org/cases/Case_280 178 https://complaints.oecdwatch.org/cases/Case_289

80

kontaktpunkt julgustaks pooltevahelist dialoogi ning tegid ettepaneku tehase ümberpaigutamiseks. Seitse kuud pärast kaebuse saamist otsustas Rootsi kontaktpunkt kaebuse menetlusse võtta. Edasises menetluses Nykomb ei osalenud ning kontaktpunkti ettepanekutele teha telefonikonverents või kohtumine ei vastanud. Kaebajad pöördusid teiste institutsioonide poole (Dutch Development Bank) ning Rootsi kontaktpunkt viitas, et tal puudub jõustamismehhanism Nykombi suunamiseks koostööle ning möönis, et teised institutsioonid võivad olla dialoogi soodustamisel edukamad. Menetlust lõpetatud pole, kuid kaebajad on selle kaasuse valguses kritiseerinud OECD suuniste jõustamismehhanismi. 6. Norra 6.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Norra riiklik kontaktpunkt on sõltumatu ekspertide nõuandeorgan, mis koosneb neljast sõltumatust eksperdist. Ekspertkomisjoni nimetavad ametisse Norra välisministeerium, konsulteerides kaubandus-, tööstus- ja kalandusministeeriumi, ettevõtjate (Norra Ettevõtjate Keskliit, NHO), ametiühingute (Norra Ametiühingute keskliit, LO) ja tsiviilotstarbeliste ettevõtete soovituste põhjal ning viimaks ka ühiskonnaorganisatsioonidega (keskkonna- ja arengufoorum). Selle tulemusel on NCP-s ka üks ametiühingute keskliidu, üks ettevõtjate liidu ja üks valitsusväliste organisatsioonide esindaja. Norra NCP sekretariaat asub Välisministeeriumis ning see annab ekspertidele infot, koostab kinnitamiseks avalduste kavandid, kavandab ja teostab suuniste tutvustamist ning vastutab Norras ja OECD-s ametlike aruannete koostamise eest. Sõltumatuteks ekspertideks määratud liikmed tegutsevad sõltumatult neid nimetanud organisatsioonidest. Norra riiklikul kontaktpunktil on igal aastal kindel eelarve, mille annab välja Välisministeerium, ent täiendavalt saab kontaktpunkti ja sekretariaat vajadusel kasutada ka muid valitsuse ressursse. 179

Joonis 2. Näidis: Norra kontaktpunkti struktuur180

179 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 180 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2013/11/Norwegian-NCP-Model.pdf

81

Ekspertide paneeli koosseisu kompetentsid: juurahariduse ning 25-aastase advokaaditöö kogemusega esimees; laialdased kogemused jätkusuutlikkuse, toodete ja kontseptsioonide väljatöötamise alal strateegilise jätkusuutlikkuse arendamise ja juurutamiseni sellistes ettevõtetes nagu IKEA, Nordic Choice Hotels ja HÅG ning tarnijate, äripartnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega (st EAT, WWF, UNICEF); poliitiline nõustaja, kelle võtmevaldkondade hulka kuuluvad inimõigused ja vastutustundlik äritegevus; Norra Ametiühingute Keskliidu (LO) erinõunik läbirääkimiste osakonnas ja HSE. Varem on ta olnud tööelu, tööstuse ja kaubanduse osakonna nõunik ja tööministeeriumi töökeskkonna osakonna nõunik. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, mis käsitlevad ühinenud esindajaid, juhatuse komiteesid, kohanemisprotsesse ja ettevõtete sotsiaalset vastutust. Ta on OECD ametiühingute nõuandekomitee (TUAC) liige. 6.2. Kontaktpunkti teavitustöö Ka Norra NCP-l on oma koduleht181 ning OECD suuniste edendustegevuseks mõeldud plaan. 2018. aastal osales Norra NCP ka OECD juhitud ettevõtte vastutustundliku käitumise põllumajandusalase sektoriprojekti nõuanderühmas. Lisaks sellele võõrustas Leedu NCP 2018. aastal Norra ja Taani NCP-de initsiatiivil Põhjamaade ja Balti riikide NCP-de töötuba. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Norra NCP kuus üritust ning osales ise lausa 19 üritusel. Oma tegevuse kohta esitavad nad aruande valitsusele, kuid mitte parlamendile. Norra NCP-l on ka sihtotstarbeline eelarve OECD suuniste edenduseks.182 Eelarve annab välja Välisministeerium ning sekretariaat saab vajadusel kasutada ka muid valitsuse ressursse.183 6.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Norra kontaktpunkt on loodud Norra Välisministri käskkirjaga, mis sätestab vastutustundliku ettevõtluse riikliku kontaktpunkti, mis luuakse nii OECD suuniste täitmise tagamiseks kui ka ILO deklaratsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks. Käskkiri reguleerib kontaktpunkti koosseisu, tegutsemist ja eelarvet. 184 Käskkirja kohaselt on kontaktpunkt sisuliselt iseseisev institutsioon, kuid haldus- ja finantsküsimustes Välisministeeriumi haldusalas.185 Käskkiri sätestab kontaktpunkti mandaadi ning loetleb tema tegevused ja ülesanded. Kontaktpunkti mandaat on käskkirja kohaselt seotud OECD suunistes toodud põhimõtete järgimisega. Kontaktpunkti eesmärk on propageerida suuniste järgimist ja lahendada vajadusel vaidlusi selle üle, kas suuniseid on järgitud või mitte. Kontaktpunkt koosneb ekspertide paneelist, kuhu eksperdid valitakse ning sekretariaadist, mille toimimise tagab Välisministeerium. Kontaktpunkt täidab avalikke ülesandeid ning talle kohalduvad siseriiklikud õigusaktid, mis reguleerivad avalike ülesannete täitmist, sealjuures avaliku teenistuse seadus ja infovabaduse seadus.186

181 https://www.responsiblebusiness.no/en/ 182 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 183 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 184 https://www.responsiblebusiness.no/ansvarlignaringsliv-no/files/2015/10/140624-Kontaktpunktets-mandat_med-UD-logo1.pdf 185 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2019/01/EN-Mandat-Kontaktpunktet-2018.pdf 186 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2013/11/Norwegian-NCP-Model.pdf

82

Kuna tegemist on avalikke ülesandeid täitva institutsiooniga, on kontaktpunktil õigus abile valitsuse rahaliste vahendite arvelt.187 Käskkiri kohustab vastu võtma ja avaldama detailse protseduurireeglistiku kaebuste menetlemiseks. 6.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Norra kontaktpunkti tegevus on võrreldes teiste riikide kontaktpunktidega väga detailselt reguleeritud. Samuti on kontaktpunkti tegevus tihedalt seotud siseriiklike õigusaktidega (kasutatakse hankemenetlusi, viidatakse avaliku teenistuse seadusele jne). Norra kontaktpunkt on koostanud ja avaldanud oma kodulehel detailse juhise kaebuse menetlemise kohta. Norra NCP poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et mõni rahvusvaheline ettevõte ei ole OECD suunistes toodud põhimõtteid järginud. Kirjalik kaebus NCP-le peaks sisaldama infot selle kohta, millist ettevõtet kaebus puudutab ning millised OECD suunised on järgimata jäetud. Kaebus Norra NCP-le tuleb esitada kirja või e-kirja teel. Norra kaebuse vorm 188 on identne Soome kaebuse vormile. Kümne päeva jooksul pärast kaebuse saamist kinnitab kontaktpunkt, et on kaebuse kätte saanud ning edastab kaebuse ettevõttele, kelle kohta kaebust esitatakse. Kolme kuu jooksul kaebuse saamisest annab Norra kontaktpunkt eelhinnangu selle kohta, kas kaebust menetleda või mitte. Enne eelhinnangu andmist avalikkusele teavet ei avaldata. Kui eelhinnang on valmis, avalikustab Norra kontaktpunkt kaebuse ja ettevõtte vastuse. Samuti enda eelhinnangu, kas kaebust menetletakse või mitte. Kaebuste lahendamise protseduuris on Norra kontaktpunkt välja toonud alused, mille põhjal eelhinnang antakse189:

• kas Norra NCP on pädev sellist kaebust menetlema. Norra kontaktpunkt hindab, kas kaebus puudutab Norra ettevõtte tegevust või mõne ettevõtte tegevust Norras. Kui kaebus puudutab mõne teise riigi kontaktpunkti haldusalasse jäävat ettevõtet, peaks kontaktpunktid üksteisega konsulteerima;

• kas ettevõte on rahvusvaheline; • kes on kaebuse osapooled ning millised on nende huvid antud küsimuses.

Kaebaja ei tohi olla anonüümne – vastasel juhul pole võimalik tema huvi menetluses kindlaks teha ega soodustada pooltevahelist dialoogi;

• kas tõstatatud probleem on sisuline ja põhistatud. Kaebus peab olema võimalikult põhjalik ning viitama asja lahendamiseks olulistele asjaoludele nii palju kui võimalik. Eelistatult tuleks kaebusele lisada ka originaaldokumente või nende koopiaid, mitte nende sisu kaebusesse ümber kirjutada;

• kas ettevõtte tegevuse ja tõstatud probleemide vahel on põhjuslik seos; • kas antud asjas on käimasolevaid menetlusi, sealhulgas kohtumenetlusi; • kuidas sarnaseid asju menetletakse teistes Norra siseriiklikes või

rahvusvahelistes instantsides; • kas konkreetse kaebuse menetlemine aitaks kaasa OECD Suuniste

rakendamisele.

187 Ibid 188 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2018/05/ncp_complaint_form_EN_revidert_mai-2018.docx 189 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2014/01/FINAL_KPprosedyreregler_eng_godkj.pdf

83

Pärast seisukoha kujundamist annab kontaktpunkt eelhinnangu, mis avaldatakse terves ulatuses. Eelhinnang sisaldab reeglina:

• osapoolte nimesid. Kaebuse mittemenetlemisel võib kaaluda ka nimede mitte avalikustamist. Kontaktpunkt peab sealjuures alati käituma vastavuses siseriiklike õigusaktidega, mis puudutavad andmete töötlemist;

• kaebuse sisu; • kokkuvõte senisest menetlusest; • põhistus selle kohta, miks kaebust edasi menetletakse/ei menetleta, sealhulgas

i) selgitus selle kohta, mis osad kaebusest jäävad OECD suuniste kohaldamisalasse ja millised mitte; ii) selgitus selle kohta, et kaebuse menetlusse võtmine ei tähenda automaatselt seda, et kontaktpunkti hinnangul on toimunud OECD suuniste rikkumine; iii) üldine kava edasistest tegevustest.

Kaebuse sisulisel menetlemisel tagab kontaktpunkt, et mõlemad osapooled saavad menetluses osaleda ning kaasab vajadusel ka kolmandaid osapooli. Kaebuse lahendamisel on kaks sisulist võimalust: vahendamismenetlus (mediation) ning kontrollmenetlus (examination). Mõlemal juhul koostab kontaktpunkt lõppotsuse, kuid ühel juhul on selle sisuks eelkõige poolte vahel saavutatud kokkuleppe kajastamine, teisel juhul lõppjärelduste esitamine selle kohta, kas OECD suuniseid on rikutud või mitte. Kaebuste lahendamise korras on rõhutatud, et menetluse eelistatud lõpptulemus on pooltevaheline kokkulepe ja seega alustab kontaktpunkt kaebuse menetlusse võtmisel esmalt alati vahendamismenetlusega. Esmalt teeb Norra kontaktpunkt ettepaneku kohtuda kaebuse pooltega eraldi, et kaebust arutada. Kui mõlemad osapooled nõustuvad, et kontaktpunkt vahendab nende läbirääkimisi, toimub esmane kohtumine kõigi puudutatud osapoolte vahel, kus arutatakse vahendamise protsessi. Sellisel kohtumisel:

• selgitab kontaktpunkt välja, kas pooltel on esindusõigus teha siduvaid kokkuleppeid;

• selgitab kontaktpunkt välja, mis on kaebuse täpsed asjaolud. Vajadusel palub kontaktpunkt kaebajal esitada täiendavaid dokumente ja paluda ettevõttel sellele vastata;

• selgitab kontaktpunkt osapooltele enda neutraalset rolli ning tutvustab kontaktpunkti sekretariaadi võimalust palgata vahendamiseks välisekspert vastavalt avaliku halduse seaduse §-le 11. Selline nõustaja ei esinda kumbagi osapoolt, kuid saab mõlemat osapoolt vajadusel juhendada;

• selgitab kontaktpunkt osapooltele, kuidas vahendamismenetlus toimub ning tutvustab võimalust jätkata kaebuse menetlemist kontrollmenetlusena.

Kontaktpunkt teeb kõik endast oleneva, et suunata pooli vahendusmenetlusele. Vahendamismenetlus ise on assisteeritud läbirääkimisprotsess, kus kontaktpunkt võib pakkuda lahendusi ja soodustada dialoogi, aga lõplike otsuste tegemine peab olema poolte vabatahtlik soov. Vahendamismenetlust võib läbi viia Norra NCP ekspert, kui ei esine huvide konflikti probleemi. Kui huvide konflikt esineb, peab kontaktpunkti esindaja end konkreetsest menetlusest tagandama. Kui otsustatakse kaasata vahendaja väljastpoolt kontaktpunkti, sõlmitakse hankemenetluse tulemusel leping vahendajaga, kelle on heaks kiitnud mõlemad osapooled ning kontaktpunkt. Vahendaja vastutab selle eest, et pooled lepiks kokku vahendamismenetluse meetodites ja protseduurides. Vahendaja annab kontaktpunktile regulaarselt aru ning tal on õigus igal hetkel paluda kontaktpunktilt nõu.

84

Vahendamismenetluse edukal lõppemisel koostatakse leping, mis allkirjastatakse mõlema menetlusosalise poolt soovitatavalt kõrgeimal esindatuse astmel. Poolte vahel sõlmitud leping lisatakse kontaktpunkti poolt koostatavale lõppotsusele, kuid poolte soovi korral võib avalikustada ka ainult osa kokkuleppest. Juhul, kui vahendamismenetlus katab ainult mingit osa kaebuses toodud etteheidetest, võib ülejäänud osas läbi viia kontrollmenetluse. Kui pooled on vahendamismenetluse tulemusel jõudnud enamikes asjades kokkleppele ning lahendamata küsimuste edasist menetlemist ei soovi, peavad nad sellist soovi selgelt väljendama näiteks vahendamismenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppes. Kui pooled vahendamismenetlust ei soovi või see ebaõnnestub, viib Norra kontaktpunkt läbi kontrollmenetluse. Selleks on kontaktpunktil mitmeid meetmeid:

• võimalus koguda täiendavat informatsiooni, korraldada täiendavaid kohtumise jne;

• paluda nõu ja juhendamist teiselt asjaomastest institutsioonidelt, sealhulgas näiteks teistelt ministeeriumitelt, MTÜ-delt, ÜRO-lt, OECD sekretariaadist, erialaliitudelt jne;

• selgitada välja fakte, mis konkreetse kaebusega seonduvad ning küsitleda asjakohaseid eksperte. Sealjuures võib kontaktpunkt käia kohapeal ja/või intervjueerida asjaomaseid asutusi, võime, kohalikke kogukondi jne.

Kontaktpunkt teavitab osapooli sellest, milliseid meetodeid ta kasutab. Kontrollimenetluse lõpus analüüsib kontaktpunkt kogutud informatsiooni ning teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas OECD suunistes toodud põhimõtteid on mingis osas rikutud või mitte. Lõppotsus sisaldab reeglina:

• osapoolte kontaktandmeid ja kaebuse esitamise kuupäeva; • kaebuse asjaolusid ning viiteid sellele, milliseid OECD suunistest kaebaja

hinnangul rikutakse; • kokkuvõtet menetlusest ning hinnangut sellele, millises ulatuses on osapooled

olnud koostöövalmid ning käitunud heas usus, samuti ülevaadet vahendamismenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppest;

• ettepanekut kasutada kontaktpunkti teenuseid ka vahendamismenetluse järgselt sõlmitud kokkuleppe või lõppotsuse jätkuna.

Pärast lõppotsuse valmimist on pooltel kümme päeva aega otsust kommenteerida. Kontaktpunkt otsustab enda diskretsiooni alusel, kas kommentaaride põhjal midagi lõppotsuses muuta või mitte. Lõpliku versiooni lõppotsusest edastab kontaktpunkt pooltele ning avaldab enda veebilehel. Järjepideva ja ühetaoliste põhimõtete edendamiseks avalikus sektoris edastab kontaktpunkt enda seisukohti regulaarselt ka teistele valitsusasutustele. Pärast otsuse tegemist küsib kontaktpunkt osapooltelt tagasisidet kaebuse lahendamise kohta. Kui pooled on vahendamismenetluse tulemusel sõlminud kokkuleppe, on soovitatav selles kokkuleppes võimalikult täpselt jätkutegevused reguleerida. Kui menetlus ei lõppenud pooltevahelise kokkuleppega, võib lõppotsuses ette näha tähtaja, mis ajaks peaks kontaktpunkti tarvitusele võetud meetmetest teavitama. Jätkutegevused peaksid aset leidma aasta jooksul pärast lõppotsuse avaldamist. 6.5. Senised kaebused Norra kontaktpunkt on seni menetlenud 13 kaebust. Siinkohal on toodud valik kaebustest, mida on menetletud erinevalt. 2011 esitasid 129 romast põgenikku kaebuse MTÜ

85

Norwegian Chruch Aid peale, viidates Kosovo põgenikelaagrite ebainimlikele tingimustele. Norra kontaktpunkt leidis eelhinnangu käigus, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna Norwegian Chruch Aid ei vasta OECD suunistes toodud rahvusvahelise ettevõtte kriteeriumitele ning seetõttu puudub kontaktpunktil pädevus kaebust menetleda.190 2011. aastal esitati Norra kontaktpunktile kaebus ka Sj/ovik AS-i peale seoses tema kalastamistegevusega Lääne-Saharas. Kontaktpunkti vahendamisel viidi läbi edukas vahendamismenetlus, kus hanke tulemusel valiti vahendajaks endine Riigikohtu kohtunik. Menetluse tulemusel jõudsid ettevõtted järeldusele, et Norra valitsus ei ole piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt selgitanud ettevõtete tegutsemise printsiipe konfliktipiirkondades ning paluvad täpsustada, millised on juhised sellistes piirkondades ettevõtlusega tegelemiseks. Menetluse käigus lepiti kokku, et Sjovik AS viib läbi keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude hindamise ning avaldab selle tulemusel koostatud raporti. Samuti lepiti kokku, et ettevõte koostab käitumisjuhendi koostööpartneritele ja varustajatele, mis seonduvad inimõiguste ja keskkonna kaitsmisega.191 2015 esitati kontaktpunktile kaebus seoses Norconsult AS tegevusega hüdroelektrijaamade rajamisega Malaisias. Pooled läbisid eduka vahendamismenetluse, kus vahendajaks oli kontaktpunkti liige. Kokkuleppe tingimused pole kahjuks veebist kättesaadavad.192 2016. aastal esitas ametiühing Industry Energy kaebuse norra ettevõtte DNO ASA peale, viidates töötajate õiguste rikkumisele Jeemenis. Pooled nõustusid vahendamismenetlusega, kuid pärast nelja päeva lõpetati vahendamismenetlus tulemusteta. Kontrollmenetluse käigus asus kontaktpunkt seisukohale, et DNO on rikkunud OECD suuniseid ning ei ole vajalikul määral töötajaid teavitanud ja nendega konsulteerinud. Lõppotsuses soovitas NCP DNO- il viia sisse nõuetele vastavad protseduurireeglid selle kohta, kuidas teavitada ja jätkata mõtestatud koostööd ametiühingu esindajate ja ettevõtte juhtkonna vahel kriisisituatsioonis. Ühtlasi soovitas kontaktpunkt sellised soovitused teha nii töötajatele kui teistele huvigruppidele kergesti kättesaadavaks.193 Järeldusena sarnaneb avaliku halduse seadus194 meie haldusmenetluse seadusele, kuigi on veidi üldisem ja seal § 11 sätestatud kohustus osapooli vastavalt juhendada on sarnane meie haldusorgani selgituskohustusele, mis tuleb haldusmenetluse seadusest. 7. Saksamaa 7.1. Kontaktpunkti ülesehitus ja koosseis Saksamaa kontaktpunktiks on olemuselt ministritevahelise otsustusprotsessiga riiklik kontaktpunkt, mis paigutub Föderaalse Majandus- ja Energeetikaministeeriumi koosseisu ning toimetab konkreetsemalt välismajanduspoliitika peadirektori otseses alluvuses. Saksamaa kontaktpunkti töö põhineb ministeeriumitevahelise OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste komiteel, kes arutab OECD suuniste kohaldamisega seotud küsimusi

190 https://www.responsiblebusiness.no/dialogue-and-mediation/specific-instances/129-roma-refugees-vs-norwegian-church-aid/ 191 https://nettsteder.regjeringen.no/ansvarlignaringsliv2/files/2013/12/130702-NCP-Norway-Final-Statement-MEDIATION-NSCWS.pdf 192 https://www.responsiblebusiness.no/dialogue-and-mediation/specific-instances/fivas-vs-norconsult-asnorpower-sdn-bhd/ 193 https://www.responsiblebusiness.no/dialogue-and-mediation/specific-instances/dno-industri-energi/ 194 https://lovdata.no/dokument/NLE/lov/1967-02-10

86

ning langetab otsused konsensuse alusel, kui Föderaalne Majandus- ja Energeetikaministeerium selleks juhtiva ministeeriumina ettepaneku teeb. Komitee liikmete hulka kuuluvad peale Föderaalse Majandus- ja Energeetikaministeeriumi Föderaalne Rahandusministeerium, Föderaalne Välisbüroo, Föderaalne Justiits- ja Tarbijakaitse ministeerium, Föderaalne Töö- ja Sotsiaalministeerium, Föderaalne Toidu- ja Põllumajandusministeerium, Föderaalne Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutusministeerium ning Föderaalne Majanduskoostöö ja -arengu Ministeerium. 195 Lisaks ministeeriumitevahelisse komiteesse kuuluvatele ministeeriumite liikmetele, toetavad OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste töörühma tööd ka OECD sidusrühmade esindajad (tööandjad, töötajad ja kodanikuühiskond) ning ka muud eksperdid, kes tegelevad vastutustundliku ettevõtlusega. 7.2. Kontaktpunkti teavitustöö Saksamaa NCP-l on oma koduleht196 ning OECD suuniste edendamise kava. 2018. aastal korraldas või kaaskorraldas Saksamaa NCP kolm üritust ning osales ise 13 üritusel. Oma tegevuse kohta esitab Saksamaa NCP aruande nii valitsusele kui ka parlamendile. Samuti on Saksamaa NCP-l sihtotstarbeline eelarve OECD suuniste edendamiseks.197 Täiendavalt on Saksamaa NCP kodulehele pannud kirja OECD poolt välja toodud NCP ülesanded, mille kohaselt on kontaktpunkti ülesanneteks on edendada OECD suuniste tõhusat rakendamist oma riigis, juhindudes selles nähtavuse, juurdepääsetavuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõttest198. 7.3. Kontaktpunkti õiguslik pädevus Saksamaa kontaktpunkti tegutsemiseks on siseriiklik volitus antud ministri käskkirjaga, mis näeb ette, et Saksamaa kontaktpunkt on eraldiseisev personaliüksus, mis on vahetult seotud välismajanduspoliitika peadirektoriga. 199 Kontaktpunkti, ministriteülese juhtgrupi ning OECD suuniste töögrupi tegevust reguleerivad töökorrad. Kontaktpunkti töökord ehk kaebuste lahendamise kord reguleerib kaebuste lahendamise põhimõtteid ja protsessi.200 Kaebuste lahendamise kord on kehtestatud ministeeriumite ülese juhtgrupi otsusega 25.02.2019.201 Kaebuste lahendamise protseduur sisaldab lisaks protseduurireeglitele ka sissejuhatust, milles rõhutatakse, et kuigi OECD suuniste järgimine

195 https://www.dpdhl.com/en/media-relations/press-releases/2019/deutsche-post-dhl-group-international-transport-workers-federation-and-uni-global-union-agree-continue-dialogue-under-new-oecd-protocol.html 196 https://www.bmwi.de/Redaktion/EN/Textsammlungen/Foreign-Trade/national-contact-point-ncp.html 197 http://mneguidelines.oecd.org/2018-Annual-Report-MNE-Guidelines-EN.pdf 198 https://www.bmwi.de/Redaktion/EN/Textsammlungen/Foreign-Trade/national-contact-point-ncp.html 199 https://mneguidelines.oecd.org/Structures-and-procedures-of-NCPs-for-the-OECD-guidelines-for-multinational-enterprises.pdf 200 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/oecd-procedural-guidelines.pdf?__blob=publicationFile&v=4 201 Ibid

87

toimub vabatahtlikkuse alusel, ootab Saksamaa Liiduvabariigi valitsus kõigilt rahvusvahelistelt ettevõtetelt nende põhimõtete järgimist.202 Eraldi on vastu võetud ministriteülese juhtgrupi töökorraldus. 203 Dokument reguleerib juhtgrupi ülesandeid OECD suuniste propageerimisel ning Saksamaa kontaktpunktiga suhtlemisel. Töökorralduse kohaselt kohtub juhtgrupp korraliselt kaks korda aastas ning arutab OECD suuniste edendamise ja teadlikkuse tõstmise võimalusi. Kontaktpunkti palvel võib juhtgrupp kokku tulla ka tihedamini, arutamaks muuhulgas konkreetse kaebusega seonduvaid asjaolusid. Juhtgrupp võtab kontaktpunkti palvel vastu otsuseid küsimustes, milles kontaktpunkt vajab sisendit. Lisaks kahele eeltoodule on moodustatud ka OECD suuniste töögrupp, kuhu kuulub ministriteülene juhtgrupp, Saksamaa kontaktpunkt ning lisaks töötajate ja tööandjate, ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sotsiaalvaldkonna partnerite esindajad. Töögrupile kehtestatud kord204 reguleerib seda, kuidas töögruppi liikmeid valitakse (iga OECD suuniste huvigrupi – tööandjad, töötajad ja kodanikuühiskond – esindajatest saavad töögruppi kuuluda kuni viie liidu esindajad). Töögrupi roll on eelkõige nõuandev.

202 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/oecd-procedural-guidelines.pdf?__blob=publicationFile&v=4 203 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/oecd-leitsaetze-fuer-multinationale-unternehmen-geschaeftsordnung-des-interministeriellen-ausschusses-englisch.pdf?__blob=publicationFile&v=4 204 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/oecd-leitsaetze-fuer-multinationale-unternehmen-geschaeftsordnung-des-arbeitskreises-englisch.pdf?__blob=publicationFile&v=6

88

7.4. Kaebuse esitamine ja menetlemine Saksamaa kontaktpunkt erineb teistest kahes osas. Esiteks on kontaktpunktiga seotud sisuliselt kolm institutsiooni, mille kõigi tegevus on eraldi reguleeritud töökorraga. Teiseks on kaebuste lahendamise korrast selge, et äärmiselt oluliseks peetakse konfidentsiaalsusküsimusi. Ka läbiviidud hindamise tulemusel tehti kaebuste lahendamise korrale märkus, et viited konfidentsiaalsusnõuetele on läbivad ja seega lugejale raskesti järgitavad. Kuigi kaebuste lahendamise korras räägitakse põhjalikult vahendamismenetlusest ja ka võimalusest kaasata väline vahendaja, ei ole ei vahendamismenetluse põhimõtteid ega ka välise vahendaja kaasamist täpsemalt reguleeritud. Kaebus tuleb kontaktpunktile esitada kirjalikult. Võimaluse korral tuleks täita kodulehel olev kaebuse esitamise vorm ning seejärel saata see e-kirja teel. Alternatiivselt on võimalik kaebus esitada ka posti teel. Kodulehel kättesaadav kaebuse vorm sisaldab alapeatükkideks jaotatud lahtreid. Neist esimene hõlmab kaebuse esitaja kontaktandmeid; teine kaebuse esitaja mandaati (st kas kaebus esitatakse enda või kellegi teise nimel ning milline on kaebuse esitaja puutumus asjasse), seejärel tuleb täita informatsioon ettevõtte kohta, kelle peale kaebus esitatakse ning kirjeldada pikemalt kaebuse asjaolusid (vaba tekstina). Seejärel on kaebuse esitamise vormis lahtrid, mis puudutavad kaebuse asjaolusid täpsemalt, mh peaks selgitama, millises piirkonnas rikkumine aset leidis, milliseid OECD suuniste peatükke on rikutud ning selgitada, mis on kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel, st mida soovitakse kaebusega saavutada. Erinevalt teistest analüüsis kajastatud riikidest on Saksamaa kaebuse esitamise vormil ka lahter, mis puudutab rikkumisi tarneahelas – sellisel juhul tuleks kaebuse esitamiseks kirjeldada tarneahelas olevate ettevõtete omavahelist seotust. Lisaks tuleb kaebuse esitamisel vastata küsimusele, kas ja kuidas on kaebuse esitaja ise suhelnud ettevõttega, kelle peale ta kaebuse esitab ning kas samadel asjaoludel on kaebust lahendatud kohtus, teise kontaktpunkti poolt või mõnel foorumil. Samuti tuleb lisada info selle kohta, kas lahenduse leidmiseks on juba ette võetud mingi täiendav informatsioon. Viimased kaks alapeatükki kaebuse vormis puudutavad lisade esitamist ja üldiseid lisamärkusi.205 Kaebuse saamisel teavitab kontaktpunkt kümne päeva jooksul kaebajat sellest, et tema kaebus on kätte saadud. Esimese asjana hindab kontaktpunkt seda, ega kaebuse esitamisel pole rikutud kolmandate isikute õigusi, eelkõige andmekaitsealaseid õigusi. Vajadusel palutakse kaebuse esitajal rikkumised kõrvaldada. Samuti võib kontaktpunkt paluda kaebajalt täiendavat informatsiooni või dokumente. Järgmise sammuna edastab kontaktpunkt kaebuse ettevõttele, keda kaebus puudutab ning palub kaebuses toodud etteheidetele vastata. Kontaktpunkt teavitab ettevõtet, et ettevõtte vastus edastatakse kaebuse esitajale ning kui ettevõtte vastus sisaldab konfidentsiaalset infot (ärisaladusi), tuleks selline info selgelt ära markeerida. Sellist infot ei edastata, välja arvatud kui info omaja on selleks nõusoleku andnud. Tavaliselt antakse ettevõttele vastamiseks aega kuus nädalat. Seejärel annab kontaktpunkt eelhinnangu selle kohta, kas kaebust edasi menetleda või mitte. Eelhinnang antakse reeglina kolme kuu jooksul. Eelhinnangu andmisel arvestatakse:

• kaebuse esitaja ja ettevõtte vastavust OECD suunistes toodud definitsioonidele. Kaebuse esitaja peab olema füüsiline või juriidiline isik, ametiühing või MTÜ, kes suudab näidata ära enda puutumuse kaebusega. Kaebuse võib esitada ka

205 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/oecd-guidelines-complaint-to-the-german-national-contact-point.pdf?__blob=publicationFile&v=4

89

kolmanda isiku nimel, eeldusel et kaebuse esitaja suudab tõendada enda volitused sellise kaebuse esitamiseks. Ettevõte, kelle peale kaebus esitatakse, peab olema rahvusvaheline ettevõte, st ettevõte, kes tegutseb rohkem kui ühes riigis. Protseduurireeglite kohaselt kohalduvad OECD suunised ka rahvusvaheliste ettevõtete äripartneritele, tarnijatele ning alltöövõtjatele. Samuti kohalduvad suunised ettevõttele olenemata sellest, kas tegemist on väikse või keskmise suurusega ettevõttega, kuigi rõhutatakse asjaolu, et väiksematel ettevõtetel on vähem võimalusi ja ressursse;

• kontaktpunkti territoriaalset pädevust. Üldine põhimõte on, et kaebuse lahendab selle riigi kontaktpunkt, kus kaebuse aluseks olnud asjaolud aset leidsid. Vajadusel edastab Saksamaa kontaktpunkt seega kaebuse teise riigi kontaktpunktile ning lähtub edasistes tegevustes selle riigi kontaktpunkti menetluse korrast. Kui riigis, kus väidetav rikkumine aset leidis, kontaktpunkti ei ole, lahendab asja Saksamaa kontaktpunkt juhul, kui ettevõtte peakontor on Saksamaal;

• kaebuse põhjendatust. Kontaktpunkt annab hinnangu, kas esineb üldse puutumus kaebuses toodud asjaolude ja OECD suuniste rikkumise vahel ning hindab, kas kaebus on piisavalt põhistatud;

• paralleelselt toimuvaid haldus- ja kohtumenetlusi. Paralleelselt toimuvad menetlused ei ole iseenesest automaatne välistus kaebuse menetlemiseks. Kontaktpunkt hindab, kas kaebuse menetlemine aitaks kaasa kaebuses tõstatatud probleemide lahendamisele, ohustamata käimasolevaid menetlusi ning andmata pooltele teistes käimasolevates menetlustes kuidagi eeliseid.

Pärast nimetatud asjaolude põhjalikku kaalumist otsustab ministriteülene komitee, kas kaebust edasi menetleda või mitte. Kui kaebust edasi ei menetleta, teavitatakse sellest osapooli ning koostatakse seisukoht, mis sisaldab:

• poolte nimesid (eeldusel, et mõlemad pooled nõustuvad nimede avalikustamisega);

• kokkuvõtet etteheidetest, mis kaebus sisaldas; • kokkuvõtet kontaktpunkti menetlusest; • põhjendusi selle kohta, miks kaebust edasi ei menetleta.

Pooltele saadetakse seisukoht tutvumiseks ning palutakse enda arvamus esitada kümne päeva jooksul. Kontaktpunkt otsustab diskretsiooni alusel, kas poolte arvamustega arvestada või mitte. Kui komitee otsustab kaebust edasi menetleda, teavitatakse sellest pooli kirjalikult, kuid infot sellise otsuse kohta ei avalikustata. Kaebuse lahendamise korras on rõhutatud, et kaebuse edasine menetlemine ei tähenda automaatselt, et OECD suuniseid on rikutud. Kaebuse menetlusse võtmise korral alustatakse vahendamismenetlusega. Esmalt meenutab kontaktpunkt osapooltele, et edukaks menetluseks on oluline käituda menetluse keskel heas usus. Samuti rõhutab kontaktpunkt osapooltele, et vahendamismenetluse etapis on konfidentsiaalsuse hoidmine äärmiselt oluline. Kontaktpunkti peamine eesmärk on soodustada poolte vahel arutelusid. Samas võib teatud juhtudel olla kasulik ka pooltega eraldi kohtumine. Kõigi osapoolte soovil võib kontaktpunkt kaasata menetlusse ka välise vahendaja. Vahendamismenetluse kestel hoiab kontaktpunkt pooltega kontakti, selgitab neile menetluse seisu ning jagab infot tulevikus kavandatavate tegevuste kohta. Vajadusel võib kontaktpunkt paluda abi asjaomastelt asutustelt, näiteks saatkondadelt, äriringkondadelt, tööandjate ühingutelt, teistelt MTÜ-delt ning ekspertidelt. Kui kontaktpunkt pole kindel, kuidas täpselt OECD suuniseid tõlgendada, võib ta abi paluda ka OECD

90

investeerimiskomiteelt. Kui pooled nõustuvad kontaktpunkti poolt pakutava igakülgse abiga, kaasab kontaktpunkt pooled aruteludesse. Arutatakse ootusi ja eesmärke ning selgitatakse menetluse edasist käiku. Pooled võivad vajadusel sõlmida ka eraldi kokkuleppe arutelude ulatuse, konfidentsiaalsuse jms teemadel. Seejärel toimub vahendamismenetluse kohtumine – kontaktpunkt kasutab asjakohaseid vahendamistehnikaid, ei leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Vahendamismenetluse alguses annab vahendaja osapooltele võimaluse selgitada enda seisukohti. Kohtumise peamine eesmärk on saavutada pooltevaheline kokkulepe, mis aitaks lahendada kaebuses tõstatatud probleeme. Vahendamismenetluse kohtumine toimub ministeeriumiteülese komitee juuresolekul. Kui pooled jõuavad põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele, koostatakse pooltega kooskõlastatult lõppotsus, mis sisaldab infot selle kohta, millised olid tõstatatud probleemid, kuidas kontaktpunkt menetluse läbi viis ja mis kuupäeval pooled kokkuleppele jõudsid. Kokkuleppe sisu avaldatakse üksnes juhul, kui pooled selleks nõusoleku annavad. Poolte palvel võib kontaktpunkt aidata kokkuleppe rakendamisel. Kui pooled kokkuleppele ei jõua või üks pooltest ei ole nõus vahendamismenetluses osalema, teeb kontaktpunkt lõppotsuse. Lõppotsus sisaldab järgmisi andmeid:

• poolte kontaktandmeid; • infot tõstatud probleemide kohta; • eelhinnangu põhjendusi, miks otsustas kontaktpunkt asja edasi menetleda; • kokkuvõtet menetluse käigust; • võimalusel infot selle kohta, miks pooled kokkuleppele ei jõudnud; • võimalusel infot selle kohta, kuidas OECD suuniseid rakendada.

Kontaktpunkt saadab lõppotsuse mustandi pooltele tutvumiseks kümne päeva jooksul. Seejärel otsustab kontaktpunkt diskretsioonist lähtuvalt, kas otsuse mustandi kohta laekunud arvamusi arvestada või mitte. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, avalikustatakse lõppotsus kontaktpunkti veebilehel. 7.5. Senised kaebused 2015. aastal kaebas üksikisik Saksamaa rahvusvahelise ettevõtte Robert Bosch GmbH ja tema tütarettevõtte Bosch Limited peale seoses töötingimustega Bengalurus Indias asuvas tehases. Kaebuse kohaselt olid töötajatel halvad töötingimused, eriti ajutiste töölepingute alusel töötavatel töötajatel. Saksamaa kontaktpunkt otsustas kaebuse menetlusse võtta ning 2016. aasta lõpus toimus mõlemate osapooltega vahendamismenetluse kohtumine. Kohtumisel arutati kõiki kaebuse aluseks olnud asjaolusid. 2017. aasta veebruaris teavitas kaebaja, et kuna pooled on jõudnud Indias töövaidluskomisjoni abil kokkuleppele, loobub ta kontaktpunktile esitatud kaebusest. Saksamaa kontaktpunkt tegi loobumisele vaatamata lõppotsuse, millega tervitas poolte vahel sõlmitud sõbralikku kokkulepet ning andis siiski mõned üldised juhtnöörid OECD suuniste paremaks tagamiseks.206 2016. aastal esitati kaebus Saksa ettevõtte tütarettevõtte tegevuse peale Bangladeshis asuvas rõivatootmisvabrikus. Kaebuse kohaselt pidi ettevõte viima aastal 2012 läbi auditi hindamaks ettevõtte tegevuse sotsiaalseid mõjusid töötajatele, kuid auditis esines mitmeid puudujääke. 207 Saksamaa kontaktpunkt pakkus pooltele kaebuse lahendamisel ja läbirääkimiste pidamisel igakülgset kaasabi, aga vaatamata mitmetele kohtumistele ei

206 https://www.bmwi.de/Redaktion/EN/Downloads/abschlusserklaerung-nks-yogesh-kn-gegen-robert-bosch-gmbh.pdf?__blob=publicationFile&v=1 207 https://www.bmwi.de/Redaktion/EN/Downloads/M-O/nks-abschliessende-erklaerung.pdf?__blob=publicationFile&v=2

91

suutnud pooled kokkuleppele jõuda, sest neil olid põhimõttelised erimeelsused küsimuses, kuidas peaks sotsiaalseid auditeid läbi viima. Lõppotsuses avaldas kontaktpunkt kahetsust, et kokkuleppe sõlmimine ebaõnnestus, kuna see oleks aidanud edendada ja täiendada sotsiaalsete auditite läbiviimise põhimõtteid ühiskonnas laialdasemalt. Kontaktpunkt jagas soovitusi, kuidas OECD suuniste järgimist paremini tagada. 2019. aasta mais esitasid neli Kongo DV töötajat ja ametiühingu esindajat kaebuse, väites, et Kongo ettevõte, tema Luxembourgis asuv emaettevõte ning Saksa ettevõte ei järgi OECD põhimõtteid. Kaebus esitati Belgia, Saksa, Luxembourgi ja Šveitsi kontaktpunktile. Kaebuse kohaselt olid Kongo ja Luxembourgi ettevõte seotud 2019. aastal Kongos aset leidnud töö- ja tööstusalaste probleemidega. Saksamaa ettevõte, kes oli arengukoostöö raames Kongo ettevõttega aastatel 1999–2007 koostööd teinud, oli kõigi nende 20 aasta vältel samuti seotud töö- ja keskkonnaalaste rikkumistega. Süüdistuste kohaselt tegelesid ettevõtted tööstusjäätmete mittenõuetekohase käitlemisega, toetusid oma tegevustes oluliselt alamakstud päevatöötajatele, ei maksnud töötajatele töökohal toimunud õnnetustega seonduvalt hüvitisi ega taganud taastusravi ning moodustasid ja restruktureerisid ebaeetiliselt Kongo ettevõtte juhtkonna Kongo kodusõja ajal. Luxembourgi ja Saksamaa kontaktpunktid otsustasid kaebusi eraldi menetleda ning Šveitsi kontaktpunkt teatas, et pakub menetlustes toetavat rolli, kuid eraldi menetlust läbi ei vii. 21.11.2019 avaldas Luxembourgi kontaktpunkt otsuse, mille kohaselt ta loobus kaebuse menetlemisest. 16.12.2019 avaldas ka Saksamaa kontaktpunkt otsuse, mille kohaselt ei olnud süüdistused Saksamaa ettevõtte suhtes piisavalt põhjendatud ning kaebuse asjaoludest ei nähtunud seost Saksa ettevõtte ja kaebuses viidatud rikkumiste vahel. Sellest tulenevalt otsustas ka Saksamaa kontaktpunkt pärast eelhinnangu andmist kaebust edasi mitte menetleda.208

LISA 5. Fookusgrupikohtumise kokkuvõte Toimus: 9. juunil 2020 Zoom keskkonnas Osalesid:

1. Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 2. Kristina Mänd, Mondo 3. Agne Kuimet, Arengukoostöö ümarlaud 4. Helen Mikkov, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik 5. Peep Peterson, Ametiühingute Keskliit 6. Piret Potsiepp, Kaubandus-Tööstuskoda 7. Liisa-Ly Pakosta, Võrdõigusvolinik 8. Teele Holmberg, Võrdõigusvoliniku kantselei 9. Helle Ruusing, Võrdõigusvoliniku kantselei 10. Marika Liiv, Tööinspektsioon 11. Himot Maran, Keskkonnainspektsioon 12. Vladimir Logatšev, Sotsiaalkindlustusamet 13. Anu Volma, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 14. Jana Tael, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 15. Teele Tohver, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 16. Raido Lember, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 17. Mihkel Kärg, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 18. Peter Gornischeff, Välisministeerium 19. Janne Änilane, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

208 https://www.bmwi.de/Redaktion/DE/Downloads/M-O/national-contact-point-for-the-oecd-guidelines-statement-englisch.pdf?__blob=publicationFile&v=6

92

20. Külli Kraner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 21. Annika Arras, Miltton 22. Sirli Peepson, Miltton 23. Hanna Mari Villsaar, Miltton 24. Taavi Pukk, Miltton 25. Sandra Sillaots, Cobalt advokaadibüroo

Salvestus on järelvaadatav 30 päeva lingilt: https://zoom.us/rec/share/-MwuF7z780lLZK_B7F7bWK0cOKTfeaa8hnMaq_Ffnh6gzfoFKwMq2sala1catwS4 Password: 4o%*Al^! Ettekanded: Külli Kraner „Eesti kontaktpunkti senine toimimine MKMis“ Uuringu ülevaate andsid Sirli Peepson, Taavi Pukk, Hanna Mari Villsaar ja Sandra Sillaots Fookusgrupikohtumisel küsiti küsimusi OECD võimaliku struktuuri kohta. Võimalusele öelda välja oma kaasatöötamise soov reageeris võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta, kes pakkus abi temaatiliste küsimuste lahendamisel, Ametiühingute Keskliidu juhataja Peep Peterson, kes soovis panustada kontakpunkti töösse igal moel ning pärast salvestuse lõppu reageeris ka Kristiina Esop Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist, kes pakkus samuti vastutustundliku ettevõtluse alaste kompetentside osas kaastööd. Eestis vastutustundliku ettevõtluse teemadega tegelevate organisatsioonide sidusgruppide vastuste kokkuvõte Küsisime online-küsitluses koos kutsega arutelule 6 küsimust. Saime üheksa vastust.

1. Kas Teie organisatsioonil on olnud kokkupuuteid vastutustundliku ettevõtluse teemaga? Vastused – 100% Jah.

2. Kas Teie organisatsioonil on olnud kokkupuuteid OECD vastutustundliku ettevõtluse juhistega? 44,4% – Ei, 55,6% – Jah.

3. Kas Teie organisatsioon on teadlik olemasolust ja/või on olnud kokkupuuteid OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunktiga, mis asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis? 66,7% – Ei, 33,3% – Jah.

4. Märkige palun allolevad ärieetika valdkonnad, millega teie ettevõte on kokku puutunud a) ettevõtluse kontekstis või b) rikkumiste menetlemise kontekstis

Valdkond VE kontekstis, vastuste arv Rikkumiste kontekstis, vastuste arv Informatsiooni avalikustamine

3 2

Inimõigused 2 1 Tööhõive ja tööturupoliitika

3 1

Keskkond 5 2 Korruptsioon jmt 3 1 Tarbijate õigused 3 2 Teadus ja tehnoloogia 1 1 Konkurents 1 1 Maksupoliitika 2 1 Juhtimine ja poliitikad 2 1

5. Kas Teil on huvi saada rohkem teada OECD riikliku kontaktpunkti tööst ja kasust

ettevõtetele? 88,9% – Jah, 11,1% – Ei.

93

6. Kas Teil on huvi panustada OECD riikliku kontaktpunkti töösse Eestis? 77,8%% – Jah, 22,2% – Ei.

Panustamiseks valmis olevatest inimestest jättis oma kontaktandmed 5 inimest: Meelis Ojassoo, Välisministeerium: [email protected] Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsioon: [email protected] Kristina Mänd, MTÜ Mondo: [email protected] Piret Potsiepp, Kaubandus-Tööstuskoda: [email protected] Anu Leps, Justiitsministeerium: [email protected]

94

LISA 6. Lisainfo Relevantseid allikaid, millele dokumendis ei viidata, aga mis on olnud taustaks uurimuse teostamisel:

• Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse foorum: http://www.csr.ee • Mis on ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja kuidas nendeni jõuti:

https://sustainabledevelopment.un.org/?menu=1300 • ÜRO kestliku arengu leht, kust leiab väga palju huvitavat lugemist.

https://sustainabledevelopment.un.org • ÜRO Globaalne Kokkulepe: mis see on ja mida see üldse ei ole:

https://www.globalcompactnetwork.org/en/the-un-global-compact-eng/global-compact/overview.html

• Eesti Statistikaameti Säästva Arengu näitajate kokkuvõte 2018: https://www.stat.ee/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad

Documents

OECD vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti … · 2020-06-16 · Protsessi paremaks läbipaistvuseks ja kontaktpunkti tegevuse vastu usalduse suurendamiseks tuleks kaebuse