NR 1/6 MÄRTS 2004 TASUTA

Seda väljendit oleme tavaliselt har-junud kuulma enne valimisi.

Ajaleht, mida praegu loete, üri-tab antud olukorda muuta, kirjuta-des erinevates omavalitsustes elava-test inimestest, tutvustab Tapa, Sak-si ja Lehtse omavalitsusi ja täna või-mul olevate omavalitsusjuhtide sei-sukohti. Ka leiame vastuse küsimu-sele, miks on Tapa piirkonnas alus-tatud haldusreformi.

Oleks naiivne rääkida, et inime-sel pole vahet, millises omavalitsu-ses ta elab, millise lipu all kõnnivadlapsed laulupeorongkäigus jne. Ko-dukoha tähtsustamine on äärmiseltoluline tänases globaliseeruvas maa-ilmas. Järjest tähtsamaks muutubkodu. Seda on oma kõnedes kor-duvalt rõhutanud ka meie president.

Euroopa Liidu kontekstis armas-tatakse rääkida, et Eesti omavalitsu-sed on liialt väikesed ja seepärast tu-leb läbi viia omavalitsusreform. Valepuha! Tänases Euroopa Liidu liik-mesmaades on paljud omavalitsu-sed meie omavalitsustest väiksemadnii rahvaarvult kui maa-alalt.Milleks siis meile haldusreform?

Sellele küsimusele on raske vas-tata, kuna kõiki vastuseid võib opo-neerida. Tapa piirkonnas on otsitudvastust juba neli aastat küsimusele,milline peaks olema üks õige oma-valitsus? Senised vestlused toimu-

sid omavalitsusjuhtide jututoa tasemelja olid põhiliselt kantud ideest, midateha siis, kui riik otsustab luua Tapaümber ühe omavalitsuse.

Arutelust kasvas eelmise aasta ok-toobris välja teadmine, et tuleb olla iseaktiivne ja viia võimaliku omavalitsusetekkimine vastavusse kehtiva seadus-andlusega. Ja kogu protsess algaskiTapa linnavolikogu vastavate otsuste-ga.

Tulenevalt nendest otsustest otsi-me koos teiega täna vastust, millinesaab olema meie koduümbruse haldus-korraldus. Milline on koolivõrk ja kustsaab abivajaja toetust? Kas talvine tee-hooldus muutub paremaks või lähebhullemaks? Millisesse maakonda uusomavalitsus kuulub? Kas meie toime-ala on Jõhvi või Harju? Tekkinud kü-simusi on tohutult palju.

Antud küsimustele otsime vastu-seid koos teiega. Oleme moodustanudühiskomisjonid erinevate teemade ana-lüüsiks ja ootame aktiivset kaasalöö-mist.Isiklik arvamus.

Olen seisukohal, et uut omavalit-sust on vaja. Praegustel Tapa linna naab-ritel on palju tugevaid traditsioone jaettevõtmisi. Liites uues omavalitsuseskõik selle, muutub meie kõigi elu pa-remaks.

Seni liitunute kogemusele tugine-des võib väita, et suure ja tugeva oma-

valitsusega arvestatakse rohkem niiEuroopa Liidus kui ka oma riigis.Omavalitsusel on raha rohkem ja ehi-tatakse kiiremini, mitte ei venitatamitmeid aastaid. Kindlasti ei lähe

6. veebruari hommikul sõlmisid Tapa piirkonna omavalitsuste esindajad ühiskomisjoni koosolekul koostööle-pingu haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbiviimiseks. Vasakult: Einar Kivisalu, Jaan Stern, Kuno Rooba,Toomas Kaukvere, Algur Kaerma ja Aivar Ojavere. Foto Heiki Vuntus

Mis tingib vajaduse valdade võinende osade liitumiseks naaber-piirkondadega?

Igal vallal on oma funktsioonidvalla territooriumil elavate inimesteees. Need ülesanded on seotud tea-tud laadi tegevustega, ametitega, kaformaalsustega. Need piirkonnad,mis puudutavad Kadrina valda, onfunktsionaalselt seotud Kadrinaga.See on nii, kui räägime kooliharidu-sest, postiteenusest, riigiasutustest,kaubandusest, arstiabist. Sellel kõigelon side Kadrinaga. Nende tegevustetaustal käib vastastikune arvlemine.Saksi vald korraldab täna Kadrina suu-nas koolilaste vedu ja ostab meilt ha-ridusteenust, mida me võiksime kaise teha, kui lapsed elaksid meie vallaterritooriumil.

Enam-vähem sama lugu on Rida-külaga, see on ju funktsionaalselt seo-tud Tapa linnaga. Salda külal on tea-tud funktsionaalne jagunemine Tapaja Kadrina vahe.

Kiku, Pariisi jt külad olid omal ajalNõmmküla kolhoosi territooriumil,neid ühendas kogukondlikultNõmmküla ühismajand, mida tänaenam ei ole. Vald aga ei ole kolhoosifunktsioonide täitja. Oli rida ülesan-deid, mida maatingimustes kolhoostäitis, kuid valla tingimustes ei ole needvaldavad.“Mis on valla kohus?”

Valla kohus on täita neid funkt-sioone, mida erasektor ja riik ei paku.Osa funktsioone on sellised, midaerasektor ei saagi kunagi pakkuma,

need tuleb maksumaksja rahaga fi-nantseerida. Tuleb hoolikalt vaadata,mida ja kuidas on vaja. Kunagine kol-hoosiaegne mõõde siia ei kõlba, seetuleb jätta kõrvale.“Milliseid konkreetseid meetmeidtoob kaasa uute piirkondadega lii-

tumine?”Kadrina vald on viimastel aastatel

intensiivselt tegelenud keskkonna- jamaastikukaitseliste küsimustega.Nüüd seisab ees (liitumise korral)Neerutiga piirnevate praeguste Saksivalla alade sidumine ühesuunalisekstegevuseks. Täna on väga aktiivseltarendatud puhkemajandust eraette-võtja poolt Pariisi külas. Samas aren-dame koostöös külaliikumisega ava-lik-õiguslikku tegevust Neeruti terri-tooriumil.

Edaspidi peaks kogu eesmärgista-tud energia ja mõtted liituma, sest maasaab tervikuks. Ei ole ju otstarbekas,kui ühel maastikualal rajatakse suusa-ja matkaradu, kusjuures kumbki tegi-ja on ise vallast. Saksi-Kadrina piir onvägagi tinglik, inimeste elu ja liikumi-ne on sealmail väga läbipõimunultarenenud. Eesseisev liitumine ei saaolla keeruline. Ühtse haldussüsteemitingimustes on selline paralleel välis-tatud.

Mis puutub elamumajandusse, siison Kadrina vallal praegu olemas teo-võimeline ettevõte vee- ja kanalisat-sioonivõrgu rajamiseks ning hoolda-miseks. Siin on küsimuse all Salda jaKiku elamumajanduse probleemid.Selliste tööde teostamine on õigem

Liitumisega võidavad elanikud

kõik selliselt, nagu algul kavandatudja ette tuleb ka ebameeldivaid oota-matusi.

Täna on meie kõigi kohustus osa-leda uue omavalitsuse planeerimise

juures, et saada selline tulem, nagukõik soovivad.

Juba mitu aastat on vaieldud ja aru-telud selle üle, kuidas peaks toimu-ma haldusterritoriaalne reform. Keskellega peaks ühinema ning kuidassee protsess peaks toimuma?

Arvamusi on olnud erinevaid javastakaid. Kuid kõik need diskus-sioonid on siiski ajendanud sellesosas läbirääkimisi pidama Tapa lin-na ettepanekul Saksi valla, Kadrina val-la, Lehtse valla ja Ambla vallaga. Tapapoolt on kõikidele asjaosalistele tehtudettepanekud alustada läbirääkimisi ühi-nemise ettevalmistamiseks. Kõik voli-kogud andsid selleks nõusoleku, väljaarvatud Ambla. Põhjenduseks oli see,et ei taheta maakonna piire lõhkuda.Läbirääkimisteks on moodustatudjuhtkomisjon. Saksi valla volikogu onkinnitatnud komisjoni liikmeteksAivar Ojavere, Arvi Palmsalu ja And-res Mandre. Komisjoni koosolekudon toimunud vähemalt üks kordkuus.

6. veebruaril k.a allkirjastati osa-poolte vahel koostööleping. Selleeesmärgiks on ette valmistada lepin-guosaliste omavalitsusüksuste ter-vikterritooriumite või territooriumiosade baasil uue omavalitsusüksusemoodustamine 2005. aasta kohalikeomavalitsuste valimisteks.

Tõenäoliselt moodustub uusomavalitsus Tapa linnast, Saksi val-last või selle suuremast osast, Leht-se vallast või selle osast ja Kadrinavalla ühest külast. On olnud arva-musi, et Saksi valla küladest Kiku,Salda ja Pariisi külad võiksid kuulu-da Kadrina valla koosseisu ning üle-

jäänud 11 küla uue moodustatavaomavalitsuse koosseisu. Tõmbekes-kuseks jääks Tapa linn.

Saksi vald on Tapa linnaga seo-tud praktiliselt igas tähtsamas elu-valdkonnas. Selleks on näiteks hari-dus, tervishoid ja kultuur. Tapa koo-lides õpib praegu 132 meie last. Pal-jud vallaelanikud on alati osalenud Ta-pal toimuvatel kultuuriüritustel. Sa-muti on märkimisväärne osa Saksi vallaelanikest tööd leidnud Tapa linnas.Töötuid on Saksi valla 335 töövõime-lisest elanikust 4,2%. Seega võib kind-lasti öelda, et Tapa linn on ajalooliseltkujunenud Saksi vallale suurimakstõmbekeskuseks. Tapa on kujunemaska Eesti kaitsejõudude üheks suuremaksja peamiseks keskuseks. Tapal asubka Kaitseliidu malev, kus on töö leid-nud mitmed meiegi valla elanikud.

Peagi oleme saamas Euroopa Lii-du täisliikmeks. Seega avanevadmeiegi riigi jaoks vastavad fondid,kust on võimalik taotleda küllaltkisuuri summasid piirkonna arenguks.Kuid kahjuks ei rahastata väiksema-te omavalitsuste projekte nii helde-käeliselt. Samuti käib projektide ra-hastamisega alati kaasas nõue oma-finantseerimisele orienteeruvalt 15-25% ulatuses. Väikese omavalitsuseeelarve aga seda enamikel juhtudel eivõimalda. Tõsi on seegi, et valitse-miskulud on väikesel omavalitsuselsuhteliselt suured. Kulud valitsemi-sele moodustavad Saksi vallas üle16% eelarve kuludest. Samal ajal onametnike palgad võrreldes teiste

Läbirääkimised algasidkorraldada Kadrinast kui Tapalt.

Kadrina vallas on korraldatud loo-dusressursside kasutamine, see puu-dutab eelkõige maardlate majanda-mist. Meil on selleks eriettevalmistu-sega spetsialist ning oma karjäär. Sel-lega haakub ka keskkonnakaitseline te-gevus, millel on tulevikus tänasestveelgi suurem roll täita.

Kogu liitumiseprotsessis olemesilmas pidanud seda, et valla funkt-sioonid saaksid võimalikult hästi täi-detud. Omavalitsusel on ülesandeid,mida ei lahenda erasektor ega riik.“Kogukondlikkus... Kuidas see ise-

loomustab valda?”Kadrina vald on mitme kogukon-

naga vald. On Võduvere, Vohnja,Hulja ja mitmed teised piirkonnad.Teatud piirkonnad moodustavad meilomaette kogukonnad, kes omaettevõitlevad ühise asja nimel, aga samasnad ka võistlevad omavahel. Ma ei arvanii, et on suur Kadrina ja selle külgetulevad väiksed Kiku, Pariisi jt. pai-gad. Ma näen seda, et needsamad Kikuja Pariisi muutuvad üheks osaks sel-lest Võduverest. Igaühel on oma ko-gemus ja nägemus, üks täiendab teist,siin n-ö territoriaalne suurus erilist rollialati ei mängi. Ühistegevuse märke ontänagi olemas Kiku, Polli, Võduverejt külade elus.

Liitumine peab tõstma ka omava-litsuse professionaalsust, mis ajagakaasa läheb ja uutmoodi elu toetadaaitab.Enn Mälgandi küsimustele vastab Kadrina

vallavanem Ain SuurkaevJärg lk 2

Kuno Rooba,Tapa linnapea,

haldusreformikomisjoni esimees

Kas võim kaugeneb rahvast?

TAPAPIIRKONNAÜHISLEHT

ÜHINEMISESÕNUMED

TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHTLK 2 MÄRTS 2004

4. detsembril toimunud Tapa linna, Saksi, Lehtse ja Kadrinavalla esindajatest moodustatud töörühma nõupidamisel Tapalinnavalitsuses valiti Tapa piirkonna haldusterritoriaalse korral-duse muutmise töö organiseerimiseks projektijuht.

Töörühm valmistab ette asjaomaste volikogude esindajatestmoodustuva ühiskomisjoni tööd reglementeeriva koostööle-pingu. Selle eesmärgiks on valmistada ette lepinguosaliste baasilühise omavalitsusüksuse moodustamine 2005.a kohaliku oma-valitsuse volikogude valimisteks.

Projektijuhiks valiti Tapa linna ajalehe Sõnumed toimetajaHeiki Vuntus, kes töötab ka Tapa piirkonna omavalitsuste moo-dustatud MTÜ-s Arenduskoda ettevõtluskonsultandina.

Kuno Rooba

Kohalikku omavalitsust on vaja – mittesäärast, kus nimetuses olevad sõnad “ko-halik” ja “omavalitsus” on ilusad – vaidkus neis nähakse kohaliku rohujuure ta-sandi omast valitsemist ja teostatakse ko-danikukasvatust.

Jah, tõepoolest – kui lähtuda odavuseseisukohalt, siis ei peaks olema põhjusträäkida mingisugusest kohalikust oma-valitsusest. Sest päris kindlasti on kõigeodavam ja kõige kvaliteetsem hallata ilmaselleta. Panna haldajaks riik ning senisedkohalikud omavalitsejad saaksid end ka-sulikumalt rakendada, asudes õpitud eri-alasele tööle.

Kui teeks Amblast jälle kihelkonna-keskuse?

Termin kihelkond on meie maal jakeeles vanem kui ristiusk meie maal. Hal-dusreformi ette valmistavates komisjo-nides alates Mart Laari viimasest valitsu-sest on korduvalt küsitud, kas ei peakskindlalt kinni pidama kiriklikke haldus-piire arvestavast jaotusest e luterlikestkirikukihelkondadest.

Ajalooliselt on nii kujunenud, et osaneist on teadaolevalt olnud muinasaeg-sed väikemaakonnad (nimelt Kesk-Ees-tis), teised suuremate maakondade kind-lakujulised osad. Ajalooliste kihelkonda-de piirid on suures ulatuses looduses ole-mas, järgides kas jõgesid või suuremaidlooduses asuvaid tähiseid.

Keeleteadlased peavad vajalikuks rää-kida iga kihelkonna omaette murrakust,rahvakultuuri muude harude inimesednäiteks kihelkonna rahvarõivastest. Ini-meste perekondlikud sidemed olid val-davalt suunatud kihelkonna sisse – abi-elusid üle kihelkonna piiride praktiliseltei tulnud. Meil on paikasid, näiteks Lää-nemaa ja Saaremaa, kus kunagised kihel-konnad paistavad arusaamatult väikeste-na. Mälestus ammustest aegadest, kusEesti need osad olid teistest oluliselt rah-varikkamad ja jõukamad.

Vald on meil ajalooliselt olnud suhteli-selt juhuslik nähtus – ühe aadlimõisa piiri-des. Pärast nõukogude korra lõppemistmoodustati kolhoosi- ja sovhoosikeskus-te ümber uued haldusüksused, mis kuju-

nesid noore Eesti Vabariigi valdadeks. Ma-jandijuhtidest said vallajuhid, nõukoguli-kust mõisast kohalik haldusüksus.

19. saj. tekkis selle ajaloolise jaotusepeale küll päris palju muutusi, kuna ku-junes uusi tõmbekeskusi, põhiliselt raud-tee ehitamise järel raudteejaamade ümberrajatud uusi majanduskeskusi, nagu seeon toimunud Tapsi küla, hilisema Tapaalevi ja praeguse Tapa linna näol. Ida-Eestis andis raudtee hoo sisse mõisate jakaevanduste arengule.

Osa ajaloolisi kihelkonnakeskusi onkaotanud oma kunagise keskuse funkt-siooni. Lähim neist on Ambla. Alevissealles jäänud kirik, põhikool, vallamaja ningapteek ei suuda täita kogu spektrit, mison tarvilik ühe paiga toimimiseks piir-kondliku keskusena.

Partnereid ja faktoreid on rohkem kuiüks.

Kihelkonnakeskuse mõistega oponee-riva terminiga “tõmbekeskus” on kaas-ajal operatiivsemalt kaasa läinud Eestis te-gutsevad uususundid ja vabakirikud. Lu-terlik kirik oma ajaloolist pärandit kandvaauväärse struktuuriga ei ole suutnud kii-resti järele tulla ja kohandada oma struk-tuurimuutusi võimalike suundadega riik-likus halduskorralduses. Ajalooliste kiri-kuhoonete piiratud tähtajaga konservee-rimine ning koguduse tegeliku töö üle-toomine kujunenud tõmbekeskustessevõimaldaks paremini korraldada vaimu-

elu ja kohaliku tegevuse omavahelist aru-telu ja perspektiivset ühistegevust. Prob-leemiks antud suuna elluviimisel on seni-ni olnud kirikliku õpetuse ja igapoäevasetegevuse postulaatidena manifesteeritudeetika ja moraali sidumine kohustusegasäilitada endisaegsed kirikukihelkondli-kud piirid. Ehk tuleb ka aeg, kui needinimlikku võimuhierarhiat väljendavadsoovid evangeelset vabadust arvestadesümber vaadatakse.

Uute arengufaktorite ilmnedes võib va-jalikuks osutuda keskuse väärtusastmeümberkujundamine ja abikeskuste kaar-distamine. Haldusreform ei peaks olemakivinenud õpetuslause, vaid säärane ko-gum arukust, millest saaks toota jätku-suutlikku elu. Arengu võti on muutumi-ses ja elu võlu sellest arusaamises.

Meil on veel võimalus säilitada maksi-maalselt sidemeid ajalooga. On võimalusjätta järele tegemata kogu maa ümberjoo-nistamine, nagu see viidi läbi osadesEuroopa maades, näiteks Prantsusmaal,Rootsis, suurel määral ka Soomes. AgaEuroopas on ka teisi riike, kus on leitudmõistlikud kompromissid ajaloo säilita-mise ja praegusaja vajaduste vahel, naguInglismaa ja Iirimaa.

Kuidas otsustame meie? Kas liit Tapa-Saksi-Lehtse on poliitilise mõistuse abielu?

Algur Kaerma,EELK Tapa Jakobi koguduse õpetaja,

Tapa linnavolikogu esimees

Haldusjaotus onkultuuri küsimus jatähendab nii ajalugukui rahvastikusisemisi seoseid.

Kohalikku omavalitsust on vaja

Tapa gümnaasiumi diretor Elmu Koppelmann ja Lehtse põhikooli direktor ViiveLinnjärv kuuluvad komisjoni, mille üks ülesanne on ka loodava omavalitsuseharidusvõrgustiku planeerimine.

Peame sünnipäevapidu, seekord 86-ndat. Inimese puhul on 86soliidne iga, mil elu veereb juba rahulikult suuremate muutusteta.Eesti riigil on aga ees pöördelised ajad, meid on ees ootamas suu-red muutused. Sel aastal saame Euroopa Liidu liikmeks.

Riikide kohta ei kehti sellised vanusekriteeriumid nagu nen-de elanike kohta. Meie riik on alles väga noor ja otsib oma kohtamaailma rahvaste peres. Meie, tema elanikud, kujundame sellekoha ja näitame, kas ja kuidas meid aktsepteeritakse. Kas meidtuntakse, kas meie peale näidatakse näpuga või hoopis tunnus-tatakse ja tuuakse eeskujuks. Nagu otsustasime eelmisel aastalriigi saatuse iseseisvuse või liitu kuulumise osas, nii tuleb meilselle aasta lõpuks vastata küsimusele, kas Lehtse vald jätkab sel-lisel kujul nagu viimased 11 aastat. Või liitume naabritega ningjätkame ühise mütsi all koos ja sõbralikult?

Tänapäeva inimesel on kiire. Teeme oma olemise iga hetkegakiiremaks ja keerulisemaks. Hoolimata pingutusest ja rabelemi-sest tundub, et kõik kasvab üle pea ja rong sõidab ikka ilmameieta. Miks? Vastus on lihtne. Lihtsalt peame püüdma sam-mu pidada kiiresti muutuva maailmaga. Muidu jäetakse meidkõrvale ja unustatakse. Seetõttu otsimegi tuge teistelt. Koostööon see märksõna, millesse tuleb hakata üha tõsisemalt suhtu-ma. Üksinda ei tule enam toime mitte keegi, ei üksikisik, valdega riikki. Üksik toetub perele ja sõpradele, vald ja riik samuti.

See ongi võimalus enda säilitamiseks ses kiires maailmas. Jättamõned mured teiste kanda, mõned tegevused teiste teha ja andasamas endast parim kogu ürituse õnnestumiseks. Inimene ontähtis. Hoidke neid, mõelge neile ja te tunnete end tugevana!

Sünnipäevakõne

Foto Heiki Vuntus

Olen sündinud iidsel Järvamaal Põhja-Kõrvemaal Pruuna Ees-Kõrve külas, endistel Pruuna-Põriki mõisa maadel. Minu esiva-nemad asutasid Koonukõrve talu Taga-Kõrves, mis asus maa-liliste Jussi järvede lähistel.

Vanasti teati ja peeti end järvalasteks, kuigi sellest vähe räägitija kreisipealinna oli vähe asja. Taludest ja kaunist loodusest ole-me ammu ilma. Seda imelikum tundub mulle nüüd Paide pooltkostuv hüsteeriline Järvamaa piiride kaitsmine. Tahaks ainultküsida, kus oli kreisipealinn siis, kui võõrandati meie maad jamajad poole sajandi eest. Siis kui moodustati nn Aegviidu po-lügoon ja kõik läks Harjumaa Anija valla alla. Ja Tapagi võeti juJärvalt ära.

Lehtselased on aegade jooksul pea kogu aeg oma teenuseidTapalt saanud. Ametlikud asjaajamised, mida tuleb Paides toi-metada, on üpris vaevarikkad, sest pääs sinna on raske. Paljuaeganõudvam ja kallim kui näiteks Tallinnas rongiga ära käia.Viitan siin Põhja regiooni kasuks, mis teatavasti nagunii maa-konna piirid kaotab.

Kui riigi tasemel on omavalitsuste liitumine korraldamata jaTapa püüab seda teha, siis lehtselased ainult tervitavad seda. Meilläbiviidud esialgne küsitlus kinnitas juba kord meie ja minu arva-must.

Kas kolmikvalitsus asub Lehtses või Tapal (sõja ajal oli Leht-se vallavalitsus teatavasti seal), ei oma erilist tähtsust, peaasi, ethaldussuutlikkus oleks kiiresti ja kompetentselt lahendatud.

Olen Tapaga ühinemise poolt! Peab ainult ametlikult olemafikseeritud rahva arvamus, Paidest luba pole vaja küsida.

Jüri Freimann, Lehtse koduloomuuseumi juhataja

Koos Tapagapõhjaregiooni

Reformikomisjon käib koos igal kuul, etpidada liitumisläbirääkimisi Tapa, Lehtseja Saksi vahel.

Moodustatud on alakomisjonid,kuhu on kaasatud erinevate valdkondadespetsialiste. Piirkonna inimesed soovivadteada ja aru saada, mis täpselt toimub. Kasliitumine puudutab tavakodanikku ja kui-das? Mis muutub lasteaialapse, mis pen-sionäri jaoks? Kas piirkonna ettevõtjadtunnetavad, et peale liitumist on midagiteisiti?

Et vastata eeltoodud küsimustele, tu-leb alustada valla toimimispõhimõttest:vastavalt seadusandlusele, demokraatlikelalustel, elanikele lähimal astmel, tagadapiirkonnas (vallas) elavatele inimestelevarustatus nende ühiskondlike kaupade-ga, mis riik on andnud omavalitsuse pä-devusse. Nende hulgas on haridusteenu-se ja sotsiaalhoolekande tagamine, infra-struktuuride haldamine ja korrashoid.Samuti tuleb omavalitsusel anda oma ela-

nikele võimalus veeta vaba aega, järeleval-ve ning kontroll, millele eelneb peamiseltinformatsiooni jagamine.

Iga teenuse pakkumine vajab nii fi-nants- kui inimressursse. Lehtse vallal onraske tunnistada, et nii pisukese eelarve(2004. aastal ca 12,3 miljonit, s.o ligikau-du 7 500 krooni iga elaniku kohta) mahujuures ei suuda me oma ülesannetega hästitoime tulla.

Mida soovib elanik 7 500 krooni eest?Lasteaiakohta, põhikoolikohta, lumestpuhtaid teid, valgustatud tänavaid, sot-siaaltoetust, võimalust käia naabervallasmuusikakoolis, informatsiooni ja abi val-laametnikult, objektiivset juhtimist valla-volikogult ja palju muud. Kusjuures eitasu unustada, et igal elanikul on omasoovid, mis ei kattu teiste omadega. Kasliitumise järel need soovid muutuvad?Arvata võib, et mitte. Pigem, nähes või-malust kasutada rohkemat või kvaliteet-semat, soovid suurenevad.

Mida ootab vallalt ettevõtja? Peamiseltinformatsiooni ja infrastruktuuride välja-arendamist – piisavat elektrivõimsust,puhastusseadmeid, kõvakattega teid. Vääron arvata, et pärast liitumist antud ootu-sed muutuvad või jäävad maapiirkonnaettevõtjad oma soovidega tagaplaanile. Pi-gem on meie valla tugevad talud ja arenevturismikeskus uue omavalitsuse atraktiiv-suse tõstjad, seega ei saa neid unustada.

Enne kui otsustate, kas liitumine onpositiivsete või negatiivsete tagajärgede-ga, võiksite mõelda, mis teid just Lehtsevallaga seob ja kui tugev see side on.Omavalitsus samal ajal peab leidma või-malusi, et ettevõtted siin piirkonnas in-vesteerida sooviksid ja inimesed siia jälleelama koliksid. Viimane on ka üks liitu-mise eesmärke - muuta vald elujõulise-maks ning atraktiivsemaks nii elu- kui et-tevõtluskeskkonnana.

Alari Kirt,Lehtse vallavanem

Kuidas omavalitsuste liituminepuudutab elanikke?

omavalitsustega suhteliselt tagasihoidlid. Kindlasti ei saa jättarõhutamata sedagi, et kohe koos ühinemisega ei muutuks koguelu meie jaoks paremaks – see on aeganõudev protsess.

Arvata võib, et on mõned miinusedki, kuid selleks ongi ühi-nemiseks ettevalmistav läbirääkimiste periood. Selle aja jooksultehakse analüüs, viiakse läbi rahvaküsitlus, kus iga vallaelanikvõib öelda oma arvamuse.

Ühineda ei ole vaja ainult ühinemise pärast. Ühinemine peabtoimuma selle nimel, et igaüks meist tunnetaks seda, mis loobtingimused arenguks iga piirkonna, iga küla jaoks.

Arvi Palmsalu, Saksi vallavanem

Algus lk 1

Läbirääkimised ...

Lehtse vallavanema ALARI KIRDIpeokõne Eesti Vabariigi sünnipäeva pidulikul tähistamisel

Lehtse kultuurimajas 22. veebruaril 2004. aastal.

Valiti projektijuht

TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHTMÄRTS 2004 LK 3

Käesolev koostööleping on sõlmitud Ta-pal 6. veebruaril 2004. aastal.Käesoleva koostöölepingu (edaspidi le-ping) sõlmisid:Tapa linn Kuno Rooba isikus, AlgurKaerma isikus ja Einar Kivisalu isikus,kes tegutsevad Linnavolikogu otsuse nr 6811.12.2003 alusel;Saksi vald Aivar Ojavere isikus, kes te-gutseb Vallavolikogu otsuse nr 2 14.01.2004alusel;Lehtse vald Toomas Kaukvere isikus, kestegutseb Vallavolikogu otsuse nr 3529.01.2004 alusel;Kadrina vald Jaan Sterni isikus, kes te-gutseb Vallavolikogu otsuse nr 11517.12.2003 alusel.

1 MÕISTED1.1 Lepinguosaline – lepinguga ühinenudomavalitsusüksus.1.1.1 Liituja – lepinguosaline, kes on hu-vitatud liitumisest1.1.2 Naaber – lepinguosaline, kes sub-jektina ei ole huvitatud liitumisest, kuidomab seoses käesoleva lepinguga territo-riaalseid huvisid.1.2 Ühiskomisjon – lepinguosaliste ühi-ne komisjon lepingu eesmärgi saavutami-seks ja sellega seotud otsuste vastuvõtmi-seks, mille koosseisu määrab lepinguosali-ne kuni kolm liiget.1.3 Konsensuslik otsus – Ühiskomisjoniotsus, mille vastuvõtmise vastu ei ole üks-ki hääletamises osalev Ühiskomisjoni liige.

2 LEPINGU EESMÄRKKäesoleva lepingu eesmärk on ette valmis-tada lepinguosaliste omavalitsusüksustetervikerri-tooriumite või nende territooriu-mite osade baasil uue omavalitsusüksuse

2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.Toomas Kaukvere, vallavolikogu esimees

Haldusterritoriaalse korralduse alga-tamiseks nõusoleku andmineKadrina vallavolikogu otsustab:1. Nõustuda Tapa linnavolikogu ettepa-nekuga algatada haldusterritoriaalse kor-ralduse ja piiride muutmine Kadrina val-la ja Tapa linna vahel.2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

Jaan Stern, vallavolikogu esimees

Haldusterritoriaalse korralduse muut-mise algatamisest keeldumineAmbla vallavolikogu otsustab:1. Jätta Ambla valla haldusterritoriaalnekorraldus muutmata säilitades Järvamaakonna terviklikkus.2. Ambla vald moodustab terviku aja-loolistes piirides, mille sisemine seotuson tugevam ning valdav osa avalikke tee-nuseid osutatakse kohapeal.3. Otsus jõustub 18. detsembril 2004.a.

Ülle Ojamäe, vallavolikogu esimees

Koostööleping

Ettepaneku tegemine Tapa linna ühi-nemiseks Lehtse, Ambla ja Saksi val-laga ning Ridakülaga Kadrina vallakoosseisustTapa linnavolikogu otsustab:1. Teha ettepanek Lehtse, Saksi, Amblaja Kadrina vallavolikogule algatada hal-dusterritoriaalse korralduse ja piiridemuutmine eesmärgiga moodustadanelja omavalitsuse tervikute (Lehtsevald, Tapa linn, Saksi vald, Ambla vald)ja Kadrina valla koosseisust Ridakülabaasil üks omavalitsus kohaliku oma-valitsuse volikogu valimisteks aastal2005.2. Otsus jõustub 13. novembril 2003.

Algur Kaerma, linnavolikogu esimees

Etteapanek ja vastused ühinemisleTapa linnavolikogu otsus13. novembrist 2003 nr 63

Nõusoleku andmine Tapa linnaga ühi-nemise algatamiseksSaksi vallavolikogu otsustab:1. Nõustuda Tapa linnavolikogu ettepa-nekuga algatada haldusterritoriaalse kor-ralduse muutmine eesmärgiga ühinedaTapa linnaga.2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

Aivar Ojavere, vallavolikogu esimees

Haldusterritoriaalne reformLehtse vallavolikogu otsustab:1. Nõustuda Tapa linnavolikogu ettepa-nekuga algatada haldusterritoriaalse kor-ralduse ja piiride muutmine eesmärgi-ga moodustada ühine omavalitsus koha-liku omavalitsuse volikogu valimisteksaastal 2005.

Saksi vallavolikogu otsus19. novembrist 2003 nr 34

Lehtse vallavolikogu otsus27. novembrist 2003 nr 56

Kadrina vallavolikogu otsus17. detsembrist 2003 nr 113

Ambla vallavolikogu otsus18. detsembrist 2003 nr 50

Nimekomisjoni liikmetel Lehtse koduloomuuseumi juhatajal Jüri Freimannil, Tapamuuseumi juhatajal Harri Allandil ja Saksi vallavanemal Arvi Palmsalul seisabees tõsine ja vastutusrikas ülesanne - valmistada ette uue omavalitsusüksuse nimevalik .

Foto Heiki Vuntus

(edaspidi OVÜ) moodustamine või nendeterritooriumite osade haldamise üleandmi-ne Naabri(te)le 2005. a kohaliku omavalit-suse volikogude valimisteks.

3 ÜLDOSA3.1 Leping jõustub pärast lepingu allakirju-tamist lepinguosaliste poolt ja kehtib kunilepingus sätestatud eesmärk on täidetud võivähemalt kahe lepinguosalise volikogu eiole oma otsusega lepinguosalise seisusestloobunud.3.2 Lepingu tingimuste muutmine toimublepinguosaliste kokkuleppel. KokkulepeLepingu või selle tingimuste muutmisekohta vormistatakse kirjalikult ja sellele kir-jutavad alla lepinguosalised.3.3 Leping on avalik dokument.

4 LEPINGUGA SEOTUD KULUDEKATMINE4.1 Administreerimiskuludest katab Naa-ber osa, millise moodustab kavandatavNaabri poolt üleantavate ja vastuvõetavatehaldusterritooriumite elanike arv kogu käes-oleva lepingu alusel ümberkorraldatava ter-ritooriumi elanike arvust. Liitujad katavadvõrdselt osa, mis jääb pärast Naabrite pooltkaetavate osade mahaarvamist.4.2 Koolitusega seonduvad kulud katavadkõik lepinguosalised võrdselt.4.3 Avalikustamisega seonduvatest kulu-dest 50% katavad kõik lepinguosalised võrd-selt ja 50% vastavalt nende poolt kasutata-vate infokandja(te) koguste osakaalule vas-ta-va(te) info-kandja(te) koguselises sum-mas.4.4 Uuringute ja küsitluste korraldamisegaseonduvad kulud katavad lepinguosalisedvastavalt uuritava (küsitletava) lepinguosa-lise piirkonna elanike arvu osakaalule uuri-

tava (küsitletava) ala elanike koguarvus.4.5 Lepinguosalise seisusest loobuja tasubkõik tegevuseelarves esitatud lepingu punk-tides 4.1; 4.2 ja 4.3 nimetatud kulud ninglepingu punktis 4.4 nimetatud kulud nen-de toimingute osas, mille otsustamisel tahääletas.

5 ÜHISKOMISJON5.1 Ühiskomisjon võtab oma töö korral-damiseks tööle projektijuhi ja määrab talleülesanded ning volitused.5.2 Ühiskomisjoni töövormiks on koos-olek, mis toimub vähemalt kord kuus, üld-juhul iga kuu esimesel reedel algusega kell9.30 Tapa linnavalitsuses.5.3 Ühiskomisjon on otsustusvõimeline,kui koosolekust võtab osa vähemalt üksliige iga lepinguosalise poolt.5.4 Ühiskomisjoni koosolekud protokol-litakse, koosoleku protokollile kirjutab allakoosoleku juhataja ja projektijuht.5.5 Ühiskomisjoni otsused võetakse reeg-lina vastu konsensuslikult. . Naabrite liik-med ei osale hääletamises juhul, kui see eipuuduta Lepinguga seonduvaid Naabriteotseseid huvisid. Nimetatud juhul ei kuu-lu Naabrite liikmed konsensuslikku kvoo-rumisse ja neil pole õigust teha ettepane-kuid hääletamispõhimõtte osas.5.6 Ühiskomisjoni töökord kajastub lepin-gu lisas.

6 LEPINGU DOKUMENDID6.1 Lepingu dokumendid koosnevad käes-olevast lepingust, selle lisadest ning lepin-gu muudatustest ja täiendustest, milles le-pitakse kokku pärast käesolevale lepingulealla kirjutamist.

Allkirjad:Kuno Rooba, Algur Kaerma, Einar Kivisalu,

Aivar Ojavere, Toomas Kaukvere, Jaan Stern

Algur Kaerma (Tapa linn)Elmu Koppelmann (Tapa linn)Kuno Rooba (Tapa linn)Einar Kivisalu (Tapa linn)Aivar Ojavere (Saksi vald)Arvi Palmsalu (Saksi vald)Andres Mandre (Saksi vald)Toomas Kaukvere (Lehtse

Tapa piirkonna haldus-territoriaalse korraldusemuutmise ühiskomisjon:

vald)Piret Pihel (Lehtse vald)Alari Kirt (Lehtse vald)Jaan Stern (Kadrina vald)Teet Koitjärv (Kadrina vald)Väino Tõemets (Sisemins-teerium)

I Humanitaarkomisjon (ha-ridus-, kultuuri- ja sotsiaaltee-mad)1. Elmu Koppelmann (Tapalinn)2. Ene Augasmägi (Tapa linn)3. Kuno Rooba (Tapa linn)4. Tiina Evardi (Saksi vald)5. Marju Bugri (Saksi vald)6. Karin Kalev (Saksi vald)7. Sirje Salura (Lehtse vald)8. Aivi Must (Lehtse vald)9. Viive Linnjärv (Lehtse vald)10. Jaan Stern (Kadrina vald)

II Reaalkomisjon (majan-dusteemad, tehniline infra-struktuur, ettevõtlus)1. Einar Kivisalu (Tapa linn)2. Mati Mitt (Tapa linn)3. Vahur Leemets (Tapa linn)4. Jaanus Annus (Saksi vald)5. Ilmar-Kaljo Tollmann(Saksi vald)6. Tarmo Tamm (Saksi vald)7. Helle Sild (Lehtse vald)8. Rein Verk (Lehtse vald)9. Piret Pihel (Lehtse vald)10. Teet Koitjärv (Kadrinavald)

III Juhtimiskomisjon (fi-nants- ja administratiivsed tee-mad, poliitika, juhtimine)1. Algur Kaerma (Tapa linn)2. Kuno Rooba (Tapa linn)3. Juta Pihlak (Tapa linn)4. Andres Mandre (Saksi vald)5. Aivar Ojavere (Saksi vald)6. Inge Müllerbeck (Saksi

vald)7. Tiiu Ernesaks (Lehtse vald)8. Piret Pihel (Lehtse vald)9. Toomas Kaukvere (Leht-se vald)10. Teet Koitjärv (Kadrinavald)

IV Nimekomisjon1. Harri Allandi (Tapa linn)2. Katre Jürgenson (Tapalinn)3. Katri Lehtsalu (Tapa linn)4. Aivar Ojavere (Saksi vald)5. Arvi Palmsalu (Saksi vald)6. Are Kivilo (Saksi vald)7. Jüri Freimann (Lehtsevald)8. Georg Särekanno (Lehtsevald)9. Jaan Stern (Kadrina vald)

V Rahvaküsitluse läbiviimi-se komisjon (elanike teavita-mine ja selgitustöö, küsitlusekorraldamine)1. Vjatseslav Suvorov (Tapalinn)2. Piret Treial (Tapa linn)3. Ingrid Eiso (Tapa linn)4. Tiina Neerot (Saksi vald)5. Arvi Palmsalu (Saksi vald)6. Viivi Kallis (Saksi vald)7. Alari Kirt (Lehtse vald)8. Toomas Kaukvere (Leht-se vald)9. Malle Timak (Lehtse vald)10. Jaan Stern (Kadrina vald)11. Teet Koitjärv (Kadrinavald)

Ühiskomisjoni alakomisjonid:

20. sajandi alguses kuulusidVirumaa (Wesenberg) ja Jär-vamaa (Weissenstein) VeneImpeeriumi Eestimaa kuber-mangu koosseisu.

Vallad kui kogukondlikudomavalitsusüksused loodi Ees-timaal 1816. aastal 23. mai talu-rahvaseadusega ja Liivimaal1819. aastal 26. märtsi talurahvaseaduse alusel. Täpsemalt sätes-tati vald kui omavalitsusüksus1866. aastal 19. veebruari Balti-maade vallakogukondade valit-semise seadusega. Linnaomava-litsuse tegevust sätestas 1870. alinnaseadus.

1866. aasta seadus määraskogukonnaliikmete alammää-raks 200 meeshinge. Väikse-mad kogukonnad liideti 1. jaa-nuariks 1867. Olulised valda-de liitmised toimusid ka hili-semail kümnendeil.

1899. aastal oli Eestimaal132 valda, Liivimaa viies eestirahvastikuga maakonnas aga233 valda.

1900. aastal kuulusid Järva-maa koosseisu 21 valda, muuhulgas Lehtse vald, mis moo-dustati Jootma, Karkuse, Leht-

se, Moe, Põrika, Pruuna, Resnaja Tapa valdadest ning Nõm-küla vald, mis moodustatiAru, Järvajõe, Koigi, Kuru,Nõmküla, Roosna, Saiakopli,Tamsalu ja Uudeküla valda-dest. Virumaa koosseisu kuu-lusid 36 vallast Saksi vald, mismoodustati Jõepere, Saksi, La-sila ja Vesivere valdadest ningUndla vald, mis moodustatiHulja, Imastu, Kadrina kiriku-vald, Neeruti, Polli, Udriku jaUndla valdadest.

1917. aasta Veebruarirevo-lutsiooniga algas murranguli-ne ajajärk ka eestlaste elus. 30.märtsil 1917 andis VenemaaAjutine Valitsus välja Eesti-maa kubermangu administra-tiivse valitsemise ja kohalikuomavalitsuse ajutise korra sea-duse. Moodustati enamusteestlaste etnilise asustusalahõlmav Eestimaa kubermang,millega liideti Liivimaa kuber-mangu Pärnu, Viljandi, Tartuja Võru maakonnad.

KoostasAivar Ojavere

TAPA HALDUSPIIRKONNAAJALOOLINE ÜLEVAADE

Järgneb

TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHTLK 4 MÄRTS 2004

Aadress: Pikk 15 45106 TapaLääne-Virumaa, Eesti VabariikTelefon: 322 0021, 322 0022Faks: 322 0055E-post: linnavalitsus@tapa.eeAvatud: 7.30–16.00 lõuna 12.00–12.30

Linnavalitsuse liikmed:Kuno Rooba, Mati Mitt,Vahur Leemets,Jaan Lõõnik(e-mail: jaan.loonik@l-virumv.ee),Neeme Külmallik(e-mail: neeme.kylmallik@mail.ee)

Linnavalitsuse ametnikud:Linnapea Kuno Rooba(322 0021, kuno.rooba@tapa.ee, vastuvõtuaeg: E 9–10)Abilinnapea Mati Mitt (322 0021, mati.mitt@tapa.ee)Informaatik Viktor Grossmann (322 0021,viktor.grossmann@tapa.ee)Arendusnõunik Vahur Leemets (322 0021, vahur.leemets@tapa.ee)Linnasekretär Ingrid Eiso (322 0021, ingrid.eiso@tapa.ee)Registripidaja, linnasekretäri abi Piret Treial (322 0021, piret.treial@tapa.ee)Sekretär-asjaajaja Merje Vaarmets (322 0021, merje.vaarmets@tapa.ee)Mehhaanik-autojuht Rein MöllerFinantsosakonna juhataja Juta Pihlak (322 0021, juta.pihlak@tapa.ee)Säästva arengu osakonna juhataja Jaan Viktor (322 0023, jaan.viktor@tapa.ee)Maakorraldaja Kairi Maasen (lapsehoolduspuhkusel),Tarmo Tamm (322 0023, tarmo.tamm@tapa.ee)Registripidaja Lia Suvorov (322 0023, lia.suvorov@tapa.ee)Linnakunstnik Liina Kald (322 0023, liina.kald@tapa.ee)Pearaamatupidaja Hilda Karuauk (322 0021, hilda.karuauk@tapa.ee)Raamatupidaja Nadezda Guseva (322 002, nadezda.guseva@tapa.ee)Raamatupidaja Vilve Veeroja (322 0021, vilve.veeroja@tapa.ee)Sotsiaalosakonna juhataja Ene Augasmägi (322 0021, ene.augas-magi@tapa.ee)Vanemspetsialist Elle Ollin (322 0021, elle.ollin@tapa.ee)Lastekaitseinspektor Janika Kirs (322 0021, janika.kirs@tapa.ee)Registripidaja Ilona Alla (322 0021, ilona.alla@tapa.ee)

Tapa linnavolikogu:Volikogu esimees Algur Kaerma(322 0099, algur.kaerma@tapa.ee, vastuvõtuaeg: N 8–11)Aseesimees Aleksander Sile (5646 6595, termoring@hot.ee)Vjatseslav Suvorov (322 6250, 501 4963)Tatjana Tamm (5662 5582, tatjana.tamm@neti.ee)Elmu Koppelmann, (327 0110, 5626 7181, elmu.koppelmann@tapa.ee)Katrin Kuusik (513 1316, kuusikkatrin@hot.ee)Astrid Valdre (322 0061)Einar Kivisalu (5660 7451, einar.kivisalu@mail.ee)Kuno Kaldjärv (511 6315, kuno.kaldjarv@lihavyrst.ee)Svetlana Druzkova (327 1311, 327 7700)Ilmar Kald (505 5433, ilmar.kald@mail.ee)Helve Laanmets (5646 2011, helve@medscape.com)Mart Peedo (529 2688, martpeedo@hot.ee, tapaperearst@hot.ee)Viivi Tammar (524 1193, viivi.tammar@mail.ee)Enno Vähk (516 6044, sarts@hot.ee)Anne Terner-Boiko (5560 8717, anne.ternerboiko@tapa.ee)Tea Välk (322 0063, tea.valk@mail.ee)

Tapa linnavolikogu komisjonid:Revisjonikomisjon: Tatjana Tamm (5662 5582, tatjana.tamm@neti.ee),Aleksander Sile, Vjatseslav Suvorov;Eelarve- ja majanduskomisjon: Vjatseslav Suvorov (322 6250, 501 4963),Algur Kaerma, Einar Kivisalu, Astrid Valdre, Enno Vähk, Viivi Tammar,Tea Välk, Annika Müntser, Juta Pihlak;Keskkonna- ja ehituskomisjon: Einar Kivisalu (5660 7451, einar.kivisa-lu@mail.ee), Aleksander Sile, Enno Vähk, Mati Tuula, Väino Müntser,Tõnis Teppand, Joel Alla, Jaan Viktor, Kairi Maasen;Haridus- ja noorsookomisjon: Elmu Koppelmann (327 0110, 5626 7181,elmu.kop@email.ee), Svetlana Druzkova, Tea Välk, Henry Kallaste, EneKarm, Peeter Kald, Kuno Rooba;Kultuuri- ja spordikomisjon: Katrin Kuusik (513 1316, katrinkuu-sik@hot.ee), Ilmar Kald, Toomas Krall, Aron Jaanis, Ere Käärma, EneOjaperv, Arvo Silla, Viivi Tammar, Allan Vinter;Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon: Anne Terner-Boiko (5560 8717,anne.ternerboiko@tapa.ee), Viivi Tammar, Katre Jürgenson, Ave Pappe,Tiina Piip, Irina Judina, Marina Annus, Tea Välk, Mart Peedo;Turvalisusekomisjon: Kuno Kaldjärv (511 6315, kuno.kaldjarv@li-havyrst.ee), Joel Alla, Ilmar Kald, Tarvo Olesk, Kalev Mehike, PeeterLauring, Priit Keskla, Pille Vinter, Kaja Kangur.

TAPA LINNAVALITSUSSaksi vallavolikogu:Volikogu esimees Aivar OjavereVolikogu aseesimees Olev KäspersonAre KiviloRaivo SirviIlmar-Kaljo TollmannToivo VaigurandViivi KallisIllar KruusmannMarju BugriAndres MandreKarin Kalev

Saksi vallavolikogu komisjonid janende esimehed:Eelarvekomisjon – Aivar OjavereMajanduskomisjon – Ilmar-KaljoTollmannSotsiaalkomisjon – Raivo SirviÕiguskomisjon – Andres MandreKultuurikomisjon – Marju BugriRevisjonikomisjon – Viivi KallisMaakomisjon – Toivo Vaigurand

Saksi vallavalitsuse koosseis:Arvi Palmsalu, Jaanus Annus, IngeMüllerbeck, Kristi Tamm, EinarVulla, Anne Viirmaa

SAKSI VALD

LEHTSE VALD

Vallavolikogu:Esimees: Jaan SternAseesimees: Laili KonistLiikmed: Ülo Kais, Risto Muru-mägi, Andres Nukk, ToomasTingas, Kaarel Einpalu, LehoKarjus, Eerik Väärtnõu, VelloSaks, Juhani Sell, Matti Pukk,Kadi Kiima, Väino Piiskoppel,Eero Raudla, Enn Ambos,Andres Haavajõe, Mati Tiiter,Andres Heinlo

KADRINA VALD

Tapa piirkonna ühisleht ÜHINEMISE SÕNUMED

Aadress: Arenduskoda, Roheline 19, Tapa 45107tel/faks 322 0026, arenduskoda@tapa.eePeatoimetaja:Heiki Vuntus - 322 0026, 56 485 208, heiki@tapa.eeToimetus:Andres Mandre - 325 2328,5040 0408, amandre@online.eeEnn Mälgand - 325 1845, 5341 8330, enn.malgand@kadrina.eeKüljendaja - Liina Kald - 322 0021.Trükitud AS Trükikoda Trükis.Trükiarv 4000. Ühisleht ilmub 2004. aastal 6 korda.

Lehtse vallavolikogu koosseis:Volikogu esimees Toomas Kaukvere(384 9704, 516 8246, toomas@janeda.ee)Aseesimees Janno Lamus(384 9710, 504 7043, janno@janeda.ee)Aseesimees Kalju Soomeri (521 1541)Viive Linnjärv (383 3334,viive.linnjarv@mail.ee)Piret Pihel (383 3231, 506 1361,piretpihel@hot.ee)Tõnu Salm (389 8246, 5660 3672,tonu.salm@mail.ee)Evi-Maie Toomla (383 3377)Leelo Jürimaa (383 3350, 521 8398)Andres Eplik (5193 0913)

Saksi valla ametiasutuse koosseis: Vallavanem Arvi Palmsalu (322 5518, 5344 3574) Abivallavanem Jaanus Annus(322 5513, 551 0112, jaanus.annus@mail.ee)Vallasekretär Eva Vainjärv (322 5511, eva.vainjarv@mail.ee)Pearaamatupidaja Inge Müllerbeck(322 5510, inge.myllerbeck@mail.ee)Peamaakorraldaja Tarmo Tamm (322 5519, 508 3680)Spetsialist sotsiaaltöö alal Anne Raava(322 5512, 5384 4843, anne.raava@mail.ee)Raamatupidaja Virve Krasnova (322 5510) Raamatupidaja Viivika Murumaa (322 5515,viivika.murumaa@mail.ee)Spetsialist sotsiaaltöö alal Tiina Evardi (322 5515,tiina.evardi@mail.ee)Maakorraldaja Külli Rosental (322 5519, kylli.rosental@mail.ee)Vallasekretäri abi Tiina Neerot(322 5516, 5566 5266, tiina.neerot@mail.ee)Vallaarst Viivi Ruusalu (5648 5199) Arvutispetsialist Enni Rebane (510 8827, enni@rakvhg.ee)Veterinaararst Piret Virk (5656 9869)Spetsialist noorsootöö alal Diana Rohtmaa (322 5510)

Aadress: Moe 1,45105 Saksi vald, Lääne-Virumaa,Eesti Vabariik

Aadress: Rägavere tee 1973601 Lehtse, Järva maakond,Eesti Vabariik

Aadress: Rakvere tee 1445201 Kadrina, Lääne-Viru maa-kond, Eesti Vabariik

Lehtse vallavalitsuse ametnikud:Vallavanem Alari Kirt (383 3361, 5660 7450, Alari.Kirt@lehtse.ee)Vallasekretär Malle Timak (383 3451, Malle.Timak@lehtse.ee)Asjaajaja-maaspetsialist Kaia Silm (383 3361, Kaia.Silm@lehtse.ee)Finantsnõunik Tiiu Ernesaks (383 3451, Tiiu.Ernesaks@lehtse.ee)Sotsiaalnõunik Sirje Salura (383 3361, 5661 7181, Sirje.Salu-ra@lehtse.ee)Maanõunik Erkki Kents (kuni 26.03.2004) (383 3361, Erkki.Kents@lehtse.ee) Keskkonnaspetsialist Helle Sild (kuni 15.03.2004) (383 3361, 5661 7161, Helle.Sild@lehtse.ee)Noorsootöötaja Margit Vijar (383 3361, Margit.Vijar@lehtse.ee)Vallaarst Riina Niibo (383 3337)Majandusinsener Rein Verk (383 3361, 515 7647, Rein.Verk@lehtse.ee)Vanemraamatupidaja Maie Kull (383 3451, Maie.Kull@lehtse.ee)

Lehtse vallavalitsuse koosseis: Alari Kirt (383 3361,5660 7450, Alari.Kirt@lehtse.ee)Helle Sild (383 3361, 56617161, Helle.Sild@lehtse.ee)Tiiu Ernesaks (383 3451, Tiiu.Ernesaks@lehtse.ee),Sirje Salura (383 3361, 5661 7181, Sirje.Salura@lehtse.ee)

Vallavalitsus:Ain Suurkaev, vallavanemAivar Lankei, abivallavanemErika Roger, peamaakorraldajaAili Purk, rahandusnõunikArvi Põldaas, keskkonnakaitse halduse juhatajaTeet Koitjärv, vallavalitsuse liige

Ametnikud: Vallavanem Ain Suurkaev (322 5602, ain.suurkaev@kadrina.ee)Abivallavanem Aivar Lankei (322 5605, aivar.lankei@kadrina.ee)Vallasekretär Marika Mardõkainen (322 5604, marika.mardokainen@kadrina.ee)Vallasekretäri asetäitja Liivi Veide (322 5616, liivi.veide@kadrina.ee)Keskkonnakaitse halduse juhataja Arvi Põldaas (322 5620, arvi.poldaas@kadrina.ee)Sotsiaalse kaitse halduse vanemspetsialist Merlin Rosar (322 5623, 322 5624, merlin.rosar@kadrina.ee)Peamaakorraldaja Erika Roger (322 5630, 322 5612, 322 5618, erika.roger@kadrina.ee)Ehitusnõunik Jaak Streimann (322 5607, jaak.streimann@kadrina.ee)Ehitusinsener Meelis Suvi (322 5625, meelis.suvi@kadrina.ee)Rahandusnõunik Aili Purk (322 5606, aili.purk@kadrina.ee)Pearaamatupidaja Mare Kukk (322 5608, mare.kukk@kadrina.ee)Registripidaja Valli Rand (322 5615, valli.rand@kadrina.ee)