27

VABA AEG

HARIDUS 7–8/2006

Küsides mõne lapsevanema käest, kasnende lastel on igav, saab enamastivastuseks “Ei, pigem on aega liiga vä-he” või “Meil on kogu aeg täidetud”.Osalt tuleneb see ilmselt sellest, et krist-lik moraal on meile kaasa andnud klaus-leid, nagu “ainult laisal inimesel on igav”jms. Samas on selge, et kui teismelinekaebab igavuse üle ja te soovitate talnäiteks porgandipeenraid rohida, ei oleta sellest eriti vaimustatud.

Paratamatu nähtusKui otsida igavuse teemal avaldatud(teadus)artikleid, siis Eestis on neid vä-he ja enamasti teemadel à la “Kas kau-bamaja on õige koht vaba aja veetmi-seks?” ja “Miks noored ei taha käianoortekeskustes?”. Seega ei käsitleneed otseselt igavuse, vaid hoopis va-ba aja täitmise probleemi. Kui aga vaa-data kirjandust, on igavus mitmeplaani-lisem – see on paratamatu ja ilmselt kavajalik nähtus.

Tutvudes igavuse ilmnemisega lapseeri arenguetappidel, saab kahtlemata

mõista paremini tema mõtlemist ja käi-tumist. Näiteks mujal maailmas, eritiUSA-s, on igavuse aspekte uuritud aas-takümneid ja leitud, et see nähtus onpalju keerulisem, kui algselt arvatavõiks. Teismeliste tegevusse süüvideson leitud, et igavus on arenguprotsessisparatamatu. Sellised teemad nagu auto-noomia areng, kognitiivsete võimete pa-ranemine, muutuvad suhted vanemate-ga ja ootused küpsemale käitumiselemuudavad igavuse teismeliste jaoksoluliseks teemaks. Lisaks tekib lapselkasvades selline vaba aeg, mille üle tasaab ise otsustada, ja veelgi enam –mida ta tõesti peab ise sisustama.

Teismeliste igavus on päevakordatõusnud ka seepärast, et see on seotudmitme ebameeldiva ilminguga, nagualkoholi ja narkootikumide tarvitamine,koolist väljalangemine jms; kaubamaja-des “hängimine” on seega suhteliselt“ohutu” vaba aja veetmise viis. Ehk, na-gu on öelnud noored ise: “Me ei tee siinmidagi halba, aga me ei tee siin kamidagi kasulikku” (vt 6).

Teismel iste igavusPsühholoogiateooriad selgitavad iga-vust kui teadmatust võimalustest, midavõiks teha vabal ajal; sisemise motivat-siooni puudumist ja eriti just enesemää-ramisõiguse puudumist, mis ei võimaldaigavust leevendada; aga ka oskustepuudumist igavust peletada. Olemas onka alastimulatsiooni teooria (4, lk 356–364). Teismelised võivad küpseda erine-valt, see mõjutab ka nende igavusetaju.Kui saadakse vanemaks, areneb võimereguleerida oma suhteid ümbrusega jaselle abil leevendada igavust. Madala-mal küpsusastmel võib teismelistel jää-da vajaka võimest saada aru, mida nadvõiksid teha ja kuidas käituda, et olu-kord muutuks (vt 3). Lisaks paranebteismeeas kognitiivsete protsesside kii-rus, maht ja efektiivsus, mis tekitab ker-gesti olukorra, et ollakse alastimuleeri-tud ja seetõttu tekib igavus. Näiteks või-vad mõned asjad hakata tunduma üks-luised, kui kognitiivsed võimed on küp-semad ja selle tagajärjel tekib igavus-

Anu Aavik: “Mida rohkem teismelise vaba aega kontrollida, seda igavam tal on.”

Teismelised ja igavusA n u A a v i kEripedagoog, TÜ neuroteaduste doktorant

Kool on tüüpi l ine koht , mis oma reegl i te n ing struktuur iga võib tunduda osale te ismel istest väga igava kohana – kui nad pole edukad ja puudub õpimotivatsioon.

27-29 Anu Aavik+pilt.qxd 4.08.2006 14:21 Page 3

28 HARIDUS 7–8/2006

tunne (5). Ilmestagem seda elust võetudnäitega, kus varateismeline tüdruk kur-dab, et ta elu on tühi ja miski ei pakutalle enam rõõmu – varem oli ta lemmik-tegevus multikate vaatamine, aga isegisee pole enam huvitav… Põhjus on liht-salt selles, et ta on oma lapseea tege-vustest välja kasvanud, kuid ei ole suut-nud midagi asemele tekitada.

Reaktsioon väl isele kontrol l i leKuna autonoomia teismeeas kiirestisuureneb, on igavus sageli reaktsioo-niks välisele kontrollile, näiteks lapseva-nemate või teiste täiskasvanute omale(7, lk 418–443). Seega – mida rohkemteismelise vaba aega kontrollida, sedaigavam tal on. Seda tüüpi igavus tekibolukordades, kus laps ei oska või ei saaoma autonoomiat kasutada ega ühtlasika lahkuda (igavust tekitavast) olukor-rast (näiteks koolist). Tavaline lahenduson enda nn väljalülitamine reaktsiooniksväliselt (õpetaja-, treeneri-, lapsevane-mapoolsele) motiveeritud tegevusele ju-hul, kui sisemine motivatsioon puudub.Kool on tüüpiline koht, mis oma reeglitening struktuuriga võib tunduda osaleteismelistest, kes on vähem edukad egaole motiveeritud õppima, väga igav. Kuiaga lapsel on sisemine motivatsioonmidagi teha, ei ole ka igavust. Näitekskui paluda teismelisel oma tuba korista-da, võib see talle olla vägagi vastu-meelne ja igav ning ta võib sellele kulu-tada terve päeva. Kui talle on aga küllatulemas klassikaaslased, teeb ta omatoa lühikese ajaga korda ja on huvitatudselle kaunistamisest (kultusesemednähtavale jms).

Seega – palju kohustuslikke tegevusiteismelise vabal ajal, aga miks mitte kakooliajal, võib kahjustada potentsiaaliharjuda autonoomiaga ja arendada omaoskusi igavusega toimetulekuks, suu-rendada tõenäosust, et teismelisel onigav.

Igavus ja ärevusEnamasti räägitakse igavusest vabalajal. Caldwell, Smith ja Weissinger on1992. aastal (2, lk 361–376) koostanudspetsiaalse testi teismeliste vaba ajamõõtmiseks. Vaba aeg koosneb nendejärgi neljast osast: teadlikkusest ees-märgi ja võimaluste kohta, igavusest,väljakutsest ehk põnevusest ja ärevu-sest. Rääkigem siinkohal pisut igavu-sest ja ärevusest. On leitud (4, lk 356–364), et vabal ajal tuntakse sageli iga-vust, ja mida igavam on, seda vähem oninimesed oma vaba ajaga rahul ning se-da nõrgemaks muutub nende siseminemotivatsioon saada rahuldust pakkuvaidvabaaja elamusi.

Vabaaja igavust võib ka defineeridakui olukorda, kus tajutakse, et on paljuaega, mida pole millegagi täita, ja/võiosavõttu teiste suunatud, frustreerivastvõi monotoonsest tegevusest (1, lk131–155). Ärevus on seisund, mis võibkäia vaba aja ja igavusega kaasas. Seeon seotud negatiivsete tunnetega, mistekivad, kui inimene ütleb endale näi-teks: “Mul on vaba aeg, kuid mitte mida-gi ei ole teha.” Või: “Terve nädalavahe-tuse pean ma siin lihtsalt passima.” Jne.Seega, kui liiga palju mõelda, et vabaaeg tuleb tingimata millegagi täita, tekibärevus ja kogu kogemus muutub eba-meeldivaks. Teismelisi kasvatavatelevanematele võib see olla tuttav olukor-

rana, kus laps tuleb ja karjatab, et tal eiole nädalavahetusel midagi teha, kõikteised teevad midagi, aga tema peabsiin istuma.

Analüüsides tegureid, mis on seotudnarkootikumide tarbimisega, sedasta-takse väljaandes USA Today, et on kolmasja, mida lapsevanemad peaksidmeelde jätma: lapsel ei tohi olla liigasuur stress, tal ei tohi olla igav ja temataskuraha ei tohi olla liiga suur (vt 8).Eelneva põhjal võib oletada, et lapsetegevuses hoidmine ei pruugi vähenda-da igavust ja võib hoopis suurendadastressi. Nii jõuamegi jälle suhteliselt triviaalse loogilise järelduseni: lapse te-gevus peab olema sisemiselt motiveeri-tud ehk siis huvipakkuv. Samas – see,kuidas laps oma vaba aega veedab, onseotud suuresti pere elustiili ja vane-mate eeskujuga, mis on aga teineteema.

Kirjandus1. Barnett, L. A. Measuring the ABCs

of leisure experiences: awareness, boredom, challenge, distress. LeisureSciences, 27, 2005.

2. Caldwell, L. L., Smith, E. A. &Weissinger, E. Development of a LeisureExperience Battery for Adolescents:Parsimony, stability, and validity. Journalof Leisure Research,1992, 24 (4), .

3. Elliot, G. R. & Feldman, S. S.Capturing the adolescent experience. In S. S. Feldman & G. R. Elliott (Eds.) At the threshold. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1990. 1–13

4. Iso-Ahola, S. E. & Weissinger, E.Leisure and boredom. Journal of Socialand Clinical Psychology, 1987, 5(3).

5. Keating, D. P. Adolescent thinking. In S. S. Feldman & G. R. Elliott (Eds.), At the threshold. Cambridge, MA, Harvard University Press, 1990. 54–89.

6. Kõre, J. Kes on Kaubamajasoodatud? Postimees, 28.04.2006.

7. Larson, R. W. & Richards, M. H.Boredom in the middle school years:Blaming schools versus blaming students.American Journal of Education, 1991, 99(4).

8. Three factors threaten teens, USAToday, 20. aug 2003.

27-29 Anu Aavik+pilt.qxd 4.08.2006 14:21 Page 4

27-29 Anu Aavik+pilt.qxd 4.08.2006 14:21 Page 5