Embed Size (px)
Citation preview
Ruumilise arengu visiooni ja planeeringu põhiteeside tutvustus.
Kaur Lass Üleriigilise planeeringu projektijuht OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert
EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM
RUUMILINE STRATEEGIA
ÜLERIIGILINE PLANEERING
MAAKONNAPLANEERING
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
ÕIGUSLIK ALUS - PLANEERIMISSEADUS
§ 6. Üleriigiline planeering (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. (2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2010 PÕHIEESMÄRGID ON: ! INIMESE PÕHIVAJADUSTE RAHULDAMISE RUUMILINE TAGAMINE.
! EESTI ASUSTUSSÜSTEEMI- JA MAASTIKUSTRUKTUURI VÄÄRTUSTE SÄILITAMINE JA EDASIARENDAMINE.
! ASUSTUSE RUUMILINE TASAKAALUSTAMINE.
! EESTI HEA RUUMILINE SIDUMINE EUROOPAGA.
! LOODUSKESKKONNA HEA SEISUNDI SÄILITAMINE JA PARANDAMINE.
UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALGATAMINE
• Vabariigi Valitsus algatas 04.02.2010.a korraldusega nr 32 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise.
• Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on riigi ruumilise arengu suunamine.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ käsitleb Eesti riigi territooriumit nii maa- kui veealade osas ja ruumilisi seoseid teiste riikidega. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega.
Esialgne ruumilise arengu visiooni töömaterjal pakuti välja ekspertrühma liikmete ja Siseministeeriumi
koostöös. Seejärel küsiti visiooni sõnastuse muutmiseks ja täiendamiseks arvamusi ministeeriumite
ja maavalitsuste töörühmalt (sh omavalitsusliitude esindajad). Saadud tagasiside alusel töötati välja 07.06.2010 KUMU konverentsil esitletud esialgne
ruumilise arengu visioon. Visiooni lõppversioon valmis KUMU konverentsilt saadud tagasiside alusel.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni aluseks võttes töötati välja planeeringu põhiteesid teemarühmades. Neid tutvustati koostöös 15 maavalitsusega piirkondlikel aruteludel 25.10-08.11.2010 Raplas, Kohtla-Järvel, Haapsalus, Pärnus ja Tartus. Igal
tutvustusel viidi läbi rühmatöö täiendava sisendi saamiseks (hetkel on see materjal läbi töötamisel).
Üritustele inimeste kutsumine korraldati Siseministeeriumi ja 15 maavalitsuse koostöös.
© S
iseministeerium
2010
RUUMILISE ARENGU VISIOON
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi
sidustatud asulate võrgustik.
© S
iseministeerium
2010
© K
aur Lass, OÜ
Head 2010
Hajalinnastunud ruum
Hajalinnastunud ruum Hajalinnastunud ruumis seotakse ühtseks tervikuks
kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbi olemasoleva
hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning koduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis
on kombineeritud linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal elamise eelised ja seda
toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus. .
© S
iseministeerium
2010
Ruumiline mitmekesisus ja riigi piirkondlikud eripärad annavad inimesele vabaduse valida omale ruumis sobiva
elu- ja töökoha ning ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud asustus on seeläbi meie võimalus. Kaasaegsed innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad meile senisest paremad eeldused hoida seda
eripära ja väärtustada omaetteolemist meie naaberriikide suuremate linnade vahelises võrgustikus.
© S
iseministeerium
2010
© S
iseministeerium
2010
Üleriigilise planeeringu koostamisel on fooniks ka seni kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2010, Strateegia Euroopa 2020, VASAB 2030+ raport, Kasvuvisiooni koostamise ajal kokku pandud stsenaariumid ja Arengufoorumil välja öeldud ootused riigi visioonile. Visiooni koostamisel on arvestatud, et Eesti on kahaneva rahvastikuga riik, mille arengut mõjutavad oluliselt rahvusvaheline kliimapoliitika ja Euroopa Liidu energiapoliitika.
Üleriigiline planeering viiakse ellu läbi ruumiliste planeeringute ja riiklike arengukavade. Eesti 2030+ elluviimiskeks on oluline inimeste kaasatuse läbi tekkiv side nende igapäevategevuse, visiooni ja planeeringu vahel.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid asustuse osas: Hajalinnastunud ruumi ideeks on säilitada olemasolevat asustusstruktuuri, tagades võimalikult hea elu- ja töökohtade sidususe. • Eesti vajab, et Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne keskus. Selleks on vajalik Tallinna linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja linna hea ühendatus nii välismaailmaga kui peamiste Eesti siseste keskustega. • Eesti arengu fookuseks on regioonikeskused, millel on kiired ühendus Tallinnaga (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnaregioon) ja kontsentreeritud asustusega sõlmpunktid (vt visioon). • Asustuse püsimise eeldus on ühendada elu ja töökohad (tööjõuareaalide koostoime elavdab võimalusi elu ja töökoha valikul) tugeva esmatasandikeskuse kaudu. • Haja-asustuses ja ääremaadel on oluline säilitada põlisasustust.
© S
iseministeerium
2010 Peamised ühendussuunad
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid energeetika valdkonna osas: • Riigi peamine prioriteet on igakülgne energiasääst. See hõlmab endast asustuse teadliku energiatõhusat planeerimist, hoonete energiasäästu meetmete süstemaatilist rakendamist ja ühistranspordi eelistamist. • Eesti energiajulgeolek seisneb võimes vajadusel toota kogu energia ise. Me ei pea seda alati tegema, vaid omama võimalust seda erakordsetes oludes ise teha. • Eestis eesmärk on ennekõike toota energiat Eestimaa tarbeks. Eestil puudub energia ekspordi eelis. Tuumajaam oleks monopol, tuulepargid suuremas mahus kui vajalik viivad alla ruumi väärtust ega ole lähiregiooni energia ekspordi mõttes mõistlikud. Kuna teadmata on mis juhtub meie ümber jätame siiski endale võimaluse arendada vajadusel välja tuumajaam või ekspordile suunatud meretuulepargid.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid energeetika valdkonna osas: • Riiki läbivad võrgud peavad võimaldama nii enda varustamist kui mitme suunalist energiatransiiti. Head elektrivõrkude välisühendused tagada kõigis suundades (Venemaa suund, Soome suund - Estlink 1 ja rajatav Estlink 2, Läti suund sh uus ühendus Saaremaa või Kilingi-Nõmme kaudu ja kaugemas tulevikus Rootsi suund – Swedlink). • Energiatootmise prioriteedid on mõistliku hinnaga energia tagamine Eestis, energiatootmise keskkonnamõju vähendamine ja energia salvestusvõimaluste loomine. Avatud tuleks olla hajutatud taastuv energiatootmisele ja asustuse-, turismi- ning looduskaitse prioriteetidega arvestavatele tuuleparkidele. • Gaasivõrgu välisühendus tuleb luua lisaks Vene suunale ka head ühendused Soome ja Läti suunas; oluline on ka võimaluse loomine gaasiterminali rajamiseks.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid transpordi valdkonna osas: 1) Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine. Selleks tuleb eelisarendada raudteed: • Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h + teise rööpapaari kavandamine. • Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumise võimalus. • Tallinn-Pärnu suund kuni 160 km/h (tasub rekonstrueerida kohe võimalikult suurele kiirusele, sest seda saab kasutada Rail Baltica jaoks). • Riigisisesed regionaalsed raudteeühendused (Tallinn-Paldiski, Lelle-Viljandi) viia vastavusse kaasaja nõuetega. • Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumine raudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistranspordi terminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teistes linnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega).
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid transpordi valdkonna osas: 2) Eesmärgiks on ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik: • Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikute ühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet); • korraldada reisijate vedu arvestades tööjõuareaale, sh tagada reisijate ettevedu rongiliinidele; • Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutame suurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusi võimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiiresti regioonikeskustesse. • Rail Baltica kiirraudtee (üle 200 km/h) rajamine. Ühtlasi tuleb säilitada juba loodud Rail Baltica tunneli rajamise võimaluse eesmärgiga tagada Tallinn-Helsingi kaksiklinna toimimine.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid transpordi valdkonna osas: 3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik: • Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu, parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides vähemalt Tallinn-Tartu liini kahe rööpapaariga raudteeks. • Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust. • Kergliikluse arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine. Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikult kasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik). • Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusega reisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna.
© S
iseministeerium
2010
Visiooni baasil sõnastati teemarühmas järgmised põhiteesid transpordi valdkonna osas: 4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleb lähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseks esmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu ja koolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainult sotsiaalabi süsteem vaid peab olema eelistatud normaalne liikumise vahend. 5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus. Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport või seal kasutatakse individuaaltransporti.
© S
iseministeerium
2010
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
© S
iseministeerium
2010
Ruumilise arengu visioon
Ruumilise arengu põhiprintsiibid
Eesti 2030+ Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme
ja juhiseid sisaldav üleriigiline planeering
Tegevuskava koostakse planeeringu Eesti 2030+ alusel
- Võrgustikud (rohevõrk, transpordi-võrk, peapeamised infrastruktuurid jms) jt skeemid ning nende kirjeldused
! Suunised edasiseks ruumiliseks planeerimiseks ! Sektor arengukavade (muutmise) vajadus ! Koostööpõhimõtted
- Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted - Asustuse suunamise põhimõtted
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ©
Kaur Lass, O
Ü H
ead 2010
tegutsemine
http://ww
w.eesti2030.ee
© S
iseministeerium
2010
