ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI … · ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMISEST 2017. AASTAL 5 - suurendati riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMISEST 2017. AASTAL

Vabariigi Valitsus. Foto: Rene Aaltrov / valitsuse kommunikatsioonibüroo


2

Sisukord 1. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 3 2. ÜLEVAADE VALITSUSE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEST ................................... 6 2.1 EESTI RAHVAARVU SUURENDAMINE ........................................................................................... 6 2.2 ÜHISKONDLIKU HEAOLU JA SIDUSUSE SUURENDAMINE .......................................................... 10 2.3 EESTI VÄLJAVIIMINE MAJANDUSSEISAKUST ............................................................................ 17 2.4 RIIKLIKU JULGEOLEKU HOIDMINE JA TUGEVDAMINE ............................................................... 24 3. OLULISEMAD TEGEVUSED TEISTES VALDKONDADES .................................................................. 30 3.1 DEMOKRAATIA, RIIGIVALITSEMINE, KODANIKUÜHISKOND ....................................................... 30 3.2 HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA ................................................................................................. 31 3.3 KULTUUR JA SPORT .................................................................................................................... 32 3.4 KESKKOND JA ENERGEETIKA ..................................................................................................... 33 3.5 MAAELU ....................................................................................................................................... 34 3.6 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUMINE .................................................................................. 34 LISA. ÜLEVAADE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE NÄITAJATEST ........................................................ 37


3

1. KOKKUVÕTE Jüri Ratase juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. a. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Käesolev Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmise ülevaade keskendub eelkõige valitsuse nelja prioriteetse üldeesmärgi saavutamiseks elluviidud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustele. Valitsuse peamine eesmärk on pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning tugevdada Eesti julgeolekut. Aruandes on iga prioriteedi ja valdkonna kaupa esile toodud sellega seonduva eesmärgi saavutamise näitajad ning ülevaade olulisematest 2017. aastal elluviidud ja hilinenud tegevusprogrammi tegevustest. Kui ülesanne on kajastatud valitsuse nelja prioriteetse eesmärgi saavutamist tutvustavas peatükis, siis ei ole seda täiendavalt kajastatud konkreetse poliitikavaldkonna peatükis. Lisaks on aruandes lühidalt kirjeldatud ka teiste valitsuse tegevusprogrammi peatükkide/valdkondade olulisemaid tehtud tegevusi. Kuna 2017. aasta märksõnaks oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, on aruandes kirjeldatud ka Eesti eesistumise raames toimunud edasiminekuid. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016–2019 kiideti heaks 28. detsembril 2016. a. Tegevusprogrammis oli 2017. aastal ette nähtud kokku 249 ülesande täitmine. Nendest 20. detsembri 2017. a seisuga on täidetud 207 ülesannet (83%), hilinenud 29 ülesannet (12%) ning 2017. a detsembri tähtajaga ülesandeid on veel täitmata 13 (5%). Kui valitsus võtab vastu otsused kõigi 21. detsembri valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise päevakorras olevate tegevusprogrammi teemade kohta ning täidetakse ka neli ministri tasandi ülesannet1, saab aasta lõpuks eeldatavalt täidetud kokku 216 ülesannet (87%) ning hilineb 33 ülesande (13%) täitmine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktide täitmise statistika tõlgendamisel tuleb arvestada, et kuna suure osa valitsusliidu tegevuskava punktide elluviimine eeldab mitmeaastaseid jõupingutusi ning kokkulepitud põhimõtete järjekindlat rakendamist, on enamiku tegevusprogrammi punktide staatuseks valitsuse ametisoleku ühe aasta möödumisel „täitmisel“. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on kokku 167 punkti, millest on: - täidetud2 45 punkti (27%); - hilineb3 11 punkti (7%); - katkestatud4 2 punkti (1%); - valitsuse tasandi tegevusi ei eelda5 4 punkti (2%); - täitmisel6 105 punkti (63%).

1 Nende täitmist on ministeeriumid hinnanud väga tõenäoliseks. 2 Tegevusprogrammi punkt on täielikult ellu viidud ning lisategevusi pole vaja algatada. 3 Tegevusprogrammi punkti sisuliseks täitmiseks ettenähtud oluline tegevus ei saa aasta lõpuks kindlasti tehtud ning hilineb. 4 Tegevusprogrammi punkti elluviimine on pärast valitsuse tegevusprogrammi kinnitamist valitsuskoalitsiooni otsusega katkestatud. 5 Tegevusprogrammi punkti täitmine ei eelda valitsuse tasandi tegevusi (näiteks punktid, mis puudutavad Riigikogu pädevusi nagu „Viime sisse Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi kuulamise Riigikogu täiskogus”).


4

Kokkuvõte Eesti rahvaarvu suurendamiseks: - suurendati lasterikka pere toetust 300 euroni kuus 3–6 lapsega peredele ja 400 euroni kuus 7 ja enama lapsega peredele. Kolme lapsega pere hakkas 1. juulist 2017. a saama peretoetusi kokku 500 eurot kuus; - sündide suurendamiseks ja vanemate tööturul osalemise toetamiseks muudeti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem senisest paindlikumaks; - õnnetussurmade vähendamiseks suurendati koolides ujumise algõppe mahtu ja parandati selle taset; - arstiabi parema kättesaadavuse ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks otsustati laiendada haigekassa tulubaasi ja tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Muudatuste mõjul lisandub aastatel 2018–2021 haigekassale üle 220 miljoni euro; - suurenenud ravivajadusega inimestele hakatakse ravimitele tehtud kulutusi edaspidi hüvitama varasemast suuremas määras; - karmistati alkoholi reklaami- ja müügipiiranguid. Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamiseks: - viidi ellu tulumaksureform, mille tulemusena paraneb madalapalgaliste toimetulek; - lepiti kokku pensionisüsteemi muudatustes, millega suureneb pensionide solidaarsus ning pensionile jäämine muutub märgatavalt paindlikumaks; - viidi lõpule haldusreform, mille tulemusena tekkis senise 213 kohaliku omavalitsuse üksuse asemel 79 potentsiaalselt võimekamat omavalitsust; - otsustati suurendada kohalike omavalitsuse tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigi eelarvestrateegias aastatel 2018–2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot; - kehtestati riiklik noorte huvitegevuse täiendav toetussüsteem, mille maht 2017. aastal on 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas; - muudeti alaealiste töötingimusi, millega lihtsustub töökogemuse omandamine ning paraneb alaealiste juurdepääs tööturule; - ratifitseeriti Istanbuli konventsioon, millega riik kohustub ellu viima meetmeid naistevastase vägivalla ning perevägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks; - viidi ellu alaealiste õigusrikkujate kohtlemise reform eesmärgiga vähendada alaealiste kuritegevust ja pakkuda tõsiste käitumisprobleemidega lastele vajalikke teenuseid; - kiideti heaks ettepanek, mille kohaselt saavad Eesti kodakondsust soovivad inimesed tulevikus taotleda tasuta eesti keele õpet vabatahtliku lepingu alusel; - sihtrühma ja regionaalse kättesaadavuse laiendamisega parandati tasuta esmase õigusnõustamise kättesaadavust. Eesti väljaviimiseks majandusseisakust:

6 Tegevusprogrammi punkti täitmiseks vajalikud tegevused on osaliselt tehtud või ettevalmistamisel või on tegemist pideva tegevuse või põhimõttelise punktiga. Viimased saab täidetuks lugeda tegevusprogrammi lõppkokkuvõtte tegemisel (näiteks „Peame vajalikuks säilitada lähedased partnerlussuhted Suurbritanniaga ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust“).


5

- suurendati riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse (2018. aasta kasv 14,9 miljonit eurot võrreldes 2017. aastaga); - suunab valitsus Eesti konkurentsivõime ja kaitsevõime arendamiseks 315 miljonit eurot investeeringuteks (sh investeeringud transporditaristusse, elamufondi, Linnahalli renoveerimisse ja lairiba ühendusse); - võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt maksustatakse äriühingu regulaarseid kasumijaotisi edaspidi 14%-lise tulumaksumääraga, et soodustada kasumi jaotamist ettevõtetest ja elavdada majandust; - otsustati luua bürokraatiavaba ettevõtlusvormina ettevõtluskonto; - jäeti ära majutusasutuste käibemaksu tõus 2017. aastal ning diislikütuse aktsiisi tõus 2018. aastal. Majutusasutuste käibemaksumäär säilitati 9% tasemel ning sellega soodustatakse turismisektori konkurentsivõimet; - kiideti heaks 28 miljoni euro suuruse eelarvega kolmeaastane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori arenguprogramm, millega leevendatakse IKT-sektori tööjõupuudust ning suurendatakse Eesti majanduse tootlikkust tööstuse ja ehituse digipöörde alustamisega; - kiideti heaks välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017–2020 põhisuunad, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eesti jätkusuutlikule majandusarengule välisriikide või seal elavate Eesti spetsialistide kaasamise kaudu; - alates 2017. aasta juunist on avatud programm eesmärgiga leevendada ettevõtjate kitsaskohti taristuühenduste loomisel või nende võimsuse suurendamisel; - maksti 2017. aastal põllumeestele üleminekutoetust 19,3 miljonit eurot ning raskustes piima- ja sealihatootjatele 16,2 miljonit eurot kriisiabi; - avati suurinvestorite toetusmeede; - alustas tööd valitsuse majandusarengu komisjon; - viiakse ellu nullbürokraatia programm, millega vaadatakse kriitiliselt üle ja vähendatakse ettevõtjatele riigiga suhtlemisel tekkivat aruandluskoormust, infokohustust ja valdkonnaseadustes kehtestatud erinõudeid.

Riikliku julgeoleku hoidmiseks ja tugevdamiseks: - otsustati 2018. aastal kaitsekuludeks eraldada 524 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos; - saabus kevadel Eestisse heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil ligi 1200-liikmeline NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupp; - avati Tapa kaitseväelinnaku laiendus, mis on viimase aastakümne üks suuremaid ja komplekssemaid kaitseotstarbelisi ehitusi Eestis; - lepiti kokku riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes ning otsustati selle vahenditest täiendada laskemoonavarusid; - eraldati lisavahendeid piirkonnapolitseinike ja kiirreageerijate arvu suurendamiseks, päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika väljavahetamiseks; - julgeolekuvaldkonna pikaajaliste strateegiliste arengudokumentidena võeti vastu Eesti julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse arengukava 2017–2026; - otsustati järgmisel aastal suurendada siseturvalisuse töötajate, sealhulgas politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike palgafondi üle 4 protsendi; - Eesti riigile oluliste andmete varundamiseks sõlmiti kokkulepe Luksemburgiga maailma esimese andmesaatkonna rajamiseks.


6

2. ÜLEVAADE VALITSUSE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEST

2.1 EESTI RAHVAARVU SUURENDAMINE

Foto: Politsei- ja Piirivalveamet 2.1.1 EESMÄRGI SAAVUTAMISE NÄITAJAD 2.1.1.1 Summaarne sündimuskordaja on 1,67.

Allikas: Statistikaamet Summaarne sündimuskordaja oli 2016. aastal 1,60, mis on kõrgem kui 2015. aastal (1,58). See näitab, et viljakas eas naiste arvu kohta keskmiselt oli sünde veidi enam, kui oli 2015. aastal. Alates 2014. aastast on sündimuskordaja iga aasta kasvanud.

1,58 1,60

1,67

1,40

1,50

1,60

1,70

2015 2016 2019

Summaarse sündimuskordaja määr


7

2.1.1.2 Rahvaarv ei vähene alla 1 315 944 elaniku.

Allikas: Statistikaamet Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm seab eesmärgiks rahvaarvu hoidmise 2016. aasta 1. jaanuari tasemel (1 315 944 inimest). 2017. aasta alguse seisuga oli rahvaarv 309 inimese võrra vähenenud, seda loomuliku iibe tõttu (-1339 inimest). Seevastu rände mõju oli positiivne (+1030 inimest). 2.1.2 ÜLEVAADE 2017. AASTA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST Lasterikka pere toetus 3–6 lapsega perele tõsteti 300 euroni kuus. Kolme lapsega pere hakkas 1. juulist 2017. a saama peretoetusi kokku 500 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, on lasterikka pere toetus 400 eurot ja näiteks seitsmelapseline pere saab iga kuu 1000 eurot. Parandati ka lasterikaste perede elamistingimusi – vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks esitas taotluse 668 peret kogusummas 5,8 miljonit eurot. Keskmine taotletav toetussumma on 6942 eurot, kodutoetust soovivates peredes kasvab kokku 2347 last. Riigikogus on vastu võetud perehüvitiste seadus, mis muudab märkimisväärselt vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Muudatuste peamine eesmärk on muuta vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem praegusest paindlikumaks ja lihtsamaks ning seeläbi toetada sündide kasvu, soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel ning toetada vanemate osalust tööturul. Uuendustega pikeneb isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamist ja taasalustamist kolme aasta jooksul. Samuti loodi kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. Arstiabi parema kättesaadavuse ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendatakse etapi viisi haigekassa tulubaasi ja tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Riigikogus 6. detsembril vastu võetud seadus näeb ette mittetöötavate vanaduspensionäride pensionidelt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis 2022. aastal jõuab 13 protsendini, panustamise haigekassa eelarvesse. Aastaks 2020 antakse riigieelarvest haigekassale üle näiteks hambaravi toetus, kiirabi osutamine, viljatusravi kulude hüvitamine, perearstide asendustasude rahastamine, HIVi ravimid, immuunpreparaadid ja ravikindlustamata isikute vältimatu abi kulud ja muud kulud. Muudatuste netomõju haigekassa eelarvele aastatel 2018–2021 on üle 220 miljoni euro, edaspidi on lisanduv

1 315 944 1 315 635 1 315 944

1 310 000

1 312 000

1 314 000

1 316 000

1 318 000

2016 2017 2019

Rahvaarv 1. jaanuari seisuga


8

summa ligi 100 miljonit eurot aastas. Samuti on kooskõlastamisel haigekassa nõukogu ülesannete ülevaatamine ja toimivuse parandamiseks koosseisu vähendamine. Suurenenud ravivajadusega inimestele hüvitatakse ravimitele tehtud kulutused varasemast suuremas määras. Riigikogus detsembris vastu võetud seaduse kohaselt hakkab haigekassa alates 1. jaanuarist 2018. a hüvitama soodusravimite kuludelt vahemikus 100–300 eurot 50% ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90%. Hüvitist hakatakse arvutama automaatselt apteegis ravimiretsepti realiseerimisel retseptikeskuse kaudu ja isik ise tagantjärele enam hüvitist taotlema ei pea. Eestis on praegu ligi 110 000 inimest, kes kulutavad soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro, neist 15 000 üle 300 euro. Uus kord vähendab tulevast aastast märgatavalt nende ravimikulutusi ning üle 300 euro kulutavaid inimesi enam peaaegu ei ole. Kompenseerimissüsteemi lihtsustamise ja omaosaluskoormuse ühtlustamise eesmärgil kehtestatakse ühtne retsepti omaosaluse alusmäär – praegu kehtiva 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurot. Samuti antakse alates 2018. aastast soodusravimite loeteluga seotud korralduslikud ülesanded Sotsiaalministeeriumilt üle haigekassale ning alates 2019. aastast ka ravimihangetega seotud korralduslikud ülesanded. Viimastel aastatel on tagasipöördujate arv kiiresti kasvanud. Eestisse tagasipöörduvate perede lastele pakutakse koolihariduse omandamiseks paindlikke võimalusi, mis tähendab nii individuaalõppekaval õppimist kui ka teisi lahendusi, mis toetavad õpilase kohanemist ja arvestavad tema teadmiste, oskuste ja individuaalse eripäraga. Valitsus on otsustanud toetada koolide õpetajaid ja juhtkondi, et kasvava mitmekultuurilisuse tõttu oleks kõigile lastele tagatud parim haridus. Valitsus kinnitas põhikooli riikliku õppekava muudatuse, millega tõstetakse esimeses kooliastmes ujumise algõppe taset ning suurendatakse ujumisõppe mahtu. Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik sellega alustada juba 2017. aasta septembrist. Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid kokku 1,2 miljoni euro ulatuses senise 230 tuhande euro asemel. Ujumisõpetuse uuendamine on osa kehalise kasvatuse sisulisest ümberkujundamisest nüüdisaegseks liikumisõpetuseks, mille keskmeks on liikumisharrastuse kujundamine ja eluks vajalike liikumisoskuste omandamine. Alkoholitarbimise vähendamiseks leppis valitsus kokku senisest karmimates alkoholi reklaami- ja müügipiirangutes. Riigikogus 20. detsembril 2017. aastal vastu võetud seadusemuudatused näevad ette alkoholi välireklaami keelustamise ja kellaajalise piirangu pikendamise raadios ja televisioonis kella 21-lt 22-ni. Reklaamis sisalduv teave peab olema senisest minimalistlikum, keskenduma tootele ning olema esitletud positiivset õhkkonda kirjeldamata. Keelatakse ka alkoholireklaam sotsiaalmeedias. Alkohoolsete jookide müümisel karmistuvad nõuded jookide eksponeerimisele ning ostja vanuse tuvastamisele. Et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja illegaalse alkoholimüügiga võitluse tõhustamine, täiendatakse seadust kontrolltehingu õigusega. Tervise- ja tööminister kinnitas uue immuniseerimiskava, millega rahastatakse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist. Tütarlapsi hakatakse vaktsineerima HPV vastu, samuti võetakse kasutusele kuue haigustekitaja (difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit) vastu kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin. Tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine on väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa suuremaid. Uus kava jõustub 2018. aastal.


9

Valitsusele on esitatud HIVi ja AIDSi riiklik tegevuskava 2017–2025. Tegevuskavaga soovitakse HIVi ja AIDSi ennetuse, ravi ja seire alased tegevused kokku leppida, et saavutada uute nakkusjuhtude arvu vähenemine ja nakatunute parem elukvaliteet.

2.1.3 OLULISEMAD HILINENUD TEGEVUSED Valitsus algatas magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, millega oleks maksustud suure suhkru- ja magusainesisaldusega joogid. Seadus võeti Riigikogus vastu, kuid Vabariigi President jättis selle välja kuulutamata. Teist korda pole Riigikogu seda seadust vastu võtnud ning 2018. aasta riigieelarves pole arvestatud selle maksu kehtestamisega.

2.2 ÜHISKONDLIKU HEAOLU JA SIDUSUSE SUURENDAMINE

Foto: Anete Palmik 2.2.1 EESMÄRGI SAAVUTAMISE NÄITAJAD 2.2.1.1 Suhtelise vaesuse määr väheneb 15,5%ni.

Allikas: Statistikaamet Alates 2013. aastast on suhtelise vaesuse määr vähenenud, kuid eesmärgini jõudmiseks marginaalsetest muutustest ei piisa.

21,6 21,3

15,5

10

15

20

25

2014 2015 2019

Suhtelise vaesuse määr (%)


11

2.2.1.2 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal teisest rahvusest inimeste hulgas suureneb vastavalt 38% ja 51%ni.

Allikas: Lõimumismonitooring 2015. ja 2017. a (2016. a monitooringut ei tehtud)

Allikas: Lõimumismonitooring 2015. ja 2017. a (2016. a monitooringut ei tehtud) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 eesmärk on suurendada aastaks 2019 tugeva riigiidentiteediga7 isikute osakaalu teistest rahvustest isikute hulgas 38%ni ning keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu 51%ni. 2017. aasta lõimumismonitooringu andmetel on teisest rahvusest tugeva riigiidentiteedi kandjaid 39% (kasv võrreldes 2015. aastaga 3% võrra) ning keskmise riigiidentiteedi kandjad 47% (sama palju kui 2015. aastal). Seega on valitsuse eesmärk osaliselt täidetud. Tugeva riigiidentiteediga teisest rahvusest inimesi iseloomustab üldjuhul parem eesti keele oskus, kõrgem majandusliku heaolu taju, tugevam seose tajumine Eestiga, parem kohanemine eestikeelses elukeskkonnas, Eesti kodakondsuse omamine ning eestlastega tihedamate kontaktide olemasolu.

7 Teisest rahvusest inimeste tugev riigiidentiteet tähendab seda, et sihtrühm tajub enda ja riigi suhet eelkõige kodaniku ja kodanikuriigi suhtena, mitte aga vähemusrahvuse esindaja ja enamusrahvusele kuuluva riigi suhtena. Eesti teisest rahvusest elanike riigiidentiteet arvutatakse vastajate hinnangutest järgmiste küsimuste kohta: 1) Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate? 2) Tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu; 3) Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid.

36

39 38

34 35 36 37 38 39 40

2015 2017 2019

Tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest isikute hulgas (%)

47 47

51

43

45

47

49

51

53

2015 2017 2019

Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest isikute hulgas (%)


12

2.2.2 ÜLEVAADE 2017. AASTA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST Ebavõrdsuse vähendamise ja majanduse elavdamise eesmärgil kiitis valitsus heaks maksuvaba tulu muudatused. Muudatuse tulemusena on alates 2018. aastast kuni 1200-eurose sissetuleku saajal maksuvaba tulu 500 eurot kuus. Kui inimese keskmine kuine tulu tõuseb üle 1200 euro piiri, väheneb tema maksuvaba tulu iga lisanduva euro kohta 55,5 sendi jagu ning rohkem kui 2100-eurose kuusissetuleku juures tulumaksuvaba miinimum puudub. Sama maksupaketi koosseisus otsustati ära jätta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa vähendamine poole protsendi võrra ning sotsiaalmaksu määraks jäi endiselt 33%. 2018. aastast tõuseb töötasu alammäär 500 eurole, lähtudes Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu 26. oktoobril 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Töötasu alammäära tõus koostoimes tulumaksuvaba miinimumi muudatustega parandab madalapalgaliste inimeste elujärge. Alates 2018. aastast on töötasu alammäär esmakordselt terves ulatuses maksuvaba. Valitsus viis lõpule haldusreformi – senise 213 omavalitsuse asemel jäi pärast kohalike omavalitsuse valimisi alles 79 omavalitsust. Senisest suuremad omavalitsused võimaldavad kodanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Omavalitsuste tulubaasi ja finantsautonoomia suurendamiseks tõsteti kohalikele omavalitsustele mineva tulumaksu osakaalu ja tehti muudatusi tasandusfondi jagamisel – sihtotstarbeliste toetuste järkjägulise kaotamisega luuakse omavalitsustele võimalused oma eelarvega paindlikumalt ümber käia. Kokku on riigieelarve strateegias aastatel 2018–2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot. Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks pensionisüsteemi muutmise ettepanekud, mille peamine eesmärk on tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja solidaarsus ka pikas perspektiivis. Muudatused ei puuduta praeguseid pensionäre ega ka juba kogutud pensioniosakuid. Pensionide solidaarsuse tagamiseks hakkavad inimesed pärast üleminekuperioodi esimesse pensionisambasse koguma töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Töötasu suurusest jääb sõltuma teine pensionisammas, millega liitumine avatakse ka aastatel 1970–1982 sündinutele. Samuti on tulevikus võimalik ise valida pensionile mineku iga, saada pensioni osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival ajal seda taas jätkata. Valitsus leppis kokku eripensionide reformi põhimõtetes, millega pika üleminekuperioodi järel kaotatakse kaitseväelaste, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid. Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. a. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid saavad eripensioni seniste reeglite alusel. Muudatust oli vaja seetõttu, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam. Samuti on olukord muutunud võrreldes varasemaga, mil eripensionid rakendati eesmärgiga kompenseerida riigiteenistujate madalamat palka. 2018. aastal suurendatakse koolilõuna toetust 78 eurosendilt ühe euroni õpilase kohta päevas. See loob senisest paremad võimalused tervisliku koolilõuna pakkumiseks. Teisele lugemisele on jõudnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused hariduslike erivajadustega lastele tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Kavandatavate


13

muudatuste eesmärk on pakkuda igale õpilasele tema individuaalsetest vajadustest lähtuvat tuge, tagada koolidele ja koolipidajatele suurem otsustusõigus ning paindlikumad võimalused õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. 2018. aasta eelarves on kohalikele omavalitsustele eraldatud 6 miljonit eurot lisaraha tugiteenuste jaoks. Hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõudena rahastatakse aastatel 2018–2021 päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumist erihoolekande klientidele; dementsuse diagnoosiga eakatele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamist ja pakkumise laiendamist; esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi katsetamist ja vajaliku kompetentsi arendamist. Lisaks arutab valitsus tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamist täisealise sügava puudega inimese töötavale pereliikmele. Hoolduskoormuse rakkerühma töö tulemusena on valitsusele arutamiseks esitatud poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. 2018. aastast saavad lisaks sügava puudega laste vanematele ja puuduva töövõimega inimestele õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning õppelaenu kustutamise menetlus muutub senisest lihtsamaks ja kiiremaks. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolse täiendava toetussüsteemi raames kehtestati haridus- ja teadusministri määrusega kord, millega toetatakse huvialavaldkondade (muusika, kunst, sport, tants, loodus-täppisteadused ja tehnoloogia, üldkultuur) esindusühinguid. Toetus on mõeldud huvihariduse kvaliteedi parandamiseks, sh metoodikate arendamiseks, koolitusteks, võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. Samuti toetatakse ja nõustatakse kohalike omavalitsuste kaudu elluviidavate huvitegevuste planeerimist Eesti Noorsootöö Keskuse poolt. Määruse ja nõustamisfunktsiooni rakendamiseks on riigieelarves alates 2018. aastast ette nähtud 750 000 eurot. 2018. aastast ei maksa matusetoetust Sotsiaalkindlustusamet, vaid kohalikele omavalitsustele kantakse vahendid matusetoetuse määramiseks arvestusega, et keskmiselt oleks kohalikul omavalitsusel võimalik katta matuse korraldamise kulusid 250 euro ulatuses. Matusetoetust makstakse inimestele omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras ning vahendeid on võimalik kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatud matuste kulude katmiseks. 2017. aasta suvel kehtima hakanud töötingimuste muudatused lihtsustavad alaealisel töökogemuse omandamist ning parandavad tema juurdepääsu tööturule. Töölepingu seadusega muudeti alaealiste töötingimuste käsitlevaid sätteid viisil, mis võimaldab neid tööturul rakendada senisest paindlikumalt, tagades samal ajal alaealiste piisava kaitse töösuhtes. Valitsus toetas tervise- ja tööministri ettepanekuid alaealistele töökogemuse andmise toetamiseks. Riik hakkab noorte lühiajalise töötamise soodustamiseks maksma toetust alaealistele töökogemust pakkunud tööandjatele. Toetust katsetati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest juba 2017. aastal ehk esimesed tööandjad võivad juba tänavu suvel palgatud kuni 16-aastaste alaealiste eest toetust taotleda 2018. aasta jaanuaris. Tervise- ja tööminister esitas valitsusele ettepanekud karjääriteenuste korrastamiseks, eesmärgiga reformida karjääriteenuste pakkumist keskvalitsuse tasandil, tagades sellele


14

tervikliku ja süsteemse juhtimise. Selleks on plaanis ühendada SA Innove Rajaleidja keskuste ja Töötukassa karjäärinõustamise ja -info teenuste osutamine. Valitsusele on esitatud soolise palgalõhe vähendamise ettepanekud. Palgalõhe vähendamise ettepanekud juhivad tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise tõhustamisele, soolise tasakaalu suurendamisele juhtide seas, teadmistepõhisele poliitika kujundamisele avalikus sektoris ning Tööinspektsioonile volituste andmisele järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest tööandja makstavate palkade ja hüvitiste üle avalikus sektoris. Toimetulekutoetuse reegleid muudeti eesmärgiga suurendada toimetulekutoetuse saajate motivatsiooni tööturul osaleda. Täisealiste isikute puhul, kes on kahe järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu saamata, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja sellele järgneval neljal kuul 50% töisest sissetulekust. Seeläbi suureneb tööle mineva toimetulekutoetuse saaja kogusissetulek. Ka ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka kooliõpilaste teenitud töist sissetulekut. Lisaks tuuakse toimetulekutoetuse skeemi sisse täiendavad paindlikkuse võimalused, nt suurendatakse kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust osas, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta. Alates 2018. aastast suureneb toimetulekupiir 140 euroni kuus ning alla 18-aastaste laste tarbimiskaal 1,2ni ning lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel täies ulatuses sissetulekute hulka. Erinevate toimetulekutoetuse reeglite muudatuste rakendamisel suureneb eelarve 2018. aastal kuni 4,1 miljoni euro võrra (kui tööle siirdub 20% toetuse saajatest ning töötamise aeg on 9 kuud). Paindlikele töötamise vormidele on iseloomulikud ebatraditsioonilised tööajad ja töötamiskohad või ebaregulaarne töötegemine ning kõik senised kohustused ja õigused traditsioonilises töösuhtes ei ole uute töövormide puhul otseselt rakendatavad. Välja on kujunenud erinevaid ning mitmetahulisi töö tegemise viise, nt töötajate jagamine, töö jagamine, töö ajutine juhtimine, juhutöö, sh 0-tunni lepingud ja töö väljakutsel, IKT-põhine mobiilne töö, interneti platvormidel põhinev töö jne. Uuenenud töösuhete tingimuste analüüs ja ettepanekud ning paindlike töövormidega seotud sotsiaalsete garantiide teema oli arutlusel valitsuse majandusarengu komisjonis. Analüüsi ja ettepanekute pinnalt jätkuvad läbirääkimised huvirühmadega ning võimalike muudatuste ettevalmistamine. Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis soodustavad ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Töötajate tervisekontrolli korraldus muutub eesmärgipärasemaks ja töötajat kaitstakse senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral. Juhendamise ja väljaõppe kord, samuti esmaabi andmise reeglid muutuvad ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Lisaks tõusevad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral rakendatavad trahvimäärad. Samuti kaovad tööandja ebavajalikud ja halduskoormust tekitavad teavitamiskohustused. 2018. aastal jõustub töövaidluse lahendamise seadus. Uus töövaidluse lahendamise seadus loob ühtse ja nüüdisaegse reeglistiku eesmärgiga lahendada tööalaseid erimeelsusi lihtsamalt, kiiremalt, odavamalt ning ka pooltele selgemalt. Kui kehtiva korra kohaselt lahendatakse vaidlus


15

töövaidluskomisjoni istungil, siis uus seadus näeb ette lisavõimalused töövaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses, lepitusmenetluses ja kompromissi kinnitamisega. Valitsus kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet. Õpet võimaldatakse vabatahtliku lepingu alusel inimestele, kes on seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad kodakondsuse saamise nõuetele. Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta jooksul kuni tasemeni B1, samuti on kokkuleppel tööandjaga võimalik saada tasustamata õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi. Muudatustega parandatakse Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku eesti keele õppe kättesaadavust. Muudatusi jõustava seaduseelnõu valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal. Koostati süvendatud keeleõppe katsetamise programmi kontseptsioon, mille järgi võimaldatakse kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumides pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppes koos süvendatud eesti keele õppega. Haridus- ja Teadusministeerium on välja töötanud ka ettepanekud koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedi parendamiseks. Selleks kavandatakse täiendada õppekava, töötada välja õppematerjale ning uuendada lasteaiaõpetajate esma- ja täiendkoolituse põhimõtteid. Valitsuse eesmärk on parandada eesti keele õppe kvaliteeti nii lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppekeskustes, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja õpetajate täiendkoolituse. Selle aasta 20. septembril võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud eelnõu, millega ratifitseeriti naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon ehk Istanbuli konventsioon. Konventsiooni ratifitseerimisega kohustub riik töötama välja meetmeid, et ennetada naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning abistada ohvreid. Eesti õigussüsteemi täielikuks vastavusse viimiseks konventsioonis nõutuga võttis Riigikogu 2017. aasta juunis vastu valitsuse algatatud eelnõu, millega kriminaliseeriti ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Samuti muutus kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Võeti vastu valitsuse algatatud seadusemuudatused, millega reformitakse alaealiste õigusrikkujate kohtlemist eesmärgiga vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi (Riigikogu võttis eelnõu vastu 2017. aasta novembris). Uus süsteem paneb põhirõhu individuaalsele tööle probleemsete noortega, et nad oma tegude tagajärgedest aru saaks ja kahju heastaks. Kui praegu on alaealistele võimalik väärteomenetluses mõista sama pikk arest kui täiskasvanutele, siis muudatustega vähendatakse aresti maksimumkestust alaealise puhul 30 päevalt kümnele. Aresti asemel soodustatakse teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist. Alaealiste õigusrikkumiste vähendamiseks võttis Riigikogu 2017. aasta sügisel vastu ka valitsuse algatatud eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus suunata abivajav laps sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja kinnise lasteasutuse teenusele. Sellega kaotatakse vähetulemuslik alaealiste komisjonide institutsioon ning luuakse eeldused selleks, et kui õigusrikkumise toime pannud lapse teo taga on suurem abivajadus, saab ta lastekaitsesüsteemist abi samaväärselt teiste abivajavate lastega.


16

Haridus- ja teadusministri eestvedamisel on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, milles esitatakse esmakordselt tervikvisioon programmipõhisest kiusamise ennetusest. Kontseptsioonis on kirjeldatud kiusamisvastased programmid alates lasteaiast kuni gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni ning lasteaiad ja koolid saavad tegevuste kirjelduste hulgast valida omale sobivaimad. Koolikiusamist ennetavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud senisest ligi neli korda enam vahendeid. Valitsuse eesmärk on parandada tasuta esmase õigusabi kättesaadavust. Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga pakub alates sellest aastast Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi ja -nõustamist 15 kohas üle Eesti. Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmine ehk jääb alla 1863 euro. Seni kehtinud õigusabi programmi kohaselt oli riigilt tasuta õigusnõu võimalik saada üksnes vähekindlustatud isikutel, kelle igakuine sissetulek jäi alla ametliku miinimumpalga, ning erandjuhtudel ka suurperede esindajatel. Õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Õigusabi antakse vajaduse korral ka vene ning inglise keeles. Valitsusele on esitatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatusettepanekud. Muudatustega nähakse ette need pensionid tulevikus kaotada. Riigihalduse minister on valitsusele esitanud ettepanekud Ida-Virumaa programmi põhimõtete ning rakendamise kohta. 2.2.3 OLULISEMAD HILINENUD TEGEVUSED Osaliste erimeelsuste tõttu ei ole toimunud valitsuses ettepanekute arutelu kodakondsuse seaduse muutmiseks. Ülesanne on seotud valitsuse eesmärgiga võimaldada taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning kes elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. a, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem või täisealiseks saades laps esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobumiseks. Hilinenud on ettepanekud madala haridustasemega noorte arvu vähendamiseks ja koolikohustuse pikendamiseks 18. eluaastani. Valitsuskabinet on vähemalt keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise tagamise teemat kaks korda arutanud ning arutelud jätkuvad 2018. aasta jaanuaris. Esmatasandi tervisekeskuste toetuse teine voor kuulutatakse välja 2018. aasta alguses Euroopa Komisjoni otsuse viibimise tõttu ning taotlusi menetletakse I poolaasta jooksul.


17

2.3 EESTI VÄLJAVIIMINE MAJANDUSSEISAKUST

Foto: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

2.3.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE NÄITAJAD 2.3.1.1 Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab 79%ni.

Allikas: Eurostat Viimase kümne aastaga on tootlikkus suurenenud (61,3% 2006. a ja 71,3% 2016. a), kuid viimastel aastatel on kasv aeglustunud ja eesmärgist on isegi eemaldutud. Kõrgpunkt (71,6%) saavutati 2014. aastal, kuid hiljem on Eesti võrreldes Euroopa keskmisega tootlikkuse suurendamises pigem maha jäänud. 2019. aastaks seatud eesmärgi saavutamine pole enam realistlik, kuid tasub kindlasti pingutada selle nimel, et mahajäämus soovitust oleks võimalikult väike.

71,3 71,3

79,1

66 68 70 72 74 76 78 80

2015 2016 2019

Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest (%)


18

2.3.1.2 Tööhõive määr vanusegrupis 20–64 aastat püsib vähemalt 2015. a tasemel (75,7%).

Allikas: Statistikaamet 2015. aastal oli 20–64-aastaste vanuserühma hõivemäär 76,1% ning see tõusis 2016. aastal veel pisut. Peagi on ilmselt võimalik saavutada tööhõive näitaja lähiajaloo kõrgeim tase, milleks oli 2008. aastal saavutatud 76,7%. 2.3.2. ÜLEVAADE 2017. AASTA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST Ellu on viidud tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt: maksustatakse äriühingu regulaarseid kasumijaotisi edaspidi 14%-lise tulumaksumääraga, et

soodustada kasumi jaotamist ettevõtetest ja seeläbi aktiveerida majandust; muudeti osalusoptsioonide maksustamise reegleid moel, mis võimaldab ettevõtjatel

nüüdsest paindlikumalt kasutada optsioone töötajate motiveerimiseks ning ettevõttega sidumiseks;

lihtsustati tööandja sõiduauto eratarbeks kasutamise korda; tõkestatakse kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest, maksustades

tagastamatud või pikaajalised laenud. Tulumaks tagastatakse, kui selline laen tagastatakse kahe aasta jooksul selle andmisest arvates.

Väikeettevõtluse maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks loodi ettevõtluskonto kasutamise võimalus. Ettevõtluskontot saab selle rakendumise järel füüsiline isik kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ning kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas. Ettevõtluskonto on lihtne, bürokraatiavaba süsteem, mis on mõeldud inimestele, kes tegelevad ettevõtlusega väikeses mahus. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus, mis loob ettevõtluskonto kasutamiseks tarviliku õigusliku raamistiku, võeti Riigikogus vastu selle aasta juunis. Konto rakendumine on tõenäoline 2018. aasta II poolaastal, kui pankade ja riigi koostöös on loodud vajalikud IT-lahendused. Riigikogu võttis 2017. aasta detsembris vastu valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis lihtsustavad füüsilisest isikust ettevõtjate aruandlust ja loovad neile soodsama maksukeskkonna. FIEde maksukeskkond hakkab enam sarnanema äriühingute keskkonnaga ning FIEdele laieneb enam töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi.

76,2 76,3

75,7

73

74

75

76

77

2015 2016 2019

Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 aastat (%)


19

Valitsus otsustas jätta ära majutusasutuste käibemaksu tõusu 2017. aastal ning diislikütuse aktsiisi tõusu 2018. aastal. Majutusasutuste käibemaksumäär säilitati 9% tasemel ning sellega soodustatakse turismisektori konkurentsivõimet. Otsustati ka alkoholiaktsiisi tõsta 2018. aastal planeeritust kaks korda vähem. Ellu on viidud valitsusliidu aluspõhimõte, mille kohaselt hinnatakse edaspidi riigieelarve tasakaalureeglit mitme aasta keskmisena ja varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5% ulatuses SKPst. See annab võimaluse paindlikumalt reageerida majandustsüklitest tulenevatele muutustele ja toetada majanduskasvu tasakaalustatud investeerimise kaudu. Riigiettevõtete juhtimise parandamiseks ning depolitiseerimiseks loodi nimetamiskomitee, mis hakkab nimetama riigi äriühingute nõukogude liikmeid. Võeti suund, et teatud kriteeriumidele vastavad riigi äriühingud peavad kohaldama info avaldamisel börsiettevõtete praktikat. Vastu on võetud ka valitsuse algatatud riigivaraseaduse muudatused, mis puudutavad riigiettevõtete sponsorluse teemat. Uue korra järgi võivad riigi osalusega äriühingud toetada vaid oma valdkonna teadus- ja arendustegevust. Valitsusel on kavas Eesti konkurentsivõimet ja kaitsevõimet edendada investeeringutega mahus 315 miljonit eurot (sh investeeringud transporditaristusse, elamufondi, Linnahalli renoveerimisse, lairiba ühendusse ja riigikaitse valdkonda). Valitsus lähtub investeeringute tegemisel rahandusministri välja pakutud riigi strateegiliste investeeringute programmi põhimõtetest ja valikukriteeriumidest. Sealjuures otsustas valitsus renoveerida Linnahalli nüüdisaegseks messi- ja näitusekeskuseks. Konverentsikeskuse rajamise tulemusena lisandub aastas 18 000 välisturisti ja koos sellega ca 13,6 miljonit eurot turismitulu. Luuakse kuni 1074 uut töökohta, mis toob kaasa ca 5,38 miljonit eurot maksutulu. Valitsus on kutsunud ellu majandusarengu komisjoni, et kiirendada Eesti majandusarengut puudutavate ja riigi konkurentsivõimet suurendavate ettepanekute arutelu ja elluviimist. Majandusarengu komisjonis kiideti heaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ellu kutsutud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori arenguprogramm, mille peamiseks fookuseks on IKT-sektori tööjõupuuduse leevendamine, e-residentsuse programmi arendamine ja Eesti majanduse tootlikkuse suurendamine tööstuse ja ehituse digipöörde alustamisega. Kolmeaastase programmi eelarve on 28 miljonit eurot. Digitaalse lõhe vähendamiseks linna ja maapiirkondade vahel valmis kiire interneti lõppühenduste („viimase miili“) rajamise analüüs, soovitustega riigipoolseks sekkumiseks kõikjal Eestis lairibaühenduse lõpptarbijatele kättesaadavuse parandamise nimel. Valitsus arutas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastavaid ettepanekuid veebruaris ja novembris. Analüüsi tulemuste põhjal töötas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välja meetme lairiba juurdepääsuvõrkude ehitamise toetamiseks. Toetusmeede avaneb järgmise aasta alguses ning kokku investeerib riik aastatel 2018–2019 lõppühenduste rajamise hoogustamiseks 20 miljonit eurot seemnekapitali.


20

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri otsusega avati 5. jaanuaril eraldi suurinvestori meede, mis aitab kaasa investeeringute suurendamisele Eesti ettevõtetesse. Meetme eelarve on 3 miljonit eurot aastas. Valitsuse majandusarengu komisjon arutas detsembris äridiplomaatia strateegiat, mis keskendub riigi tegevustele väliskapitali toomisel Eestisse ja Eesti ettevõtete toetamisele väljaspool Eesti piire. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kinnitab majandusarengu komisjoni ettepanekutest lähtuva strateegia eeldatavalt detsembri lõpus. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister on valitsusele esitanud tööstuspoliitika rohelise raamatu. Tööstuspoliitika roheline raamat seab eesmärgiks tööstuse konkurentsivõime kiire suurendamise, mis väljendub töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvus praeguselt 54%-lt EL28 keskmiseni aastaks 2030. Loodud on kaks uut meedet turismi arendamiseks. Juba aasta alguses allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister väikesadamate võrgustiku väljaarendamise meetme käskkirja, mille kohaselt toetab riik viie miljoni euroga 25 väikesadama arendamist. Sügisel avatud meetme eesmärgiks on Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Turismiettevõtete lisandväärtuse suurendamiseks ja kogu sektori konkurentsivõime parandamiseks pakutakse turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetust. Loodud on pereturismi atraktsioonide toetusmeede, mille kaudu rahastatakse seitset kõige tugevama potentsiaaliga pereatraktsiooni, mis kokku plaanivad luua Eestis 100 uut töökohta ja meelitada Eestit aasta ringi külastama täiendavalt 270 000 turisti. Majandusarengu komisjon kiitis septembris heaks välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017–2020 põhisuunad, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eesti jätkusuutlikule majandusarengule välisriikide või seal elavate Eesti spetsialistide kaasamise kaudu. 2018. aastal suurenevad riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes käesoleva aastaga 14,9 miljoni euro võrra, mis on samm teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise vallas seatud eesmärgi (riigi TA kulud moodustavad 1% SKTst) ja laiemalt majanduse teadmistemahukuse suunas. Sellest summast suunatakse 10 miljonit TA asutuse baasfinantseerimisse, et saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise parem tasakaal. Kuigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse 2018. aastal suurenevad, jääb saavutamata eesmärk viia teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht 1%ni SKTst. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes kasvavad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78%ni SKPst 2017. aastal ja 0,81%ni 2018. aastal. Alustati ettevalmistusi Eesti liitumiseks Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), mida toetas märtsis oma otsusega ka teadus- ja arendusnõukogu. Parandamaks Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu tootjatega, otsustas valitsus suurendada põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses. Kokku makstakse 2017. aastal üleminekutoetusteks 19,3 miljonit eurot (2018. aastal makstakse üleminekutoetusteks 18,4 miljonit ning 2019. aastal 16,9 miljonit eurot).


21

Mahemajandussektori muutmiseks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks ning Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise ärakasutamiseks hakati välja töötama mahemajanduse tervikprogrammi, mis muudab mahemajandusega seonduva asjaajamise lihtsamaks ja koordineeritumaks ning aitab kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile. Lisaks on valitsus arutanud maaeluministri ettepanekuid toidukaupade ekspordi edendamiseks ning põllumajandustootjate võimekuse kasvuks toiduainete tarneahelas. Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud ettevõtete võrkudega liitumise programmi alused. Programmi on avatud alates 2017. aasta juunist eesmärgiga leevendada ettevõtjate kitsaskohti taristuühenduste loomisel või nende võimsuse suurendamisel. Sellega soodustatakse uusi investeeringuid, toetatakse ettevõtlusega alustamist ning kaudsemalt soodustatakse tasakaalustatud regionaalset arengut. Energiamahukate ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks ning investeeringute soodustamiseks otsustas valitsus oma kabinetinõupidamisel vähendada elektriaktsiisi määra Euroopa Liidus lubatud miinimumini. Rahandusministeerium on vastavad seaduse muudatused ette valmistanud ja novembris kooskõlastusringile saatnud. Transpordivaldkonnas allkirjastasid Balti riikide peaministrid Rail Balticu rajamise leppe, mis sisaldab raudtee rajamise tähtaegu, marsruuti ning mitmeid tehnilisi detaile. Kevadel leppis valitsus kokku suuremahuliste transpordi taristuinvesteeringute plaanis, mis aitab kaasa Eesti piirkondlikule arengule. Plaan näeb ette Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Narva vahel transporditaristu kvaliteedi parandamise nii raudteel kui ka maanteel. Samuti tehakse investeeringuid regionaalsete lennujaamade, transiitteede ja Haapsalu raudtee arendamiseks. Aastatel 2018–2020 investeerib valitsus transporditaristusse täiendavalt 135 miljonit eurot. Majandus- ja taristuminister kinnitas oktoobris kohalike teede investeeringutoetuse määruse, mille alusel eraldatakse omavalitsustele kahe aasta jooksul 15 miljonit eurot. Transiitteede programmi eesmärk on toetada omavalitsusi, kelle teede lõikudel on täiendav olulise mõjuga liikluskoormus lisaks kohalikule liiklusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmistanud ette üleminekut tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemile ja loonud selleks vajalikke ühistranspordikeskusi. Valitsus toetas majandus- ja taristuministri esitatud ettepanekuid laevandussektori konkurentsivõime suurendamiseks ja Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku tekkeks ning andis ülesande reeglid ministeeriumide koostöös täpsemalt välja töötada. Novembris andis valitsus heakskiidu Tallinna Sadama aktsiate Tallinna börsile viimiseks, et suurendada ettevõtte väärtust ja luua investeerimisvõimalusi Eesti inimestele ja pensionifondidele. Samuti tegi valitsus põhimõttelise otsuse AS Eesti Teed võõrandamiseks, tehes majandus- ja taristuministrile ülesandeks esitada valitsusele korralduse eelnõu AS Eesti Teed aktsiate müügi kohta 2018. aasta kevadel.


22

Valitsus kiitis novembris heaks ning esitas Riigikogule vedelkütuseid puudutava seadusemuudatuse, mille peamine eesmärk on suurendada kütuseturul ausat konkurentsi ja vähendada maksupettusi. Riigieelarve seisukohalt aitab maksupettuste vähendamine kaasa maksulaekumiste suurenemisele kütusesektorist. Eelnõuga muudetakse kütuse müüjate tagatisi. Maksupettuste ennetamiseks võetakse edaspidi kasutusele kaks reaalajas toimivat andmekogu, kus hakkavad kajastuma kõik andmed kütuse müügitehingute ja laovarude kohta. Alates järgmisest aastast kehtib üle 3,5-tonnise täismassiga veoautodele avalikel teedel ajapõhine teekasutustasu. Teekasutustasu sõltub veoauto ja selle haagise täismassi ja telgede arvu summast ning veoauto heitgaasiklassist. Seetõttu on teekasutustasu rakendamise kaasnevaks mõjuks nihkumine vähem saastavate veoautode suunas. Laekuvat tulu kasutatakse taristuinvesteeringute tegemiseks. Valitsus kinnitas oktoobris Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030, mille eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Määrati kindlaks tegevuskava Eesti ja teiste Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Euroopa sünkroonalasse. Sünkroniseerimine peab garanteerima suure varustuskindluse ja -sõltumatuse, kindlustama elektrituru toimimise ja tagama madalaimad kulud tarbijale. Seetõttu telliti lisauuringud, mis aitavad Balti riikidel jõuda 2018. aasta suvel otsusele sünkroniseerimise lahenduses. Lepiti kokku ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamise põhimõtted ja toetuse andmise tingimused. Eesmärk on tagada mobiilsele tööjõule vajalike nüüdisaegsete üürieluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked. Samuti parandatakse kohalike omavalitsuste võimet tagada elamispindu sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud leibkondadele. Meetmega parandatakse omavalitsuste võimet investeerida elamumajandusse ja elukeskkonda. Lisaks eluruumide kättesaadavusele paraneb elamufondi seisukord ja energiatõhusus üle Eesti ning sellest tulenevalt suureneb ääremaastuvate piirkondade ettevõtlus- ja majanduskeskkonna konkurentsivõime. Valitsus jätkab nullbürokraatia programmi elluviimist, millega vaadatakse kriitiliselt üle ja vähendatakse ettevõtjatele riigiga suhtlemisel tekkiv bürokraatia (aruandluskoormus, infokohustused), tuginedes ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide endi esitatud üle 200 ettepanekule. Muu hulgas on tänu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisele töökeskkonnanõuded tööandja jaoks lihtsamini ning väiksemate kuludega rakendatavad. Täiendavalt lihtsustati programmi raames ettevõtjatele seadustes kehtestatud erinõudeid neljas valdkonnas (lõhkematerjaliseadus, ühistranspordiseadus, jäätmeseadus, metsaseadus). 2.3.3 OLULISEMAD HILINENUD TEGEVUSED


23

Suvel kiitis valitsus heaks põhimõtted regionaalse raudteevõrgu arendamise kava koostamiseks. Majandus- ja taristuminister esitab kava valitsusele heakskiitmiseks 2018. aasta teises kvartalis, et kava finantsplaan viia kooskõlla uue riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2019–2022. Enefit Taastuvenergia ettevõtte aktsiate börsile viimine on viibinud taastuvenergia arendusi puudutavate kohtuvaidluste tõttu. Novembris otsustas valitsuskabinet pikendada praegu kehtivaid põlevkivi hinnastamise reegleid 2019. aastani. Põlevkivi uus hinnastamismudel on veel väljatöötamisel ja vastav eelnõu on plaanis esitada hiljemalt 2018. aasta mais. Lisaks otsustas valitsuskabinet asuda korrastama kehtivaid põlevkivi jaotuse reegleid, mis on eelduseks uuele hinnastamismudelile. Valitsus andis ülesande analüüsida ka teiste riigile kuuluvate maavarade jaotamise ja hinnastamise reeglite toimimist koos ettepanekute esitamisega hiljemalt 2018. aasta jooksul.


24

2.4 RIIKLIKU JULGEOLEKU HOIDMINE JA TUGEVDAMINE

Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, Eesti peaminister Jüri Ratas ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron Tapa sõjaväelinnakus 29.9.2017. Foto: Marko Mumm / valitsuse kommunikatsioonibüroo 2.4.1 EESMÄRGI SAAVUTAMISE NÄITAJA 2.4.1.1 Sõjalise kaitse kulud moodustavad SKPst 2%, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu.

Allikas: Kaitseministeerium Kaitsekulude planeeritud tase8 on olnud 2% SKPst või üle selle alates 2012. aastast. 2018. aasta kaitse-eelarve koosneb iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks eraldatud 2% SKPst, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud kulud ja investeeringud ning esmakordselt

8 Planeeritud kaitsekulude protsent SKPst võtab aluseks järgmise aasta majandusprognoosi, mistõttu võib prognoositust suurema majanduskasvu korral aasta tegelik kaitsekulude protsent planeeritust erineda.

2,13 2,09

2,14

2,00

1,90

2,00

2,10

2,20

2,30

2016 2017 2018 2019

Planeeritud kaitsekulude osakaal SKPst koos vastuvõtja riigi ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kuluga

≥


25

ka riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid (aastatek 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot). NATO metoodika järgi moodustab 2018. a kaitsekulude osakaal 2,14% SKPst ehk 524 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos. Sellele lisanduvad NATO-lt laekuvad välisvahendid. 2017. aastal eraldati lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks ettenähtud 2%-le Kaitseministeeriumile liitlastega seonduvateks kuludeks, sh taristu ehituseks 30 miljonit eurot ja liitlaste kohalolekuks 8,4 miljonit eurot. Sõjalise kaitse kulude säilitamine vähemalt 2% tasemel, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu, on ette nähtud ka riigi eelarvestrateegias aastateks 2018–2021. 2.4.2. ÜLEVAADE 2017. AASTA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST Muutunud julgeolekukeskkonna tõttu otsustati NATO tippkohtumisel Varssavis 2016. aasta juulis saata osana tugevdatud NATO heidutus- ja kaitsehoiakust Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola NATO pataljoni lahingugrupid (st üks pataljon riigi kohta). 2017. aasta aprillis jõudis Eestisse NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupp, kuhu kuulub üle 800 Ühendkuningriigi kaitseväelase ning 300 Prantsusmaa kaitseväelast. Prantsusmaa allüksuse vahetab 2018. aastal välja Taani, kes panustab ligikaudu 200 sõduriga. Lisaks panustab lahingugruppi ühe esindajaga Island. NATO paigutas oma lahingugrupi Eestisse heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil, et tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja kogu alliansi julgeolekut. Vajaduse korral on lahingugrupp valmis kaitsma koos Kaitseväe ja Kaitseliiduga Eestit sõjalise rünnaku vastu. NATO eelpaigutatud pataljoni lahingugrupp (kokku ca 1200 kaitseväelast) tegutseb integreeritult Tapal asuva 1. jalaväebrigaadiga. Ühiselt on läbitud erinevaid õppuseid, mille kaudu on suurendatud koostegutsemisvõimet. Lisaks liitlaste kohalolu loomisele on NATO astunud ka teisi samme meie regiooni julgeoleku tugevdamiseks (näiteks tugevdatud õhuturbega jätkamine Ämarist, enamate õppuste läbiviimine, sõjalise juhtimisstruktuuri tugevdamine). Oktoobris avati Tapa kaitseväelinnaku laiendus, mis on viimase aastakümne üks suuremaid ja komplekssemaid kaitseotstarbelisi ehitusi Eestis. Valminud ehitiste hulka kuuluvad 20 hoonet, sealhulgas kolm 300-kohalist kasarmut, toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid, teenindavad hooned ja rajatised. Ehitustööd läksid maksma 43 miljonit eurot. Praegu on Tapa kaitseväelinnakus kokku kaheksa kasarmut, neist kolme kasutavad liitlasüksused. Ehitus Tapal jätkub ning 2018. aasta lõpuks valmivad seal veel kaks kasarmut ning toetusrajatised tehnika hoolduseks ja väljaõppeks. Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Eesti julgeolekupoliitika alused, mis sõnastab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgi, põhimõtted ja pikaajalised tegevussuunad. Põhialuste järgi põhineb Eesti julgeolekupoliitika avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. Sestap nähakse Eesti julgeolekupoliitika seisukohalt olulisena kõigi järgmiste valdkondade arendamist: diplomaatia, sõjaline kaitse, turvalisus ja põhiseadusliku olukorra kaitse, konfliktiennetus ja kriisiohje, majandusjulgeolek, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus ning ühiskonna kerksus ehk vastupanuvõime ja sidusus. Vähemalt kahel korral nelja-aastase tsükli jooksul teeb Eesti julgeolekupoliitika alustes püstitatud eesmärkide saavutamisest Riigikogule ettekande peaminister.


26

Juunis kiitis valitsus heaks riigikaitse arengukava 2017–2026. Riigikaitse arengukava kirjeldab riigikaitse laiast käsitusest lähtuvalt riigi kaitsmiseks vajalikke järgmise kümne aasta riigi võimalustega kooskõlas olevaid mittesõjalisi ja sõjalisi võimearendusi ning eesmärke järgmises kuues riigikaitse tegevussuunas: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus, sisejulgeolek, strateegiline kommunikatsioon, rahvusvaheline tegevus ning riigi ja ühiskonna toimepidevus. Kui sõjalise kaitse puhul on lähtutud eeldusest, et kaitsekulude suuruseks on igal aastal vähemalt 2% SKPst, millele lisanduvad liitlaste kohaloleku suurendamisega seotud kulud ja riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid, siis mittesõjaliste võimearenduste kogumaksumus on aastatel 2017–2021 ligikaudu 47 miljonit eurot. Sellega arendatakse näiteks sisejulgeoleku üksuste kiirreageerimise võimet, riigi strateegilist olukorrateadlikkust, Eesti välisesinduste turvalisust, kiirabi välijuhtimise võimet ja riigi strateegilist kommunikatsiooni. Samuti investeeritakse elutähtsate teenuste toimepidevusse. Valitsus leppis kokku riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes ning otsustas riigikaitseinvesteeringute programmi vahenditest (60 miljonit eurot) täiendada aastatel 2018–2020 laskemoonavarusid. Riigikaitseinvesteeringute programmi vahendeid kasutatakse pikaajalistes kaitsevaldkonna arenguplaanides kajastatud vajalike ja jõukohaste sõjaliste võimete väljaarendamise kiirendamiseks. Programmi vahendid on lisaks NATOs kokkulepitud minimaalsele kaitsekulutuste baastasemele 2% SKPst ning liitlaste vastuvõtuga seotud kulutustele. 23. veebruaril allkirjastas kaitseminister Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–2021, mis kirjeldab detailsemalt riigikaitse arengukavast 2017–2026 lähtuvaid sõjalise kaitse arengueesmärke. Arengukavaga arendatakse edasi soomusmanöövervõimet, täpsustatakse küberväejuhatuse loomise ajaraami ja vahetatakse välja käsitulirelvad. Samuti suurendatakse ajateenijate arvu ning pööratakse senisest rohkem tähelepanu naissoost ajateenijate arvule ning noorte kaitsetahtele. Valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada ajateenijate arvu. Kaitseminister suurendas tänavust ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu 75 võrra, eesmärgiga alustada taas Scoutspataljonis ajateenijate väljaõpet. Samuti kinnitas kaitseminister määruse, millega antakse naistele võimalus asuda 2017. aasta suvest vabatahtlikult ajateenistusse kõikides Kaitseväe väeosades, kus õpetatakse välja ajateenijaid. Siiani piirdus valik kahe väeosaga. Valitsus kiitis heaks ka põhimõttelised muudatused kaitseväeteenistusse kutsumise tõhustamiseks. Selleks otsustati korrastada arstlike komisjonide tööpraktikat ja töötada välja lihtsustatud ja läbipaistvamad tervisenõuded, ajateenistuskutse kättetoimetamine muudetakse esmajoones elektrooniliseks ning seda isiku eelneva nõusolekuta ning samuti kaalutakse lisapiirangute kehtestamist kaitseväeteenistuskohustusest kõrvalehoidjatele. Määruse, millega tõhustatakse kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamist ning vähendatakse tervislikel ettekäänetel ajateenistusest kõrvalehoidmist, kiitis valitsus heaks 14. detsembril 2017. aastal. Valitsuse koalitsioonileppe järgi jätkab Eesti osalemist oma liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides. Novembris kiitis valitsus heaks ning esitas Riigikogule eelnõud Kaitseväe missioonide pikendamiseks rahvusvahelistel missioonidel (Riigikogu võttis eelnõud vastu 14. detsembril 2017. aastal). Valitsuse ettepaneku kohaselt jätkab Eesti järgmisel aastal panustamist üheksasse operatsiooni kokku kuni 106 tegevväelasega. 14.


27

detsembril 2017. aastal kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldab panustada täiendavalt kuni 40 tegevväelasega NATO juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis. Lisaks on kavas panustada kuni 200 tegevväelasega NATO reageerimisjõudude ja esmakordselt ka kuni 20 tegevväelasega Ühendkuningriigi juhitava Ühendekspeditsiooniväe valmidusse. Mõlema puhul paiknevad tegevväelased valmiduse ajal Eestis. Kevadel kinnitas siseminister tegevuskavad piirkonnapolitsei võrgustiku tugevdamiseks, politsei kiirreageerimisvõime suurendamiseks, päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika ajakohastamiseks. Valitsus eraldas aastateks 2018–2020 politsei kiirreageerimisvõime suurendamiseks 11,7 miljonit eurot, piirkonnapolitseinike arvu suurendamiseks 4,6 miljonit eurot, päästjate ja demineerijate varustuse soetamiseks täiendavalt 6 miljonit eurot ning vabatahtlike päästekomandode toetuseks 1,5 miljonit eurot. Tegevuskavades kirjeldatakse täpsemaid tegevusi eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks, muu hulgas suurendatakse piirkonnapolitseinike arvu 45 võrra ja suurendatakse kiirreageerijate arvu Eesti regioonides. 2018. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt suureneb järgmisel aastal siseturvalisuse töötajate, sealhulgas politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike palgafond üle 4 protsendi. Ajavahemikul 2018–2020 vahetatakse siseturvalisuse valdkonnas välja ligi 1000 sõidukit. Selleks eraldati 2018. aasta eelarvesse lisavahendeid 2 miljonit eurot. Siseminister kinnitas tegevuskavad siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arendamiseks, mis määravad kindlaks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile eraldatud vahendid ja otstarbe vabatahtliku maa- ja merepääste arendamiseks aastatel 2018–2021. Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamiseks otsustas valitsus riigi eelarvestrateegias 2018–2021 suurendada Eesti välisteenistusele antavat ressurssi, sealhulgas diplomaatide lähetamiseks NATO ja EL uutesse oivakeskustesse Vilniuses ja Helsingis. Täiendavalt tugevdati saatkondi Ateenas, Lissabonis, Bukarestis ja Prahas, kuhu saadeti lisadiplomaadid, ja peakonsulaati Peterburis. Valitsus otsustas liituda Soomes asutatava Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskusega, et arendada oma võimeid, kerksust ja valmidust tänapäevases hübriidses ohukeskkonnas toime tulemiseks. Sellega sai Eestist Euroopa hübriidohtude vastase keskuse asutajaliige. Eesti riigile oluliste riiklike andmekogude varundamiseks allkirjastas peaminister 20. juunil 2017. a Luksemburgi peaministriga kokkuleppe maailma esimese andmesaatkonna rajamiseks. Andmesaatkond peaks tööle hakkama 2018. aasta keskpaigas ning selle eesmärk on tagada Eestile oluliste infosüsteemide ja andmete varundatus. 2. jaanuaril avati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Uus keskus koondab ühtse juhtimise alla Kaitseministeeriumi, tema allasutuste ja Kaitseväe hanked ning taristuprojektid. Kaitsevaldkonna hangete ja taristu alase oskusteabe koondamine vabastab Kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest, muudab kogu hankeprotsessi läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning aitab ühtlustada ja parandada hangete kvaliteeti.


28

Sügisel lõpetas tegevuse Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti koostöös ellukutsutud kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühm, mis töötas välja kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni ja rakendusplaani aastateks 2017–2026. Kontseptsioon kirjeldab olulisemaid arendustegevusi ja eesmärke tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse parandamiseks. Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteete oli turvalisem ja kaitstud Euroopa. Novembris allkirjastasid 23 Euroopa Liidu liikmesriiki Brüsselis ühise tahteavalduse alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) loomiseks, mis viib Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsekoostöö uuele tasemele. Eesti aitas eesistujana Euroopa kaitsekoostööd algatada ning on olnud selle üks olulisemaid eestvedajaid. Sealjuures kohustuvad kaitsekoostöös osalevad liikmesriigid Eestile olulise eesmärgina lihtsustama sõjalise varustuse ja üksuste transporti Euroopas. Veebruaris toimunud valitsuskabineti nõupidamisel kiitis valitsus heaks Eesti eesmärgid suhtluses Ameerika Ühendriikidega. Poliitilisel tasandil ei ole tõenäoliselt olnud ühegi administratsiooniga nii tihedat suhtlust kui praegu. Heade suhete kinnituseks toimusid arvukad vastastikused visiidid. 31. juulil oli Eestis kahepäevasel visiidil USA asepresident Mike Pence. Samuti külastas Eestit üle kümne USA Kongressi liikme eesotsas Esindajatekoja spiikri Paul Ryani ja Esindajatekoja välissuhete komisjoni esimehe Edward Royce’iga. Valitsus otsustas eraldada lisaraha poliitikadiplomaadi (küberjulgeolek, suhted mõttekodade ja Kongressi mõlema kojaga) lähetamiseks Eesti saatkonda Washington D.Cs alates 2018. aasta jaanuarist. Aasta alguses allkirjastasid Eesti kaitseminister ning USA suursaadik Eestis kaitsekoostööleppe Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Lepe hakkab reguleerima Eestis viibivate USA kaitseväelaste, nende pereliikmete ja lepinglaste õiguslikku staatust. Leppe sõlmimine on suure tähtsusega Eesti ja Ameerika Ühendriikide pikaajalise kaitsekoostöö kindlustamisel. Valitsus toetas justiitsministri ettepanekuid väärteomenetluse reformiks, mis võimaldab tulevikus inimesi vähem trahvida ning paremini mõjutada ohtlike väärtegude toimepanijaid. Muudatusega on plaanis vähendada karistatavate süütegude hulka, näiteks võivad politseinikud tulevikus teatud juhtudel piirduda suulise hoiatusega ning loobuda vähemohtlike süütegude karistusregistrisse kandmisest. Samuti on plaanis trahvida vähem alaealisi. Inimestele, kes panevad toime ohtlikumaid väärtegusid nagu suur kiiruseületamine või joobes juhtimine, on plaanis kehtestada sissetulekupõhised trahvid. Valitsus otsustas rajada Narva Sisekaitseakadeemia Narva kolledži, kus hakatakse korraldama kadettide väljaõpet ja praktikat, täiendõpet ning sisekaitselist eelkoolitust. Uude kompleksi tulevad õppe- ja tööruumid, majutuskohad ning treening- ja spordiruumid. Sisekaitseakadeemia Narva kolledžiga luuakse Narva 20 uut töökohta. Kolledži ehituse kogukulu on hinnanguliselt 12,8 miljonit eurot. Novembris kuulutati välja uue õppekeskuse arhitektuuriline lahendus. Narva, aadressile Kerese tänav 14 kerkiv õppekompleks valmib 2020. aastal. Jätkunud on ettevalmistused idapiiri väljaehitamiseks. Eesmärgiks on välja ehitada Euroopa moodsaim, 100% tehnilise valvega kaetud riigipiir, mis oleks Euroopa Liidu ja NATO välispiirile vääriline. Piirijoone tähistamine Võru- ja Põlvamaal on lõpuni viidud, kokku on paigaldatud 567 piiriposti. Narva veehoidla ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirirežiimi ala on tähistatud. Piiriribaks vajalikke maid on omandatud 79 notariaalse tehinguga kokku 105 kinnistut.


29

Maismaapiirile ja piiriveekogudele paigaldati hoiatusmärgid, mis aitavad ennetada teadmatusest toimepandavaid ebaseaduslikke piiriületusi. Justiitsminister on valitsusele esitanud usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse usaldusväärsuse tagamiseks avaliku võimu ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise kord. Eelnõu eesmärk on vähendada avaliku võimu ülesannete täitmisel õigusrikkumiste ja muude kuritarvituste toimepanemise riski. 2.4.3 OLULISEMAD HILINENUD TEGEVUSED Kaitseministeerium on valmistanud ette eelnõu, millega luuakse võimalus Eestis paiknevatel ettevõtetel käidelda ja toota sõjarelvi ning laskemoona. Plaanitav muudatus lubaks ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teiselt poolt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit. Kuna enne Riigikogule esitamist peab eelnõu läbima Euroopa Komisjoni poolse hindamise, saab valitsus eelnõu Riigikogule esitada kõige varem 2018. aasta I kvartali lõpus. Valitsus kiitis sel aastal heaks põhimõttelised muudatused kaitseväeteenistusse kutsumise tõhustamiseks, kuid vastav seaduseelnõu esitatakse valitsusele 2018. aasta alguses.


30

3. OLULISEMAD TEGEVUSED TEISTES VALDKONDADES

3.1 DEMOKRAATIA, RIIGIVALITSEMINE, KODANIKUÜHISKOND Mais kinnitas valitsus riigireformi tegevuskava, mille tegevused aitavad kaasa tasakaalukamale, tõhusamale ja avatumale riigivalitsemisele. Pealinna ja ülejäänud Eesti keskuste majanduslike ja regionaalsete erinevuste tasakaalustamiseks:

otsustati 1000 töökoha pealinnast piirkondadesse viimine. otsustas valitsus lõpetada maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018. a. Maavalitsuste

ülesannete hulk on järjekindlalt vähenenud, järele jäänud ülesanded jagati ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste või nende liitude vahel, andes ülesanded võimalikult madalale otstarbekale tasandile.

alustati riigimajade loomise tegevus- ja ajakava elluviimisega, mh kasutatakse riigimajade loomiseks vabanevaid maavalitsuse hooneid. Riigimajana käsitatakse riigi pakutavate avalike teenuste paketti, mis on paigutatud klientide (Eesti elanikud ja ettevõtjad) huvidest lähtuvalt võimalikult soodsasse asukohta eelkõige maakonnakeskustes. Juunis lepiti kokku otseste avalike teenuste pakkumise ja arendamise aluspõhimõtted, riigimaja toimemudel ning riigimajas pakutavate teenuste pakett. Detsembriks arutatakse teenuste pakette kõikide maakonnakeskuste puhul.

Riiklike ülesannete tõhustamiseks:

vaadati üle mitmete riigiasutuste ja riigi loodud organisatsioonide ülesanded ning tõhustati nende juhtimist. Muu hulgas ühendati tugifunktsioonid ministeeriumide ühishoones, analüüsiti põllumajandusvaldkonna asutuste võimalikku ümberstruktureerimist ja alustati riiklike laborite optimeerimise analüüsiga, alustati muuseumide ühishoidla kompetentsikeskusena (hoidlateenused, restaureerimine, konserveerimine, digiteerimine) rajamise idee analüüsimisega, alustati Tehnilise Järelevalve Ameti ning Tarbijakaitseameti võimaliku ühendamise analüüsiga;

võeti vastu teenuste korraldamise ja teabehalduse määrus, millega edendatakse oluliste avalike e-teenuste pakkumist. Määrus sätestab otseste avalike teenuste osutamise, arendamise ja mõõtmise põhimõtted ja korralduse, et edendada e-teenuste kvaliteeti kõikjal Eesti riigisektoris. Lisaks paneb määrus aluse teabehalduse terviklikumale arengule;

otsustati üle minna konsolideeritud riiginõuete haldamisele. Riiginõuete all mõistetakse kõiki sundtäidetavaid riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud tasumisele kuuluvaid või karistuseks määratud rahalisi kohustusi. Riiginõuete konsolideerimine aitab viia nõuete haldamise ja sissenõudmise ühtsetele õiguslikele alustele ja tagada protsessi kuluefektiivsust;

riigireformi elluviimise kontekstis on oluline järjepidevalt analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust ning lihtsustada ja optimeerida töö- ning teenusprotsesse, sh


31

muuta ettevõtjate suhtlemine riigiga võimalikult vähe koormavaks. Selleks võttis valitsus töösse ettepanekud avaliku sektori bürokraatia vähendamiseks ja jätkas bürokraatia vähendamise ettepanekute elluviimist;

kiideti heaks suuremat paindlikkust võimaldav Vabariigi Valitsuse ja halduskorralduse seaduste eelnõude kontseptsioon. Lepiti kokku seaduse muutmise lähtekohtades, mh on kavas suurendada peaministri rolli valdkonnaüleste küsimuste lahendamisel, jätta Vabariigi Valitsusele rohkem pädevust oma struktuuri ümberkorraldamisel, korrastada ministeeriumide juhtimist, suurendada riigi ja erasektori koostööd ning haldusesisest koostööd.

Eesti elanike paremaks kaasamiseks otsustusprotsessidesse nii kohalikul kui ka keskvõimu tasandil:

analüüsiti võimalusi presidendivalimiste süsteemi muutmiseks; arutati võimalusi rahvaalgatuse laiendamiseks ning alustati dialoogi Riigikoguga nende

ettepanekute rakendamiseks; toetati avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekuid

riigivalitsemise uuendusmeelsemaks ja kodanikukesksemaks muutmisel. Kodanikukesksemate avalike teenuste pakkumiseks luuakse avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul ühendministeeriumisse innovatsioonilabor, antakse ametnikele praktilised oskused teenusedisaini tööriistade kasutamiseks ja kaasatakse ettevõtteid ühiskondlike probleemide lahendamisse;

riigieelarve seaduse muudatustega loodi alus selle suuremaks läbipaistvuseks ning algatati ettevõtlus- ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava koostamine.

3.2 HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA 2017. aasta jaanuarist tõusis õpetajate töötasu alammäär 958 eurolt 1000 euroni ja septembrist 1050 euroni. 2018. aastaks on kokku lepitud tõus 1150 euroni. Õpetajate keskmine palk peaks 2017. aasta lõpuks jõudma 1300 euroni ja 2018. aastal vähemalt 1380 euroni. 2019. aastaks on võetud eesmärgiks, et õpetajate keskmine palk jõuaks 120%ni Eesti keskmisest palgast. Valitsus motiveerib riigieelarvelise lisarahaga kohalikke omavalitsusi tõstma ka lasteaiaõpetajate palku. Kui 2017. aasta alguses olid lasteaiaõpetajate sissetulekud piirkonniti väga erinevad, alates 520 eurost kuni 1087 euroni, siis alates 1. septembrist on kõik Eesti omavalitsused tõstnud lasteaiaõpetaja palga vähemalt 840 euroni ehk 80 protsendini kooliõpetajate miinimumpalgast. 2018. aasta 1. jaanuarist on kavandatud tõus vähemalt 978 euroni (85% kooliõpetajate palgast). Eesmärgiks on jõuda 2019. aastaks 90 protsendini ning magistrikraadiga lasteaednike puhul samale tasemele üldhariduskooli õpetajate töötasu alammääraga. Riigikogus on teisele lugemisele jõudnud erakooliseaduse muudatused, millega tagatakse riigi poolt erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel. Tegevuskulu toetuse saamiseks on erakoolil vaja hoida õppemaks madal, pakkuda kvaliteetset õpet ja tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus. Kogu teenitud kasum tuleb investeerida erakooli tegevusse. Omavalitsustel on endiselt õigus erakoole toetada.


32

2017/2018. õppeaastal tegutses Eestis 12 riigigümnaasiumi, 2018. aastal avatakse riigigümnaasiumid veel Paides, Raplas ja Viimsis. Eesmärk on luua vähemalt üks riigigümnaasium igasse maakonda ja suurlinna. Lisaks plaanitakse toetada maakonnakeskustest kaugemal asuvaid maagümnaasiumeid 2018. aastal täiendavalt 0,5 miljoni euroga. Välja on töötatud ja 2018. aastal rakendub kutsehariduse uus rahastamismudel, millega kaasneb ka kutsehariduse rahastamise kasv. Rahastamisel ei võeta arvesse mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna. Uue mudeli järgi tagatakse koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes ning järgmises etapis 2019. aastal lisandub kutseõppe tulemusrahastamine.

2017. aastal eraldati lisatoetus noortemalevate korraldajatele täiendavate malevakohtade loomiseks ning innovaatiliste malevate korraldamiseks – 2017. aastal lõid innovaatiliste malevate korraldajad 479 malevakohta. Suurenes nii malevakorraldajate kui ka omavalitsuste arv, milles noortele malevas osaluseks võimalusi pakuti. 2017. aastal osales noortemalevates kokku ligi 4200 noort. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteetse järelkasvu tagamiseks tõsteti märkimisväärselt doktoranditoetusi, milleks eraldati alates 2018. aastast täiendavalt 5 miljonit eurot aastas. Doktoranditoetus tõuseb selle tulemusena 422 eurolt hinnanguliselt 660 euroni. 2017. aastal viidi läbi Eesti teadusasutuste korraline evalveerimine. Rahvusvaheline hindamine näitas, et Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel, Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve mitmel moel ning Eesti teadusasutuste taristu ja laborite varustatus on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Korraline evalveerimine on vajalik teadusasutuste võrgu arenguks. Välishindajad toetavad kava ühendada Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus Tartu Ülikooliga. Ühinemine toimub 1. jaanuaril 2018. a, valitsus andis ühinemisele heakskiidu 2017. aasta septembris.

3.3 KULTUUR JA SPORT Üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks loodi Riigikantselei juurde koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ministeeriumideülene ruumiloome ekspertrühm. Ekspertrühma vahearuanne esitatakse märtsis 2018 ning lõpparuanne ruumiloome parendamise ettepanekutega septembris 2018. 2018. aastast tõuseb kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 22,5% ehk 1150 euroni. 7,5% suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära. Kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot, seega on selle aja jooksul tõus olnud 419 eurot. Eesmärk on aastaks 2020 tõsta kultuuritöötaja keskmine kuupalk riigi keskmisele tasemele, nagu kokku lepitud kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020. Otsustati käivitada toetusmeede 2 miljonit eurot Eestis toimuvate ja majanduslikult positiivset mõju omavate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks.


33

Spordi rahastamise reformimisel on Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt saavad spordiorganisatsioonid edaspidi vabatahtlikult spordivõistlustel tegutsevale kohtunikule maksta hüvitist kuni 20 eurot päevas ja kuni 1040 eurot aastas maksuvabalt. Samuti on 2018. aastal kavandatud ümberkorraldused laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude katmise korras ning noortetreenerite töötasutoetusfondi kasv 1,6 miljoni euro võrra (treenerite alampalk tõuseb 850 euroni kuus). Treenerite palkade puhul nähakse ette ka edasist kasvu, et saavutada sama tase kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalgaga. Selleks, et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, on koalitsioon otsustanud eraldada ligi 12 miljonit eurot Kääriku spordibaasi väljaehitamisse aastatel 2018–2020. Nüüdisaegse spordibaasi väljaehitamine näitab, et riik väärtustab nii laste ja noorte sporti kui ka meie tippsportlaste võimalusi treenida olümpiamängude väärilistes tingimustes. Lisaks treeneritele on riigi eelarvestrateegias 2018–2021 kokku lepitud vahendid ka olümpiavõitjate toetuse kasvuks, SA Eesti Filmi Instituut tegevuse suuremaks toetamiseks ja mitmesugusteks pärandväärtuste säilimist toetavateks tegevusteks.

3.4 KESKKOND JA ENERGEETIKA Märtsis kinnitas valitsus kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis seab suunised, kuidas muutuva kliimaga paremini toime tulla. Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis nüüd saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Valitsus kiitis märtsis heaks maaelu arengukava 2014–2020 muudatuse, millega laiendatakse looduskaitseliste piirangutega erametsamaade toetamist ka väljaspool Natura ala asuvale metsamaale. Samuti otsustati 2018. aasta riigieelarvesse lisada täiendavalt 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste maade väljaostmise kiirendamiseks. Valitsus kiirendab maareformi lõpetamist ja selleks kinnitati riigimaa reservina säilitamise põhimõtted. Lisaks kiitis valitsus põhimõtteliselt heaks ligi 650 tuhande euro eraldamise Maa-ametile vajalikeks IT-investeeringuteks ja muudeks reformi lõpetamisega seotud kuludeks. Et kiirendada reformimata riigimaade üleandmist kohalikele omavalitsustele, kiitis valitsus heaks maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu ning munitsipaalmaade korra muudatust puudutava määruse. Maavarade säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks otsustas valitsus moodustada riikliku geoloogiateenistuse, mis uurib ja kaardistab Eesti maavarasid. Geoloogiateenistus alustab tegevust 2018. aasta alguses. Märtsis otsustas valitsus esitada Riigikogule maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, millega seatakse eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaal-majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.


34

Eesti ja Luksemburg allkirjastasid lepingu, millega Eesti müüb Luksemburgile taastuvatest allikatest pärinevat energiastatistikat. Müügist saadav tulu, 10,5 miljonit eurot, suunatakse riigisisese taastuvenergia tasu vähendamiseks.

3.5 MAAELU Otsustati suurendada 2017. aastal kriisiabiks mõeldud vahendeid. Raskustes piima- ja sealihatootjatele makstakse 2017. aastal erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi, millest 79% läheb piimakarjakasvatajatele ja 21% sealihatootjatele. Lisaks suurenevad tõuaretustoetused seakasvatajatele 2 miljonit eurot aastas. Riiklikke üleminekutoetusi maksti 19,3 miljonit eurot. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku läbirääkimistel on oluline, et põllumajanduspoliitika oleks jätkuvalt Euroopa Liidu tasandil ühine ning et säiliks ja tugevneks ühisturg, kus kõikidele liikmesriikidele oleksid tagatud võrdsed konkurentsitingimused. 2017. aasta sügisel valmis ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüs, mille põhjal töötatakse välja täpsemad Eesti seisukohad. Valitsus kiitis heaks ettepaneku koostada põllumajanduse ja kalanduse valdkondade ühine arengukava aastani 2030. Arengukava hakatakse koostama 2018. aastal ning valmima peaks see 2019. aasta I kvartalis. Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatused, mis võimaldavad toetada loodavat Tori hobumajanduskeskust.

3.6 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUMINE Eestil oli 2017. aasta teisel poolel, 1. juulist kuni 31. detsembrini, au olla esimest korda ajaloos Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistumise ettevalmistustega alustati juba 2012. aastal, kuid ettevalmistaval perioodil käesoleva aasta esimeses pooles võeti vastu veel viimased otsused kõrgetasemeliste ürituste korraldamise, personali ja eelarve kohta. Eesistumise raames toimus Eestis kokku 275 mitteametlikku kohtumist, mida külastas ligi 27 000 väliskülalist, sh välisajakirjanikku. Kohtumistest oli suurim Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine septembris, millest võttis osa 25 Euroopa Liidu liidrit. Tippkohtumisele eelnenud õhtusöögil, millest kasvas väljas nn liidrite tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks, oli kohal 27 riigipead ja valitsusjuhti, ning nendele lisaks ka Euroopa Liidu institutsioonide juhid. Lisaks toimus Eestis 10 mitteametlikku ministrite kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, 226 eksperttaseme kohtumist, ligikaudu 20 visiiti ning kuus parlamentaarset eesistumise üritust. Viimastele lisandub uuel aastal veel kaks. Brüsselis toimus Eesti eesistumise ajal 31 ministrite nõukogu kohtumist. Coreper I kohtumisi tuleb aasta lõpu seisuga kokku 26 ning


35

Coreper II kohtumisi 19. Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest ning ajutiselt loodi juurde 330 lisakohta. Eesistumise eelarve oli suurusjärgus 79 miljonit eurot. Eesistumise sisulised eesmärgid (eesistumise programm, nõukogude valdkonnaprogrammid ja teemalehed) kiideti heaks valitsuse 29. juuni 2017. a istungil. Eesistumise neli prioriteeti, millele kuue kuu jooksul kõige enam tähelepanu pöörati ja mille nimel kõige rohkem tööd tehti, hõlmasid üle 100 eelnõu, strateegia, teatise, algatuse ja arutelu. Kokku menetleti Eesti eesistumise ajal 377 eelnõu. Eesistujana keskendus Eesti avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa arendamisele, jõudes muu hulgas kokkuleppele e-kaubanduse käibemaksupaketi ja digimaksustamise küsimustes. Samuti lepiti kokku järgmise aasta Euroopa Liidu eelarves, eelarve väärkasutuste tõhusamaks uurimiseks loodi Euroopa Prokuratuur ning toimus oluline edasiminek Euroopa Liidu energiaturu reformimisel. Eesti juhtimisel saavutati kokkulepe suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada fondi kasutamist aastani 2020. Lisaks panustati EL-Jaapani vabakaubanduslepingu sõlmimisse ja 11. WTO ministrite kohtumise õnnestumisse. Turvalise ja kaitstud Euroopa raames oli tähelepanu suunatud rändesurve vähendamisele Euroopa Liidu välispiiridel ja tõhusale piirihaldusele. Vastu võeti Euroopa Liitu sisenemise ja siit väljumise süsteem, liikmesriikide kokkulepped saavutati Euroopa reisilubade ja reisiinfosüsteemi ja Schengeni infosüsteemi uuenduste suhtes. Panustati aktiivselt rändekriisi lahendamisse, et vähendada rände algpõhjuseid ja saada kontrolli alla Kesk-Vahemere rändetee. Eesti eesistumise ajal rakendati Kesk-Vahemere rändetee tegevuskava ja võeti vastu välisinvesteeringute kava. Jätkati Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi edasiarendamist ja saavutati liikmesriikide kokkulepped varjupaigasüsteemi reformi kvalifikatsioonitingimuste määruse, vastuvõtutingimuste direktiivi ja ümberasustamise raamistiku suhtes. Lisaks keskenduti aktiivselt alalise struktureeritud kaitsekoostöö käivitamisele ning laiaulatuslikule koostööle idapartneritega, mida tähistas idapartnerluse tippkohtumine Brüsselis. Eesti juhtimisel viidi eesistumise raames läbi esmakordselt Euroopa Liidu kaitseministrite strateegilisel tasemel küberkaitse lauaõppus „EU CYBRID 2017” ning viidi lõpule Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kehtestamise määruse menetlus. Eesti eesistumise üks fookusteemadest oli digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine. Seetõttu pööras Eesti eriti suurt tähelepanu eelnõudele, mis toetavad piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamist, kättesaadavat ja turvalist elektroonilist sidet üle Euroopa ning piiriüleste avalike e-teenuste kättesaadavuse parandamist. Muu hulgas saavutati edu geoblokeeringu määruse kokkuleppimisel, mille tulemusena kaovad asukohapõhised piirangud teise liikmesriigi e-poodidest kaupade ja teenuste soetamisel. Jõudsalt liiguti edasi mitteisikuandmete vaba liikumise algatusega ning sõlmiti Tallinna e-valitsemise ning 5G deklaratsioonid. Eeltoodule lisaks lõi Eesti eesistumise jaoks praktilisi digilahendusi ning aitas kaasa ka EL institutsioonide tööprotsesside digitaliseerimisele. Eesti eestvedamisel digiallkirjastati oktoobris esimest korda Euroopa Liidu õigusakt. Euroopa majanduse edendamise kõrval pidas Eesti samavõrd oluliseks kaasava ja kestliku elukeskkonna tagamist ning kõigile võrdsete võimaluste loomist Euroopas. Sellesse panustavad kahtlemata Euroopa Liidu institutsioonide allkirjastatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas, aga


36

ka kokkulepe Euroopa solidaarsuskorpuse loomiseks ning läbimurre lähetatud töötajate direktiivi kokkuleppimisel. Keerulisi läbirääkimisi peeti Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitika üle, mille tulemusena jõuti üksmeelele EL heitmekaubandussüsteemi reformimises. Eesistumise eel seadis valitsus endale eesmärgiks parandada EL õiguse ülevõtmist, et kinnitada EL ühte seadusandlikku institutsiooni juhtima asudes tõsist suhtumist EL õigusloomesse ja õiguse rakendamisse. Ajavahemikus 1.1.2017–31.12.2017 saabus 33 direktiivi ülevõtmise tähtaeg. 19.12.2017 seisuga on Eesti teavitanud Euroopa Komisjoni 48 direktiivi ülevõtmisest (koos varasemate aastate võlaga). Eestil ei ole käesoleva aasta lõpu seisuga mitte ühtegi õigeaegselt ülevõtmata direktiivi. Selline olukord on äärmiselt harukordne ja Eesti jaoks esmakordne. Eesistumise viimastel nädalatel toimuvad veel mitmed otsustavad töörühmad, Coreperid, nõukogu kohtumised ning kolmepoolsed kohtumised, mistõttu on lõplikke järeldusi eesistumise saavutustest teha veel ennatlik. Põhjaliku ülevaate saavutatud kokkulepetest ja tulemustest saab Vabariigi Valitsus, Riigikogu ning avalikkus hiljemalt jaanuari lõpus.

LISA. ÜLEVAADE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE NÄITAJATEST Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamise näitajad 2019. aastaks

2015. a tase 2016. a tase 2017. a tase

1. Välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse 1. Kaitseliidu liikmete arv on vähemalt 26 000. 25 001 25 530 - 2. Ajateenistusse võetud noorte arv aastas on vähemalt 3200. 3332 3305 - 3. Tegevväelaste arv on vähemalt 3400. 3229 3252 -

2. Majanduspoliitika, riiklikud investeeringud ja maksundus 4. Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest on 79%. 71,3% 71,3% - 5. Tööjõu efektiivne maksumäär on 34% 34% 34,1% -

3. Demokraatia, riigivalitsemine ja kodanikuühiskond 6. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei

suurene (alla 12%). 12% 11,9% -

7. Valitsemissektori kulutuste osakaal SKP-s ei kasva. 40,2% 40,6% 8. Transparency International korruptsioonitajumise indeksi väärtus

on üle 69 palli. 70 palli 70 palli -

4. Haridus- ja teaduspoliitika 9. Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25–64aastased)

osakaal on alla 26%. 28,9% 28,5% -

10. Teadus- ja arendustegevuste investeeringute osakaal on 2,8% SKPst, sh riigi teadus- ja arendustegevuste kulude osakaal 1% SKPst.

TA kulud SKPst: 1,49% Riigi TA kulud SKPst: 0,78%

TA kulud SKPst: 1,28% Riigi TA kulud SKPst: 0,60%

-

5. Kultuur ja sport 11. Elanike kultuurielus osalemine viimase aasta jooksul ei vähene alla

84,4%. 84,4% - -

12. Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal (16–64aastased) on 46%.

- 42% -

6. Integratsioon


38

Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamise näitajad 2019. aastaks


13. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest isikute hulgas on vastavalt 38% ja 51%.

Tugev: 36% Keskmine: 47%

- Tugev: 39% Keskmine: 47%

14. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt B1 tasemel, on 82%.

67,5% 68,7% -

15. Eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt vähemalt C1 tasemel, on 25%.

17,1% 17,5% -

7. Keskkond ja energeetika 16. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist on

48%. 33% 32% -

17. Metsaraie maht aastas ei ületa puidu aastast juurdekasvu. Majandatavate metsade juurdekasv: 13,9 mln m3 Raiemaht: 10,4 mln m3

Majandatavate metsade juurdekasv: 14,2 mln m3 Raiemaht: 11,3 mln m3

-

18. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises on 27% (sealjuures elektrienergia lõpptarbimises 17% ja soojuse tootmisel kaugküttes 53%).

28,6% - -

8. Kohalikud omavalitsused ja regionaalpoliitika 19. 2017. aasta lõpuks elab vähemalt 90% elanikest üle 5000

elanikuga kohalikes omavalitsustes. 76,1% 76% 96,2%

20. Tööhõive määr maapiirkonnas vanusegrupis 20–64 aastat on üle 73,2%.

73,4 % 74,6 % 75,2% (2017 I poolaasta)

9. Maaelu 21. Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku

kohta (eelnenud aastaga võrreldes) põllumajanduses on 3%. 2,5% -24% -

22. Põllumajandusmaa pind, millele on määratud ühtne pindalatoetus, on 975 000 ha.

- 946 000 ha 956 000 ha

23. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on 925 miljonit eurot aastas.

- 732 miljonit -

10. Siseturvalisus ja õigusruum


39

Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamise näitajad 2019. aastaks


24. Eesti idapiir on 100% kaetud elektroonse ja tehnilise valvega. 52% 54% - 25. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumeid, mürgistusi ja traumasid 100

000 elaniku kohta on 65. 65,65 65,28 -

26. Elanike osakaal, kes hindab oma lähipiirkonda turvaliseks, on 92%. 92% 93,5% - 11. Sotsiaalpoliitika ja tervishoid

27. Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,67ni. 1,58 1,60 - 28. Absoluutse vaesuse määr väheneb 3,1%ni. 3,9% - - 29. Oodatav eluiga tõuseb meestel 74,5 ja naistel 83,6 eluaastani. Mehed: 73,08

Naised: 81,85 Mehed: 73,17 Naised: 81,90

-

Documents

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI … · ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMISEST 2017. AASTAL 5 - suurendati riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse