TARTU ÜLIKOOL

Pärnu kolledž

Ettevõtluse osakond

<oma nimi siia>

ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND

(LÜHENDATUD)

Kontrolltöö

Pärnu 2009

2

EESSÕNA

Selle vormistustöö aluseks on üliõpilastte kirjaliku töö juhendi tekst lühendatult. Seda

tööd alustasin ... kuupäeval, kell ... ja lõpetasin kell ....

Kinnitan, et kogu vormisustöö on tehtud minu enda poolt ilma kõrvalise kaasabita

väljaarvatud kirjalikud abimaterjalid.

3

SISUKORD

Sissejuhatus.......................................................................................................................4

1. Töö koostamine..........................................................................................................6

1.1. Üliõpilastööde liigid..........................................................................................6

1.2. Töö erialakirjandusega......................................................................................8

2. Töö vormistamine....................................................................................................10

2.1. Üldnõuded.......................................................................................................10

2.2. Tiitelleht ..........................................................................................................12

2.3. Sisukord ..........................................................................................................13

2.4. Viidatud allikad...............................................................................................14

2.5. Lisaobjektid.....................................................................................................15

2.5.1. Tabelid.....................................................................................................15

2.5.2. Joonised...................................................................................................17

2.5.3. Valemid...................................................................................................18

2.5.4. Loetelud...................................................................................................19

2.5.5. Lisad........................................................................................................19

Kokkuvõte. ......................................................................................................................20

Lisad................................................................................................................................21

Lisa 1. Uurimistöö/Bakalaureusetöö/ Magistritöö tiitellehe näidis.............................21

Lisa 2. Vormistusest kokkuvõtlikult ...........................................................................22

4

SISSEJUHATUS

Üliõpilane peab stuudiumi jooksul koostama mitmeid kirjalikke töid. Kõigil neil töödel

on täita kindlad ülesanded üliõpilaste teadmiste, töökogemuste ja väljendusoskuse

arendamisel.Korrektne kirjalik analüüsi- ja väljendusoskus on kaasajal ükstähtsamaid

majandusjuhi ja -spetsialisti kvalifikatsioonikoostisosi.

Käesoleva juhendi eesmärgiks on anda üliõpilasele ülevaade sellekohta, millised on

teaduslike uurimistööde koostamise ja vormistamisenõuded TÜ majandusteaduskonnas.

Tuleb silmas pidada,et teaduslik uurimistöö ei ole essee, kus autor võib oma

mõtteidvabalt, ilma viideteta teistele autoritele, arendada, ega ka kriminaalromaan,kus

kirjutise puänt selgub alles viimasel leheküljel.

Olulisemad üliõpilaste teaduslikele uurimistöödele esitatavad nõudedon

uurimisprobleemi selge formuleerimine, uurimiseesmärgitäitmiseks sobiva metoodika ja

empiirilise materjali valik,teemakohase erialakirjanduse läbitöötamine ja korrektne

viitamine,töö tulemuste analüüsiv ja sünteesiv esitamine, omapoolse panuseolemasolu

ja selle selge väljatoomine ning töö korrektnevormistamine.

Üliõpilaste uurimistööde vormistamisel tuleb järgida teadustöödekoostamisel

üldkehtivaid nõudeid (viitamine teiste autoritetöödele, töö loogiline ülesehitus koos

sissejuhatavate jakokkuvõtvate osadega jne.). Lisaks üldkehtivatele nõuetele tulebtööde

vormistamisel arvestada ka spetsiifiliste nõuetega, mis onpaika pandud teadusasutuse

või kirjastuse (kui töö ilmub trükis)poolt. Spetsiifilised nõuded puudutavad tavaliselt

töö osi, nendejärgnevust, töö üksikelementide (viited, tabelid, joonised,

kirjanduseloetelu jne.) täpset esitamist, teksti paigutust. Ka nendestvormistamisnõuetest

tuleb töö koostamisel rangelt kinni pidada.

5

Käesolevas juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmaspeetud

tekstitöötlusprogrammi Word. Mõne teise tekstitöötlusprogrammikasutamisel tuleb

vormistus viia täpsesse vastavusseselle juhendi nõuetega.

Juhendi kasutamisel tasuks meeles pidada, et käesolev (originaalne) metoodiline

materjal on esitatud formaadis A5 reavahega 1,0 (single), mis tingib teksti, jooniste jne.

paigutuses mõningase erinevuse üliõpilastöö A4 formaadiga võrreldes. Juhendis toodud

juhiste ja nõuete rõhutamiseks on kasutatud rasvast kirja (Bold). Toodud näited on

muust tekstist nii ülalt kui alt eraldatud horisontaaljoonega või toodud tekstis sulgudes.

Samuti on toodud mõningaid soovitusi arvuti kasutamiseks, mis on kasuks eelkõige

algajale töö koostajale ja vormistajale

6

1. TÖÖ KOOSTAMINE

1.1. Üliõpilastööde liigid

Järgnevalt kirjeldatakse üliõpilastöid, mida tuleb üliõpilastelstuudiumi jooksul kirjutada

nii bakalaureuse- kui magistriõppeõppekavade korral.

Kolmeaastases bakalaureuseõppes tuleb päevase õppe üliõpilastelkoostada teisel

nominaalaastal uurimistöö ja kolmandalõppeaastal lõputöö (bakalaureusetöö), avatud

ülikoolis vastavaltkolmandal ja neljandal aastal.

Magistriõppes kirjutatakse lõputöö (magistritöö või magistriprojekt).Sellele esitatavad

nõuded sõltuvad olulisel määral õppekavast.Teaduskraadi (MA) ja ärijuhtimise

kutsekraadi taotlemiseltuleb lisaks käesolevale juhendile täita ka vastavalt TÜ teadus-

jakutsekraadide juhendites esitatud nõuded.

Uurimis- ja lõputöö (bakalaureuse- ja magistritöö või magistriprojekt)on õppejõudude

poolt antud teemal või üliõpilase endapoolt väljapakutud ja juhendaja poolt

aktsepteeritud teemal käesolevametoodilise juhendi nõuetele vastav üliõpilase

iseseisvaltkirjutatud teaduslik töö. Tööd hinnatakse püstitatud sisuliste

eesmärkidesaavutamise, töö vormistamise kvaliteedi ja kaitsmisealusel.

Uurimistöö koostamise käigus tuleb üliõpilasel omandadaoskused ja esimesed

kogemused teaduslikuks uurimistööks ninguurimistöö tulemuste korrektseks

vormistamiseks. Siia alla kuuluvadoskused, kuidas formuleerida ja piiritleda

uurimisprobleemi,püstitada selge uurimiseesmärk ning sellest tulenevad

uurimisülesanded,valida nende täitmiseks sobiv uurimismetoodika jaempiiriline

materjal, töötada teemakohase erialakirjandusega ningleida vastused töös püstitatud

uurimisülesannetele, analüüsida jaüldistada uurimistulemusi. Uurimistöö sisulise osa

7

orienteeruvaksmahuks on 25-30 lk., millele lisanduvad viidatud allikate loetelu,lisad ja

resümee.

Uurimistöö põhieesmärkideks on:

• erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmiseja sellega töötamise

kogemuste omandamine,

• korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele jaerialase terminoloogia)

omandamine,

• töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamiseoskuste omandamine.

Lõputöö koostamise käigus tuleb suuremat tähelepanu pööratateoreetilise ja empiirilise

käsitlusviisi integreerimisele ning uurimisülesannetelahendamiseks sobiva

uurimismetoodika valikule, kasutamisele ja arendamisele. Lõputööst peab selgelt välja

tulemaüliõpilase oma panus uurimisprobleemi käsitlemisel,

uurimismetoodikaarendamisel ning uurimistulemuste analüüsimisel ja üldistamisel.Ka

tuleb valminud lõputööga näidata, et üliõpilane onomandanud teadustööks vajaliku

keelekasutuse ning töödevormistamise oskused.

Lõputööde orienteeruvad mahud ja nende sisu kohta esitatavadnõuded sõltuvad

õppekavast ja taotletavast haridustasemest(kraadist). Mida kõrgem on taotletav

haridustase, seda väiksempeaks olema teiste autorite seisukohti esitav ja suurem uut

teavetpakkuv osa. Siiski tasub meeles pidada, et 3+2 õppekavabakalaureuseastme

lõputöö saab oma väikese mahu tõttu ollapigem reprodutseeriv kui loov. Samas võib

mõni magistritöö ollapigem probleeme diagnoosiv kui neid lahendav. Kuid ikka ja

alatituleb silmas pidada põhinõudeid: kuna tegemist on teaduslikuuurimistööga, tuleb

selle koostamisel tugineda teadusallikatele jateiste autorite mõtted tuleb korrektselt

viidata.

Referaat on probleemi või teema teaduslik ülevaade, mille koostamiseltuginetakse

eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadieesmärgiks on süvendada üliõpilaste

oskusi töötada erialasekirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tulebtuua

eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus. Autori omapoolsearvamuse ja järelduste

esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatudjuhul, kui õppejõud ei määra teisiti. Õppejõud

määrab ka nõutavakirjanduse hulga ning referaadi mahu.

8

Essee on vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud võietteantud teemal,

mille eesmärk on eelkõige autori isiklike seisukohtadeväljendamine. Olulised on loov

mõtlemine ja omapoolnearvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik.

Kirjandusekasutamine ei ole samuti kohustuslik, kuid kirjandusallikate kasutamisekorral

tuleb neile viidata vastavalt teadustöö viitamisreeglitele.Valdava osa essee mahust

peavad moodustama autorienda mõtted ja arvamused. Ulatuslik tsitaat ega refereering ei

olelubatud. Essee maht on kas vaba või määratakse õppejõu võivastava komisjoni poolt.

Essee enamlevinud pikkus on 5–10 lk.Lisaks iseseisvalt hinnatavatele üliõpilastöödele

tuleb stuudiumivältel koostada ka mitmeid muid kirjalikke töid (projekte,

äriplaane,aruandeid jm.). Nende koostamisel saab samuti juhindudakäesolevast

juhendist, kuid tuleb arvestada ka õppejõu pooltesitatud konkreetseid nõudeid. Nõuded

nende tööde mahule jaülesehitusele täpsustatakse tavaliselt ainet õpetava õppejõu

pooltkoostatud aineprogrammis.

1.2. Töö erialakirjandusega

Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine jaanalüüsimine on

üliõpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskusearendamine on kõigi uurimistööde üks

peamisi eesmärke.

Esialgsel tutvumisel kirjandusega tuleb pöörata tähelepanu antudtemaatikaga

seonduvate mõistete üldkompleksi teadvustamisele.Siinjuures saab selgeks, millistele

allikatele tuleb töö koostamiseledaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Süvauurimiseks

valitav kirjanduspeab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaidautoreid ning

erineva teadusliku tasemega kirjutisi (monograafiad,artiklite kogumikud, ajakirjad jne.).

Töö aluseks ei sobi võtta vaidühe autori kirjutisi. Kirjandusallikate loetelu peab

sisaldamauurimisvaldkonnaga tegelevate tunnustatud teadlaste

uurimistöid.Populaarteaduslikke materjale, ajakirjandusartikleid, õpikuid

jaloengumaterjale võib kasutada ainult erandkorras, kõrvutadesneist võetud seisukohti

ja empiirilist informatsiooni teaduslikestallikatest pärinevatega. Situatsioonianalüüsi

(case study analysis)kasutamisel on ajakirjanduslike materjalide kasutamine

aktsepteeritavtaustinformatsiooni saamiseks. Kirjanduse valikul võibkasutada

uudiskirjanduse katalooge raamatukogudes, internetisesitatud teadusallikaid ja

9

elektroonilisi andmebaase, samuti teatmeteoseid.Otstarbekas on paralleelselt raamatu

sisukorragajälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu,mis

hõlbustab teabe saamist otsitava termini või probleemi ningkirjanduse kohta.

Kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüüsimine toimubpeale kava koostamist.

Loetud materjalide põhjal on soovitatavkoostada lühikokkuvõtted, mis sisaldavad

uuritava probleemikohta eriti huvipakkuvaid mõtteavaldusi, tsitaate,

definitsioone,probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi jakõik

teised viidetes nõutavad andmed. See lihtsustab viidatavateallikate loetelu koostamist ja

viitamist ning hoiab hiljem aegakokku.15

Uurimistöö peamiste uurimisülesannete edukale lahendamiseleannab hea aluse

võimalikult täielik ülevaade antud valdkondakäsitlevast kirjandusest, nii trükis ilmunud

(raamatud, artiklitekogumikud, erialaajakirjad) kui muud materjalid (magistri-

jadoktoritööd, elektroonilised väljaanded ja andmebaasid).

Elektroonilisekoondkataloogi ESTER vahendusel on kasutajatelekättesaadavad kõigi

Eesti suuremate raamatukogude kataloogid.Koondkataloogi ESTER saab pöörduda ka

TÜ Raamatukoguaadressilt www.utlib.ee. Uusimat ja täielikumat infot

erialasekirjanduse kohta leiab raamatukogude spetsialiseeritud on-line võiCD-ROM-

andmebaasidest (nt. on-line-andmebaasid askERIC [http://askeric.org/Eric/],

EBSCOhost [http://search.epnet.gom], jt). Hulgaliselt on loodud otsivahendeid

internetimaterjalideleidmiseks, näiteks Google Scholar

[www.scholar.google.com/],NETI [www.neti.ee] jt.

10

2. TÖÖ VORMISTAMINE

2.1. Üldnõuded

Majandusteaduskonna õppekavade kohaselt koostatavadkirjalikud tööd (uurimistöö,

bakalaureusetöö, magistritöö,magistriprojekt) vormistatakse teadustöödele

kehtestatudrahvusvahelisi nõudeid järgides. Nendes töödes on kindladalajaotused ja

nende järjestus on järgmine:

• tiitelleht,

• eessõna (pole kohustuslik),

• sisukord,

• sissejuhatus,

• sisu peatükkidena,

• kokkuvõte,

• viidatud allikad,

• lisad (vastavalt vajadusele),

• resümee.

Järgnevalt käsitletakse kõigepealt töö vormistamise üldisinõudeid, millele lisatakse

mõningaid nõuandeid ja soovitusi arvutikasutamiseks töö küljendamisel. Seejärel

käsitletakse eraldi niitöö üksikute osade (tiitelleht, sisukord, lisad, viidatud allikad)

kuika töös sisalduvate tabelite, valemite, jooniste, loetelude, viidetenõuetekohast

esitamist.

Üliõpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid.

• Töö trükkida arvutil (Word’i dokumendina) formaadis A4 (210x 297 mm) lehe

ühele küljele.

11

• Lehe servad jätta vabaks (File ? Page Setup), kusjuuresüleval (Top) ja all (Bottom)

peab olema 3 cm, paremal (Right)2 cm ja vasakul (Left) 4 cm vaba ruumi.

• Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman (valikdialoogiaknas Font)

kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5(Format ? Paragraph ? Line Spacing: 1.5

lines).

• Töö tekst jaotada lõikudeks, kasutades plokkstiili, st. eraldadestekstilõigud laiema

vahemikuga (12 punkti e. üks tähekõrgus:Format ? Paragraph ? Spacing: Before 12

pt). Teksti trükkimiselvajutada klahvi <Enter> mitte iga rea lõpus, vaid ainultlõigu

lõpetamisel. Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata.

• Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatükk,kokkuvõte, kirjanduse

loetelu, resümee) alustada uuelt leheküljelt,jättes ette neli tühja rida (Times New

Romankirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0).

• Tekst joondada mõlema serva järgi (tekstipaigutus Justify).Tekstis tekkivate

põhjendamatute lünkade (nn. aukude) korralkasutada poolitamist. Poolitamiseks on

paljudes programmideseesti keelele sobivad automaatsed vahendid, kuid soovitatav

onkasutada klahvikombinatsiooni <Ctrl>+<?>, mis on nähtavvaid juhul, kui sõna

vajab poolitamist.

• Kõik töö leheküljed tuleb nummerdada ühtsesse süsteemi jalehekülje number

paigutada lehe alla keskele, kusjuuresarvesse võetakse ka leheküljed, kus asuvad

tabelid ja joonised,viidatud allikate loetelu jm. Tiitelleht, tiitellehe pööre,

eessõna,sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetaksenummerdamisel küll

arvesse, kuid lehekülje numbreid neile eimärgita, seega lehekülje numbrid

märgitakse alatessissejuhatuse teisest leheküljest. Lehekülje numbrid

lisatakseautomaatselt Insert ? Page Numbers, kusjuures numbrikaugus lehekülje

alaservast (jalusest: footer) määrataksekorraldusega File ? Page Setup. Selleks, et

esimestellehekülgedel lehekülje numbrid ei oleks nähtavad, tulebtiitellehe, selle

pöörde, eessõna ja sisukorra järel kasutadasektsiooni katkestust Insert ? Break ?

Next page.

• Töö põhiosade (sh. peatükkide) pealkirjad kirjutatakse suurtetähtedega kirjatüübis

Arial rasvases kirjas (Bold) kirjasuurusega16 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata,

lühendeid eikasutata ja pealkirja lõppu punkti ei panda. Pealkirjad joondatakselehe

12

vasakusse serva (tekstipaigutus Align Left). Pealkirjaja järgneva (või samal

leheküljel eelneva) teksti vahe on 12punkti.

• Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0.

• Töö ühtki osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada loetelu,joonise, tabeli või

viitega.

Uurimistööd tuleb esitada pehmes köites ühes eksemplaris, 3+2õppekava bakalaureuse-

ja magistritööd kahes eksemplaris (ükskõvas köites, teine võib olla spiraalköites). TÜ

teadus- ja kutsekraadidepõhimääruse kohaselt kaitstavad lõputööd

(magistriprojekt,magister artium´i väitekiri) kolmes eksemplaris kõvas köites.Kõvas

köites esitatavate tööde tagakaane sisekülg varustadataskuga retsensiooni(de) tarvis.

Doktoritöö antakse välja TÜkirjastuses, väitekirjade autoreferaadid esitatakse

spiraalköites.

2.2. Tiitelleht

Üliõpilastööde tiitellehel (vt. lisa 5) on järgmised elemendid:

• ülikooli, teaduskonna (Pärnu ja Narva kolledžites koostatudüliõpilastööde korral

vastava kolledži) ja instituudinimi;

• autori ees- ja perekonnanimi;

• töö pealkiri;

• töö liik (näiteks uurimistöö, bakalaureusetöö, magistriprojektärijuhtimise

kutsekraadi taotlemiseks vm.);

• töö juhendaja(d);

• töö kaitsmise koht (näiteks Tartu) ja aasta.

Tiitellehe iga element paikneb omaette real, töö kaitsmise koht jaaastaarv samal real,

kuid koma nende vahele ei panda. Iga ridaalgab suure tähega, lausete (ridade) lõpus

punkti ei ole. Kõiktiitellehe elemendid paigutada lehel keskele (tekstipaigutusCenter) ja

trükkida kirjasuurusega 12 punkti (v.a. töö pealkiri).Autori ees- ja perekonnanimi

paikneb lehekülje 2/3 kõrgusel pealkirjakohal. Töö pealkiri vormistatakse rasvases

kirjas (Bold)suurtähtedega kirjasuurusega 16–20 punkti. Poolitused ja

13

lühenditekasutamine pole tiitellehel lubatud. Töö juhendaja nime ettelisatakse tema

kutse (näiteks dotsent, professor) või ametikoht(teadur, lektor).

Uurimistöö, bakalaureusetöö ja magistritöö tiitellehe pöördel tulebesitada nõuetekohane

tekst (vt. lisa 6). Magistriväitekirja(magister artiumi kraadi taotlemiseks) tiitellehel tuleb

märkida katöö registreerimisnumber (vt. lisa 7), selle tiitellehe pöörde näidison lisas 8.

Samade näidiste järgi tuleb vormistada tiitelleht ja sellepööre ka kutsemagistri projekti

korral (töö liik on sel juhulmagistriprojekt ärijuhtimise kutsekraadi taotlemiseks,

magistriprojektärijuhtimise magistri kutsekraadi taotlemiseks).Kuna magistritöid

koostatakse mitme erineva õppekava läbimiseks,siis magistritöö tiitellehel (koostatakse

lisa 5 järgi) tulebnäidata töö liik õppekavast sõltuvalt järgmiselt:

• magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses,

• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks strateegilise juhtimise erialal,

• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseksettevõtluse ja tehnoloogia

erialal,

• magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseksärijuhtimise erialal.

2.3. Sisukord

Sisukorras esitatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses tööstoodud pealkirjade ja

leheküljenumbritega, millest vastav alajaotusalgab. Seega koosneb sisukord töö

alajaotuse ees olevatestjärjenumbritest, samade alajaotuste pealkirjadest ja

leheküljenumbritest.Järjenumbritega (kümnendsüsteemis araabia numbrid,näiteks 1.;

1.2.; 2.3.1. jne.) tähistatakse ainult sisulise osa peatükidja nende alajaotused. Pealkirjade

sõnastus sisukorras peabtäpselt vastama nende esitusele töö tekstis. Kõik lisad

loetletaksesisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra vormistustnäitab lisa 4,

mille struktuur on toodud vaid näidisena.Alajaotuste pealkirjade read algavad taandega

nii, et iga järgmisetaseme alajaotuse taane jätab eelmise taseme järjenumbrid

vabaks(omaette seisvaks tulbaks). Pealkirjade järele pannakse punktiridaja

leheküljenumber, mille ette, taha ega selle tulba kohale eitrükita lühendit lk.

Sisukorda saab arvutil koostada automaatselt, kui töös esinevatepealkirjade

vormistamisel kasutada pealkirjastiile (Heading1,Heading2 …). Selleks tuleb kursor

viia sisukorra leheküljeltühjale reale ja valida Insert ? Index and Tables ? Table

14

ofContents (alates Word2003 tuleb valida Insert ? Reference ?Index and Tables ? Table

of Contents) ning avanevasdialoogiaknas anda käsud sisukorra vormistamiseks:

näidataleheküljenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale(Right Align

Page Numbers), kasutada pealkirja jaleheküljenumbri vahel täitesumboleid (Tab Leader

rippmenüü),määrata sisukorra vormindus (Formats pakub erinevaidvõimalusi, mis

kuvatakse aknas Preview), enam kasutataksevormi From Template. Show Levels

määrab mitu tasetpealkirjahierarhiast sisukorda lülitatakse.

Sisukorda on otstarbekas koostada juba töö tegemise käigus, sestlingid sisukorras

toodud pealkirjadest viivad vastava teksti juurde,kiirendades nii liikumist töös. Enne

lõpliku töö väljatrükkimisttuleb veel kord anda sisukorra moodustamise käsk, kus

arvutiküsib asendamist (Replace), millele tuleb vastata jaatavalt. Arvutikoostatud

sisukorra eeliseks on see, et sisukorda lülitatud pealkirjadning nende leheküljenumbrid

sisukorras ja töös on täpsesvastavuses. Samas tuleb jälgida, et automaatselt

moodustatudsisukord tervikuna oleks kirjasuurusega 12 punkti ega tõusekserinevate

pealkirjastiilide tõttu liialt esile.

2.4. Viidatud allikad

Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpusesitatud viidatud allikate

loetelus, samas peavad kõik loetelusnimetatud allikad olema töös viidatud. Viidatud

allikad loetletakseautorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te)

nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autoripuhul esitatakse nimed

tiitellehel esinevas järjekorras. Autori(te)nimed tuleb trükkida rasvases kirjas (Bold).

Kui kasutatakse üheautori mitut ühel ja samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse

neidnii kirjanduse loetelus kui ka neile tekstis viidates tähtedega a, b,c jne. aastaarvu

järel (näiteks 1999a ja 1999b). Esmalt tuuakse ladinatähestikuline(nii eesti- kui

võõrkeelne) ja seejärel teisetähestikulinekirjandus originaaltranskriptsioonis (näiteks

venekeelsedallikad esitatakse kirillitsas ladinakeelse loetelu järel). Kavõib kirillitsas

kirjutatud tööd esitada ühtses loetelus transleeritunaladina tähestikku, kusjuures kirje

lõppu tuleb siis lisada märgetöö keele kohta (näiteks vene keeles).

Andmed publitseeritud materjalide kohta saadakse viidatava töötiitellehelt ja/või selle

pöördelt. Raamatukogude kataloogikaartidelja elektroonilistes andmebaasides ning

15

bibliograafiaväljaanneteskasutatavad nn. bibliokirjed sisaldavad tavaliselt rohkeminfot,

kui nõuab viidatud materjalide loetelu, milles tuuakse vaidneed andmed, mis

võimaldavad vastavat väljaannet raamatukogudestja/või elektroonilistest

andmebaasidest leida.

Viidatud allikate loetelus, s.t. nende viitekirjetes on kindladkohustuslikud elemendid,

samas võivad viitekirjed erineda nendejärjekorra, vahemärkide kasutamise ja üksikute

elementide rõhutamisepoolest. Kuigi viitekirjeid on erinevaid (oma esitusviisidvõivad

olla kõrgkoolidel, teadusasutustel, kirjastustel, erialaajakirjadel),on oluline, et

üliõpilastööde viitekirjed oleksid vormistatudkäesolevas juhendis kehtestatud nõuete

kohaselt.

Viitekirje kõik elemendid tuleb esitada väljaandega samas keeles,seega ka kõik selles

kasutatavad lühendid esitatakse vastavas keeles,näiteks eestikeelse materjali korral lk.

(lehekülg), tr. (trükk),kd. (köide), mille vasted inglise keeles on p., ed., vol. ja

saksakeeles vastavalt S., Aufl., Bd.

Viidatud allikate loetelus tuleb allikad nummerdada ja tähestikuliseltjärjestada.

Kirjanduse loetelu tähestikulise järjestuse loomiseksarvutil tuleb kogu loetelu

märgistada ja valida korraldusTable ? Sort ? Sort by Paragraphs, Ascending.

Saadudalfabeetiline loetelu tuleb nummerdada: Format ? Bullets andNumbering ?

Numbered (1., 2. jne.).

Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetelus vastavasseviitekirjesse

järgmised andmed ja nende eraldusmärgid.

Autor(id). Pealkiri. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht:kirjastus (väljaandja),

ilmumisaasta, lehekülgede arv.

2.5. Lisaobjektid

2.5.1. Tabelid

võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult jaülevaatlikult. Kõik töös esinevad

tabelid nummerdatakse araabianumbritega kas läbivalt kogu töö ulatuses

16

(lihtnumeratsioon),mida soovitatakse väiksema arvu (kuni 10) tabelite korral

võisuurema hulga tabelite korral üksikute peatükkide ulatuses

(liitnumeratsioon).Näiteks “Tabel 1” või “Tabel 3.4”, kusjuuresviimane tähendab

kolmanda peatüki neljandat tabelit. Samamoodust on soovitatav kasutada ka jooniste ja

valemite tähistamisel.

Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavaltlahtimõtestavat ja

võimalikult lakoonilist pealkirja. Pealkirjasõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust,

millele järgneb objekti(ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik.

Tabeli pealkiri joondada vasakule, mille ette kirjutatakse sõna“Tabel” koos tabeli

numbriga (trükkida rasvases (Bold) kirjas)ning pärast tühikut järgneb tabeli pealkiri

tavalises kirjaskirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahelejätta üks

tühi rida kirjasuurusega 12 reavahega 0.

Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugustmõõtühikut, siis

tuuakse see ära tabeli pealkirja järel sulgudes.Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse

need vastavate veergudevõi ridade nimetuste juures kas sulgudes või eraldades

nadeelnevast tekstist komaga. Tekst ja arvud tabelis tuleb esitadakirjasuurusega 11

punkti reavahega 1,0 (Single) ja tabel tulebpaigutada lehe keskele (Center). Tabelil

võiksid olla välimisedraamjooned ja soovi korral võib tabeli pea ja esiveeru

raamistadajämedama joonega.

Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitavalt kaesimesel veerul. Veergude

pealkirjastamisel tuleb vältida üldisisõnu nagu “liik”, “nimetus” jt., näiteks mitte

“Ettevõtte nimetus”,vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne.

Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleb veerudainult siis, kui selleks on

otsene vajadus, nimelt kui:

• mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemusantud veergu (näiteks

veerg 2 + veerg 3);

• töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele.Veergude nummerdamisel võib need

veerud, kus pole arvandmeid(näiteks veerud nimetustega “Näitaja” ja “Mõõtühik”),

17

tähistadavastavalt suurtähtedega A, B jne., ülejäänud veerud aga nummerdada1, 2, 3

jne.

Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse:

• otsest viitamist (näiteks Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...);

• kaudset viitamist ning sel juhul märgitakse lause lõppu sulgudessetabeli number

(näiteks vt. tabel 8).

Peale sellist viidet tuleb töös esimesel võimalusel esitada tabel.Kui soovitakse

tähelepanu juhtida töös eespool (näiteks eelmisespeatükis) asetsevale tabelile, siis tuleb

kasutada kaudset viitamist,tuues ära leheküljenumbri, kus see tabel asub (näiteks vt.

tabel 11lk. …). Töö teksti paigutatavad tabelid olgu võimalikult lihtsad jalühikesed.

Tekstis esitatakse tavaliselt tabelid, mille maht ei ületaühte lehekülge.

Juhul kui peale viidet kogu tabel sellele leheküljele enam ei mahu,on soovitatav tabelit

alustada järgmiselt leheküljelt. Vabaksjäänud ruumi tuleks kasutada järgneva teksti

paigutamiseks. Kuiaga tabel on pikem kui üks lehekülg, tuleb ta paigutada lisasse.

2.5.2. Joonised

Selle nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid,olgu need siis

diagrammid, graafikud,geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod.

Igaljoonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliseltsõnastab. Joonise

allkiri reastatakse vasakult. Kõik joonisednummerdatakse analoogiliselt tabelitega.

Joonise järjekorranumberkirjutatakse allkirja ette ja eraldatakse sellest

punktiga,kusjuures sõna “Joonis” kirjutatakse välja täielikult ja trükitakseanaloogiliselt

tabeliga rasvases (Bold) kirjas (nt. Joonis 1.Piirkulu …).

18

Joonis 1 Piirkulu (Allikas: TÜ Majandusteaduskond, Üliõpilaste kirjalike tööde juhend, 2008)

Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline teksttuleb trükkida suurusega 11 punkti.

Joonist kujundades tulekssilmas pidada, et seal olev informatsioon oleks selgesti

eristatavning jälgitav, milleks tuleb kasutada sobilikke erinevaidtähistusviise, kuid ei

soovitata kasutada taustavärve. Värviprinteripuudumisel tuleks veenduda, et arvutis

värviliselt nähtav joonismust-valges trükivariandis oleks piisava eristumistasemega.

Igalejoonisele tuleb töö tekstis viidata. Joonis paikneb tekstis sobivaskohas pärast

viidet. Analoogiliselt tabeliga tuleb joonise juuresnäidata vastav allikas või märkida, et

joonis on autori koostatud..

2.5.3. Valemid

Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega,mis vastavad üldistele eesti

keele reeglitele. Kõik märgid, arvud jatähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning

kooskõlas valemisisuga. Valemid ja nendes kasutatud sümbolid järgnevas

tekstiskirjutatakse kaldkirjas (Italic) kirjasuurusega 12 punkti.

Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit. Valemitevormistamiseks

Wordis tehakse järgmised valikud: Insert ?Object ? Create new ? Microsoft Equation

3.0. Kogu tööulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Vältida

tulebdefinitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina.

Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitataksereeglina teksti sees

omaette reale viimata. Võrdust ja võrratustväljendavad avaldised esitatakse tavaliselt

omaette real. Kui tööson mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number

paigutataksevalemiga samale reale (soovitatavalt vasakule) sulgudesse. Valemites ei

19

tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatudsümbolite seletustes. Valemi

sümbolite seletus algab sõnaga“kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused

kirjutatakse üle47vaatlikkuse mõttes üksteise alla. Igas uues valemis selgitatakseainult

esmakordselt esinevaid tähistusi.

2.5.4. Loetelud.

Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestestfraasidest, kirjutatakse loetelu

punktid üksteise järele ja eraldataksekomaga. Kui kasvõi üks loetelu punktidest sisaldab

koma(sid)või muid kirjavahemärke, tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit(vt.

loetelu käesoleva juhendi alapunktis 1.5 lk. 20).Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega

varustatud numbrite võitähtedega. Kui loetelu punktideks on üksikud laused, siis

võibneed kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt.Numbri või tähe

järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega jalaused eraldatakse üksteisest

semikooloniga.

2.5.5. Lisad

Lisadesse tuleb paigutada need arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud

probleemi käsitlemiseks, kuid mille esitamisekstekstis pole otsest vajadust või kui on

tegemist väga mahuka materjaliga. Lisad nummerdatakse neile viitamise järjekorras

araabianumbritega, märkides analoogiliselt tabelite vormistamiselelehekülje vasakusse

serva rasvases kirjas mitmes lisa on (näiteks“Lisa 7.” ning sellele järgneb lisa pealkiri.

Kui lisa läheb mitmeleleheküljele, siis tuleb järgneva(te)le märkida näiteks “Lisa 7

järg”. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Kõikidelelisadele tuleb töös

kindlasti viidata. Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Lisades

olevaid tabeleid jajooniseid ei tule eraldi nummerdada, iga lisasse paigutatav joonisvõi

tabel võiks moodustada omaette lisa, ühele leheküljele võibpaigutada mitu

väiksemahulist lisa.

Töö koostamisel kasutatud küsitlusleht (täielik ankeet) tuleb esitadatöö lisas ning kui

selle juures kasutatakse (hindamis)skaalasid,siis tuleb nii ankeedis kui selle alusel

koostatud jooniste ja tabelitejuures esitada skaala selgitus.

20

KOKKUVÕTE.

Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatudküsimustele ning näidatakse

püstitatud ülesannete lahendusvõimalusedja saadud tulemused. Kokkuvõtte peamisteks

ülesannetekson:18

lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamisedtulemused, järeldused, hinnangud,

ettepanekud jne.;

välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamisevõimalused ja arendamise

suunad ning edaspidistlahendamist vajavad probleemid.

Kokkuvõttes ei korrata eesmärki, ei püstitata uusi probleeme, eiesitata seisukohti ega

järeldusi küsimustes, mida töö varasematesosades pole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb

võrdset tähelepanupöörata kõikidele töö osadele. Kokkuvõte ei ole töö eelnevateosade

tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes eiviidata kirjandusallikatele

ega esitata teistelt autoritelt pärinevaidseisukohti ja järeldusi. Küll aga peab kokkuvõttes

selgelt väljatulema üliõpilase oma panus töö sissejuhatavas osas püstitatudeesmärgi ja

uurimisülesannete täitmisse. Kokkuvõtte maht onnagu sissejuhatuse puhulgi ca 5–10%

töö sisulise osa mahust.

21

Lisa 1. Uurimistöö/Bakalaureusetöö/ Magistritöö tiitellehe näidis

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond

Ettevõttemajanduse instituut

Oliver Lillestik

EUROOPA LIIDU TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUSEKONKURENTSIVÕIME

Bakalaureusetöö

Juhendaja: prof. Urmas Varblane

Tartu 2008

22

Lisa 2. Vormistusest kokkuvõtlikult

23

Lisa 2 järg