Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1834. aastal saabus esimeste
välismaiste oskustööliste hul-
gas Sinti õpetaja. Sindi vabriku
omanik Johann Christoph
Wöhrmann avas 1. Jaanuaril
1837.a välismaalastest
(põhiliselt sakslastest) töötaja-
te lastele elementaar(alg)kooli.
Seitsmekümne kolmele poisile-
tüdrukule hakkas teadmisi
jagama Lübeckist pärit õpetaja
Daniel Mathias Krull. Õpilased
jagati vastavalt eelteadmistele
ja võimetele rühmadesse.
Iga rühma juhiks sai vanem ja
targem õpilane, nn mentor.
Õpetaja õpetas rühmajuhte,
need omakorda teisi õpilasi.
Eesti lapsed õppisid kohalikus
vallakoolis. Elementaarkoolist
arenes 1841. a välja 40 õpilase-
ga ja ühe õpetajaga saksa kool,
kuhu astusid ka esimesed eest-
lased. 1857. a jagati kool kol-
meks õppeasutuseks: eesti,
saksa ja vene (õigeusu) kooliks.
1887. a ühendati see taas
üheks kaheksaklassiliseks
kooliks, millest sai esimene
ministeeriumikool Eestis. 1893.
a oli koolis 200 õpilast ja kolm
õpetajat: J. Arak, K. Ramm, E.
Peterson-Särgava. Palju kuul-
sust tõi koolile Eesti esimene
Oktoober
2012
Teema Lk.
Kauaaegsed
õpetajad
2,6,
10,
14
Meie vilistlased 3,7,
11
Uued õpetajad 4,8,
12
Kahevõitlus 5
Õpilaste küsitlus 9
1. klasside küsitlus 13
Intervjuu koooli-
direktoriga 15
Meelelahutus 16
muusika eriklass koolmeister Karl
Rammi (laulu “Õrn ööbik” viisi
autor) juhtimisel. 1891. a pani K.
Ramm aluse 40 liikmega kooli-
poiste pasunakoorile.1901. a
valmis peale mitmete asukohtade
vahetuste kolmekorruseline kaar-
jate akendega punastest tellistest
koolimaja, mida me nüüd teame
Sindi Gümnaasiumi nime all. Esi-
mese maailmasõja puhkemise
järel koolitegevus katkes.
Eesti Vabariigi aastatel muutis
kool mitu korda nime Õppetöö
toimus emakeeles, keelati füüsili-
ne karistamine, loodi kooliteenija
koht, rakendati tööle kooli hoole-
kogu. 1944. a alustas tööd 7-
klassiline Sindi Mittetäielik Kesk-
kool, 1954. a moodustati Sindi
Keskkool. 1997. aastast kannab
kool Sindi Gümnaasiumi nime.
Koostas Terhi Eliise Siitam
Väikeses Sindi linnas on antud
lastele haridust juba 175
aastat. Riigikorrad on
muutunud ja inimpõlved
vahetunud, kuid õppimise ja
arenemise tahe on püsinud
läbi aegade ning loodetavasti
jääb ka kestma edaspidi.
Johann Christoph Wöhrmann
Tänases lehes
Vanaaja õpilased olid usinad
Fotod muuseumi arhiivist
1. Milline oli Sindi Gümnaasium, kui Teie õpetajana
alustasite?
2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutunud?
3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse, kas
need on aja jooksul muutunud?
4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilastelt?
5. Esimeste tööaastate naljakad seigad?
6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium ?
Lehekülg 2
Õpilastelt – ka õpilane on inimene, mis siis,
et noor ja väikene.
Üks väga meeldejääv seik oli kui oli
9.klassi aktus, kus üks õpilane ei lõpetanud,
kuid läks siiski pintsakus kohale ning tõi ter-
ve pere ka kohale ja aktuse ajal peitis ta en-
nast teiste taha. Kui aga selgus, et laps ei
lõpetanudki kooli ära, tekkis suur segadus.
See oli sel hetkel ebamugav teistele õpilas-
tele ja õpetajatele, aga meenutades väga
meeldejääv, naljakas situatsioon.
SG tugevused – turvaline õpikeskkond,
kaasaaegsed õppevahendid, avar, heas kor-
ras koolimaja. SG nõrkused – õpilaskonna
vähenemine, „koorekiht“ kipub peale põhi-
kooli Pärnu koolidesse. Tulevikuvisioon –
Sindi kool (vaatamata sellele, kas jätkatakse
gümnaasiumina või põhikoolina) on linna
vaimuelu ja tarkuse keskuseks.
Küsitles Terhi Eliise Siitam
Õpilasi oli kaks korda rohkem . Kooli
nimeks oli Sindi Keskkool , gümnaasiu-
miks nimetati ümber 1997.a Kooli õp-
petööks vajalik inventar oli napp,
amortiseerunud.
Kõige rohkem on muutunud tehniliste
vahenditega varustamine, nende kvali-
teet. Koolimaja on muutunud palju
kaunimaks tänu remonditöödele, üm-
berehitustele (õpituba, spordisaal
jne.).
Alati on olnud pühendunud õpilasi, vä-
hem hoolsaid ja mitteõppijaid. Varem
oli ka vähem igasuguseid ahvatlusi ja
võimalusi (mobiiltelefonid, internet,
kaabeltelevisioon). Kool on muutunud
demokraatlikumaks, see on kaasa too-
nud teatud anarhia ilminguid. Mis pole
keelatud, see on lubatud.
Kolleegidelt – igas nõuandes on midagi
õpetlikku, kasulikku, tuleb arvestada
teise inimese arvamusega.
Lembit Roosimägi
3
2
1
4
5
6
Õpetaja Lembit on mitmekülgne
Foto erakogust
Allar Raja 1. Milline oli kool Teie ajal?
2. Millised on esimesed mälestused koolist?
3. Millised olid lemmiktunnid ja miks?
4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud?
5. Lemmiktoit koolis?
6. Mida olulist Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa
saite?
Üllatuseks ei saanud me isegi
noomida. Õpilasi siiski hoiti ja
aidati ning see, et lõpuks tead-
sid igat koolis olevat kambrit ja
nurgatagust, tekitas kindla ja
koduse tunde.
Noore poisi lemmik oli ikka
kehaline kasvatus, aga eks iga
tunniga kaasnesid erinevad
ekstravagantsed olukorrad
õpetajatega, mida ei unusta.
Bioloogias oli palju anatoomiat
puudutavaid ja inimese arengu
kohta käivaid õpetusi, mis haa-
kusid enda arenguga ning pak-
kusid noorena kõneainet ja
kõditasid meeli.
Iga õpetaja on absoluutselt
oma nägu ja oma stiiliga, ena-
mus olid tõeliselt meeldejää-
vad. Aga toon esile Marek
Nisuma, kes andis geograafiat
ja ajalugu ning kelle võtted ja
õpetamisviisid olid loovad ja
kaasakiskuvad. Tema noorus ja
Ma küll ei tea, mis tänaseks
on muutunud, aga igal vahe-
tunnil väljas basseinikat või
ronimisredelitel letsu mängida
olid ainetundidele hasarti ja
põnevust pakkuvad tegevu-
sed. Kooli poolt korraldatavad
diskoõhtud olid head võimalu-
sed tutvuda ja lävida teiste
õpilastega väljapool õppeae-
ga. Koolielu oli hubane ja va-
balt voolav, kuid samas piisa-
valt kontrollitud ja range, et
mitte lubada endale kõike, mis
parasjagu pähe tuleb. Meeldis
suhtumine ja võimaluste ole-
masolu kehalisse liikumisse ja
et sai harrastada erinevaid
spordialasid.
Meenub olukord, kui valge
vahuga sai bioloogia klassis
olevad suured lilled ja istikud
vahetult enne jõule valgeks
värvitud ja hiljem neid suuri
rohelisi lehti lapiga pestud!
rangus olid distsiplineeri-
vad ning kui ta suhtles,
siis nagu võrdne võrdse-
ga, mis tõstis õpilase ene-
sehinnangut. Ta oli eesku-
juks hea keelekasutuse ja
osava eneseväljendusos-
kusega.
Ei saa nuriseda ühegi
toidu üle, sõin kõike hea
isuga. Nii ka siiani, kui
satun koolisööklasse. Au
kokkadele! Magustoitu-
dest tõstaks esile saia-
vorm kisselli või piimaga.
Seda, et olenemata kooli
suurusest või mainest,
õpetajate valikust või
tasemest, on alati võima-
lus jõuda sinna tasemele,
kuhu on soov ja unistus.
Tahe ja motivatsioon
peab tulema enda seest
ja kodust, kool on ainult
Küsitleja Mariliis Õispuu
Lehekülg 3
1
6
5
4
3
2
Foto Allar Raja erakogust
Mind rõõmustab eelkõige
oma pere. Rõõmustan, kui
tütar Tallinnast helistab, rõõ-
mustan, kui mees Soomest
tuleb. Ja muidugi mu vana
koerahärra, kelle igapäevane
rõõm mu koju jõudmisel on
nii siiras ja lõputu.
Praeguseks on kätte jõudnud
aeg, kus tõepoolest saan enda
huvialadega tegeleda. Käin
joogas, mitmed hommikud
algavad jooksuga (koer ees,
mina järel). Igal vabal hetkel
„neelan“ ka raamatuid, eriti
uudiskirjandust. Jõudu mööda
aitan ka loomade varjupaiga
asukaid (meie koerad, kassid,
rotid jm lemmikud on kõik
endised varjupaiga elanikud).
Kahjuks olen aga viimasel ajal
liiga õrnaks muutunud ja kodu-
tute loomakeste valu ja igat-
sust on juba liig vaadata, sest
täielikku loomaaeda ju koju ka
teha ei saa.
Sindi koolis on väga toredad
õpilased. Võiksin kiita iga klassi
ja õpilast eraldi, aga läheb liiga
pikaks. Koolimaja on minu
jaoks natuke liiga suur ja võõ-
rastav.
Töötasin Tõstamaa kesk-
koolis, kus oli väga ilus
koolimaja ja imetore koo-
lipere, kuid mis asus Pär-
nust väga kaugel. Otsisingi
lähemat kooli ja märkasin
Sindi Gümnaasiumi kuulu-
tust. Nii kandideerisin ja
saingi töö.
Töötan Tori põhikoolis
infojuhina. Tööle sattusin
tänu Ain Keerupile, kes
mind kutsus. Võtsin väljakutse
vastu ja kandideerisin ning nüüd
olen 12. klassi matemaatika abi-
õpetaja.
Rõõmustab õpilaste asjalikkus.
Tundub, et gümnaasiumiõpilased
oskavad oma võimeid hinnata,
põhikoolis seda alati ei näe.
Ootan iga kord päeva, millal saan
jälle Sindi õpilasi õpetama tulla.
Tegelen peotantsuga, ku-
hu sattusin tänu sellele, et
leidsin endale meeldiva
tantsupartneri. Käin ka
jõusaalis ja mängin sulg-
palli ning tennist.
Algul jättis maja sellise
tööstusliku hoone mulje,
kus oli keeruline orientee-
ruda. Nüüd on muutunud
1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle sattusite, millega varem tegelesite?
2. Mis Teid rõõmustab?
3. Mis on Teie hobid?
4. Milline on esimene mulje koolist?
Harri Kivi
Kaia Maasalu
Küsitleja Oliver Vaabel
Lehekülg 4
4 3
2
1
3
4
2
1
Foto raamatukogu arhiivist
Foto raamatukogu arhiivist
Küsitles Marko Nuut
Ain Keerup Lembit Roosimägi
Toolil istuval pardil Missugusel pardil on neli jalga? Pardi paaril
Kui vette läheb Millal hakkab part ujuma? Kui vette läheb
Hoiab teist jalga üleval
Mida teeb kurg, kui seisab ühel
jalal?
Seisab
Või Kumb sulab enne, kas raud või
tina? Või
Ranitsaga koolist Kust tulevad lapsed? Kotiga koolist
Mitte ühtegi Mitu elevanti mahub autosse? Oleneb elevandist
Koos leopardi, pardi ja elevandiga üks Mitu jõehobu mahub autosse? Kaks
Vastused: 1. Leopardil 2. Kui jalad põhja ei ulatu 3. Hoiab teist jalga üleval 4.Või sulab enne 5. Kui kott seljas, siis koolist 6. Neli-kaks
ette ja kaks taha 7. Ei ühtegi, sest elevandid on ees
Koostas Marko Nuut
Lehekülg 5
1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie õpeta-
jana alustasite?
2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutu-
nud?
3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse,
kas need on aja jooksul muutunud?
4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilas-
telt?
5. Esimeste tööaastate naljakad seigad?
6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium?
Lehekülg 6
Praegu on häiriv see üleüldine
vabadus - ei tohi koormata õpilast
koduste ülesannetega, ei või nõu-
da täiendavate teadmiste hanki-
mist ainekirjandusest. Kõige häiri-
vam on see, et ei saa tunnis suuli-
selt küsitleda ja hinnata, sest tei-
sed klassikaaslased segavad ja
mõni ei julge teiste ees vastata.
Õppimine, eriti hästi õppimine, ei
ole populaarne .
Teisi õpetades õpid alati ise. Kõi-
ge paremaks õppetunniks on
õpilastega õppekäigud väljaspool
kooli, matkad, ekskursioonid. Kee-
miaõpetajat asendades ütlesin
klassi ette astudes, et keemiast ei
tea ma eriti midagi, aga koos te-
gutsedes saame kevadeks kursuse
läbi. Ja tõesti, kogu klass aitas
mind ja mina neid – sõna otseses
mõttes õppisime koos. Kes segada
püüdis, seda kutsusid kaasõpilased
korrale,
Kui õpetaja tuleb kooli, siis esi-
mene aasta on reeglina kõige
raskem, sest õpilased proovivad
igati õpetajat, mida teab, kuidas
Sindi Gümnaasiumisse tulin tööle 1.
septembril 1974.a. Direktoriks oli siis
Harry Raide ja õppelejuhatajaks Raili
Uustan. Õpilasi oli palju rohkem kui
praegu, klassides 35-42 õpilast.
Vahetundides pidid kõik õpilased
korrapidajaõpetaja valvsa pilgu all
korralikult jalutama. Mürajad ja
jooksjad toodi ringi keskele korrapi-
daja kõrvale seisma. Koolivorm oli
kohustuslik, vahetusjalatsiteks olid
pehme tallaga sussid. Gümnaasiumi
poistel oli korralik tume ülikond ja
kindlasti lips ees.
Õppimine pidi olema korras. Vahemi-
kus 1974-1990 olid peamiseks töö-
kohtadeks lastevanematel Sindi vab-
rik ja Sindi sovhoos, et vanemad olek-
sid huvitatud oma laste õppimisest,
olid vabriku väravahoone seinal ja
sovhoosikontori fuajees suured sten-
did, kus olid üleval töötajate laste
õpitulemused ja käitumishinded. Kui
lapsel oli kahed või käitumine mitte-
rahuldav, siis vanem preemiat ei saa-
nud, kuigi ta võis tubli töömees olla.
Edukalt õppivate laste vanematele
aga maksti nn lapsepreemiat. See oli
üsna tugev mõjutusvahend, et lapsed
ikka korralikult õpiksid.
reageerib, kuidas nõuab jne. Minu
esimesel aastal proovisid ühe klassi
õpilase mind närvi ajada ümisemise-
ga. Kõigil suud kinni, aga hääl on.
Keeran tahvli poole, käib ümin, kee-
ran klassi poole- ümin vait. Sellest
sain huumoriga üle ja rohkem ei
proovitud. Teine klass proovis mind
ehmatada hiirega, lootes, et hakkan
kiljuma või midagi muud. Nimelt
panid nad tooli peale väikese män-
guhiire ( üsna tõepärase). Kui ma
oleksin ehmunud, nalja kui palju…
Mina märkasin hiirt, vaatasin klassi
poole- kõigil silmad põnevil. Võtsin
siis rahulikult hiire ja panin laua pea-
le. Oleks te neid pettunuid nägusid
näinud!
Tänane Sindi Gümnaasium on muu-
tunud nagu ühiskond tervikuna.
Ruumid on remonditud ja puhtad,
igas klassis on arvuti, raadioühendus
alarmsüsteemiga. Toitlustamine on
tasemel. Kõik tegevused on suuna-
tud õpilaste paremaks õpetamiseks.
Kas õpilane need kõik vastu võtab ja
seda hinnata oskab, see on iseasi.
Maie Tamme
Küsitleja Tauri Traumann
5
4
3
2
1
6
Foto raamatukogu arhiivist
Maie on loominguline ja nalja armastav õpetaja
1. Milline oli kool Teie ajal?
2. Millised on esimesed mälestused koolist?
3. Millised olid lemmiktunnid ja miks?
4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud?
5. Lemmiktoit koolis?
6. Mida olulist Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa saite?
Lemmikõpetaja oli mul Lembit Roosi-
mäe, kellest sai juba enne räägitud, aga
kindlasti oli ka veel teisi häid õpetajaid.
Ning mulle meeldisid tol ajal just roh-
kem need õpetajad, kes teistele nii väga
ei meeldinud.
Koolitoit omal ajal oli väga hea ning
maitsev, probleeme ei mäleta. Teisiti oli
see, et sel ajal pidid lapsed sööklas ise
laua katma ning pärast ka ise ära koris-
tama. Aga söök sai alati söödud.
Sindi Gümnaasium on andud mulle vä-
ga palju teadmisi. Kindlasti sain endale
Sindi Gümnaasiumist hea põhja. Ning
nagu öeldakse, et kui tahad maja ehita-
da, siis peab alustama vundamendist.
Koolimaja ise oli peaaegu sama, küll aga
õpilasi oli peaaegu, et kolm korda roh-
kem kui praegu. Tol ajal oli õpilasi natu-
ke alla tuhande, aga suureks põhjuseks
oli ka see, et siis ei olnud Paikuse ja Rae-
küla kooli. Samuti oli ka venekeelseid
õpilasi rohkem kui praegu
Koolist on head mälestused, kooli ring-
käigu tegi mulle Avo Nurme tütar, kes oli
tol ajal 11. klassis ning kõige paremini jäi
mulle meelde bioloogia klassis olev luu-
kere.
Lemmiktund oli mul ajalugu. Ajalugu on
mind köitnud juba väiksest peale, huvi
selle vastu võis alata lasteaiast. Nimelt
ma leidsin maast ühe ajaloo õpiku ja see
äratas minus suurt huvi. Muidugi oli sel
ajal mul ka õpetajaks Lembit Roosimäe,
kelle hästi korda saadetud tunnid ärata-
sid veel suuremat tähelepanu ajaloo vas-
tu.
Marko Šorin
Küsitleja Oliver Vaabel
Lehekülg 7
3
2
6
5
4 1
Foto linnapea erakogust
Lehekülg 8
1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle sattusite, millega varem
tegelesite?
2. Mis Teid rõõmustab?
3. Mis on Teie hobid?
4. Milline oli esimene mulje koolist?
lenud laulmisega ja rahvatantsu-
ga ning mulle on meeldinud alati
luuletusi esitada. Jooksmisega
tegelen veel praegugi, kui aega
üle jääb.
Üldiselt ikka väga positiivne.
Esimene kogemus/emotsioon
ikkagi õpetajana Sindi Gümnaa-
siumis. Aga see oleks ilmselt igas
koolis sama. Õpetajatelt pole ma
kordagi tundnud pahameelt. Ikka
mõtlen, et olen noor ja kogene-
matu ja ei tea veel paljudest
asjadest midagi, aga ma pole
kordagi tundnud selle õppeaasta
jooksul, et keegi oleks olnud
sellise suhtumisega.
Sindi on selle kohapealt teistsu-
gune, et kui sa Pärnus oled õpila-
ne, siis oled sa linna suhtes väike
osa, aga Sindis oled sa koolis
käies Sindi linnas suur osa.
Ma õpin praegu veel Tartu Ülikoo-
lis ja kuna ma olen 2 aastat juba
kooli kõrvalt töötanud, siis ma
mõtlesin, et kui olen juba kooli
lõpetamas, võiks erialase töö pea-
le asuda. Kuna Sindi Gümnaasium
otsis matemaatika õpetajat, siis
ma kandideerisin ja osutusin vali-
tuks. Olengi õpilane siiamaani.
Minu jaoks on rõõmustav see, et
enamus õpetajaid teavad ikkagi
kõiki õpilasi. Kui pöörduda kellegi
poole oma murega, siis enamasti
kõik teavad kellest sa räägid. Kuna
kollektiiv on väike, siis tunnen ka
toetavat suhtumist nende poolt .
See meeldibki kõige rohkem.
Kõik vaba aeg kulub Pärnu ja Tar-
tu vahet sõitmiseks. Ma olen tege-
Nägin juhuslikult töökuulutust
ning tundsin kohe, et see on
midagi minu jaoks. Kandideeri-
sin, käisin töövestlusel ning
osutusingi valituks. Enne ja ka
praegu töötan põhikohaga Eesti
Postis.
Rõõmustab, kui ümberringi on
rõõmsad ja rahulolevad inime-
sed ning see, kui tööl kroonib
raskeid ja pikaajalisi pingutusi
edu.
Minu hobi on rahvatants. Käin
Paikuse Pastlapaari rahvatant-
sutrennis. Meil on seal ütlema-
ta vahva seltskond ning tore on
igasugustel üritustel esinemas
käia..
Sindi Gümnaasium on väga
kodune kool. Siin tunneb iga-
üks ennast pereliikmena.
Sulu Pärnat Egle Valdaru
Küsitleja Oliver Vaabel
Küsitleja Terhi Eliise Siitam
3
2
1
3
4
2
1
4
Foto raamatukogu arhiivist
Foto raamatukogu arhiivist
Lehekülg 9
Mis teile Sindi Gümnaasiumis
meeldib?
Mida te muudaksite, kui
oleksite direktor?
Helen(10A): Õpetajad on ägedad. Õhkkond on hea
ja koolimaja on ka renoveerimisega ilusam.
Melissa(6A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumi juu-
res see, et kui ma tulen hommikul kooli, on alati
keegi, kes ütleb:“ Tere !“ ja meeldib veel meie kooli
kord. Siin ei ole väga palju vägivalda ja muud sellist.
Maarjalis(6A): Mulle meeldib, et koolis on palju häid
õpetajaid.
Mari(6A): Mulle meeldivad paljud asjad- klass ja
sõbrad.
Mario(10A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumis see,
et siin koolis on palju õpetajaid, kes teevad ka kõige
raskemad ained arusaadavaks.
Silja (10A): Sindi Gümnaasiumis õppides saab tar-
gaks ja just see mulle meeldibki.
Anette (6A): Ei kohta just igas koolis seda, et õpeta-
jad on sõbralikud.
Ülena (9A): Sindi Gümnaasiumis meeldib mulle see,
et siin on hästi toredad õpetajad ja õpilased. Kooli-
seintel on ilusaid pilte ning saab valida paljude eri-
nevate trennide ja huviringide vahel.
Karl (9A): Söök on Sindi koolis hea.
Robin (3A): Mulle meeldib see, et siin on gümnaa-
sium ja pärast põhikooli lõpetamist ei pea ma mine-
ma Pärnusse õppima
Madis (4A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumis see,
et õpetajad teevad nalja.
Mario (10A): Direktorina muudaksin, et kool algaks kell
9,00 ja söögivahetunde teeks ka vähemaks.
Silja (10A): Muudaksin söögivahetunde: neljanda vahe-
tunni ajal võiks söömas käia 10-12 klass, mitte 9-12.
Anette (6A): Direktorina mõtleksin vabaaja ruumi loo-
misele.
Ülena (9A): Direktor olles ei muudaks ma midagi, kõik
on suurepärane.
Karl (9A): Olles direktor muudaksin seda, et tunnid
oleksid lühemad.
Robin (3A): Ma muudaksin koolis seda, et tunnid algak-
sid hiljem, mulle meeldib kaua magada.
Madis (4A): Muudaksin seda, et ma teeksin välibasseini
liivast tühjaks.
Küsitlejad Kati Aas ja Terhi Eliise Siitam
1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie
õpetajana alustasite?
2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem
muutunud?
3. Millised olid õpilaste suhtumised õppi-
misse, kas need on aja jooksul muutunud?
4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui
õpilastelt?
5. Esimeste tööaastate naljakad seigad?
6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium?
Lehekülg 10
Kui kohe nii mõtlema hakata, siis ei tulegi
meelde. Võibolla see, et ühe lapse ja vana-
ema perekonnanimi oli Linnudekla ( kunagi-
ne Sindi linnapea) ja direktor tuli minu
käest küsima, et kas Linnudekla on siin. Mi-
na vastasin, et minu käes küll ei ole (ei
teadnud kes/mis Linnudekla on). Hiljem
järele mõeldes ja teada saades, kes see
Linnudekla on, oli päris piinlik.
Sindi kooli lapsed on laululapsed. Ei saa
öelda, et Sindi kool on nõrk. Ei ütle ühtegi
paha sõna. Kunagi on kooli maine langema
hakanud ja enam millegipärast ei tõuse.
Sindi Gümnaasiumi nõrkuseks pean võib-
olla vähest meeskonnatööd.
Võiks märgata ka teisi ja hoolivust võiks olla
rohkem.
Ohuks pean keskkooli kadumist ja sellega
kaasnevat õpilaste vähenemist ka põhikooli
osas. Visiooniks oleks ikka see, et keskkool
säiliks.
Sindi Gümnaasiumisse tulin tööle 1981. aas-
tal. Sel ajal oli direktoriks Harri Raide. Koo-
lis olid kabinetsüsteemid. Siia tööle asu-
des olin vaimustuses sõbralikust ja heast
keskkonnast.
Lapsed on muutunud lärmakamaks ja rahu-
tumaks, eriti vahetundides. Vanasti nägid
vahetunnid välja sellised, et lapsed lihtsalt
jalutasid rahulikult.
Aja jooksul on õpilaste suhtumine õppi-
misse muutunud sel moel, et enam ei teh-
ta nii palju tööd raamatuga, austus õpeta-
jate vastu on vähenenud (lapsed on ühis-
konnaga koos muutunud). Infot on praegu
laste jaoks tunduvalt rohkem kui vanasti.
Kolleegidelt olen õppinud ja jälginud suh-
tumist õpilastesse. Teiste kolleegide saa-
vutusi nähes tuleb ka omal soov ja tahtmi-
ne rohkem pingutada. Õpilastelt olen õp-
pinud, et tuleb osata lahendada problee-
me ja õpilast kuulata.
Leili Täll
Küsitleja Sandra Siil
5
4
3
2
1
6
Foto raamatukogu arhiivist
Lehekülg 11
5
Indrek Raadik 1. Milline oli kool Teie ajal?
2. Millised on esimesed mälestused koolist?
3. Millised olid lemmiktunnid ja miks?
4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud ?
5. Lemmiktoit koolis?
6. Mida olulist saite Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa?
et kool oli väike ja vanema-
tesse klassidesse jõudes tek-
kisid sõprussuhted aastateks,
paljud kestavad siiani. Kui ei
oleks olnud Sindi kooli, siis ei
oleks ka Tuberkuloitedit.
Muusikatunnid olid huvita-
vad, tõmmati tumedad
kardinad ette ning kuulasime
muusikaõpetaja kommentaa-
ridega klassikalist muusikat,
need tunnid tulevad siiani
vahel meelde. Ajalootunnid
olid samuti huvitavad, eriti
tagantjärele mõeldes, kuidas
moonutati mingisuguseid
ajaloolisi sündmusi. Füüsika
ja hr. Kolnes. No see mees oli
omaette klass, super vana ja
väga mõnus oli tema tundi-
des olla.
Leili Liidemaa, tema on ol-
nud lausa nö minu perekon-
na õpetaja. Tema käe all on
õppinud mu ema, õde ja ma
ise. Väga soe ja tore õpetaja,
Kool nagu riikki oli siis teistmoodi.
Kui täna võib õpetaja õpilase
füüsilise karistamise eest ise
karistatud saada, siis meie ajal
oli see täiesti tavaline karistus-
meetod. Koolivorm oli ühtne:
poistel sinised püksid, helesinine
särk ja sinine pintsak. Tütarlastel
ruuduline seelik ja sinine särk.
Vahetundide ajal jalutati korido-
rides ringis nagu vangid.
Negatiivsena võin ma meenuta-
da esimest kolme klassi. Meie
esimene klassijuhataja oli sõna
otseses mõttes vaimselt väga
haige inimene. Laste sakutamine
nii kõvasti, et juuksed jäid kätte,
peaga vastu koolilauda löömine,
juustest kinni hoides jalaga sel-
ga löömine ja mööda põrandat
lohistamine oli täiesti tavaline
asi. Olen hiljem mõelnud, millise
psühholoogilise trauma paljud
minu klassikaaslased said ja kui-
das mõjutas see meie edasist
kasvamist, käitumist ja suhtu-
mist kooli. Positiivne oli vast see,
ma arvan, et kui tema oleks
olnud meie esimene õpetaja,
siis oleks paljude laste elud
teistmoodi kulgenud. Taivo
Sikk - korvpallitreener ja ma-
temaatikaõpetaja. Mees, kes
alati seisis oma poiste eest ja
aitas, kui oli vaja. Ma arvan, et
ma poleks matemaatikaga
hakkama saanudki, kui ta po-
leks mind teatud hetkedel
aidanud.
Esimese söögina meenub
hakklihakaste keedetud kar-
tuli ja peedisalatiga. Leib mait-
ses ka siis teistmoodi kui täna,
meil oli komme leiba sööklast
kaasa võtta ja seda tunnis
süüa, täna ma leiba nii palju
vist ei söögi kui toona.
Kindlasti seda, et oma seisu-
kohtade ja ideede eest tuleb
seista. Palju sõpru ja tutta-
vaid.
Küsitleja Mariliis Õispuu
6
5
4
3
2
1
Foto Indrek Raadiku erakogust
Lehekülg 12
4 6
Ilona Veike 1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle
sattusite?
2. Millega tegeleb sotsiaalpedagoog?
3. Mis Teid rõõmustab?
4. Mis on Teie hobid?
5. Milline oli esimene mulje koolist?
alati oma muredega tulla. Eks siis püüame
neile koos lahendusi leida.
Rõõmustab mu perekond, südamlikud ja
hoolivad inimesed, sõbrad, soe naeratus,
head raamatud, päike ja meri. Mind rõõ-
mustavad tegelikult paljud asjad, olen õppi-
nud hindama lihtsaid asju ja rõõmustama
erilistest hetkedest , mis igas meie päevas
olemas on. Tarvis on ainult oskust vaadata
südamesilmadega.
Meeldib veeta aega oma pere ja sõprade-
ga. Armastan vabal ajal käia teatris, lugeda
või kuulata head muusikat. Käin paar korda
nädalas ujumas ja laulan oikumeenilises
naiskooris.
Suur maja, kus uks õiges kohas kinni müüri-
tud. Ilusad heledad ruumid ja kaunid joo-
nistused koridoriseintel, avatud ja sõbralik
koolipere. Toredad ja südamlikud lapsed.
Olen varem töötanud ohvriabis
ja koolitanud lapsevanemaid
ning õpetajaid ja sotsiaaltöötajaid,
lisaks olid mul super toredad lap-
sed Paikuse Põhikoolis, kus andsin
eelmisel aastal inimeseõpetuse
tunde 6. ja 7. klassidele. Kuna ot-
sisin täiskohaga tööd, siis ühel
hetkel jäi silma Sindi kuulutus ja
kuigi oli kahe koha vahel valida,
siis valisin ikkagi kooli. Arvan, et
siin on rõõmu ja positiivseid ela-
musi rohkem.
Mulle tundub, et teda võiks nime-
tada suhtesilla ehitajaks. Ta peaks
olema see, kes on toeks nii õpeta-
jale, õpilasele kui ka lapsevane-
male, et aidata õpilasel koolis pa-
remini toime tulla ning kindlasti
ka see inimene, kelle juurde võib
Küsitleja Tauri Traumann
5
4
3
2
1
Foto Ilona Veike erakogust
Lehekülg 13
KUI MA OLEKSIN SG DIREKTOR, SIIS...
1.b klassi mõtted olid peamiselt pahade laste
karistamisest. Mõni neist saadaks lapsed karistu-
seks õue kaevama ja lehti koristama, mõni teine
aga riidleks või kutsuks vanemad kooli. Mõni arvas
ka, et direktorina ta ei õpiks.
1.a klassi mõtted olid aga, et pikapäevarühma
söömises võiks lastele hamburgerit anda. Direk-
torina lastaks igal lapsel valida oma lemmikvärvi
või suisa lemmikmustriga laud. Head ja tublid õpi-
lased võiks valida klassis omale uue koha.
Lapsed pandaks ka kahekaupa istuma, et oleks
pinginaaber. Üks poiss arvas, et direktorina kor-
raldaks ta nii, et jõulude ajal käiks koolis päkapi-
kud ja tooks maiustusi. Lausa 13 õpilast tahaks
direktorina kehtestada koolivormi.
MIS ON KOOLIS PAREM KUI
LASTEAIAS?
Esimeste vastuste seas olid koolitoit ja
see, et ei pea lõunaajal magama. Lapsed rää-
kisid, et neile meeldib sõpradega rohkem
mängida koolis kui lasteaias.
Tähtsustati ka haridust – kooli puhul on pa-
rem see, et peab õppima ja nii saab targaks.
Samuti oli nende jaoks oluline, et on vahetun-
nid ja koju saab varem kui lasteaiast. Kooli
peeti isegi sellepärast paremaks, et on palju
ruumi ringi jooksmiseks. Lemmiktunde on
lastel palju. Nii mitmelegi meeldivad lausa
kõik tunnid. 1.b klassis on kõige levinum lem-
miktund eesti keel, napilt on teisel kohal ke-
haline kasvatus. Veel meeldivad kunstitund,
matemaatika ja loodusõpetus. 1.a klassi lem-
mikuks on kehaline kasvatus, sellele järgneb
eesti keel. Meeldivad ka loodusõpetus ja ma-
temaatika.
Foto kooliarhiivist
Küsitleja Lisette Kandima
1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie õpetajana
alustasite?
2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutunud?
3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse, kas
need on ajajooksul muutunud?
4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilastelt?
5. Esimeste tööaastate naljakad seigad?
6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium?
7. Mis tunne on olla aastaõpetaja ?
Lehekülg 14
mulle tõendit, et saaks vabastuse
kehalisest kasvatusest.
Ma arvan, et ma olen kõigilt õppi-
nud. Kui ma koolis alustasin, siis
inspektorid olid tunnis ja kõige üle
oli suur kontroll. Distsipliini sai õpi-
tud. Olen õppinud suhtumist, see
on aja jooksul ehk kõige rohkem
muutunud. Ma olen muutunud
palju leebemaks, võrreldes sellega,
milline ma kunagi olin.
Kunagi oli üks kehakultuurikollek-
tiiv, kes organiseeris õpilastele üri-
tusi ja väljasõite, käisime mitmetel
suusareisidel Otepääl, mis kestsid
mitmeid päevi. Ühel korral juhtus
nii, et kui me läksime lastega pike-
male väljasõidule ühte eramajja,
siis kohapeal selgus, et seal ei ol-
nud vett ega solki välja viidud. Mi-
na, kes ma ei kannata okset ega
seda lõhna, hakkasin öökima. Tänu
sellele, oli mul peremehega võima-
tu rääkida ja õpetaja Arter (Helle
Arter, üks kunagistest kehalise kas-
vatuse õpetajatest - toim.) müksas
mind mitmeid kordi. Okserefleks on
Uued õpetajad võeti vastu soojalt,
kringliga. Oli suur kool, umbes 800
õpilast, klassis oli ligikaudu 40 õpi-
last. Alustasin algklassidega ja
normkoormus nädalas oli 36 tundi,
mis oli üpris suur. Hääle kaotasin
kohe esimesel aastal.
Võimla. Kui ma alustasin tööd, siis
olid tundideks mõeldud ainult pikk
koridor. Võimlad tulid hiljem. Ka
aula on muutunud. Ning õpilaste
arv on väiksemaks jäänud, Võiks
öelda, et ka lapsed on nõrgemaks
jäänud. Kunagi toimusid igakuiselt
spordipäevad, mis olid ministeeriu-
mi poolt ette nähtud. Ainekavad
aina muutuvad, lisaks tulevad tagasi
vanad asjad. Kunagi oli algklassides
rahvatants, kuid nüüd on see uuesti
kavas. Muutusi on iga poole pealt
olnud
Mina ütlen oma seisukohalt , et
lapsed on pisut laisemaks läinud.
Siia tuleb nagu nn Ameerika, igal
pool rämpstoit ja ülekaalulisus. Ja
kõik see mõjub tervisele. Vanasti ei
toodud iga nohu ja köha pärast
mul alati olnud hästi tugev.
Tüdrukuid on väheks jäänud
ja klassid üleüldse kokku
kuivanud. Kuigi viimased või-
dud ( Pärnu maakoolide 1-12
klassi krossi -ja pendelteate-
jooksude II ja III kohad -toim.)
näitavad, et me suudame ka
väikese kontingendiga midagi
saavutada. Võitlusvaimu on
vähemaks jäänud, oma kooli
ei taha esindada just kõik.
Leitakse igasuguseid põhju-
seid, et mitte osaleda ja pää-
seda kooli esindamisest. Nõr-
kuseks võib olla distsipliini
puudus. See on pigem ühis-
konna viga, mitte ainult meie.
Ma ei näe, et minu viimane
aasta oleks kõige kõvem ol-
nud. Eelnevad viis aastat olid
palju tugevamad.. Pigem oli
aasta õpetaja tiitel selle koha
pealt natuke vale.
Nanni Kull
Nanni Kull töötab Sindi Gümnaasiumis alates 1979. a
augustist kehalise kasvatuse õpetajana. Ühtlasi valiti just
tema sel aastal Pärnumaa 2012. aasta õpetajaks.
Küsitleja Kati Aas
7
6
5
4
3
2
1
Foto kooliarhiivist
Lehekülg 15
MILLINE OLI KOOL 175 AASTAT TAGASI?
Täpseid kirjeldusi peaks otsima erinevatest ajalooallikatest. Minu ettekujutus võiks olla umbes selline:
Õpilased kuulavad tasakesi, mida kooli ainuke õpetaja neile vaikselt saksa keeles räägib. Kedagi ei ole vaja korrale kutsuda,
sest puudub koolikohustus ning kõik, kes klassis viibivad, on tulnud siia omal soovil.
Õpilased teavad, et haritum inimene saab tulevikus suurema teenistuse ja elab teistest paremini.
Kindlasti ei arutata, kas õpetaja võib keelata tunni ajal mobiili või sülearvuti kasutamist. Tegelikult ei arutata üldse, kas
õpetaja ikka võib teha seda, mida ta just parasjagu teeb. Õpetajat austatakse.
MILLINE ON KOOL TEIE ARVATES 10 AASTA PÄRAST?
Kool on jätkuvalt gümnaasiumiharidust andev õppeasutus, sest igal linnal peab olema jaksu ja tahtmist oma linnako-
danikele eluks vajalikke teadmisi jagada. Elu koolis võib välja näha umbes selline:
Hommikul vara on koolimaja ukse taga õpilaste järjekord, sest esimestel õpilastel õnnestub endale õppetööks laenutada
parimad sülearvutid. Loomulikult jagub sülearvuteid kõigile, kuid kogu arvutiparki ei ole võimalik jooksvalt uuendada, seega
on mõned mudelid juba peaaegu aasta vanad. Aga pole hullu, kannatame ära. Tunglemist arvutijärjekorras ei näe me iga
päev, sest suurem osa õppimisest toimub ju veebi kaudu. Kooli tullakse näiteks üks päev nädalas. Ja tullakse kindlasti, sest
sellel päeval on alati ka klassiõhtu.
Me ei märka enam väikeseid õpilasi tassimas seljas endasuuruseid ranitsaid, sest õpikud ja töövihikud on tutvumiseks vaid
kooli muuseumis.
Kooli raamatukogust saab jätkuvalt laenutada väga põnevaid materjale, kuid ära minnes on käed tühjad, sest laenutatakse
õigust midagi mingi aeg lugeda. Raamatukogul võlglasi ei ole, sest kasutusõigus kustub õigel ajal lihtsalt ära.
Õhtuti on kool samuti rahvarohke, kuid siis tunglevad koolimajas lapsevanemad, kes on oma laste õppimisest ja arengust
väga huvitatud. Nad osalevad erinevatel koosolekutel ja arutlustel ning abistavad igati kaasa, et kool muutuks veelgi
atraktiivsemaks ja paremaks.
Ja kool saab iga nädal erinevaid e-kirju, kus küsitakse, kas tõesti ei ole koolil rohkem raha vaja, et muretseda midagi veel
uuemat ja veel paremat. Kool on aga sunnitud vastama, et kahjuks on kõik juba olemas!
Küsitleja Mariliis Õispuu
Foto kooliarhiivist
... Õpetaja küsib Jukult: “Mille poolest erineb välk elektrist?”
Juku: “Välk tapab tasuta, aga elektri eest peab maksma!”
Juku kodune ülesanne on kirjutada üles 3 lauset, mida ta kuuleb.
Juku läheb koolist koju ja näeb, et kaks meest vaidlevad. Üks
mees ütleb "Sae pekki!" ja teine mees ütleb "Näksi muru!". Juku
kirjutab need laused üles. Kodus vaatab Juku väike vend multikaid
ja hüüab "Superman!". Juku läheb siis kooli ja õpetaja küsib tema
lauseid. Juku ütleb "Sae pekki!" õpetaja on hämmingus. "Kuidas
palun?". "Näksi muru!". "Juku, kelleks sa ennast pead?!" küsib
õpetaja. "Superman!" hüüab Juku.
Vastused mida leida: Wöhrman,Jaan Arrak,Karl Ramm , sovhoos , kool,
Keemia, luukere, sahistaja, tellised, Marko
1. Johann Christoph ...
2. Kes juhtis kooli aastatel 1904-
1925?
3. Laulu “Õrn ööbik” viisi autor?
4. Sindis üks pealmine töökoht
aastatel 1974-1990?
5. Asutus Sindis, mis saab 175 aas-
taseks?
6. Aine, mida õpetab Heli Salundi?
7. Asi, mis jäi Marko Šorinile kõige
paremini meelde?
8. Sindi koolilehe nimi Sindi...
9. Punased asjad, mille pärast on
SG muinsuskaitse all?
10. Mis on Sindi linnapea ees- nimi,
kes lõpetas SG aastal 1992?
SUDOKU
NALJAD
Peatoimetaja: Ilona Veike
Kujundaja: Rai Multanen, Maiko Tropp
Toimetus: Sandra Siil, Marko Nuut, Lisette Kandima,
Mariliis Õispuu, Kati Aas, Tauri Traumann, Terhi Eliise Siitam, Oliver Vaabel.
Lehekülg 16
ÕNNITLEME OKTOOBRI– JA NOVEMBRIKUU
SÜNNIPÄEVALAPSI !!!!