MAI 2015

KOORILAUL – ENAM KUI ISA-MAALINE LÕÕRITAMINE 6-7

SUVI, SEKS JA SÜÜFILIS 12-13

MAINEKUJUNDUSPLAAN EKSKREMENDILE 14-15

PLANEERI ENERGIAT, MITTE AEGA 18

J UH T K I R I

Peatoimetaja: Kadri OrgKeeletoimetaja: Paula Helena KaskReporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar ViinKüljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Mirell ProsaTiraaž: 1000Trükk: Ecoprint ASFacebook: www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg: www.olerohkem.ee

TOIMETUS

OLE ROHKEM meeskonnal on lõppemas seitsmemänguline hooaeg kaheklubilises liigasüs-teemis, kus sai valatud nii higi ja pisaraid kui tunda võidurõõmu ja joovastuse maitset ei kellegi muu kui pikaajalise rivaali VÄHEM OLEMISE vastu. Kuigi meeskonna peatreener poole hooaja peal vahe-tus, oli mängustrateegia paigas ning meeskonna vorm arenes ühtlaselt viimaste mängudeni.

Hooaja esimene mäng oli täis entusiasmi, mil pärast võitluslikku 90 minutit saadi tabelisse esimesed kolm punkti. Järgmises heitluses näitas meeskond kordades tehni-lisemat mängu, pakkudes kindla-malt raamides püsimisega rohkem silmailu ka pealtvaatajatele. Alates kolmandast mängust näitas tiim enam sisu, hankides juurde neli lehte ning lihvides tehnilisi võtteid veelgi professionaalsemaks. Terve liigahooaja vältel tehti valdavalt

madalat pressingut, nõelates vastas-meeskonda VÄHEM OLEMINE õppe-kuu keskel toimuvate 20-lehekül-jeliste kontrarünnakutega. Lisaks on märkimist väärt ka teises ja kuuendas mängus ründajate poolt tehtud riskantsed „atskood“ ehk vas-taste jalge vahelt läbi lükatud pallid, millele järgnesid tribüünilt suured aplausid.

Kaitse on olnud terve hooaja vältel kompaktne, laskmata enda selja taha lüüa ühtegi väravat. Keskkaitsjad, kel kõige parem üle-vaade väljakule, on hea mängu nimel aidanud kaasa nii otsese kui suunava tegevusega. Üle pole või-malik hinnata ka tublide keskpool-kaitsjate ja väravavahi tööd, kellest viimane suutis nii mitmelgi korral oma meeskonda halvimast päästa, tehes panterlikke tõrjeid ÕS-i poolt aktsepteerimatute sõnade vastu.

Suurimat väravate saldot näi-tasid kõikide mängude peale

äärepoolkaitsjad, kes rihtisid ühes mängus palle väravasse kaks ja mõnel korral suisa kolm korda. Mitmeid publikut ahhetama pane-vaid väravaid lõid ka vasak- ja paremkaitsja, viies palli VÄHEM OLEMISE väravasse võrdlemisi alternatiivsete meetoditega.

Ründajad on olnud kohusetund-likud ning andnud endast igal või-malikul viisil kõik, et mängud võita. Meeskonna peatreeneri sõnul võib hooajaga igati rahule jääda ning ta prognoosib, et lisaks liigavõidule ootavad tiimi ees suured teod ja karikad.

Täname oma sponsoreid, vaim-set ja moraalset toetajaskonda ning kõige valjuhäälsemat, edumeelse-mat ja rohkem olevat fänniklubi! Järgmisel hooajal ootame oma rida-desse teisigi sõnapallureid!

Meeskonna kaptenKadri Org

OLE ROHKEM LÕPETAS HOOAJA SEITSME SÄRAVA

MÄNGUGA

2

PAREMKAITSJA

MA ILI

VÄRAVAVAHT

PEATREENER

MIRE LL

RÜNDAJA

KA

D RI

RÜNDAJA

ARG O

VASAKÄÄRKR

ISTEL-M A R I A

KESKPOOLIK

HE ILI

KESKPOOLIK

MIR JA M

PAREMÄÄR

LAU R A

VASAKKAITSJA

UK U

KESKKAITSJA

LIN

D A

KESKKAITSJA

ING

VA R

PAU

LA H E L E N A

Kui oled tudeng, kel peas visioon hel-gemast tulevikust, teed juba esimesi samme, et ühiskonda paremaks muuta, ning oled aktiivne ning teguderohke mitmel rindel, siis nüüd on Sul võimalus oma nägu tuntuks ja hääl kõlavaks teha.

Kadri Org

ÕPPEAASTA jooksul ilmub seitse 20-leheküljelist ajakirja, mis

trükikojast tulnuna erinevatesse Tartu Ülikooli õppehoonetesse ja ühiselamutesse laiali jagatakse. Eelnevatest kohtadest rändavad mitmed trükised lugejate kotis edasi teistessegi Eestimaa paikadesse ning vahel isegi kodumaalt väljapoole. Kõiki neid kaunistab esikaanel ühe inspireeriva ja rohkem oleva noore näolapp, kelle lugu ja mõtted jõuavad nii paberkandjal kui ka veebivälja-ande kaudu ligikadu kolme tuhande lugejani.

Sellel õppeaastal jõudsid OLE ROHKEM ajakirja kaanele kuus aktiiv-set tudengit: TEDxTartu konverent-side ja Noorte Liidrite juhtimiskooli programmi korraldaja Angela Ader, noorteorganisatsiooni AIESEC pre-sident Kristiine Kukk, eelmise aasta Tartu Ülikooli Karjääripäeva pea-korraldaja ning realia et naturalia valdkonna esmakursuslaste konve-rentsi eestvedaja Evert Nõlv, orga-nisatsiooni ELSA Estonia president Marcus Niin, noorteorganisatsiooni

AEGEE-Tartu endine president ning Kultuuriklubi turundusjuht Hendrik Roland Helm ja DD Akadeemia juht Age Tomson. Neid kõiki ühendab üks: nad on tudengid, kes paistavad silma sellega, et teevad enam, kui ühelt üli-õpilaselt oodatakse; nad on rohkem olevad tudengid, kes õpivad mõtesta-tult, omandavad kasulikke kogemusi, elavad tervislikult ning muudavad maailma.

Mõtestatult õppimineParaku tuleb tõdeda, et ülikool ei vasta tihtipeale värskete üliõpilaste ootustele. 12 aastat range korra all üldhariduse omandamist, mil tehakse nii palju kui vajalik ja vähe kui võimalik, võib ülikoolis nõiarin-gina jätkuda. Eesmärk saada güm-naasiumi lõputunnistus asendub vaid kõrgharidust tõendava diplomi nimel pingutamisega, mis röövib õppimis-rõõmu ja -entusiasmi. Taoline stse-naarium lõpeb dokumendiga, millega pole noorel inimesel midagi peale hakata, sest minna tööle alale, mille õppimine polnud meele järele, kõlab ebatõenäolise ja ennastohverdavana.

Rohkem olev tudeng õpib mõtes-tatult ehk ülikoolis just seda eriala, mis teda sügavalt huvitab, millele otsib, uurib ja loeb omal initsiatiivil lisa ning proovib leida viisi, kuidas õppimise käigus omandatut reaalses maailmas võimalikult kasulikult ja efektiivselt rakendada.

Selle saavutamiseks on esmase tähtsusega õige erialavalik, mis on tihtipeale gümnaasiumipingist tõus-nud noore jaoks keeruline. Teisalt ei tasu meelt heita ega karta „kaotsi läinud“ aja pärast, kui tuleb eriala vahetada, sest just valel alal õppimine võib juhatada selleni, mis kõige hin-gelähedasem ja õigem. Sellisel juhul ei saa esimesele valikule pühenda-tud aega pidada ka vastu taevast lennanuks, sest iseenda eelistuste avastamisele kulunud ajata ei oleks noor teadnud, kuhu poole edasi lii-kuda. Need, kes aga vaagivad peas erialavahetust, kuid pole kindlad, kas uus valik on eelnevast parem, võiksid enda käest küsida, kas eelis-tavad pigem ühte „kadunud“ aastat uue õpivaldkonna kasuks otsustades või „kadunud“ kolme aastat õppides eriala, mis neile ei sobi.

Ülikool pole aga ainult eriala omandamiseks: kõrgharitud inimene peaks olema laia silmaringiga ja intelligentne ühiskonnaliige, millele kaasaaitamiseks on võimalik võtta peaaegu kõikidelt erialadelt vabaai-neid. Peale selle on võimalik osaleda erinevatel konverentsidel, koolitus-tel, projektidel ja muudel sündmus-tel, mis muudavad kontseptsiooni ülikoolist kui kohast, kus jagatakse teadmisi, institutsiooniks, mis pakub võimalusi liita erinevaid mõtteid ja seeläbi luua uusi ideid ja vorme.

Üldiselt ei peaks aga ülikooliga

rahulolematusesse suhtuma kui millessegi negatiivsesse. Kõige täht-samad ja elulisemad oskused, mis peaksid kõrgkooli läbinul olema, on analüüsivõime ja kriitilise mõtlemise oskus. Mihhail Lotman kirjutas Eesti Ekspressi kolumnis „Milleks univer-sitas?“, et kriitilisus on intellektuaa-lide ühisnimetaja ning ülikool peaks pakkuma ühiskonnale alternatiive nii ideedes kui ka nende väljenda-mise stiilis. „Ülikool õpetab ühis-konda end nägema ja analüüsima uutes kategooriates, mitte nii, nagu seda teeb inertne mass või amet-nikud. Ülikool pakub ühiskonnale uusi diskursusi,“ kirjutas kirjandus-teadlane ja semiootik ülikooli rollist ühiskonnas. Seega enne, kui univer-sitases kujunenud intellektuaal saab ühiskonda kritiseerida, tuleb uute diskursuste pakkumist harjutada ülikooli peal.

Kasulike kogemuste omandamine Värske ülikoolilõpetajana ei piisa eria-lase töökoha saamiseks ainult sobiva valdkonna diplomist, mille taga olnud töö ja vaev pani tudengistaatuse sel-jatanud noore südame kiiremini põk-suma ja silmad särama, vaid tööandjad otsivad inimesi, kel on ette näidata ka praktilisi kogemusi. Taaskord tekib nõiaring: pole võimalik saada töö-kohta, kuna pole eelnevat töökoge-must, mida saada siis, kui keegi tööle võtab. Eelneva probleemi lahenda-vad aga tudengiorganisatsioonid ja ettevõtlusprogrammid.

Tudengiorganisatsioonides ehk tudengite enda poolt juhitud organi-satsioonides on võimalik laiendada oma tutvusringkonda nii eriala- ja teaduskonnasiseselt kui ka -väliselt

ning omandada praktilisi kogemusi üritusi korraldades, projekte läbi viies või organisatsiooni juhtides. Organisatsioonides tegutsedes saab tööturule siseneja eeskätt erialasele kompetentsile täiendust ning vaja-likke lisaoskusi nagu meeskonnas töötamine, efektiivne suhtlemine, erinevate töövahendite kasutamine ja tööülesannete kõrval laiema kon-teksti nägemine.

Neile, kes unistavad aga iseendale töökoha loomisest ja ettevõtlusega alustamisest, on sobilikud erinevad ettevõtlusprogrammid. Võimalik on liituda näiteks Ideelaboriga, kus kõikvõimalike erialade ja õppeast-mete tudengeid suunatakse leidma oma valdkonnale praktilist rakendust ning aidatakse uute ettevõtete loomi-sel leida nii ideed, meeskonda kui ka vastava ala spetsialiste. Lisaks sellele leidub ka rohkelt ettevõtlusinkubaato-reid, mis ootavad avasüli tudengeid, kelle ideeseemneid aidata võrsuma panna.

Tervislikult elamine Kuigi tänapäeva küllastunud ühiskon-nas on edu võti multitasking ehk kõike aina kiiremini ja rohkem tegemine, ei tohiks rohkem olemise tuhinas siiski iseennast unustada. Tihtipeale lähtu-vad noored üldtuntud lühendist YOLO (You only live once) või mõttest, et küll jõuab magada ja puhata, kui surnud või – veidi vähem morbiidselt – elu-kogenud ja kortsus ollakse. Taoline eluviis viib aga varem või hiljem soo-vimatute tagajärgedeni, mis pöörab moenõuandjate „vähem on rohkem“ vastupidiseks – „rohkem on vähem“.

Seega tudengielu, millega käivad stereotüüpselt kaasas nuudlid või

makaronipakk, ilmatu kogus kofeiini ja liikumisväljundiks raamatutesse süvenemine, ei tohiks olla reaalsuses tuleproov ellujäämise nimel, vaid täiel rinnal ja võimalikult terviseteadlikult elamine. Mõõdukas füüsise treeni-mine, vaimse ja psüühilise tervise säi-litamiseks piisavalt magamine ning organismi töös hoidmiseks mitmeke-siselt ja tervislikult toitumine peaksid olema mitte ainult tudengi, vaid iga iseendast hooliva inimese jaoks a ja o.

Maailma muutmine Peamine on see, et rohkem olev tudeng mõistaks seose gümnaa-sium-ülikool-rikkaks puudusi ehk seda, et rikkusele ei järgne tingimata õnnelikkus, tõelised sõbrad ning mil-legi saavutamise tunne. Kõike eel-nevat pakub aga suurema eesmärgi nimel töötamine – olgu selleks tea-duse tegemine, kodanikuühiskonna arendamine, vabaühendustes kaasa-löömine, ettevõtluse kaudu problee-mide lahendamine või mõni teine tegevus, mille kaudu aidata kaasa maailma paremaks muutmisele.

Inimesed, kes arvavad, et on maa-ilma jaoks vaid üks molekul seits-mest miljardist, peaksid ammutama julgust Steve Jobsi mõtteterast:

„Need, kes on piisavalt hullud, et mõelda, et suudavad muuta maailma, on need, kes seda ka teevad.“

Kui tunned, et just Sina ja/või Sinu sõber on rohkem olev tudeng, kes on väärt esiletõstmist ja tahab oma lugu ja mõtteid kaastudengite inspireerimiseks jagada, siis kirjuta meiliaadressile info@olerohkem.ee, kuidas Sina ja/või Sinu sõber oma energiat, aega ja teadmisi rohkem olemiseks rakendab.

PERSOON

5

Ühel või teisel viisil on kooride ja koorilauluga ilmselt kokku puutunud kõik. Asjatundmatule võib jääda mulje, et koorilaul on igav ja koorilauljad isamaalised oivikud. Lauljad ise sellega ei nõustu, vaid kinnitavad, et koorid on rohkem.

Maili Tirel

AINUÜKSI Tartust leiab suure hulga (üliõpilas)koore. Tudengid on ilmselt kokku

puutunud Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga (TÜAN), Tartu Akadeemilise Meeskooriga (TAM) ja Tartu Üliõpilassegakooriga. Peale nende tegut-sevad ülikoolilinnas ka Tartu Noortekoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Eesti Maaülikoolis kam-merkoor Camerata Universitatis ja meeskoor Gaudeamus ning veel mitmedki teised kollektii-vid. Akadeemilise naiskoori arhivaar Triinu Arak, TAM-i juhatuse esimees Jürgen Rünk ning Tartu Noortekoori liige Madis Kaspar Nigol jagasid oma kogemusi ja mõtteid koorist ja koorilaulust.

Erinevad teekonnad laulukollektiivi Nagu kõigi ettevõtmistega, ei käi ka kooriga lii-tumine kõigil ühtemoodi. Physicumis tarkust taga ajav Madis Kaspar jõudis Noortekoori diri-gent Kadri Leppoja kaudu: „Käisin Miina Härma Gümnaasiumi segakooris ning selle dirigent Kadri Leppoja juhatab ka Tartu Noortekoori, mil-lega ta mind ühinema kutsus.“

Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õppival Triinul on koorilaul aga peaaegu et veres: „Kuna mu pereliikmete seas on koorilauljaid, olen lap-sest saati käinud väga paljudel TÜ nais- ja mees-koori kontsertidel ja koosviibimistel. Teismeeas tundus naiskoorilaul meeslauluga võrreldes ikka väga igav. Krehvtiseid laulujutte meeldis mulle salaja ema-isa-vanaisa kõrval seltskonnas kuu-lata küll, kuigi kogu selles jutumöllus polnud mul aimugi, mida TÜ naiskoor tegelikult tähendab. Nii et ilmselt laulupisik ja tähtede seis mind koori viisidki. Vanemad mind ei sundinud, nad ei tead-nudki, et ettelaulmisele lähen.“

KOORIS LAULMINE KUI RUBIKU KUUBIK

T UDENG I E LU

6

Ka arstiteadusüliõpilase Jürgeni jaoks polnud koorikollektiiviga liitumine mingi küsimus. „Kuna koorilaul on hobi, mis puges mu luudesse ja lii-gestesse juba kaua enne ülikooli astumist, ei tek-kinud mul kordagi kahtlust, kas tegeleda sellega edasi või mitte. Mõnda aega rippus aga õhus küsi-mus, milline koor valida. Teadsin vaid, et tahaksin laulda edasi võimalikult kõrge tasemega kollek-tiivis,“ räägib noormees. Kuigi alguses tundusid Jürgenile ahvatlevad Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Akadeemiline Meeskoor, jõudis ta lõpuks siiski Tartu Ülikooli ning siinsesse meeskoori.

Pühendumus suurem kui ajakulu See, kui palju koor tudengite niigi napist ajast endale näpistab, sõltub sellest, kui palju ollakse ise valmis andma. „See on küll n-ö poliitiku jutt, ent võib öelda, et koor võtab aega ja pühendumist just nii palju, kui iga liige endast anda suudab ja soovib,“ leiab Jürgen. „Kindlaks on määratud proovid, mis võtavad laulja ajast iga nädal neli tundi, lisaks veel vajaduspõhised laupäevased proovid ja esinemised, mille nimel kogu eelnevalt mainitud tööd tehakse. Pühendumine ja tahe peavad olema ajakulust suuremad ning tuleb arvestada, et kooris käimine hõlmab sageli ka lauljate lähedasi. Tihtipeale tuleb leppida era-korraliste proovide ja esinemistega, mille jaoks tuleb end töölt või koolist ära küsida. Ette tuleb ka olukordi, mil tuleb pikalt perest eemal olla. Samuti valitakse kooriliikmete seast juhatus ja funkt-sionäärid, kelle osalus nõuab kordades rohkem aega ja pühendumist. Teisest küljest on tegemist siiski harrastuskollektiiviga, mistõttu on ruumi ka teatud paindlikkusele – tudengi kohustus on ennekõike õppimine ning tööinimestel on omad ülesanded.“

Proovid on koorilaulja a ja o. „Proovides kohal käimine on väga tähtis, sest põhilised edasimine-kud toimuvad ikka seal ning puudumised segavad arengut märgatavalt,“ toonitab Madis Kaspar.

Triinu arvab, et tegelikult sõltub kõik lauljast ja koori hooajast. „Sel kevadel andsime välja plaadi, oli kolm juubelietendust, üks juubelikontsert, võistulaulmine, tegime näituse ja andsime välja ajalehe. Minu seisukoht on see, et TÜAN-is võib ja saab ka „niisama“ laulmas käia, mis on samuti eriline ja nõuab töökust.“

Laulusemud, sõbrad, abimehed Madis Kaspari sõnul arendab koor lauluoskust ja suurendab ühtsustunnet ning annab vin-geid elukogemusi erinevate esinemiste näol. Jürgen avab kooride tagamaid veidi lähemalt: „Koorikollektiivis olemine on nagu Rubiku kuubik, millel on tohutult erinevaid tahke. Esimene neist on loomulikult laulmine − hobi, mille kaudu ennast teostada ja oskus, mida fantastiliste õpetajate käe all parandada. Rasketel õppepe-rioodidel aitab koorilaul väga hästi pea selgena hoida ning vältida „hulluks” õppimist,“ leiab ta.

„Laulmise kõrval mängivad määramatult suurt rolli ka inimesed, kellega koos seda teha. TAM-is laulab mehi väga erinevatelt elualadelt ja erine-vas vanuses, mistõttu on seltskond väga kirev, ent siiski tõeliselt ühtehoidev. Kuna liikmes-kond ei ole väga vahelduv, võin kindlalt öelda, et siit leiab sõbrad kogu eluks ja abimehed igaks

elujuhtumiks.“„TÜ ja TTÜ suurematel kooridel on lisaks rik-

kalikule seltsielule ka suur kultuurikorralduslik tegevusliin,“ räägib Triinu. „Muusikalises mõttes pakub TÜAN lauljale sügavat kunstikogemust ja suurt meeltekõdi, rääkimata lauluoskuse arenda-misest. Rebane saab siit kindla seltskonna, kes tema vastu huvi tunneb ja teda igas eluvaldkon-nas ka edaspidi aitab.“

Mida saab tudeng ise koorile anda? Loomulikult iseennast. „Koor on nii dirigendi kui lauljate nägu,“ ütleb Triinu. Ilma lauljate pühendumuseta ei oleks koor jätkusuutlik. „Just noored lauljad on need, kes peavad koori vaimu edasi kandma ning tagama jätkusuutlikkuse, et ka järgmistel tudengitel oleks võimalik meeskoorilaulust osa saada,“ leiab Jürgen. Madis Kaspar võtab asja kokku lühidalt: „On tähtis, et koorilaulja oleks kohusetundlik. Kui korralikult proovides käiakse, saab kogeda imelist tunnet, mil kogu koor tundub tervikuna.“

Kudujad ning küpses eas õlleninad Olles lühemat või pikemat aega koorilauluga tegelenud, on noored kohanud stereotüüpe, mis üldse paika ei pea. „„Naiskooris laulavad ainult kuivad oivikud, kes vabal ajal ruudulistes see-likutes koovad. Nemad ja oskavad pidutseda?!“ See on ühe Tallinna segakoorilaulja halvus-tavalt öeldud mõte,“ toob Triinu värvika näite.

„Sattusime sellest „kudumissüüdistusest“ nii eufooriasse, et panime oma kuulutusele aasta eest üleskutse „Naiskoor – padjaklubi?!“. TÜAN-is on muidu kuldsed käed väga au sees, head pidu oskame hinnata ja lahkume sealt eelistatult viimastena.“

Jürgen toob välja ka ühe meeskooridega seotud müüdi: „Nii mõnegi inimese silmis on klassikaline meeskoor seltskond kummalise huumorisoo-nega vanemaid härrasmehi, kes tarbivad liiga palju kääritatud jooke. Tõetera ei puudu ühestki kuvandist, kuid ennekõike on intelligentsust ja akadeemilist väärikust hindavaid härrasmehi meil igas vanuses ning proovis on tooli kõrval siiski veepudel.“

Triinu ja Madis Kaspar leiavad, et müüt koori-laulust kui igavast harrastusest tuleks kummu-tada. „Vaidlen julgelt vastu, sest kooriüritused on kõige ägedamad sündmused, kus käinud olen. Koorilaagrid on alati tegevust täis ning õhtud lõp-pevad varahommikul ühislaulmisega. Vähesed saavad öelda, et nad on spontaanselt õllefestivalil lavale Tuljakut laulma läinud,“ kinnitab Madis Kaspar.

Koorilaulu omad Ed Sheeranid „Ühelt poolt on koorilaul nagu džäss – kunst-muusika, mille nautima õppimiseks kulub aega ja seejuures võib jääda elu lõpuni allergiliseks,“ leiab Triinu. „Teisalt, nii nagu klassikaline muu-sika ei tähenda ainult Tšaikovski esimest kla-verikontserti, on üsna naiivne arvata, et koorid laulavad vaid kirikulaule või „Ärkamise aega“. Mitmekesisus on nii vormis, sisus kui ka part-nerites. Kui kooliaktustel kuuldaksegi ainult

„Ärkamise aega“, siis tegelikult on ka koorimuu-sikas omad Ed Sheeranid, Kadri Voorandid, Alen Vezikod ja War From A Harlots Mouth’id.“

Tartu Ülikooli Akadeemiline

Naiskoor (TÜAN)Foto: Sigrid

Peterson

T UDENG I E LU

7

KOGUKOND

Hea viis, kuidas säästa loodust, arendada sotsiaalseid oskusi ning hoida piiratud raharessurssi, on asju ja hüvesid jagada. Olgu selleks siis elamispind, transport või ideed, kuidas midagi paremaks teha.

Kristel-Maria Kadajane

KUI põlvkond-kaks tagasi tähendas reisimine enamasti maale vana-

ema juurde sõitmist (vedamise korral sai ehk rongiga ka Peterburis käidud), siis 21. sajandil ei takista lääneriikide kodanike reisimist ilmselt miski muu kui ressursside puudus. Olgu selleks siis raha, aeg, motivatsioon või miski muu. Need, kel keskkonnasäästlikkus hinges, võivad lisada ka mure reisimisega seon-duva suurema jalajälje jätmise pärast. Et maailm ja selle kultuuriline mitmeke-sisus nägemata ei jääks, leidub rohkelt võimalusi, kuidas reise igas mõttes sääst-likumalt ette võtta.

Kutsu reisiline diivanile Couchsurfinguga saab võõrsil olles nii peatumiskoha kui ka tõenäoliselt hea seltskonna, mis kasvatab tudengi sotsiaalset võrgustikku ning teadmisi erinevatest kultuuridest ja inimestest. Diivanisurfamine käib vastava neti-keskkonna kaudu, kust on võimalik ööbimiskohta otsida ning võimaluse korral ise teistele ränduritele maga-misaset või seltskonda pakkuda. Kogu süsteem põhineb heatahtlikkusel ning omast kogemusest rääkides – käisin surfamas Sardiinias – huvitavamaid inimesi ja kogemusi on raske leida. Tihti on öömajapakkujad valmis ka kohalikke vaatamisväärsuseid ja üldist eluolu tutvustama, olles nii väärt giidi (kes sageli näitab märksa põneva-maidki kohti kui tüüpilised turistilõk-sud) kui tulevikus sõbra eest.

Peaaegu samal põhimõttel toimib ka Airbnb, kust on võimalik leida ööbimis-kohta rohkem kui 190 riigis, kuid seal peab arvestama ka väikese rahalise väl-jaminekuga, sest ööbimise eest küsivad öömajapakkujad ka tasu. Enamasti on siiski tegemist soodsama tehinguga kui hotellis ööbimine.

Jaga sihtkohta ja kütusekulu Majutusprobleemile eelneb aga transpor-diküsimus. Ehkki lennureise pole veel võimalik keskkonnasäästlikult ette võtta, on pikemate autoreiside puhul võimalik oma jalajälje suurendamisest hoiduda.

Selleks kasuta Carpoolingut ehk rakendust, mis mõeldud ühendama autojuhte, kel pikem distants ees, ja neid, kes juhtumisi samasse sihtkohta minna soovivad. Tulemuseks on keskkonnasõb-ralikkus, kasutajamugavus ja väiksem rahakulu.

Ka lühemate vahemaade puhul on või-malik reisida ressurssi kokkuhoidvalt. Näiteks Eesti-siseste reiside korral on võimalik kasutada Facebooki gruppide abi ja liikuda kõige populaarsemal Tartu-Tallinn või vice versa marsruudil nõnda, et muidu praktiliselt tühi auto, mis nii ehk naa sõidaks, saab täidetud seltskonnaga ja nii on kütusekulu inimese kohta väik-sem. Liikuda on võimalik teistelgi liinidel, nagu näiteks Tartu-Pärnu, Tallinn-Narva jne. Suveperioodil, mil erinevaid festi-vale ja üritusi kalender täis, on selline võimalus eriti soodne ja hea neile, kel transpordi puudumise tõttu kultuur kogemata jääks.

Anna vanale uus elu Veel üks võimalus kasutada kogukond-liku jagamise hüvesid on taaskasutus, mis toimib mitmesuunaliselt. Kõigepealt, kui on tarvis oma vanadest asjadest lahti saada, siis enne prügikasti lennutamist

kaalu võimalust annetada need taaskasu-tuskeskusesse. Maailmas visatakse palju kasutuskõlblikke asju lihtsalt minema, andes hoogu uuele tootmisele ja süve-nevale keskkonnaraiskamisele. Viies esemed taaskasutusse, saavad asjad uue elu ning kellegi vajadus osta uus vajaminev ese saab lahenduse. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on selline variant ka tengelpunga suhtes sõbralik, sest harilikult on taaskasutuskeskuses müüdavad asjad taskukohase hinnaga. Keskuseid on peaaegu kõikides suure-mates linnades ning vajaduse korral pakuvad nad ka transporti. Samuti on Facebookis olemas vastavaid gruppe, mille eesmärk on vahendada neid, kellel midagi üle ja neid, kellel midagi puudu. Näiteks Taaskasutus Tartus on grupp, kus leiab endale vajalikku tehnikat, mööblit, kirjandust ning riideid.

Jagada on võimalik ka oma mõtteid ja energiat, näiteks Wwoofi vahendusel saab minna erinevate riikide mahetaludesse vabatahtlikuks. Vastu saab majutuse, toitlustuse ning mis kõige olulisem - hea kogemuse ja teadmised mahepõllundu-sest ja ökoloogiliselt eluviisist, sealhulgas võimaluse diskuteerida ökoloogilise elu üle teoorias, rakendada praktikas ning olla otseselt südame ja kätega maheelu juures. Talude vabatahtlikud ehk wwoo-fijad saavad teha kõike, mida tüüpiline linnalapsest tudeng üldiselt teha ei saa: külvata, istutada, kompostida, rohida, lõigata puid või lüpsta ja sööta loomi. Ülesanded sõltuvad kokkuleppest talu-perega ja nendes tuleks kindlasti enne tööle asumist läbi rääkida.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võimalusi, kuidas ühendada kaks omavahel näili-selt mittekattuvat eesmärki – näha ja kogeda maailma ning olla keskkonna-sõbralik – leidub küllaga. Seega jääb üle vaid julget pealehakkamist soovida!

MINA SULLE, SINA MULLE EHK KUIDAS KOGUKONDLIK

JAGAMINE PÄÄSTAB MAAILMA

8

Kes Müürilehte hoolega lugenud, on vahest märganud mõne välispoliitikat käsitleva loo juures „Emajõe saadiku“ nimelist autorit. See pseudonüüm on sama huvi-tav kui selle taga peituv autor – tegemist on nimelt Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga.

Kristel-Maria Kadajane

PIKAAJALISE traditsiooniga Rahvusvaheliste Suhete Ring ehk

lühidalt RSR ühendab välispoliitika vastu huvi tundvaid tudengeid, olene-mata nende õpitavast valdkonnast või erialast. Struktuuriliselt jaguneb orga-nisatsioon suureks ringiks ja väikeseks ringiks. Esimese „liikmed“ on inimesed, kes on Rahvusvaheliste Suhete Ringi Facebooki grupiga liitunud ja võtavad osa erinevatest üritustest, ent mingeid otseseid kohustusi neil pole. Väikesesse ringi kuuluvad tudengid, kes korralda-vad ise sündmusi ja võtavad neist ka osa. Samuti on organisatsioonil ka pre-sident, juhatus ning erinevad töögrupid.

Ringi märksõnadeks on käsitletavate teemade laiahaardelisus, mitmekesisus ning aktuaalsus ja mis kõige parem, tee-masid käsitletakse erinevate tegevuste kaudu. Igal nädalal toimub loenguõhtu, millest suurem osa toimub eesti keeles, kuid vahel juhtub loengupidajaks olema ka mõni välismaalane. Samuti teeb RSR Generaadio kaudu edastatavat saadet

„Ringjoon“, mille sisuks on parasjagu maailmas olevad aktuaalsed prob-leemid, erinevate riikide ning nende välispoliitika tutvustamine ja rahvus-vahelised suhted üldiselt. Raadiosaadet tasub kuulata juba seepärast, et saate-külalisteks on mõnikord ka välistuden-gid, kes oma riigi poliitika üle arutlevad. Kord semestris toimuv avalik paneel-diskussioon ehk Arutelufoorum on hea

võimalus kuulata oma ala tunnustatud eksperte, kes avavad oma vaatevinklist rahvusvahelisel areenil olevaid olulisi teemasid.

Organisatsiooni president Mirko Vavrenjuk nendib, et oleks ebaaus kõige köitvamaid Ringi sündmustel osalenud isikuid eraldi esile tuua, sest iga esineja on omapalgeline ja eriline.

„Populaarsemad on olnud aga eelkõige need loengud, kus räägivad nn kuulsu-sed ehk näiteks Siim Kallas või Urmas Paet,“ toob ta välja ning avaldab, et talle endale meeldis näiteks väga Martti Kalda, kes rääkis suhetest kolmnur-gas India-Pakistan-Hiina. Kokkuvõtvalt ütleb RSR-i president: „Iga esineja on huvitav ja toob Rahvusvaheliste Suhete Ringi lisandväärtust.“

Arvestades seda, kuivõrd tähtis on mõista ja hinnata välispoliitilisi posit-sioone ja eesmärke maailmas, mis on võrgustunud praktiliselt kõikides eluvaldkondades – nii diplomaatias, äris, meedias, ühiskonnas kui ka kul-tuurilistes traditsioonides – tasub rah-vusvahelistest suhetest ühtteist teada. Lisaks kasulikele teadmistele annab ring võimaluse arendada tudengitel oma esinemis- ja väitlemisoskust, mille kasu on võimatu tulevikus ülehinnata. Väljundi leiab ka eneseväljendusosku-sele, sest nii ringi liikmed, teised tuden-gid, vilistlased kui ka loengukülalised saavad osaleda ühise artiklikogumiku ehk semestrikirja koostamisel, mille eesmärgiks on välispoliitilistel teema-del mõtete jagamine ning ka koolitööde tarvis kirjutatud esseede päästmine kapisahtlis koltumise eest.

Need, kes seni üksnes „Kuldvillaku“ vaatamise tasandil, kuid ihkavad oma teadmisi ka praktikas proovile panna, leiavad loodetavasti samuti oma tee RSR-i, täpsemalt igal semestril

toimuvale mälumängule. Osaleda saab 2–4 liikmeliste võistkondadena ning võitmine eeldab – nagu arvata võib – teadmisi rahvusvahelistest suhetest.

Mis ehk kõige põnevam – RSR korraldab kord semestris väljasõidu erinevatesse välispoliitikaga seotud asutustesse. Seni on külastatud näi-teks välisministeeriumi, Prantsusmaa suursaatkonda, Eesti suursaatkonda Vilniuses ning NATO energiajulgeoleku keskust.

Organisatsiooni president nendib, et neil on plaanis luua oma tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks eraldi revisjoni töögrupp ning tulevikus panustab RSR veelgi rohkem sellesse, et nende tegevus jõuaks rohkemate inimesteni ning väljundid muutuksid ägedamaks. Mirkot iseennast köida-vad organisatsiooni juures kaks põhi-list asja: „Võimalus reaalselt ühiskonda panustada, sest avardame oma tege-vuste kaudu inimeste silmaringi, ning kaastudengid, kellega koos organisat-siooni töös hoiame. Ilma fenomenaalse tiimita ei oleks minu töö pooltki nii lõbus.“

Seega üleskutse kõikidele, kel huvi oma silmaringi laiendamise ja välis-poliitika parema mõistmise vastu – semestri lõpuni jäänud loetud esmas-päevadel on võimalik neti teel kuu-lata välispoliitikat uurivat jutusaadet

„Ringjoon“ ning teisipäevadel kell 18.15 on võimalus minna kuulama põnevaid ettekandeid maailmas olulistel teema-del. Samuti oodatakse kõiki huvilisi sügisel organisatsiooniga liituma ja uuel kooliaastal RSR-i tegevustest osa võtma.

Täpsem info liitumise, kava ja esinejate kohta on kättesaadav Rahvusvaheliste Suhete Ringi kodulehel: www.rsr.ut.ee.

ORGAN I SATS I OON

SUURED PROBLEEMID VÄIKESES RINGIS

9

I s e g i kui Curly Stringsi

lugu „Kauges külas“ on nii pähe kulunud, et 2. juuniks

pruuniks saamise mõtt ed tekita-vad vastumeelsust, võiks suvel leida aega, et külastada vanavanemaid, muljetada nendega ülikoolilinnas saadud teadmiste üle ning tuletada

meelde vanaema tehtud pann-kookide ja värske maasika-

moosi lõhn ja maitse.

Toorest loodusmaterjalist

kõht täis söödud, võiks rohkem olev tudeng mõelda

ka talvevarude kogumisele. Kuigi täisväärtuslikku kõhutäit sahvrisse koguda pole võimalik, saab seiklus-rikkast suvest õpirohkesse kooliaega kaasa võtt a nii kuivatatud ürte kui

ka teematerjali, olgu selleks ti ll, basiilik, piparmünt, meliss,

kummel või pärna-õied.

Duolingo – võimalus, mille

äpi või kodulehe kaudu õppida mängu-lisel viisil selgeks mõni võõrkeel. Eriti kasulik

funktsioon on hääl-duse tagasiside.

S u v i on ideaalne aeg

füüsise treenimiseks – rahakoti raskus ja maht

püsib stabiilsena, värskendust pakkuva konditsioneeri eest hoolitsevad loodusjõud ning sporti misvõimaluste valik

lubab proovile panna vähemalt triatloni

aladel.

K u i suvel valitseb

meedias ti hti peale hapu-kurgi hooaeg, pole asjalood

kindlasti samamoodi kultuuriga: peaaegu kõik teatrimajad on välja tulnud mõne suurepärase suvela-vastusega, mis toob soliidses teatrihoones valitsevast muga-

vustsoonist välja nii pub-liku kui ka näitlejad.

Siis kui rannailm pole kiita,

on võimalik aega veeta Eesti viljakates rohelistes metsades

matkates. Jalgratt aga või enda jalgadel, telgiga või ilma, ühine väljasõit sõpradega

või meditatsioon üksikule hingele – maagi-line Eesti loodus ja RMK matkateed pakuvad väljakutset ja naudingut nii algajale matka-

sellile kui ka kogenud rändurile. Väljakutse: RMK 375 km matkatee on

esimene tervet Eesti t läbiv matkarada, mis läbiti 2012. aastal esimest

korda täies ulatuses kümne päevaga. Proovi ka!

TOIMETUSESOOVITUSED

SUVEKS

I s e g i kui Curly Stringsi

lugu „Kauges külas“ on nii pähe kulunud, et 2. juuniks

pruuniks saamise mõtt ed tekita-vad vastumeelsust, võiks suvel leida aega, et külastada vanavanemaid, muljetada nendega ülikoolilinnas saadud teadmiste üle ning tuletada

meelde vanaema tehtud pann-kookide ja värske maasika-

moosi lõhn ja maitse.

Peale rohke jääti se ja

grilltoodete, mis kuu-luvad suvehooajaga vaiel-

damatult kokku, tasub vaadata näljase pilguga ringi ka looduses. Toorelt söömiseks sobivad nii (metsa)marjad, naat, võililled, jänesekapsas kui ka teised

emakese looduse poolt pakutavad valmis-

toidud.

K u i soovid kasu-

tama õppida mõnda programmi või harida end

mõnel huvipakkuval teemal, siis online-kursuseid pakkuv veebileht www.lynda.com on

ideaalne koht, kust suve jooksul rohkelt tead-

misi ammutada.

Dokumentaalsari „Cosmos“ on vihmas-

teks suvepäevadeks mee-lelahutuslikele menusarjadele

ja –fi lmidele hariv alternati iv, kus käsitletakse loodusseaduste avastamise tagamaid ning

proovitakse määrata meie koordinaate nii ruumis

kui ka ajas.

Juhul kui hing ihkab

adrenaliini ja seiklusi, on hea võimalus minna maantee

äärde ja põrutada pöidlaküüdi abil nelja ilmakaare suunas. Maanteel kul-

geva inimese jaoks on noore intelligen-diga ühisel teekonnal jutuajamine kindlasti meeldivam alternati iv kui monoloogi pidav raadiohääl, lisaks on hääletamine tuden-

gile taskukohane võimalus reisimi-seks. Pöidlaküüdiga ringi liikudes

ei tasuks kunagi unustada aga ett evaatlikkust.

Kuivõrd Eesti on võrdlemisi

hõredalt asustatud maa, on rahvaväheste veekogude

läheduses võimalik vabaks lasta nii keha kui ka vaim. Julgemate jaoks leidub üksikuid nudisti de randu ning põnevaks „kasti st väljaspool“ olevaks kogemuseks on kindlasti ka 17.-19.

juulil Eesti s toimuvast rahvus-vahelisest tantra festi valist

osavõtmine.

Äpp Q u i z U p

pakub suveks nuputamist mälu-mängus, kus harivaid

küsimusi üle 600 teema kohta.

S u v i on ideaalne aeg

füüsise treenimiseks – rahakoti raskus ja maht

püsib stabiilsena, värskendust pakkuva konditsioneeri eest hoolitsevad loodusjõud ning sporti misvõimaluste valik

lubab proovile panna vähemalt triatloni

aladel.

Kõrgema taseme oskus-

tega või nende poole küündivad õppurid saavad

lisaks taimede kuivatamisele suvesaadused ka purki pista: marineerida seeni ja kurke,

keeta moosiks või mah-laks sõstrad ja puu-

viljad.

SEKS

Suvel on rohkem üritusi, pidusid ja muid võimalusi sõp-radega aega veeta ning uusi tutvusi leida. Suvisel ajal suureneb ka inimeste seksuaalne aktiivsus, mis võib kaasa tuua impulsiivsema ja vähem vastutustundliku käitumise – „armumised“ esimesest silmapilgust, võõra inimesega seksuaalses vahekorras olemine ning kes-kendumine hetkelisele naudingule.

Mirjam Ool

SUVI on parim aeg puhkamiseks, kuid puhkuse ajal võiks silmas pidada, et pärast selle möö-

dumist ei peaks mittesobivate tagajärgede pärast muretsema.

Kevadsemestril lapsevanemaks?Ühes milliliitris spermas on umbes 40 miljonit spermatosoidi. Sperma maht ühel seemnepurskel on umbes 3 milliliitrit. Soodsates tingimustes on sperma eluiga 3−5 päeva, kehast väljaspool paar tundi. Üks mees toodab kahe nädala jooksul nii palju spermat, et sellega oleks teoreetiliselt võimalik vil-jastada kogu planeedi fertiilses eas naiste valminud munarakud.

Rasestumine on pärast vahekorda loomulik prot-sess. Kui järgmise õppeaasta plaani mahub ka pere loomine ja laste kasvatamine, siis võib loodusel lasta enda tööd teha. Eesti sünnistatistika näitab, et kõige rohkem sünnib lapsi suvel, seega viljastatakse enim järglasi ajal, kui aastaaegade vaheldumise tõttu hakkab pimedamaks muutuma. Samuti on suure-mat sündimust märgata märtsikuus, mil jaanipäeva vallatused tagajärje on saanud. Seega, kui peas pere-loomise plaanid, paistavad jaanipäeva pidustused olevat hea aeg enda keha looduse hooleks jätmiseks

ning rasestumisvastastesse vahenditesse kergekäe-liselt suhtumiseks.

Sügissemestril süüfilis?On leitud, et inimesed muretsevad suguhaiguste pärast aasta ringi ning otsivad nende kohta infor-matsiooni kõige rohkem esmaspäeviti, kui just esmaspäev ei ole riigipüha – sellisel juhul teisi-päeviti. Seega vastutustundetut seksi harrastatakse kõige rohkem nädalavahetustel, mil on rohkem vaba aega ning üritusi. Kui tudengi jaoks võib suvi tunduda ühe pika nädalavahetusena, siis sügisel on oma tervise hoidmise peale paraku liiga hilja mõtlema hakata.

Olles ise hoolas ning valides hoolikalt ka partnerit, ei välista see siiski, et väljavalitu on jaanipäeva vas-tutustundetult veetnud. Paljusid suguhaigusi ei ole võimalik näha ega tajuda ning see võib põhjustada partneri tahtmatu nakatamise. Enamik sugulisel teel levivaid haigusi võivad teha viljatuks, kahjustada suguorganeid, põhjustada vähki või tekitada südame- ja ajukahjustusi. Parasiitide poolt tekitatud haigused nagu trihhomonoos, sügelised, kubemetäid ning bakterite poolt põhjustatud klamüdioos, gonorröa ja süüfilis on ravitavad. Viiruslikud haigused nagu herpes, kondüloomid, B-hepatiit ja HIV on ravimatud.

Suguhaigustest aitavad hoiduda lisaks seksist loobumisele ka partnerite arvu piiramine, igal korral kondoomi kasutamine, korrapäraselt arsti juures oma tervisliku seisu kontrollimine ning partneriga haigustest rääkimine. Kui preservatii-vide ostmine või partneriga kondoomi kasutami-sest rääkimine hirmu tekitab, siis võiks mõelda, kas on mõtet veel vahekorda astuda või kas valitud inimene on selleks ikka õige.

SEKSIKAS SUVI, TAGAJÄRGEDETA SÜGIS

12

Kajakas

AINULT 6 ETENDUST! — 20.05-28.05 TÜ KIRIKUS (JAKOBI 1, TARTU)

LAvASTAJA TIIT PALU

OSADES KÜLLIKI SALDRE — MARIA SOOMETS — KAROL KUNTSEL — RIHO KÜTSAR MERLE JÄÄGER — RAGNE PEKAREV — JÜRI LUMISTE — PRIIT STRANDBERG

RAIVO ADLAS — PEETER VOLKONSKI — OTT KILUSK

ANTON TŠEHHOVI KOMÖÖDIA

SEKS

Mitmekesisus mitte ebanormaalsus Kui enda turvalisuses on veendutud, partneriga pereloomise ajastus kokku lepitud ning vastavad meetmed kasutusele võetud, on suvi hea aeg oma partneri seltskonna nautimiseks. Seksuaalset naudingut vähendab aga hirmu tundmine enda mõtete ja käitumise üle.

Seksuaalkäitumisega seonduv on miski, mil-lest inimesed omavahel palju ei räägi, hea kui räägitakse oma partnerigagi. Seetõttu peetakse normaalseks üldtuntud tegevusi ja neid, millest kõige rohkem räägitakse. Nii võib kergesti tekkida küsimus, kas enda seksuaalsed mõtted ja käitu-mine on nö normaalsed. Ka uue partneri soovid võivad tunduda võõrad ning mittesobivad, kui nendega pole varem kokku puututud. Inimestel on aga väga mitmekesised seksuaalsed huvid, mis võivad olla täiesti kahjutud, normaalsed ja rahuldust pakkuvad.

Seksuaalsed mõtted ja fantaasiad varieeruvad suures ulatuses. Kõik mõtted on inimlikud ning ei kahjusta kedagi, isegi kui need pole reaalses elus vastuvõetavad. Fantaasiate pärisellu raken-damisel tuleb arvestada ka partneri soovidega. Kui keegi omaette või kaks inimest omavahel tahavad ellu viia fantaasiaid, siis seni kuni see tegevus kedagi ei kahjusta, pole oluline, kas see on kellegi teise meelest normaalne või mitte.

Kõige tihedamini esinevad fetišid on seotud jalgade ning kingadega. Erakordne pole ka see, et seksuaalset tõmmet tuntakse inimese kehakar-vade, näiteks juuste või habeme vastu, tätovee-ringute või kindlate kehaosade, näiteks tagumiku vastu. Mõned inimesed mõtlevad vahekorras olles teiste inimeste peale, mõned tunnevad naudingut

enda keha vaadates. Mõnele meeldib endale selga panna kaisukaru kostüüm või vastassoo riided. Mõni tunneb seksuaalset tõmmet autode vastu, mõni leiab, et konkreetselt ainult punase kontsa-kingaga jalg gaasipedaalil on teda erutav kujutlus-pilt. Igaühel on oma huvid, soovid ja kujutelmad.

Kui partneritele sobib nende seksuaalelu sage-dus, kestvus, fantaasiad ja nende elluviimine, siis ei peaks olema oluline Eesti keskmine või mõne teise inimese arvamus. Enda ja partneri rahulolu kinnitab käitumise õigsust.

Partnerile enda seksuaalfantaasiatest rääki-mine aitab viia rahuldust pakkuva seksini. Kahel inimesel võib olla ka midagi ühist mõttes, mida mõlemad kaua saladuses on hoidnud. Samuti võib olla partneril huvitavaid mõtteid, mille peale ise varem tulnudki pole. Alusta oma suve nautimist, muretsemata teiste inimeste pärast, kes asjasse ei puutu.

Tasuta nõustamine ja informatsioonEesti Seksuaaltervise Liit www.estl.ee Noormeeste terviselehekülg www.noorte.kliinik.ee AIDS-i ennetuskeskus www.aids.ee Tervise Arengu Instituut www.hiv.ee Seksuaalvähemustele www.omakeskus.ee Rasedusega seotud nõustamine www.rasedus.ee

Tartus anonüümselt ja tasuta HIV testimine TÜ Kliinikumi NakkusosakondRiia tn 167, Tel: 7427611Tartu Seksuaaltervise Kliinik www.tstk.ee Vaksali 17, Tel: 744 2086

EKSPER IM EN T

Paari nädala eest hakkasid netiavarustes liikuma pildid ilustatud purgist ja seal sees olevast liivast ning iseäralikust pruunist pal-likesest. Kes veidi rohkem uudistas, sai üsna pea teada, et liiv on pärit Omaani kõrbest ja omapärane pallike ei kuskilt mujalt kui 4000 kilomeetri kaugusel elava kaameli seedeelundkonnast.

Uku Lilleväli

KUI kõrvale jätta küsimus purgi ja selle sisu olemuse kohta, oli populaarseim

ühesõnaline küsimus oodatavalt nii mulle kui mitmetele pabula sõpradele, et miks. Sellele vastamiseks tuleb alus-tada aga tiba kaugemalt ehk paigast, kust idee sai alguse.

Fekaalide immuunsed detektorid Välismaal käies pole ma kunagi olnud suur suveniiride fänn. Eksootilised lipud ja külmkapimagnetid tunduvad kuidagi tavapärased, šokolaaditahvlid ja -kommid ehk grammike paremad, kuid siiski mitte nii ehedad, kui võiks. Kuna pärast nädalapikkust Omaani kõrberetke pidi kodumaale kaasavõetav minu silmis olema midagi omapärast just tollele konkreetsele liivamerele, oli valik lihtne: mitmekümne kilomeetrisi teekondi läbi

rännanuna olid mulle silma jäänud vaid liivaterad, päike ja kaamelid. Kuna päi-kest ja kaamelit seljakotiga kaasa ei saa võtta, täitsin pudeli kõrbeliiva ja kaame-lipabulaga, lootes probleemideta läbida kolm koduteel eesootavat lennujaama.

Detektorid fekaalidele ei reageerinud, mistõttu jõudsin sekeldusteta Tartusse, kus hakkasid pihta seiklused, mis said tuntuks Pet Puupi nime all.

Pabulaga väljakutsele vastu Võtsin vastu vägagi alternatiivse kont-septsiooniga väljakutse, millega puu-tuvad kokku inimesed kõikvõimalikest eluvaldkondadest: muusikud peavad leidma endale omase ning samas kuu-lajaid kõnetava stiili, tööturule sisenev noor peab looma endast tööandjate jaoks võimalikult konkurentsivõimelise pildi, alustavad ettevõtjad peavad edukuse tagamiseks looma firmamärgi, mis jõuaks sihtgrupini ja tekitaks usaldus-väärsust. Ka mitmete teiste eluaspektide puhul on oluline luua kuvand iseendast või mõnest asjast, mis peegeldaks loojale meelepäraseid väärtusi ja põhimõtteid ning mis talletuks inimeste mäludes just selliste mõtete ja emotsioonidega nagu teadlikult kujundatakse.

Et katse millelegi kuvand luua oleks

eriti illustreeriv, hakkasin sammhaaval mainet kujundama eelnevalt mainitud Omaanist pärit ekskremendile, millest lahti saamiseks ollakse harilikult valmis peale maksma.

Petpuupilik mainekujundusplaan Iga bränd algab suuremast ideest ehk eesmärgist, mis oli Pet Puupi puhul – nagu nimestki võib järeldada – kohelda junni kui ustavast kaaslasest lemmik-looma. Erinevalt teistest loomadest vajab „ta“ kordades vähem hoolitsust ja vaeva, toitmist ja tähelepanu ning kõige tipuks ei pea „temaga“ mitu korda päevas õues käima, et ta oma põit tühjendada saaks. Pet Puup on hea kuulaja, ei ham-musta, haugu ega küünista ning tõmbab rohkem uudishimulikke pilke kui kõige pehmema karvaga kutsikas. Lühidalt öeldes sobib ta nii kiire eluviisiga kooli- ja tööinimestele kui ka koduhoidjatele: Pet Puup vajab täpselt nii palju, kui talle antakse.

Edasi pidin planeerima, kuidas edas-tada kõike kirjeldatut Pet Puupi kuvandi kaudu ka teistele. See tähendab, et tuli mõelda nii kanalitele kui ka sõnumitele, millega eelnevalt mainitud väärtusi edasi anda. Otsustasin lisaks uudishimu tekitamisele Pet Puupi iga päev kaasas

KUI PALJU SAAB TEHA SITAST SAIA?

14

EKSPER IM EN T

kandes keskenduda ka sotsiaalmee-diale – Tumblr, Instagram, Facebook ja Twitter –, mida enda vaeva vähendami-seks sünkroniseerisin. Olgu ära mainitud, et iga kanali puhul tuli juba eos uurida, kunas ja kuidas saavad postitused ja pildid kõige enam nii ühekordseid vaa-tajaid kui ka püsivaid jälgijaid.

Kui kanalid valitud, tegin sotsiaal-meediaplaani ehk nädalase tabeli, kus valisin igale päevale fookuse ja lisasin kõikidele platvormidele ka vastavasisu-lise kommentaari. Kui esimene päev oli pühendatud salapärasuse tekitamisele ja inimeste ettevalmistamisele, siis teine Pet Puupi ja ta saamisloo tutvustamisele juba detailsemalt ning alates kolmandast päevast sai teda näidata juba hoopis roh-kematest külgedest – ostlemine, vanni-tamine, pidutsemine ja palju muud.

Lisaks väärtustele, sõnumitele ja kanalitele tuli mõelda ka visuaalidele, mida peetakse sageli üheks brändi olu-lisimaks osaks. Pet Puupi puhul oli sot-siaalmeedias kasutamiseks mõeldud fotode loomine pea et omapäraseim osa tervest maine loomise protsessist, kuna pidin vastama küsimusele, kuidas kau-nistada junni nii, et see näeks välja esin-duslik. Pärast junni ja liiva püreepurki asetamist, Kuukivi Helmepoest akses-suaaride hankimist ja värviliste paberite, kääride ja liimiga mässamist suutsime fotograaf Argo abiga luua fotoseeria, mis näitas Pet Puupi kõige paremast valgu-sest. Usutavasti jääb fotosessioon meie kõigi jaoks unikaalseks ja viimaseks omalaadsete seast.

Eksperimendinädala tulemused Juba enne katse planeeritavat algust suutsin hakkama saada iseäraliku prah-makaga, ühendades Pet Puupi Instagrami iseenesele teadmata isikliku näoraamatu kontoga. Seeläbi sai pildiplatvorm täiesti ootamatult ja ilma igasuguse ettevalmis-tuseta 100 jälgijat, kel polnud esialgu

vähimatki aimu, mis neid ees ootab.Eksperimendinädala esmaspäeva

varahommikul oli aga sedavõrd liht-sam postitada lemmikloomast esimesi fotosid nii Vabadussillal poseerimas, fotosessiooni nautimas kui ka majan-dusarvestuse eksamil õppejõudu asenda-mas. Samuti aitasid koorekiht Pet Puupi esimesi sõpru oma „meeldimistega“ ise-äralikku kodulooma teistelegi levitada.

Mida päev edasi, seda rohkemate ini-mesteni Pet Puup jõudis ja seda enam andsin vastuseid ja kommentaare oma uue lemmiku kohta. Eriti hästi tuli see ilmsiks teda nii koolis kui linnapil-dis endaga kaasas kandes, mil tema

kodupurki kattis stiilne tuule ja vihma eest kaitsev roheline mütsike ning Pet Puupile eritellimusega disainitud oranž

„ridikül“. Rohkelt sai ta tähelepanu ka peo-piltidega, mil käis kaaspabulatega diskol ja pidas oma esimest, nädala vanuseks saamise sünnipäeva.

Inimeste jaoks tundus olevat igati harjumuspärane, kui otsustasin brändi loomisel kasutada Facebooki võima-lusi veelgi laiemalt, liitudes kolme „tut-vuse“ grupiga, kus avarate dekolteedega neiud soovivad leida kuuspakiga poisse ja vastupidi. Edastasin sinna nimelt Pet Puupi eest soovi tutvuda nii poiste, tüd-rukute kui ka eelmistest kategooriatest välja jäänutega, mispeale sai ta lisaks rohketele klikkidele mitmeid jagamisi,

suurendades brändi levikut.Kui levima hakkas pildiga õpetus,

kuidas tõbist Pet Puupi hommikuse või-leiva kõrval vannitada, kuulsin mitmelt kodulooma sõbralt arvamust junnist kui naljast, mis on läinud grammike üle piiri. Valdav osa inimesi oli aga terve nädala jooksul positiivselt meelestatud ja igati huvitatud sellest, kust ta pärit on, mida temaga koos teha saab ja – mis kõige tähtsam – mis väärtusi ta endas kannab.

Pet Puupi jagatud õppetunnid Nädalane mainekujundus olnuks kind-lasti veelgi õnnestunum, kui Pet Puup kandnuks endas sisukamat sõnumit kui pelgalt „omapärane Omaanist pärit koduloom, kellega on tavapärastest lem-mikutest kordades kergem ümber käia“. Sestap, kui Pet Puupis peitunuks suurem, põhjalikum ja üllam idee, olnuks ta niigi inforohkes ühiskonnas teiste infojupi-keste seast veelgi eredamalt välja paist-nud. Lisaks tuleb tõdeda, et vaatamata sotsiaalmeedia sünkroniseerimisele oli neli kanalit ühe nädala jaoks veidi liiga palju: võrdlemisi rohkeklikiliste Instagrami, Tumblri ja Facebooki kõrval jäi Twitteri potentsiaal kasutamata.

Seitsme päeva vältel toimunud ekspe-rimendi idee oli näitlikustada kampaania ja brändi loomise protsessi, mistõttu võib vaatamata saadud õppetundidele pidada katset kordaläinuks: Pet Puup jõudis oma välimuse, olemuse ja looga päevast päeva aina rohkemate austajateni. Ühtlasi andis katse kinnitust mainekujunduse põhitõdedele: olenemata elukutsest, projektist, brändist või eesmärgist tuleb mõelda loodavale väärtusele ehk sellele, mida kuvandi olemus selgesti määrat-letud sihtgrupile pakub. Seejärel peaks mõtlema sõnumitele, millega väärtust edasi anda, kanalitele, kus sõnumeid levi-tada, ja muidugi ka sobivatele illustrat-sioonidele, mis kõigele eelnevale vürtsi ja ligitõmbavust lisavad.

Pet Puup on hea kuu-laja, ei hammusta, haugu ega küünista ning tõmbab rohkem uudishimulikke pilke kui kõige pehmema karvaga kutsikas.

15

SUV EPL A AN I D

Eelnevad OLE ROHKEM ajakirjanumbrid on keskendunud tudengi suve planeeri-misele kaasa aitamises perspektiiviga piiri taha. Kui oled aga kõik tähtajad maha maganud või ei suutnud valida Kameruni ja Mosambiigi vahel ning jäid seetõttu kodumaale, siis ei maksa veel meelt heita.

Laura Porovart

OMA ja kodumaine pakub magu-said aedmaasikaid, meeleolu-

kaid suvesündmusi ning muid üllatusi. Seega põneva kodulähedase suve tarvis on vaja vaid aktiivset pealehakkamist.

MuusikalembesteleTeatavasti on suvi täis erinevaid „tuu-

ritavaid-tiirutavaid“ artiste, kes vuhi-sevad mööda Eestit ringi ja pakuvad rahvale toredaid kontserte. Sel suvel tiiruta aga ise mööda Eestit ringi – nii näed kauneid paiku ja koged oluliselt rohkem kultuuri. Boonuseks on vahva seltskond ja õnne korral hea ilm.

Veidi enne jaanipäeva tasub minna Hiiumaale, et Sõru Jazzil rahvaürituste rohke suvi edukalt käima saada. Teiste seas astuvad seal üles nii Liisi Koikson, Rein Rannap kui ka Vaiko Eplik. Kui

vahepeal mandrile tagasi ei jõutud, siis juuli algul toimub Muhul XIX tuleviku-muusika festival Juu Jääb.

Seejärel saab muusikast veidi hinge tõmmata, et juuli lõpus neli päeva jär-jest mööda Viljandit folkida. Esimest aastat on Viljandi pärimusmuusika festivalile võimalik osta ka soodus-hinnaga festivalipass, mis mõeldud eelkõige õppivatele noortele. Lisaks otsitakse Viljandi folgile ka vaba-tahtlikke. Pärimusmuusika austajate suursündmusele tuleb tihedalt kannul järele Haapsalu XXII Augustibluus, kus teiste seas esinevad Tartu muusika-line koosseis The Mighty Funk Beat Collective ja USA artist Candye Kane.

Augusti alguses toimub ühel näda-lavahetusel lausa kaks sündmust, – Taani-teemaline XIII Viru Folk Käsmus, kuhu korraldajad otsivad aktiivseid vabatahtlikke, ja Kukemuru Ambient, mis meelitab kuulajaid Järvamaa met-sade vahele nii huvitavate bändide kui ka ööülikooli ja võsakinoga.

KultuurinautlejateleIsegi kui mitmed institutsioonid tun-

duvad suvel varjusurmas hõljumas, on see mõne puhul petlik. Teatrid tulevad

igal varasuvel oma hoonetest välja ja lähevad kaunitesse Eesti paikadesse kohasugemetega etendusi mängima. Välietendusele minnes võiks igaks juhuks unustada tavalise teatrietiketi, mil jalga pannakse kontsaga kingad ja selga parem ülikond. Suvelavastustele tasub kaasa võtta pigem kummikud, kilemantel, suur pleed ja sääsetõrje-vahend. Liigsed pole kindlasti ka õhem müts ja kindapaar.

Setumaale Obinitsasse sõidutab sel suvel Vanemuine, kelle esituses kan-takse ette „Obinitsa“ – etendus ühe setu pere elust läbi saja aasta. Teater Ugala palub publikul tulla Olustvere mõisa reheküüni, kus etendatakse iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“. Endla teater rõõmus-tab vaatajaid teatrimajas lavastustega

„Werther“ ja „Midagi tõelist“. Theatrum mängib Esnas teist suve järjest oma lavastust „Hääled“. Rakvere Rahvaaias lavastub Jaanus Rohumaa megapro-jekt, Arto Paasilinna romaani „Maailma parim küla“ ainetel loodud lavastus. Teiste seas astuvad lavastuses üles ka Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu tudengid. Tallinnas rõõmustab teatri-huvilisi viimast hooaega Linnateatri

VÕTA EESTIMAA SUVEST

ROHKEM

16

SUV EPL A AN I D

kavas olev „Pál-tänava poisid“, kus astu-vad lavale paljud tuntud meesnäitlejad alates Priit Võigemastist ja lõpetades vendade Kalmetite ja Piusidega (pile-teid on vaid 16. juuni etendusele), lisaks NUKU teatri padu-uus Oscar Wilde’i samanimelise romaani põhjal loodud

„Dorian Gray portree“ ja Vene Teatri poolt Katariina kirikus lavastuv Puškini tükk

„Pidu katku ajal“. Kuressaares mängi-takse sel suvel Indrek Hargla teksti

„Testamenditäitjad“ ainetel loodud lavastust ning VAT teatri ja Lavakooli 27. lennu lavastust „Ekke Moor“.

Teadmiste janulisteleKelle jaoks tundub suvevaheaeg liiga

pikk või kes kardab, et sooja ilmaga võivad teadmised rooste minna, siis neile on mõeldud Tartu ülikooli suve-kursused, mis toimuvad nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui ka Viljandis. Kursuseid on seinast seina, alusta-des ametikirjade koostamisest kuni pastelde valmistamise töötoani välja. Täpsem ajakava on üleval ülikooli kodulehel.

Kes suure suve jooksul oma arva-must avaldada tahab või kuulda kellegi teise oma, see on oodatud augusti keskel Paidesse, kus toimub Arvamusfestival.

SpordifännideleMaratonisuve alustab juuni algu-

ses Rakveres toimuv rattasporti pro-pageeriv Rakvere Rattaöö. Samas sarjas toimub juuli keskpaigas Võsul Südasuve Maraton ning augustis Eesti Ööjooks, mis leiab aset taaskord Rakveres. Veidi pärast jaanipäeva, mil ööd lühikesed, algab Põlva järve ran-nast matk Päikeseloojangust päikese-tõusuni. Üheskoos läbitakse 25 kilo-meetrit ning päikesetõusuks jõutakse taas Põlva järve äärde.

Sellest suvest alustab ka rattama-ratonide sari MTBEST, mille kaheksa etappi toimuvad üle eesti erineva-tes paikades – Mulgimaal, Otepääl, Alutagusel ning mujalgi. Juuli lõpus ja augusti algul saavad võimekad sport-lased end proovile panna TriSmile’i triatlonil Otepääl, kus tuleb läbida 1 km ujudes, 100 km vändates ja 10 km joostes.

Veidi vabamas vormis läheneb spordile aga juulis toimuv Surfilaager, mis toimub ka sel aastal Läänemaal Roostal ning koondab ühte kohta meeldiva muusika, palju surfareid ja loodetavasti tuulise ilma. Surfilaager kestab neli päeva ning oodatud on ka need, kes enne lauale veel saanud pole. Sama vabas loksumises kulgeb ka augusti algul aset leidev Hiiumaa TantsuFestival, mis tõotab sel aastal olla metsikum kui kunagi varem.

KUHU SUVEL

MINNA?FESTIVALID

SÕRU JAZZ – 19.06–21.06JUU JÄÄB – 02.07–05.07

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL – 23.–26.07AUGUSTIBLUUS 2015 – 31.07–01. 08

KUKEMURU AMBIENT 2015 – 07.08–08.08VIRU FOLK 2015 – 07.08–09.08

SUVEETENDUSED„OBINITSA“- Obinitsa (Vanemuine)

„DORIAN GRAY PORTREE“ – Kino Helios (NUKU)„PAL TÄNAVA POISID“ – Lavaauk (Linnateater)„VERELIIN“ – Olustvere mõisa reheküün (Endla)

„MAAILMA PARIM KÜLA“ – Rakvere Rahvaaed (Rakvere Teater)„HÄÄLED“ – Esna (Theatrum)

„MIDAGI TÕELIST“ – Endla teatri suur saal (Endla)„WERTHER“ – Endla teatri suur saal (Endla)

„TESTAMENDITÄITJAD“ – Kuressaare sadamaait (Kuressaare linnateater)„EKKE MOOR“ – Kuressaare sadamaait (VAT teater)„PIDU KATKU AJAL“ – Katariina kirik (Vene teater)

SPORDISÜNDMUSEDRAKVERE RATTAÖÖ 12.06 (Rakvere)

MATK PÄIKESELOOJANGUST PÄIKESETÕUSUNI – 27.06 (Põlva)SÜDASUVE MARATON – 11.07 (Võsu)

EESTI ÖÖJOOKS – 15.08 (Rakvere)TRISMILE TRIATLON – 31.07–02.08 (Otepää)

SURFILAAGER – 16.07–19.07 (Roosta Puhkeküla) HIIUMAA TANTSUFESTIVAL – 3.08–9.08 (Käina)

17

Meile kõigile on võimaldatud päevas aega 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Mõni tudeng jõuab selle ajaga käia tööl, õppida, olla akti ivne vabatahtlik ja omada eraelu. Teisel tundub olevat probleeme isegi loengu-tesse jõudmisega. Selleks, et kõik tegemised saaksid tehtud, tuleb juhti da oma energiat, mitt e aega.

Heili Ollin

TUDENG ei ole masin, kes jõuab vahetpidamata nädalast nädalasse maailmaga võistu joosta.

Selleks, et saada läbi ilma kevadväsimuse, sügis-masenduse kui ka talveuneta, tuleb mõista oma energia väärtust. Tõenäoliselt on päevas momente, kui tunned end aktiivse ja rõõmsana ning hetki, mil tahaksid isegi keset põnevat loengut magama jääda. Suvi on hea aeg, mil kaardistada, kunas on parim aeg kurnava vaimse töö jaoks ning kunas magamiseks.

Nädalane katse: 1. Küsi endalt iga paari tunni tagant: „Mis on mu ener-giatase skaalal 0-10?“ ja pane see kirja. 2. Tee midagi, mis sinu arvates suurendab energiataset. 3. Küsi endalt sama küsimus uuesti .

Tee nõnda umbes nädal aega enda peal kat-seid. Parema tulemuse saavutamiseks võid muuta oma magamamineku aega varasemaks. Lõpuks peaksid rakendama oma analüüsioskust ning välja selgitama, millisel ajal on sinu energiatase kõrgem, millal madalam. Kõige produktiivsemale ajale tuleks planeerida tegevused nagu lõputöö

kirjutamine või eksamiks õppimine ning mada-lama energiaga perioodile võiks jätta koosolekud, kohtumised ja meilidele vastamise.

Nõuanded energia juhti miseks: � Hinda oma tegevusi. Vahel ei jõua tõesti kõike: küsi

endalt, mis on pikemas perspekti ivis kõige tähtsam ning õpi ebaolulisele ütlema „ei“.

� Kasuta ära keha ultradian rütm (ingl Ultradian rhythm). Tööta ja õpi 90-minuti liste perioodidena ning vahepeal puhka.

� 90-minuti liste tööperioodide sees kõrvalda segajad: lülita välja telefon, blokeeri brauseris Facebook.

� Väldi oma päevas energeeti lisi mägesid ja orge: söö regulaarselt ja tee lühikesi pause.

� Pisipausidel võid minna näiteks jalutama, keeta endale teed, helistada emale. Peaasi, et liigud ja viid oma mõtt ed tööst ja õppimisest eemale.

� Vähenda alkoholi tarbimist. Alkohol on oma olemu-selt närvisüsteemi depressant, mis rikub hea une ja keha loomuliku tasakaalu.

� Ärka varem: mida rohkem päikesevalgusega ühes rütmis liigud, seda parem.

� Söö laua taga ning ära vaata samal ajal televiisorit või arvuti ekraani.

� Planeeri endale puhkus ett e − nii paaritunnised puhkehetked argiõhtul kui ka energiavarude taas-tamisele pühendatud nädalavahetus. Märgi need ka kalendrisse, kuna nii ennetad kohtumiste ja koosolekute langemist samale ajale.

� Hoia end positi ivsena. Kui tunned kurvameelsust liginemas, siis tuleta endale meelde 10 asja, mille eest oled tänulik.

DURACELLI TUDENG JÕUAB

ROHKEM

J UH T I M I N E

18

Keskkonnasäästlikkuse ja teadliku tarbimise eest vastutavad kõik, kuna need on aspektid, mis mõju-tavad meid nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Alustades kasvõi kõige otsesemast mõjust: näiteks väiksema õhusaastega keskkonnas elades on eluiga pikem kui saastatud ümbrusega kohas. Üldisemalt pole energia- ja ressursisäästmise vajadus planeedi jätkusuutlikkust arvestades ilmselt kellelegi uudis. Ja ehkki kahtlemata keeravad kõik rohkem olevad tudengid hambapesu ajal kraani kinni, leidub teisigi võimalusi, kuidas anda oma panus keskkonna hoid-misesse. Neid võimalusi saab realiseerida Negavati konkursil.

Kristel-Maria Kadajane

NEGAVATT (mis tähistab teoreetilist ener-giahulka, mis väljendab säästetud energia-

võimsust) on konkurss, kuhu on oodatud kõikide kõrgkoolide tudengimeeskonnad, kellel on hea idee oma õppeasutuse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Kõik ideed, nii laia mastaabiga kui ka väikest efekti omavad, on oodatud, sest nagu teada – kõik suured asjad saavad alguse väikestest.

Konkurss on mitmeetapiline: kõigepealt ava-takse ideede esitamise periood, sellele järgneb ideede testimine, võiduprojektide väljakuuluta-mine ja kõige viimasena võiduprojektide elluvii-mine. Ideede testimise ja edasiarendamise perioo-dil on mentorite näol abiks valdkonna tippspetsia-listid, kes aitavad oma nõu ja jõuga häid mõtteid veelgi paremaks lihvida. Lisaks võimalusele oma idee realiseerida ning sellega keskkonnasääst-likkusele kaasa aidata, toetatakse võiduprojekte kuni 10 000 euroga.

Mahepõllundusest infotehnoloogianiKonkurss on seniajani toimunud kaks korda. Eelmisel aastal oli esitatud ideede hulgas näiteks TTÜ projekt soojuse ja energia säästmiseks. Idee

seisnes muidu kanalisatsioonivõrgu kaudu ära voolava sooja vee jääksoojuse taaskasutamises uue sooja vee ettevalmistamisel. Üks EMÜ mees-kondadest esitas aga projekti mahetoidu kättesaa-davuse parandamiseks nii Maaülikooli kohvikutes kui teistes ülikoolides, millest oleks kasu nii otse-sele tarbijale kui ka mahepõllunduse toetamisele ja arengule Eestis. TÜ tiimi ideeks oli luua Windowsi tarkvara Green Wave, mis aitaks säästa kasutaja aega ning arvuti ja aku energiakulu. Idee seisnes selles, et tarkvara vähendaks arvutis inaktiivselt taustal töötavatele programmidele kuluvat prot-sessori energiat − väike aspekt, mis võimaldab pikemas ja laiemas perspektiivis muuta igapäe-vane arvutikasutus keskkonnasäästlikumaks.

Pudelivee asemel kraan Ka 2015. aastal on ideed sama lennukad ja kasu-likud. Näiteks üks Tartu Ülikooli meeskond on võtnud sihiks läbi viia kraanivee populariseerimise kampaania, mis julgustaks tudengeid ja õppejõude tarbima pudelivee asemel kraanivett. Teise mees-konna ideeks on luua TÜ spordihoonesse jõusaal, mis oleks tudengitele tasuta kasutamiseks ja too-daks masinate külge ühendatud generaatorite abil energiat. Häid mõtteid on veelgi, näiteks TTÜ Tartu Kolledži tudengite kavandatav kasvuhoone, kus kompostitakse koolis tekkivad biolagunevad jäätmed, mis aitavad luua soodsa pinnase söökla jaoks vajalike taimede kasvatamiseks.

Nagu eelnevast näha, pole maailmapäästmi-seks tarvis ei punast keepi ega batmobiili, vaid piisab sellest, kui vaadata oma tavalised tegevused natuke kriitilisema pilguga üle ning olla loov ener-gia- ja ressursisäästlikumate lahenduste leidmi-sel. Senikaua kui järgmiseks konkursiperioodiks häid mõtteid kogud ja parasjagu TÜ raamatukogus juhtud olema, saad oma veepudeli täita spetsiaal-setest kraanidest ning aidata pudelitäie kaupa kaasa maailma paremaks muutmisele.

TÜ Raamatukogu tualettidest leiab uued joogiveekraanid.

E T T E VÕT LUS

KUIDAS PÄÄSTA MAAILMA?

19

iFartMobiilirakendus, millega saab erinevaid kõhutuultest tulenevaid helisid kuulata, sõpradele saata ja suisa salvestada, oli pärast turule tulemist kahe nädalaga jõudnud ligi 120 000 inimese telefoni. Kuna idee teostaja uskus, et inime-sed on taolise võimaluse eest valmis maksma 0.99 dollarit, on nüüdseks seitse aastat turul olnud rakendus tee-ninud ligi 400 tuhat dollarit.

Miljoni dollari veebileht21-aastane Alex Tew lõi 2005. aastal veebilehe

www.milliondollarhomepage.com, millega lootis reklaami abil teenida miljon dollarit, et oma ülikoolihariduse eest tasuda. Erinevalt tavapä-rastele „pakun-reklaampin-da-küsin-100-raha-kuus“ reklaamidele otsustas ta

rõhku pöörata pikslitele ehk täpikestele, millest ekraanipilt

koosneb. Arvestades, et arvu-tiekraanil on keskmiselt miljon

pikslit, kulus tal veidi kauem kui aasta, et müüa oma kodulehel iga piksel ühe dollari eest ehk teenida soovitud miljon dollarit.

Santa MailJõulud on idee poolest kõige rahulikum aeg aastas.

Paraku on tegu aga kõige enam äriks muudetud pühaga, mil ostlejate ja pakutava kauba

rohkuse tõttu on poodides liikuda raske ja lapsevanemad tihtipeale ideedest tühjad. Santa Maili eestvedajad otsustasid mure lahendada, hankides endile postiaadressi põhjapoolusele

Alaskale ja küsides lapsevane-matelt 10 dollarit, et viimased

saaksid oma lastele saata kirja, mis näiks tulevat justkui jõulumehelt

endalt. Alates 2002. aastast on ligi 350 000 lapsevanemat muutnud idee kolme ja poole miljoni

dollariliseks ettevõtteks.

www.icanhascheezburger.comKahel kassiarmastajal tekkis 2007. aasta algul mõte

luua ühine veebileht, kuhu koondada naljakaid pilte oma kiisust alapealkirjaga „I can has cheezburgers“ („Tahan saama juustuburgerit“). Kutsudes ka teisi kassisõpru taolisi fotosid jagama, suutsid nad üsna pea oma lehele „tõmmata“ 10 miljonit vaatajat kuus. Sedasi jõudis nende kassiarmastusest tulenenud ja

Interneti-avarustes levima hakanud leht ka investo-riteni, kes ostsid selle kahe miljoni dollari eest endale.

Nüüdseks on veebilehel igakuiseid vaatamisi ligi sada miljonit, mis muudavad selle üheks virtuaalse maailma popu-

laarseimaks portaaliks.

MikrolainepadiKoduperenaisel Kim Levine’il hakkasid inspiratsioonimahlad voolama, kui äsja töö kaotanud abikaasa oli õmblusmasina

kõrvale jätnud koti maisi. Nimelt mõistis Kim, et kui asetab maisi riidesse,

õmbleb kokku ja paneb mik-rolaineahju, saab ta sooja ja

rahustava padja. Kui esialgu oli see kingiks oma lapsele, siis üsna pea mõistis Kim mikrolainepadja potent-siaali, kui seda hakkasid soovima ka naabrid ja nende tuttavad. Padi hakkas kulutulena levima ja laienes esialgse-

test kohalikest poodidest üle terve USA, muutes idee

looja multimiljonäriks.

NoPhone Grupp sõpru USAst ja Hollandist istusid baaris ja „sotsialiseerusid“, tõstes ekraanidelt pilgud vaid uute jookide tellimiseks, kui tulid välja iroonilise lahendusega läänemaailma pea et suurimale probleemile − inimeste sõltuvusele nutitelefonidest. Nad lõid NoPhone’i ehk alter-natiivi tavapärasele telefonile, millega ei saa küll helistada ega meile lugeda, kuid mis on veekindel, lõpmatu akuga ja ei lakka töötamast ka pärast väga kõrget kukkumist. Lisaks alustasid nad möödunud aasta oktoobris ühisrahastusplatvormil Kickstarter kampaaniaga, kus said küsitud 5000 dollari eest ootamatult peaaegu 20000 dollarit. Olgugi et värskeid kasu-miaruandeid pole veel avalikustatud, aitab müügile kindlasti kaasa ka nende värske selfie-uuendus ehk peegel, mil-lega saab reaalajas jagada seljataga seisvate inimestega isetehtud „pilte“ nii endast kui sõpradest.

Patent nr US20020193857

Ekraa

nitõmmis w

ww.milliondollarhomepage.com

ABSURDSUSEST MILJONÄRIKS

Suvi on ideaalne aeg kõiksugu rumalusteks ja jaburus-teks. Viimastest võivad täiesti ootamatult areneda aga ideed, mis senise elu pea peale pööravad. Järgnevalt on välja toodud pealtnäha uskumatud mõtted, mille eestvedajad enda kasuks tööle panid ja sedakaudu oma elud majanduslikult kindlustasid.

Uku Lilleväli