APRILL 2015

„HÄID JUHIOSKUSI ON VÕIMELINE OMANDAMA ÜKS-PUHA MILLISTE ISELOOMUOMADUSTEGA INIMENE“

ÜLIKUTSE – VÕIMALUS OLLASAMMUKE EESPOOL 3

MNEMOONIKA – RAVIM MÄLUTREENINGUKS 6-7

TÄIS KÕHT LIHATA JA GLUTEENITA 8-9

TUDENGIRAHAKOTIGA INVESTORIKS 10-11

J UH T K I R I

Peatoimetaja: Kadri OrgKeeletoimetaja: Paula Helena KaskReporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar ViinKüljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Mirell ProsaTiraaž: 1000Trükk: Ecoprint ASFacebook: www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg: www.olerohkem.ee

TOIMETUS

Aprillikuu on vastuolulise perioodi algus. Linnud lõõrita-vad ning päikesekiired kutsuvad avasüli enda embusesse ninasid ja põski D-vitamiiniga rikastama. Teisalt kuhjub koolipinge kui olmeprügikast ning aina lähemale jõuavad keerulised ja mahukad eksamid, mis enne suvepuhkusele saamist vaja läbida. Siinkohal on paslik igipõlise Tammsaare Andrese rahvana tähistada pika ajalooga rahvusvaheliselt levinud naljapäeva ning hoida meel lustakas ka järgnevatel nädalatel. Teiste üle naljatlemisest veelgi tähtsam on aga osata naerda enese üle.

Mäletan, et aastatagusel kevadel gümnaasiumi lõpeta-misega kaasnevaid närvesöövaid riigieksameid oodates heitsime kaaslastega nalja, et kui eksamitulemused soovitust erinevad, pole tarvis heituda – lollid pidavatki elus õnneliku-mad olema. Sarnaselt suhtus sobimatusse erialavalikusse ka kursusekaaslane, kes poole õppeaasta pealt paberid väljavõt-nuna ütles, et saabki nüüd täiskohaga lontrus olla.

Isegi kui enesele läbi huumoriprisma pilgu heitmine ene-setunnet kohe paremaks ei muuda, annab see mustvalgele pildile neoonroosakat värvi, mis üldisele muljele rõõmsamat tooni kiirgab. Ka eesti vanasõna ütleb „Naljal om mitu atra, vihal ei ole üttegi“. Seega täbaras seisundis naljameelt säi-litades leidub rohkem abikäsi ja võimalusi olukorra lahen-damiseks kui seda eneses vaoshoides tragöödiaks mõeldes. Kui elu kaldub komöödiažanrilt kõrvale, siis ärgem laskem komöödial kaduda, vaid suhtugem olukorda tragikoomilises ja -komöödilises võtmes.

Käeshoitav OLE ROHKEM ajakiri pakub näpunäiteid, kuidas voolida kevadvormi peale keha ka mälu ning kompab õppurite piire – kas investeerimine ja ökoelu on tänapäeva tudengi jaoks jõukohased. Rohkem olema inspireerivad ka artiklid, millest üks räägib kahes koolis korraga hariduse omandamisest ning teine eduka ettevõtte rajamiseks kon-taktvõrgustiku loomisest. Kui eelnevalt välja toodud nalja- ja rõõmusoon on aga täitsa umbes, tasub lugeda artiklit, mis julgustab vajaduse korral abi otsima spetsialistidelt.

Selleks, et naljakuu vääriks oma nimetust, soovitab OLE ROHKEM ajakiri kindlasti osa võtta ka 27. aprillil algavast kevadisest Tartu Tudengipäevade festivalist.

Peatoimetaja Kadri Org

NALI PÄÄSTAB MAAILMA

2

HAR I DUS

Gümnaasium, ülikool, rikkaks – just sedaviisi kõlab veidi kohandatud lause ühiskonna poolt oodatavast haridusteest ja selle jätkust. Ometi olen praeguseks hetkeks jõudnud olukorda, kus gümnaasium on läbi ja ega rikkuski kaugel ole, kuid muutunud on vahe-pealne – olen lisaks ülikooliõpingutele omandamas ka kutseharidust.

Uku Lilleväli

ÕPINGUID kutsekoolis ei alustanud ma aga kohe pärast keskkooli, vaid erinevate ede-

tabelite põhjal maailma saja parima kõrgkooli hulka kuuluvas Aarhusi Ülikoolis Taanis, kus asusin õppima rahvusvahelise kommunikatsiooni ja multimeedia erialal. Õpe oli sobiv, kuid linna väiksuse ja eneseteostusvõimaluste puudumise tõttu otsustasin pärast esimest semestrit naasta kodumaale.

Äkiline suunamuutus Täiendamisvõimalusi otsides avastasin enda jaoks üllatuslikult Tartu Kutsehariduskeskuse loodustu-rismikorralduse eriala, mille saab keskhariduse baasil omandada kahe aastaga. Mulle kui loodus- ja reisimishuvilisele noormehele tundus see igati sobivat.

Minu jaoks oli nn vastuvoolu liikumist oma-moodi huvitav alustada: kutseõpinguplaani tut-tavate ja sõpradega jagades läksid nii mõnegi kaaslase silmad pärani ning suule ilmus varjatud muie. Taolise karjäärivaliku tavapäratust ilmes-tab ka 2012. aastal Praxise poolt tehtud uuring, mille kohaselt suundus toona kutsekooli vaid 7% gümnaasiumilõpetajatest.

Varasemate õpilasrohkete klassidega võrreldes oli kutseõpe esialgu üllatav, sest esimese poolaasta vältel jäi mu kursusel sõelale vaid kümme õpi-last, kellel igaühel põnev taust ja lugu. Erinevalt levinud stereotüübist kutsekooli õpilastest kui laiskadest lontrustest, kes asuvad ülikooliharidust omandavatest õpilastest erialase kompetentsuse poolest madalamal tasemel, olen veetnud kaks aastat inimestega, kes tunnevad õpitava eriala vastu suurt kirge ja huvi. Grupi keskmine vanus

ulatub ligi 30ni – kui pooled on võrdlemisi koge-nematud, siis mitmetel on erialast töökogemust üle kümne aasta, mistõttu saab kogemustel põhi-nevaid õpetusi lisaks õpetajatele ka praktikutest kaasõpilaste käest.

Kaks kooli, kolm koduKutsekooli õpilaseks saamisele järgnenud sügisel astusin samal ajal ka Tartu Ülikooli. Asusin õppima ettevõttemajandust, milles nägin võimalust oma kahte õppekava ühildada. See valik tähendas aga vajadust väga põhjaliku ajaplaneerimise järele.

Loodusturismikorraldus on siiamaani üks mit-metest Tartu Kutsehariduskeskuse sessioonõppega erialadest, mis tähendab nelja nädalat iseseisvat tööd ning ühte nädalat arvestusi. Kui neli nädalat ülikooli ja iseseisvat õppetööd on sõltuvalt inime-sest võimalik omavahel üsna muretult kombinee-rida, siis mõlema kooliga ühtiv nädal on logistiliselt kordades keerulisem: olen saanud püsikliendiks linnaliini bussis number 4, millega sõidan koolide „kontaktnädalal“ päevas kaks korda ühest linnaot-sast teise ja tagasi.

Planeerimise teeb lisaks Tartu Ülikooli paindlik-kusele kergemaks ka Tartu Kutsehariduskeskuse poolne vastutulelikkus – keskhariduse baasil õppijate puhul võetakse iseenesestmõistetavalt, kui õpilased peavad töö või teise kooli tõttu paar minutit varem lahkuma või mõnest ainest puu-duma. Peaasi, et lõpuks saaks teema selgeks ja vajalikud tööd tehtud.

Lõputud valikudPraeguseks hetkeks on mul pärast kahte õppeaas-tat jäänud kutseõppe läbituks kuulutamiseni vaid lõputöö viimistlemine. Kogemus on avardanud mu silmaringi lisaks erialastele teadmistele ka Eesti haridusmaastikul toimuva kohta. Olen mõistnud seda, et olgu tegemist majandustudengi, ajakirja-niku või juristiga, teiste seast välja paistmiseks tuleb teha rohkem, kui kohustuslikus õppekavas ette nähtud. Tänapäeval on võimalusi ja valdkondi, milles end arendada, lõputult – tuleb neist vaid kinni haarata ning saadud kogemused ja teadmi-sed enda kasuks tööle panna.

ÜLIKOOL JA KUTSEKOOL KUI TEINETEIST TÄIENDAV

ABIELUPAAR

3

DD Akadeemia juht, 11 aasta pikkuse kogemusega väitleja, võrdleva poliiti ka magistrant – kõik need kolm rolli ning lisaks veel mitmetes teistes projekti des osalemise kogemusi ühendab endas noor liider Age Tomson.

Kadri Org

PÄRNUST pärit neiu liitus 2004. aasta sügisel kooli väitlusringiga, olles

kaheksanda klassi õpilasena ajendatud oma argusest ja kartusest vabanemisest, et komisjoni ees edukalt oma uurimis-tööd kaitsta. „Esialgu oli väga keeruline ja kahtlesin, kas tahan end ikka väitle-misega siduda, siis läksin üritustele ja nägin teisi inimesi, kes sellega tegelevad, ning see veenis mind väitluse juurde jääma. Nüüd näen sellel palju suuremat kasu kui edukas uurimistöö kaitsmine, kuid tol hetkel oli mu motivatsiooniks tunne, et pean end selle jaoks arendama,“ räägib Age tänavuseks 11 aastat kestnud väitlusteekonna algusest.

Väitlemine kui edasise lähtepunkt Bakalaureusekraadi omandas Age riigi-teaduses ning hetkel tudeerib ta magist-riõppes võrdleva poliitika erialal. Age nendib, et kuigi ta end teise „minaga“ võrrelda ei saa, arvab ta, et väitlemine on tema erialavalikut suuresti mõjuta-nud. „Paratamatult sundis väitlemine mind tegelema erinevate teemadega, mis puudutavad ühiskonda laiemalt. Pidin näiteks juba kaheksandas klas-sis selgeks saama, mida tähendab libe-raalne maksusüsteem või sotsiaalsed garantiid. Kui gümnaasiumi lõpetasin, polnud küsimust, mis võiks olla alter-natiivne valik.“

2010. aastal rahvusvahelise väit-lusturniiri taustal jõudis Age korral-dama Domus Dorpatensises Eesti Kodanikuühiskona nädalat. SA Domus Dorpatensis on ühiskondlikke projekte korraldanud 2002. aastast, kuid konk-reetsemalt noortele suunitletud aren-guprogramm DD Akadeemia, mille juht on Age, tegutseb alates eelmise aasta sügisest. „Mina ideele alusepanija pole, kuid kui akadeemiale esimesest juhti valiti, siis kandideerisin ning sain või-maluse enda olemasolevate teadmiste pealt DD Akadeemiat üles ehitada ja juhtida. Arvan, et sellel organisatsioonil on palju potentsiaali ning minu jaoks on see piisavalt äge väljakutse, millega end pikemalt siduda.“

Arendusega kaasnev kahtlustunne DD Akadeemia struktuur tugineb sellele, et pakkuda noortele esialgu väiksemate ja hiljem vilumuse kasvades suure-mate ürituste korraldamise kogemust.

„Peamine eesmärk on pakkuda korralda-jatele väärtuslikke kogemusi, mistõttu võib öelda, et pole oluline, mis teemal nad üritusi korraldavad, vaid see, mida nad pärast korraldamist saavad.“

Ühe aasta jooksul osaleb DD Akadeemia poolt korraldatud sündmus-tel hinnanguliselt neli kuni viis tuhat inimest. „Selget süsteemi meil selle lugemiseks pole, kuna me ei sunni ini-mesi oma nime paberile kirja panema. Korraldajaid koos meeskonnajuhtidega on 90 ning pooleteise DD Akadeemia tegutsemisaasta jooksul on organisat-siooniga kokku puutunud umbes 300 tudengit. Hetkel me veel ei oska mää-ratleda, keda oma vilistlaseks lugeda, kuid see on meil arendustegevusena

käsil, et mitte DD Akadeemiaga seotud inimestega kontakti kaotada.“

Age nendib, et organisatsioon pakub talle iga päev uusi väljakutseid. „DD Akadeemia eesmärgiks on „ühiskond-like muutuste eestvedajate arendamine ja innustamine“ − küsime juhatusega endi käest ikka ja jälle, kes on sellised inimesed ja mis neid iseloomustab. Vastus peaks olema kaheosaline – esi-teks, kellele on meie programm suuna-tud ning teiseks, milliste kogemuste ja oskustega peaks olema inimene pärast programmi läbimist. Kui sellele on meil kindlam vastus olemas, saame küsida konkreetsemalt, milliseid meetodeid inimeste arendamiseks kasutada. Arvan, et need on väga suured küsimu-sed ja tulemuseks võib olla see, et meie missiooni efektiivsemaks täitmiseks tuleb kõik ümber korraldada,“ kirjeldab Age keerukust, mis kaasneb olemas-oleva töö tegevuses hoidmise ja samal ajal organisatsiooni arendamise ees-märgil kõige kahtluse alla seadmisega.

Juhti mise võimalus ka introverti del Juhina on Age ülesanne koordineerida juhatust, kuhu kuuluvad organisatsioo-niga seotud erinevate valdkondadega tegelevad inimesed. Samuti tegeleb ta nii DD Akadeemia programmisisese kui ka teiste kodanikuharidust pak-kuvate organisatsioonide vahelise koostöö hõlbustamisega. „Olen juht, kes tahab organisatsioonile heita pilku pigem helikopteri vaatepunktist läh-tuvalt ning tegeleda üldiste asjadega,“ selgitab Age kokkuvõtvalt.

„Ma ei ole seda usku, et juhiks sün-nitakse, mistõttu ei pea ma iseloo-muomadusi kõige tähtsamaks. Usun,

AGE TOMSON: USUN, ET NOORED ON

ILUSAD JA HEAD

4

PERSOON

et teatud omadused teevad juhiks saamise ja olemise lihtsamaks, kuid arvan, et häid juhioskusi on võimeline omandama ükspuha milliste iseloo-muomadustega inimene,“ julgustab Age inimesi, kes peavad end temasar-naselt pigem introvertseks.

„Minu jaoks on noore juhina kõige tähtsam see, et annan oma mees-konnaliikmetele piisavalt vabadust, et nad saaksid oma valdkonnas teha asju nii, nagu ise parimal viisil ette kujutavad. Noorteorganisatsioon on hea koht, kus proovida, kuna kaalul pole palju ning keegi ei kaota valesid otsuseid tehes organisatsioonisisest positsiooni või töökohta. Eelneva tõttu on see ka hea viis vastutusega har-jumiseks. Pean seda väga oluliseks, et noorel oleks vabadus teha valikuid ning öelda, et „tegin selle valiku, kuna usun, et tol põhjusel on see õige“,“ selgi-tab Age oma juhikäitumise tagamaid. Noor liider tunnistab, et on teinud ka ise valesid valikuid, andes liialt palju vabadust liikmetele, kes sellega toime ei tule, oskamata neid õigel ajal toe-tada. „Arvan, et minu kõige olulisem ülesanne juhina on tabada hetke, mil liikme jaoks õigel ajal olemas ja abiks olla ning mitte anda kellelegi üle jõu käivaid ülesandeid.“

Age üritab mitte süüdistada problee-mides väliseid tegureid, vaid mõelda, mida oleks pidanud ise teistmoodi tegema. „Vahel on muidugi vaja tun-nistada, et tõesti oli miski minust sõltumatu ja poleks saanud midagi teistmoodi teha, kuid ükski liider ei otsi põhjendust selles, et inimesed ei viitsinud näiteks üritusele või koosole-

kule tulla, kuna väljas oli halb ilm,“

selgitab Age ja nendib, et see on miski, mille osas tahab olla eeskujuks.

Ilusad ja head noored Age salaarmastus, mille osas tunnevad muret ilmselt paljud, on haridusvald-kond. „Olen koolis töötanud huvirin-gijuhina, korraldanud mitmes erine-vas koolis väitlusringe ning töötanud mõnda aega Noored Kooli programmi kaudu ka eesti keele ja kirjanduse õpe-tajana. Vilistlane ma paraku aga ei ole, kuna otsustasin vähese toetuse ja liigse koormuse tõttu 2-aastasest program-mist loobuda.”

Noorte suhtes väidab Age end olevat seda usku, et „inimesed on ilusad ja head“. „Arvan, et kõigis on olemas potentsiaal ja selge on see, et mõne puhul on seda keerulisem üles leida. Ei saa oodata, et inimene panustaks ühiskonda, kui tal pole võimalik endale korra päevas sooja toidukorda lubada. Enne kui inimeste baasvajadused on täidetud, ei saa eeldada, et nad panus-tavad ühiskonda.“

Võimekus ja võimalus vastutada „Ma ei ole inimene, kes oskaks sõnas-tada oma elu eesmärki ja sellest läh-tuvalt viie, kümne või kahekümne viie aasta eesmärke. Pürgimine ja väljakutsete vastuvõtmine on minu jaoks tulnud loomulikult,“ selgitab Age oma suhtumist tulevikuväljavaade-tesse. „Eeskujuks on mulle inimesed, kes teevad midagi kirglikult ning selle puhul pole valdkond oluline. Pühendunud muusik on samaväär-seks inspiratsiooniks kui kirglik ühis-konnategelane, kes võiks valdkonna mõttes mulle lähemal olla.“

Teiste inspireerimiseks ütleb Age, et tudeng ei peaks mõtlema, et tahab kunagi saada organisatsioonijuhiks: „Selles valdkonnas on karjääri tege-mine kiire ning paar kuud noorteor-ganisatsioonis olemist võib tagada juhatuseliikme või koguni organisat-sioonijuhi koha. Ei tasu mõelda, et elu algab homme.“

Aktiivne olemise eeliseks toob Age välja tööle ja praktikale saamise: „Kui noor inimene tahab minna tööle, hei-detakse talle ette varasema töökoge-muse puudumist. Teisalt pole võimalik saada töökogemusi enne, kui keegi pole noort varem palganud,“ toob noor liider välja probleemkoha ning ütleb, et organisatsioonis tegutsemine ning seal omandatud kogemuste õigesti serveerimine aitab seda tühimikku täita.

Age tegutseb selle nimel, et kõik inimesed kannaksid oma elu eest vastutust. „See algab vaikselt ja samm-sammult. Esialgu tuleb võtta vastutus iseenda ja oma elukesk-konna eest. Hiljem hõlmab see ka suuremaid küsimusi – näiteks kui võetakse eesmärgiks võidelda koha-liku omavalitsuse tasandil ebaõigluse vastu, on see võitlemine kõigi linnakodanike probleemide lahenda-mise nimel. Sellega võtab inimene vastu-tuse muuta kõikide jaoks elukeskkond paremaks. Mind inspireerib idee, et kõik inimesed oleksid selleks võimelised.“

T UDENG I E LU

MÄLU tähendab võimet salvestada, säilitada ja meenutada informatsiooni. Psühholoogid

jagavad mälu erinevateks tüüpideks, mis hõlma-vad mitmesuguseid protsesse. Neil, kes mälu süvitsi uurima hakata ei kavatse, on kasulik teada, et muuhulgas jagatakse mälu lühi- ja pikaajali-seks. Lühiajalist mälu kasutame selleks, et jätta meelde, mida poest tuua; pikaajalisse peaks tal-letuma enamik erialaga seotud teadmisi, mille ülikoolis omandame. Lühiajaline mälu on piira-tud – korraga mahub sinna 7±2 meeldejäetavat asja (ehk ühikut) ning selle kestvust loetakse sekundites. Pikaajaline mälu arvatakse seevastu olevat piiramatu mahuga ning sinna salvestatud mälestused kestavad aastakümneid. Ent ka pika-ajalises mälus ei püsi kõik detailid – uuringute tulemusena on teada, et inimese mälestused on täpsemad ja terviklikumad juhul, kui inimene on meeldejäetavale teabele keskendunud ja koonda-nud sellele oma tähelepanu; on informatsioonist huvitatud; informatsioon tekitab emotsioone, olgu need positiivsed või negatiivsed; uus teave seostub varem kogetuga; meeldejäetavat informatsiooni korratakse.

Kes vana asja meelde tuletab... Klišeena kõlavat väljendit „kordamine on tarkuse ema“ on kuulnud kõik õppurid. Selle populaar-sus on aga täiesti õigustatud – kordamine aitab tõesti süvendada mälujälgi. Kui on vaja midagi

pikaajaliselt meelde jätta, pole lihtlabasest mehaa-nilisest kordamisest siiski kasu. Tarvis on infor-matsiooni korrata pikema aja jooksul: teha vahel kordamises pause ning aeg-ajalt õpitut meelde tuletada. Kui informatsiooni pole pikemat aega vaja läinud ning seetõttu ka meenutatud, hakkab mälujälg tuhmuma. Seda on kõik õppurid kogenud näiteks suviselt koolivaheajalt tagasi tulles, kui esimestes tundides tundub olevat kõik kauge ja võõras. Selleks, et eelmisel kursusel võetud eel-dusainetest ka sel semestril kasu oleks, tarvit-seb õpitut vahel meenutada. Korrata tasub kogu semestri vältel – peale selle, et sessistress on kümneid kordi väiksem, aitab see õpitul kauem aega meeles püsida.

Materjali pikaajalisse mällu talletamisel tule-vad appi ka emotsioonid. Palju kergem on meelde jätta naljakat anekdooti kui igavat teooriat, sest naljalood tekitavad meis emotsioone. Ka õpiku-peatükki lugedes kipuvad meelde jääma pigem värvikad näited, mitte teooria, mida need illust-reerivad. Tuleb otsida viise, kuidas esmapilgul igavad teadmised seostada mõne emotsiooniga. Tantsutreener Merle Klandorf on rääkinud loo, kuidas tema tantsutreener õpetas ühe pöörde õiget tehnikat meelde jätma: „Neiud, kujutage ette, et teil on jalg põranda külge naelutatud!“ Üsna võigas kujutluspilt, kuid see-eest olevat kõigil õige teh-nika meelde jäänud. Uuringud on näidanud, et mida koletum on kujutluspilt, seda paremini see

TREENI OMA AJU

SESSIVORMI

6

T UDENG I E LU

meelde jääb. Näiteks sai siinkirjutaja ajuosade funktsioonid selgeks, kujutades ette võimalikult jubedaid vigastusi ning seejärel õppis ära, mis funktsioonid nende tagajärjel kaovad.

Teadmisi aitab mällu talletada ja neid meenu-tada ka seoste loomine. Kui keskkoolis oli raske näiteks ajaloo ja matemaatika vahel seoseid leida, siis ülikoolis peaks see eriala piires juba lihtsam olema. Igal ainekursusel õpitut saab seostada mõne teisega ning ühtsest teadmiste „võrgusti-kust“ on vajalikku informatsiooni leida hoopis kergem kui üksikute teadmiste hulgast, millel näiliselt seosed puuduvad. Seoseid võib leida ka omandatava informatsiooni ning eelnevate koge-muste vahel. Kui õpitava teooria saab siduda mõne näitega enda elust või meelelahutusest, on seda kergem meelde jätta.

Rohkelt teadmisi kui Lecteril ja Holmesil Õppimine ei tähenda aga ainult informatsiooni meeldejätmist. Üks põhilisi probleeme, millega tudengid hätta kipuvad jääma, on sobiva kons-pekteerimismeetodi leidmine. Sageli jääb kons-pekteerimine üldse tagaplaanile, sest slaidid on ÕISis olemas. Enda tehtud konspekt on aga parem kui kellegi teise slaidid, kas või sellepärast, et informatsiooni läbi töötades ja kirja pannes jääb sealt midagi kindlasti ka meelde. Üks tõhusa-maid õppimis- ja konspekteerimismeetodeid on flash kaardid. Flash kaartide idee tundub labaselt

lihtne – ühel pool mõiste, teisel pool seletus – kuid sageli on just lihtsai-mad ideed kõige elegantsemad. Flash kaarte kasutades tegeleb õppija aktiivse meenutamisega ning iga korraga jäävad mõiste ja seletus paremini meelde; neid saab kasutada eelpool mainitud pausidega kordamiseks ja iga kord, kui kaart ümber pööratakse, võrdleb kasutaja enda vastust kaardil olevaga, mis paneb informatsiooni sügavamalt läbi töötama. Flash kaarte võib teha käsitsi või näiteks programmis Anki (www.ankisrs.net), mida on mugav ka loengus konspekteerimiseks kasutada.

Need, kellele seoste loomine, emot-sioonid ja kordamine lahjaks jäävad ning oma mälu veelgi rohkem tuunida tahavad, võiksid mõelda teekonna meetodi (method of loci) kasutamise peale. Selle meetodi puhul kasuta-takse informatsiooni meeldejätmiseks visualiseerimist. Tuleb valida koht, mida hästi teatakse, näiteks oma kodutänav, ning kujutada ennast nimetatud kohta ja hakata meeldejäetavaid ühikuid näi-teks erinevate majade peale paigutama. Kui on vajadus meeldejäetut meenutada, tuleb ennast uuesti tänavale kujutada ning hakata järgemööda majade pealt ühikuid lugema. Kuigi selle meetodi täielik omandamine nõuab aega, on uuringud näidanud, et väikese hulga informatsiooniga ja väga tuttava kohaga saavad hakkama ka algajad. Teekonna meetodit tuntakse ka mälupaleena ning selle nime all on seda kasutanud nii Hannibal Lecter kui ka Sherlock Holmes,

kes olid laialdaste teadmistega mehed.

Puhata ja mängida Teadmiste omandamisele aitavad kaasa ka tege-vused, millel esialgu õppimisega otsest seost ei näi olevat. Igasugusele kognitiivsele sooritusele aitab kaasa eelkõige uni. Seda, et uni on tähtis, ei ole vaja üle korrata. Küll on aga väärt mainimist, et magades töötleb aju päeva jooksul kogutud informatsiooni, mis on vajalik ka mälu seisuko-halt. Peale puhkamise vajab aju ka mängimist. Strateegiamängud nagu male, kabe ja idamaine go on ajule pea sama kasulik treening kui sportmän-gud kehale. Ka ristsõnade, sudoku ning loogika-ülesannete regulaarne lahendamine parandavad märgatavalt vaimset sooritust.

Nagu me ise, tahab ka aju stimuleerivat kesk-konda, et areneda ja kasvada. Sel kevadel tasub oma keha rannavormi ajamise kõrvalt tegeleda ka aju- ja mälutreeninguga, et kevadise eksamisessi ajal eriti särav ja hea välja näha.

TREENI OMA AJU

SESSIVORMI

Lugemissoovitused:Joshua Foer „Tantsib Einsteiniga: meeldejät-mise kunst ja teadus“Maria Konnikova „Meelevalitseja: mõtle nagu Sherlock Holmes“Frances Yates „The Art of Memory“

Kuidas jätta meelde lehekülgede kaupa materjali eksamiks ja sellest kauemaks? Eelnev küsimus on vaeva-nud tudengeid ilmselt aegade algusest peale. Kui päev enne teadmistekont-rolli tunduvad mälu parandavad prepa-raadid viimse õlekõrrena, tasub silmas pidada, et medikamentide kõrval on tegelikult palju erinevaid viise, kuidas oma mälu ja üldist kognitiivset soori-tust arendada ja parandada.

Maili Tirel

7

TO I T UM I N E

Arvestades toitumise tähtsust inimese elus, pole üllatav, et see on paljude lem-mikteema, millest võiks rääkima jäädagi.

Kristel-Maria Kadajane

MAAILMAS on loodud lugematul hulgal erinevaid teooriaid selle

kohta, mida ja kuidas süüa või vastu-pidi – söömata jätta. Paljudel juhtudel räägivad teooriad ka üksteisele vastu, mistõttu on dieedi- ja toitumisnippide virvarris üsna keeruline orienteeruda. Et päeva lõpuks on üldiselt oluline ikkagi see, et kõht oleks täis ja meel hea, käsitleme järgevalt kaht teemat, mis hetkel toitumismaailmas laineid löövad.

Taimetoitlaste elu polegi lill Taimetoitluse puhul pole tegemist uue trendiga, vaid vanimate arheo-loogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 6. sajandil eKr leidus Kreekas ja Indias inimesi, kes sõid vaid taimset päritolu toitu. Euroopas tõusis vege-taarlus pärast vahepealset soikujäämist uuesti trendiks 18. ja 19. sajandil, mille keskpaigas asutati Inglismaal ka esi-mene taimetoitlaste selts. Tänapäeval

on taimetoitlus levinud paljudesse rii-kidesse ning jagunenud mitmeks eri vormiks. Näiteks eristatakse täistaime-toitlasi, kelle menüü on eranditult vaba loomset päritolu toiduainetest, ovove-getaarlaseid, kes söövad lisaks taimsele toidule ka muna, laktovegetaarlaseid, kes tarbivad ka piimatoite, peskove-getaarlaseid, kes toituvad taimetoidust ja kalasaadustest, pollovegetaarlaseid, kes lihatoitudest vaid linnuliha söövad, semivegetaarlaseid, kes väldivad liha-toitudest vaid punast liha, fruitariaane, kes toituvad vaid marjadest, puuvilja-dest ja seemnetest eeldusel, et neid kor-jamise käigus ei vigastata ja lõpuks ka toortaimetoitlaseid, kes söövad vaid neid taimesaaduseid, mida ei ole kuu-mutatud üle 45 kraadises kuumuses.

Taimetoidu poolt ja vastu leiab palju argumente, ning see, kas taimetoitluse võidukäik sai alguse kehvadest kütti-dest, on omaette küsimus. Küll aga on leitud, et taimetoidu osakaalu suuren-damine menüüs aitab paljude haiguste ennetamise ja ravi puhul, seda näiteks vereringeelundite haiguste korral. Samas ei muuda loomsetest kompo-nentidest loobumine menüüd auto-maatselt tervislikuks, sest oskamatu

planeerimise korral võib vegetaarlus tuua kaasa mitmete oluliste toitainete nagu B12- ja D-vitamiini, raua, kaltsiumi ja joodi puudujäägi. Oluliste toitainete puudujäägid ei pruugi tunda anda kohe, näiteks B12-vitamiini varu on kehas üldjuhul suur ja puudujääk võib ilmneda alles aastate pärast. See on omakorda aga seotud homotsüsteiini taseme tõusuga, mis tõstab südame-ve-resoonkonna haiguste riskifaktorit.

Lühidalt öeldes on taimetoitumise (sama kehtib tegelikult ka segatoidu-liste kohta) puhul väga oluline oma toidulaud teadlikult planeerida. Kõige olulisemad märksõnad on tasakaa-lustatus, mitmekülgsus ja vajadusele vastavus. Taimne toidulaud on tasa-kaalustatud, kui süüakse toiduaineid, mis kuuluvad erinevatesse toidugrup-pidesse: täisteravilju, köögivilju, puu-vilju, kaunvilju ja pähkleid ning seem-neid. Näiteks sisaldavad puuviljad rohkelt C-vitamiini, kuid vähe rauda. Täisteraviljad on rauarikkad, kuid neis napib C-vitamiini, mida on vaja raua omastamiseks. Et organism saaks kätte mõlemad vajalikud toitained, on tarvis tarbida mõlema grupi toiduai-neid. Mitmekülgsuse all mõistetakse

GLUTEENITA JA VEGANMOODUVÄRK VÕI VÕTITERVISLIKU ELUVIISINI?

8

LAVASTAJA AARE TOIKKA (VAT TEATER) — KUNSTNIK IIR HERMELIINOSADES HANNES KALJUJÄRV — RIHO KÜTSAR

KOKI MITANI KOMÖÖDIA

Naeru Akadeemia

ESIETENDUS 17.04 VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

TO I T UM I N E

seda, et ka toidugrupisiseselt tuleb süüa erinevaid asju ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on toiduained ka grupisiseselt erineva toitainelise koostisega (näiteks porgandites on palju A-vitamiini, bro-kolis palju kaaliumi). Teiseks võivad toiduained sisaldada kasvamise või säilitamise käigus lisatud komponente, mis võivad olla suures koguses tarbi-tuna tervisele kahjulikud (näiteks säi-litusained, väetis, taimekaitsevahendid vms). Vajadusele vastavus on oluline selleks, et tagada organismi varusta-mine kõigi vajalike ainete ja piisava hulga eluks vajaliku toiduenergiaga. Terviserikete vältimiseks on tarvis koostada oma toidulaud teadlikult, et mõni oluline aine menüüst puudu ei jääks. Kuna näiteks B12–vitamiini saab organismile omastataval kujul üksnes loomsest toidust, vajavad taimetoit-lased selle jaoks toidulisandit. Seega on ümberlükatud müüt, et taimetoidu puhul piisab vaid paarist brokolist ja spinatilehest, et päevane energia- ja toitainete vajadus katta – vegetaarlased peavad oma menüüd väga teadlikult planeerima ja silmas pidama.

Goodbye to gluten Kes sirvinud mõnd terviseajakirja või käinud toidupoes avatud pilguga ringi, on märganud, et üha rohkem kohtab sõna „gluteenivaba“. Gluteenivabadus on jõudnud poelettidest ka kaugemale,

mitmete restoranide ja kohvikute menüüdesse. Mis on gluteen ning mis põhjusel järgib üha rohkem inimesi gluteenivaba dieeti?

Gluteen on teraviljavalk, mida leidub nisus, rukkis, odras ja mõningal määral ka kaeras. Gluteenitalumatuse all mõeldakse kogu kategooriat, mis seotud gluteeni ja sellest põhjustatud vaevustega – sinna alla kuulub nii tsö-liaakia, gluteenitundlikkus kui ka nisu-allergia. Kui tsöliaakia on geneetilise eelsoodumusega haigus, mis põhjus-tab soole limaskesta kahjustusi, siis gluteenitundlikkuse puhul on sageli sümptomid samad, mis tsöliaakial, kuid ilma soolekahjustuseta. Sümptomeid on hulgim, levinumad neist on seotud seedehäirete ning organismi üldise too-nuse langemise ja halva enesetundega. Kõikidel juhtudel on aga põhjuseks glu-teeni sisaldavate toiduainete tarbimine, mille vastu aitab gluteenivaba dieet.

Viimane on aga levinud laiema grupi inimesteni kui need, kes seda otseselt tervislikel põhjustel järgima peavad. Peamise põhjusena tuuakse kaalumure, enesetunde parandamine jms. Samas tasub märkida, et parem enesetunne ja meeldivam kaalunum-ber tuleneb ka lihtsalt sellest, kui oma menüüst jäetakse välja ebatervislikud toiduained, mis sisaldavad juhuslikult ka gluteeni, mitte gluteenist kui ainest täielik loobumine.

Kui aga vaadata, milles leidub glu-teeni, selgub peagi gluteenivaba toitu-mise järgimise keerukus. Suurem osa toodetest, mis tavapoodides leidub, on valmistatud nisujahu baasil ning keeruline on leida midagi, mis ei sisal-daks marginaalseski koguses nisujahu. Seda nimetatakse nn „varjatud glutee-niks“, sest gluteeni leidub ka paljudes sellistes toodetes, kust ei oskaks seda otsida. Näiteks on seda pea kõikides tööstuslikult valminud toiduainetes, maitseainetes ja isegi osades ravimites, kus kasutatakse teravilja täiteainena. Katsumuseks on ka väljas einestamine, sest ehkki on söögikohti, kus arvesta-takse inimestega, kel on gluteenitalu-matus, on valik siiski piiratud ning tüü-pilisest pitsaõhtust võib sellisel juhul vaid unistada. Selle vastu aitab ainult küpsetamise äraõppimine ja enamike roogade ise valmistamine, sest ainult nii võib kindel olla, et toiduaine on puhas soovimatust lisaainest.

Lõpetuseks – seda, kas gluteeni peaksid vältima ka need, kel pole medit-siinilist vastunäidustust, pole veel kind-laks tehtud. Küll aga tasub puhtalt ter-vise huvides süüa vähem tooteid, mis sisaldavad juhtumisi ka suurel hulgal gluteeni, näiteks kiirtoit, maiustused ning poolfabrikaadid. Artikli koostamisel on kasutatud Tervise Arengu Instituudi, Eesti Tsöliaakia Seltsi ja Geenitestide labori ajaveebi materjale.

9

I N V EST E ER IM I N E

Kui meil tekkis toimetuse koosolekul esimest korda idee kirjutada artikkel investeerimisest, läksid osadel silmad üllatusest suureks – tudeng on ju vaene ja investor rikas, kusjuures viimane on lausa nii rikas, et tal jääb raha üle investeerimiseks.

Ingvar Viin

KUI tudengil pole hetkel vaba raha, mida koguma panna, siis suure tõenäosusega

tulevikus seda tekib, ning kui see aeg kätte jõuab, kerkivad tihtipeale pinnale mitmed küsimu-sed. Küsisin nendele vastuseid kolmelt targalt mehelt, kellest kõigil on investeerimisega veidi erinev seos. Egert Purre (E.P.) on rohkete koge-mustega aktsiakaupleja Relto Capitalis ja esin-dab siinkohal professionaale. Mark Kantšukov (M.K.) on majandusteaduskonna rahanduse lektor ja esindab õppejõudude tarkust. Kristjan Eljand (K.E) on ettevõtja, kes omab mitmeaastast staaži väikeinvestorina ning esindab nii-öelda mitteprofessionaalseid asjaarmastajaid. Kui suured peaksid olema tudengi säästud, et võiks investeerimisele mõtlema hakata? Kas piisab näiteks 500 eurost?Egert Purre: 500 eurot on kindlasti piisav, et osta kohalikult börsilt 1-2 dividendiaktsiat ning seeläbi omada positsiooni kohalikul aktsiaturul. Teiste turgude poole vaadates peaks olema see vähemalt minimaalne summa, millega soetada positsioon ühes aktsias.Mark Kantšukov: Kunagi pole raha liiga vähe,

et investeerimisega alustada. Iseenesest võib alustada ka 50 euroga. Näiteks Swedbanki Pensionifondi V3 osakuid on võimalik soetada vaid 30 euro eest. Väiksemate summade puhul tuleks aga arvestada tehingukulude suurema mõjuga.Kristjan Eljand: Investeerimisega ongi ideaalne alustada just siis, kui raha on vähe. Vigade tege-misest ei pääse meist alguses keegi ja investee-ritavad summad peaksid suurenema käsikäes kogemustega. Esimese katsetuse saab koduturul teha minimaalselt 300–400 euroga, ostes näi-teks oma lemmikaktsia. Väiksemate summade puhul võtaksid tehingutasud tootlusest liialt palju ära.Kas investeerimisega alustamiseks peaks esmalt paar päeva guugeldama või läbi lugema mingid kindlad õpikud? Kui suuri teadmisi väi-keinvesteerimine nõuab?E.P.: Väikeinvesteerimine ei nõua muid teadmisi, kui et „investeeri indeksisse ja omanda niiöelda tükike turust“. Üksikaktsiate seas valikuid tehes on hea kodutöö kindlasti eelduseks, et turul min-gisuguseidki tulemusi saavutada. Alustada võiks sellisest raamatust nagu Benjamin Grahami

„The Intelligent Investor“, mis nägi esimest korda ilmavalgust juba aastal 1949, kuid mille põhi-tõed läbivad siiani ka uuendatud väljaandeid. Tegemist on väga põhjaliku ja mõtlemisvõimet arendava teosega.

Muus osas piisab trendide tajumiseks ka Bloombergi ja Reutersi igapäevasest sirvimisest,

TUDENGIEAS INVESTORIKS –

VÕIMALIK VÕI VÕIMATU?

1

I N V EST E ER IM I N E

sest tihtipeale pole turul edu aluseks mitte spet-siifilised teadmised, vaid üldine avardatud maa-ilmataju, seoste loomise võime ja hea arusaam toimuvast. Seejärel saab juba ise edasi mõelda ning oma mõtteid ka teistega arutada.M.K.: Vajalike teadmiste hulk on seotud pal-juski sellega, kuidas tahab investor oma inves-teeringuid juhtida. Kui ta tahab aktiivselt ise oma investeeringuid juhtida, siis on täiendavad teadmised vajalikud ja kindlasti tasuks juurde lugeda. Kuna paljud investeerimise põhitõed pärinevad antiikajast, siis soovitan lugeda Lucius Seneca teost „Moraalikirjad Luciliusele“.

Kui investor valib investeeringute juhtimise delegeerimise, näiteks investeerimisfondide osakute kaudu, siis piisab ka paaripäevasest guugeldamisest, et selgitada välja, milline inves-teerimisfond võiks talle kõige paremini sobida. Kui leidub sõpru ja tuttavaid, kes investeerimi-sega juba pikemat aega tegelenud, tasub kind-lasti ka neilt nõu küsida.K.E.: Investeerimine ei ole mäng finantsalaste teadmiste peale. Tegemist on mänguga, millest 80% moodustab psühholoogia ja 20% teadmised, kuid teadmised on siiski kriitiline vundament, mis võimaldab mõista ja eristada investeeri-mist spekuleerimisest. Soovitan üht raamatut, mis on tõesti nii hea, et pärast selle lugemist ja aru saamist võib turule astuda küll - Benjamin Graham „The Intelligent Investor“.Kuhu soovitaksite noorel ja algajal mikroinves-toril oma raha investeerida?E.P.: Kuigi kõige lihtsam on öelda, et osta tasuks indeksit ja tegeleda nii-öelda passiivse investeerimisega, ei ole ma ambitsioonikatele ja mõtlevatele inimestele seda kunagi heaks nõuandeks pidanud. Seega võiks alustada sel-lest, et mõelda, millistes ettevõtetes sooviks nn mikroinvestor osalust omada. Isiklikult pean ma passiivselt dividendiaktsiatesse investeerimist paremaks kui üldises indeksis positsiooni oma-mist. Selleks sobivad ettevõtted, mis maksavad stabiilselt dividende, mille väljundi järele on alati vajadus ning suuremad põhiinvesteeringud

juba tehtud. Dividende saab alati taasinvestee-rida, suurendades seeläbi positsiooni. Kohalikult turult meenuvad esimesena Tallinna Vesi ja Leedu Telekom – vett läheb alati vaja ning helis-tamine ei kao samuti niipea kuskile.M.K.: Soovitan investeerida võimalikult hästi geograafiliselt ja/või majandussektorite kaupa hajutatud investeerimisfondi. Üheks lahendu-seks võiks olla börsipõhised turul kaubeldavad fondid nagu näiteks SPY. Mina lähtun veendu-musest, et pikaajaliselt ei suuda enamik investo-reid turu keskmisest kõrgemat tulusust teenida.K.E.: Kui summa on väike, siis on valikuid vähem. Tuleb teha endale sobivas pangas investeerimis-konto (soovitan LHV-d) ning alustada Balti turult. Soovitan kaht ettevõtet: Olainfarm ja Silvano Fashion Group. Nendega seonduv risk on täna kõrge (st investor võib näha aktsiat kiirelt lan-gemas ja tõusmas), kuid usun, et paari aasta jooksul toodavad mõlemad investorile tulu.Kas teil on lisada muid soovitusi või tähele-panekuid, millega algaja investor arvestama peaks?E.P.: Igasuguse positsiooni võtmise puhul peaks olema selge, miks seda teha, mida sealt oodata, kaua seal orienteeruvalt püsida ning millistel juhtudel väljuda. Kuigi „osta ja hoia“ strateegiat võib olla mugav kasutada, peaks oma inves-teerimisportfelli vähemalt ühe või kaks korda aastas sellise pilguga üle vaatama, et kas kusagil leidub paremaid ideid ja võimalusi. Mida pike-malt kavatsetakse püsida positsioonis, seda olu-lisem on selge ja tugev tees, miks seal olla. Tihti ei pea olema ideed keerulised, aga nad peaksid olema loogilised ja pärismaailmaga seonduvad.M.K.: Noored, varuge aega ja kannatust. Investeerida ei tasuks oma söögiraha ega lae-nata vahendeid riskantsete investeeringute tegemiseks, eriti kui puudub investeerimisko-gemus ning täielik arusaamine selliste tegude tagajärjest. Mõelda tuleks nii, et investeerisite rahasumma, mille oleksite valmis ka kaotama. K.E.: Investeerimine võib iseenda kohta õpetada rohkem, kui aimatagi oskate.

11

PSÜHHOLOOG I A

Psühholoogi poole pöördumiseks ei pea ootama viimase piirini, kui igapäevasest häirivast pisiprobleemist on kujunenud tõsine häire. Psühholoogi juurest saavad abi ka ilma psühhiaatrilise diagnoosita inimesed, kes vajavad teatud elupe-rioodil tuge või oskusi ja teadmisi, mida enda heaolu parandamiseks kasutada. Kõikidel inimestel esineb elus raskemaid perioode, mil võib üksinda toimetulek olla vaevaline ja aeganõudev. Eluga edukas toimetulek nõuab oskust ja jul-gust abi paluda.

Mirjam Ool

ESIMEST korda abi poole pöördu-mine võib olla hirmutav nagu iga

uus ja tundmatu olukord. Inimesed ei tea tihtipeale, kuidas psühholoogi vas-tuvõtule pöörduda, mida seal tegema peab ning millise probleemiga seoses on üldse mõistlik psühholoogilt abi paluda. Kui tekib tunne, et peaks abi otsima, siis on see tingimata põhjen-datud. Ei ole tähtsusetuid või tühiseid muresid: iga inimese enda subjek-tiivne häirituse tase määrab abi vaja-duse. Psühholoogi juurde võib minna ka võimalike probleemide kohta infor-matsiooni saamiseks. Kopsupõletiku kahtluse korral lähme end arsti juurde kontrollima, samamoodi võib näiteks meeleolu languse korral lasta end psühholoogil „testida“.

Aita ennastEnda abistamiseks on vaja esmalt muret jagada. Iseenda avamine nõuab suurt julgust, kuid ükski psühholoog pole mõtete lugeja, kes oskaks aidata probleemi teadmata. Psühholoog on erialaste teadmistega spetsialist, kes pakub kõrvaltvaataja pilku, vajalikke teadmisi ja toimetulekuoskusi, et koostöös kliendiga leida tema prob-leemile lahendus. Sestap on usaldus-lik suhe psühholoogiga väga oluline. Psühholoog on inimest valmis kuu-lama ning pakkuma talle toetavat ja mõistvat keskkonda ning ta kutse-ee-tika juurde kuulub konfidentsiaalsus, mistõttu ei pea inimene muretsema, et psühholoogi juures räägitu sealt kuhugi edasi jõuab.

Aita sõbral abi paludaTingituna teadmatusest või julguse puudumisest ei pruugi inimene alati ise abi otsima minna, näiteks sõltu-vus- ja söömishäirete korral tihtipeale ei tunnistatagi vajadust abi järele. Sellisel juhul on oluline, et lähedased märkaksid, kas inimese käitumine on kuidagi muutunud ning pakuksid talle tuge. Olenevalt tekkinud problee-mist, kui sõber räägib oma raskustest unega või on märgata tema söömis- ja alkoholitarvitamise harjumuste muu-tust, seltskonnast eemale hoidmist või üleliia palju õppetööga tegelemist,

võiks pakkuda talle abi. Meeles peaks pidama, et psüühiliste probleemide korral võivad inimesed oma seisundit väga edukalt varjata ning leida mõju-said seletusi muutunud käitumisele.

Inimest ei saa aidata, kui ta seda ise ei soovi. Kedagi sunniviisiliselt psüh-holoogi juurde pole mõtet vedada, kui tegemist pole eluohtliku olukorraga, kus on vajalik juba haiglaravi. Abi pakkumiseks tuleb leida sobiv aeg ja koht, et sõbraga omavahel rahulikult rääkida. Tuleks mainida seda, kuidas sõbra muutunud käitumine välja näeb ning väljendada muret tema seisundi pärast. Kui sõber oma probleemi ei avalda, võib pakkuda talle abi ja mõist-vat suhtumist, kui probleeme peaks tekkima. Sellisel juhul, kui sõbral on siiski mure, aga ta seda avaldada ei julge, võib see tekitada temas mõtte, et võib-olla peaks siiski kunagi oma muret jagama – pärast jutuajamist teab ta, kes on valmis kuulama.

Kuidas pöörduda?Eravastuvõtule, mille korral tasub inimene ise vastuvõtu maksumuse, on võimalik minna kõikide erinevate spetsialistide juurde ilma saatekirjata. Haigekassa rahastatava vastuvõtu korral on eelnevalt vajalik konsultee-rida perearsti, psühhiaatri, taastusarsti või neuroloogiga, kellel on võimalik suunata inimest kliinilise psühholoogi

JULGUS RÄÄKIDA LAHENDAB PROBLEEMID

12

PSÜHHOLOOG I A

PSÜHHIAATER...on meditsiiniharidusega spetsialist, kes on spetsialiseeru-nud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele, diagnoosimi-sele, ravimisele ja ennetamisele. Psühhiaatril kui arstil on õigus välja kirjutada ravimeid. Psühhiaater tegeleb sarnaste probleemidega nagu kliiniline psühholoog ning hindamises ja ravis teevad nad koostööd. Psühhiaater suunab vajadusel kliinilise psühholoogi vastuvõtule.

KLIINILINE PSÜHHOLOOG...on psühholoogiaharidusega spetsialist, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus. Töö on suunatud psühholoogi-liste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tegeletakse häiretega nagu äre-vushäired, depressioon, söömishäired, isiksushäired, sõltu-vushäired jm. Kliiniline psühholoog teeb vajadusel ravimite määramiseks koostööd psühhiaatriga.

PSÜHHOTERAPEUT...on psühholoogia või psühhiaatria haridusega spetsialist, kes on läbinud psühhoteraapia väljaõppe. Väljaõpe sisaldab teoreetilisi ning praktilisi õpinguid ning juhendamise all töötamist. Eestis on levinumad teraapiakoolkonnad kogni-tiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja psühhodünaamiline teraapia.

PSÜHHOLOOG/NÕUSTAJA...on psühholoogiaharidusega spetsialist, kes pakub ras-kuste korral tuge. Nõustaja ei tegele psüühikahäirete raviga. Tegeletakse teemadega nagu ajaplaneerimine, suhted, ene-sehinnang, enesekehtestamine, ärevus, muretsemine, stress jm. Psühholoog suunab vajadusel edasi psühhiaatri ja kliini-lise psühholoogi vastuvõtule.

PROBLEEMID, MILLE KORRAL VÕIKS ABI OTSIDA Tavapärasest teistsugune meeleolu Liigne ärevus Suhteprobleemid lähedastega Raskused õppetöösMadal enesehinnang StressKohanemisraskused Söögiisu suur langus või tõusMagamisraskused ja väsimusKeskendumisraskusedMure enda vaimse tervise pärast Kehalistele vaevustele ei saa arsti juures seletust Traumaatilise kogemuse läbielamineAlkoholi liigtarvitamine, sõltuvusprobleemid Tunne, et on abi vaja

KUHU PÖÖRDUDA?INFORMATSIOONI SAAMISEKSVaimse tervise keskkond – www.peaasi.eeSöömishäirete keskkond – www.eriline.ee

INTERNETIPÕHINE PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINEMTÜ Lahendus.net – www.lahendus.net

TASUTA NÕUSTAMINE TARTUSTÜ psühholoog – www.ut.ee/et/psuhholoogiline-noustamine-1Tartu Seksuaaltervise kliinik – www.tstk.ee

HAIGEKASSA RAHASTATAVAD PSÜHHIAAT-RILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEENUSED TARTUSAmbromed Kliinik – www.ambromed.ee Erapraksis E.G.U. – www.eguerapraksis.ee Jaanson ja Lääne OÜ – www.jl.ee Tartu Medicum – www.medicum.ee TÜ Psühhiaatriakliinik – www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik

vastuvõtule. Perearsti ja psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks saatekirja vaja ei ole.

Mis vastuvõtul saama hakkab?Nii psühhiaatri kui psühholoogi poole pöördumisel on spetsialistil vaja kõi-gepealt selgeks saada, mis problee-miga on isik tema poole pöördunud. Selleks hinnatakse isiku seisundit küsimustike ja intervjueerimise teel. Küsitakse nii probleemsete kui ka vähem probleemsete eluvaldkon-dade kohta, pärast mida on võimalik otsustada sobiva ravi üle. Psühhiaater

saab vajadusel määrata ravimeid ning sobiva väljaõppe saanud spetsialist läbi viia psühhoteraapiat, mille raames õpetatakse uusi ja efektiivsemaid toi-metulekuoskusi. Farmakoteraapia ja psühhoteraapia saavad käia nii eraldi kui mitmete probleemide korral käsi-käes, et pakkuda tõhusamat ravi.

Teadmatusest võidakse psühholoogi töö kohta mõelda, et kuidas lihtsalt rääkimisest saab abi olla. Tegelikult viivad väljaõppe läbinud psühholoogid seekaudu läbi psühhoteraapiat, mis on põhjalik ja süstemaatiline tegutse-misviis kindla eesmärgiga. Teraapias

kasutatakse teaduslikult tõestatud ja teooriatel põhinevaid psühhote-rapeutilisi meetodeid. Vastuvõtul psühholoogiga küll vesteldakse, kuid psühholoog kasutab erinevaid tehni-kaid, et koos kliendiga tuvastada isiku ebafunktsionaalseid mõtteid ja käitu-misi, kontrollida nende õigsust ning õpetada uusi ja funktsionaalsemaid toimetulekuoskusi. Neid saab klient algselt harjutada terapeudiga koos, seejärel iseseisvalt ning tulevikus on uute probleemide tekkimisel inimesel võimalik end selgeks õpitud oskuste abil juba ise aidata.

Lõik

a vä

lja ja

jaga

sõbr

aga

13

EKSPER IM EN T

Ökoloogiline mõtteviis kannab eesmärki jätta endast keskkonna hüvanguks maha võimalikult väike jalajälg ja teha oma valikud sõltuvalt sellest, kui loodusesõbralik on tegevus. Ökoeluviis ei tähenda üksnes hambapesu ajal vee kinnikee-ramist või kilekoti vahetamist riidest koti vastu, vaid see mõtteviis avaldub paljudes teisteski elu-valdkondades. Üks kõige ilmsem ja ökoinimese jaoks lihtsamini jälgitavam on tarbimise küsimus.

Kristel-Maria Kadajane

ENTUSIASTLIKUMAD leiavad hea tahtmise korral poest nii ökoloogiliselt toodetud

kangast valmistatud riideid, vastava märgis-tusega olmekaupu kui ka katuse pea kohale, soetades endale ökoelamu. Käesoleva artikli tarbeks me Ukuga savionni küll ei ehitanud, kuid see-eest uurisime, kas ja kuidas õnnes-tub tavalisel tudengil kooskõlastada rahakoti seis oma armastusega keskkonna (ja iseenda tervise) vastu igapäevases tarbimises. Katse viisime läbi Tartu kesklinna toidupoes, kus võtsin ülesandeks leida kõige odavama hin-naga ökotoote ja Uku sama kategooria kauba tavatoodete hulgast. Toodete valimisel lähtu-sime kõige tüüpilisematest toidu- ja tarbekau-padest, mida tõenäoliselt iga tudeng vähemal

või rohkemal määral tarbib. Kas ökotudengi üllad maailmapäästmise mõtted jäävad eelarve piiresse või mitte?

Öko soodustab ökonoomset ajakasutust Enne poodi jõudmist arvasin, et jään ökotoo-dete valimisega nende piiratud valiku tõttu hätta. Poes kohapeal aga selgus, et kartus oli vähemalt osaliselt asjata – valik polnud küll lai, kuid võimaldas ülesande läbida. Samas tuleb tõdeda, et mis puutub mahekaupadesse, siis tavapoe ökoasjade valikut iseloomustab kas selle puudumine või vedamise korral ühe-kahe alternatiivi olemasolu. Kui võrrelda ökotoodete ja tavakauba kättesaadavust, siis selgub, et öko moodi tarbimine on Eestis võrdlemisi keerukas, tavakaupade rohkus teeb aga valiku raskeks ning pikendab leti ees seismise aega.

Et võtsime ülesandeks koguda toidukorvi ostunimekirjas olevatest asjadest odavaima variandi, mis ostlemise hetkel saadaval, polnud minu ülesanne kuigivõrd keeruline. Leidsin peaaegu kogu kauba kolme riiuli raadiusest ja hindade võrdlemise ja otsustamise üle vaagi-mine jäi seekord ära, sest võtsin, mis oli saa-daval. Ukul seevastu kulus tunduvalt rohkem aega nii lettide vahel orienteerumise kui hin-dade kalkuleerimise ja võrdlemise peale.

ÖKOTUDENG KUI MISSION IMPOSSIBLE

14

EKSPER IM EN T

Öko-ostlemine manab silme ette defitsiidi Ostunimekirja kuulus 18 tarbekaupa, mida tudeng võiks meie arvates mingil põhjusel vajada: makaronid ja nende lahutamatu kaas-lane ketšup, kaerahelbed, kohv, tee, tuden-gieine (ehk pähklisegu), mahl, suhkur, leib, toorjuust, jogurt, munad, piim, või, küpsised ja tuju üleval hoidmiseks ka šokolaad ning jäätis. Mõeldes tudengite puhtusearmastu-sele, oli nimekirjas ka nõudepesuvahend. Ostuloendit oleks saanud täiendada veelgi, kuid otsustasime piirduda eelnevalt väljatoo-duga ja nagu hiljem selgub, siis adekvaatse tulemuse jaoks piisas sellest täiesti.

Kui aga mõelda sellele, kuivõrd keeruliseks teeb valiku vähesus elu neil, kes soovivad tarbida võimalikult mahedat kaupa kõikides valdkondades ja sealjuures saada tavatar-bijate kombel osa ka sellisest privileegist nagu valikuvõimalus, hakkab Eesti kauban-dusele mõeldes natukene hale. Meie ülesande peamine eesmärk oli küll leida, kas tudeng saaks piiratud ressursside juures järgida oma põhimõtteid, kuid katse pani mõtlema ka teises suunas – kas Eestis saab üldse (ka paremate rahaliste võimaluste juures) järgida ökoeluviisi? Muidugi võib siinkohal väita, et ökomõtlemine iseenesest suunabki inimest vähem tarbima, kuid paratamatult kuulub teatud määral tarbimine elu juurde. Kui tar-bimisest ei saa üle ega ümber, siis miks mitte teha seda võimalikult keskkonna- ja tervi-sesõbralikult? Paraku väike ja piiratud valik seda eesmärki ei toeta.

Öko on vedamise, mitte valiku küsimus Kõigepealt üks naljakas paradoks: ühel hetkel avastasime Ukuga oma ostukorve võrreldes, et minu valitud ökokaubad olid pakendatud mahu mõttes palju suurema-tesse pakenditesse kui tema tavatooted. Samas oli mahekaupade pakendamisel järgitud üldiselt siiski ümbertöötlemise

põhimõtteid ja plast- ning kilepakendite asemel oli kasutatud loodussõbralikumat varianti. Mis puutub katse eesmärki, siis tulemus oli mõneti oodatav – kui Uku ostu-korvi maksumuseks tuli kokku 25 eurot sen-tidega, siis minu ökokraami hinnaks oli kaks korda suurem summa, 50 eurot ja mõniküm-mend senti peale. Ökokaubad olid kõikide toodete puhul kallima hinnaga, mõne mahe-kauba hind oli tavatootega võrrelduna isegi mitmekordselt kallim. Et ostukorvi sai ainult valik paljudest igapäevaselt vajaminevatest tarbekaupadest, kuluks tudengil oma kõhu täis saamiseks palju rohkem raha kui 50 eurot. Näiteks ei olnud meie ostunimekirjas puu- ja juurvilju ega midagi sellist, millest annaks korraliku kõhutäite vaaritada. Testi käigus ilmnes, et on palju asju, mida ökole-tist ei leiagi, näiteks puuvilju ega loomset päritolu toiduaineid.

Kas hinnavahe on põhjustatud väikesest valikust, laiema tarbijaskonna puudumisest või mahekaupade tootmiseks kuluvast suu-remast ressursist, mis hinna kõrgemale ajab, on mõistatus. Samas need, kes mujal maa-ilmas ringi liikunud, on ilmselt märganud, et arvestades üldist elatustaset, on Eestis toiduainete hinnad paljude teiste riikidega võrrelduna üsnagi kõrged. Ka ökokaubad on väljamaal meeldivama hinnaga ja valiku osas suuremal määral esindatud.

Järeldusena peab tõdema, et suures osas polegi tudengil võimalik oma ökoarmas-tust praktilises elus välja näidata, sest kas pole, mida osta või jäävad olemasolevad tooted hinnataseme tõttu kättesaamatuks. Ökoeluviisi puhul loevad aga ka muud vali-kud peale kulinaarsete dilemmade. Alati saab näiteks prügi sorteerida ja järgida loo-duse hüvanguks eelnevalt väljatoodud väi-kesi aspekte: keerata hambapesu ajal veek-raan kinni ning kanda poes kaasas riidekotti. Vaata hindade võrdlust veebilehelt olerohkem.ee.

15

SUV EPL A AN I D

Igal rahval on mõni vanasõna selle kohta, et praktika kaudu õpitakse töövõtted sel-geks kõige paremini. Eduka karjääri nimel tasub käia omandamas töökogemusi, mis arendavad ning pakuvad mõne väljakutse, sest elus niisama linnukesi kirja saama pole meist ju keegi tulnud. Nutikas otsus on praktika läbi viia aga hoopiski välis-maal, sest see annab lisaks väljakutsetele ka töökogemuse multikultuurses töökol-lektiivis. Tartu Ülikool teeb välispraktika osas koostööd otseselt vaid Erasmusega. Lisaks Erasmusele vahendab välisprakti-kakohti ka organisatsioon AIESEC.

Laura Porovart

ERASMUSE välispraktika on mõel-dud kõikide Tartu Ülikooli õppeast-

mete immatrikuleeritud üliõpilastele ning matriklisse kantuks peab jääma ka kogu välispraktika aja. Teisisõnu peab välispraktika lõppema enne Tartu Ülikooli lõpetamist. Iga õppeastme ajal võib üliõpilane veeta 12 kuud erinevate Erasmuse programmidega välismaal. Reeglina on välispraktika minimaalne kestus kaks kuud. Välispraktika peab toimuma praktikaõppeainete raames, samuti kvalifitseeruvad selle alla valik- ja vabaained.

AIESECi Global Internship Programme on mõeldud tudengile, kes on omandanud erialakraadi ning kellel on vähemalt pool aastat erialast ametlikku töökogemust. Potentsiaalne praktikant peab olema alla 30-aas-tane. AIESECi programm pole otseselt praktika, vaid selle kaudu antakse noorele võimalus teha välismaal tööd ning laiendada oma oskuste ja koge-muste pagasit. AIESECi kaudu saab erialapraktikale minna iga eriala tudeng, kuigi kergem on infotehnoloo-giat ja majandust tudeerinud tudengi-tel, kuna need on AIESECi fookusprog-rammid ja sellest tulenevalt on nendel erialadel ka rohkem projekte.

Aga kuhu?Harilikult peab Erasmuse kaudu prak-tikat planeeriv õppur praktikakoha ise leidma. Hätta jäädes tasub pöörduda näiteks õppekorraldusspetsialisti või praktikajuhendaja poole ning uurida, milliseid kontakte on ülikoolil välis-riikide ettevõtete ja partnerkõrgkooli-dega või kus on sama valdkonna üli-õpilased varem praktikat sooritanud. Praktikabaasiks võib olla mistahes ettevõte või organisatsioon (sh kõrg-kool), mille tegevusala sobib konk-reetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega.

AIESEC on laienenud 125 riiki ning organisatsioonil on liikmeid üle 80 tuhande, mistõttu on neil väga tugev võrgustik ning praktika-koht leitakse AIESECi andmebaasist. Ülemaailmne võrgustik tähendab ka seda, et sihtriigiks võib olla ükskõik, milline riik, kus AIESEC tegutseb.

Raha?Kuigi Erasmuse projekti kaudu võib välismaale minna enda rahakoti peal, saab taotleda ka Erasmuse pakutavaid toetusi. Igal semestril kuulutatakse toetuse saamiseks välja Erasmuse välispraktika taotlusvoor. Sügisel saab taotleda välispraktika toetust kevad-semestriks, kevadel aga suveks või eesseisvaks õppeaastaks. Erasmus programm toetab välispraktikante ka stipendiumiga, kuid see ei kata kõiki praktikal viibimisega seondu-vaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ettenähtud erinevate riikide elatus-tasemest tuleneva vahe katmiseks. Stipendiumi saamiseks tuleb Tartu Ülikooliga sõlmida enne praktikale minemist Erasmus programmis osa-lemise leping ehk stipendiumileping. Sellega kohustub üliõpilane sooritama praktikat lepingus ettenähtud perioodi jooksul, tegutsema lepingus kooskõ-lastatud tegevusaladel ning hiljem

esitama koduülikoolile aruande. Kuna AIESEC vahendab põhimõtteli-

selt tööpakkumisi, siis peab praktikale mineja maksma ise nii transpordikulud kui ka tervisekindlustuse. AIESEC ei maksa ka stipendiumi, kuna praktikant läheb välisriiki erialast tööd tegema ning tööandja maksab talle reeglina ligikaudset sihtriigi keskmist palka, mille eest maksab praktikale mineja ise elamiskulud.

Bürokraatia?Kõik tundub ilmselt nii tore, et artikli lugemise ajal oled hakanud juba kohv-rit pakkima ja vanematele hüvastijä-tukirja kirjutama. Hoia end veel tagasi, sest asi on siiski veidi keerulisemaks tehtud, et kõik talendid Eestist välja ei voolaks. Esmalt on Erasmuse projektis osalejal vaja välispraktika arvestamiseks kooskõlastada see õppekavaga, leppides ülikooli prak-tikajuhendajaga kokku välispraktika sisu. Seejärel tuleb kokkulepitud tege-vused lisada praktikaplaani ja kolme-poolsesse praktikalepingusse ning nende kinnitamiseks juhendaja poolt allkirjastada. Sama leping tuleb saata allkirjastamiseks ka välisorganisat-sioonile. Õpilane peab vormistama õppeplaani ning esitama selle koos kolmepoolse praktikalepingu ja prak-tikaplaaniga dekanaati. Kolmepoolse praktikalepingu allkirjastab ka dekaan ning selle põhjal arvatakse üliõpilane välismaal praktika sooritajaks.

Kuna AIESECiga läheb ini-mene ametlikult tööle, ei tule Tartu Ülikooliga midagi kooskõlastada. Enne praktikale minekut tuleb sõl-mida leping, mis tagab, et kogu tege-vus on läbipaistev. Leping tagab, et teelesaatev ja vastuvõttev AIESECi kohalik haru täidab oma ülesannet ning tagab osalejale võimalikult suu-repärase kogemuse.

Kõik maailma avastama!

BÜROKRAATIAST HOOLIMATA

VÄLISPRAKTIKALE

16

SUV EPL A AN I D

Tartu Ülikoolis kirjandust tudeerinud Anete teekond on viinud teda nii USAsse, Inglismaale kui ka Indoneesiasse. Oma AIESECi välispraktika kogemustest kirjutab ta meile aga Bali saarelt.

Laura Porovart Kuidas jõudsid otsuseni minna välispraktikale? Mõtlesin välispraktika peale juba Tartus magistrikraadi omandades, kuid siis sain võimaluse õppida vahetusüliõpilasena USAs ning lükkasin välispraktikaplaani paar aastat edasi. Magistritööd kirjuta-des otsustasin, et välispraktika on just see, mida tahan pärast lõpetamist teha, siis aga tuli teade, et olen vastu võetud Westminsteri ülikooli ja mõte jäi jälle paa-riks aastaks seisma. Miks valisid just AIESECi programmi ja sihtriigiks Indoneesia?AIESECi poole pöördusin seetõttu, et tahtsin elada mõnda aega väljaspool Euroopat. Otsus Indoneesiasse minna tuli üpris juhuslikult. Välipraktikale kan-dideerides olin avatud kõikidele võima-lustele. Suureks unistuseks oli minna Lõuna-Ameerikasse, kuid ma ei sead-nud endale selles osas piiranguid. Kuna AIESECi andmebaasis oli väga palju eri-nevaid pakkumisi, leidsin endale sobiva Venetsueelas. Samal ajal võttis aga ka AIESEC Indoneesia minuga ühendust. Otsuse langetamine oli keeruline ning küsisin õe käest nõu. Tema soovitas valida riigi, millest ma peaaegu mitte midagi ei teadnud ning nii langeski kaalukauss Indoneesia kasuks.Mida Indoneesias tegid ja kaua seal viibisid?Õpetasin Yogyakarta keskkoolis inglise keelt. Yogyakarta on ülikoolilinn ja riigi kultuuripealinn, kust tulevad Indoneesia parimad kunstnikud, tantsijad ja muu-sikud. Seal toimub alatasa mõni festi-val, teatrietendus või näituse avamine. Õpetasin linna kõige paremas keskkoolis − õpilased rääkisid inglise keelt päris hästi

ning vajasid vaid praktikat. Välispraktika kestis kokku kolm kuud.Kas enne praktikale minemist täitmist vajavate paberite ja lepingute hulk ei hirmutanud? Arvan, et Erasmusega oli olukord üsna sarnane – alguses tundus, et paberima-jandust on tohutult, kuid pärale jõudes sain aru, et asjaajamine oli vaeva väärt. Eelnevast tulenevalt olengi nüüdseks juba unustanud, mida täpselt nõuti. Kui tundub, et bürokraatia ajab hulluks, on kõige targem siht silme ees hoida.Kas soovitad AIESECi kaudu välisprak-tikale minna? Soovitan AIESECi välispraktikat teha eel-kõige seiklushimulistel inimestel, kuna võib juhtuda, et oled võõras kultuuris mitte ainuke eestlane või eurooplane, vaid lausa ainus välismaalane. Mäletan selgelt, kuidas kaks nädalat pärast praktika algust sattusin turistidele mõeldud kohvikusse ja nägin esimest korda “valget inimest” kuskil mujal kui peeglis.

Minu vastuvõtt Indoneesias oli väga kena: lennujaama tuldi vastu, viidi sööma, leiti elamiskoht ning AIESECi inimesed veetsid minuga aega. Kuna aga kohalik kultuur on meie omast väga erinev, tekkis ka lahkarvamusi. Näiteks soovis üks AIESECi liige, et annaksin talle alati teada, kuhu lähen ja mida teen. Loomulikult ei jõudnud ma seda alati teha ning sellest tekkiski probleem. Samuti häiris mind, et neile ei meeldinud, kui omal käel sõpru leidsin.

Mul oli probleeme ka kasuperedega. Esimene mulle ei sobinud, kuna nad soo-visid, et oleksin kodus enne kella üheksat õhtul. Teises peres taheti, et oleksin kodus keskööks, kuid et ma ka sellest reeglist ei suutnud kinni hoida, juhtus paar korda, et mind ei lastud uksest sisse ja pidin magama maja taga terrassil. Pöördusin oma murega AIESECi poole ja pakkusin, et olen nõus vajadusel hotelli kolima. Kohalik AIESEC vastas mulle, et hotellis pole jõulude tõttu kohti. Oli näha, et nad ei soovinud mind aidata, kuid ei öelnud seda ka otse, sest see pole indoneeslastele kom-beks. Minu jaoks oli see aga viimane piisk karikasse – võtsin vastu sõbra pakkumise kolida tema perre, kus ei tuntud piiravat huvi, mis kell ma koju tulen. Selgituseks pean mainima, et ma pole peoloom, kes

iga päev poole ööni pidutseb ja hilja peale jään enamasti vaid mõned korrad kuus.

Eelnevate näidete mõte on selles, et kahtlemata püüdsid AIESECi inimesed igati aidata, kuid võõrasse kultuuri sise-nedes tuleb arvestada, et konfliktsesse olukorda sattumine on lihtsam kui omas kultuuris. Kuidas innustaksid noori välispraktikal osalema? Tänapäeva globaliseeruvas maailmas tuleb kahtlemata kasuks töötada koos teisest rahvusest inimestega, neilt õppida ning neile midagi enda poolt vastu anda. Loomulikult saab oma oskusi proovile panna ka Eestis, kuid siin on meil või-malik töötada terve elu. Maailma on kõige parem avastada just praegu, kui pole veel oma peret, mida toita, või korterilaenu, mis vajab tagasi maksmist. Miks mitte saada töökogemus ning elukogemus samal ajal?Räägi mõni põnev lugu, mis Indoneesias olles juhtus. Et mu välispraktika kestis 90 päeva, kuid viisa vaid 60 päeva, pidin kaks nädalat enne viisa aegumist seda piken-dama. Teadsin seda algusest peale, kuid immigratsiooniametisse jõudes avasta-sin, et viisale märgitud 3. detsember pol-nudki viisa lõppkuupäev, vaid 60 päeva tuli arvestada päevast, mil mulle riiki saa-bumisel tempel passi löödi. Loomulikult tuli palju jama: pidin maksma trahvi ning lõpuks saadeti mind ohvitseride saatel rii-gist välja. Veetsin tunde immigratsioonia-metis igasuguseid pabereid täites ja kõik-sugustele küsimustele vastates. Ilmnes, et praktikat teha on lubatud Indoneesias vaid austraallastel. Viimased kaks nädalat, kui plaanisin Indoneesias reisida, pidin veetma Yogyakartas, sest mul ei lubatud linnast lahkuda. Sellele vaatamata leidsin Indoneesiast endale imetoredad sõbrad, kes tegid kõik, et oma viimaseid nädalaid võõras riigis naudiksin.

Kõik lõppes sellega, et teatasin mind lennujaamas lennukile saatnud ohvitse-rile, et järgmine kord tulen juba tudengi-viisaga. Seda ma ka tegin. Praegu õpin Yogyakartas Darmasiswa programmiga traditsioonilist tantsu ning neile küsi-mustele vastan väikeses mägikülas Balil. Usun, et negatiivsetel kogemustel ei tasu lasta end murda ning alati peab raskustele vaatamata oma unistuste poole püüdlema.

KIRJANDUSTUDENGI TEEKOND LÄBI USA JA INGLISMAA

INDONEESIASSE PRAKTIKALE

Foto: Michael Day

Foto: John Y. Can

17

Kas edukaks ett evõtjaks saab see, kes on väga kirglik? Innovaati line? Või hoopis see, kellel on õiged kontakti d? Ett evõtjaks saamine tähendab kõiki neid kolme: head ideed ja ärimudelit, töökat asutajat ning ka õigetel positsioonidel inimesi, kes on valmis aitama. Paljud geniaalsed plaanid lõpetavad sahtlis, kuna ei leita kon-takti de puudumise tõtt u rahastust ega saada esimesi kliente.

Heili Ollin

ENAMIK ettevõtjaid rõhutab, kuidas nad raske tööga lõpuks tippu jõudsid. Nii see tõesti ka on.

Vähesed aga mainivad mentoreid ja partnereid, kes neid sellel teel aitasid. Üheksal juhul kümnest on tutvused mänginud ettevõtte arengus olulist rolli. Hea näide partneri kaasamisest on Defendec OÜ, kes arendas kogu oma toote välja koostöös Eesti Piirivalveametiga. Võtmepartneri kaasamine vara-ses arengustaadiumis loob idufi rmale kaks eelist: toote pidev arendamine vastavalt kliendi vajadus-tele ja tulevikus kasvamise aluseks soovitus prae-guselt partnerilt. Tartust pärit startup-meeskond MatchMySound on suunanud oma toote USA turule. Nende võtmepartneriks on mitterahaline investor David, kes aitab neil USA turul kontakte luua.

Tagasihoidlikkus pole voorusKoostööpartnerite leidmise eelduseks on tõepoolest sisukas idee ja pühendunud tegijad, kuid häbelike eestlaste jaoks on seal peidus veel üks proovikivi – inimestega rääkimine. Eesti tudengil on kombeks

istuda loengus, käekõrval sõber oma kursuselt ning networking üritustel, kui sõpra pole kaasas, siis võimalikult nähtamatuna nurgas. Võib ju muigama panna, aga tihtipeale on Eesti noored äärmiselt tagasihoidlikud. See pidi olema voorus, aga kas ikka on, kui tahad saada juhiks ja ettevõtjaks?

Networking ei ole taskutäis visiitkaarteEestlase õnneks ei võida õhtu lõpuks see, kellel on rohkem visiitkaarte. Suhete loomisest palju tähtsam on sisu. Mine üritustele, kus on sulle olu-line sihtgrupp, ja suhtle õigete inimestega. Küsi korraldajatelt, kes on kes, ja hoia oma aega kokku. Küsi küsimusi, kuula aktiivselt, küsi veel rohkem küsimusi ja räägi sellest, millega tegeled. Kui lõpuks visiitkaardi skoorid, siis ära unusta seda kasuta-mast! Need, kes saavad tutvustest kasu, on ise selle nimel pingutanud, et need tuttavad leida ja neilt vajalikke asju paluda. Mina sain oma praeguse unistuste töökoha eelmise aasta Noorte Liidrite Juhtimiskoolist, kui mainisin lõunalauas, et otsin tööd. Sain vihje, sain intervjuu, sain lepingu. Ka sina võid samalt ürituselt alustada! Sellel aastal toimub „Juhti miskool 2015: Sina, ideede elluviija?” 12. — 14. juunil.

ETTEVÕTJAKS „TUTTAVATE KAUDU“

Konsultant Ralph Blundell käis 2009. aastal Eesti s ja õpetas konverentsi kohvipauside ajal noortele suhtlemisnippe. Väga lihtne: 1. Kõnni inimese juurde. 2. Ütle: „Tere!“

E T T E VÕT LUS

18

Kaks viimast aastat on kevad Eestisse saabunud veidi erilisemalt kui varem: ühes esimeste keva-dekuulutajatega on tulnud ka Kultuuridessant. Aasta läbi Viljandis küpsust kogunud kultuur pah-vatab õide nagu varased toomingad ning tänavu-negi kevad pole erand. Kolmandat korda toimuv Kultuuridessant üllatab taaskord oma mitmekesise kavaga, tuues publiku ette 22 kontserti, 16 tant-suetendust, 7 teatrietendust, 7 muusika töötuba, 3 tantsu töötuba, 3 loengut, vestlusringi, näituse neljas linnas ja meeleoluka peo.

Laura Porovart

VÕIB tunduda, et Tartu ülikool on oma kol-ledžitest tihtipeale natuke kaugel ja sageli

jääb Tartus õppides segaseks, millega tegelevad teiste allüksuste tudengid. Kus aga viga näed laita, seal mine ja tee! Kolm aastat tagasi leidis probleemile lahenduse praegune Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar, kes korraldas koos paari kultuurikorralduse tudengiga 2013. aasta kevadel esimese Kultuuridessandi.

Sündmuse põhiline eesmärk on tutvustada tudengite loomingut suuremale avalikkusele. Teisalt saavad festivali raames ka noored ise erinevates paikades esinemise kogemuse, mis aitab hiljem loovisikutena töötavatel lõpetajatel juba erilaadsete esinemiskohtade võimalustega arvestada. Eelnevale lisaks on Kultuuridessandi eesmärk loomingu kõrval tutvustada ka autoreid endid, et kultuurihuvilistel tekiks arusaam, kes on praegused Viljandi Kultuuriakadeemia tuden-gid ning tulevased loomeinimesed.

Kõik kõigi eestAastate vältel on sündmus aina kasvanud. Kuna

festivali idee on rakendada kõikide erialade oskusi ühe ettevõtmise raames, siis astuvad Kultuuridessandil üles pea kõikide osakondade õpilased. „Kolme aastaga on festivalist saanud interaktiivne õppevorm,“ ütleb festivali projekti-juht Anna-Liisa Zirkel. Festival pakub nii tantsu- ja teatrietendusi kui ka näitusi ning kontserte. Festivali käigus vaatajatele märkamatuks jääv nii-öelda „köögi pool“ on samuti kaetud tudengi-tega – sündmuse raames sooritavad oma lõpu-tööd ka kultuurikorraldajad. Seega on nii festivali korralduslik pool kui ka etteasted sada protsenti tudengite korraldatud. Kultuuridessant on Viljandi Kultuuriakadeemia mahukaim tudengite korraldatud sündmus, mille programm põhineb peamiselt diplomi-töödel. Lõputööde esitamise kõrval võib juh-tumisi olla mõne teose esmaesitlus, kuid spet-siaalselt Kultuuridessandi jaoks midagi ei looda. Diplomitöödele orienteeritus ei välista aga seda, et festivalil ei võiks esineda ka nooremate kur-suste tudengid. Korraldajate sõnul tasub täna-vusel festivalil minna kindlasti kuulama näiteks esimese kursuse jazz-muusikabändi.

Üle-eestiline koostööSel aastal väisavad noored kultuuriini-mesed kokku kuut Eesti linna: Tallinna, Tartut, Rakveret, Narvat, Pärnut ja õpilinna Viljandit. Esinemispaikade osas tehakse koostööd väiksemate teatrite ja kultuuriklu-bidega, samuti Patarei vanglaga. Tartus astu-vad kultuuridessantlased üles Tartu Uues Teatris, Genialistide Klubis, Jazzklubis ja Aparaaditehases. Festivali piletite hinnad on tudengitele võimaluste kohased ning jäävad vastavalt etendusele vahemikku 1–6 eurot.

KU LTUUR

RÜNDEVALMIS KULTUUR TOOB LAGEDALE TUDENGITE LOOMINGU

19

NALJA KA!