MAI 2016

KRISTINAKUTSAR

TULEB OLLA AVATUD MEELEGA JA MÕTESTADA OMA TEGEVUS

INFOTEHNOLOOGIA JA NAISED 5

KUIDAS OLLA HEA PRAKTIKANT 6–7

TUDENGID LÕID OMA SELTSI 12

NIPPE ODAVALT SÖÖMISEKS 18–19

J U H T K I R I

SANDRA SAAR

Palju õnne, sa hoiad käes selle õppe-aasta viimast OLE ROHKEM ajakirja, mis tähendab, et järjekordne koo-liaasta hakkab lõppema. Uskumatu, kas pole? Alles oli ju sügis, aga juba loodus järk-järgult ärkab ja päike oma esimesi kiiri heidab.

EES on ootamas kauaoodatud ja väljateenitud suvepuhkus. Paljudel tudengitel seisab ees aga lõpetamine, millele järg-

nevad tähtsad edasiliikumise otsu-sed. Ilmselt on nii mõnelgi lõputöö kirjutamine tekitanud väga kahetisi emotsioone. Ühelt poolt on ju huvi-tav, aga teisalt tahaks, et see hirmus aeg juba läbi saaks. Eriti siis, kui ise oled jännis oma tööga, aga kursu-sekaaslastel tundub kõik juba väga hästi olevat. Eks sellistel hetkedel tekib ikka väike kadedus hinge.

Ühel päeval ma mõtlesin, et selle õppeaasta jooksul olen seoses õpin-gutega kogenud nii palju erinevaid emotsioone. Mingil hetkel on need käinud üles-alla nagu Ameerika mäed. On olnud rõõmu saavutatu üle. On olnud hetki, kus kõik läheb justkui hoopis teises suunas, kui minema peaks. On olnud pettumusi ja käegalöömise tunnet.

Mingi hetk mõtlesin tõsiselt, miks ma üldse õpin ajakirjandust, kui minust niikuinii asja ei saa. Tundsin

end andetu ja saamatuna. Aga nagu ikka elus, siis kõige sügavamal masenduse hetkel tuli ellu miski, mis pani mõtlema, et ehk pole kõik üldse nii halvasti.

Sellistel langushetkedel on mul kombeks hakata end teiste ini-mestega võrdlema, mis ei muuda olukorda just paremaks, sest alati hakkab kadedus hinge närima. Kadedus ei ole iseenesest halb, aga ainult senikaua, kui see paneb meid ennast rohkem pingutama. Mind mõnes mõttes motiveerib see, kui keegi on minust parem, sest ma tahan ise sama heaks saada. Lisaks on olemas eeskuju, kelle moodi olla ja kellelt snitti võtta. Näiteks kades-tan vahel oma kursusekaaslasi, sest nad on tõeliselt andekad ja usinad. Proovin siis rohkem nende moodi olla.

Lisaks olen ma väga kade ini-meste peale, kes oskavad hästi kirjutada. Kirjutada nii, et see puu-dutaks. Iga kord, kui ma mõnd sel-list teksti loen, olen ma kade, nii paganama kade. Lugejana paistab mulle, et nad suudavad pinguta-mata koostada selliseid lauseid, et mina, kes ma jälgin äärmise tähe-lepanelikkusega, kuidas inimesed sõnu ritta seavad, tahaks kadedu-sest lõhki minna. Samas võib sel-line lihtsa vaevaga kirjutamine olla vaid näiv. Tegelikult me ju ei tea, kui kaua keegi mingi teksti kallal

nokitsenud on. Kui kaua otsinud mõnele sõnale sobivat vastet või kaua mingi lugu on peas idanenud. Me ei tea, kas kirjutamine on neil lapsest saati hästi välja tulnud või on nad pidanud vaeva nägema ja õppima. Justnimelt sellepärast ongi end mõttetu teistega võrrelda. Me ei tea, kust keegi alustanud on. Meil kõigil on erinev stardipositsioon ja teekond. Kõlab jälle maru klišeeli-kult, aga nagu mu hea kursusevend kirjutas, siis klišeed on klišeed kindla põhjusega.

Soovin kõigile tudengitele ja eriti peatsetele lõpetajatele, et viimased pingutused kooliga vilja kannak-sid. Ma loodan, et teate, mida oma eluga peale hakata, ja kui ei tea, siis ärge muretsege, te pole ainukesed. Kuigi see vist eriti ei lohuta. Aga nagu Karl-Erik Taukar laulab, siis vahel meile kõik on tundmatu maa, aga küll selle tundmatu maa tagant hakkavad mingil hetkel paistma ka tuttavad paigad. Nii et kõik pole lootusetu.

PS! Muide, kogu selle õppeaasta vältel on ajakirja juhtkirjad olnud millegi poolest sarnased. Alguses juhtus see kogemata, aga siis võtsin ma endale eesmärgi, et kuni hooaja lõpuni hoian seda joont. Kas sina oled aru saanud, mis see on, millest ma räägin? Kui jah, siis võta minuga ühendust ja ma mõtlen sulle mõne auhinna välja!

SEGASED LOOD

Peatoimetaja Sandra SaarKeeletoimetaja Minna KuslapReporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Kaisa Laur, Mari -Liis Korkus, Maili Tirel

Küljendaja ja fotograaf Argo IngverVastutav väljaandja Laura KabonenVäljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300Trükk Ecoprint AS

TOIMETUS

2

T Ü ÜS A

Tartus tegutseb üle 60 tudengiorga-nisatsiooni, kes korraldavad ühes-koos suurt osa Tartu tudengielust. Mälumängud, tudengifesti valid, deba-ti d, peoõhtud – enamikku veavad eest hakkajad tudengid, kes veeda-vad unetuid öid, et teistel üliõpilastel oleks Tartus palju ägedat teha. Kes aga toetab eestvedajaid?

JUBA teist aastat korraldas üli-õpilaskonna sihtasutus OLE ROHKEM Arenguprogrammi, mis on tudengiorganisatsioo-

nide juhtidele mõeldud koolitus-programm. Seminarides kohtusid umbes sadakond noort juhti seits-meteistkümnest erinevast tuden-giorganisatsioonist, et saada tead-misi organisatsiooni juhtimisest, strateegiast, sponsorlusest ja paljust muust. Seminaride väärtus omaette oli luua tutvuseid teiste omasuguste noorte juhtidega. Näiteks toimus 23. aprillil seminar, kus iga organi-satsioon sai rääkida aasta jooksul tehtud edusammudest ja kuulda ka teiste murede-rõõmude kohta. Kuulda teistelt praktikutelt päriselt toimivate (ja ka põrunud) lahenduste kohta on kahtlemata üks parimaid õppimisviise.

Teise aasta lõpuks võib öelda, et Arenguprogramm on suuresti täit-nud oma eesmärki. Endalegi märka-matult on organisatsioonid jõudnud sarnasele arusaamale arenguvaja-dustest ja sellest, milline tudengi-keskkond Tartus on ja milline see olla võiks. Küll aga ei ole niivõrd mahu-kas programm nõrkusteta. Esiteks

on organisatsioonid olemuselt väga erinevad. Pisikesed erialaseltsid ja pikkade traditsioonidega rahvusva-heliste organisatsioonide esindused vajavad tuge tihti erinevates punkti-des. Ka nõuded koolitajatele ja sisule on muutunud ajaga aina suuremaks. Seetõttu oleme Arenguprogrammi kontseptsiooni muutnud hoopis teistsuguseks.

MILLINE ON UUS PROGRAMMOrganisatsioonides on raske muu-tuseid läbi viia. Ei ole lihtne võtta igapäevatöö ehk ürituste, projek-tide ja muu kõrvalt aega, et hakata mõtlema „Kas meie visioon on ikka piisavalt hea?“ või „Kas meie struktuur töötab?“. Sellepärast on suurim tähelepanek kahest viima-sest aastast olnud see, et muutu-sed toimuvad ainult sel juhul, kui juhatused ise on väga entusiastli-kud ja motiveeritud neid ette võtma. Seepärast oleme otsustanud järg-mise programmi korraldada kahes uues suunas. Esiteks inspireeriv juhtimisprogramm, kus hakkame seniste seminaride asemel kor-raldama minikonverentse, kuhu tulevad oma kogemustest rää-kima tegusad ja lahedad inimesed. Need kohtumised annavad mõtte- ja jutuainet huvitavatel ja juhtide jaoks olulistel teemadel. Ühtlasi säilib minikonverentsidega või-malus luua tutvusvõrgustikku teiste tudengiorganisatsioonide juhtidega ja enamgi veel – inspireerivatel üri-tustel on kombeks panna alus ka potentsiaalsetele koostöömõtetele.

KUIDAS ORGANISATSIOONE AIDATATeine osa programmist on suu-natud sellele, et pakkuda organi-satsioonide juhtidele reaalset tuge oma organisatsiooni arendami-seks. Kuna aga organisatsioonide probleemide kontekst ja nüansid erinevad omavahel palju, oleme otsustanud sisse viia konsultantide süsteemi. See tähendab, et organi-satsioonidel on alguses võimalik ise selgitada välja oma probleemid ja seejärel koos konsultandiga seada aastaks mõistlikul hulgal eesmärke, mida päriselt ette võtta. Nii saavad juhatused mitte ainult teadmisi ja vahendeid, vaid täiesti praktilisel viisil kujundada oma organisat-siooni tulevikku ja saada tuge nende mõtete elluviimisel.

Konsultandid, kes organisat-sioone hakkavad aitama, on ise erinevate tudengiorganisatsioo-nide juhatuste vilistlased. Need on inimesed, kes on oma juhti-mise ajal saanud palju kasulikke teadmisi ja kogemusi ning on valmis neid mõnele organisat-sioonile edasi andma. Hetkel on konsultantide meeskonda veel mõned vabad kohad, kuhu võiksid hästi sobituda organisatsioonide lõpetavate juhatuste liikmed. Eks ikka selleks, et Tartut veelgi edasi arendada, aga ka selleks, et ise saada huvitav ja erakordne koge-mus. Huvi korral saab ühendust võtta üliõpilaskonna sihtasutu-sega või kirjutada meiliaadressile alunurm.reelika@gmail.com.

MIDA TOOB UUS OLE ROHKEM ARENGUPROGRAMM

Foto

: Ker

tu S

aar

3

U U D I S E D

SANDRA SAAR

Aprilli lõpus kohtusid Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestveda-misel Balti- ja Põhjamaade üliõpila-sesindajad. Ühehäälselt võeti vastu resolutsioon, mis taunib äärmuste pooldamise kasvu Euroopas ja sel-lest tulenevat ohtu rahvusvaheliste tudengite heaolule.

N ENDE tudengite heaolu eest seismise vajalikkust on näidanud TTÜs ja Tartu ülikoolis aset leidnud juh-

tumid, mis on jõudnud ka mee-diasse. Balti- ja Põhjamaades leviv paremäärmuslike trend (Soldiers of Odin) oli aga ajendiks ühise resolut-siooni vastuvõtmiseks.

Balti- ja Põhjamaade üliõpilas-kondade ümarlaud võttis NOM resolutsiooni vastu 17. aprillil Tartus.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Jaanus Müür rääkis, et NOM resolutsiooniga näidatakse oma meelsust seoses ekstremismi ja rahvusvaheliste tudengite diskrimineerimisega. Tema sõnul on tegemist aina kas-vava probleemiga ja mitte ainult Eestis. Ka näiteks Norras ja Soomes on teema aktuaalne.

Müür leidis, et üliõpilased on üks peamine grupp ühiskonnas, kes peaks taolistele valukohtadele tähelepanu juhtima. “Kui seda ei tehta ja teeseldakse, et tegemist on

küsimusega, mis meid ei puuduta või öeldakse, et tegemist on pseu-doprobleemiga, siis võib mingi hetk tekkida olukord, kus asi kasvab ootamatult üle pea,” ütles Müür.

Müür rääkis, et keegi ei taha elada ühiskonnas, kus toimub pidev hir-mutamine, sest see muudab kogu olustiku ebastabiilseks. Sellises olustikus ei tule siia tema sõnul ei turist, Erasmuse vahetusüliõpi-lane, kraadiõppur teisest riigist, välisõppejõud ega rahvusvahe-lised firmad. Omakorda toob see kaasa töökohtade arvu vähene-mise, jääme ilma välistalentidest ja kokkuvõttes kannatab ka Eesti maine. “Kui räägime konkreetselt näiteks potentsiaalsetest rahvus-vahelistest tudengitest, siis nega-tiivne info levib nende hulgas väga kiiresti. Tuleb aru saada, et Eesti ei ole üksik saar keset Vaikset ookeani ja me ei tohiks seda ka soovida, sest isolatsioonis olemine on meile juba korra kätte maksnud,” rääkis Müür.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees lisas, et kindlasti on sinisilmne uskuda, et kui mitme riigi üliõpilased koos ühe resolut-siooni vastu võtavad, siis muutub kõik. “Samas väljendab dokument meie meelsust ja näitab, et kõigile ei meeldi asjatu hirmutamine. Eesti Üliõpilaskondade Liit koos üliõpi-lasesindustega kindlasti tegutseb ka selle nimel, et rahvusvahelistel tudengitel oleks Eestis hea olla,” sedastas Müür.

Müür lisas, et vaid ühisest sei-sukohast ei piisa. Igaüks saab oma ülikooli tasandil anda panuse rah-vusvaheliste tudengite heaolu tagamiseks ja edendamiseks. Iga üliõpilane, kursusevanem või üli-õpilasesindaja saab olla avatum, kaasata rahvusvahelisi tudengeid oma sotsiaalse elu tegemistesse ja teha ise samm nende parema integreerumise suunas – näiteks liituda International Clubi tegevu-sega ja hakata tuutoriks.

ÜLIÕPILASESINDAJAD VÕTSID VASTU RESOLUTSIOONI

VÄLISTUDENGITE KAITSEKS

Resolutsiooni põhiseisukohad:• Mõistame hukka paremäärmuslaste liikumise ja rahvusvaheliste tudengite

diskrimineerimise Balti- ja Põhjamaades.• Austame erinevate taustade ja uskumustega üliõpilasi ning soovime

neile turvalist elu- ja õppekeskkonda.• Üliõpilasesindustena saame olla eeskujuks ja tõukejõud muutusteks.

Tõotame, et püüdleme rahvusvaheliste tudengite täieliku kaasamise suunas meie esinduste töös, millega seisame rassismi, ksenofoobia ja inimõiguste rikkumise vastu.

4

U U D I S E D

KRISTEL-MARIA KADAJANE

16. aprillil toimus Tartu ülikooli ja Microsoft Eesti ühiselt korraldatud IT-teemapäev, mille keskmes olid infotehnoloogia ja tüdrukud.

NAISED IT-s on teemana õhus olnud juba pikemat aega. Seda mitte ainult mõttemullina, kus teo-

reetilisel tasandil räägitakse sellest, et IT valdkond vajab rohkem naisi, vaid teemat saadavad mitmed reaalsed tegevused. Et IT-s naisi napib, ei ole üksnes Eesti probleem, vaid iseloomulik tervele Euroopale. Samas on Eesti tuntud kui edukas e-riik, mistõttu võiksime eesku-juks olla stereotüüpide muutmi-sel. Teemaga on põhjust tegeleda, sest ettevõtted, kus naiste ja meeste osakaal on võrdne, saavutavad paremaid tulemusi. Samuti oleks mitmekesisemast IT valdkonnast kasu majandusele.

IT arengut silmas pidades on

loodud näiteks organisatsioon Tech Sisters, mille eesmärk on julgus-tada ja innustada igas eas naisi tut-vuma infotehnoloogia maailmaga. Ka IT-ettevõtetel on huvi naiste osakaalu suurendamise vastu. Põhjuseid on mitmeid, kuid üks peamine on naiste madal osakaal IT valdkonnas. Ehkki huvi IT-õppe vastu on näiteks Tartu ülikoolis igal aastal tõusnud ja sisseastuda tahtjaid üha rohkem, tõuseb trend suuresti aga noormeeste arvelt. Samasugune seis on ettevõtluses, kus naised moodustavad kõigest 22 protsenti IT-sektoris töötavatest inimestest. Miks see nii on? Üritusel esinenud Annett Saarik tõi välja mitmed naiste seas levivad müüdid. Näiteks on igipõline stereotüüp, et reaalteadused on üksnes meeste pärusmaa ja IT tähendab arvutite parandamist. Või see, et program-meerimine ei ole loominguline ja enne IT õppimist ülikoolis peab oskama programmeerida. Kuidas olukorda lahendada?

PÜÜTON JA KOODIPUTUKAS Üks arstim on teadlikkuse tõst-mine naiste seas, mida saab teha IT-päevadega. Üks selline päev oligi TÜ ja Microsoft Eesti teemapäev, kus kogemusi jagasid oma valdkonna edukad spetsialistid. Nagu teada, saab huvi tekitada ja müüte kukutada ikka praktilise tegevuse kaudu, mis-tõttu korraldati noortele töötubasid, kus nad said tutvuda näiteks Pythoni programmeerimiskeelega või luua programmeeritava putuka Codebugi peale LED-lambikestest mustreid. Kohal oli ka MTÜ Robootika, kes näitas, kuidas roboteid program-meerida oma soovi järgi käituma. Kõik selleks, et tutvustada tüdruku-tele IT valdkonna põnevat ja mitme-kesist maailma. Ürituse parim osa oli tõenäoliselt see, kui valdkonnas edukalt tegutsevad ja juba n-ö jala ukse vahele saanud inimesed esi-nesid inspireerivate kõnedega, mis loodetavasti murdsid müüdi sellest, kuidas IT on keeruline ja naiste jaoks liiga raske ala.

KUIDAS TÜDRUKUID PROGEMA MEELITADA

5

P R A K T I K A

KAISA LAUR

Ülikoolis on praktika paljudel erialadel kohustuslik. Lisaks linnukese kirjasaa-misele pakub praktika palju võimalusi, millest tulevikku silmas pidades tasub kinni haarata.

KONKURSS populaarsei-matele praktikakohtadele on iga aasta suur. Näiteks võttis Swedbank eelmisel

aastal 105 praktikanti, huvilisi oli aga lausa kaheksa korda rohkem. Et nii kõvas konkurentsis ellu jääda ja valituks osutuda, tasub teada, mida täpselt tööandjad praktikale kandideerijatelt ootavad. Kõige eel-duseks on muidugi suur huvi oma eriala vastu. Samuti on oluline välja mõelda konkreetne eelistus, millist praktikat teha soovitakse.

Grete Kotkas Swedbanki Karjäärikeskusest rääkis, et soo-vitab aegsasti mõelda, milline on valdkond, kuhu soovitakse kandi-deerida ja kus praktika teha. On ju praktika üks eesmärk ka arusaa-mine, kuidas koolis õpitut raken-dada tööelus ja kas valitud vald-kond on ikka täpselt see, millega edasi tegeleda tahetakse. Samuti kas tegelikkus vastab sellele, kuidas konkreetsel erialal töötamist ette kujutati. „Ka see on edasiminek, kui peale praktikat selgub, et ehk tuleks veel midagi teistsugust juurde

õppida,“ ütles Kotkas.Liisa Jõgi Playtechist rääkis,

et kindel soov aitab kirjutada ka paremat motivatsioonikirja, mis on praktikale kandideerides väga oluline. Seda enam, kui kandidee-rijal erialast töökogemust napib.

„Tudengitel ei ole praktikale kan-dideerides tihti suuri kogemusi ette näidata, seetõttu hindame väga just motivatsioonikirja, kus on ära toodud, miks kandidaat just Playtechis oma praktikat sooritada soovib, millised on tema senised kogemused IT vallas, näiteks huvi-tavad projektid, mida omal käel või õpingute raames teinud on, mida ta on eelnevalt koolis õppinud ja kuidas see soovitava positsiooniga ühtib,“ selgitas Jõgi.

„Mõnikord jääb kandideerimis-protsessi ajal selgusetuks, miks ja mida praktikant meie juures teha soovib. Kuna avaldusi on palju, on oluline silma paista ja kogemuste puudumisel on just motivatsioo-nikirjaga võimalik eredalt meelde jääda,” rääkis Jõgi. Ta soovitab enne ka hoolega läbi mõelda, miks tahe-takse praktika just Playtechis teha.

MILLINE ON HEA PRAKTIKANTKuigi praktikandi tööaeg ei pruugi ettevõttes olla kuigi pikk, on sellegi-poolest oluline, et ta suudaks efek-tiivselt teiste tiimiliikmetega koos-tööd teha. Seda enam, et praktikalt

saab häid kontakte ja on tihtipeale aluseks edaspidisele töösuhtele. Jõgi rääkis, et praktikandi võtmine on suur vastutus, sest Playtechis antakse noortele reaalseid tööüles-andeid, mis otseselt mõjutavad meeskonna ja ettevõtte tulemusi.

„Meie jaoks on väga oluline, et prak-tikandid ei tuleks ettevõttesse pel-galt tööd vaatlema, vaid osaleksid meeskonnatöös, saaksid päris töö-kogemuse ja näeksid, kuidas nende töö mõjutab ühe toote või teenuse kujunemist. Playtechi praktikant on täisväärtuslik tiimiliige, kes annab oma töö kaudu panuse meie edu-loosse,“ lisas Jõgi. Seetõttu on ette-võtte suvepraktika tasustatud, kuid Jõgi loodab, et rahast rohkem väär-tustatakse saadud kogemust.

Swedbank eristab sellel aastal praktikante ja juuniorspetsialiste. Praktikantide puhul on tegu ena-masti õppepraktikat sooritavate noortega, kes üldjuhul kirjuta-vad praktika põhjal aruande, kuid on ka neid, kes õpingute raames soovivad mõnd konkreetset eri-alavaldkonda praktilises tööelus järele proovida. Juuniorpositsiooni abil tahab Swedbank julgustada ka neid noori, kes ehk juba kooli lõpetanud, kuid ei ole veel ühel või teisel põhjusel saanud esimest „päris“ töökogemust ning on pide-valt erinevates ettevõtetes praktikal olnud. Seega tahabki Swedbank

PRAKTIKA ON HÜPPELAUAKS EDASPIDISES KARJÄÄRIS

6

William ShakeSpeare’i tragöödia

Othello LAVASTAJA JA KUNSTNIK andreS nOOrmetS — HeLIKUNSTNIK taavi kerikmäe

KoSTüümIKUNSTNIK maarja viiding — VALgUSKUNSTNIK marguS vaigur (endla)oSADeS jim aShilevi — Sten karpOv — liiS laigna — ragne pekarev

andreS mähar — rihO kütSar — karOl kuntSel

13.05, 19.05, 24.05 VANemUISe VÄIKeSeS mAJAS

P R A K T I K A

näha juuniorpositsioonidel noori, kellel ehk veel valdkonnas arvesta-tavat töökogemust ei ole, kuid on huvi ja taustateadmised ning mis kõige olulisem – kirg panustada.

„Tahame sel viisil aidata ühiskon-nas muuta mõttemudelit, kus tih-tipeale noort ei võeta tööle, kuna tal puudub varasem töökogemus,“ selgitas Kotkas.

Edukas praktika võib olla ka alguseks edukale töösuhtele samas ettevõttes. Swedbanki on aastate jooksul jäänud või paari aastaga tagasi jõudnud umbes 40 protsenti kunagistest praktikanti-dest. „Juhid, kelle osakondadesse praktikandid tulevad, arutavad hea meelega peale praktika lõppu võimalusi edasiseks jätkamiseks ja soovitavad tublisid tudengeid ka teistesse üksustesse, kui neil endil hetkel vastav vakants puudub,“ kir-jeldas Kotkas Swedbanki positiiv-seid kogemusi. Playtechis on tööd alustanud umbes 45 praktikaprog-rammi läbinut, mis on üle poole kõikidest praktikantidest.

KUIDAS PRAKTIKAST VIIMAST VÕTTASelleks, et praktikast võimalikult palju kasu oleks, peab ise olema aktiivne, motiveeritud ja ära

kasutama pakutavaid võimalusi. „Praktikal olles on oluline võimalikult palju ettevõttes ringi liikuda, kon-takte luua, olla julge ja inimestega suhelda selleks, et kokku puutuda võimalikult paljude valdkondadega,“ leidis Kotkas. See laiendab silma-ringi ja pakub pikas perspektiivis põnevaid võimalusi terveks eluks. Samuti rõhutab Kotkas, et oluline on särasilmsus, ind ja huvi anda oma panus erialase valdkonna arenda-misse. Ühtlasi peab ta oluliseks ise-endaks jäämist ja julgust näidata nii kandideerides kui ka töötades oma erinevaid külgi, avaldada mõtteid ja teha ettepanekuid, sest see toob kasu ka ettevõttele, mitmekesista-des kollektiivi ja rajades teed uute lahendusteni.

„Mõelge kuhu tahate oma elus jõuda ja mida oleks selleks vaja teha, õppida või kogeda. Leidke see, mis südame põksuma paneb ja mida tehes muu maailm just-kui ununeb. See aitab aru saada, milles oled hea ja mille alusel võiks kujuneda ka karjäärivalik. Samuti mõelge hoolega, milline on see keskkond ja ettevõte, kus tahaksite töötada, millised on need väär-tused, mida igapäevases tööõhk-konnas hindaksite,“ võttis Kotkas jutu kokku.

Aprillis kuulutas Eesti Tööandjate Keskliit välja kon-kursi “Praktik Cum Laude”, mille eesmärk on esimest korda Eestis tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi silmapaistvalt arendavad.

Konkursile saavad kandidaate esitada ettevõtted, kes tegelevad toiduainete tootmise ja töötle-misega, kaubandusega, rõiva- ja tekstiilitootmisega ning metsa- ja puidutööstusega. Samuti hotellid ja restoranid.

Konkursile esitatav kandidaat peab olema praktikal olnud ette-võtte põhitegevusalal. Ettevõtted on oodatud konkursile esitama praktikante, kes on nende juures praktika läbinud sellel õppeaas-tal. Iga ettevõte saab konkursile esitada kuni kaks kandidaati: ühe kutseõppe ja ühe kõrghariduse kategoorias. Kandidaadi esitamisel on oluline esitada kirjeldus, mille poolest praktika hästi sooritati. Kandidaate on võimalik esitada 9. septembrini 2016.

7

MERILIN REEDE

Pisike ja armas haldjanäoga Kristi na Kutsar, kes on pärit Viljandi rohelusest, on nüüd Tartus tudengiorganisatsioonides uusi võrseid kasvatamas.

V ÄIKSENA jooksis Kristina Viljandi täna-vatel ja parkides ning kuigi ta pole selles linnas juba üle kuue aasta püsi-valt elanud, peab ta seda siiski kodu-

kohaks ja naudib iga minutit sealses vanema-tekodus ja sugulaste juures. Ei ole välistatud, et kunagi tulevikus elab ta taas Viljandis. Väga hea põhihariduse sai Kristina Viljandi maa-gümnaasiumist (praegune Viljandi kesklinna kool) ja edasi siirdus keskharidust omandama Tartusse, Hugo Treff neri gümnaasiumisse. Tüdruku enda sõnul ei olnud ta gümnaasiu-miajal üldse väga aktiivne. Põhiliselt tegeles koolitükkidega ning vaba aega sisustas muu-sikakoolis käimisega. Ettekujutus ja reaalsus ülikoolielust Kristina puhul väga ei erinenud. Ehk oli alateadvuses välismaa fi lmimaailmast mõningaid olukordi, mis on reaalsuses Eesti ülikoolides teisiti. Just sotsiaalses mõttes

kujutles teisiti ette. Eestis oled ikkagi ümb-ritsetud tuttavatest ja ka keskkond on tuttav. Küll aga sarnaneb ülikooliõpingute alusta-mine ikkagi uue algusega – aeg proovida uusi kogemusi, asju ja saada uusi teadmisi.

TEE ORGANISATSIOONIDENITäiesti sihipäratult käis Kristina seltskon-

naga erinevatel infoõhtutel, kust hakkaski asi arenema. „Olin ise uudishimulik ja kuna tunniplaan ei olnud ka väga tihe, leidsin aja panustamiseks. Vahel võib seega oota-matustest ka midagi asjalikku kooruda. Ma ei osanud mõeldagi varem, et minus võib leiduda juhialget.“ Nii leidiski ta tee eri aega-del TÜ tudengite turundusklubini, AEGEE-Tartuni, Tartu ülikooli üliõpilasesinduseni ja TÜÜSAni.

Organisatsioonides tegutsemine on ins-pireeriv ja nendega liitumine võib mõjuda lumepalliefektina – ühega liitudes tuleb kohe tunne, et tahaks veel ja veel. Nii läks ka Kristinaga, pall hakkas veerema ja lõpuks oli ta turundusklubis nii meeskonnaliige, tiimijuht kui ka kogu organisatsiooni juht. Kõik läks aina ülesmäge. AEGEE-Tartus oli

KRISTINA KUTSAR – PROJEKTIDEGA TEGELEMINE JA

NENDE JUHTIMINE PEAB OLEMA LÕBUS, KUID SAMAL AJAL KA

ÕPETLIK

P E R S O O N

ta tavaliige ja viibis ka poolteist aastat juhatuses HR ametikohal koos väga võimekate inimestega. TÜÜSAs sai temast rebasenädala projektitoimkonna liige ja aasta hiljem ka selle projekti juht. Tartu ülikooli üliõpilasesinduses on ta esindanud majandusteaduskonna tudengeid nii ülikooli kui ka tea-duskonna tasemel, hetkel esin-dab sotsiaalteaduste valdkonda. Muidugi on oluline ka tagala ja inimesed, kellega koos töötad. Üksi on võimalik palju saavutada, kuid koos veel rohkem. „Suurima juhikogemuse on mulle andnud töö TÜ tudengite turundusklu-bis. Ma suudan olukordi objek-tiivselt vaadelda (ei võta midagi hinge, vaid lepin ja liigun edasi) ja saan aru huvigruppide soovi-dest. Lisaks olen õppinud, et ma ei keskenduks probleemi ajendile enne, kui probleem ise on lahen-datud ja alles seejärel asun kogu olukorda korralikult analüüsima. Muidugi ka delegeerimisoskust: suudan määratleda, mis on olu-lise tähtsusega pikemas perspek-tiivis ja mis on vahel vaja liht-salt ära teha ning ehk on kellelgi teisel seda kergem ja oskuslikum viis teha. Rebasenädalat juhtides sain aru, kui oluline on teoreeti-line juhioskus. Tihti on mõningad

võtted niivõrd iseenesestmõiste-tavad, aga protsessi käigus unu-nevad, ja seetõttu ei alahinda ma kunagi lihtlabaste õpetuste mõju. Uus proovikivi on minu jaoks sot-siaalteaduste valdkonna esindaja roll, kuna erinevaid dokumente, kooskõlastamisi ja bürokraatiat on veelgi rohkem, kui varem olen kokku puutunud. Tuleb põnev tee-kond. Hindan väga kaastudengi-tega koostööd ja olen neile tänulik. Muidugi võiks seda alati ka rohkem välja näidata – rohkem inimeste kõrvust tõstmist ja positiivsust.“

Organisatsioonide kõige suu-rema plussina toob Kristina välja supertoredad ja huvitavad inime-sed. Kuna tudengiorganisatsioonid koosnevad hakkajatest noortest, on kõigilt midagi õppida. Inimesed, kellega sõprus võib säilida terve elu. Veel saab kogemuste võrra rikkamaks avalikus esinemises, uute olukordadega kohanemises ja probleemilahendamise oskuses. Selline kogemus juba ülikooliajal on hindamatu ja protsess õpetab rohkem, kui tulem ise.

Juhiametiga kaasnevad kohus-tused nõuavad ka teatud süsteemi.

„Asjad peavad olema organisee-ritud ja ka kirja pandud, mis on minu suurim viga – ma jätan enda arust kõik meelde. Oluline oskus

on osata peas kõike lahterdada ja süstematiseerida, kuid pikemalt ei ole see kuigi jätkusuutlik.“ Seega paneb Kristina rõhku sellele, et juhiroll nõuab vastutust ja kõikide asjadega joonel olemist. Märkmik on parim abiline. „Muidugi on olu-line ka kuulamisoskus ja juhina pead endale aru andma, et vahel peadki end rohkem ohverdama, et asjad saaks tehtud. Olema kons-tantselt motiveeritud, sest kui tii-miliikmel on madalseis ja sealt edasi ka sul, siis on projekti õnnes-tumine kahtluse all. Tuleb olla avatud meelega ja mõtestada oma tegevus nii, et sul oleks ka endal lõbus ja selle kaudu õpetlik koge-mus. Tihti mõtlen mõnes halvas olukorras, et mis on kõige hullem, mis saab juhtuda. Oleneb muidugi mastaabist, aga vastus on tihtipeale väiksema mõjuga, kui me oma peas ette kujutame. Kokkuvõttes võid mõelda endale välja ka kõige parema plaani, aga elu teeb tihti korrektiivid. Raskusi tuleb ette kõigil ja kõikides organisatsiooni-des. Tihti küsin endalt miks-küsi-musi ja kui vastus ei meeldi, lõpe-tan ära. Paratamatult on selliseid asju, mida peab tegema, aga ma mõtestangi need ümber (kesken-dun tulemile, jätkule), et sooviksin antud raskusega silmitsi seista.

10

P E R S O O N

Mind motiveerivad üheskoos nii ebaõnnestumine kui ka õnnestu-mine. Täiesti ummikseisus olles teen aktiivsemalt sporti või lüli-tan end ümber muusikasse või ilukirjandusse.“

IDEAALNE TUDENGIELU LÄBI KRISTINA SILMADE

Tema arvates võiks ideaalses tudengielus tudeng keskenduda oma õpingutele ja need endale esikohale seada. Õpingud olek-sid kaalutletud ja erinevate eri-alade siduvus rohkem võimalik. Lõpetades peaks kindlasti olema mõni plaan edasiseks, kuid üldiselt selle üle õpinguaastate jooksul liialt põdeda ei tasuks. Tõenäoliselt niikuinii kõik laabub ja kui tegeled oma huvialaga, leidub mitmeid võimalikke teid. Võiks käia praktikal, tutvuda ini-mestega väljaspool oma eriala (nt osaleda mõnes organisatsioonis, huvi korral kindlasti turundusklu-bis!), veeta head aega sõpradega ja teha ka midagi esmapilgul hullu-meelset. Need hullumeelsed asjad on just need kõige väärtuslikumad mälestused. Oluline on tajuda oma vabadust. Organisatsioonid on ideaalsed kohad, kus kogeda ettevõtlust – osaledes mõnes inkubatsiooni- või koolitus-programmis. Võimalusel kind-lasti õppida välismaal, see annab

hindamatu kogemuse.

ÕPPIMINE JA EESKUJUDKui küsisin Kristinalt eeskujude

kohta, vastas ta nii: „Mõtlesin pikalt ja otsustasin, et mul ei ole konkreetset eeskuju kui sellist. Enam vähemalt mitte. Eeskujuks on iseloomuomadused sõpra-delt-tuttavatelt. Mulle meeldib distsiplineeritus ja kohusetund-likkus, hea keskendumisvõime, jutuosavus ja huumorisoon, ambitsioonikus jne. Oluline on ka kohanemisoskus, et ma oskaks mingeid omadusi kasutada teatud olukordades.“ Eeskuju oma sõp-radest võtta on väga nutikas, sest just ülikooliaeg on see, mil oled ümbritsetud kõige erinevamate inimestega. Ja neid on nii palju.

Pärast bakalaureuse lõppu soovib Kristina kindlasti oma õpinguid jätkata. Eks näha ole, kas peale esmase diplomi saa-mist kohe või väikese pausi järel. Mõttes ei mõlgu tal erialamagis-ter, vaid hoopis haridus mõnel muul erialal, millega saab oma õpinguid hiljem majandustea-dusega mõne huvitava aspekti kaudu siduda. Enne täielikku kooli lõppu tahaks ta veel võtta paar semestrit mõnd võõrkee-lekursust, võib-olla võimalusel laiendada õpinguid välismaale ja kinnistada turundusklubi

organisatsioonina. Üldiselt leiab Kristina, et on ideaalset tuden-gielu juba kogenud küll.

Nendele, kes veel ühegi orga-nisatsiooniga liitunud pole, ütleb Kristina nii: „Kui tunned ja tead eelnevatest kogemustest, et noor-teorganisatsioon pole sinu rida, siis ei peagi liituma, aga kindlasti otsi mõni ennastarendav tegevus kõrvale (praktika, ettevõtlus). Kui aga tunned, et alles otsid end ja sul ei ole kindlaid plaane ning soovid arendada ka ülekanta-vaid oskuseid (mis tulevad pigem kogemusega ja on hindamatu väärtusega), siis tuleb kindlasti liituda organisatsiooniga.“

VÕTA ENDALE AEGAKõige möllu kõrvalt on mõnus

end vahel välja lülitada. Kristinal on Tartus mitmeid lemmikkohti: keskkooli esine ilusate mäles-tustega, Raadimõisa ja Tähtvere park, kus käib tihti jooksmas, öine tulekumas Lossi tänav, Annelinna üheksakordsete keskväljak ja Jänese matkarada. Ta hindab lin-naruumi oma detailidega, kuid üle kõige naudib ikkagi rohelust. „Võta aeg maha. Mõtle, mida tahad veel ära teha ja milliste inimestega tuttavaks saada. Leia endale organisatsioon või kaks ja naudi seda, mida neil sulle pak-kuda on,” soovitab Kristina.

11

S E LT S

SANDRA SAAR

Veel mõned kuud tagasi tundsid sot-siaaltöö tudengid puudust kohast, kus koos teiste tudengitega rää-kida oma eriala muredest ja rõõmu-dest. Probleem sai lahendatud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) loomisega.

S ELTSI esimees Kelli Ilisson rääkis, et ESÜSi loomise ideega tuli välja Tartu sot-siaaltöö ja sotsiaalpoliitika

kolmanda kursuse tudeng Kaisa Karu, kes leidis, et erialal, kus ini-mestel tuleb omavahel väga palju suhelda ja koostööd teha, on vaja midagi, mis liidaks nii ühel kursu-sel õppivad tudengid kui ka erine-vate aastate õppurid. Peale koos-töö edendamise on olulisel kohal ka oma eriala eest seismine – koos saab palju rohkem ära ja paremaks teha. “Pealegi, millal veel idealisee-rida ja uut luua kui mitte tudengieas, mil meri on põlvini, prillid on roosad ja kõik on võimalik,“ ütles Ilisson. Seltsi loomine sai teoks märtsi lõpus Viljandis Tartu ülikooli, Tallinna üli-kooli ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži koostöö tulemusena.

SELTSI EESMÄRKEesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste

Seltsi eesmärk on Eesti sotsiaaltöö tudengite ühendamine ühtseks kogukonnaks, milles vahenda-takse professionaalseid, teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, tegeletakse enesetäiendamisega ja kujunda-takse nii enda kui ka sotsiaaltöö-taja identiteet. “Seisame seltsina sotsiaaltöö eriala eest kõrgkooli-des ja ühiskonnas. Tutvustame ja populariseerime eriala ning teeme sotsiaaltöö parema tuleviku nimel koostööd teiste organisatsiooni-dega,” sõnas seltsi esimees.

Ilisson rääkis, et hetkel tegeleb selts uute liikmete vastuvõtmisega ja seltsi tutvustamisega ning pea-mine ajaline ressurss läheb sellele.

“Soovime, et meie liikmed oleksid informeeritud seltsi eemärkidest ja plaanitavatest tegevustest ning motiveeritud ja valmis igati seltsi tegevustesse panustama. Seetõttu viime läbi ka intervjuusid, et vältida fantoomliikmeid,” ütles esimees.

Kui vaadata tulevikku, siis Ilissoni sõnul on kindlasti plaan korraldada sündmusi, mis tutvustaks erine-vate sotsiaaltöö sihtgruppide eri-pärasid, tehes seejuures koostööd

sihtgruppide esindajate endi ja ka spetsialistidega, kes nendega töö-tavad. Selts soovib tutvustada eri-nevaid sotsiaaltöö sihtgruppe, kes on tihtipeale stigmatiseeritud ja ka ise neid paremini tundma õppida. Osa seltsi tegevustest keskendub ka heategevusele.

NELI ESINDUSTSelts koosneb kolmest esindu-

sest, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Igas esinduses on piir-konna tööd juhtiv koordinaator. Kuna sotsiaaltööd saab õppida ka Lääne-Viru rakenduskõrg-koolis, siis tulevikus lisandub ka neljas esindus ja koordinaator, kes hakkab liikmete tööd seal juh-tima. Üldplaanis korraldab selts nii üleriigilisi kui ka piirkondlikke sündmusi.

Ilisson rääkis, et Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsiga tasub liituda, sest see pakub sotsiaaltöö tuden-gitele väärtuslikke kogemusi ja võimalusi teha koostööd nelja ülikooliga. Seltsis saab kindlasti väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida tavaliselt loenguruumis ei jagata ning mida saab pärast töö- ja muidu elus rakendada.

KUI ERIALASELTSI POLE, TULEB SEE ISE LUUA

SELTSI ASUTAJAD

TARTU: Kelli Ilisson (juhatuse esimees), Karen-Pauliin Konks (juhatuse liige), Brigitta Õunmaa (juhatuse liige), Kaisa Karu (juhatuse liige), Liisa Rajamets (juha-tuse liige), Madli Kaljula, Kai Jürmann, Aliide-Maria Taela.TALLINN: Eleri Rattasepp (seltsi Tallinna koordinaator, juhatuse liige), Laur Raudsoo (juhatuse liige)PÄRNU: Ranno Lass (seltsi Pärnu koordinaator)

MIS ON ESÜS

ESÜS on Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Lääne-Virumaal sotsiaaltööd õppivaid tudengeid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on sotsiaaltöö eriala populariseerimine ja arendamine kõrgkoolides ja laiemalt ühiskonnas. Seltsiga liitunud üliõpilased soovivad sot-siaalmaastikul korda saata rohkem, kui seda võimaldab koolipink, ja see on ka üheks seltsi ellukutsumise põhjuseks. Selts toimib tänu kolmele esindusele, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Eesmärk on töötav esindus saada ka Lääne-Viru kõrgkooli. Praegu käib seltsis aktiivne tudengite liitumine. Selle jaoks tuleb sotsiaal-töö üliõpilasel täita Facebooki lehelt leitav ankeet ja jääda ootama kutset intervjuule.

12

T U D E N G I E LU

SANDRA SAAR

Kuidas leida endale hea kodu ülikooli-ajaks? OLE ROHKEM jagab soovitusi.

TARTU on ülikoolilinn ja seega mõjutavad kinnisva-raturgu paljuski just tuden-gid. Iga kevad, kui loodus

tärkab talveunest, ärkab üles ka kinnisvaraturg.

Paljud üliõpilased lõpetavad kevadel kooli ja suunduvad mujale elama, mille tõttu vabaneb mitmeid kortereid. Juuli lõpus, kui ülikoolid on avaldanud sissesaanute nime-kirjad, läheb tõeline madin elukoh-tade pärast alles lahti. Üürikorterite otsimise tipphooajal on tavaline, et hommikul lisatud korteri kuulutus on õhtuks juba uue üürilise leidnud. Seega, kui oled juba mitmendat aastat koolis, tasub elukohta hakata otsima enne suve. Nii on suurem valikuvõimalus.

KUIDAS LEIDA ENDALE HEA KODU

Kõigepealt mõtle välja, kas soovid kolida ühikasse või korterisse. Kui soovid korterit üürida, siis aitavad mitmed kinnisvaraportaalid, nagu kv.ee või city24.ee. Selle asemel, et kinnisvaraportaalis korterite pakkumisi hinna järgi sorteerida, tasub kuulutused järjestada lisa-mise järjekorras alates värskeimast. Nii alustad vaatamist just hiljutise-matest kuulutustest. Veelgi suu-rema eelise teiste üürihuviliste ees saab see, kes näeb uusi pakkumisi esimesena. Mobiilirakendus KV Üürikad toimetab uued pakkumi-sed korteriotsija nutitelefoni kohe, kui need ilmuvad. Rakendus on

saadaval nii iOSile kui ka Androidile. Kui nutitelefoni pole, teeb sama töö ära E-agent, mis korterijahtija otsingutingimustele vastavad uued kuulutused kohe meilile saadab.

KUIDAS PÄÄSEDA MAAKLERITASUST

Eespool nimetatud portaalides vahendavad kuulutusi enamjaolt maaklerid, mis tähendab, et üüri-misel lisandub ka maakleritasu, mis tavaliselt on ühe kuu üür. Selleks, et maakleritasust pääseda, võiks piiluda erinevatesse Facebooki gruppidesse. Seal on ka selliseid kuulutusi, mis portaalidesse ei jõua. Kõige rohkem kasutajaid on grupil

“Korterite üürimine (maakleriteta)”, kus on üle 35 000 liikme.

Veel on Facebookis olemas grupp “Korterikaaslased-Flatmate”, kus on üle 17 000 liikme. Grupp on mõel-dud inimestele, kes soovivad kel-legagi koos korterit üürida. Paljud liikmed postitavad infot, kui nende korteris jääb tuba vabaks. Kuna aga nõudlus on üsna suur, siis tasub võimalikult kiiresti postitajale kir-jutada. Muidu võid lihtsalt heast pakkumisest ilma jääda.

Facebooki gruppides on võimalik ka oma korterisoov postitada ja ini-mesed, kellel midagi sellist pakkuda on, võtavad ise ühendust.

Arvestada tuleks sellega, et kuna otse omanikult välja üüritavate kor-terite järele on eriti suur nõudlus, on nende üürihinnad kohati ka kõrge-mad. Kui sul pole plaanis igal aastal korterit vahetada, tasub maakleri-tasu jaotada eeldatava üüriperioodi peale. Nii võib juhtuda, et pikema aja jooksul tuleb maakleri vahendu-sel üüritav korter kokkuvõttes sama

hinnaga või soodsamgi.

MÖÖBEL KERGITAB HINDAKorteri üürihinda tõstab mööbli

olemasolu. Seega on veel üks sääst-misvõimalus – üürida sisustamata korter. Ehk saab vajaliku mööbli kodust kaasa tuua või hankida sugulaste käest. Või siis aitab hädast välja näiteks osta.ee või erinevad e-poed, kus müüakse soodsat mööblit.

Suur osa üürikorteriga seotud kuludest on igakuised kom-munaalarved. Veendumaks, et summad on just sellised nagu kuulutuses kirjas, tasub enne kindla kokkuleppe sõlmimist küsida näha vanu kommunaalarveid.

Kindlasti ei tasu unustada, et leping tuleb enne selle allkirjasta-mist läbi lugeda. Kui see on sinu esimene üürileping, palu lepingut vaadata ka oma tuttavatel.

ÜHIKAS ELAMINE ODAVAMKui tahad aga kogeda tõelist

tudengielu, millest oled ilmselt kuulnud vanematelt sugulastelt ja tuttavatelt, siis üheks võimaluseks on kolida ühikasse. Ühikas ela-mine tuleb kindlasti ka odavam, kui korter üürida. Keskmiselt on ühika-toa hind 50–100 eurot. Lisaks on võimalik ühiselamus saada ka pri-vaattuba, mis on nagu väike korter ja mida ei pea kellegagi jagama. Need on aga üsna nõutud.

Ühikate kohta saad rohkem infot lehelt campus.ee, kus saab täita ka kohataotlust. Kuna Tartus on ühi-kaid mitmes piirkonnas, siis mõtle enne välja, millisesse ühikasse sa elama asuda soovid ja märgi see kohataotluses ära.

KODU OTSIMISE ABC

13

O R G A N I S AT S I O O N

MARI-LIIS KORKUS

Ühtekuuluvustunnet arendav, pikkade tradit-sioonidega, läbinisti naiselik ja haritust väärtus-tav – just selliste märksõnadega annaks kirjel-dada Eesti vanimat naisüliõpilasorganisatsiooni.

MÖÖDUNUD sajandi alguses asu-tatud Eesti Naisüliõpilaste Selts (edaspidi ENÜS) pidi esimesed kaheksa tegutsemisaastat veetma

saladusloori katte all. Tolleaegses ühiskonnas nähti õrnema soo esindajaid sageli eelkõige ema või koduperenaise rollis, mistõttu üli-koolipingis rühkiv naisüliõpilane jäi pigem tagaplaanile ja võis koguni mõjuda võõrana. Kuigi naisi ei immatrikuleeritud ülikooli veel täieõiguslike õppuritena, oli neil siiski võimalik rikastada oma hariduskäiku millegi enama kui gümnaasiumiga.

Näiteks pakkusid õppimisvõimalusi arsti-teadust ja loodusteadusi õpetav Rostovtsevi eraülikool ja Jassinski ajaloo-, keele- ja õigus-teaduse Kõrgemad Naiskursused. Just sealsete osalejate keskmes formuleerus ühendus, mis pani aluse ENÜSi tekkele. Selts leiab, et asuta-mine oli üpriski väljakutsuv, ent samas kindla sihiga ettevõtmine. Organisatsioon loodi selleks, et naised saaksid end üdini meeste-keskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus omandada kõrgharidust.

Naisüliõpilasi koondava organisatsiooni rõhuasetus paikneb eelkõige liikmete mit-mekülgses harimises ja akadeemilise

ühtekuuluvuse tugevdamises. Igat liiget nähakse kui unikaalset indiviidi, kelles pee-takse oluliseks arendada silmaringi, tolerant-sust, ühiskondlikku aktiivsust ja üleüldist kom-bestikku. Tähtsal kohal on ka soodsate tingi-muste loomine, et kõik liikmed leiaks akadee-milises plaanis mõttekaaslasi ega unustaks samal ajal säilitada individualistlikku omapära.

OLULISED POLE AINULT LIIKMEDÜliõpilasorganisatsioonid ei keskendu üksnes oma liikmetele, vaid panustavad ka ühis-konda mitmesuguste ettevõtmiste algatami-sega. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi nimistu ei jää siinkohal sugugi kitsaks. Nad korraldavad mitmeid heategevuslikke projekte koos teiste organisatsioonidega, näiteks veredoonorlus, iga-aastased heakorratalgud “Teeme ära” projekti raames, jõulude tähistamine Tartu Kristliku Noortekoduga ja palju muud. Lisaks on selts korraldanud aruteluõhtuid ja konve-rentse teemadel, mis võiksid huvi pakkuda nii tudengitele kui ka tervele kogukonnale ja mida enamasti aitavad lahata selle valdkonna spet-sialistid. Arutatud on lähisuhtevägivalla, naiste sõjaväekohustuse ja kõrgharidusteemade üle.

Mullu 1. detsembril 96ndat korda toi-munud Tartu ülikooli aastapäevaballi idee sündis samuti osaliselt ENÜSi algatusel. Kuigi nüüdseks on ballist kujunenud iga-aastane suursündmus, oli ürituse eelkäijaks hoopis Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumides toimunud akadeemiliste organisatsioonide õhtusöök, mille peakorraldus lasus ENÜSi liikmete õlul.

SUHKRUST JA JAHUST JA MAASIKAVAHUST

Foto

d: E

NÜ

S

Ülal: volbrirong-käigus laulmine

Paremal ülal

ja keskel: 1. detsembri

tõrvikurongkäik

Paremal all: kevadine piknik

botaanikaaias

14

O R G A N I S AT S I O O N

KOOSOLEKUD, KANNAKEERUTUSED JA KONTAKTIDSeltsisisene struktuur on kindlalt paika pandud. Iga liikme panus organisatsiooni tegevusse sõltub mitmetest faktoritest, eelkõige isiklikust soovist ja positsioonist. Tavaliselt toimuvad kohustuslikud korralised koosolekud vaid korra nädalas. Kui naisüliõpilane on seltsis ühtlasi ka ametikandja, siis tuleb juhatuse liikmetel kokku saada nädala jooksul kahel koosolekul.

Noorliikmena tuleb osaleda ka noortetun-dides, kus sukeldutakse põhjalikumalt aka-deemilisse maailma ja lisaks õpitakse tundma seltsi ajalugu ja kontseptsiooni. Seega võib öelda, et ühel tavalisel ENÜSi liikmel kulub ühes nädalas seltsile vähemalt üks õhtu (koosolekupäev), noorliikmel vähemalt kaks ja aktiivsemal (noor)liikmel kolm või isegi rohkem õhtut.

Sarnaselt korporatsioonidega on uutel seltsilistel võimalus arendada tantsuoskusi ja lihvida laulutundides häälevoogu. Igaüks saab osaleda üritustel, mida korraldavad nii ENÜS kui ka teised organisatsioonid, ja ka ise kätt proovida nende läbiviimisel. Just see-tõttu võib mõnikord ühe liikme terve nädal mööduda seltsi ruumides, seltsiks teised naisüliõpilased.

ENÜS leiab, et organisatsiooniline kuu-luvus mängib tudengi elus väga olulist rolli, pakkudes selliseid arendavaid kogemusi, mis auditooriumis istudes osaks ei saa. Seltsi liik-med rääkisid, et tudengiaeg annab nii palju võimalusi ja sellest ajast kujunevad välja ka põhilised kontaktid, mis edaspidises elus võivad osutuda vägagi oluliseks. Erinevates organisatsioonides on võimalik kohtuda inimestega erinevatelt elualadelt, keda iga päev ainult oma loengutes käies ei koh-taks. Tuleviku perspektiivis on tähtsal kohal ka sotsiaalsed oskused ja tudengipõlves on nende arendamine võimalik just mõnes organisatsioonis.

XY VERSUS XX KROMOSOOMKuigi ilmselgeid märke soolisest diskriminee-rimisest tänapäeva Eestis ei nähta, toob selts esile mitmeid tähelepanekuid meeste ja naiste positsioonist eri maastikel. Täheldatakse, et tööturul esineb alateadlik diskrimineerimine. Näiteks soovituskirja kirjutades omistatakse naistele ja meestele erinevaid sotsiaalseid omadusi. Naisi iseloomustatakse tõenäoli-semalt kui töörühmast hoolivaid indiviide, mehi kui väljapaistvaid juhte.

Teistsugune olukord on aga seltsi meelest haridusmaastikul. Kui tööturul on väiksemad võimalused naistel, siis haridussüsteemis tundub olukord olevat vastupidi. Kuna hari-dussüsteemis töötavad peamiselt naised, siis uuringud on näidanud, et õpetamismeetodid ja testid soosivad sellest tulenevalt ka tüd-rukute edasijõudmist. Selle tulemusena on näiteks Tartu ülikoolis mehi ainult 34 protsenti üliõpilaskonnast. Ent üldpildis on mõlema soo esindajate võimalused muutunud ajaga palju võrdsemaks.

15

P S Ü H H O LO O G I A

MAILI TIREL

Lahendus.net portaal pakub tasuta veebipõhist nõustamist, mida tegev-juht Rael-Saskia Salakka peab Eestis veel pigem nišiteenuseks.

LAHENDUS.NETI projekti algatas 15 aastat tagasi Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus. Iseseisva MTÜna

tegutsetakse juba viiendat aastat. Kuigi veebinõustamine on Lahendus.neti põhifookus, pakub organisatsioon ka vaimse tervise koolitusi ja üldiselt on eesmärgiks võetud vaimse tervise edendamine.

Veebinõustamist reklaamitakse pigem noortele, kuid on ka vane-maid kirjutajaid, kes samuti abita ei jää. ”Enamasti jäävad kirjutajad vanusevahemikku 13–27, aga on ka üle 30aastaseid ja üks oli vist isegi üle 50,’’ ütles Salakka.

VEEBINÕUSTAMISEL OMAD ERIPÄRAD

Kõige sagedamini pöördutakse lahendajate poole üksinduse tõttu, teine levinud pöördumispõhjus on depressioon. ‘’Kuigi meie ei tohi diagnoose panna, siis vahel on kirjast kohe aru saada, et dep-ressiooni diagnoosi saaks sealt kätte küll. Sellisel juhul soovitame, kuhu edasi pöörduda. Lisaks moti-vatsioonipuudus ja suhteproblee-mid. Vanemate inimeste puhul ka tööga seotud mured,” rääkis portaali tegevjuht.

Kuigi veebinõustamine täidab samu eesmärke, mis traditsioo-niline näost näkku nõustamine, on sellel siiski oma eripärad. Veebinõustamine võtab rohkem

aega, sest kirjavahetus on aegla-sem. Samuti ei näe nõustaja kliendi näoilmeid, kehakeelt ega vahetuid reaktsioone, millest võib tekkida probleeme.

‘’Klient saab lahendaja kirju eri-neval viisil tõlgendada, lugeda ühte lauset mitu korda ja seda eri-nevat moodi mõista. Ta võib leida sealt negatiivsema tähenduse, kui lahendaja tegelikult mõtles. Aga samas annab kirjavahetus nõusta-jale rohkem aega oma vastust läbi mõelda,’’ ütles Salakka.

Seni on klientide tagasiside olnud positiivne, kuigi vahel heidetakse ette aeglast kirjavahetust. ‘’Aga kõik ütlejad on alati lisanud, et nad saavad aru, et lahendajad teevad seda oma õpingute ja põhitöö kõr-valt ning hea, et selline asi üldse olemas on,” rääkis Salakka.

Siiski on Lahendus.net tagasisidet kuulda võtnud ja teinud muudatusi. ‘’Kui varem oli meil korraldus selline, et esimesele kirjale peab vastama kolme päeva ja järgnevatele viie päeva jooksul, siis nüüd tuleb vas-tata nelja päeva jooksul,’’ tutvustas tegevjuht Lahendus.neti süsteemi.

KÕIK LAHENDAJAKS EI PASSILahendus.neti lahendajateks on

psühholoogiatudengid, kuid päris igaüks lahendajaks ei sobi. Tavaliselt võetakse vastu pooled kandideeri-jatest.‘’ Et lahendajaks saada, peab vastama proovikirjale. On tavaline, et esimese korraga lahendajaks ei saa. Seega proovitakse mitu korda.’’

Alguses ei lasta lahendajateks saajatel omapäi tegutseda – esi-meste kuude jooksul on noortel vanemad õed-vennad, kes aitavad kirjadele vastata. Hiljem valvavad

nende tööd juhendajad, kes on kutsetunnistusega psühholoogid. Ikka selleks, et tagada nõustamise kvaliteet. ‘’Lahendus.neti liikmed alguspäevilt on öelnud, et meie tase on väga palju kasvanud ja et nemad poleks praegu kandideerides sisse saanud,” rääkis Salakka.

Kuigi lahendajad teevad seda vabatahtliku tööna soovist aidata ja olla kirjutajatele olemas, pakub Lahendus.net neile praktikat, mida psühholoogiatudengid väga vähe saavad. ‘’See on noorele psühholoo-gile väga hea võimalus teha esimesi samme nõustamises. Mina näen ka seda ühe meie eesmärgina – pakkuda psühholoogiatudengitele praktikavõimalust,’’ üles Salakka.

Lisaks veebinõustamisele on Lahendus.netil ka koolitusprog-ramm, kus löövad kaasa arstitu-dengid. Koolitusprogrammi ees-märk on üldine teadlikkuse suu-rendamine vaimsest tervisest ja ka sellest, kuhu murega pöörduda. Lahendus.net pakub hetkel kaht koolitust, millest üks keskendub psühholoogilise abi olemusele – mis see on, millal seda vaja läheb ja kuhu pöörduda. Koolituse siht-rühm on 6.–12. klassi õpilased. Teise koolituse sihtrühm on 9.–12. klassi õpilased ja see on loodud kööstoos Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga. Koolituse eesmärk on normalisee-rida psüühilisi haigusi ühiskonnas. ‘’Koolitustega üritame muuta arva-must, et kui sul on psühhiaatriline diagnoos, siis sa oled hull. Mulle meeldib peasjade (peaasi.ee – toim.) slogan: ‘’Pole hullu!’’,’’ naeris Salakka.

MUREDE KORRAL AITAB VEEBINÕUSTAMINE

Lahendus.net tege-vust on märganud ka

president, kes andis neile eelmise aasta detsembri tunnus-tuse vabatahtlike

kaasamise eest.Foto: erakogu

16

R A A M AT

TTÜ avaliku halduse tudeng Krismar Rosin oli Küprosel vahetusüliõpilane. Nüüd on tema Erasumuse seiklused saanud kaante vahele ja e-raamat on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav.

ROSIN osales 2012. aasta suvel Limassolis kreeka keele kursustel. Hiljem õppis ta riigi pealinnas

Nikosias rahvusvahelisi suhteid. Kõigest sellest kirjutas ta raamatu

“Erasmustan sind, Küpros”.Krismar Rosin pani ka mõned

read oma kogemusest ajakirja OLE ROHKEM jaoks kirja.

Erasmuse vahetusaasta kestab mõne jaoks justkui terve elu. Nii palju uusi kultuure, elamusi ja seik-lusi. Pole ime, et mõni meist peab koju tulles post-Erasmuse stressiga toime tulema. Kui sa oled üks nen-dest tudengitest, siis tahaksin viia sind jälle tagasi hetke, kus astusid esimest korda lennujaama. X-ray jaoks kauss ja sinu värisevad käed, mahajäävad vanemad, tuttavad ja sõbrad, kes kõik kartsid, et sinuga võib miskit juhtuda.

Võibolla oled sa keegi, kes

pole kunagi Erasmuseks käinud. Võibolla kaalud minekut, et tuua halli argipäeva, kõlisevate trol-lide ja Säästumarketi järjekordade vahele rohkem särtsu ja põnevust. Võibolla oled lapsevanem või tuttav ja tahad teada, milline Erasmuse kogemus siis välja näeb.

Mina olin Erasmusega Küprosel 2011/2012 õppeaastal. Afrodite on Küprosel sündinud. Sellepärast saad raamatust teada, kuidas on võimalik Tallinnas unistada konk-reetsest neiust ja tema rahvusest, näha ette ehk visualiseerida seda, kuidas ta räägib, kuidas riietub ja kuidas ma teda kohtan. Kas on võimalik näha konkreetset situat-siooni koos kõigi detailidega viis kuud enne minekut? Unistada Tallinnas tolmuses voodis ja tunda hetke realiseerumist kohapeal, pal-mide all ja päikesega?

Kas juuste kammimine ja üli-konna selgatõmbamine aitab, et teeselda kohalikele investeeri-mispartnerit? Kas nad nõustuk-sid sõbra kahtlasesse firmasse investeerima?

Mida teha tšehhi poisiga, kes

keset Trodose mäge minestama hakkab? Ise ümbritsetud kahtlas-test loomadest, tagatippu pime-dus ja õudne org. Kuidas rahustada seltskonda, kui kütus hakkab keset orgu otsa saama? Teel, kus kivid on jalgpalli suurused ja mõlemad sildid näitavad sama sihtpunkti.

Kas kaljult alla hüpates jääb ellu? Kas prügiautojuht on nõus viima pruudi juurde, kui nõustud temaga Pitbulli ümisema ja tema partne-rit välja vahetama? Mida teha, kui kohalikud liiklushuligaanid sind alla tahavad ajada?

Kuidas taltsutada mäslevaid jalg-pallifänne ja tõrjuda rahvuslikku vaenu autos, mis on valel pool saart? Miks nad prõmmivad ustele ja karjuvad hullusi?

Kas on võimalik leida õnne üheksakilomeetrisest teekonnast kesklinna, et süüa ära maailma parim kebab? Kus asub maailma kauneim apelsinipuu? Kas kibedad apelsinid armastavad? Kas Aiya Napas on grupiseks tavaline?

Jah, ma tean, vastuolulised küsimused.

Aga elu ongi vastuoluline.

RÄÄGIME ERASMUSEST

Foto

: era

kogu

17

M a a i l m a kõ i g e l i h t s a m š o ko l a a d i s t r u u d e l

Oled šokolaadisõber? Magusate saiakeste fänn?Konkreetselt maailma kõige lihtsam šokolaadistruudel. Sul on vaja ainult

šokolaadi ja lehttainast. Rulli tainas veidi õhemaks, samas võid ka seda mitte teha. Pane šokolaad tainale, lappa tainas peale ja küta ahju. Küpseta kuskil 200 kraadi juures. Lase valmida nii kaua, kuni enam toores pole (ilmselgelt). Samas ära lase ka kõrbema minna. Ja ongi valmis! Ülilahe selle retsepti juures on see, et sa võid panna absoluutselt ükskõik mis šokolaadi. Võimalus on lisada ka martsipani või muud magusat kraami. Samas lase hullu, pane Snickerseid sinna vahele ja saad terve kombo. Ideaalne.

MERILIN REEDE

Vaatad ülepäeviti külmkappi ja mõtled, et jälle pole midagi süüa?

Olukord, millega puutume kokku tihedamini, kui sooviksime. Tuli tuttav ette? Jah, see on vana hea probleem: kõht on tühi, aga midagi süüa ei ole. Tead, mis nüüd teeme? Vaatame uuesti. Nendes kolmes retseptis on pandud kokku kõige tüüpilisemad kapist leitavad asjad ja tehtud nendest päris söök. Jah, päris söök, mida süüa ise hea meelega ja millega oma sõpradele muljet avaldada.

KÜL MK API T ÜH J E N DAM I SE S OS

TO I T

L o l l i k i n d e lk a rt u l i - p o r r u

p ü r e e s u p pMinu lemmiktoit on supp. Sellepärast

panin ma siia kõige lollikindlama supi, mida keegi võib ette kujutada – püree-supi. Selles supis kasutasin kõike seda, mis minu külmkapis leidus: kartulid ja porru. See oligi kõik. Praadisin porrut koos väikeste küüslaugu küüntega. Samal ajal lasin kartulid keema, mait-sestasin vee ja peale praadimist said kõik potis kokku. Keetsin nii kaua, kuni kõik oli puder. Kuna mul on sel-line uhke masin nagu saumikser, siis mikserdasin ära kogu kupatuse ja supp oligi valmis. Püreesupp on väga hea jäägikasutussupp, vaja on vaid lisada potti kõik leiduv ja see massiks keeta.

Mõnus impromähik

Viimaseks on meil siis selline mõnus mähik. Neid võib teha tortiljadest või vanat head moodi – tavalist lavašši kasutades. Siia panin võileivamääret, pooliku kurgi, mõne tomati, veidi kana-liha ja maitseaineid. Samuti nagu enne mainitud supi kohta, kehtib ka vrapil see reegel, et sa võid panna sinna abso-luutselt kõike, mida hing ihaldab. Igaks juhuks ka mõned head külmkapijäägi kombod: vorst, kurk, sibul, tomat või sink, paprika, salat või viinerid/sardel-lid, muna ja kurk.

Loodan, et need lihtsad retseptid on teile abiks ja innustuseks midagi vahvat teha lihtsate vahendite abil. Mõni idee nendeks puhkudeks, kui sõbrad külla tulevad või hoopis mõni silmarõõm. Parim asi on see, et neid võib teha nii tervislikuks kui ka ebatervislikuks, vastavalt tujule, hommikusele kondit-sioonile või elustiilile.

19

MA

RI-LIIS KORK

US

Nüüdisaegset Eesti lastekirjanike

nimistut sirvides ei saa m

ärka-m

ata jääda selline isik nagu Mika

Keränen. H

innatud sulesepp, m

enuka “Minu Supilinna” autor

ja muuseas ka Tartu ülikooli

lõpetanu leidis, et iga tartlasest tudeng võiks om

a lugemisvara

rikastada, lugedes näiteks Tartu linna ajalugu käsitlevat kirjandust.

Miks suundusite õppim

a Tartu üli-kooli just eesti keele filoloogiat?

“Ee

sti kee

l on

ilus ke

el, e

riti S

oo

me

ta

usta

ga

in

ime

sele

. A

rmu

sin e

esti ke

eld

e o

ma T

artu

esim

ese

l aa

stal. E

sialg

u tu

lin

õp

pim

a siia

mitte

ee

sti kee

lt, v

aid

aia

nd

ust. E

esti k

ee

lt oli

võ

imalik

õp

pid

a tasuta, m

is oli

min

u ja

ok

s vä

ga

olu

line

arg

u-

me

nt. S

ain

aru

, et k

ui ta

ha

n

Ee

stis elad

a, tule

b ke

el se

lge

ks

õp

pid

a.”

Kust

tuli idee

alustada kirjanikukarjääri?

“Mõ

tlesin

o

ma

tü

trele

un

eju

tuk

s v

älja

lo

o

pisik

e-

sest

plik

ast

Pra

ntsu

se

bu

l-d

og

iga

. Ku

i ma

nä

gin

, et se

e

lug

u

me

eld

ib

talle

, h

ak

ka

s m

ul p

ea

s ku

mm

itam

a m

õte

v

alm

inu

d lo

ost, m

is tule

ks

lihtsa

lt kirja

pa

nn

a. S

ee

mõ

te

ku

mm

itas ik

ka

pa

ar a

asta

t ja sa

in a

ru, e

t ma

saa

n m

õtte

st la

hti a

lles siis, k

ui k

irjuta

ng

i lo

o ä

ra. K

ui lu

gu

va

lmis, le

idis

see

hilje

m k

a k

irjasta

ja ja

nii-

mo

od

i sün

dis m

inu

esim

en

e

raa

ma

t – “V

ara

statu

d o

ran

ž ja

lgra

tas”. R

aa

ma

t leid

is üsn

a ru

ttu o

ma

lug

eja

sko

nn

a, k

es

oo

tas ju

ba

järg

e, ja

niim

oo

di

jätk

asin

raa

ma

tute

kirju

tam

ist. H

ak

ka

sin k

a e

sine

ma

koo

lide

s ja

mõ

ne

aa

stag

a o

li selg

e, e

t e

ga

ma

üh

teg

i teist tö

öd

kir-

juta

mise

kõ

rva

lt teh

a e

i saa

. K

irjan

iku

na

o

len

p

üü

dn

ud

h

ak

ka

ma

saa

da

va

rsti ka

ks

aa

stat, a

ga

ka

s see

töö

ga

ran

-te

erib

sissetu

lek

u k

a tu

lev

i-k

us,

ei

osk

a

öe

lda

. P

üü

an

v

õtta

rah

ulik

ult ja

keske

nd

ud

a ü

he

le ra

am

atu

le, ü

he

le a

asta

le k

orra

ga

.”

Tänapäeval populariseeritakse ülikoolides üha enam

reaaltea-duseid, näiteks IT õppim

ist. Kas

Teie silmis võiks olla perspektii-

vikas siduda oma tulevik hoopis

mõne hum

anitaaralaga?“M

a e

i pro

pa

ge

eri re

aa

l- e

ga

hu

ma

nita

ara

ine

id e

ga

mid

ag

i m

uu

d. Ig

aü

ks o

n o

ma

saa

tuse

se

pp

. Eg

a se

e e

rialav

alik

kerg

e p

ole

, ag

a sa

ma

s, kõ

ik õ

pitu

tu

leb

elu

s ka

suk

s.”

Mis on noorem

ale eale mõeldud

kirjanduse loomise võlu? Kui Te

poleks hetkel lastekirjanik, siis m

illega praegu tegeleksite?“A

rva

n siira

lt, et m

aa

ilma

on

v

õim

alik

pa

rem

ak

s mu

uta

. Me

kõ

ik sa

am

e se

da

teh

a, sõ

ltu-

ma

ta

selle

st, m

is tö

öd

m

e

tee

me

. Kirju

tad

es tu

leb

mu

l m

aa

ilma

pa

rem

ak

s mu

utm

ine

pä

ris hä

sti vä

lja. K

ui m

a e

i kir-

juta

ks, k

ülla

p õ

pe

tak

sin ko

olis

soo

me

võ

i ee

sti kee

lt.”

Millised on hetkeseisuga teie

tulevikuplaanid?“K

irjuta

da

järg

min

e ra

am

at.”

KÕIK SAI ALG

USE

ÜH

EST UN

EJUTU

ST

Foto: Evamaria Elisabet Keränen