Organisatsiooni arengukava

2015-2018

2014

2

SISUKORD

_________________________________________________________

Sisu

MINISTEERIUMI TEGEVUSE ALUSED ............................................................................... 3

STRATEEGILINE RAAMISTIK JA TULEMUSVALDKONDADE STRATEEGIAD ......... 5

I MAJANDUSKESKKOND ...................................................................................................... 7

II TRANSPORT ....................................................................................................................... 18

III INFOÜHISKOND ............................................................................................................... 21

IV ENERGEETIKA ................................................................................................................. 26

LISA A: MKM valitsemisala asutused ja sihtasutused ............................................................ 35

3

MINISTEERIUMI TEGEVUSE ALUSED

____________________________________________________

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti majanduse konkurentsivõime, kasvu

ning tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu võtmeministeerium. Meie loome tingimused ja

üksmeelt oma valdkonna edendamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja

majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika,

elamumajanduse, ehituse, transpordi, liikluskorralduse, liiklusohutuse suurendamise ja

liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni,

postside ja turismi valdkonnas. Ministeerium koordineerib riigi infosüsteemide arendamist,

tehnoloogilist arendustegevust ja innovatsiooni ning metroloogia, standardiseerimise,

sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, konkurentsijärelevalve,

tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamist. Samuti

koordineerib ministeerium ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alaseid küsimusi,

vedelkütuse miinimumvaru haldamist.

Ministeeriumi põhifunktsioonideks on valitsemisala valdkondades riigi majanduspoliitika

kujundamine, elluviimine ja tulemuste hindamine, valitsemisala valdkondade korraldamiseks

õigusaktide eelnõude koostamine ning valitsemisala rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Missioon

Oleme majandusarengu pühendunud edendajad.

Visioon

Eesti ühiskond muutub rikkamaks ja ühtsemaks. Eesti on kõrge arengupotentsiaaliga ning

soodsa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonnaga avatud väikeriik, mis on investoritele

atraktiivne kapitalipaigutuste sihtmaa ja partner.

Eesti majanduse konkurentsieelis seisneb tootmise ja teenuste osutamise efektiivsuses, Eesti

tooted ja teenused on suure lisandväärtusega. Edu tagab kiirus, kvaliteet ja paindlikkus, mitte

kulueelistest tulenev odavus. Eesti ühiskonda iseloomustab innovaatilisus nii era kui ka

avalikus sektoris – me julgeme mõelda ja teha teistmoodi ning paremini. Kogu ühiskonnas

kasutatakse oskuslikult ära infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.

Visiooni saavutamiseks:

- ministeeriumil on stabiilne positsioon ja kõrge maine oma valdkonna arendamisel;

- ministeeriumi valitsemisala juhitakse eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning siin

töötavad oma ala asjatundjad, kes on motiveeritud saavutama ministeeriumi

strateegilisi eesmärke;

- ministeeriumi arengusuunad on selgelt sõnastatud;

- ministeeriumi valitsemisala struktuurid ja ressursid on vastavuses strateegiliste

eesmärkidega. Kolmas sektor ja ministeeriumi partnerid on kaasatud riigi

funktsioonide täitmisse.

4

Väärtused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suurimaks väärtuseks on töötajad - me ise

tagame oma pealehakkamise ja sihikindlusega ministeeriumi edu. Meid ühendavad

väärtushinnangud, mis loovad aluse ühiseks tegutsemiseks ja eesmärkide saavutamiseks ning

võimaldavad koostööpartneritel ja ühiskonnal paremini mõista meie lähtekohti.

Meie väärtushinnangud võib kokku võtta lausesse: Oleme avatud ja usaldusväärsed

partnerid!

See tähendab, et meid iseloomustab:

siht silme ees;

avatus;

pädevus;

usaldusväärsus;

uuendusmeelsus.

5

STRATEEGILINE RAAMISTIK JA

TULEMUSVALDKONDADE STRATEEGIAD

________________________________________________________

Ministeerium tegutseb põhimääruse alusel ja täidab seadusest tulenevaid ja seaduse alusel

Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid oma valitsemisalas. Peamisteks strateegilisteks

alusteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) arengukaval on

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning

keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas püstitatud eesmärgid,

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärgid aastaks 2015. Arengukava juhindub

valdkondlikes arengukavades antud perioodil seatud eesmärkidest (eraldi välja toodud

iga valdkonna peatüki alguses). Lisaks on perioodile seatud eesmärgid kajastatud

strateegiadokumentides Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamiseks.

Peamised ministeeriumi strateegilised eesmärgid, mis on otseselt seotud nii RES

valdkondlike eesmärkide, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kui ka Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega, on:

1) Ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiv riik ning õiguskeskkond, mis tagab ühtsetel

tingimustel turuosaliste vajadustele vastavad tooted ja teenused

2) Innovaatilised ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised Eesti ettevõtted

3) Inimeste ja kaupade liikumisvajadusi rahuldav efektiivne, ohutu, turvaline ja

keskkonnasõbralik transpordisüsteem

4) Infoühiskonna areng

5) Vähima keskkonnakoormusega ja põhjendatud hinnaga pidev energiavarustus

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ja RES eesmärkide seotus MKMi arengukava

eesmärkidega:

1) Eesti on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne majanduskeskkond – panustavad kõik

MKM strateegia eesmärgid, otseselt esimene

2) Eesti energiajulgeolek on kindlustatud odavaima võimaliku energiahinnaga tarbijatele

ja vähima võimaliku mõjuga Eesti keskkonnale – otseselt panustab viies eesmärk

3) Inimeste liikumine ja kaubavedu Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel on

kättesaadav, kiire ja turvaline – otseselt panustab kolmas eesmärk

4) Elanikele ja ettevõtetele on kaasaegsete ja mitmekülgsete info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia võimalustega loodud aega ja mugavust väärtustav elu- ja

töökeskkond – otseselt panustab neljas eesmärk

2015-2018 strateegiaperioodi peamiseks väljakutseks on uue, 2014-2020 EL finantsperioodi

edukas rakendamine. Enamike valdkondade strateegiate uuendamise protsess on läbi viidud

ning 2015. aastal läheb suurem rõhk EL 2014-2020 finantsperioodi meetmete käivitamisele.

6

Arengukava koostamise ja struktuurivahendite rakendamise ning planeerimise protsessi oli

integreeritud riskide hindamine, mille tulemusena määratleti ja prioritiseeriti

struktuurivahendite eesmärkide täitmist ohustada võivad riskid. SF riskide hindamise

protsessis esile tulnud enam tähelepanu vajavad riskid: riigiabi temaatika on keeruline ja

kohati mitmetitõlgendatav. Olulise aspektina on välja toodud ka riigiabi tuvastamine nii

konkreetse projekti kui ka meetmete väljatöötamisel. SF 2014-2020 perioodi planeerimisel on

MKMis riigiabi temaatikale täiendavat rõhku pandud. Riske maandava meetmena on plaanis

ametnike sellealane koolitamine nii majasisestel kui ka Rahandusministeeriumi ja

väliskoolitajate poolt pakutavatel koolitustel. 2013. a kaardistati MKMis riigiabi temaatikaga

haakuvad valdkonnad, ametnike kompetentsid ja lepiti kokku koostöövormid ja tööjaotus

riigiabi küsimustega tegelemiseks. Samuti on keeruline riigihangete valdkond.

Lisaks on käivitunud ka EL eesistumisperioodi ettevalmistustegevused. MKM juhib Eesti

2018. a eesistumise ajal 32 töögruppi ning täna panustab ka 49 töögrupi ettevalmistamisse.

Selleks kavandab ministeerium pakkuda võimalusi ametnike kompetentside arendamiseks

eesistumise eel nii erinevate praktikate, koolituste kui ka rahvuslikuks eksperdiks lähetamise

näol. Lisaks plaanime koguda parimaid praktikaid ja kogemusi jälgides käesolevaid

eesistujaid Brüsselis töögruppide juhtimisel. Samuti on kavas kohtuda eesistumisjärgselt

tänaste eesistujariikide koordineerivate osakondadega.

Dokumendis kajastatud tegevusvaldkondade strateegiad sisaldavad endas lühiülevaadet

valdkonnast ning peamisi tegevusi tulevaseks strateegiaperioodiks 2015-2018. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2015.aasta tegevuskavas (koostatud ja esitatud

samaaegselt) on kajastatud perioodiks seatud indikaatorid koos sihttasemetega, vahetud

tulemused ning detailsemalt tegevussuunad koos peamiste elluviidavate tegevustega.

7

I MAJANDUSKESKKOND

________________________________________________________

Valdkonna eesmärk: Eesti on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne

majanduskeskkond

Mõõdikud:

1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni

2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele

Valdkonna lühiülevaade

Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset

paranemispotentsiaali saamaks suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele.

Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas

pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja arenenud toimiv tugistruktuur

ettevõtluse toetamiseks. Oluline on Eesti rahvusvahelise maine parandamine, mis seostub

otseselt ka jätkuva majanduskasvu tagamiseks vajalike investeeringute riiki meelitamisega.

Samas iseloomustab Eesti ettevõtjaskonda mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis

pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab

vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab

parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate

omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi

õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega

jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida.

Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on

võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive

parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on

tihedalt lõimunud Euroopa Liidu ning maailmamajandusega, mõjutab meid ka vahetult ja

suures ulatuses väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine

või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski aitab mõneti

minimeerida kasvustrateegia ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on

selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas survestab Põhjamaade lähedus palgakasvu,

mis ühest küljest sunnib ettevõtjaid efektiivsusele, teisalt aga raskendab sobiva tööjõu

leidmist, kuna palgakonkurentsi pakkumiseni Skandinaaviaga on meil veel pikk tee läbida.

Samas on lähedus jõukatele turgudele selge konkurentsieelis, mida ära kasutada.

Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate

võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite

juurutamise, arendustegevusse investeerimise, mitmepoolse koostöö soodustamise,

talendipoliitika loomise, loomemajanduse edendamise ning ettevõtluskeskkonna igakülgse

arendamise abil/kaudu. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe

8

suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive

kasvatamine.

Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt

seotud teiste majandussektoritega. Statistikaameti andmetel andis turism koos kaudsete

mõjudega 2008. aastal 6,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Kõige rohkem turistidest

sõltuvaks tegevusvaldkonnaks on majutus, mõnevõrra väiksem, kuid oluline on turismi roll

toitlustuses ja transpordis (eriti vee- ja õhutranspordis, transpordivahendite üürimisel),

vabaaja- ja kultuuritegevustes ning kaubanduses. Turismi arendamine toetab

konkurentsivõime kava „Eesti 2020“1 eesmärkide saavutamist, eelkõige kasvatades Eesti

ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses, tõstes tööhõive määra, vähendades noorte

tööpuudust, samuti aidates kaasa rahvusvaheliste transpordiühenduste loomisele. Eesti kui

reisisihi tuntuse suurenemine ja turistide arvu kasv loovad eeldused ning aitavad kaasa uute

rahvusvaheliste transpordiühenduste tekkele (nt uued lennuliinid, bussi- ja rongiühendused,

kruiisikaid). Turismisektor annab olulise osa teenuste ekspordist (2012. aastal 29%), ka kogu

ekspordis on turismi roll märkimisväärne (7,4%). Eesmärgiks on turismiteenuste ekspordi

kasvatamine üle 29% aastaks 2020 võrreldes 2012. aastaga. Turismil on oluline mõju ka

tööhõivele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt

kasvab perioodil 2009/11–2019 majutuses ja toitlustuses hõivatute arv kümnendiku võrra. See

tähendab küll vaid paari tuhandet töökohta, kuid see on oluline regionaalse arengu võtmes,

kuna annab võimaluse tasakaalustada näiteks põllumajanduses vähenevaid töökohti. Umbes

veerand majutuses ja toitlustuses hõivatutest töötab maa-asulates. Samuti on sektor n-ö

hüppelauaks noortele, kuna kõige enam töötajaid on majutuses ja toitlustuses vanusegrupis

20–24.

Turismimajandus on seotud paljude teiste majandusharude ja tegevusvaldkondadega.

Eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana.

Strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo

juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire,

rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste

toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. Turismisektori jätkusuutliku arengu

eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine. Läbivaks põhimõtteks on lähtumine

külastaja teekonnast, mille kohaselt peab külastuselamus olema kvaliteetne, külalislahke ja

turvaline ning igas vanuses ja erivajadustega inimestele ligipääsetav.

Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkatakse Eesti kui reisisihi

tuntuse suurendamise tegevusi nii naaberriikides kui ka kaugemates riikides. Eesti kui

reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste mõju maksimeerimiseks võetakse kasutusele

sihtturupõhised strateegiad ning uuendatakse koostöömudelit turismisektori osapooltega.

Turistide ööbimiste arvu kasvuga seotud eesmärgid ja tegevused on täpsustatud kuni üksikute

sihtturgude tasemele. Turismiinfo juhtimisel ja turismiinfosüsteemi arendamisel

keskendutakse senisest enam kaasaegsete, innovatiivsete, kasutajasõbralike e-lahenduste ja

mobiilirakenduste kasutuselevõtmisele ning turunduskanalite (sotsiaalmeedia)

mitmekesistamisele. Turismitoodete arenduse juhtimise tegevuste sisuliseks uuenduseks on

koostöös turismisektori osapooltega peamistes turismivormides tootestrateegiate

väljatöötamine, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel välisturu nõudlusele vastavaid

turismitooteid välja arendada ja turundada. Keskendutakse Eesti turismile kõige

9

iseloomulikumatele põhiteemadele ja neile tuginevate turismivormide – linnaturism,

kultuuriturism (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturism ning terviseturism –

arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest

suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. Uuel perioodil

on fookuses juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkuse tagamine ja loodud

külastusobjektide vahel suurema sünergia tekitamine. Selleks arendatakse kõiki Eesti

piirkondi terviklikult, sidudes olemasolevad turismitooted ühtseks tervikuks ja arendades

välja turismitaristu, mis vastab erinevate sihtrühmade ootustele ja vajadustele.

Majanduskeskkonna valdkonna peamisteks suunavateks alusdokumentideks on:

1. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020

2. Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020

Valdkond tervikuna panustab ministeeriumi strateegilistesse eesmärki 1 „Ettevõtlikust ja

innovatsiooni soosiv riik ning õiguskeskkond, mis tagab ühtsetel tingimustel turuosaliste

vajadustele vastavad tooted ja teenused“ ja eesmärki 2 „Innovaatilised ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelised Eesti ettevõtted“.

Tulemuslikkuse indikaatorid ja vahetud tulemused on pikemalt esitatud samaaegselt esitatud

valitsemisala tegevuskavas 2015.

Alaeesmärk 1.1 Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad

Meede 1.1.1 Ärimudel

Peamised tegevused:

1. Loome soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ning nende edasiseks

kasvamiseks;

2. Suurendame ambitsioonikate äriideede juurdevoolu;

3. Aitame luua ja rakendada ambitsioonikaid ärimudeleid;

4. Tagame integreeritud ja kvaliteetse ettevõtlusõppe;

5. Soodustame kapitali kättesaadavust alustavatele ettevõtetele;

6. Soodustame spin-off ettevõtete loomist;

7. Aitame tõsta juhtimiskvaliteeti.

Alaeesmärk 1.2 Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja

pakuvad innovaatilisi teenuseid

Meede 1.2.1 Arendus ja tootmine

Peamised tegevused:

1. Aitame tõsta ettevõtete arendusvõimekust ja motiveerida ettevõtteid arendusprojekte

alustama;

2. Aitame kaasa arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele;

3. Panustame tootmisefektiivsuse arendamisse.

Alaeesmärk 1.3 Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad

Meede 1.3.1 Müük ja turundus

Peamised tegevused:

1. Kasvatame eksportivate ettevõtete arvu ja uutele turgudele sisenemise oskust;

2. Aitame hoogustada ettevõtjate eksporditegevust;

3. Soodustame ekspordikoostööd;

4. Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine.

Alaeesmärk 1.4 Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

10

Meede 1.4.1 Konkurentsipositsioon

Peamised tegevused:

1. Arendame kapitaliturge;

2. Parandame haridussüsteemi vastavust ettevõtete vajadustele;

3. Arendame välja tõhusa talendipoliitika;

4. Suurendame arendusmahukate välisinvesteeringute mahtu;

5. Lihtsustame riigi ja ettevõtja suhtlust läbi halduskoormuse vähendamise;

6. Kaasajastame maksusüsteemi;

7. Arendame ja turustame Eesti kuvandit;

8. Tõstame loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet.

Alaeesmärk 1.5 Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised

Meede 1.5.1 Kasvualad

Peamised tegevused:

1. Nõudluspoole poliitikate arendamine;

2. Start-up ettevõtluse hoogustamine.

Alaeesmärk 1.6 Ettevõtlikust ja innovatsiooni soosiv riik ning õiguskeskkond, mis tagab

ühtsetel tingimustel turuosaliste vajadustele vastavad tooted ja teenused

Meede 1.6.1 Konkurentsi tõrgeteta toimimise tagamine

Tegevussuunad ja peamised tegevused

1. Ettevõtlust, ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiva õiguskeskkonna arendamine;

2. Ettevõtete suhtlemise lihtsustamine riigiasutustega;

3. Standardimise edendamine ja vastavushindamissüsteemi toimimise tagamine;

4. Metroloogia arendamine;

5. Konkurentsi tõrgeteta toimimise tagamine;

6. EL kaubanduspoliitika rakendamine;

7. Tarbijate turupositsiooni tugevdamine;

8. Tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmine.

Alaeesmärk 1.7 Eesti on konkurentsivõimeline ja rahvusvaheliselt atraktiivne

turismisihtkoht

Meede 1.7.1 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine

Peamised tegevused:

1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine ja tutvustamine ning strateegiline

partnerlus;

2. Sihtturu põhiste strateegiate koostamine ja rakendamine ja siseturismi edendamine;

3. Konverentsi- ja äriturismi turundus.

Meede 1.7.2 Turismiinfo juhtimine

Peamised tegevused:

1. Turismiinfosüsteemi elektrooniliste turundusväljundite visitestonia. om ja

puhkaeestis.ee arendamine (sh süsteemi majutus, tehniline hooldus jne);

2. Külastajate vajadustest lähtuva klienditeenindusega turismiinfo- ja külastuskeskuste

võrgustiku arendamine. Turismiinfo kogumine, korrastamine ja jagamine külastus-

ja turismiinfokeskustes. (4 külastuskeskuse ja 14 turismiinfokeskuse

sihtfinantseerimine).

Meede 1.7.3 Turismitoodete arenduse juhtimine

Peamised tegevused:

1. Turismitoodete arenduse juhtimine ja koostöövõrgustike arendamine;

2. Kvaliteedisüsteemi arendamine ja rakendamine;

3. Uute innovaatiliste ärimudelite ja teenuste disaini toetamine;

11

4. Säästva turismi edendamine;

5. Turismihariduse edendamine ja turismialaste kompetentside tõstmine.

Meede 1.7.4 Turismi arenguvõimaluste seire ja turismi ettevõtluskeskkonna arendamine

Peamised tegevused:

1. Turismi arenguvõimaluste seire (sh statistilise vaatluse „Väliskülastajad Eestis“

läbiviimine koostöös Statistikaametiga);

2. Turismi ettevõtluskeskkonna arendamine

Meede 1.7.5 Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide väljaarendamine

Peamised tegevused:

1. Rahvusvahelist nõudlust omavate olulist reisimotivatsiooni loovate

pereturismiatraktsioonide arendamise toetamine;

2. Sihtrühma ootustele ja vajadustele vastava väikesadamate võrgustiku väljaarendamine

ja ligipääsetavuse parandamine;

3. Multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamise toetamine.

Meede 1.7.6 Rahvusvahelist sündmuste toetamine ja sündmuste korraldamisel osalemine

Peamised tegevused:

1. Toetatakse kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist, mis omavad olulist

reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks;

2. Toetatakse Eestis toimuvaid rahvusvahelisi konverentse ja seminare, mis aitavad

kaasa ööbimiste arvu kasvatamisele madalhooajal;

3. Eestis toimuvate rahvusvaheliste sündmuste raames Eesti kui reisisihi tutvustamine

välismeediale ja maine kujundamine.

Meede 1.7.7 Piirkondlike turismitoodete arendamine

Peamised tegevused:

1. Piirkondlikke turismiorganisatsioonide tugevdamisele ja koostöövõimekuse

tõstmisele suunatud tegevused. (sh regionaalsed turismiorganisatsioonide

sihtfinantseerimine).

Ettevõtluskeskkonna detailsem ülevaade on kajastatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-

2020 (http://kasvustrateegia.mkm.ee/) ning turismi valdkonna detailsem ülevaade Eesti

riiklikus turismiarengukavas 2014-2020 (http://www.mkm.ee/arengukavad-turism). Detailsem

tarbijakaitse- ja konkurentsipoliitika valdkonna (alaeesmärk 1.6) ülevaade koos väljakutsetega

on toodud järgnevas alapeatükis.

Tarbijakaitse ja konkurentsipoliitika ülevaade

Valdkonna lühiülevaade

Kvaliteetse õiguskeskkonna arendamisel lähtub ministeerium põhimõttest, et erinevate

eesmärkide saavutamiseks kehtestatud regulatsioonid ei tooks kaasa põhjendamatuid või

eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseid kulusid. Maailmapanga poolt koostatud ettevõtlusalase

õiguskeskkonna edetabelis asetseb Eesti 2014. aastal 189 riigi seas võrdlemisi kõrgel - 22.

kohal, samas eelmise edetabeliga võrreldes on 1 koha võrra langenud.

Tuvastamaks Eesti võimalusi ettevõtlusalase õiguskeskkonna parandamiseks, viib Arengufond

2014. aasta jooksul läbi analüüsi nii Doing Business’i kui ka konkurentsivõime edetabeli osas.

Analüüsi tulemusena valmivad ka poliitikasoovitused edasiseks tegevuseks. 2014. aasta 1.

juulist rakendub majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mis koostoimes

Majandustegevuse registri arendamisega muudab lubade taotlemisega seonduva ettevõtjale

lihtsamaks, samuti asendatakse mitmed loakohustused teavituskohustusega.

12

Tagamaks teenuseosutajatele ettevõtjatele lihtsama suhtluse riigiga, käivitus 2009. aastal

riigiportaalis eesti.ee ühtne kontaktpunkt, mille kaudu saavad nii kohalikud kui ka teiste

liikmesriikide ettevõtjad teha kõiki majandustegevuse valdkonnale juurdepääsuks ja selles

valdkonnas tegutsemiseks vajalikke menetlusi ja toiminguid. Eesmärgiga esitada teave ja

majandustegevuse nõuded ajakohastatud ning terviklikul kujul, liidestati riigiportaal 2012.

aastal tegevusalade klassifikaatoriga EMTAK, mis võimaldab ettevõtjal mugavalt teha

päringuid kõigi erinõuetega tegevusalade kohta. 2012. aastast on riigiportaalis kasutajate jaoks

loodud personaalne keskkond, kus säilitada dokumente. 2014 aastal varustatakse kõik

erinõuetega tegevusalade taotlused, ka samm-sammuliste juhistega. Samuti on portaali

kasutajal võimalik jälgida tema suhtes riigi poolt läbi viidavaid menetlustoiminguid, säilitada

dokumente ning saada teavitusi, volitada notareid tegema enda nimel menetlustehinguid ja

tasuda koheselt riigilõiv.

Toodete ja teenuste ohutuse tagamiseks, vähendamaks ohtu inimese elule, tervisele, varale või

keskkonnale – ning konkurentsi kaitsmiseks teostavad vastavat pädevust omavad

järelevalveasutused riiklikku järelevalvet. Jätkuvalt toimib ministeeriumide ja

järelevalveasutuste esindajatest koosnev Turujärelevalve Nõukogu (TJVN), mis on ühtlasi nii

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõuandvaks organiks turujärelevalve ja

tooteohutuse alastes küsimustes kui ka turujärelevalveasutuste koostöökoguks.

Läbi standardimise arendamise on ministeerium aidanud kaasa tehniliste kaubandustõkete

vähendamisele ja turul olevate toodete nõuetele vastavuse, keskkonnakaitse ja ohutuse

tagamisele. Õigusaktidega kirjeldatud toimiv standardimisstruktuur, (Eesti

standardiorganisatsioonina MTÜ Eesti Standardikeskus (EVS)) ja standardimisprotsessid

annavad eelduse teha professionaalset koostööd erinevate standardimise osapooltega nii Eesti

siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Vastavushindamissüsteemi toimimiseks on loodud institutsionaalne struktuur, mille

olulisemateks osadeks on SA Eesti Akrediteerimiskeskus ning turul tegutsevad

vastavushindamisasutused.

Metroloogia valdkonnas on ministeerium keskendunud mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja

jälgitavuse ning rahvusvaheliste nõuetega kooskõlas oleva metroloogilise infrastruktuuri

säilimise ja toimimise tagamisele. Sel eesmärgil osaleb Eesti koostöös Euroopa

metroloogiainstituutide assotsiatsiooniga (EURAMET e.V.) etalonide vallas, Euroopa

legaalmetroloogia koostööorganiga (WELMEC), Rahvusvahelise legaalmetroloogia

organisatsiooniga (OIML) ning ühinenud Meetrikonventsiooni raames ka Rahvusvahelise

Kaalude ja Mõõtude Komitee (CIPM) vastastikuse tunnustamise leppega (MRA) ning

assotsieerunud Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsiga (CGPM). Olulistes

mõõtevaldkondades nagu mass, pikkus, temperatuur ja elektrilised suurused (pinge, elektriline

takistus), mille mõõtetulemuste usaldusväärsus on aluseks teistes mõõtevaldkondades

tehtavatele mõõtmistele, on mõõtühikute riigietalonid välja arendatud. EURAMET e.V.

raames toimub regulaarselt Eesti riigietalonide võrdlemine teiste riikide etalonidega.

Konkurentsijärelevalve eesmärgiks on võidelda ettevõtjate keelatud kokkulepete, turgu

valitseva seisundi kuritarvitamise või keelatud koondumiste vastu. Konkurentsialane

järelevalve aitab efektiivse konkurentsi tagamisega kaasa majandustegevuse tõhususe

parandamisele ja toetab seeläbi ühiskonna materiaalse heaolu kasvu. Samuti soosib

konkurentsialane järelevalve ühiskonnas teadlikkuse tõstmist konkurentsirikkumiste suhtes

13

ning aitab halduskandjatel paremini kaaluda majanduskeskkonda puudutavaid otsuseid.

Seetõttu on konkurentsialane järelevalve otseselt seotud ka mitmete oluliste põhiseaduslike

õiguste ja vabaduste, nagu ettevõtlus-vabaduse ja tegevusala valimise vabaduse, kaitsmisega.

Konkurentsialase õiguskeskkonna arendamisel on tehtud edusamme, andes

Konkurentsiametile täiendavaid õigusi kohaldada ettevõtjate suhtes ajutisi meetmeid ning kiita

heaks ettevõtjate võetavaid kohustusi.

Lähiaastatel on konkurentsialases järelevalves kitsamalt ning konkurentsiõigusega seotud

valdkondades laiemalt mitmesuguseid väljakutseid. Üheks jätkuvaks ning pikaajaliseks

väljakutseks on kõigi turuosaliste ning sealhulgas ka halduskandjate teadlikkuse tõstmine

konkurentsireeglitest, sealjuures ka Euroopa Liidu konkurentsireeglitest. Siiski on ka

edaspidiseks välja-kutseks sobitada konkurentsialase järelevalve meetmeid Eesti rangesse

menetlusraamistikku.

Tõenäoliselt hakkab konkurentsirikkumiste suuremal teadvustamisel ühiskonnas rolli

mängima ka konkurentsiõiguse eraõiguslik rakendamine kahju hüvitamise menetluste näol.

Euroopa Komisjon on esitanud vastava Euroopa Liidu direktiivi eelnõu, mille jõustumist ja

harmoneerimise vajadust või lähitulevikus ette näha.

Tarbijakaitse üldisemaks eesmärgiks on parandada kõigi kodanike elukvaliteeti erinevates

poliitikavaldkondades. Riigi ülesandeks on tagada tarbijate huvide kaitse arvestades samas

vajadusega säilitada turul aus konkurents. Hästi toimiva tarbimiskeskkonna aluseks on

eelkõige turuosaliste kõrge teadlikkus. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õigusi aga ka

kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid.

Tarbijaharjumused ja tavad on seotud üha rohkem infotehnoloogia pideva arenguga ning

mitmed internetis kättesaadavad teenused toetavad tänapäeva tarbijat sobilike toodete ja

teenuste võrdlemisel ja ostmisel ning võimaldavad samas jagada isiklikke kogemusi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tarbijakaitseameti

põhiülesandeks on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi, esindada nende huve ning arendada ja

rakendada tarbijapoliitikat vastavalt Eesti tarbijakaitse seadusele ning Euroopa Liidu

tarbijapoliitikale. Tarbijakaitse vastutusalasse kuuluvad turujärelevalve teostamine tarbijaturul,

tarbijate majanduslike huvide kaitsmine, tarbijate kaebuste lahendamine ning tarbija õiguste ja

kohustuste alase teadlikkuse suurendamine.

2004. aastal loodud tarbijakaebuste komisjoni tegevuses osaleb tänaseks juba 24

ettevõtlusorganisatsiooni või erialaliitu ning 2012. aastal lisandus 3 uut komisjoni esimeest.

Tänu sellele on tunduvalt paranenud üksiktarbija võimalused kauplejaga tekkinud probleemide

kohtuväliseks lahendamiseks. Igal aastal on menetletud komisjonis ligikaudu 300 kaebust,

kusjuures ligikaudu 80% tarbijale positiivse lahenduse saanud otsustest täideti kauplejate poolt

vabatahtlikult.

Sagenenud finantskaebustega seotud pöördumiste arvust tulenevalt liitus tarbijakaebuste

komisjon 2011. aastal finantskaebuste kohtuvälise lahendamise võrgustikuga FIN-NET. FIN-

NET ühendab Euroopa majandusruumi riikide kohtuväliseid finantskaebuste lahendamise

institutsioone (ADR), mis tegelevad tarbijate ja finantsteenusepakkujate vaheliste vaidlustega.

14

Tarbijakaitseameti juures tegutseb ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mis kuulub

üleeuroopalisse võrgustikku European Consumer Centre Network, pakkudes tarbijatele

mitmesuguseid tasuta teenuseid: informatsiooni tarbija õigustest EL liikmesriikides,

nõustamist, kuidas piiriüleste ostudega seotud probleemide korral käituda, vajadusel

konkreetsete kaebuste lahendamist või vahendamist asjaomastele asutustele ükskõik millises

EL liikmesriigis jne. Avatud on spetsiaalne kodulehekülg www. onsumer.ee.

Nõustamiskeskus on osalenud aktiivselt ka ECC-võrgustikusisestes projektides, millega

kaardistati teenuste liigid ning hinnad suusakuurortides üle Euroopa, liikmesriikides asuvad

kohtuvälised instantsid, kes on pädevad lahendama lennureisija õigustega seotud vaidlusi ning

avaldati e-kaubanduse raport, mis sisaldas statistikat tarbijakaebustest ning probleemikirjeldusi

e-kaubanduse sektoris üle Euroopa.

Aastate jooksul on Tarbijakaitseametil välja kujunenud toimiv koostöö meediaga, mille

eesmärgiks on tarbijakaitsealase teabe levitamine ning seeläbi tarbijakaitsealuse teadlikkuse

tõstmine pressiteadete ja artiklite abil nii tarbijate kui ettevõtjate seas. Samuti tegeleb

Tarbijakaitseamet jätkuvalt laste ja noorte tarbijahariduse edendamisega. Kuna ühe suurem

hulk tarbijaid tegutseb igapäevaselt sotsiaalmeedias, siis on ka seda poolt jätkuvalt arendatud

- 2013. aastal oli TKA fännibaas Fa ebookis kasvanud 2272ni ning üha rohkem

meediaväljaandeid on hakanud artiklite koostamisel ja teemade valimisel kasutama just ameti

Facebookis avaldatud teateid.

Tarbijate usalduse suurendamiseks on oluline roll tarbijaorganisatsioonidel, kes saavad jagada

täiendavat teavet ja abistada tarbijaid nende õiguste teostamisel. Sel eesmärgil korraldas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013.a konkursi strateegilise partneri

leidmiseks tarbijakaitse valdkonnas, mille võitis MTÜ Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus.

Strateegilise partneri ülesandeks on tarbijaühenduste koostöö edendamine, nende esindamine

ELi tasandil ning kaasarääkimine tarbijate õigusi ja huve puudutavatel teemadel kohalikul ja

riiklikul tasandil kuni 2015.a lõpuni.

Kaubanduspoliitika kolmandate riikide suhtes on Euroopa Liidus ühine. See seisneb tariifsete

(tollimaksud) ja mittetariifsete (kvoodid, litsentsid, tehnilised normid jms)

kaubandusmeetmete rakendamises. Üha suuremat tähelepanu pööratakse ettevõtjate

konkurentsivõime tõstmisele ning turulepääsu parandamisele kolmandates riikides

vabakaubanduslepingute abil. Kaubanduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel kaitstakse

Eesti ettevõtjate ja tarbijate huve ning jälgitakse, et EL-i siseturul (sh Eestis) ei kehtestataks

põhjendamatuid kaubandustõkkeid.

Väljakutsed

Vastavalt 2011. aastal läbiviidud uuringule „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

arengusuundumused“ peab 38% ettevõtjatest seadusandlust ja bürokraatiat oluliseks arengut

pidurdavaks teguriks. Probleemsemate valdkondadena on enim nimetatud ettevõtluse

alustamise, erinevate registrite, tegutsemisõiguse taotlemise ja notaritega seonduvaid

protseduure, maksundust ning tööseadusandlust. Alates 2011. aastast on olukord mitmes

punktis muutunud. Näiteks on ettevõtlusega alustamine võimalik ka sissemakset tegemata,

arendatud on majandustegevuse registrit, loomisel on keskkond, mis lihtsustab ettevõtja

raamatupidamise korraldamist, juurdunud on e-majandusaasta aruanne. 2012 detsembris

kinnitati mõjude hindamise metoodika ja juhendmaterjalid, mis täies ulatuses peavad

rakenduma alates 2014. aastast. Maksunduse osas on MKM 2014. aastal teostamas analüüsi

erinevatest maksupraktikatest, mis võiks ka Eestile eeskuju pakkuda.

15

Turujärelevalve. Järelevalve paremaks toimimiseks on oluline määratleda iga-aastased

prioriteedid ning seada mõõdetavad tooteohutuse alased eesmärgid. Lisaks planeerimisele on

oluline regulaarselt hinnata tehtud järelevalvetoiminguid (turujärelevalve programmi alusel),

mille tulemused oleksid aluseks uute prioriteetide seadmisel. Järelevalveasutuse töö

optimaalseks toimimiseks on vajalik suurendada koostööd erinevate järelevalveasutuste, sh

Maksu- ja Tolliameti vahel. Järelevalveasutuste tööd aitab efektiivsemaks muuta

üleeuroopaliste infosüsteemide kasutamine (ICSMS ja RAPEX), mis võimaldavad kokku

hoida ressursse ning hõlbustada info- ja kogemuste vahetust teiste liikmesriikidega.

Vajalik oleks suurendada riskianalüüsil tuginevate katsete arvu, et tagada järelevalvevahendite

optimaalne ja eesmärgipärasem kasutamine. Ühtlasi on jätkuvalt vaja mitmekesistada

katsetusvõimalusi ning suurendada järelevalveasutuste võimekust vajalikke katseid tellida.

Standardimine. Peamiseks ülesandeks standardimise valdkonnas on paremate võimaluste

loomine standardite ja standardites oleva info kättesaadavuse tagamiseks. Enamus Eesti

standardeid on olemas elektroonilises formaadis ja see võimaldab luua uusi viise standardite

kättesaadavuse parandamiseks. Üheks oluliseks probleemiks on endiselt erinevate

standardimise osapoolte (ettevõtjad, riigiasutused, õppe- ja teadusasutused ning tarbijad)

vähene standardialane teadlikkus ja sellest tulenev puudulik huvi standardimisprotsessis

osalemise ja protsessi jälgimise vastu. Teadlikkust standardite kasudest (tarbija- ja

keskkonnakaitse; innovatsioon; kulude kokkuhoid tootmises jne) ja rollist (kaupade vaba

liikumise võimaldamine) aitaks tõsta infomaterjalide koostamine, erinevate standardimisalaste

ürituste korraldamine ja info aktiivsem levitamine. Eriti oluline on õppe- ja teadusasutuste, kes

koolitavad tulevasi insenere ja juhte, teadlikkuse tõstmine. Meie piiratud ressursid ning vähene

huvi ja teadlikkus on siiani takistuseks, et olla enam kaasatud standardimisprotsessi Euroopa

Liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Seega oleks oluline erinevate osapoolte teadlikkuse tõstmine

ja aktiivsuse suurendamine protsessis osalemisel.

Lisaks teadlikkuse tõstmisele aitaks standardite vastu huvi tekitada ja nende kasutamist

suurendada standardite olemasolu eesti keeles. Tihti on standardimises osalemisel probleemiks

huvipoolte piiratud ressursid, mis võivad saada takistuseks Eesti jaoks oluliste standardite eesti

keelde tõlkimisel või algupäraste Eesti standardite koostamisel.

Vastavushindamissüsteemi puuduseks on piiratud võimalused toodete nõuetele vastavuse

katsetamiseks ja sertifitseerimiseks Eestis. Hetkel käivad umbes pooled ettevõtjatest katseid

tegemas väljaspool Eestit, mis on kallis ning aeganõudev. Teatud katseobjektide puhul ei ole

transportimine ka võimalik objekti suuruse (nt teatud ehitustooted) või vähese

transpordikindluse tõttu. Eesti laborite kasutajatest vaid 15% peab Eesti laborite

katsetusvõimalusi väga headeks. Jätkuvaks väljakutseks Eesti vastavushindamissüsteemi

täiustamisel on laborite katsebaasi arendamine valdkondades (eelkõige ehitusmaterjalid ja

-tooted, masinaehitus ja metallitööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, mööblitööstus, elektri- ja

elektroonikaseadmete tootmine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), kus eksisteerib piisav

nõudlus, paremad võimalused toodete nõuetele vastavuse katsetamiseks ja sertifitseerimiseks

Eestis. Ülejäänud valdkondades, kus katsebaasi arendamine Eestis ei ole otstarbekas, aidatakse

läbi teadlikkuse tõstmise ja ettevõtlustoetuste ettevõtete suutlikkust tellida vajalikke

vastavushindamisi ka väljaspool Eestit.

Metroloogia. Valdkonna tugevuseks on rahvusvaheliste nõuetega kooskõlas olev ning

funktsioneeriv metroloogia infrastruktuur. Selle olemasolu toetab teadus- ja arendustegevust,

16

ettevõtlust ja majandust üldiselt, panustab tarbija- ning keskkonnakaitsesse ja tagab Eestile

rahvusvahelise tunnustatuse metroloogiaga seotud valdkondades ja tegevustes. Valminud on

mõõteseaduse väljatöötamiskavatsus, millele toetudes viiakse läbi mõõteseaduse

kaasajastamise ja lihtsustamise protsess.

Usaldusväärsete ja jälgitavate mõõtmiste tagamiseks on vajalik investeerida metroloogia

valdkonda ja jätkata riigi- ja tugietalonide baasi väljaarendamist lähtudes ettevõtjate

vajadustest. Ettevõtjate vajadused on kirjeldatud metroloogiavaldkonda kajastavas uuringus,

mis on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt. Olulisimateks

ettevõtlusega seotud mõõtevaldkondadeks on temperatuur, õhuniiskus, pikkus, mass,

keemilised analüüsid, kulu, elektrilised suurused. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja

jälgitavuse eesmärgil on vajalik tagada rahvusvaheliste nõuetega kooskõlas oleva

metroloogilise infrastruktuuri säilimine ja efektiivne toimimine, samuti riigietalonide (mass,

pikkus, temperatuur, pinge ja elektriline takistus) parima mõõtevõime registreerimine

rahvusvahelistes andmebaasides ning parandada Eesti mõõteteenistuse rahvusvahelist

nähtavust. Selleks on kavas tõhustada koostööd (sh teadmiste ja kogemuste vahetamine) teiste

EL liikmesriikidega, eriti Põhja- ja Baltimaadega. Jooksvalt tuleb kaasajastada ja lihtsustada

mõõteseadust. Läbi seminaride ja koolituste on vaja soodustada Eesti ettevõtjate ja

mõõtevahendite kasutajate metroloogiaalase teadlikkuse kasvu.

Eesti teadus- ja arendustegevuse tulemusi on aidanud edukalt nähtavamaks muuta Eesti

osalemine Euroopa metroloogia programmi EMRP (European Metrology Research

Programme) raames toimuvates koostööprojektides. Eesti valmistub osalemiseks ka EMRP

jätkuprogrammis EMPIR (European Metrology Programme for Innovation and Resear h), mis

stardib ametlikult Euroopa Liidu 8. raamprogrammi osana. Eelpoolmainituga seoses on vaja

välja arendada riigi üldine metroloogiapoliitika, mis püstitab metroloogiavõimekuse

arendamise prioriteetsed suunad nii siseriiklikult, kui ka rahvusvaheliselt. Selleks soovitakse

kasutada järgmise eelarveperioodi 2014-2020 EL struktuurivahendeid.

Konkurentsipoliitika valdkonnas on lähiaastatel kitsamalt konkurentsialases järelevalves ning

laiemalt konkurentsiõigusega seotud valdkondades mitmesuguseid väljakutseid. Üheks

jätkuvaks ning pikaajaliseks väljakutseks on kõigi turuosaliste ning sealhulgas ka

halduskandjate teadlikkuse tõstmine konkurentsireeglitest, sealjuures ka Euroopa Liidu

konkurentsireeglitest. Siiski on ka edaspidiseks välja-kutseks sobitada konkurentsialase

järelevalve meetmeid Eesti rangesse menetlusraamistikku.

Tõenäoliselt hakkab konkurentsirikkumiste suuremal teadvustamisel ühiskonnas rolli

mängima ka konkurentsiõiguse eraõiguslik rakendamine kahju hüvitamise menetluste näol.

Euroopa Komisjon on esitanud vastava Euroopa Liidu direktiivi eelnõu, mille jõustumist ja

harmoneerimise vajadust või lähitulevikus ette näha.

Tarbijakaitse. Tarbijapoliitika aspektist on majanduse elavdamise eesmärgil olulise tähtsusega

kodanike teadlikkuse tõstmine, et nad suudaksid tegutseda siseturul iseseisvalt ning omaksid

piisavat võimekust ja usaldust piiriüleste kaupade ja teenuste tarbimisel, iseäranis

internetikeskkonnas. Majanduskriisi järgselt on tarbijate usalduse taastamine võtmetähtsusega

ning üha enam tuleb arvestada igapäevases elus uute tarbimisharjumuste levikuga, nagu e-

kaubanduse võimaluste ning digitaalsel kujul pakutavate teenuste kasutamine. Sealjuures

toetab tarbijaharjumuste muutust ka avaliku sektori teenuste aktiivne liikumine internetti.

13.juunil 2014 jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused elektroonilisel teel sõlmitud lepingute

osas nõuavad nii ettevõtjatelt kui tarbijatelt suuremat tähelepanu, et mitte eksida enne lepingu

17

sõlmimist antava teabe kui ka lepingust taganemiseks ette nähtud tingimuste osas, mis hiljem

võib põhjustada pooltele ebamugavusi oma õiguste ja kohustuste teostamisel. Seetõttu on

äärmiselt oluline riigi poolt vajadusel asjakohase nõu ja abi pakkumine mõlemale poolele.

Tarbijate majandushuvide kaitset aitab parandada pädevate asutuste osalemine

tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku tegevuses ning võrgustikku kuuluvate asutuste

omavaheline koostöö. Paralleelselt turutõrgetest ja digitaalse keskkonna arengutest tingitud

seadusandluse analüüsi ja täiendamisega on oluline dialoogi jätkamine ettevõtlussektoriga, et

regulatsiooniga mitte vähendada turu innovatsioonivõimet ja tootlikkust.

Oluline on ka tarbijatele lihtsama ja tõhusama ligipääsu võimaldamine õiguskaitsele, mille

parimaks võimaluseks on tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste juurdeloomine

ja edendamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täiendab sellega seoses

tarbijakaitseseadust, kus nähakse ette kvaliteedireeglid sellistele tarbijavaidlusi kohtuväliselt

lahendavatele üksustele, kuhu tarbija saab pöörduda kaupade või teenuste kasutamisega seotud

lepingutest tulenevate vaidluste korral. Sellised üksused peavad olema kättesaadavad kõigis

Euroopa Liidu liikmesriikides ning lisaks luuakse Euroopa veebipõhine vaidluste lahendamise

platvorm, millele saavad vahetu juurdepääsu nii tarbijad kui kauplejad ja mille kaudu saab

piiriülesed vaidlused edastada pädevale vaidlusi kohtuväliselt lahendavale üksusele. Vaidlusi

kohtuväliselt lahendavatele organitele ja nende läbiviidavatele menetlustele kvaliteedireeglite

kehtestamine aitab suurendada nii ettevõtjate kui tarbijate usaldust ja valmisolekut vaidluste

lahendamiseks kohtuvälises menetluses, kasutades selleks mitte ainult riigi, vaid ka

eraalgatuslikult loodud vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid. .

Tarbijakaitseameti üheks olulisemaks eesmärgiks on lisaks tarbijate õiguskindluse tagamisele

nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkuse tõstmine. Tööd tehakse selle nimel, et tarbijaharidus

saaks kohustuslikku kooliharidusse elukestva õppena (alusharidusest täiskasvanuõppeni) ning

et koolidel oleks huvitavaid ning harivaid materjale tarbijahariduslike teemade käsitlemiseks.

Tarbijate turupositsiooni kindlustamisel on vaja jätkata tõhusa ja süsteemse tarbijate

teadlikkuse tõstmisega valdkondliku õigusliku regulatsiooni kujunemisest, tarbimiskeskkonna

toimimisest ja turujärelevalve tulemustest, tuginedes ühiskonnas tekkinud diskussioonidele,

ilmnenud ja võimalikele probleemidele ning Euroopa Liidu tasandil tekkinud algatustele.

Sealjuures on oluline kaasata kõiki sihtgruppe ning võtta vajadusel kasutusele uusi

suhtluskanaleid ja –vahendeid, et kõigil tarbijatel oleksid võrdsed võimalused teha oma

valikuid piisava info alusel ja läbimõeldult. Üheks võimaluseks on vabatahtlike

tarbijaühenduste võimekuse tõstmise toetamine, et seeläbi tagada kodanike vaade

poliitikakujundamisel ja aidata täiendada tarbijate baasteadmisi ja oskusi muutuvas

tarbimiskeskkonnas.

Kaubanduspoliitika valdkonnas on Eesti huvide tugeva ja järjepideva kaitse tagamiseks vajalik

veelgi tihendada koostööd ministeeriumite, erialaliitude, ettevõtjate ja tarbijate

organisatsioonidega ning nimetatud osapoolte teadlikkuse tõstmine EL kaubanduspoliitikast,

sh vabakaubanduslepingutest kolmandate riikidega ja tehnilistest kaubandustõketest erinevate

kommunikatsiooni- ja suhtlusvahendite kaudu.

18

II TRANSPORT

_________________________________________________________

Valdkonna eesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist

kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

Mõõdik:

Transpordisüsteemi kasutajate rahulolu (ettevõtte juhtide hinnang Eesti transpordisüsteemile)

Algtase

(2013)

2014 2015 2016 2017 2018

Rahulolu indeks 4,4 4,4 4,5 4,6 4,6 4,7

Valdkonna lühiülevaade

Transpordisüsteem koosneb taristust, transpordivahenditest, veoteenusest, inimestest, kes

liiguvad, ja kaupadest, mida liigutatakse, ning sellega seotud teenustest, infost, regulatsioonist

ja organisatsioonidest. Transpordipoliitika tegeleb kõikide nende elementidega, kuid MKMi

peamine fookus on taristul, veoteenusel ja regulatsioonil, kuna just need mõjutavad kõige

rohkem transpordisüsteemi toimimist ning nende arendamine on avaliku sektori peamine

ülesanne. Samas ei ole transport muudest tegevustes lahus seisnev valdkond, vaid see just

võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade toimimist. Seetõttu lähtutakse

transpordisüsteemi kujundamisel suures osas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest.

Transpordipoliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud

liikumisvõimalused inimestele ja ettevõtetele. Kvaliteetne taristu ja hästi toimiv

transpordisüsteem on igapäevaelu toimimiseks hädavajalik. Eri keskkondades on nõudmised

taristule ja süsteemile erinevad – linnakeskkonnas on eriti olulised jalg- ja rattaliikluse

võimalused ning ühistransporditeenus, hajaasustuses on prioriteetsed teeliikluse mugavus ja

ohutus. Transpordisüsteemile esitatavaid nõudeid mõjutab transpordinõudlus, mis lisaks

elatustasemele ja majanduse struktuurile sõltub ka asustuse ja linnade struktuurist.

Kompaktsem struktuur võimaldab lühemaid liikumisi, mis transpordisüsteemi koormust

vähendab. Hästi toimiv transpordisüsteem aitab saavutada regionaalselt tasakaalustatud

arengu eesmärke. Head ühendused võimaldavad inimestel elada ja ettevõtetel tegutseda Eesti

erinevates piirkondades. Efektiivsem taristu ja kütusetõhusamad liiklusvahendid aitavad

säästa nii aega kui ka raha.

Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Kuna Eesti majandus on

orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade

impordiks kui ka oma toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline

meretranspordi roll.

Transport on ka ise Eesti jaoks oluline teenusesektor. Eesti asukoht Läänemere ääres Euroopa

idapiiril võimaldab osaleda rahvusvahelises transiidis, mis maailmamajanduse trende

arvestades on pikas perspektiivis kasvav. Seni on Eestis läbivateks transiitkaupadeks olnud

peamiselt mahukaubad, kuid Eestil on huvi kasvatada konteinerkaupade osakaalu ning

kaupade ladustamise ja veo kõrval neile suuremat lisandväärtust anda.

19

Läbivatest teemadest on transpordi arengul oluline mõju keskkonnahoiule ja kliimale ning

regionaalarengule. Mõju infoühiskonnale, võrdsetele võimalustele ja riigivalitsemisele on

pigem kaudne.

Transpordil on olulised negatiivsed mõjud elu- ja looduskeskkonnale. MKMi eesmärk on neid

mõjusid kas vähendada või nende kasvu ohjata, lähtudes seejuures EL vastavatest

eesmärkidest. Transpordisektor on üks peamisi energiakulu põhjustavaid sektoreid.

Energiakasutusest ja sellega seotud kasvuhoonegaaside emissioonist sõltub transpordi mõju

globaalsele soojenemisele ja kliimamuutustele. Kasvuhoonegaaside koguheide on

transpordisüsteemi säästlikkuse üks n-ö võtmenäitajatest, mis viitab kogu transpordisüsteemi

säästlikkusele, energiatõhususele ja fossiilkütustest sõltuvusele ning ka teiste saasteainete

heitkogustele. Strateegia lähtub (vastavalt ELi eesmärgile) eesmärgist, et 2020. aastal ei ületa

transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused 2005. aasta taset rohkem kui 11%.

Tasakaalustatud regionaalse arenguga arvestamine on üks transpordi arengukava ja seeläbi ka

MKMi strateegia läbivaid põhimõtteid ning suur osa investeeringutest ja iga-aastastest

kuludest on sellega seotud. Kõige olulisem transpordisüsteemi osa, mis aitab rahuldada

esmatähtsa igapäevase liikumisvajaduse ja tagab Eesti erinevate piirkondade omavahelised

ühendused, on teedevõrk. Teeliiklus on kriitilise tähtsusega just hajaasustusega piirkondades,

kus pole majanduslikult mõistlik pakkuda raudteeühendust ega tihedat bussiliiklust. Teehoiu

puhul lähtutakse põhimõttest, et rahvusvaheliste trasside kõrval oleksid head ühendused

eelkõige maakonnakeskuste vahel.

Enamik ühistranspordi toetustest ja investeeringutest on seotud üleriigilise ja regionaalse

liikumisega, et tagada maakonnakeskustele võimalikult head ühendused pealinnaga ning

toimepiirkonna keskustele nende tagamaaga. Regionaalse tasakaalustatuse seisukohast tuleb

kõige olulisemaks muudatuseks lugeda rongiliikluse mahu suurenemist koos uute rongide

kasutuselevõtuga ning jätkuvat panustamist raudteede arendamisse, et vähendada liikumiseks

kuluvat aega. Selliselt tekib rohkem senisest kiiremaid ja mugavamaid ühendusi, mis

parandavad märgatavalt eelkõige kaugemate piirkondade ja pealinna vahelist ühendust.

Valdkond panustab ministeeriumi strateegilisse eesmärki 3 „Eesti transpordisüsteem

võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval

moel“. Tulemuslikkuse indikaatorid ja vahetud tulemused on pikemalt esitatud samaaegselt

esitatud valitsemisala tegevuskavas 2015.

Alaeesmärk 3.1 Mugav ja nutikas liikumiskeskkond

Tegevussuunad:

1. sundliikumiste asendamine ja vähendamine;

2. säästlikuma liikumisviisi eelistamine;

3. intelligentsete transpordisüsteemide arendamine.

Alaeesmärk 3.2 Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus

Tegevussuunad:

1. teede jaotuse täpsustamine ja teehoiu rahastamise tagamine;

2. teede seisukorra parandamine;

3. liikluskorralduse parandamine.

Alaeesmärk 3.3 Liikluskahjude vähenemine

Tegevussuunad:

1. liiklusohutuse suurendamine.

Alaeesmärk 3.4 Transpordi keskkonnamõjude vähenemine

20

Tegevussuunad:

1. taastuvate kütuste kasutamise soodustamine teetranspordis;

2. autopargi ökonoomsuse suurendamine.

Alaeesmärk 3.5 Mugav ja kaasaegne ühistransport

Tegevussuunad:

1. üleriigiliste transpordiühenduste arendamine;

2. regionaalsete ühistranspordiühenduste arendamine;

3. kohalike ühistranspordiühenduste arendamine;

4. ühistranspordi integreerimine ja ligipääsu parandamine.

Alaeesmärk 3.6 Turismi ja ettevõtlust toetavad rahvusvahelised reisiühendused

Tegevussuunad:

1. lennuühenduste arendamine;

2. laevaühenduste arendamine;

3. maanteeühenduste arendamine;

4. reisirongiühenduste arendamine.

Alaeesmärk 3.7 Rahvusvahelise kaubaveo maht on suurenenud

Tegevussuunad:

1. kaubaveoks vajaliku taristu arendamine;

2. rahvusvahelisi vedusid soosiva õigusruumi arendamine.

Peamised uued algatused 2015. aastal ja sellele järgnevalt on Liiklusohutusprogrammi 2016-

2025 kinnitamine; reisirongiliikluse arendamine, sh liiklussageduse tõstmine ja raudtee

piirkiiruste tõstmine seda võimaldavatel lõikudel (tihedam liiklus on seotud lisaressursside

võimaldamisega); teehoiu rahastamisel teekasutustasudele ülemineku vajaduse ja võimaluste

analüüsimine.

Eesti transpordisüsteemi tugevused ja saavutused on peamiselt seotud viimase kümnendi

investeeringutega taristusse. Eesti transpordisüsteemi probleemid ja väljakutsed tulenevad

paljuski 90ndatel valitsenud kroonilisest alarahastatusest, mis kohalike teede puhul kestab

suuresti seniajani, hõreasustusest ja väikesest rahvaarvust, perifeersest asukohast Euroopas

ning ebapiisavast ruumilise planeerimise suunamisest. Üksikasjalikumalt on neid käsitletud

Transpordi arengukavas 2014-2020

21

III INFOÜHISKOND

_________________________________________________________

Valdkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks

kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse

konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust 1. Interneti kasutajate osakaal 16-74 aastaste elanike hulgas

Algtase: 80% (2013) → sihttase: 90% (2018)

2. 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal Algtase: 3,6% (2012) → sihttase: 40% (2018)

3. Elanike rahulolu riigi poolt osutatavate e-teenustega (% nendest, kes e-teenust või

teenuseid on kasutanud)

Algtase: 67% (2012) → sihttase: 75% (2018)

4. Ettevõtete rahulolu riigi poolt osutatavate e-teenustega (% nendest, kes e-teenust või

teenuseid on kasutanud)

Algtase: 76% (2012) → sihttase: 80% (2018)

5. Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017 mõõdikud ning nende alg- ning sihttasemed on

selgitamisel.

Valdkonna lühiülevaade

Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades

kättesaadav, on Eestis siiski palju kohti (eriti hõredama asustusega maapiirkondades), kuhu

kaasaegne internetiühendus ei ole veel jõudnud.

Interneti kättesaadavus ei sõltu mitte üksnes kvaliteetse taristu olemasolust, vaid ka nn

internetivabaduste ja võrguneutraalsuse tagamisest. Infoühiskonnas on kasutajate jaoks

oluline, et neil oleks ligipääs internetile ning sealsele sisule kommunikatsioonikanalist,

riistvarast, platvormist vms olenemata.

Infoühiskonna arenguks vajaliku taristu teine osa on teenusteruum, mille tuumaks on

omakorda riigi infosüsteem. Kuigi riigi teenuste taristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on

järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada

või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada. Ainult nii on võimalik tagada taristu

komponentide pidev terviklikkus ja käideldavus ning vastavus konfidentsiaalsuse nõuetele.

Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilvetehnoloogia,

sotsiaalne meedia, mobiilsus ja infohulga kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju

avaldavate uuenduste (asjade internet, süvaanalüütika, linkandmed) mõju ja võimalusi riigi

infosüsteemi arengule. Tähelepanu tuleb pöörata ka andmete ja muu digitaalse teabe

korrektsele säilimisele. EL-i liikmesriigina on tähtis tagada, et ettevõtjad ja kodanikud

saaksid teenuseid elektroonselt kasutada ka riikideüleselt. Selle eeldus on teenuste baastaristu

piiriülene koosvõime. Sealhulgas väärib sügavamat analüüsi ja katsetamist teenustetaristu

ühisarendamine teiste riikidega.

22

Kui 2000-ndate alguses räägiti nn digitaalsest lõhest interneti mittekasutajate ja kasutajate

vahel, siis täna on võimalik eristada digitaalset kihistumist ka internetikasutajate endi vahel.

See viitab asjaolule, et Eesti inimesed ei saa IKT-lahendustest oma igapäevaelu parandamisel

ühtviisi kasu. Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on veidi ühekülgne:

internetikasutuse mitmekesisuse indeksi kohaselt on Eesti küll Euroopa keskmisel tasemel, ent

võrreldes Põhjamaadega on meie näitaja omajagu madalam.

Samal ajal tuleb pidevalt areneva tehnoloogia tingimustes oskusi ja teadmisi ajakohastada ka

neil, kel digitaalne kirjaoskus juba olemas.

Riigipoolses IKT kasutuses on senise arengu oluline kitsaskoht avaliku sektori piiratud

võimekus kasutada IKT potentsiaali maksimaalselt ära. Vaatamata paljudele headele e-

teenustele ja loodud infosüsteemidele on jätkuvalt palju kohmakaid e-teenuseid ning kohati

toimetatakse endiselt „paberimaailmas“ ehk teenuseid ja protsesse tõhustamata. See piirab nii

teenuste kasutajate rahulolu tõusu ja teenuste kättesaadavust kui ka avaliku sektori tõhusust ja

tulemuslikkust.

IKT võimalusi kasutatakse liiga vähe ka poliitikakujundamise parendamiseks, sealhulgas

infoühiskonna poliitika nutikamaks suunamiseks. IKT mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale

nagu ka asjakohaseid tulevikutrende on seni vähe süstemaatiliselt uuritud. Eraldi probleem on

infoühiskonna statistika puudulikkus, mistõttu on raskendatud teadmistepõhiste otsuste

tegemine nii avalikus kui ka erasektoris.

Valdkonna väljakutsed panustavad ministeeriumi strateegilisse eesmärki 4 „Infoühiskonna

areng“. Tulemuslikkuse indikaatorid ja vahetud tulemused on toodud samaaegselt esitatud

tegevuskavas 2015.

Valdkonna põhjalikum ülevaade koos tugevuste ja saavutustega on toodud valdkondlikus

arengukavas: http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020.

Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017 on valmimisel.

Alaeesmärk 4.1 Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu

Meede 4.1.1 Interneti kättesaadavuse suurendamine

Peamised tegevused:

1. Viiakse lõpuni kiire lairibaühenduse baasvõrgu väljaehitamine;

2. Otsitakse võimalusi koostöös Põllumajandusministeeriumiga toetamaks kiire

lairibaühenduse jaevõrgu laiendamist turutõrke piirkondades ehk peamiselt

maapiirkondades;

3. Analüüsitakse interneti välisühenduste vajadusi ning vajaduse korral viiakse läbi

toetavaid projekte;

4. Tagatakse infoühiskonna vajadustele vastava raadiosagedusressursi kättesaadavus,

mis võimaldab kiire interneti lõppkasutajale kättesaadavaks teha ka sellistes

piirkondades, kuhu sidekaabel pole veel jõudnud või suure tõenäosusega ei jõuagi;

5. Edendatakse üleminekut IPv6-le. Muu hulgas käivitatakse üleminek IPv6-le

avalikus sektoris ning ärgitatakse seda tegema ka erasektori teenusepakkujaid;

6. Toetatakse võrgu neutraalsuse põhimõtet, mis tähendab, et elektroonilise side

ettevõtja ei tohi oma sidevõrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu legaalsetele

sisuteenustele, interneti kodulehekülgedele ega kasutatavatele platvormidele;

7. Seistakse vaba ja avatud interneti (sh sotsiaalmeedia kanalite) kasutamise õiguste

23

ja võimaluste eest rahvusvahelisel tasandil ja panustatakse oma ettepanekutega

vastavasse rahvusvahelisse koostöösse;

8. Edendatakse avalike WiFi-võrkude turvalist ülalpidamist, eeskätt avaliku sektori

asutuste poolt (nt KOVd): näiteks kehtestatakse levialade rajamise ja haldamise

põhimõtted ning jälgitakse ja juhendatakse nende rakendamist.

Meede 4.1.2 Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine

Peamised tegevused:

1. Arendatakse teenusteruumi koosvõime lahendusi nii, et need vastaksid tehnoloogia

arengule ning toimiksid turvaliselt nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt;

2. Arendatakse asutuste, sektorite ja rahvusvahelist koosvõimet, et riigi infosüsteem

toimiks ühtse koosvõimelise tervikuna;

3. Luuakse eeldused ja otsitakse aktiivselt võimalusi teenuste baastaristu

ühisarendamiseks ning selle toel teenuste piiriüleseks osutamiseks;

4. Analüüsitakse ja katsetatakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

5. Edendatakse dubleerimise vältimiseks ja kuluefektiivsuse suurendamiseks andmete ja

tehnoloogiate ühis- ja taaskasutatavust;

6. Korrastatakse ja täiendatakse infoühiskonnaalast seadusandlust, pidades samal ajal

silmas, et seadusandlus peab innovatsiooni toetama, mitte seda liigse reguleeritusega

pidurdama. Muu hulgas tagatakse andmekaitse ja intellektuaalomandi seadusandluse

vastavus infoühiskonna võimalustele ja vajadustele, lähtudes põhimõttest, et

privaatsuse tõhusama kaitse huvides ei piirataks sõnavabadust ega ligipääsu

informatsioonile.

Alaeesmärk 4.2 Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline

konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu

Meede 4.2.1 Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks

Peamised tegevused:

1. Edendatakse IKT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis, eelkõige põhikoolis;

2. Toetatakse IKT-baasoskuste omandamist täisealiste interneti mittekasutajate seas;

3. Tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest;

4. Toetatakse üldhariduskooli tasemel infoühiskonda puudutava info uuendamist ja

loomist õppekavas;

5. Määratletakse IKT-alased pädevused ja arendatakse vastavaid raamistikke kõigil

haridustasemetel ning kutsestandardites.

Meede 4.2.2 Kõrgemate IKT-oskuste edendamine

Peamised tegevused:

1. Toetatakse IKT-oskuste omandamist madala või aegunud kvalifikatsiooniga

elanikkonna seas (nt täiend- ja ümberõppena töökoha kaotanud või selle ohus

inimestele). Tõstetakse õppurite ja tööturul olijate teadlikkust IKT-sektori

karjäärivõimalustest vastavate teavitusprogrammide ja karjäärinõustamise arendamise

teel;

2. Luuakse tingimusi IKT-spetsialistide osakaalu kasvuks koguhõives;

3. Toetatakse kõrgemate IKT-oskuste omandamist teiste kutse- ja kõrghariduse erialade

raames ning teistes majandussektorites, eelkõige nutika spetsialiseerumise

valdkondades;

4. Toetatakse kvaliteetsema IKT-hariduse tagamiseks teoreetilise ja metoodilise

võimekuse tõstmist kõigil haridustasemetel (nt viiakse läbi vastavasisulisi uuringuid ja

analüüse).

Alaeesmärk 4.3 Nutikam riigivalitsemine

Meede 4.3.1 Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil

24

Peamised tegevused:

1. Ühtlustatakse avalike teenuste kvaliteeti ja tõhustatakse koostööd avalikke teenuseid

pakkuvate asutuste vahel.

Avalike teenuste kvaliteedinõuded töötatakse välja projekti „Avalike ja e-teenuste ühtne

portfellijuhtimine“ ning kasutajakogemuse ja tagasiside andmise süsteemi uuringute põhjal.

Lisaks töötatakse välja kvaliteedi seiresüsteem ja juurutatakse see.

Avalike teenuste osutajate poolelt määratletakse teenuste omanikud, luuakse asutusteülene

võrgustik ja koordineeritakse selle tööd süsteemi juurutamiseks.

2. Muudetakse avalike teenuste kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks, arvestades

teenusteloomes enam kasutajate huve.

Avalike teenuste kvaliteedinõuete rakendamine kasutajakogemuse ja tagasiside andmise

süsteemi õnnestunud näidete ja parimate praktikate põhjal.

3. Suurendatakse avalike teenuste osutamise mõju ja kuluefektiivsust.

Projekti „Avalike ja e-teenuste ühtne portfellijuhtimine“ ning teiste uuringute ja metoodikate

(tasakaalustatud tulemuskaart, SMART, KPI ) tulemusel mõju ja tasuvuse hindamise nõuete

seiresüsteemi väljatöötamine ja juurutamine.

Avalike teenuste osutajate poolelt määratletakse teenuste omanikud, luuakse asutusteülene

võrgustik ja koordineeritakse selle tööd süsteemi juurutamiseks.

4. Tõhustatakse avalike teenuste arendusprotsessi

Maksumuse indeksi väljatöötamine kogu arendustsükli (teenuse loomise ideest kuni

„surmani“) kohta.

Teenuste omanike, IT valdkonna, teenuste kanali omanike, juristide vastutuste määramine,

võrgustiku loomine, koordineerimise süsteemi juurutamine.

5. Toetatakse eelnevate tegevustega seotud valdkondlike IKT-arendusprojektide

väljatöötamist ja elluviimist.

Meede 4.3.2 IKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseks

Peamised tegevused:

1. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad elanike ja vabaühenduste motivatsiooni ja

võimalusi ühiskonnaelus kaasa rääkida;

2. Luuakse eeldused ja katsetatakse teenuste koosloome ja muid ühistegevuse projekte.

Meede 4.3.3 Paremate otsuste tegemine IKT abil

Peamised tegevused:

1. Tõstetakse avaliku sektori teadlikkust andmeanalüütika võimalustest ning arendatakse

vastavaid kompetentse avalikus ja erasektoris;

2. Luuakse ja võetakse kasutusele analüüsivõimekust edendavaid IKT-lahendusi. Näiteks

uuritakse süvaanalüütika (advanced analytics) ning suurandmete (big data) trendiga

kaasnevaid võimalusi andmete reaalajas jälgimiseks ja ennustatavate poliitikaotsuste

tegemiseks ning viiakse läbi vastavaid pilootprojekte;

3. Edendatakse avaliku sektori töötajate infoühiskonna- ja IKT-alaseid oskusi ja

teadlikkust, võttes seejuures arvesse infoühiskonna ja IKT tulevikutrende;

4. Edendatakse võimalusi kaasata kodanikke avalikus huvis olevate andmete kogumiseks

(nt ühisloome (crowdsourcing)).

Alaeesmärk 4.4 E-Eesti tuntuse tõus maailmas

25

Meede 4.4.1 Infoühiskonna arengu seire, analüüs ja tutvustamine

Peamised tegevused:

1. Jälgitakse, analüüsitakse ja tutvustatakse rahvusvahelisi IKT, e-riigi, netivabaduse ja

muid infoühiskonna trende;

2. Tellitakse ja avaldatakse Eesti infoühiskonna arengu uuringuid. Koostöös

teadusasutuste ja ettevõtjatega edendatakse infoühiskonna arengut käsitlevate,

eelkõige interdistsiplinaarsete teadustööde koostamist;

3. Arendatakse valdkondlikku statistikat: korrastatakse ja avaldatakse laiemalt juba

kogutavat statistikat, vajaduse korral töötatakse välja uusi mõõdikuid ja metoodikaid,

osaletakse rahvusvahelistes statistikaarendusprojektides ja globaalsete indeksite

täiendamisel.

Meede 4.4.2 Eesti IKT-kogemuse levitamine rahvusvaheliselt

Peamised tegevused:

1. Luuakse ja levitatakse Eesti e-riigi ja infoühiskonnaalast teadmust;

2. Arendatakse e-riigi kogemuse tõhusamaks ja tulemuslikumaks levitamiseks era- ja

avaliku sektori koostöömudelit ja –korraldust.

Alaeesmärk 4.5 Võimekuse tõstmine, et tagada Eestis hoitavate ja töödeldavate andmete ja

protsesside kõrge kaitstus küberohtude eest

Meetmete kogum 4.5.1 Eesti kriitilise ja elutähtsate teenuste infosüsteemid on küberohtude

eest kaitstud

Tegevussuunad:

1. Alternatiivlahenduste olemasolu ja toimivuse tagamine ja riigi digitaalse järjepidevuse

tagamine;

2. Riigi küberriskide piisava tajumise ja haldamise võime tagamine;

3. Kriitiliste ja elutähtsate teenuste välisriigis pakutavatest teenustest sõltuvuse

haldamine;

4. Seire-, analüüsi- ja raporteerimissüsteemi juurutamine;

5. IKT taristu ja teenuste turvalisuse tagamine;

6. Uute lahenduste ja tärkavate tehnoloogiate turvariskide juhtimine;

7. Eesti kriitilise infrastruktuuri kaitse rahvusvahelise mõõtme tugevdamine.

26

IV ENERGEETIKA

____________________________________________________

Valdkonna eesmärk: Vähima keskkonnakoormusega ja põhjendatud hinnaga pidev

energiavarustus

Valdkonna lühiülevaade

Tegevusvaldkond hõlmab siseriikliku ja Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamist ning selle

rakendamise ja järelevalve korraldamist. Energiapoliitika on muutumas järjest laiemaks

mõisteks ja omab üha tugevamaid seoseid looduskeskkonna-, sotsiaal- ja

majanduspoliitikatega. Kesksena pööratakse siiski tähelepanu tarbijate pidevale varustamisele

elektri ja soojusega ning kütustega, efektiivsusele nii energia tootmisel, tarbijateni

toimetamisel kui tarbijate juures, energiaressursside mitmekesistamisele ja võimalikult

väikesele sõltuvusele imporditavatest energiaressurssidest.

Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja

põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Peamised

tegevussuunad on järgmised:

1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist,

toetades muuhulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Kehtiv

„Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ püstitab strateegilise sihina

ülesande, et aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%.

Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid erinevate riikide

vahel, töökindlaid võrke, ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste

reserve.

2. Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust

energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse taastuvate

energiaallikate ning koostootmise osakaalu energiabilansis optimaalse tasemeni,

millega ei kahjustata keskkonda. Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise arendamisel

suurendatakse avalikkuse teadlikkust võimalikest lahendustest ja innovaatilistest

tehnoloogiatest ning aidatakse kaasa uute lahenduste rakendamisele. Töötatakse välja

rahastamismudelid, mis tagaks energiatehnoloogiate arendamisele suunatud

programmi jätkumise ja kohaliku energiamajanduse vajadusi arvestava Eesti

energeetika-alase teadus- ja arendustegevuse kestliku rahastamise.

3. Põhjendatud hinnaga energiavarustuse eesmärgil arendatakse ja rakendatakse

regulatsiooni, mis väldiks turumoonutusi ning turupositsiooni kuritarvitamist

energiaettevõtjate poolt. Samas peab energiakandjate hind suunama tegema mõistlikke

energiasäästu investeeringuid.

Energeetika valdkonna peamisteks suunavateks alusdokumentideks on:

1. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020

2. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018

3. Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013

4. Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

5. Eesti energiatehnoloogia programm

6. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008 – 2015

27

2014. aasta jooksul valmistatakse ette uue energiamajanduse arengukava eelnõu. Uus

energiamajanduse arengukava määrab Eesti energiapoliitika võimalikud arengusuunad aastani

2030 koos perspektiiviga kuni aastani 2050. Arengukava koostamise eesmärgiks on valida

optimaalseim energiavarustuse stsenaarium, mis oleks tarbijale mõistliku hinna ja

kättesaadavusega, vähese keskkonnamõjuga, kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia-

ning kliimapoliitika eesmärkidega ning pikaajaliselt kõige konkurentsivõimelisem.

Arengukava koostamise käigus vaadatakse üle ka teised energeetika valdkonna peamised

suunavad alusdokumendid, sh Energiasäästu sihtprogrammi uus versioon tuleb esitada

Euroopa Komisjonile tulenevalt tähtajast uues energiasäästudirektiivis 2012/27/EL hiljemalt

30.04.2014.

Valdkond panustab ministeeriumi strateegilisse eesmärki 5 „Vähima keskkonnakoormusega

ja põhjendatud hinnaga pidev energiavarustus“. Tulemuslikkuse indikaatorid ja vahetud

tulemused on toodud samaaegselt esitatud tegevuskavas 2015.

Meede 5.1 Energiaefektiivsuse kasvu ja energiaga kindlustamise tagamine

Peamised tegevused:

1. Energiasäästu tagamine lõpptarbija juures;

2. Energiasüsteemide talitluse optimeerimine ja efektiivsuse parandamine;

3. Õigusliku keskkonna arendamine ja toetusmehhanismide välja töötamine ning

rakendamine;

4. Tingimuste loomine alternatiivsete kütuste laialdasemaks kasutamiseks

transpordisektoris;

5. Sisemaise elektri tarbimiskoormuse katmiseks vajaliku kohaliku genereeriva

võimsuse olemasolu kindlustamine;

6. Vedelkütusevaru hoidmine ja selle kättesaadavuse tagamine;

7. Energia ja kütuse nõuetekohase edastamise ja kvaliteedi tagamine.

Meede 5.2 Parem hoonete energiatõhusus, ehitiste ohutuse tagamine

Peamised tegevused:

1. Hoonete energiatõhususe tõstmine;

2. Ehitusteenuste ja –toodete kvaliteedi ning ohutuse tõstmine;

3. Eluasemetingimuste parandamine;

4. Elukeskkonna ja säästva renoveerimise toetamine.

Algatused, mida viiakse ellu lisaressursi olemasolul või sisemiste ümbertõstmiste tulemusel:

- väikeelamute rekonstrueerimistoetuse pakkumine, mille tulemusena rekonstrueeritakse

olemasolevaid väikeelamuid energiatõhusamaks või aidatakse kaasa taastuvate

energiaallikate kasutuselevõtule. Toetuste andmist jätkataks alustel, mida rakendati

2012. aastal toiminud väikeelamutele suunatud toetusskeemis.

- avaliku sektori eeskuju energiatõhususe saavutamisel. Koostöös

Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga viiakse ellu tegevusi

energiasäästu saavutamiseks, millega tagatakse avaliku sektori teed näitav roll

energiatõhususe meetmete rakendamisel.

28

Tugevused ja saavutused

Maailma energeetikas on alanud sajandil toimunud mitmeid arenguid, mis on oluliselt

mõjutanud ka Eesti energiasektori arengut. Kütusehindade volatiilsus maailma turgudel,

energiaturgude järk-järguline liberaliseerimine, 2013. aasta algusest käivitunud uutel alustel

põhinev Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem, jätkuvad kahtlused tuumaenergeetika

ohutuse osas, võimalikud poliitilised mõjud energiatarnetele, energiajulgeoleku temaatika,

raskused Euroopa Liidus energiasäästu poliitika vajaliku tulemuslikkuse saavutamisel ja

taastuvenergeetika kiire areng on muutmas märkimisväärselt ka Eesti energiaturgu.

Euroopa Liidus on aastaks 2020 seatud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid

20% võrra võrreldes aastaga 1990. Samuti seati eesmärgiks suurendada aastaks 2020

taastuvate energiaallikate osakaalu energiatarbimises 20%-ni ning biokütuste osakaalu

transpordikütustes 10%-ni. Energiasäästu valdkonnas on Euroopa Liidus võetud sihiks muuta

energiatarbimine viiendiku võrra tõhusamaks.

Eestis on peamisteks energiaressurssideks põlevkivi, puit ja tuuleenergia. Elektri tootmine

põhineb valdavalt põlevkivil, kuid taastuvaid energiaallikaid kasutavatel elektrijaamadel on

Eesti elektroenergeetikas kasvav tähtsus. Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri

kogutarbimises oli 2012 aastal 15,2% (võrdluseks: 2007. aastal oli sama number 1,5%).

Arvestades EL kliimapoliitika jätkumist ja Eesti enda kohustusi taastuvenergia osakaalu

tagamisel energiatarbimises, saab tulevikus taastuvenergia potentsiaali muuta

ekspordiartikliks. Elektri (nii taastuva kui ka põlevkivist toodetud elekter), põlevkiviõli ja

puitkütuste (graanulid, hake) eksport aitab tasakaalustada väliskaubandusbilanssi. Kodumaise

energia osatähtsus on Eestis jätkuvalt kõrge - aastal 2012 oli Eesti energiasõltuvusmäär1

16,2% (võrdluseks: 2007. aastal oli Eesti energiasõltuvusmäär 26,9%). Kuigi valdavalt on see

tingitud suuremast põlevkivi kasutamisest elektri ja põlevkiviõli tootmiseks, on osalt

energiasõltuvusmäär kahanenud ka tänu laialdasemale taastuvate energiaallikate

kasutuselevõtule soojuse ja elektri koostootmises ning katlamajades.

Eesti on praeguseks vähendanud kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes

ligikaudu 50% võrra. Taastuvenergeetika jõulist arengut peegeldab ka taastuvate

energiaallikate osakaal energia lõpptarbimises: aastal 2012 moodustas see veidi enam kui 25%

energia lõpptarbimisest Eestis (2020. eesmärk Eestile taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ

järgi on 25%). Võttes arvesse taastuvate allikate osakaalu kasvu peamiselt elektritootmisel

tänu toetustele, motiveerib see olemasolevate toetusskeemide korrigeerimist. Vedelate

biokütuste kasutus Eestis praegu veel praktiliselt nullilähedane (nt 2012. aastal saab

transpordis kasutatud taastuvenergiaks lugeda ainult elektritranspordis kasutatud

taastuvenergiat, mis moodustab ligikaudu 0,2 % kogu transpordis tarbitud energiast).

Energiasäästu rahastamine riigi poolt kasvas seoses CO2 kvoodi müügi tuludest rahastatud

programmide elluviimisega oluliselt. Need programmid panustasid elamute ja avalike hoonete

energiasäästu, tänavavalgustuse ja ühistranspordi kaasajastamisse, kaugküttesüsteemide

rekonstrueerimisse ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade rajamisse.

Seadusandluse poolelt töötati 2013. aastal välja seaduste eelnõud elektrituruseaduse, maagaasi

seaduse, kaugkütte seaduse, vedelkütuse seaduse ja vedelkütusevaru seaduse muutmiseks.

2014. aasta olulisteks ülesanneteks on uue seaduse väljatöötamine, mis võtaks üle

1 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse

imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. Andmete allikas: Statistikaamet

29

energiasäästu direktiivi 2012/27/EL nõuded. Olulisemad ülesanded, mille lahendamisega

tuleb Eestis direktiivi 2012/27/EL nõuetest tulenevalt tegeleda, on kohustuste seadmine

energiaettevõtetele tarbijapoolse energiasäästu saavutamiseks, avaliku sektori eeskuju andva

rolli saavutamine ja energiasäästupoliitika tulemuslikkuse seire arendamine.

Põlevkivisektoris on kahel suurimal põlevkiviõli tootjal plaanis tootmist laiendada ning rajada

võimalusel rafineerimistehased, mille valmimise järel on Eesti võimeline katma suure osa

transpordisektori vajadustest kodumaisest põlevkivist toodetud kütusega. See vähendaks Eesti

sõltuvust importkütustest ning parandaks oluliselt Eesti väliskaubandusbilanssi.

1. jaanuaril 2013 avati täielikult Eesti elektriturg. Elektrituru avamise edukusest kõneleb

üldteenuse osakaal summaarsest elektritarbimisest, mis moodustas jaanuaris 2014 ligikaudu

kaheksa protsenti. Vähenenud on turu kontsentreeritus, jaanuaris 2014 moodustas suurima

elektrimüüja osakaal elektrisüsteemi tarbimisest kokku 60%. 2013. aastal oli sama näitaja

keskmine 71,9%. Töösse läinud EstLink 2 peaks veelgi suurendama eeldusi konkurentsiks

läbi Põhjamaade elektrimüüjate paremate võimaluste Eesti turule sisenemiseks2. Elektritarbija

vaatenurgast toimib konkurents Eesti elektriturul hästi. Uute elektrijaamade ehitustegevus

kulgeb plaanipäraselt.

Maagaasi turu arendamisel on aktuaalseim projekt veeldatud maagaasi terminaali rajamine,

mille polnud välja kujunenud ühist seisukohta selle asukoha osas. Otsus terminali asukoha

osas tuleb saavutada 2014. aastal, et saada projektile toetust EL eelarvest. Tarnehäireid

gaasivõrgus ei esinenud. Maagaasi jaeturul on domineerivaks müüjaks AS Eesti Gaas.

Kaugkütte valdkonnas jätkus kaugkütteseaduse muutmise protsess, mille eesmärgiks on anda

tõuge soojamajanduse investeeringute suurendamiseks. Uue seadusega antakse alus kapitali

tootluse diferentseerimise sõltuvalt kaugkütteteenuse efektiivsusest. Kavas on muuta

soojusenergia hinna regulatsioonipõhimõtteid selliselt, et juba efektiivselt majandavad

soojusettevõtjad vabaneksid regulatsioonist. Kaugküttepiirkondadele, mille müügimaht on

enam kui 50 GWh aastas, kehtestatakse detailse soojusmajanduse arengukava koostamise

nõue, millega saadakse hea ülevaade kaugküttepiirkondade olukorrast ning vajalikkusest.

Väljakutsed

Energiamahukus

Eesti SKP energiamahukus ja primaarenergia kasutamise efektiivsus näitavad suurt

potentsiaali tõhusamaks energiakasutuseks. Jätkata tuleks seetõttu riikliku tähelepanu

pööramist energiatarbimise kasvu ohjamisele, energia tootmise ja jaotamise efektiivsuse

tõusule ning lõpptarbijapoolsele energiasäästule nii kodumajapidamistes, transpordis,

teenindussektoris kui ka tööstuses. Samad eesmärgid on seatud ka konkurentsivõime kavas

„Eesti 2020“ keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika peatüki all. Edukalt on rakendatud

programmid kortermajade ja avalike hoonete rekonstrueerimiseks ning ühistranspordi

kaasajastamiseks, samas napib riigil teadmisi energiasäästualase olukorra kohta tööstustes,

transpordis ja teenuste sektoris. Riigi senised tegevused energiasäästu saavutamiseks

tööstuses, transpordis ja teenuste sektoris on viimastel aastatel piirdunud keskkonnatasude ja

aktsiiside rakendamisega ning elektrituru korralduse muutmisega.

2 AS Elering 18.02.2014 pressiteade „Elektrituru kontsentreeritus on vähenenud“

30

Varustuskindlus

Tuleviku süsteemi vajadusi, keskkonnahoidu ja varustuskindlust arvestades peab muutma

Eesti elektri tootmisvõimsuste struktuuri ratsionaalsemaks, sh tegema investeeringuid uute

tootmisvõimsuste arendamiseks, tootmise hajutamiseks ja kasutatavate ressursside

mitmekesistamiseks. Selleks tuleb tuua turule ka rohkem taastuvaid ja kodumaiseid

energiaallikaid ning võtta kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid. Energia säästmine ja tõhusam

kasutamine on olulised vahendid energiajulgeoleku saavutamisel odavaima võimaliku

hinnaga.

Kodumaise energiatootmise potentsiaal on täna Euroopa Liidus alakasutatud. Liikmesriikide

enda ressursid võiksid oluliselt vähendada ühenduse sõltuvust energiaimpordist. Ressursside

kasutamine peab arvestama terviklikku kliima- ja keskkonnapoliitikat, kuid Euroopa Liidu

kliimapoliitika ei tohi Euroopa Liidu energiatootjaid seada kehvemasse olukorda võrreldes

Euroopa Liidu väliste tootjatega. Toetame paljulubavate mittekonventsionaalsete

energiaallikate, eelkõige põlevkiviõlist toodetavate mootorikütuste tootmise arendamist läbi

keskkonnasõbralikuma ja efektiivsema tehnoloogia arengu ning kildagaasi tootmise

arendamist, mille keskkonnamõju on põhjalikult analüüsitud ja minimeeritud. Eesti peab

oluliseks tagada nende energiaallikate mittediskrimineerivat/õiglast kohtlemist Euroopa Liidu

energia siseturul võttes arvesse lisaks kliimakomponendile ka majanduslikku, sotsiaalset ja

energiajulgeoleku mõju.

Põlevkivi

Eesti põlevkivienergeetika suurim kasutamata võimalus on põlevkiviõlist mootorikütuste

tootmine. See aitaks vähendada süsihappegaasi heitkoguseid ja samal ajal annaks oluliselt

suurema lisandväärtuse sama põlevkiviressursi kasutamise juures.

Elektriturg

Lahenduseta on mitmed elektri hinda ja elektrituru tulevikku mõjutavad küsimused, näiteks

taastuvenergia toetuste reform, elektrikaubanduse korraldus ja tootmisvõimsuste piisavus Balti

regioonis, pikemaajalisem kava elektrivõrkude hea seisukorra kindlustamiseks optimaalsete

võrgutasudega.

Maagaasiturg

Kuigi maagaasi varustuskindlusega seotud probleeme Eestil ei ole, on endiselt aktuaalne

Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö regionaalse gaasituru loomiseks. Selle

eelduseks on alternatiivse gaasiallika (või mitme) lisandumine, üksteisega seotud

taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsioonide ühtlustamine. Regionaalse veeldatud

maagaasi terminali küsimus on jätkuvalt arutelul Eesti, Soome ja Euroopa Komisjoni vahel.

Konkreetse projekti valikul on määravaks terminali operaatori sõltumatus tänasest turgu

valitsevast gaasitarnijast ning projekti ärimudel, mille puhul eelistame minimaalset avaliku

sektori (sh tariifi kaudu) rahastust. Regionaalse gaasituru käivitamine on oluline näitamaks

Balti Regiooni Energiaturgude Ühendamise Plaani alusel moodustatud koostöövõrgustiku

toimimise näitamiseks. Kui taristuprojektide arendamine toimub eelkõige üle-euroopalise

võrgustiku (TEN-E) reeglite ja tähtaegade järgi, siis samavõrd on tähtis regulatsioonide

ühtlustamine – milline on turukorraldus, millised kulud kantakse tariifi, milline on osapoolte

vastutus jne. Kandev roll tariifide kehtestamisel on riikide tururegulaatoritel.

31

Taastuvad energiaallikad

Paralleelselt uute tootmisvõimsuste käikuandmisega suurenergeetikas, on vaja pöörata

tähelepanu väikeenergeetikale ja kohalikele vajadustele. Kindlasti peab suurenema

taastuvate energiaallikate osakaal Eesti energiabilansis tervikuna. Tulenevalt direktiivist

2009/28/EÜ peab Eesti aastaks 2020 saavutama taastuvate energiaallikate osakaalu

lõpptarbimisest 25% ulatuses ning taastuvate transpordikütuste osakaalu 10%. Sama eesmärk

sisaldub ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ning konkurentsivõime kavas „Eesti

2020“. Kõige problemaatilisemaks lõiguks nende eesmärkide täitmisel on taastuvate

energiaallikate osakaal transpordis, st tõenäoliselt on vajalikud mitmekesised meetmed

kütuste kasutamise mõjutamiseks transpordis – biokütuse turule laskmise kohustuse

kehtestamine, aktsiisipoliitika, transpordivahendite kütusekasutust vähendavate meetmete

rakendamine, transpordiliikide kasutatavuse struktuuri mõjutamine. Biokütuste kasutamise

eesmärkide saavutamiseks võib Eesti oma energiaallikatest rakendada biogaasi.

Eestis 2007. aastal jõustunud taastuvate energiaallikate elektritootmiseks kasutamise

toetusskeem on osutunud oodatust edukamaks. Prognoositust suurem taastuvatest allikatest

toodetud elektri osakaal on avaldanud koos elektri ja soojuse koostootmise toetusega

märkimisväärset mõju tarbijatariifile, mis viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud.

Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule menetlemiseks elektrituruseaduse muudatused

toetusskeemide läbivaatamiseks, sest kehtiv toetuste skeem võimaldab mõnel tootjal teenida

toetuste arvel ebaproportsionaalselt suurt tootlust võrreldes teiste energeetikasektori

investeeringutega ning pikaajalises perspektiivis ei ole skeem jätkusuutlik, kuna tekib

olukord, kus enamik elektritootjatest tegutseb toetustele tuginedes ning õiglase turuhinna

kujunemine ei ole võimalik.

Kaugküttemajandus

Kaugküttemajandusel on oluline osa Eesti taastuvenergia eesmärgi saavutamisel, kuid sektori

töökindluse ja efektiivsuse tõstmiseks on vajalik investeerida kordi rohkem, kui seda

suudavad teha hetkel energiaettevõtted. Praegune kaugküttemajanduses loomuliku monopoli

toimimisele suunatud regulatsioon ei suuna piisavalt ettevõtete investeeringuid energiaallikate

muutmiseks, töökindluse parandamiseks ja süsteemi efektiivsuse tõstmiseks, vaid on suunatud

olemasolevate seadmete ja energiaressursside kulude katmisele. Ettevõtetel ei ole huvi

kasutusele võtta odavamaid lahendusi, mis alandaks soojuse hinda, kuna soovitakse kaitsta

juba tehtud investeeringuid ning puudub majanduslik huvi uuteks investeeringuteks. Kuid

efektiivselt toimivate kaugküttevõrkude töökindlusesse investeerimine ja arendamine

võimaldab rakendada soojuse ja elektri koostootmist, vähendada soojusvarustuse

keskkonnamõjusid (heitmed, energiakaod) ja kokkuvõttes tagab tarbijale kvaliteetsema

teenuse ja madalama hinna. Soojusettevõtja on efektiivne, kui tema soojuse tootmine,

edastamine ja müük on korraldatud tõhusalt, st et tootmine on lahendatud võimalikult

soodsate kütustega, investeeringud on suunatud tõhususe suurendamisele, võrk toimib

tarbijaskonda arvestades optimaalselt ning ettevõtja majandamine on mõistlik. Sellega seoses

on kavas kaugkütteseadusesse viia sisse muudatused, mille sihiks on regulatsiooni

pehmendamine ettevõtjatele, kes tegutsevad efektiivselt ning suunata Konkurentsiameti

tegevus mitteefektiivsete soojusettevõtjate survestamisele.

Rahvusvaheline energeetika ja koostöö

Tagamaks rahvusvahelise energeetikaalase raamistiku vastavust meie vajadustele, peab Eesti

jätkama aktiivselt Euroopa Liidu energeetikaalase õiguse loomise protsessis osalemist ning

rahvusvahelist koostööd. EL-i kliima- ja energiapoliitika peaeesmärk on edukalt põimida

omavahel kliimamuutuste vastased tegevused majanduse konkurentsivõime tõstmise ja

32

energiajulgeoleku tagamisega. Euroopa Liidus jätkub nii energiapoliitika kui ka muude

valdkondade tugev sidumine kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisega. Ühest küljest aitab

see täita olulist eesmärki – muuta energiatootmine ning ühtlasi EL-i majandus

ressursisäästlikumaks, vähendades energiatarbimist ning suurendades energiaefektiivsust ja

taastuvenergia osakaalu. Teisalt esitab see aga väljakutse ühe EL-i energiapoliitika põhialuse –

energiajulgeoleku – kontekstis. Seetõttu on oluline tagada, et EL erinevad poliitikad looksid

eeldused tugeva tootmisbaasi säilimiseks liidu sees kui ka tingimused EL-i keskkonna- ja

ohutusnõuetele vastava energia impordiks. Toimiv ja keskkonnasäästlik energia siseturg

eeldab investeeringuid infrastruktuuri ning siseturu seadusandluse kiiret jõustamist kõigi

siseturul tegutseda soovijate osas. Energeetika välissuhete eesmärgiks on jätkuvalt

Energiaharta põhimõte rakendamine ja varustuskindlus, kuid ka EL-i naabrusse rajatavate

aatomielektrijaamade turvalisuse küsimus vajab jõulist sekkumist.

Energeetika sektor on riigi toimimise seisukohast kriitiline valdkond. On vaja pöörata

suuremat tähelepanu valmisolekule energiamajanduse toimimise ja vajadusel kiire

reageerimise tagamiseks kriisiolukordades. Eesti on saamas Rahvusvahelise Energiaagentuuri

(IEA) liikmeks. IEA liikmelisus suurendab Eesti võimalust kaasa rääkida rahvusvahelistes

energeetikaplaneerimise protsessides ja olla veelgi enam integreeritud arenenud riikide

koostöövõrgustikega.

Ehitus ja elamumajandus ülevaade

Valdkonna lühiülevaade

Tegevusvaldkond hõlmab eluasemevaldkonna energiatõhususe saavutamiseks vajalike

toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist, siseriikliku ehitusturu toimimise tagamist,

ehitisele esitatavate nõuete väljatöötamist ja uue loodava ning olemasoleva ehituskeskkonna

energiatarbimise tõhustamist. Ehitus- ja eluasemevaldkonna eesmärk on tagada kogu ehitatud

keskkonna ohutus ja kvaliteet, hoonete energiatõhus toimimine ning eluasemetingimuste

parandamine ja elukeskkonna tasakaalustatud säästev areng.

Tugevused ja saavutused

2013. aastal toimus Eesti ehitussektoris mõningane mahtude langus võrreldes 2012. aastaga,

ennekõike avalikus sektoris, mil teostati ligi viiesaja hoone rekonstrueerimisest AAU-de

müügi raha eest Riigi Kinnisvara AS eestvedamisel. Oma osa ehitustegevusse andsid ka

korterelamute rekonstrueerimisprojektid, mis toimusid riikliku toetuse abil AAU-de müügi ja

CO2 heitkoguse kauplemissüsteemi kaudu laekunud vahenditest. Majandussurutise järgne

ehitustegevuse taaselavdumine oli suhteliselt kasin, erasektori nõudlus nii elamispindade kui

ka äri- ja tootmissektori pindade osas jäi tagasihoidlikuks ja hüppelist aktiviseerumist ei ole

oodata ka 2014. aastal.

Teenuste vaba liikumise direktiivi rakendumisega on Eesti ehitusturg avanenud teistele

Euroopa majanduspiirkonna ehitus- ja projekteerimisettevõtjatele. Väga suur osa Eesti

ehitajatest on igapäevaselt hõivatud tööga välisturgudel, ennekõike Soomes.

33

„Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013“ rakendamine ja eesmärkide saavutamine

koostöös rakendusüksusega SA KredEx on toimunud vastavalt riigieelarvelistele ning

struktuurifondide eraldistele.

Perioodil 2008-2013 on kodutoetuse raames rahuldatud 1 807 paljulapselise pere taotlust

eluasemetingimuste parandamiseks kogusummas 13,2 mln eurot. Toetus on nimetatud aastatel

eraldatud 1 582 perele, 225 peret on teistkordselt toetuse saajad.

Struktuurivahenditest toetati 2013. aastal 509 energiaauditi ja ehitusprojekti teostamist

korterelamutele ehitiste energiakulukuse ja tehnoseisundi kaardistamiseks ning

rekonstrueerimistööde teostamiseks. 2009-2013 aastatel väljastati korterelamute

renoveerimislaenu programmi alusel 614 renoveerimislaenu ning 592 korterelamut on

esitanud 2010-2012 aastatel taotluse CO2 müügi eraldisest korterelamu rekonstrueerimise

toetuseks energiatõhususe saavutamisel. SA KredEx on läbi viinud mitmeid üle-eestilisi

energiasäästlikkuse tõstmise alaseid koolitusi ning meediakampaaniaid ning koos

ministeeriumiga osalenud aktiivselt üleriikliku energiasäästunädala korraldamisel.

Miljööväärtuslike eluasemepiirkondade elanike teadlikkuse tõstmiseks ja elamute säästva

renoveerimise propageerimiseks on kasutusel veebileht www.miljooala.ee.

Eluasemevaldkonna arengukavas planeeritud tegevuste elluviimine sõltus olulisel määral

riigieelarvelistest eraldistest, mistõttu vastavate ressursside puudumisel ei olnud võimalik

kõiki arengukavasse planeeritud strateegilisi tegevusi ja meetmeid ellu viia. 2013. aastal tehti

ettevalmistusi uue valdkondliku arengukava koostamiseks, mis energiamajanduse arengukava

koosseisus esitatakse Vabariigi Valitsusele novembris 2014. aastal ning keskendub hoonete

energiatõhususele.

2013. aastal jõustusid mitmed hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevad uued

parandatud regulatsioonid ehitiste energiatõhususe piirmäärade ja selle tõendamise viiside

kohta. Energiatõhususe valdkonda on toetatud erinevate uuringute tellimisega ja oskusteabe

andmisega valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, samuti ka energiatõhususe alase info

levitamisega potentsiaalsete tellijate, arendajate ja elanikkonna seas.

Elamuvaldkonna ja ehitusvaldkonna arengu suunamiseks ja edendamiseks on Eestis olemas

tugev erialaliitude ja katusorganisatsioonide liikumine, millega on tagatud valdkonnas

tegutsevate praktikute ja akadeemikute kaasatus ning seega kogemuste ja vajaduste

hõlmamine poliitika kujundamisse ja elluviimisesse. Koostöö toimub elamumajanduse

ümaralaua ja ehitusvaldkonna infotunni raames, valdkonna kujundamisel on aktiivselt

kaasatud näiteks Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing,

Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Projektbüroode Liit,

Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate

Liit jt katusorganisatsioonid ning Tartu Regiooni Energiaagentuur.

Väljakutsed ehitus- ja elamumajanduse valdkonnas

Valdkonna väljakutsed panustavad ministeeriumi strateegilisse eesmärki 5 Vähima

keskkonnakoormusega ja põhjendatud hinnaga pidev energiavarustus. Tulemuslikkuse

indikaatorid ja vahetud tulemused on toodud Lisas B, eesmärk 5 all.

Eeloleval perioodil on üheks olulisemaks eesmärgiks ehitusseaduse kodifitseerimisele jätkuv

alamaktide eelnõude ettevalmistamine eesmärgiga töötada välja võimalikult paljusid erinevaid

34

huvigruppe rahuldav ja reaalset tegevuskeskkonda teotav ühtne seadustik, mis teotab

jätkusuutlikku arengut ja demokraatlikke protsesse. Väga oluliseks väljakutseks on kujundada

välja selgelt mõistetav õiguskeskkond, mis ei seaks valdkonnas tegutsevatele isikutele

ülemääraselt koormavaid nõudeid, kuid tagaks võimaluse ehituskvaliteedi ja –ohutuse

kontrollimiseks.

Ehitisregistri muutmiseks kaasaegseks infosüsteemiks käivitati ehitusregistri IT arendus. Peale

arenduse realiseerimist (eeldatavalt 2014) muutub märkimisväärselt lihtsamaks, kiiremaks ja

läbipaistvamaks erinevate ehitusvaldkonna lubade menetlemine ja väljastamine. Samuti

luuakse võimalus lubadega seotud dokumentide ja ehitusprojektide digitaalseks

arhiveerimiseks. IT arenduse realiseerimine toetab valitsusliidu programmis sätestatud

eesmärki vähendada bürokraatiat ehituslubade taotlemisel, mis hõlbustab elamute

rekonstrueerimist. IT arendust toetatakse valdkondliku seadusloome vastavaks muutmisega.

Valdkonna kujundamisel on oluline jätkata investeeringuid elamufondi kestlikkuse

parandamiseks ning elamufondi energiatõhususe saavutamise toetamiseks. Ehitiste

püstitamine ja nende kasutamine moodustab riigi energiatarbimisest väga suure osa, seepärast

on põhjendatud ehitistes rakendatavate energiasäästumeetmete intensiivne rakendamine.

Arvestades elamute osakaalu kõikidest ehitistest ja efekti, mida on andnud senised riiklikud

toetusmeetmed, on oluline ka edaspidi motiveerida korterelamute ja ka väikeelamute elanikke

panustama elamute renoveerimisse ja soojustamisse ning lokaalse taastuvenergia tootmisse ja

kasutamisse. Elamufondi energiatõhususe saavutamisega tekib elanikkonnal

kommunaalkulude rahaline kokkuhoid, ühtlasi panustatakse riiklikult energiakasutuse

vähendamisse ja keskkonnahoidu. Samuti on vajalik energiatõhususe meetmete rakendamine

ka ühiskondlikes ja ärihoonetes nii olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel kui ka uute

ehitiste püstitamisel, et täita EL 2020 eesmärke ja suurendada energiajulgeolekut. Hoonete

energiasäästu tagavad tegevused ja riiklikud meetmed leiavad kajastamist uuendamisel olevas

energiamajanduse arengukavas (ENMAK) 2030+ ja selle alusel välja töötatavates hoonestuse

(sh elamumajanduse) arengukavas aastani 2030+.

Elamumajanduse valdkonna strateegilisel kujundamisel on oluline riiklikult jätkata

panustamist elamistingimuste parandamisele, seda nii riiklike eluaseme laenukäenduste

tagamisel SA KredExi poolt kui ka lasterikaste perede elamistingimuste parandamise

toetamisel eesmärgiga vähendada sotsiaalset tõrjutust ning parandada elanikkonna

elutingimusi. Kodutoetuse meedet rakendatakse alates 2014. aastast „Laste ja perede

arengukava 2012-2020“ alusel.

Järgnevail aastatel jätkatakse EL kliima- ja energiapoliitikast tulenevate suundumuste

täitmisesse panustamisega, sh oskusteabe andmisega valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja

spetsialistidele, et tagada sujuv üleminek liginullenergiahoone nõuetele vastavate ehitiste

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks jätkatakse energiatõhususe alase info levitamisega

potentsiaalsete tellijate, arendajate ja elanikkonna seas.

35

LISA A: MKM VALITSEMISALA ASUTUSED JA SIHTASUTUSED

____________________________________________________

Majandus-

keskkond

Infoühiskond Energeetika Transport

EAS *

Eesti Akrediteerimis-keskus SA *

Konkurentsiamet * * * *

KredEx SA * *

Kredex Krediidikindlustus AS *

Eesti Arengufond * *

SA Ida Virumaa Tööstusalade

Arendus

*

Lennuamet * *

Maanteeamet *

RIA * *

Eesti Interneti Sihtasutus *

RIKS *

Tarbijakaitseamet *

Tehnilise Järelevalve Amet * * *

Veeteede Amet *

Eesti Akrediteerimiskeskus SA

Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus põhieesmärgiks on osalemine Eesti majanduse

arenguks vajaliku infrastruktuuri loomises ja arendamises akrediteerimise valdkonnas

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Aitab ellu viia innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikat läbi erinevate toetusskeemide, nõustamise

ja koolituste. Perioodil 2014-2020 asetab sihtasutus senisest olulisemat suuremat rõhku

36

pikaajaliste partnerlussuhete väljaarendamisele ettevõtjatega ning toetamisele läbi tervikliku

arenguplaani.

Sihtasutus KredEx

KredExi eesmärgiks on parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete

rahastamisvõimalusi, maandada ekspordiga seotud krediidiriske, võimaldada inimestel rajada

või renoveerida oma kodu ja arendada energiasäästlikku mõtteviisi. KredEx toetab ettevõtete

arengut erinevate finantsinstrumentide pakkumise kaudu. KredExi portfelli kuuluvad nii

laenud, krediidikindlustus kui ka riigi garantiiga tagatised. Uue suunana hakkab SA KredEx

haldama riskikapitali fondifondi.

Kredex Krediidikindlustus AS

Riigile kuuluv kindlustusselts, mis aitab Eesti ettevõtetel maandada nii ekspordi kui ka

kodumaise müügiga seonduvaid krediidiriske. Sihtasutuse portfelli kuuluvad erinevad

krediidikindlustustooted nagu tarnija- ja ostjakrediidi kindlustus.

Eesti Arengufond

Viib ellu pikaajaliseks poliitikakujundamiseks vajalikku arenguseiret ja teostab riskikapitali

otseinvesteeringuid kuni riikliku riskikapital fondifondi käivitumiseni. Jälgib ja analüüsib

rahvusvahelisi majandusindekseid ning teeb nende põhjal poliitikaettepanekuid.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

Sihtasutuse põhieesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine viies Ida-Virumaa

tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli).

Konkurentsiamet

Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning menetleb

süütegusid konkurentsijärelevalve valdkonnas, kütuse- ja energia valdkondades, elektroonilise

side ja postside valdkondades ja raudteevaldkonnas raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime

jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemisel. Varasemalt eraldiseisvate tururegulaatorite

(Sideameti, Energiaturu Inspektsiooni ja MKMi) pädevusse kuulunud järelevalvefunktsioonid

viidi Konkurentsiameti pädevusse 2008. aasta 1. jaanuaril toimunud järelevalveasutuste

ühinemise kaudu.

Lennuamet

Lennuamet teostab tsiviillennunduse riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi

seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Maanteeamet

Maanteeameti ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ning seadusega ettenähtud alustel

ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine 6 valdkonnas, lisaks liiklusohutuse suurendamisele ja

liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamisele kaasaaitamine ning liiklusregistri

pidamine.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Riigi Infosüsteemi Amet koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab

infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. RIA

37

konsulteerib avalike teenuste osutajaid, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ja

teostab nende üle järelevalvet. Lisaks on RIA Euroopa Liidu struktuuritoetuste

rakendusüksus.

Eesti Interneti Sihtasutus

Eesti Interneti põhitegevus on Eesti maatunnusega tippdomeeni haldamine ja turvalisuse

tagamine ning Internetikogukonna, sealhulgas riigi esindamine rahvusvahelises

Internetikogukonnas sh ICANN-s.

Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseameti esmaülesandeks on tarbija seaduslike õiguste kaitsmine ning tarbijate

huvide esindamine.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA)

TJA tegevuse eesmärgiks on oma pädevusvaldkondades arendus-, teavitus- ning

järelevalvetegevuse kaudu ohutuse, usaldusväärsuse ja ressursisäästlikkuse arendamine ning

ettevõtjaile võrdsete konkurentsitingimuste tagamine; kvaliteedi, terviklikkuse ja

professionaalsuse abi tagamisel raudteetransport valdkonnas ning tehniliselt piiratud

ressursside (raadiosagedused ja telefoninumbrid) kasutuse korraldamine.

Varasemalt eraldiseisvate järelevalveasutuste (Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Sideameti,

ja Raudteeinspektsiooni) pädevusse kuulunud järelevalvefunktsioonid viidi Konkurentsiameti

pädevusse 2008. aasta 1. jaanuaril toimunud järelevalveasutuste ühinemise kaudu.

Veeteede Amet (VTA)

VTA tegevuse eesmärgiks on riikliku järelevalve teostamine ja ohutu ja turvalise laevaliikluse

tagamine Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS)

RIKS ülesandeks on riigieelarveliselt finantseeritavate IK-teenuste kasutajate kindlustamine

ühtsete infokommunikatsiooniteenustega ja IK-teenuste kasutajate sõnumite saladuse

tagamine; välislepingutega riigi poolt võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse tagamisel

ning sidevõimaluse kindlustamine laeva ja kalda vahel; infotehnoloogial põhinevate riiklike

sihtprogrammide väljatöötamine ja arendamine ning vajadusel vastavate toetuste ja

stipendiumide andmine.

Tallinna Teaduspargi Arendamise Sihtasutus

Sihtasutuse põhieesmärk on innovatsiooni ja teadmiste ning tehnoloogia siiret soodustava

ettevõtluskeskkonna arendamine Tallinna Tehnikaülikooli vahetus läheduses, Tallinnas,

Mustamäel.