Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010 Leht 5 / 28 Haldusreform Hetkel arutusel oleva haldusreformi järgi käsitletavad variandid:

Väljaandja: Paistu VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2004, 251, 2173

Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010

Paistu valla arengukava aastateks 2004–2010Paistu Vallavolikogu 21. oktoobri 2004. a määrus nr 15

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100,642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99,579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Paistu vallapõhimääruse (KO 2003, 23, 607) § 20 lõike 1 punkti 7 ja § 34 lõike 1 alusel Paistu Vallavolikogu määrab:

1.Kinnitada Paistu valla arengukava aastateks 2004–2010 vastavalt lisale.

2.Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 23. märtsi 2000. a määrus nr 13 «Paistu valla arengukava aastateks2000–2005» ja Paistu Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 27 «Paistu valla arengukava täiendamine».

3.Määrus jõustub pärast avalikustamist kolmandal päeval.

4.Määrus avaldatakse üldiseks teadmiseks:4.1. elektroonilises Riigi Teatajas;4.2. valla raamatukogudes;4.3. valla veebilehel.

Volikogu esimees Siim SILLAMAA

SISSEJUHATUS

Paistu valla arengukava ettevalmistamisel lähtusid vallavalitsus ja vallavolikogu maaelu- ja arengukomisjoniajavahemikuks aastateks 2000–2005 välja töötatud arengukavast, selle elluviimise mahust ning elanikkonnaettepanekutest.Elanikkonnale teatatud arengukava algatamisest perioodiks 2005–2010 valla lehe kaudu juunis 2004, augustisavalikustatud arengukava tööversiooni täiendamisteks ja parandusteks raamatukogudes, valla interneti kodulehelja vallavalitsuses; septembris 2004 kohtumised elanikkonnaga Holstres ja Paistus. Volikogus on arengukavaläbinud kolm lugemist. Arengukava on vastu võetud 21. oktoobril 2004. a.Arengukava koostamise tingis vajadus määratleda need ühised eesmärgid, mille poole valla elanikkondsooviks liikuda.

Arengukava loob aluse tegevuste koordineerimiseks ja piiratud ressursside paremaks ärakasutamiseks.

Arengukava on dokument, mis sätestab Paistu vallas kokkulepped investeeringuteks ja planeeritavakstegeluseks.

Avalikustatud arengukava annab vallaga seotud organisatsioonidele, ettevõtetele ja teistele asjasthuvitatutele informatsiooni ettevõetavatest tegevustest ning võimaldab seega koordineerida oma tööd.

Valdkondade valikul on lähtutud teemadest, mis on olulised valla kui terviku toimimise ja arenguseisukohalt.

Arengukava koostamisel lähtuti järgnevast:

1) hetkeolukorra iseloomustusest

2) visioonist ja arengueesmärkidest

3) investeeringute vajadustest

Arengukava on suunatud alljärgnevate pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele:

• Elanike arvu suurendamine, selleks heade elutingimuste loomine

Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010 Leht 1 / 28

• Kohaliku elu atraktiivsuse ja aktiivsuse suurenemine• Atraktiivse looduskeskkonna säilitamine, loodusturismi arendamine• Ettevõtluskeskkonna arendamine ja ettevõtluse alustamise toetamine ettevõtluskeskkonna infotehnoloogilisteja informatiivsete tugisüsteemide loomise ning infrastruktuuri parandamise kaudu• Kohaliku demokraatia arendamine külade arendamise ja elanike enesealgatuse tugevndamise kaudu• Euroopa Liidu riiklikes finantseerimisprogrammides osalemine

PAISTU VALLA VÕIMALUSTE SWOT-ANALÜÜS+• suured metsaalad• põllumajandusliku maa olemasolu• teedevõrk• suhteliselt korralik side, internetiühendus suuremateskeskustes• suhteliselt korralik elektrivarustus• linnalähedus• vaatamisväärsuste olemasolu• puhas ja kaunis loodus• haridusasutuste olemasolu, lähedus elanikele• potentsiaalsete teenindajate olemasolu• ettevõtjate olemasolu, peretoitjad ettevõtted

–• hajus asustus• transpordi ebaühtlane jaotus ajas ja ruumis• töötleva tööstuse puudumine• kolhoosimentaliteet• ettevõtlike inimeste vähesus• nõrk ühtekuuluvustunne

Ohud• tööjõu äravool• elanikkonna vananemine• ettevõtlike inimeste äravool, loidus, väsimine• maaelu riikliku regulatsiooni ja arendamisepuudumine• kasvav kontrast linna ja maa vahel

Võimalused• välisinvestorite kaasamine• riikliku põllumajandus- ja maaelu poliitikaedendamine• teeninduse ja turismi arendamine• töötleva tööstuse arendamine• vahendusladude rajamine

ASUSTUS JA HALDUSJAOTUS

Hetkeseisund

Paistu valla territoorium on 01.01.1999. a seisuga 129 km2ja elanike arv 1794 inimest; 01.06.2004. a onvalla elanike arv 1701. Seega on elanike arv viie aastaga vähenenud 93 inimese võrra, mille põhjusekson negatiivne iive ning ränne. Samas on viimastel aastatel nõudlus Paistu valla territooriumil asuvatekorterite/elamute järele ning müügis olevad elamispinnad leiavad omaniku.Haldusjaotuse väljakujunemiselon olulist osa etendanud endised tõmbekeskused nii ajalooliselt kui endiste kolhoosikeskustena. Õpilastekoolipiirkonnad on kujunenud ajalooliselt. Osaliselt haaravad need ka naaberomavalitsusi, kattudes osaliseltendise kihelkonna alaga (Raasilla, Kibe, Õisu, Päidre). EELK Paistu Maarja Koguduse ja surnuaia kasutamisepiiriks on endine kihelkondlik kuuluvus.Strateegiliseks eesmärgiks käesoleva arengukava seisukohalt on Paistu valla asustussüsteemi ja tõmbekeskustepaiknemist arvestava haldusjaotuse kehtestamine. Vastavalt sellele saab piirkond areneda terviklikult ja soovitudsuunas. Stabiilse arengu seisukohalt saab areng toimuda vaid koos maakonna ja riikliku arenguga.Praeguste valla esmatasandi keskuste hulgas on märkimisväärne osa endistel majandikeskustel – Holstrel jaPaistul. Paistu valda iseloomustab tüüpilise maapiirkonnana töökohtade vähesus. Elukvaliteet on viimastelaastatel oluliselt paranenud, loodud on võimalused vaba aja sisustatud veetmiseks, paranenud haridusasutustetehniline seisukord, varustatus erialase pedagoogilise kaadriga. Valla kaks tõmbekeskust Paistu ja Holstre ningLoodi, Intsu, Pirmastu küla on soodsa paiknemisega ja väga hea ühendus töö- ja puhkevõimaluste kasutamiseksViljandi linnas.Tiheasustuspiirkonnad asuvad Paistus – 30 ha, Holstres – 34 ha, Kondil – 18 ha. Elanike arv ruutkilomeetril on13,5.Suvilakooperatiividest asuvad valla territooriumil AÜ Sultsioru – 5,8 ha; AÜ Männi – 5,4 ha; AÜ Metsakodu –5,9 ha.

Leht 2 / 28 Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010

Ühistranspordiga valla- ja maakonnakeskusesse ei ole piisavalt kindlustatud Mustapali ja Luiga küla elanikud.Transpordiühenduse paranemine maakonnakeskusesse on viimase nelja aasta jooksul toimunud Paistukülas ning parem ühendus valla keskusega loodud Sultsi ja Loodi küla elanikele.Valla rahvaarv on aastatel 1990–1999 olnud suhteliselt stabiilne, kuid elanikkonna vähenemine on toimunudperioodil 2000–2004. Põhjuseks negatiivne iive ning noorte ränne suurematesse keskustesse seoses erialase tööpuudumisega maapiirkonnas.

Tugevused ja mõjutavad tegurid

Asustussüsteemi seisukohalt võib olemasoleva valla tugevusteks pidada endise kihelkonnakeskusePaistu asula ajalooliselt kestnud elujõulisust, kogukonna ühtekuuluvust, elukoha identiteeti, head mainetning loodussõbralikku ja looduslikult ilusat keskkonda. Asustuse edaspidisel suurendamisel on olulineelamuehituspoliitika olemasolu.

Arendustegevuses investeeringute planeerimisel ja osalemisel projektides on oluliseks investeerimisvõime,mille maht aastas lähiajal on omavahendite arvelt 1,0–1,5 milj krooni.

Seetõttu on otstarbekas iga-aastasel eelarve planeerimisel teha valik ja lülitada eelarvesse arengukavasfikseeritud prioriteetsed objektid arvestades eelarve võimalusi ning suunata reservfondi vahendidosalemiseks projektides, millest vahendeid taotletakse eri fondidest.

Tabel 1

Vanaduspensionärid alates 63-st ja õpilased vanuses 7–17. Andmed seisuga 01.06.2004. a.Kaldkriipsu ees on toodud võrdluseks arvud seisuga 01.02.1999. a, kuid need ei ole võrreldavad, kuna näitajateson võetud õpilaste osas arvesse ka kõrgkoolis õppijad.Küla Vanaduspensionäre ÕpilasiAidu 38/31 22/25Holstre 39/42 65/34Hendrikumõisa 9/9 36/16Viisuküla 10/9 23/16Tömbi 12/14 13/8Sultsi 28/27 34/30Pulleritsu 19/19 14/16Pirmastu 8/7 21/17Paistu 61/57 96/59Mustapali 12/13 3/8Luiga 3/6 11/10Loodi 40/32 23/22Lolu 20/12 11/10Kassi 8/7 4/6Intsu 22/17 46/12

Üle 100 elanikuga külasid on 6. Vanemaealine elanikkond elab hajutatult taludes, vaid 5% elab külakeskustes.

Tabel 2

Elanikkonna struktuur Paistu vallas seisuga 01.01.1999 / 01.06.2004. aVanus Elanikke % kogu elanikkonnast1–7 124/106 6,9/6,38–18 359/294 19,9/17,319-65 1059/1052 58,6/61,865 ja vanemad 263/249 14,6/14,6

Tabel 3

Elanike arv külades seisuga 01.01.1999. a ja 01.06.2004. aAsula nimi 01.01.1999 01.06.2004 Võrdlus 1999/20041. Paistu 374 344 –302. Holstre 249 225 –24


3. Loodi 164 154 –104. Aidu 153 140 –135. Sultsi 139 145 +66. Intsu 133 121 –127. Pirmastu 83 78 –58. Pulleritsu 77 81 +49. Viisuküla 77 69 –810. Hendrikumõisa 77 82 +511. Lolu 67 61 –612. Tömbi 63 60 –313. Luiga 50 50 014. Mustapali 46 58 +1215. Kassi 42 33 –9Kokku 1794 1701 –93

Oluliselt vähenenud on Paistu ja Holstre küla elanike arv, kuid mõlemas külas on elamispinda, mis ei ole müükipandud, kuid millele nõudlus korteriturul on olemas. On märgata mõningast elanike arvu stabiliseerumist ningelama asumist maapiirkonda.

Tabel 4

Valla territooriumil elavate tööealiste jaotus seisuga 01.06.2004. aTööealisi kokku 1035Tööealisi mehi vanuses 16–61 590Tööealisi naisi vanuses 16–56 445Tööeast vanemad mehed 62 ja vanemad 127Tööeast vanemad naised 57 ja vanemad 241Päevakoolis õppijate arv 289Neist õpib väljaspool valda 90

Tabel 5

Sündide arv 1990–2004 / surmad 1998–2004. aAasta Kokku Paistu Holstre1990 32 22 101991 24 15 91992 27 19 81993 20 14 61994 15 9 61995 26 18 81996 15 9 61997 30 16 141998 19/18 14 51999 14/26 9 52000 18/20 9 92001 14/18 8 62002 13/30 10 32003 16/23 8 82004 (7 kuud) 8/12 4 4Kõik kokku 291 184 107

Lahendused, tulevikustsenaariumid

Asustuse arengul on kõige olulisem riikliku elamumajanduspoliitika või ehituspoliitika olemasolu kooskrediidivõimalustega.Tiheasustusega alade ja külade areng sõltub kohapealse majanduse arengust ja linnainimese soovist asuda maaleeramutesse elama, maale elama asumine on viimastel aastatel hoogustunud, kuna korterid on odavamad jaasukoht linnalähedane. Teedevõrk ühenduses linnaga hea (2 põhiteed asfalteeritud).2000–2005 arengukavas on soovitatud munitsipaliseerida tiheasustusega alade läheduses territooriume, missobiksid elamukruntideks, pakkumaks neid müügiks elujõulistele peredele. On koostatud detailplaneeringHolstre kooli maa-alal 7 elamukrundi planeerimiseks, mida võimalik müüa.


Haldusreform

Hetkel arutusel oleva haldusreformi järgi käsitletavad variandid:

• Nelja omavalitsuse Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi, Paistu liitumine ühiseks haldusüksuseks keskusegaViljandi linnas.Tekiks omavalitsus, mille territoorium oleks 652,5 km2ja elanike arv ca 11 000 elanikku.Teenuste kättesaadavus elanikkonnale ei halveneks. Teenuseid pakutakse oma vallas või Viljandi linnas. Kakskeskust Holstre ja Paistu on välja ehitatud ja enamike teenustega varustatud. Haridusteenust põhikooli osaspakutakse kohapeal või Viljandi linnas, gümnaasiumiteenust Viljandi linnas. Ühendus vallakeskuse – Viljandilinnaga on praeguse valla territooriumi küladel parem kui hetkel ühendus Paistuga, kus asub vallakeskus. Valladliituvad kui võrdsed partnerid tervikuna.

Tabel 6

Elanikke valdades 1. jaanuari 2004. a seisugaOmavalitsus Pindala km2 RahvaarvPaistu 129,0 1701Pärsti 210,6 3981Saarepeedi 98,3 1323Viiratsi 215,0 3913Kokku 652,5 10 918

MAJANDUS

Paistu piirkonna konkurentsivõimelise majanduse areng ning selle soodustamine olemasolevate võimalustejuures lähitulevikus saab baseeruda peaasjalikult kohalikul inimesel ning tema aktiivsusel, kohalikul ressursilning selle töötlemisel, majanduse mitmekesistamisel kaugemas perspektiivis. Käsiloleva arengukava piires onarvestatav perspektiiv aastad 2005–2010.

Hetkeseisund

Majanduslik olukord ja muutused on olnud otseselt seotud kogu riigi arenguga. Kõik muutused riigis onmõjutanud kohalikku majandust, enamasti kahjuks negatiivselt, kuna piirkond on olnud põllumajanduslik niinõukogude ajal kui ka Eesti Vabariigi taassünni algaastatel.

Tabel 7

Paistu valla maakasutus seisuga august 2004Maakasutajad Kasutajate arv Üldpindala (ha) Haritav maa Sellest looduslik

rohumaaMetsamaa

Vald kokku 12 859 Põllumajanduslikudettevõtted jametskonnadkokkush registreeritudomandiõigusega

2823

17001466

27360

99

13231302

Talud kokku 693 9115 4164 670 3457sh registreeritudomandiõigusega

685 9064 4129 663 3454

Elanikemajapidamised

385 633 391 103 43

Muud kasutajad 319 59 Kasutusseandmata

738 571 15 128

Jätkuvaltriigiomandis(taotlusteta maa)

353

Tabel 8

Kinnistusse kantud maaüksused aastate lõikes seisuga 25.08.2004


Aasta Arv Haritavmaa

LooduslikrohumaaMetsamaa Õuemaa Muu maa Kokku

1994 8 84 12 43 2 29 1701995 8 50 11 123 2 11 1971996 52 403 71 471 11 58 10141997 75 453 82 521 13 106 11751998 134 559 114 607 27 99 14061999 121 697 124 553 39 141 15542000 143 733 123 482 42 152 15322001 164 461 72 311 39 114 9972002 73 530 56 228 20 73 9072003 33 161 35 101 8 32 3372004 22 98 29 87 8 18 240Kokku 833 4229 729 3527 211 833 9529

Ligikaudu 2332 ha on kinnistamata maad, millest ca 380 hektaril puudub taotleja ning see jääb jätkuvalt riigiomandisse.Paistu valla üldpindala on 12 859 ha ehk 129 km2. Loodi looduspargi piiranguvööndis on 2151,4 ha Paistu vallamaast.Ettevõtluse mõningane areng on toimunud. Vallas on piisavalt kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Vähenenudon ettevõtlus metsa- ja puidutööstuse osas. Tugevnenud on ettevõtlus põllumajandusega seotud harudes.Tegevuse on lõpetanud need põllumajandusettevõtted, mis ei olnud arenemissuutlikud, järele jäänudettevõtlikumad ja jätkusuutlikumad tööandjad. Kuna vald asub linna lähedal, ei ole teenindussfääril arengukspiisavalt turgu.

Mõjutavad tegurid

Ettevõtluse olemasolu perspektiivis sõltub keskkonnast (vaatluse all on need tegurid, mis suudavad mõjutadaettevõtlust ja selle arengut) ja omakorda ettevõtlusest mõjutatud keskkonnast (käsitletakse ettevõtluse sobivustantud keskkonna trendidega ja kui oluliselt suudab ettevõtlus mõjutada olemasolevat keskkonda). Piirkonnamajanduse arengut mõjutab kolm tasandit: rahvusvaheliselt mõjutavad välispoliitika stabiilsus, välisturgudeavatus, potentsiaalsete välisinvestorite olemasolu ja investeeringute allikad; sisemaiselt on oluline Eesti kroonistabiilsus ja kurss. Riiklikul tasandil on olulised tegurid riiklik maksupoliitika, riiklik regionaalpoliitika, riiklikumajanduse arengu põhisuunised, konkurentsi olemasolu ja seisund ning ettevõtluskeskkond (infrastruktuurid,info). Tähtsaim on riiklik süsteem ettevõtluse toetamiseks. Toimib toetussüsteem EAS-i kaudu ning EL fonidekaudu ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning alustava ja toimiva ettevõtluse toetuseks; regionaalselt määravadkonkurentsivõime ära turukogemused, kohaliku omavalitsuse poliitika ettevõtluse ja majanduselu arengus,teenuste kättesaadavus ja infrastruktuurielementide olemasolu, naabervaldade ja omavalitsuse mõju kohapealseettevõtluse arengule.

Lahendused, tulevikustsenaariumid

Tõenäoliselt jääb Paistu valla majandus arenema põhiliselt kohalikele ressurssidele baseerudes. Piirkondatulevad välisinvesteeringud lähtuvad olemasolevatest tingimustest ja ressurssidest ning nende kasutamisevõimalustest. Olemasolevat olukorda arvestades jääb domineerima maakonnakeskuse juhtiv rollmajandusarengus. Arvestada tuleb sellega, et pool maakonna töökohtadest asub maakonnakeskuses või sellekõige lähemas ümbruses.Arvestama peab ökoloogiaga. Kuigi väiketootmist on raskem keskkonnakaitse seisukohalt kontrollida onloodusreostuse oht väiksem ja kohalike ressursside töötlemisel ei tohiks keskkonnaohtlikku sit,uatsiooni tekkida.Ökoloogilist printsiipi tuleb eriti arvestada kontrollimatul metsaraiel ja intensiivsel põllumajandusel.Piirkonna töötlev ettevõtlus peab olema suunatud lõpptoodangu valmistamisele. Nii jääb rohkem vahendeidkohapeale, kasutatakse ressursse maksimaalselt ja on võimalik luua rohkem uusi töökohti.Lõpptoodangu tootmine eeldab elanike hariduse ning oskuste taseme tõusmist. Paranevad sissetulekud aitavadkaasa sotsiaalse keskkonna paranemisele.Seega võib strateegiatena, mis lähtuvad komisjoni töö põhjal ilmnenud kitsaskohtade lahendamisest, esile tõstajärgmised.Täiendava kohaliku potentsiaali ja ressursi kasutuselevõtt, millest olulisim on turismimajanduse seisukohaltarvestatav loodusressurss.Majanduse mitmekesistamine on see, milleni jõuab olemaolevate ja võimalike uute programmide raamesettevõtmiste toetamisega. See viib majanduse mitmekesistamisele vastavalt piirkonnale ja siin väljakujunenudmajandusstruktuurile.Majanduse mitmekesistamise seisukohalt on oluline inimressurss, mille väljaõppe korral on võimalik piirkonnashakata arendama vähemtraditsioonilisi tegevusalasid.

Hea kvalifikatsiooniga tööjõu puudus võib tulevikus saada tõsiseks majandusarengut takistavaks teguriks.Lahendatav on täiskasvanute täienduskoolitusega, aga ka kutseharidusreformiga riiklikul tasandil. Vajalikud onedasised uuringud koostöös ettevõtjatega. Selgitada tuleb, milliseid erialasid läheb kõige enam tarvis ja milliseidon võimalik Viljandimaal koolitada.


Turismi arendamine, mille areng on võimalik piirkondlike ja regioonide vaheliste turismikettide (marsruutide)organiseerimise ja ellukutsumise kaudu. Eeldab eraettevõtjate huvitatust. Siia alla võib paigutada kakomplekssete turismimajandust edendavate projektide koostamise ja ellukutsumise (viidaprojektid, peatuskohad,matkarajad jne). Vald peab püüdlema sinnapoole, et esmaseid teenuseid suudetakse pakkuda valla siseselt.Heatasemelise teeninduse ja kaubanduse arendamisel tuleb vallal prioriteetseks lugeda nii teeninduse kui kakaubanduse arendamist piirkonnakeskustes ja keskasulas. Arvestada tuleb Viljandi linna konkurentsiga sellesvaldkonnas.

Paistu vallal on küllalt suured eeldused puhkemajanduslikuks tegevuseks. Siinsed looduslikud tingimusedloovad head võimatused turismi ja puhkemajanduse arenguks. Kui kasutada kõiki võimalusi ja arvestadaveel rajatavate objektide (valla spordikeskus, motokrossirada, lasketiir) kasutamisvõimalusi, siis võiks meiepiirkonnast välja kasvada Viljandi linnale lähedal asuv puhkeala. See oleks ideaalne paik turgude, sidemete jainnovatsioonide kasutuselevõtuga.

Perspektiiv maapoliitikas

Alustada vallas perspektiivis ettevõtluse alustamise toetamist eesmärgiga toetada inimeste initsiatiivi,väikeettevõtlust (nn pere äraelamiseks) ja töökohtade loomist.Luua meeldiv elukeskkondkõigile, kes armastavad tervislikult aega veeta: ujuda, joosta, metsas käia,jalgrattaga sõita, suusatada, motosporti harrastada, lihtsalt looduses viibida. Sellest kasvaks välja eluviis, misvõimaldaks inimestel tervislikult elada. Tervise edendamine oleks tervist väärtustav mõtteviis ja protsess, mishaaraks kõiki eluvaldkondi, mis püüaks ületada huvide ristumist ja ametkondlikku eraldatust.

Ettevõtete vahelise koostöögapeab jõudma selleni, et lõpptoodangu valmistamisele suunatud tootmisesteostatakse mitmekülgset koostööd allhankijate ja tellijate vahel. Selle tulemusena peaks välja kujunemavõrgustik, mis tõenäoliselt ei pea piirduma ainult Paistu valla piiridega, vaid ka maakonna muude regioonidega.Tuleks soodustada projektide alustamist, mis on suunatud ettevõtete vahelise koostöö suurendamisele.

Eksport ja innovatsioonidon see, milleni tuleb jõuda, kuna siseturu ostujõud on piiratud. On vajalik algatadaprojekte, mis viivad ettevõtete eksporditava toodangu osakaalu suurendamisele ja igakülgse välissuhtlusetekkele. Kompleksne programm peab olema seotud uute tooteliikide rakendumisega.

Vald kui võimu teostav teenindav organsaab ettevõtlust, tööstust, põllumajandust, metsandust otseselt aidatatäienduskoolituse võimaluste vahendamise ning neid valdkondi puudutava info andmisega nii valla siseselt kuika väljapoole valda levitamisega, vald kui infovahendaja maaomaniku ja ettevõtlussooviga kodaniku vahel.

TEHNILISED INFRASTRUKTUURID

Piirkonnaplaneeringus käsitletakse tehniliste infrastruktuuridena riiklikke maanteid, elektrikõrgepingeliine,sidekaablit ning elamumajandust. Tehniline infrastruktuur on vahetult seotud piirkonna elukorralduse kõigivaldkondadega ja on nende funktsioneerimise aluseks.

Strateegiline eesmärk

Piirkonna strateegiline eesmärk on piirkonna infrastruktuuride väljaehitamine selliselt, et nad suudaksid luuaeeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks:– head ühendusteed koos erinevate võimalustega inimeste kiireks liiklemiseks ja kaupade veoks;– elektrijaotusvõrk, mis tagab kõikide tarbijate varustamise küllaldase ning kvaliteetse elektriga;– kaasaegsed sideliinid, mis võimaldavad kiire ja häireteta sidepidamise ning info liikumise kogu piirkonnaterritooriumil ja väljapoole seda. Internetiühenduse jõudmine igasse piirkonda on oluline.

Hetkeseisund

Maanteed

Maanteede tiheduse poolest on piirkonna teedevõrk hea. Puuduseks on kruuskattega teede suur osatähtsus ja niiriigi kui ka valla teelõikude korrashoiu raskused.Hea ühendus Viljandi linnaga on eelduseks igapäevasele pendelmigratsioonile. Vaid hea transpordiühenduseolemasolul saavad vallaelanikud käia tööl Viljandis ja vastupidi, mis parandab tööturu mitmekesistamise kauduolukorda tööturul ja on oluliseks aspektiks valla elanikkonna püsimajäämisel ja edasisel kasvamisel.

Elektrienergia

Maakonna elektriga varustus toimub nelja 110 kV õhuliini kaudu Paide, Tartu, Valga, ja Pärnu suunast.Maakonnasisene jaotusvõrk töötab 15 kV pingel. Kõrgepingeliinidena on kasutusel õhuliinid. Paistuvalda teenindab Viljandi Jaotusvõgu Mustla ja Viljandi piirkond. Probleemiks on elektri kvaliteet, mis ontingitud tarbimiskohtade ümberpaigutumisest ja pikkadest liinidest, kuid olukord on oluliselt paranenud


2003/2004. aastal, mil jaotusvõrk on teostanud valla territooriumil liinide rekonstrueerimisi ning uutemastalajaamade paigaldusi.

Side

Piirkonda läbib valguskaabel Viljandi–Nuia. Pidevalt laieneb mobiiltelefonide kasutamisala. Side kvaliteet onrahuldav.

Elamumajandus

Paistu vallas on 13 korterelamut. Kortereid on nendes kokku 135, suureks puuduseks on see, et korteriühistuidloodud ei ole. Ühepereelamuid tsentraalse veevärgi ja kanalisatsiooniga on kokku 64. Tsentraalsed katlamajadHolstres ja Paistus likvideeriti 1996. a. Põhjuseks katlamajade amortiseerumine ja elanike maksujõuetus.Põhiline korruselamutes on lokaalne ahiküte ja elektriküte.Väga oluline on moodustada korteriühistud elamute hooldamiseks.

Mõjutavad tegurid

Meie tehniliste infrastruktuuride arengut mõjutavad kõige rohkem riiklike investeeringute liikumine ja kohalikutootmise-teeninduse restruktureerimine. Olenevalt sellest, millised ümberpaiknemised toimuvad teeninduses,kuidas teostub haldusreform ja millised muutused toimuvad asustuses.Olulist rolli omab meie suutlikkus ära kasutada kaasaja tehnilisi võimalusi, milleks on vaja haritud inimesi javahendeid.

Arenguperspektiivid

Tagamaks piirkonna arengut, on vajalikud ja ka võimalikud järgmised tegevused ja tulemused.Teedeosas tuleb püüelda kõvakattega teede osatähtsuse tõstmise ja kõigi olemasolevate teede korrashoiu poole.Tähtis on teede tolmuvabastuse korraldamine hajaasustusega elamute tsoonis.Sidekorraldus peab suutma rahuldada kõik internetiühenduse soovijaid. Side olukorra parandamine vallaspeab olema vallale üheks esmaseks prioriteediks. Võimalik teostada koostöös teenuse pakkujatega. Tänapäevaühiskonnas, kus info on muutunud kaubaks, on võimalik kodus töötamine telefoni, faksi ja arvuti vahendusel,kuid see eeldab kvaliteetse sideühenduse olemasolu. Mobiiltelefonide leviala tuleb tagada kogu piirkonnaulatuses.Elektrienergiagavarustatuse osas tuleb pidada tähtsaks kõigi tarbijate tagamine normaalpingega vooluga.

SOTSIAALVALDKOND

Kultuur

Hetkeseisund

Hetkel on kasutusel raamatukogud, rahva kooskäimise kohad vaba aja tegeluseks Paistus, Holstres ja Sultsis,kirik Paistus. Kiriku ja valla koostöö on hea, kirik täidab ka kontserdisaali funktsioone.Kohalik taidluskultuur püsima jäänud, mis aitab hoida inimeste elujõudu. Selleks loodud head võimalused.Alates 2003. a antakse välja valla luulepreemiat. Traditsioonilised ja jätkuvalt arenevad on valla päevad augustiesimesel nädalavahetusel.

Nõrgad kohad ja ohud

Olemasolevate kultuuriasutuste olukord on oluliselt paranenud, tehniliste vahendite puudumine, suuredolmekulud ei soodusta arengut. Paistu raamatukogul ruume piisavalt, Holstre raamatukogu kooli juuresvajab laiendamist juurdeehituse näol. Professionaalsest kultuurist osasaamine on kohapeal kallis, kuid kõikvõimalused selleks olemas lähedal asuvas Viljandi linnas. Ohtudena tulevad kõne alla massikultuuri pealetung,vähene majanduslik kindlustatus, võõrandumine oma kodukoha ja ühiskonna elust, raskused transpordiga.

Eesmärk

Valla normaalne kultuuriline areng aitab tagada kogu Eesti rahvakultuuri elujõulisus kõigiskultuurivaldkondades. Kultuuri ajaloolise eripära ja järjepidevuse säilitamine ja väärtustamine on see, mille abilon täidetav üldine eesmärk.Vallal tuleb tagada ringijuhtide olemasolu, nende töötasu ja ruumid isetegevuse arendamiseks. Vaid selliselton võimalik pakkuda huvitegevust lastele Paistus, kuna Paistu Põhikool asub Paistu külast kaugel, teostadaeakate klubi kaudu eakate elanike rühma kultuuriellu hõlmamine, pakkuda meelelahutust kohalikele elanikele(peoõhtud, perepäevad, väljasõidud, kontserdid jm). Just see aitab koolitada täiskasvanuid (huvikoolid, õppused,praktiline tegevus) ja vahendada võimaluste piires kõrgkultuuri kohalikele elanikele.Sellise igapäevase töö tulemusena on võimalik osa võtta taidluskollektiividega maakondlikest ja vabariiklikestkultuuriüritustest (maakondlikud žanripäevad, laulu- ja tantsupidu nii maakonnas kui Tallinnas).Kindlasti tuleb ära kasutada kiriku iidne koht kultuurikeskusena, korraldades kontserte, tähistada ajaloolisteisikutega seotud tähtpäevi.Kõne alla võib tulla koduloomuuseumi loomine kultuuriajaloolise eripära ja järjepidevuse väärtustamiseks,säilitamiseks, kaitsmiseks ja teadvustamiseks, kuid seda on võimalik teha ka ettevõtluse käigus.


Et see kõik võimalikuks saaks, tuleb kindlasti luua korralik materiaalne ja tehniline baas.

Sport

Hetkeseisund

Valla territooriumil on olemas uued ja kaasaegsed võimlad Holstre ja Sultsi külas, rajatud on Paistu spordiväljakning kasutusel Holstre kooli ja Paistu kooli spordiväljakud. Vald võtab aktiivselt osa maakondlikest javabariiklikest spordivõistlustest. Paljud vallaelanikud (lapsed) kasutavad treeninguvõimalusi ViljandiSpordikoolis, mida vald aktiivselt toetab, tasudes kohamaksu ja transpordikulud, millega saavutanud vabariigistähelepanuväärseid tulemusi. Moodustamisel on Holstre-Polli tervisekeskus sihtasutusena, mille osanikud onriik, Viljandi linn ja Paistu vald.Vajalik luua töökoht sporditöö koordineeritud korraldamiseks vallas.Holstre-Nõmme krossirada haldab Sakala motoklubi ning lasketiiru MTÜ Sakala Laskurklubi.

Tegevussuunad

Tuleb leida võimalused kaasata valla spordiellu rohkem inimesi ja pakkuda neile võimalusi tegeleda sobivatesportlike harrastustega. Kindlasti tuleb jätkata traditsioonilisi üritusi. Suurema huvi tekitamiseks tuleb neid läbiviia tänapäevasel kõrgel tasemel, milleks omavalitsuse kaudu kaasata sponsoreid.Olulisem tegevus osaleda Holstre-Polli tervisekeskuse väljaarendamisel sihtasutusena, arendamisel javäljaehitamisel.Jätkuvalt tuleb toetada saavutussporti pürgivaid noori ja Eesti koondise tasemel harjutajaid. Sellega kaasneksnimetatud sportlaste kohustus võistelda valla eest ja osaleda valla spordiürituste läbiviimisel.Sporditöö edukaks sujumiseks kinnitada igal aastal kindel kalenderplaan: vabariiklikud valdade suve- jatalimängud, maakondlikud valdade mängud, võistlused naaber- ja sõprusvaldadega, valla koolide vahelisedvõistlused ja vallasisesed spordiüritused ning organiseerida nendest osavõtt või läbiviimine.Jõutreeninguteks hankida jõumasinad koolide juurde.

Haridus

Hetkeseisund

Vallas on kaks põhikooli. 2003/2004. õppeaastal õpib Holstre põhikoolis 118 ja Paistu Põhikoolis 128õpilast. Maakonna hariduse arengukavas on koolidel eeldus jätkata põhikoolidena. Laste arvu oluliselvähenemisel võivad koolid muutuda lasteaed-algkooliks. Koolide tehniliste vahendite saamiseksja arendamiseks on loodud 21. sajandi kooli programm (riiklik programm).Riiklikke vahendeidinvesteeringuteks lähiaastatel saada ei ole, arvesse võttes maakondlikke prioriteete ja koolide suhteliselt headolukorda.Lähiaastatel on sündide arvu järgi lapsi kooli tulemas alljärgnevalt.Arvude osas võib esineda kõikumist +/– 2 last, mis tuleneb väljapoole valda õppima asumisest ning meie vallakoolidesse õppima asuvatest lastest.

Tabel 9Kool 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010Holstre 12 6 9 6 3 8Paistu 15 12 9 8 10 8Kokku 30 18 18 14 13 16

Olemasolevad koolid võimaldavad lastel omandada põhihariduse suhteliselt kodu lähedal ning lastevanematelemajanduslikult soodsalt (transpordi- ja toitlustuskulud). Valla koolid on rahuliku lapsesõbraliku keskkonnaga.Koolidel on hea kontakt lastevanematega. Olemasolev teedevõrk võimaldab mõlemal koolil pidada ühendustomavalitsuse, maakonna keskuse ja naabervaldadega. Koolid paiknevad ajalooliselt väljakujunenud jalooduslikult kaunites kohtades kauni kooliümbrusega. Koolid on kindlustatud kvalifitseeritud kaadriga. Oluliselton lähiaastatel paranenud koolide omavaheline suhtlemine ja suurenenud koostöö vaba aja korraldamisel.Holstre ja Paistu koolil on pikaajalised väljakujunenud traditsioonid. Paistu Põhikool on Forseliuse Seltsi liige.Mõlemad hooned on spetsiaalselt ehitatud koolimajadeks. Holstre koolimaja valmis 1935. a ja Paistu 1939. a.Mõlema kooli juures tegutsevad huviringid etteantud normi piires. Lisaks neile osalevad linna läheduse tõttulapsed Viljandi huvikeskuses, muusikakoolis, spordikoolides ning teistes huviklubides. Paistu põhikoolil onüle 40 aasta kestnud kontaktid Läti ja Leedu sõpruskoolidega ning alates 90. aastate algusest Soome koolidegaõpilas- ja õpetajate delegatsioonide vahetuse tasandil. Helsingi kool on kandnud kahe Paistu kooli õpetajatäienduskoolituse kulud Soomes.Holstre koolil on tihedad sidemed alates 2000. aastast Sillamäe linna koolidega. Korraldatud on nelja aastajooksul viis integratsiooniprojekti, mille rahastajaks on fondid, riik ja Sillamäe Linnavalitsus.

Mõjutavad tegurid


Koolide edaspidist arengut mõjutab osaliselt riigi ja valla haridus- ning halduspoliitika, laste sündivus ningkoolide materiaalsed tingimused. Mõlemad koolihooned on kompleksselt välja arendatud – ehitatud võimlad,rajatud kaasaegsed sööklad. Õppe-materiaalne baas vajab kaasajastamist. Mõlemas koolis sõltub koolitööoluliselt transpordist. Koolid on alates 2004. aastast ühtse juhtimise all, mis võimaldab paremini kasutadaolemasolevat inimrressurssi ja riistvara.

Strateegiad

Arvestades eelkirjutatut on oluline:

Säilitada olemasolev koolide võrk.• Iga-aastaselt finantseerida valla eelarvest jätkuvalt kooliruumide remonti.• Taastada Holstre kooli välisfassaad (puit). Lahendada koos koolihoone soojustusega.• Kindlustada igale õpilasele õppimisvõimalus tema võimetele ja huvidele vastavalt.• Tagada koostöös naabervaldadega turvaline ja optimaalne koolitee äärealadel elavatele lastele.• Teadvustada valla koolide võimalusi ja eeliseid suurte koolide ees.• Jätkata osalemist haridust arendavates projektides.• Kindlustada koolides konkurentsivõimelise hariduse jätkuvat andmist.• Kindlustada valla territooriumil elavatele lastele alushariduse andmine lasteaia ning koolide baasil.• Kindlustada oma elanikele koolide baasil tasuta algteadmised infotehnoloogia alal.• Tegeleda täiskasvanute koolitusega valla territooriumil.• Paistu vallal ja tema allasutustel teha pidevalt koostööd.

Alusharidus

Lasteaed Paistu keskasulas korterelamus 3 korteris. Lasteaias 2 rühma, laste arv 32, mis arvestuslikult rahuldabvajaduse ka perspektiivis arvestades sündide arvu ning lasteaias käivate laste protsenti kogu eelkooliealiste lastearvust.Puudub korraldatud transport lasteaeda, transpordikorralduse korral teenuse tarbijate arv suureneks, mistähendaks lasteaiakohtade vajaduse suurenemist ca 10 koha võrra.

Perspektiivis:

• lasteaed jääb Paistu piirkonnale korruselamu 3 korterisse ca 25–30 kohale ning avatakse lasteaiarühmadHolstre kooli juures ca 10–15 lapsele (arvestades vajadust)• kaugemas perspektiivis ruumide vabanemisel avatakse lasteaiarühm Sultsis põhikooli ruumides, eesmärgigaluua lastele alusharidus, head tingimused ja kasutada olemasolevaid ruume otstarbekalt• korraldatakse laste organiseeritud transport lasteaeda

SOTSIAALHOOLEKANNE

Hetkeseisund

Registreeritud tööpuudus registreeritud töötute % tööealisest elanikkonnast Eestis, Viljandi maakonnas ja Paistuvallas perioodil 2000–2003. Võrreldavates andmetes on näha töötute osakaalu vähenemist perioodil.

Toimetulekutoetuse saajate arv vallas on pidevalt vähenenud, mis näitab tööhõive suurenemist. Keskminetoimetulekusaajate arv on 2004. a 11 peret, mis on oluliselt väiksem näitaja maakonna keskmisest.

Tabel 10

Töötust iseloomustavad arvandmedRegistreeritud töötute arv Registreeritud töötute osakaal tööalisest

elanikkonnast

2000 2001 2002 2003 2000 2001 2002 2003Eesti 51 330 50 636 44 422 40 519 6,3 6,1 5,3 4,8Viljandimk

2572 2470 2063 1901 8,0 7,5 6,2 5,7

Paistu vald 87 73 57 51 9,8 8,0 6,2 5,4

Nagu näha on töötuse % väiksem Viljandi maakonna ja vabariigi keskmisest ning tendents vähenemise suunas.Need statistilised andmed ei ole tegeliku töötuse näitajad, orienteeruvalt lisandub siia registreeritud töötutegavõrdne arv tööotsijaid, kellel töötu staatus on lõppenud, kes ei oma pidevat tööd ega ka haigekassa kindlustust.Konkurentsivõimetum elanikkond elatub juhutöödest ja riigi toetustest.Olemasolevatest ressurssidest on vallal hetkel kasutada sotsiaalhoone institutsioonilise hooldusekorraldamiseks15-le ööpäevaringset abi vajajale. Hoone seisukord on rahuldav, kuid kuna kuulub kirikule,tuleb arvestada rendilepingu kehtivusega kuni 2005. a.Sotsiaaltöö kaadri koolitamine on probleem, millega tuleb tegeleda järjepidevalt. Vaid selle kaudu on võimaliktugiteenuste laiendamine, sealhulgas üksikvanuritele, vastavalt klientide vajaduste muutumisele.


Sotsiaaltööd teostavad hooldustöötajadomavad praktilise töö kogemust, neist üks on täienduskoolitust saanud.Kaasaegse nõuetekohase hoolduse korraldamiseks vajab kaader täiendusõpet. Sotsiaaltöötajaid on 2, neist üksomandab magistrikraadi, teine omab pedagoogilist haridust ja sotsiaaltöö kogemust.Koostöö kirikuga diakooniatöö ja hingeabi osas puudub ning vajab arendamist.

Sotsiaalalane areng

Eakad

Eakate inimeste puhul tuleb otstarbekaks pidada koduhoolduse rakendamist, et eakas saaks võimalikult kauaoma kodus olla. Samas on omavalitsusele teenus odavam kui institutsiooniline hooldus, loob töökohti.Kindlale rühmale tuleb samas otstarbekohaseks lugeda sotsiaalkorterite loomist Paistu külasse. Vajaliksotsiaalkorterite loomine 8–10 inimesele. Paistu külas võimalik kasutada juba olemasolevaid ressursse– toitlustus, meditsiiniline teenindus, kirik, sotsiaalameti lähedus. Planeeritud inimestele, kes vajavadtugiteenuseid, üürikorterina.Institutsioonilise hoolduse osas toimib koostöö naabervaldadega, hooldusteenuse ost-müük.Perspektiivis otstarbekas lahendada statsionaarne hooldus regionaalselt ning koostöös EELK Paistukogudusega olemasolevasse koguduse hoonesse rajada sotsiaaltoad ca 10-le elanikule. Variandid: rentidahoonet koguduselt sotsiaalteenuse pakkumiseks või osta sotsiaalhoolekandeteenust koguduselt.Koos kõige sellega kaasneb hoolekandeteenuse kvaliteedi tõstmine ja kaasajastamine. Kliendi tahte ja sooviaktsepteerimine, kliendiga tegevuse arendamine, selle kaudu elujõu säilitamine peavad muutuma võimalustepiires igati arvestatavateks.Eakate eneseabigruppide tegevuse toetamine omavalitsuse eelarvest (rahvamajade juures korraldatav tegevus).See aitab kauem püsida terve, aktiivne, osalev ühiskonnaelus.

Lapsed ja noored

Et suuta ennetada probleeme tuleb pidada oluliseks preventiivset tööd laste ja noortega.Selleks loob eelduse vaba aja veetmise võimaluste paremaks muutmine (spordiväljakud, laste mängutubaraamatukogus, avatud noortetoad valla kahes suuremas külas, internetipunktide loomine). Pereabiliste süsteemiloomine (abiline pidevat nõustamist vajavas peres).Suund – koolihoonete avatus pärast koolitundide lõppemist, noortetubade tegevuse arendamine, rahvamaja janoortetoa avatus vaba aja sisustatud veetmiseks. Noortetubade sisustusega varustamine (mängus, lauatennis,koroona, keegel jms, televiisor, video, karaoke, ekstreemspordi mängud);ekstreemspordi väljakute rajamine Paistu ja Holstre külasse.Finantseerida jätkuvalt huvitegelusega (spordi-, muusika- ja huvikool ning eri klubid) tegelevate noorteosalemiskulude katmist ja sõidukulude katmist, mis on seotud huvitegevusega. Soodustada kohapealsehuvitegevuse arendamist koolide juures ja rahvamajas.

Puudega inimesed

Täisväärtusliku elu tunnetamiseks võimalikult võrdsete võimaluste loomine (koolitus, transpordi korraldus,abivahendite hankimine).Ehitustööde teostamisel arvestada abivahenditega liikujatele liiklemise võimaldamist. Puuetega inimestehoolduse korraldamise ja finantside üleandmise korral riigilt omavalitsusele luua juurde hooldustöötajatöökohad, millega tagatakse professionaalne hooldus ning kontroll hoolduse korraldamise üle.Puuetega inimeste hoolduse finantseerib riik. 2005. aastast puuetega inimeste hoolduse korraldamine vallaülesanne. Perspektiivne lahendada otstarbekusest lähtuvalt kasutades hooldustöötajate teenust, kes on võetudvalla töötajate koosseisu või hooldajate teenust.

Töötud, tööotsijad

Oluline on töötute aktiviseerimine (ümberõppele suunamine, nõustamine sotsiaalametis, enesekehtestamise jne.Treeningud ning nõustamine ettevõtluse alustamise võimalustest).

MEDITSIINILINE TEENINDUS JA TERVISHOIU KORRALDUS

Hetkeseisund

Paistu valla elanike meditsiiniline teenindamine toimub perearstisüsteemi alusel. Paistu vallas asub Paistukülas Paistu perearstikabinet, Holstre külas perearstipunkt. Meditsiiniline personal vallas koosneb perearstist,pereõest. Perearst on ühtlasi mõlema kooli kooliarst. Sama personal teenindab ka kahte valla kooli. Paistupõhikooli ruumides on olemas eraldi ruumid kooliõele ja kooliarstile. Paistu külas asub Kärstna apteegi Paistuharuapteek. Kiirabi käib Viljandist, kus asub lähim haigla.

Arengusuunad


Tervishoiupoliitika vallas sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Meditsiini areng on seotud maakonnaja vabariigi meditsiini arenguga tervikuna. Paistus asuv perearstikabinet ja Holstre perearstipunkt hõlbustavadvallaelanike elu ja need tuleb säilitada, kuna need võimaldavad elanikele esimese etapi arstiabi andmist.Holstre Põhikooli juurde on otstarbekas ehitada välja ühtsena nii kooliarstikabinet kui ka perearstivastuvõtupunkt, mis on perearsti tegevust toetav ja hoiab kokku perearsti halduskulusid kahes keskuses.Omavalitsuse toetusel on võimalik praksise jätkuv pakkumine valla kahes keskuses.Suuremat tähelepanu pöörata preventiivsele meditsiinile, vallaelanike kaasahaaramine tervistavatesse üritustessening seeläbi elanike käitumise ja hoiakute muutmine tervislikumas suunas.Perearstipraksise ruumide vastavusse viimiseks eeskirjadega teha koostööd perearstiga ning eelarvelistevõimaluste olemasolul osaleda perearsti investeeringute teostamisel.

Teha tuleb perearstile rendile antud maja kapitaalremont Paistus. Hoone kuulub vallale.

KESKKONNAKAITSE

Keskkonnakaitse strateegiline eesmärk on elamisväärse keskkonna loomine ja säilitamine kooskõlas säästvaarengu põhimõtetega. Keskkonnapoliitika ja arengukava aluseks on Eesti keskkonnastrateegia.

Hetkeseisund, puudused, ohud

Loodusvarad

Valla suurimaks loodusressursiks on põllu- ja metsamaa.Põllumaa kasutus on viimastel aastatel intensiivistunud, kasutuseta maa osakaal väike.Järgneval viiel aastal ei kujuta põllumajanduslik tootmine reaalset ohtu keskkonnakaitsele. Oluline on lägalaotamisel jälgida keskkonnakaitse nõudeid.Valla territooriumil on arvestatavaid kruusa ja liiva varusid. Hetkel kaevatakse liiva Ahimäe ja kruusa Pombrekarjäärist. Ahimäe karjääri rekultiveerimisel veekogudeks on tekkinud puhkeala.

Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed

Põhjavee looduslikud varud on piisavad, kvaliteet üldjuhul rahuldav. Joogivee kvaliteeti mõjutavadamortiseerunud torustik ja põhjavee suhteliselt kõrge rauasisaldus (Kondi piirkond, Holstre piirkond, Sultsipiirkond), Holstres ülenormatiivne fluorisisaldus (norm 1,5 mg/l, tegelik 2,1 mg/l).Valla kolmes külas (Holstre, Paistu ja Kondi) on tsentraalne veevarustus, mida haldab OÜ Paistu Soojus. Vallaterritooriumil on kokku 20 puurkaevu. Nendest 4 kuulub OÜ Paistu Soojus bilanssi ja kasutuses on neist 3puurkaevu. Paistu põhikooli puurkaev kuulub vallale. Enamjaolt tarbitakse väljaspool asulaid šahtkaevude vett.Lähem ülevaade nendest puudub. Šahtkaevude kasutuse piirkonnas on veepuudus Sultsi piirkonnas.Üldiselt katavad olemasolevad puurkaevud tarbijate tarbitava vee vajaduse, kuid Paistu puurkaevu vee hulk jääbsiiski kuivadel suvedel napiks. Probleemid on torustiku hargnemiskaevudega, mis vajaksid rekonstueerimist jaseadmestiku väljavahetamist.Biopuhastusjaamad (Bio 50) asuvad Holstres ja Paistus. Puhastusjaamad on amortiseerunud ja puhastaminetoimub biotiikides. Kondi asulas puhastatakse heitvesi biotiikides. Biopuhastusjaamad on nii tehnilisest kuifüüsilisest seisukohast aegunud. Holstres piisab olemasolevate biotiikide suurusest ja mahust, et toimuks reoveelooduslik puhastus kanaliseeritavast elamufondist. Holstre ja Paistu koolid omavad taimestik-pinnasfilter tüüpibiopuhastit (rajatud 2001).Vana-vallamaja hoonel Holstres on immutusega puhasti. Probleemiks on heitvee puudulik käitlus Paistu asulas,kuna biotiikide sete ulatub ca 0,7 m, mis vähendab puhastusvõimet. 2004. a sügisel toimub tiikide põhjast settepuhastamine ja sisse- ja äravoolude korrastamine. Kondi tiik puhastatud 2004. a juulis. Pärast puhastamist ontiigid võimelised puhastama vajaliku reovee koguse.

Prioriteetideks järgnevateks aastateks on:• Veevõrkude rekonstrueerimine ja olemasoleva puurkaevu kapitaalremont Paistu asulale (töötab asula 70 msügavuse I veehorisondi kaevu baasil tootlikkusega 6,5 m3tunnis, tarbijate arv 260 inimest; piiratud ettevõtlusearendamiseks vee andmine, kuna kaevu tootlikkus väike; rekonstrueerimist vajava kaevu sügavus 160 m,veekasutus II horisondist. Täitunud kuni 90-nda meetrini liivaga.• Veehaarde projekteerimine ja rajamine Sultsi asulasse (veepuudus sahtkaevudes).• Paistu ja Holstre vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine (sagedased torustike lekked veetrassidel).Rajatud trassid on üle dimensioneeritud malm- ja terastorudest, milles toimub vee kvaliteedi langus –veetrassidel; kanalisatsioonitrassides esineb sagedasi ummistusi, trassid vajunud. Kasutatud malm- jaasbotsementtorusid. Vajalik vahetada torustik.• Paistu biotiikide puhastamine lahendab olukorra ajutiselt. Vajalik tellida rekonstrueerimisprojekt (1998. aprojekt aegunud ega ole kaasaegne) ja ehitada puhasti (EL direktiivide nõuetel lahendada aastaks 2010).

Andmed heitvee kohta (aluseks tegelik tarbimine mõõdusüsteemi järgi ja väljastatud veekasutusload).PAISTU ASULAKokku heitvett 58,34 m3/d; 5,32 tuhat m3/kv; 21,28 tuhat m3/aastas (lubatud 28,24 tuhat m3/a; 7,005 tuhat m3/kv).Reovesi puhastatakse looduslikult biotiigis 2600 m2. Heitvesi suubub Everti ojja 7. kilomeetril.Biotiikide puhastamine 2004 sügis – muda väljakaeve 0,7 m. Puhastamisvõime hea, puhastumine nõuetekohane.Väljavooluproovid regulaarsed ja vastavad nõuetele.


HOLSTRE ASULAKokku heitvett 20,0 m3/d; 1,83 tuhat m3/kv; 7,3 tuhat m3/aastas (lubatud 12 tuhat m3/a; 3 tuhat m3/kv).Reovesi puhastatakse looduslikult biotiigis 2080 m2.Heitvesi suubub Everti ojja 14. kilomeetril.Biotiigi ala sügavas turbapinnases, muda väljakaevamist ei vaja, puhastamine nõuetekohane. Väljavooluproovidregulaarsed ja vastavad nõuetele.

KONDI ASULA

Kokku heitvett 19 m3/d; 1,75 tuhat m3/kv; 7 tuhat m3/aastas (lubatud 7 tuhat m3/a; 1,75 tuhat m3/kv).Heitvesi puhastatakse kahes biotiigis pindalaga 1050 m2.Heitvesi suubub Everti ojja 4. kilomeetril.Biotiikide puhastamine 2004 juuli – muda väljakaeve 0,7 m. Puhastusvõime hea, puhastumine nõuetekohane.Väljavooluproovid regulaarsed ja vastavad nõuetele.

Tabel 11

Veehaarete iseloomustus 2003. a näitajategaNäitajad Veehaarded Holstre PJ Paistu PJ Kondi PJKoordinaadid Puurkaevu nr/aasta 6144/1989. a 4668/1979. a 3501/1973. aEkspl. veehorisont Alamsiluri S 1 kesk-devoni D 2 Siluri D 2-STootlikkus passis 25 m3/h 7 m3/h 5,3 m3/h 600 m3/d 140 m3/d 120 m3/dTegelik tarbimine M3/h 2,74 2,69 0,66

M3/d 68 73 19

Tuhat m3/kv 6,25 6,75 1,75

Tuhat m3/aasta 25 27 7Veearvesti olemas olemas olemasPumba mark Itaalia pump 7 m3/h 6 m3/h 4 m3/hSeadeldis veeproovivõtmiseks

olemas olemas olemas

San. tsooni suurus 30/30 30/30 30/30Puurkaevude sügavus 180 m 70 m 130 mVeekoguste määramise viis veemõõtja veemõõtja veemõõtjaReguleerimisseadmenimetus ja maht

hürdofoor 9 m3 hürdofoor 3 m3 hürdofoor 3 m3

Prügimajandus

Hetkeseisund

Valla territooriumil prügi ei ladustata. Elanikkond kohustatud sõlmima prügiveolepingud, prügi veetakseViljandi prügimäele.Rakendatud plastmassi ja klaastaara kogumine Holstres ja Paistus. Ohtlike jäätmete kogumine toimunud ükskord aastas suurematest küladest organiseeritult. Ohtlikke jäätmeid võimalik elanikel viia Viljandisse ohtlikejäätmete kogumispunkti.

Lahendused

1. Arengukava perioodil on vaja lahendada jäätmete käitlus süsteemselt maakonnas. Territoriaalselt sobivlepingupartner on Paikuse või Väätsa prügila. Jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist vältida ja vähendadarakendades kaasaegseid jäätmekäitluse põhimõtteid.2. Toetada maaomanikke talumaadele tekkinud prügilate likvideerimisel.3. Korraldada üks kord aastas kevadisel koristusperioodil organiseeritud prügivedu prügilasse omavalitsuse jaelaniku ühisel finantseerimisel.


4. Organiseerida jäätmete kogumine taas- ja korduskasutamiseks valla suuremates keskustes, arendada jäätmeteliigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri.5. Arendada välja vallas ohtlike jäätmete kogumissüsteem, et suunata jäätmed keskkonnaohutule käitlemisele.Kogumiskonteineri paigaldamine kinnisele territooriumile Paistu kütusetanklasse lahendab ohtlike jäätmetekogumise korralduse, järelevalve ja äraveo korralduse.

Kaitsealad

Hetkeseisund

Loodi looduspark moodustati Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 olemasolevatelähestikku asuvate maastikukaitsealade ja üksikobjektide baasil. On maakondliku tähtsusega. Looduspargivalitseja on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus, looduspargi kaitse põhineb kaitstavateloodusobjektide seadusel, looduskaitseseadusel ja kinnitatud kaitseeskirjal.Loodi looduspark on Viljandimaa suurim maastikukaitseala (3480 ha), millest Paistu vallas 2151 ha.Koostatud Loodi looduspargi kaitsekorralduskava perioodiks 2003–2007, millega reguleeritakse suhetlooduskaitse-sport-kultuur-puhkus, arvestades looduse eripära ning kasutusvõimalusi.Kehtivad Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrusega nr 121 (RT I 1997, 49, 799) ja parandatud VabariigiValitsuse 10. juuni 1999. a määrusega nr 190 (RT I 1999, 53, 576) sätestatud piirangud.Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpivöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.Vald arendajana on 2004. a alustanud KIK-i finantseerimisel riigi maale kuuluvale Loodi paisjärve kinnistulasuvale Sinialliku ojale paisjärve rajamist ning piirnevatele aladele puhkekoha rajamist. Halvasti hooldatudon looduskaitse all olev Loodi park (eraomand) ning kinnistu, millel asuvad Loodi veski hooned (eraomand),väga halvas seisukorras on muinsuskaitse all olev Loodi mõisa peahoone ja muinsuskaitse all olev Loodi mõisamunakivitee.Käesolevat arengukava täiendab Loodi looduspargi kaitsekorralduskava, milles planeeritud tegevusi jainvesteeringuid käsitletakse valla arengukava koosseisus olevatena ja on heaks kiidetud arengukava eraldiseisvaosana.

Perspektiivne, arvestades olemasolevat loodusressurssi, liigirohkust ning looduslikku mitmekesisust,oleks sobiva hoone leidmisel rajada Looti maakondlik loodushariduskeskus kui loodushariduse õppebaaselanikkonnale ja haridusasutustele.

Viited olulistele paragrahvidele, mis viitavad tegevusele Loodi Looduspargis Paistu valla territooriumilejäävatele aladel(Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrus nr 121, Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. amäärus nr 190). Parandused teksti sisse viidud.

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. amäärusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» maakondliku tähtsusega looduspargina.Looduspark on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ning haruldaste liikideelu- ja kasvukohtade kaitseks.

2.Looduspargi maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiirikirjeldusega.

3.Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahtetüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

4.Looduspargi ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5.Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aastamaakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aastapuistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide(mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6.Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimubvastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509).

7.Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtudja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegejmine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8.Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine janende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel,järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.


9.Looduspargis on keelatud puhtpuistu kujundamine (välja arvatud Loodi Püstmäe sihtkaitsevööndisseenergiapuistute rajamine.

10.Looduspargis on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades.Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes looduspargivalitseja nõusolekul.

11.Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud:1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindade muutmine;2) maakorralduskava kinnitamine;3) metsamajandamiskava väljastamine;4) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine;5) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;6) projekteerimistingimuste andmine.

12.Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastavaloa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse.Looduspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsetetingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuniekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.Looduspargi valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisusesäilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduselomapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13.Looduspargi piires asuva kinnisasja võõrandamisel on riigi esindajaks ostueesõiguse teostamiselkeskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14.Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslikekoosluste säilitamiseks.

19.Looduspargis on 11 sihtkaitsevööndit (neist 9 Paistu vallas):1) Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 84 ning Oru (A24) (ainult metsa osa), Ojamäe (A2) (ainult ürgorus asuvmetsa osa) ja Kalda (A1) (ainult ürgorus asuv metsa osa) talu maa;2) Tilli sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:Paistu vallas Supsi-Luiga (3) talu maa (ainult Pirmastu järvest põhja pool asuva kadastiku osa);3) Polli mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 48 (Rolli (57) talu maa osas), 49 (Rolli (57), Polli (58) ja Polli (58a)talu maa osas) ja 144 (ainult Rolli (57), Kollobo (56) ja Milistvere (27) talu maa osas) ning Kollobo (56) talumaa kvartali 144 ja rohumaa vaheline metsa osa, Rolli (57) talu maa kvartali 48 ja rohumaa vaheline metsa osaning Kõverjärv ja Polli (58) talu maa kvartali 49 ja rohumaa vaheline metsa osa;4) Holstre mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 45, 46 ja 47 ning talu A24 lahusmaatükk;5) Kindralimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:Paistu vallas talu A27 lahusmaatükk;6) Nõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:Paistu vallas talude II (ainult Viljandi–Mustla maanteest ida poole jääv osa), III, IV, V, VI ja VII lahusmaatükidning Peetsi (1) talu maa Verilaske ojast lääne poole ja Nõmme–Supsi teest põhja poole jääv osa;7) Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 83 (ainult eraldised 1–3 ja 6 täielikult ning eraldise 7 Sinialliku ojastlääne poole jääv osa; Püstmäe (A36), Paistu Veski (A33) ja Ibise (A39) talu maa osas);8) Tõllamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:Paistu vallas Paistu Viljapuuala (A46) talu metsa osa;9) Sinialliku Sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 70 (ainult eraldised 10–13), 71, 75 (ainult eraldised 2 ja 8–17) ja 78.

20. Sihtkaitsevööndison lubatud lisaks punktides 6–11 nimetatud tegevustele järgmised tegevused jaloodusvarade kasutamine:1) jahipidamine ja kalapüük;2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;3) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile looduspargi valitseja igakordsel nõusolekulkusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo,raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;4) õhuliidnide ja muude kommunikatsioonide, samuti mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paiknevakinnistu või looduspargi tarbeks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul;


5) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul.

21. Sihtkaitsevööndimetsa kaitse eesmärk on: Paistu ürgoru, Tilli, Polli mägede, Kindralimäe, Nõmme, LoodiPüstmäe, Tõllamäe sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

PIIRANGUVÖÖND

22.Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kusmajandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23.Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

24.Piiranguvööndis on lisaks punktides 6–11 nimetatud tegevusele lubatud:1) kalapüük ja jahipidamine;2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal ning metsamaal;3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures looduspargi valitsejalon koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raietehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

25.Looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste püstitamine;2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine looduspargis paikneva kinnistu võilooduspargi tarbeks;3) uute maaparandussüsteemide rajamine looduspargis paikneva kinnistu tarbeks, juhul kui sellega ei ohustatakaitstavate liikide elutingimusi.

26.Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Üldpõhimõtted tulenevalt looduskaitseseadusest (jõustunud 01.05.2004, RT I 2004, 38, 258, 3. ptk). Kaitsekorraldamine, §-d 14 ja 15 sätestavad kitsendused ja liikumise looduspargi alal.

3. peatükkKAITSE KORRALDAMINE§ 14. Üldised kitsendused(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstavaloodusobjekti valitseja nõusolekuta:1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;3) väljastada metsamajandamiskava;4) kinnitada metsateatist;5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;7) anda projekteerimistingimusi;8) anda ehitusluba.(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muudtegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustadakaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste,mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikultseada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist võikaitstava loodusobjekti seisundit.§ 15. Liikumine kaitstaval loodusobjektil(1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivadteed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peabkinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.(2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.(3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibidakinnisasjal:1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministrikehtestatud tingimustel antud õiendi.

Sihtkaitsevööndid

Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslikekoosluste säilitamiseks. Loodi looduspargi Sihtkaitsevööndid Paistu vallas on:Sinialliku sihtkaitsevöönd 83,0 haLoodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd 6,1 haPaistu ürgoru sihtkaitsevöönd 45,4 ha


Tõllamäe sihtkaitsevöönd 2, 1 haPolli mägede sihtkaitsevöönd 147,4 haHolstre mägede sihtkaitsevöönd 150,5 haKindralimäe sihtkaitsevöönd 0,6 haTilli sihtkaitsevöönd 1,8 haNõmme sihtkaitsevöönd 38,7 haKokku 475,6 ha

Loodi looduspargi piiranguvööndisse kuulub Paistu valla territooriumist 2151,4 ha.Tulenevalt maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) § 4 lõike 2 aluselja vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 247 kehtestatule on maamaksumäärakssihtkaitsevööndis 25% ja piiranguvööndis 50% maamaksumäärast.Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kusmajandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning Loodi looduspargi kaitse-eeskirjades (RT I 1997, 49, 799; 1999, 53, 576) kehtestatud tingimustega.

Kaitsealused üksikobjektid

1) Tõllamäe tamm (Viljapuuaia A 46 kinnistu maal)2) Holstre Pärnad (munitsipaalmaal)3) Liiva Mänd (Palu kinnistul)4) Mustapali Tamm (Saarse kinnistul)5) Väike-Saadu pärnad (erastamata maa)6) Loodi paljand (Kalda kinnistul)7) Mänd «Metsaema» (Õisu metskond)Kaitstavate looduse üksikobjektide mis tahes kahjustamine on keelatud. Põlispuude ümbruses on 15 m raadiuseskaeve- ja künnitööd keelatud. Piiranguvöönd hõlmab 50 m üksikobjektist.Kinnisasja omanik on kohustatud hoolt kandma tema valdusse jääva kaitstava looduse üksikobjekti seisundi jaselle ümbruse korrasoleku eest ning tagama juurdepääsu.Vajalik korrastada viidamajandus, rakendada õpperadade süsteem ja rajada puhkekohti.Osaleda SA Viljandi Turism poolt algatatud projektis GreenWay– on rahvusvahelise turismikoridori sise- javälisturismi stimuleerimiseks. See ei ole nn «teeprojekt», vaid turismiobjektide koondamine ühtse/stabiilse/kvaliteetse kaubamärgi alla. Võimalik projekti raames arendada turismiteenuseid vallas.


LÄBIVAD ASULAD

Helsingi–Tallinn–Rapla–Türi–Võhma–Viljandi–Karksi-Nuia (Abja-Paluoja)–(Mõisaküla) – Rujena. Seega läbibka Paistu valda ja vallas asuvad objektid võimalik lülitada projekti.Rahaliste vahendite taotleja: SA Viljandimaa Turism / Viljandimaa Arenduskeskus

TEGEVUSED I ETAPP (Phare CBC)– Viitade tegemine + paigaldus– 24h kasutatavad arvutiseeritud i-punktid– Piiriülene koostöö (Läti, Soome, Leedu, Poola)

TEGEVUSED II ETAPP (Phare ESC turunduse toetusskeem)Rahvusvahelise kaubamärgi väljatöötamine– Turundusstrateegia väljatöötamine– Turismialase andmebaasi koostamine– Interneti lehekülje väljatöötamine– Raamatu ja kaartide koostamine + trükk– Piiriülene koostöö (Läti, Soome, Leedu, Poola)

Rõhku panna keskkonnateadlikkuse kasvatusele elanikkonna, eelkõige noorsoo hulgas seades järgmisedeesmärgid:– avalikkuse kaasamine keskkonnaseisundi parandamiseks;– vallaelanike käitumise ja väärtushinnangute muutmine keskkonnasõbralikumaks– keskkonnaharidusalase koolituse arendamine eelkõige noorte hulgas ja inimeste hulgas, kelle ülesandeks onpiirkonna arendamine (haridustöötajad, vallaametnikud, volikogu liikmed);– keskkonnateemaliste ürituste korraldamine, mille eesmärk on õppida tundma ja hindama elusloodust,keskkonnasõbralikku ja säästlikku käitumist, teoreetiliselt õpitu kinnistamist looduses viibides, austadaomanikku kasutades igameheõigust looduses liikumisel;


– maakondliku loodushariduskeskuse loomine piirkonda riigi toel, arvestades olemasolevat loodusemitmekesisust, liigirohkust, vaatamisväärsusi ja loodusturismi eeldusi piirkonnas ning sobivat infrastruktuuri(maakonnakeskuse lähedus).

Lisad:

Lisa 1 Loodi looduspargi asukoha skeem

Lisa 2 Polli mägede, Kindralimäe sihtkaitsevöönd


Lisa 3 Sinialliku, Tõllamäe, Paistu ürgoru, Loodi Püstmäe sihtkaitsevöönd


Lisa 4 Nõmme, Holstre mägede sihtkaitsevöönd


Lisa 5 Tehnilised infrastruktuurid valla territooriumil(vt linki akti lõpus)Lisa 6 Vaatamisväärsused ja võimalikud turismimarsruudid(vt linki akti lõpus)Lisa 7 Vetevõrk valla territooriumil(vt linki akti lõpus)

KÜLADE ARENDAMINE


Külade arengu alalõigu tekst on koostatud, võttes aluseks 2002. aastal valla külades läbi viidud külakoosolekutelviibinud elanike ettepanekuid ja arvamusi.Paistu vallas asub 15 küla, neist Paistu, Holstre ja Intsu küla Kondi osa on tiheasustusega, ülejäänud 12 küla onhajakülad.Eesmärgiks on, et kõikides külades oleks meeldiv ja turvaline elupaik kõigis vanuses inimestele, arvestadesväikelaste, noorte, tööealise elanikkonna ning eakate vajadustega. Oluline on meeldiva elukeskkonna jainfrastruktuuri arengu kaudu peatada inimeste väljaränne küladest, vanade talukohtade kasutuselevõtmineelanike poolt ning elamuehituse kasv külades, piirkonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde kasv.Külade arengu planeerimisel silmas pidada turumajanduse konkurentsivõime säilitamist kui ka säästva arengupõhimõtteid ja külaelanike soove ja huvisid.Külaelanike poolt koostatud külade arengukavad ja konkreetsed tegevuskavad lülitatud valla arengukavasse.

Pikaajaliste planeeritud eesmärkide tegevuskava

1. Parandada infrastruktuuri/teed, side, vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine (Holstre, Paistu, Kondi)ning vajadusel vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine (Pirmastu, Sultsi), avalike internetipunktideloomine küladesse, elektrienergia teenuse kättesaadavuse kaasajastamine, prügimajanduse parendamiseks jasäästva eluviisi propageerimiseks ning taaskasutusvõimalusteks, prügi sorteerimiseks mahutite paigaldamine.

2. Tagada kahe põhikooli arendamise teel vallaelanikele hea ja mitmekülgse põhihariduse kättesaadavus.Põhikooli arendamise all pidada silmas õppevahendite ja tehnilise baasi kaasajastamist, sportimisvõimalustearendamist, kooli kui koolituskeskust ja laagripaika suveperioodil, kooli maa-ala ja kooliaia kui puhkekeskusevõimaldamist piirkonna elanikele, lapsesõbralikku koolikeskkonda, tugeva pedagoogilise kaadri olemasolu.

3. Seltsielu korraldamiseks külades rakendada maksimaalselt kooli ja magasiaida kasutust Holstres,kooliruumide kasutust Sultsis ning rahvamaja ja raamatukogu kasutust Paistus; hajakülades elanikeenesealgatuse elluviimiseks anda külaelanike kasutusse elanike soovil valla ruume nende olemasolul.Innustada ja elavdada külaliikumist informatsiooni levitamiseks ja tagasiside saamiseks küladest, moodustadamittetulundusühinguid ja seltse ühistegevuse paremaks korraldamiseks, mis seisneb enesealgatuses jakülainitsiatiivis. Vajalik on küladesse turvaliste spordiväljakute ja puhkealade rajamine, mis võimaldab elanikevaba aega veeta ning tähistada külades traditsioonilisi üritusi. Võimalusel ühiskasutuses olevad maa-aladmunitsipaliseerida (Kondil munitsipaliseerida vaba maa olemaosolevate garaažide taga laste mänguväljakurajamiseks, teistes külades vabade maade olemasolu ja sobivuse korral ühistegeluse kohana).

4. Turism on Paistu valla perspektiivne valdkond. Piirkonna turistile atraktiivseks tegemiseks paigaldadasuunavaid infotahvleid, viitasid; rajada Loodi Looduspargi territooriumile tähistatud matkaradasid matkamiseks,jalgrattamatkaks ja suusatamiseks, rajada telkimisplatse, pakkuda koolides majutus- ja telkimisvõimalusi ningreisijuhi teenust turistidele suveperioodil; korrastada järvede kaldaalad ja rajada ujumissildasid ja puhkekohtivalla avalike järvede juurde. Lõpetada riigi maal asuva Loodi paisjärve ehitus ja puhkekoha ning parklarajamine, mis on oluline maastikuhoolduse, valla- ja maakonna puhkemajanduse arendamise seisukohalt ningmõjub soodsalt võimalikule turismiettevõtluse arengule maakonnas ja vallas. Matkaradade ja jalgrattaradaderajamisel arvestada juba olemasolevate radade jätkumist vallas (näit Siniallikult tulev matkarada). Korrastadakülade territooriumidel asuvad pargid ja haljasalad ning rajada neid täiendavalt (Paistu kirikupark rajadaolemasoleva projekti alusel koostöös Paistu Kogudusega). Rakendada meetmeid keskkonnanõuete täitmiseksning keskkonnatingimuste parendamiseks. Arvestada tegevusplaanides ja investeeringutes Loodi looduspargikaitsekorralduskavas planeeritu rakendamisega.

5. Väärtustada piirkondade talusid paigaldades külakaarte ja taluviitasid. Väärtustada ajalugu, väljapaistvaidajaloolisi isikuid ning tutvustada nende tegevust elanikkonnale temaatiliste ürituste, koduuurimustööde kaudujne.

6. Maaelu ja külaelu arenguks taotleda munitsipaalmaad Holstre ja Paistu külades arvestadeskommunikatsiooni-, side- ja elektrivõrgu olemasolu ning korruselamute korteriomanike vajadusi kõrvalhoonete(garaažid, kuurid) rajamiseks ning elamufondi loomiseks.

Eespooltoodud külade arenduse tegevuskava elluviimine tugineb eelkõige külaelanike enese initsiatiivil,ühistööl, koostööl koostööpartneritega, s.h erinevate fondidega, mille eesmärk on väärtustada elu maal, ELfondidega, sponsoritega jne.Koostööpartneriks on Paistu vald, kes toetab tegevuskavas heaks kiidetud prioriteetsete projektide elluviimistvastavalt eelarvelistele võimalustele ja kehtestatud korrale.

TEGEVUSSUUNAD JA MEETMED INVESTEERINGUNA

Haldus, rahvastik ja juhtimineProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine

(arvestuslik maksumus)Täitmise aeg


Infotehnoloogiauuendamine asutustes

Vallavanem OV eelarve 2005–2010

Ettepanek ühinemiseks Vallavanem OV eelarve; riigipoolnetoetus

2007–2008

Töögruppideettevalmistamine

Vallavanem 2006

Uuringud Vallavanem 2006–2007Otsustamine ja piiridemuutmine

Vallavanem 2007–2009

Elamuehituseettenägeminetiheasustusaladel jamunitsipaalmaadel,elamukruntide müükmunitsipaalmaadel

Vallavanem OV eelarve (prognoositavlaekumine eelarvesse +400 000)

2005–2006

Üldplaneeringuvastuvõtmine

Vallavanem OV eelarve 2007

Vallavalitsuse ruumideümberasumineraamatukogu majja Paistukülas

Vallavanem OV eelarve 250 000 2005

Tehniline infrastruktuurProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine

(arvestuslik maksumus)Täitmine

Side parandaminekoostöös teenustepakkujatega

Vallavanem OV eelarve,teenuse pakkujad

2005–2010

Avalike IT-punktideloomine külatubadesse

Vallavanem OV eelarve, fondid 2005–2010

Teede mustkatte allaviimine:Paistu–HolstrePaistu–SultsiLoodi–Ramsi (vallaterritoorium)Holstre–Holstre-Pollispordibaas

Vallavanem OV eelarve, riigieelarve,fondid

2005–2010

Valla teede kap. remont OV eelarve 2005–2010Kõnnitee + jalgrattateerajamine Paistu asulasse

Vallavanem OV eelarve, riigi eelarve 2005

Veevärgi ja kanalisatsiooniarengukava väljatöötamine


Holstre vee- jakanalisatsioonitrassirekonstrueerimine

OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid (veetr.2 200 000; kanal. 1 600000)

2006–2010

Paistu biopuhastirekonstrueerimineja vee/kanalitrassiderekonstrueerimine

OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid(4 000 000;veetr. 2 200 000;kanal. 1 600 000)

2005–2010

Piirkonna puurkaevuderemont ja puhastamine(Holstre joogiveedefluoreerimine ningrauaerastusKondi joogivee rauaerastusPaistu Põhikooli joogiveeraua erastusPaistu puurkaevu (160m)kapitaalremont)

OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid(750 000;45 000;45 000;150 000)

2005–2010

Sultsi veehaarde rajamine(projekteerimine jaehitamine)

OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid(projekt. 170 000; rajam. 1700 000)

2005–2007


Maa munitsipaliseerimineKondi mänguväljakurajamiseks

Vallavanem OV eelarve,fondid

2005

Bussiootepaviljonideehitamine(Paistu külaKondiNõmme /Holstrestpaviljon/Holstre)

Vallavanem OV eelarve(40 000;15 000;3 000;40 000)

2005200620062006

Koostöös OÜ Sakalateedega hoonestuse lähedalteede tolmuvabastusekorraldamine

Vallavanem OV eelarve, riigieelarve 2006–2010

HaridusProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine


Paistu Põhikooliremont, elektripaigaldis,elektriprojekt

Vallavanem, direktor OV eelarve (elekter,põrandad 250 000; 20 000)

2005–2010

Holstre Põhikoolienergiasäästu programmile– maaküttele viimine

Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid 2005–2010

Paistu Põhikoolispordiväljaku täiustamine

Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid 2005–2010

Holstre Põhikoolijuurdeehitus(raamatukogu-arvutiklass;projekteerimine)Holstrekooli fälisfassaaditaastamine (energiasääst)

Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid(450 000;25 000) (1 200 000)

2005–2006

Holstre Põhikoolispordiväljaku täiustamineja mänguväljaku ehitamine

Vallavanem, direktor OV eelarve 2005–2010

Põhikoolide haljastus+ teede mustkatte allaviimine ja plaatimine

Vallavanem, direktor OV eelarve (Holstre 150000, Paistu 90 000)

2005–2010

Holstre Põhikoolikäsitööklassi jatööõpetusklassiväljaehitamine javent.seadme paigaldus

Vallavanem, direktor OV eelarve (klassid240 000, vent. seade120 000)

2005–2006

Paistu lasteaia ruumide,sissekäigu ja trepikojaremont

Vallavanem, lasteaiajuhataja

OV eelarve (aknad 45 000;ruum. rem. 35 000;trepik. / 4 krt. X9000=36000/ LA osal. 18 000)

2005

Holstre kooli juurdeõpilaskodu rajamine(uusehitus)

Vallavanem, direktor OV eelarve, riigi eelarve,fondid (3 150 000 15 kohtax 30 m2in.k. x 7000 kr/m2)

2007–2010

KultuurProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine


Paistu rahvamaja remont,akende vahetus jasoojustus, välisvoodrivahetus (eesmärkenergiasääst)

Vallavanem OV eelarve, fondid(1 200 000)

2005–2007

Külatubade sisustaminevalla külades elaniketegeluseks

Kultuurijuht,sotsiaaltöötajad

OV eelarve, fondid 2005–2010


Paistu kiriku oreli remont Kirikuõpetaja, vallavanem Praostkonna toetus,annetused, OV toetus,fondid

2005–2010

Laagrite korraldamine –laste ja noorte vaba ajasisustatud arendavakstegevuseks

Sotsiaaltöötajad,kultuurijuht,spordikoordinaator

OV eelarve, fondid 2005–2010

Eakate tegelusvõimalusteparendamine

Sotsiaaltöötajad,kultuurijuht

OV eelarve,fondid 2005–2010

Partnersuheteloomine teiste riikideomavalitsusega kultuuri- janoorsoovahetuseks

Vallavanem, kultuurijuht OV eelarve, fondid 2005

Taidluskollektiividepoolt valla esindaminemaakonnas, Eestis javäljaspool

Vallavanem, kultuurijuht OV eelarve, fondid 2005–2010

SotsiaalhoolekanneProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine


Koostöös kogudusegasotsiaaltubade loominePaistu külasse pastoraadihoonesse

Vallavanem OV eelarve, fondid, EELKPaistu Maarja Kogudus

2005–2010

Sotsiaalmajja(Pastoraadi hoone)turvasignalisatsioonipaigaldus

Vallavanem OV eelarve, fondid,(25 000)

2005–2006

Osalemine regionaalsehooldeasutuse ehitusel (12kohaga)

Vallavanem OV eelarve, fondid 2005–2010

SportProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine


Spordiväljakutetäiustamine valla külades(Jalgpalliväljaku rajaminePaistu väljakule)

Vallavanem OV eelarve, fondid (6 000) 2005–2010

Holstre-PolliTervisekeskus Sihtasutuseloomine ja hoonestuseväljaehitamine koostöösViljandi linna ja Eestiriigiga

Vallavanem Riiklikud eraldised,OV eelarve, fondid(15 000 000)

2005–2007

Laste mänguväljakurajamine Intsu külaKondi asulasse, (väljakurajamine)

Vallavanem OV eelarve, fondid(80 000)

2005

Ekstreemspordiväljakuterajamine Holstre koolijuurde, Paistu ja Kondile

Vallavanem,sotsiaaltöötajad

OV eelarve, fondid, (3 X60 000)

2005–2010

Loodus, keskkond, turismProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik

maksumus)Täitmine

Olemasolevate parkidekorrastamine

Vallavanem OV eelarve, Fondid, EELKPaistu Maarja Kogudus

2005–2010

Konkursi «Kaunis kodu»jätkamine


Paistu külas ohtlikejäätmete kogumiskastikasutuselevõtt

Vallavanem OV eelarve, fondid, OÜPaistu Soojus (65 000)

2005–2006

Valla avalike veekogudekaldaalade

Vallavanem OV eelarve, riigieelarve,fondid(20 000

2005–2010


puhastamine,puhkekohtade rajamineavalike veekogude äärde,rannaalade korrastamine(1. Rõikajärv- 2,7 ha jaPirmastu järv –2,7 ha/järvede vaheline sildvälja ehitada/2. Kõlujärv – 3,4 ha/puhastada väljavool3. Holstre järv – 3,6 ha4. Aidu järv – 8,2 ha)

15 000150 00020 000)

Valla turismiobjektideja vaatamisväärsustekorrastamine ja vaadeteavamine (tulenevaltLoodi looduspargikaitsekorralduskavast)


2005–2010

Paistu kalmistukorrastamine, kiviaiaehituse lõpetamine,langemisohtlike puudemahavõtmine


2005–2010

Loodi Looduspargispuhkeala rajamiselõpetamine – järvetaastamine Loodi Paisjärvemaaüksusele, koospuhkeala ja parklarajamisega vastavalttehnilisele projektile

Vallavanem OV eelarve, riigi eelarve,fondid(150 000)

2005

Matkaradade japuhkekohtade rajamineLoodi looduspargiterritooriumilekooskõlastatultmaaomanike ja RMK-ga. Vaateplatvormitaastamine Oru kinnistule(avaliku kasutuseleppe sõlmimisega),muinsuskaitsealuseLoodi mõisa munakiviteetaastamine (aluseksLoodi looduspargikaitsekorralduskava)

Vallavanem OV eelarve, fondid, RMK 2005–2010

Paistu lipuväljakupargi väljaehitamineolemasoleva projekti järgiavaliku puhkekohana

Vallavanem OV eelarve, EELK PaistuMaarja Kogudus, fondid(300 000)

2005

Meditsiiniline teenindusProjekt ja tegevus Vastutav Rahastamine


Perearstikeskuse hoonekap. remont

Vallavanem OV eelarve, fondid(250 000)

2005–2010

Kooliarsti ruumide japerearsti vastuvõtupunktiväljaehitamine Holstrekoolihoone ruumidesse

Vallavanem OV eelarve (15 000) 2005–2006

Kaldtee ehitusperearstikeskusele

Vallavanem OV eelarve, perearst(3000)

2005


Lisa 5 Tehnilised infrastruktuurid valla territooriumil

Lisa 6 Vaatamisväärsused ja võimalikud turismimarsruudid

Lisa 7 Vetevõrk valla territooriumil


https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0081/7514/821598.gif#



Documents

Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010 Leht 5 / 28 Haldusreform Hetkel arutusel oleva haldusreformi järgi käsitletavad variandid: