150817 Puka valla ÜVK arendamise kava aastateks …¶ö nr: 19.3‐12/8 Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015‐2027 Seletuskiri ... 1 SISUKORD

Töö nr: 19.3‐12/8

Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015‐2027

Seletuskiri

Tellija: Puka Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel

Tartu 2015

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4

1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................ 5 1.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................. 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE .......................................................................................... 6

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus................................................................................................. 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ....................................................................................................... 9 1.2.3 Vee ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes .. 9

1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................ 11 1.3.1 Kaitsealused objektid ...................................................................................................... 11 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ........................................................................... 12 1.3.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 15 1.3.4 Pinnavesi ......................................................................................................................... 16 1.3.5 Muud loodusvarad .......................................................................................................... 16

1.4 VEE-ETTEVÕTLUSE ISELOOMUSTUS .......................................................................................... 17 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ........................................................................................................... 20

2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................................................ 21

2.1 TEENINDUSPIIRKONNA ÜLEVAADE JA TEENINDATAV ELANIKKOND ......................................... 21 2.2 ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLAD JA VEETÖÖTLUSSEADMED .............................................. 21 2.3 ÜHISVEEVÄRGI TORUSTIKUD .................................................................................................... 23 2.4 ÜHISKANALISATSIOONI TORUSTIKUD........................................................................................ 23 2.5 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD .................................................................................................... 24 2.6 REOVEEPUMPLAD ..................................................................................................................... 24 2.7 REOVEE REOSTUSKOORMUS ...................................................................................................... 24 2.8 PUKA ALEVIK ............................................................................................................................ 25

2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................... 25 2.8.2 Joogivee kvaliteet ........................................................................................................... 30 2.8.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ................................................................ 31 2.8.4 Puka aleviku reovee reostuskoormus ............................................................................. 32 2.8.5 Puka aleviku reoveepuhasti ............................................................................................ 32

2.9 KOMSI KÜLA ............................................................................................................................. 34 2.9.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................... 34 2.9.2 Joogivee kvaliteet ........................................................................................................... 36 2.9.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ................................................................ 37 2.9.4 Komsi küla reovee reostuskoormus ................................................................................ 38 2.9.5 Komsi küla reoveepuhasti ............................................................................................... 38

2.10 AAKRE KÜLA ........................................................................................................................ 38 2.10.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ............................................................................... 38 2.10.2 Joogivee kvaliteet ....................................................................................................... 41 2.10.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ........................................................... 42 2.10.4 Aakre küla reovee reostuskoormus ............................................................................ 42 2.10.5 Aakre küla reoveepuhasti .......................................................................................... 42

3. SEADUSANDLIK TAUST .................................................................................................. 44 3.1 PUKA VALLA ARENGUKAVA 2003-2019 .................................................................................... 45 3.2 IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ............................................................................ 45

2

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ......................................................................................................................... 46

4.1 ÜVK ARENDAMISE KAVA EESMÄRGID ...................................................................................... 46 4.2 ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ............................................................... 46 4.3 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................... 47 4.4 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ............................................... 48

5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG .......................................................................................... 49

6. PUKA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA .... 50 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST .................................. 51 6.2 PUKA ALEVIK ............................................................................................................................ 51

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ............................................................................... 51 6.2.2 Perspektiivne veetarve Puka külas .................................................................................. 51 6.2.3 Veevarustuse edasine areng ........................................................................................... 52 6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .............................................................. 52 6.2.5 Puka aleviku perspektiivne reostuskoormus ................................................................... 53 6.2.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng .......................................................................... 53 6.2.7 Sademeveesüsteemi edasine areng ................................................................................ 54 6.2.8 Puka aleviku investeeringuprojektid ............................................................................... 55

6.3 KOMSI KÜLA ............................................................................................................................. 55 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ............................................................................... 55 6.3.2 Perspektiivne veetarve Komsi külas ................................................................................ 56 6.3.3 Veevarustuse edasine areng ........................................................................................... 56 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .............................................................. 57 6.3.5 Komsi küla perspektiivne reostuskoormus ...................................................................... 57 6.3.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng .......................................................................... 58 6.3.7 Sademeveesüsteemi edasine areng ................................................................................ 58 6.3.8 Komsi küla investeeringuprojektid .................................................................................. 58

6.4 AAKRE KÜLA ............................................................................................................................ 58 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ............................................................................... 58 6.4.2 Perspektiivne veetarve Aakre külas ................................................................................ 59 6.4.3 Veevarustuse edasine areng ........................................................................................... 59 6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .............................................................. 60 6.4.5 Aakre küla perspektiivne reostuskoormus ...................................................................... 60 6.4.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng .......................................................................... 61 6.4.7 Sademeveesüsteemi edasine areng ................................................................................ 61 6.4.8 Aakre küla investeeringuprojektid .................................................................................. 61

6.5 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAST VÄLJA JÄÄVATE MAJAPIDAMISTE

REOVEEKÄITLUS ................................................................................................................................. 62

7. FINANTSANALÜÜS .......................................................................................................... 63 7.1 EESMÄRK .................................................................................................................................. 63 7.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ........................................................................... 63

7.2.1 Planeerimise periood ...................................................................................................... 63 7.2.2 Inflatsioon ja palgakasvumäär ....................................................................................... 63

7.3 MAKSUD ................................................................................................................................... 64 7.4 VEETEENUSE TARBIMINE JA UUTE TARBIJATE ÜHINEMINE ........................................................ 64 7.5 LEIBKONDADE SISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA ............................................................ 64 7.6 VEE-JA KANALISATSIOONIKULU LEIBKONNALIIKME KOHTA ..................................................... 65 7.7 TARIIFIDE MUUTUSED ............................................................................................................... 65 7.8 LIITUMISTASUD......................................................................................................................... 67 7.9 INVESTEERINGUTE ALLIKAD ..................................................................................................... 68

8. LISAD: ................................................................................................................................ 70

3

JOONISED:

Joonis 1 Puka aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 2 Aakre küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 3 Komsi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 4 Puka aleviku ja Komsi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

KASUTATUD LÜHENDID:

ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon

RKA - reoveekogumisala

ÜVVKS – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

EL –Euroopa Liit

VMK – veemajanduskava

THI – tarbijahinnaindeks

4

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Puka Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 15-06-15-ÜVK alusel.

Töö eesmärk on koostada Puka valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2027, mis on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Puka valla ÜVK-ga piiritletud aladel. Varasem ÜVK arendamise kava on koostatud 2013. aastal.

ÜVVKS kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ÜVVKS-ile tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Nii on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ÜVK süsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Puka valla territooriumil.

Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad.

Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. ÜVK arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud EL direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega.

Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ÜVK süsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi.

Ühtlasi hinnatakse töös ÜVK süsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt ÜVK rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset ÜVK teenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks.

Arendamise kava koostamisel osales OÜ Nortverk konsultant Marek Joost.

5

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed

Puka vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks. Valla idapiirist läänepiirini Otepää kõrgustikult Kuutsemäelt Väike-Emajõe ja Võrtsjärve lõunakaldani on 25 km, põhjast lõunasse Ametmäelt Priipaluni on ligi 17 km. Puka vald piirneb kaheksa naabervallaga: põhja pool Rõngu vald (Tartumaa), ida pool Palupera ja Otepää vald, lõuna pool Sangaste, Õru ja Hummuli vald ning lääne pool Helme ja Põdrala vald. Valla ja omavalitsuse keskus asub Puka alevikus. Vallas on 18 küla ja Puka alevik. Omavalitsuse keskuseks on Puka alevik. Puka valla pindala on 201 km2, asustustihendus 8,11 inimest/km2. Maakonnakeskusesse Valga linna on 37 kilomeetrit, Tartusse 50 km ja Tallinna 230 kilomeetrit. Puka valda läbivad Tartu-Valga maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Tallinn-Tapa-Valga raudtee. Puka vallal on soodne asukoht, maakondade ja naabervaldade keskused on suhteliselt lähedal. Samas paikneb Puka Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast kaugel, seega toob riigitasandil suhtlemine täiendavaid kulutusi. (Andmed: Puka valla ÜVK arendamise kava 2013-2030).

Puka vallas on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatud kolm piirkonda: Puka alevik, Komsi ja Aakre külad. Puka vallas tegutseb alates 2014. aastast vee-ettevõtlusega OÜ Puka Vesi. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad hetkel Puka Vallavalitsusele. Varad on plaanis üle anda vee-ettevõttele peale kogu projekti elluviimist.

Joonis 1. Puka valla asukoht (punasega) Valga Maakonnas (kollasega). Allikas:

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eesti_puka_vald.png#/media/File:Eesti_puka_vald.png.

Puka vallas tegutseb üks keskhariduskool, milleks on Puka Keskkool. Lisaks asub Aakre külas Lasteaed-Algkool. Vallas on ka Puka, Aakre ja Kuigatsi raamatukogud.

6

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus

Puka Vallavalitsuse andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuari seisuga Puka vallas 1632 elanikku (vt tabel 1).

Tabel 1. Puka valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2015.

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2)

201 1632 8,11 Andmed: Puka Vallavalitsus

Valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt on rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 1,8% aastas. Alates 2010. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 154 inimese võrra (tabel 2).

Tabel 2. Puka valla rahvastiku dünaamika aastatel 2009-2015.

Näitaja 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Elanike arv 1786 1761 1706 1682 1651 1632

Muutus eelmise perioodiga (%) -1,4% -3,1% -1,4% -1,8% -1,2%

Sündis 17 23 23 17 14 -

Suri 29 33 22 38 21 -

Saabus 48 17 44 44 43 -

Lahkus 61 62 69 54 55 - Andmed: Puka Vallavalitsus

Puka vallas elas 01.01.2015. a seisuga 1632 inimest. Võrreldes aastaga 2014 on Puka valla elanike arv kahanenud 19 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised ca 61,7%, töötute osakaal on valla elanikkonnast on 2,1%. (Andmed: Puka Vallavalitsus).

Puka valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Puka vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu.

Tabelis 3 on toodud elanike arvu muutus Puka valla suuremates asulates aastatel 2010-2015.

Tabel 3. Puka valla suuremate asulate elanike arv aastatel 2010-2015. Asum 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Puka 716 711 666 666 659 654

Komsi 86 85 77 77 75 70

Aakre 296 293 285 285 287 281 Kokku kogu vald: 1786 1761 1706 1682 1651 1632

Andmed: Puka Vallavalitsus

Puka vallast lahkujaid on viimastel aastatel olnud ligikaudu 20% rohkem kui saabujaid.

7

Joonis 2 kirjeldab Puka valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2009-2015 ja prognoosi aastatel 2016-2027. Jooniselt 2 on näha, et aastatel 2010-2015 on toimunud Puka vallas pidev rahvastiku vähenemine.

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Puka vallas aastatel 2010-2015, Puka

Vallavalitsus.

Arendamise kava koostajad prognoosivad Puka valla elanike arvu vähenemist aastani 2019 keskmiselt 1% aastas, aastatel 2020-2024 keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2025-2027 elanike arvu stabiliseerumist. Seega aastaks 2027 on Puka valla elanike arv ligikaudu 1520 inimest.

Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute ÜVK teenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord.

ÜVK arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Puka valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Puka valla ÜVK-ga varustatud piirkondades ÜVK teenuse hinna kujunemisel. Selleks on analüüsitud Statistikaameti andmeid kogu Valga maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta.

1500

1525

1550

1575

1600

1625

1650

1675

1700

1725

1750

1775

1800

1825

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Elanike arv

8

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Valga maakonnas 2013. aastal ligikaudu 433,1 eurot (vt tabel 4).

Tabel 4. Leibkonnaliikme sissetulek Valga maakonnas aastatel 2008-2013. Aasta Netosissetulek kuus (eur) Muutus, %

2008 340,1 -

2009 310,2 -8,79%

2010 286,4 -7,67%

2011 310,2 8,31%

2012 355,5 14,60%

2013 433,1 21,83%

Keskmine 5,66%

Andmed: Eesti Statistikaamet

2013. aasta näitaja on ligi 14,7% võrra väiksem Eesti keskmisest (508,1 eurot). 2008-2013. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 5,66%.

9

1.2.2 Majandus ja tööhõive

Puka vallas puuduvad suurettevõtted, kelle töötajate arv on suurem kui 50 töötajat ettevõttes. Puka valla suuremateks ettevõtteiks on Jumek AS ja Kiilung AS, Bacula AS. AS Valga Gomab Mööbli Puka tsehh on tegevuse lõpetanud. Loetletud ettevõtte asuvad väljaspool ÜVK-ga hõlmatud ala.

Puka valla tähtsamateks keskusteks Puka alevik ja Aakre küla. Olulisemaks ettevõtlusalaks on vallas põllumajandus, lisaks ka turism. Puka valla piirkond oli nõukogude ajal peamiselt põllumajandusliku tootmisega hõivatud piirkond. Siin tegutses Puka sovhoos ja Aakre kolhoos. Põllumajandusreformi käigus on enamus sovhoosi ja kolhoosi varadest erastatud. Mitmed suured tootmisettevõtted ei jäänud töösse ja lagunesid ning rüüstati. Põllumajanduse reformi tulemusena jäi Aakres rohkem töösse põllumajandusettevõtteid kui endise Puka sovhoosi territooriumil.

Suurimateks tööandjateks on vallas Puka Vallavalitsus, Jumek AS ja Kiilung AS, Bacula AS. Lisaks tegutsevad vallas mitmed mittetulundusühingud, nagu MTÜ Kodupaiga Külaselts, MTÜ Korvpalliklubi RIBI, MTÜ Puka Noortepesa, MTÜ Valgamaa kaugtöökeskus, MTÜ Aakre külaselts, Puka Aianduse ja Mesinduse Selts ja palju teised.

Seisuga 1. jaanuar 2015 oli volikogu suuruseks 11 liiget ja vallavalitsusse kuulus 5 liiget. Puka Vallavalitsuse alla kuuluvad Puka Keskkool, Puka Kunstikool, Puka Lasteaed, Aakre Lasteaed- Algkool, Puka raamatukogu, Kuigatsi raamatukogu, Aakre raamatukogu, Aakre Rahvamaja, Puka Rahvamaja.

Tuntumaks turismiobjektiks on Greete Motell Soontaga külas ja Meegaste Turisimitalu. Greete palkmotell on Eesti unikaalseim ja suurim palkmaja, mille ükski ruum pole nelinurkne – maja on pealtvaates otsekui mesilaskärg. Vaatamisväärtustest asuvad vallas veel näiteks Aakre mõis, Väike-Emajõgi.

2015. a. jaanuari seisuga oli Puka vallas registreeritud töötute osakaal ligikaudu 2,1% valla elanike arvust ehk 34 inimest.

Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel aastatel on mõnevõrra vähenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord ajavahemikus 2011-2013 on mõnevõrra paranenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 5 ülevaade aastatel 2008-2013 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest.

Tabel 5. Puka vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2008-2014.

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest (eurot)

1 982,06 3 151,10 8 904,87 7 260,06 9 681,63 8 277,84 6 591,62


1.2.3 Vee ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise hind koosneb järgmistest komponentidest:

2) tasust müüdud vee eest;

3) tasust heitvee ärajuhtimise eest.

10

Vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestab Puka Vallavalitsus seaduses sätestatud korras.

Kuna Eestis ei koostata sissetulekute analüüsi kohalike omavalitsuste lõikes, saab valla elanike tulusid hinnata kasutades maakonna keskmisi palgaandmeid.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Valgamaa kohta

Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2013. Finantsanalüüsis on korrigeeritud andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2013 – 2027. Seega 2014. a lõpu seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Valgamaal sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 459.92 eurot. Tabelis 6 on toodud välja teenuse kulukuse määra prognoos leibkonna kohta.

Tabel 6. Teenuste kulukuse määr. Teenuse kulukus 2015 2020 2025 2027

Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus,

Valgamaa

460

618 827 925

Koondtariif vesi/kanal käibemaksuga

1,37 3,57 5,17 5,57

Keskmine tarbitav kogus l/in/d

79,3

79,5 79,6 79,6

Prognoosi kohaselt kasvab leibkonna sissetulek aeglasemalt tariifide tõusust tingitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulust ning seetõttu teenuse kulukuse määr leibkonna sissetulekust on tõusva trendiga kuid jääb alla 2% leibkonnaliikme sissetulekust. Eriti järsk on hinnatõus aastatel 2016-2021 (vt joonis 3).

Joonis 3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna sissetulekust aastatel 2015-2029

1,0%

1,2%

1,4%

1,6%

1,8%

2,0%

2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029

vee ja kanalisatsiooni kulude osakaal sissetulekutest

11

1.3 Keskkonnaülevaade

Puka valla looduskeskkond on puhas ja vaatamisväärsusena tuntud.

Valla idaosas on valitsevad väikekuplid, mis iseloomustavad Otepää kõrgustiku äärealasid. Siin asuvad valla kõrgeimad mäed:

· Tsiatrahvimägi 213 m

· Meegaste mägi 207 m

· Jaanimägi 198 m

Valla lääneosa ulatub Väike-Emajõe orundisse, mille laius ulatub kümne kilomeetrini. Seda piirkonda katab valdavalt mets. Valla põhjaosa reljeef on vahelduv. Aakrest Pikasilla poole madaldub maapind pikkamööda Võrtsjärve ja Väike-Emajõe suunas. Valla keskosas valitseb rohke põllumaa ning tiheda asustusega lainjas ja künklik maastik.

Keskkonnaohtlikke ettevõtteid ei ole või kui on, vastavad normidele. Inimesed suhtuvad keskkonda vastutustundlikult ja säästlikult. Loomisel on kodumaiseid puid tutvustav koolipark ja koolihariduses on kallak kohaliku looduse väärtuste tundmaõppimisele. Jäätme- ja veemajandus vastavad keskkonnanormidele. Koostöö toimib sujuvalt eelpool mainitud partneritega, algatatakse pidevalt uusi projekte seejuures arvestades rahaliste vahendite olemasolu eelarves ja jätkatakse traditsioonilisi tegevusi. Osaletakse üleriigilistes ulatuslikes projektides (n. maanteede äärte koristused).

Täidetakse rahvusvahelisi veekaitse ja –kasutusnõudeid. Suuremates külades elavatel inimestel on võimalik ühineda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Rakendatakse süsteemseid meetmeid joogivee kvaliteedi viimiseks normidega ettenähtud tasemele ja reovee puhastamiseks ning heitvee ärajuhtimiseks kõikjal ühisveevärgiga hõlmatud aladel. Vee hind (puhas vesi ja heitvesi) hoitakse elanike keskmisest sissetulekust maksimaalselt Eesti keskmisel tasemel (arvutatuna %-des leibkonna liikme sissetulekust).

Illegaalset prügiladustamist ei esine, elanikel on lepingud prügi äraveofirmaga või kasutavad nad muid seadustes lubatud viise prügi ladustamiseks. (Andmed: PUKA valla ÜVK arendamise kava 2009-2019).

1.3.1 Kaitsealused objektid

1. Kaitsealad:

Otepää looduspark (Puka valla idaosa)

Soontaga looduskaitseala 1225,3 ha.

Puka park Puka alevikus 2,0 ha (projektipiirkond).

Puka põlispuude grupp Puka alevikus 3,0 ha.

Kuigatsi mõisapark Kuigatsi külas 3,7 ha.

2. Valla territooriumile ulatuvad osaliselt kaks majandatavat sihtkaitsevööndit:

Arula sihtkaitsevöönd.

Mädajärve sihtkaitsevöönd.

3. Natura 2000 alad:

12

Purtsi jõgi.

4. Üksikobjektid:

Jaanimäe mänd (PPK 484) Meegaste külas Tsorro talu maadel

Jaanimäe mänd (PPV 19) Purtsi külas

5. Kaitsealuse liigi püsielupaigad:

Tõugja asurkond

6. Vääriselupaigad:

Puka vallas asub Keskkonnainfo.ee andmetel kokk 44 erinevat vääriselupaika, mis koosnevad järgmistest tüüpidest: laane-männikud, palu-männikud, raba-männikud, salu-männikud, siirdesoo-männikud, kõdusoo-männikud, kõdusoo-kuusikud, männi segametsad, kuuse segametsad, laanemetsad, rabastunud metsad, kõdusoometsad, soostunud metsad, teised palu lehtmetsad, palu-haavikud, kaasikud, laugjad jõe ja järvekaldad, ojakaldad.

(Andmed: Keskkonnaregistri avalik teenus: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPtsSu660Pd7GLXjP9cDxE664wcqejNM).

7. Vallas on 57 erineva kaitsealuse liikide leiukohad (Andmed: Keskkonnaregistri avalik teenus: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPF719tEQHVHIDOk6GhDoJF2NVcsgBLU).

1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

1.3.2.1 Maavarad

Maavaradest leidub Puka vallas turvast, liiva, kruusa.

Turvas: Vallas on levinud sügava turbasisaldusega madalsood. Suurimaks sooks on Priipalu soo. Valla turbavarud asuvad kolmes soos: Priipalu soo (2144 ha), Vennaru soo (408 ha) ja Rebaste soo (148 ha), mille turbavarudeks arvestatakse kokku 5,5 x 106t.

Liiv ja kruus: Valla kruusa-liiva varud on suured. Helmi-Aakre maardla kuulub riikliku tähtsusega varude hulka (vt tabel 7).

Tabel 7. Puka valla kruusa-liiva varud.

Maardla Aine Tarbevaru Reservvaru Helmi-Aakre Kruus, liiv 1 569,70 41 532,50 Vuti Liiv 313,80 Oona Kruus, liiv 8,00 Marga Liiv 573,70 Härgoja Liiv 229,50 Puka teeristi Liiv 205,20 Põhu Kruus, liiv 683,40 Vaardi Liiv 371,20 KurejärveI Kruus, liiv 365,40

13

KurejärveII Liiv 34,20 Koosa Kruus, liiv 35,00 26,40 Kompuse Liiv 1 240,20 Kokku 1 960,70 45 227,50

(Andmed: PUKA valla ÜVK arendamise kava 2009-2019).

1.3.2.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia

Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi:

Kvaternaari (Q)

Kesk-Devoni (D2)

Kesk-Alam-Devoni (D2-1)

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all.

Kvaternaari veekompleks (Q) on esindatud põhiliselt pinnaseveena. Kuna veekompleks toitub sademetest, siis langeb ta levikuala kokku toitumisalaga. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest jõeorgude ja järvenõgude suunas. Veerikkad on moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad kruus ja liiv. Kvaternaari setete paksus Aakre puurkaevu andmetel on 34m, Puka puurkaevudes 50-70m ja Komsi puurkaevus 109m. Kõige suurema levikuga on moreen, milles esineb veeriste ja munakatega savika kruusa vahekihte.

Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on tavaliselt moodustunud madalsood.

Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kõikjal kogu Valga maakonnas. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe valged, kollakad või punakaspruunid savi vahekihtide ning saviläätsedega liivakivid ja aleuroliidid. Veekompleksi lasuv pind on Puka valla ühisveevarustuse puurkaevude andmetel 40-50m absoluutsel kõrgusel. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veekandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise tingimusi. Veekompleksi vesi on surveline. Puurkaevude deebit ulatub 0,9-9,6 l/s (keskmine 4,1 l/s). Kuna veekompleks lasub kvaternaari veekompleksi all, on selle põhiliseks toiteallikaks sademed, mis infiltreeruvad läbi setete. Keemiliselt koostiselt on Kesk-Devoni veekompleksi vesi valdavalt HCO3 -Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalainete üldsisaldusega 0,3-0,5 g/l. Veekompleksi põhjaveele on omane madal Na+, Cl- ja SO4-2 sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg 2+ ja HCO3 sisaldus. Joogivee tootmiseks kasutatav veekompleksi vesi kuulub üldraua sisalduse ja värvuse näitajate põhjal II ja III kvaliteediklassi. Mikrokomponentide sisaldus antud veekompleksi põhjavees on väike.

Kesk-Alam-Devoni veekompleksi (D2-1) vettkandvateks kivimiteks on Pärnu ja Rezekne lademe peene-ja keskmiseteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 80m, mis lasuvad 240-320 m sügavusel. Kagu-Eestis Valga-Räpina joonest lõunas iseloomustab D2-1 veekompleksi Cl-Na-Ca-või SO4-Cl-Ca-Na-tüüpi põhjavesi mineraalainete sisaldusega üle 1g/l. Veekompleks levib kogu maakonnas. Veekompleksi vesi on surveline, survekõrguseks on kuni 280 m. Puurkaevude deebit on 1,7-9,3 l/s (keskmine 4,5 l/s).

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all veevarustuse seisukohast huvi ei paku.

14

Lõuna-Eesti Devoni terrigeensete settekivimite levikualal, kus asub Valga maakond, on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused tunduvalt paremad kui mujal Eestis. Lõuna-Eesti moreen moodustab suurtel aladel küllaltki hea ekraani reostuse tõkestamiseks. Liival, samuti aluspõhja liivakivil on väikese reostuskoormuse korral isepuhastusvõime. (Andmed: PUKA valla ÜVK arendamise kava 2009-2019).

1.3.2.3 Veeandvus

Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Puka vald peamiselt Devoni liivakivi ja aleuroliidi põhjaveekihtide piirkonda. Veerikastes kihtides asuvate puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-2,0 l/s*m. Põhjapoolseamas valla osas on puurkaevude erideebitid ka suuremad kui 2,0 l/s*m.

Puka valla ühisveevarustuse puurkaevude arvestuskaartide alusel on Puka alevikus Ääre tn puurkaevu erideebit 0,655 l/s*m, Võru tn puurkaevu 0,382 l/s*m, ja Tööstuse tn puurkaevu 0,533 l/s*m. Komsi küla puurkaevu erideebit on 0,909 l/s*m ja Aakre küla puurkaevu erideebit on 1,307 l/s*m

1.3.2.4 Põhjavee kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Puka vald peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Joonisel 4 on toodud Puka valla põhjavee kaitstuse kaart.

Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20-50 meetrit ning savi paksus 5-10 meetrit. Kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus üle 50 meetri ning savi paksus üle 10 meetri.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 4. Puka valla põhjavee kaitstuse kaart (algallikas: Eesti Geoloogiakeskus).

15

1.3.2.5 Põhjavee varud

Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. aprilli 2006 a. käskkirjale nr 406 “Valga maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Puka vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, tõkestamise ning samuti põhjavee muutused, on Puka vallas 1.07.2015 seisuga õks (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

- Puka Vesi OÜ - Põhjavee võtmine rohkem kui viis kuupmeetrit ööpäevas Puka vallas Aakre ja Komsi külades ning Puka alevikus ning heitvee juhtimine Aakre külas Purtsi jõkke, Komsi külas Mooritsa oja, Plika külas (Pukamõisa väljalask) Puka ojja ja Puka alevikus (Valga Gomab Puka tsehhi väljalask) Audematsi kraavi. Vee-erikasutusluba nr L.VV/325403;

1.3.3 Ehitusgeoloogia

Valga Maakonnas maapinna aluspõhja moodustavad Devoni liivkivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal levivad Kesk-devoni Burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, vaheldumisi savi- ja ja merglikihtidega. Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks . Pindalaliselt domineerib moreen. Hajutatult esinevad kruusad- liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoleegiline ehitus on keeruline , paksus varieerub 10-100 ja enamgi meetrit.

Lõuna Eeesti Devoni terrigeensete settekivimite levikuala, kus asub Valga maakond, on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused tunduvalt paremad kui mujal Eestis. Lõuna Eesti moreeen moodustab suurtel aladel küllaltki hea ekraani reostuse tõkestamiseks. Liival, samuti aluspõhja liivakivil on väikese reostuskoormuse korral isepuhastusvõime. (Puka aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise I ja II etapi tööde tehnoloogiline projekt, OÜ Tempt, Tallinn, 2014).

Puka valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Puka valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval nad paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Puka valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud:

Puka aleviku Tööstuse tn 15 puurkaev (puurkaevu katastri nr. 53262)

0-61,3 m – liivsavimoreen, liiva vahekihid;

61,3-85,5 m – savi, õhukeste liivakivi vahekihtidega;

85,5-105,0 m – liivakivi, väga tugev, savi vahekihtidega;

105,0-120,5 m - liivakivi, kesktugev, savi vahekihtidega;

120,5-127,5 m - savi ja aleuroliit, tugeva liivakivi vahekihtidega;

127,5-128,4 m - liivakivi, punakaspruun, peeneteraline, kesktugev;

128,4-162,0 m - savi, liivakivi vahekihtidega;

162,0-165,0 m - liivakivi, kesktugev;

165,0-187,6 m - liivakivi, nõrk, punakaspruun, aleuroliidi vahekihtidega.

16

Puka aleviku mööblitsehhi kõrval olev vana puurkaev (puurkaevu katastri nr. 12458)

0-60,0 m – saviliiv ja liivsavi veerisega;

60,0-125,0 m – savi liivakivi vahekihtidega;

125,0-130,2 m – savi ja aleuroliidi vaheldumine;

130,2-170,0 m – liivakivi.

Puka aleviku Kooli tn 11 (Võru tn) puurkaev (puurkaevu katastri nr. 12459)

0-71,0 m – savikas kruus veerise ja munakatega;

71,0-77,5 m – aleuroliit;

77,5-84,0 m – aleuroliit liivakivi vahekihtidega;

84,0-120,0 m – savi liivakivi vahekihtidega.

Puka aleviku Ääre tn puurkaev (puurkaevu katastri nr. 12452)

0-23,0 m – liivsavi ja saviliiv kruusa ja munakatega;

23,0-30,0 m – saviliiv veerisega;

30,0-40,0 m – saviliiv kruusaga;

40,0-50,0 m - saviliiv liiva vahekihtidega;

50,0-105,0 m - liivakivi savi vahekihtidega.

Komsi küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 12069)

0-109,0 m – saviliiv ja liivsavi kruusa ja veerisega;

109,0-130,0 m –savi ja aleuroliit

130,0-175,0 m - liivakivi savi vahekihtidega;

175,0-190,0 m - savi ja aleuroliidi vaheldumine;

190,0-200,0 m - liivakivi savi vahekihtidega.

Aakre küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 9372)

0-34,0 m – kruus ja veeris munakatega;

34,0-75,0 m – savi liivakivi ja aleuroliidi vahekihtidega;

75,0-110,0 m – liivakivi savi vahekihtidega.

1.3.4 Pinnavesi

Valla territooriumil on kokku 11 suuremat järve: Päästjärv, Epsi järv, Pärdu järv, Andresjärv, Põhtjärv, Porijärv, Põhu Mädajärv, Kure järv, Kadajärv, Rooni järv, Nauska järv. Suurim järv on Põrja Porijärv 16,4 ha. Lisaks neile on vallas 7 pais- või tehisjärve. Valla piiridesse jääb Võrtsjärve lõunatipp, mis on enamjaolt soostunud kallastega. Järved on enamikus alla 10 ha pindalaga, madalad ja nõrga veevahetusega. Ujumiskohad on olemas Päästjärve ja Kadajärve ääres.Valla vooluveestik koosneb 11 suuremast jõest ja ojast. Pikemalt läbivad valda Purtsi jõgi (28 km) ja Väike-Emajõgi (15 km). (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027)

Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Puka valla seisu- ja vooluveekogud heas seisundiklassis.

1.3.5 Muud loodusvarad

Maavaradest leidub Puka vallas turvast, liiva, kruusa. Turvas: vallas on levinud sügava turbalasundiga madalsoo. Suurimaks sooks on Piirsalu soo. Valla turbavarud asuvad kolmes soos: Piirsalu soo (2144 ha), Vennaru soo (408 ha) ja Rebaste soo (148 ha), mille turbavarudeks

17

arvestatakse kokku 5,5*107 t. Liiv ja kruus: valla kruusa-liiva varud on suured. Helmi-Aakre maardla kuulub riikliku tähtsusega varude hulka.

Haritavat maad on vallas 5767 ha, sellest kasutuses 2443 ha ehk 42%. Põllumaad on raskelt haritavad kuna paiknevad suurte kallakutega künklikul maastikul. Mullaviljakus on vallas keskmiselt 39 hindepunkti. Metsa üldpindala on 10375, millest 5062 ha on riigimets. (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027).

1.4 Vee-ettevõtluse iseloomustus

Kuni 2013 aastani on Puka Vallavalitsus olnud vee ettevõtjaks ning vee ettevõtja tegevust

korraldanud otse Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Vastavalt Puka Vallavolikogu 17. oktoobri 2013. a. otsusele nr 37 asutati osaühing Puka Vesi ning kehtestati vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Puka alevik, Komsi küla ja Aakre küla kompaktse hoonestusega alad.

Oktoobris 2013 a. anti Puka Vesi OÜ-le rendile valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised. Alates 2014 .a. osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid vallas (Puka, Komsi ja Aakre) Puka Vesi OÜ.

Puka alevikus Tööstuse tänava kortermajade veega varustamine on toimunud kuni 2014.a. AS Gomab Mööbel Puka mööblitsehhi puurkaevust. Alates 2015. aasta jaanuarist lõpetas AS Gomab Mööbel elanike veega varustamise. Teenuseid osutab Puka Vesi OÜ.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Puka vallas on reguleeritud Puka Vallavolikogu 1. märts 2012 aasta määrusega nr. 4 „Puka valla vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamines“.

Tabel 8 kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga hõlmatud aladel.

Tabel 8. ÜVK teenuse hinnad Puka vallas (koos käibemaksuta). Veevarustuse ja kanalisatsiooni

teenuse tarbija 1 m3 maksumus (eurot)

1 m3 maksumus (eurot)

01.08.2006 kuni 28.02.2012 alates 01.03.2012 Veevarustus 0,38 0,82Reovee ärajuhtimine 0,32 0,55


Ülevaade vee-ettevõtluse majandusnäitajatest aastatel 2012-2014 on toodud tabelis 9.

Tabel 9. Puka Vallavalitsuse ja Puka Vesi OÜ tulud ja kulud ÜVK teenuse osutamisel Puka vallas aastatel 2012-2014.

Näitaja Puka Vallavalitsus Puka Vesi

OÜ 2014. a (eurot)

2014. a kokku (eurot)

2012. a (eurot)

2013. a (eurot)

2014. a (eurot)

Müüdud veeteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele 3 243 6 136 4 830 9 047 13 877

Müüdud kanalisatsiooniteenus elanikkonnale ja juriidilistele isikutele 2 175 4 116 3 240 5 906 9 146

Muud äritulud 1 500 1 500

Müügitulu kokku: 5 418 10 252 8 070 16 453 24 523

18

Elektrienergia kulu ÜVK objektide haldamisel 4 026 4 660 4 100 - 4 100

Vee-erikasutusõiguse tasu ÜVK objektide haldamisel

1 092 1 417 2 067 - 2 067

Saastetasud 1641 3 422 1 523 - 1 523

Kemikaalikulud reovee puhastamiseks 288 - -

Palgakulud (koos maksudega) 8 683 8 719 6 068 13 065 19 133

Administreerimiskulud (v.a palgakulud, elekter) 238 238

Amortisatsioonikulud ÜVK objektidelt 6 416 14 706 14 706 - 14 706

Intressikulud - -

Materjal ja teenused ÜVK ehitiste remondiks ja hoolduseks

1 681 1 729 285 2 195 2 480

Kulud kokku: 22 186 34 653 28 749 15 498 44 247

Kasum/kahjum: -16 768 -24 401 -20 679 955 - 19 724


Puka asulas müüdud vee kogused on viimastel aastatel kasvanud, kuna tarbijaid on juurde tulnud väiksemate veetrasside juurdeehitusega. Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2012-2014 on välja toodud tabelis 10.

Tabel 10. Müüdud veekogused kokku Puka vallas.

Asula Puka valla vee toodang m/3

2012 2013 2014

Puka 8 448 8 414 10 197

Komsi 2 584 2 974 3 165

Aakre 6 102 7 055 6 106

Kokku 17 134 18 443 19 468 Andmed: Puka Vallavalitsus (Puurkaevu päevikud)

Veetarbimine on leitud veemõõtjate ja arvete alusel Puka Vallavalitsuselt saadud andmete põhjal. Ca 62 % tarbijatest on varustatud veemõõtjatega (Puka alevikus ca 90%, Aakre külas ca 17% ja Komsi külas 0%). Ettevõtete varustatus veemõõtjatega on märksa parem, ca 90%. (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027)

Ettevõtetele müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2014 on välja toodud tabelis 11. Valdavalt on vee ja kanalisatsioonikogused võrdsed va AS Bacula, kes lisab osa vett enda toodetesse mis jääb reoveena arvestusest välja.

19

Tabel 11. Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused Puka valla ettevõtetele ja asutustele 2014 aastal.

Ettevõte/asutus Asukoht (asum)

Ühisveevärgist tarbitud

(müüdud) vee kogus 2014 aastal

Ühiskanalisatsiooni suunatav (müüdud) reovee kogus 2014

aastal

Elva TÜ Puka 108 m3/a 108 m3/a

Puitrex oü Puka 30 m3/a 30 m3/a Puka vald (kõik vallaasutused Puka 1100m3/a 1100m3/a MTÜ Hellenurme Komsi hooldekodu Komsi 1450 m3/a 1450m3/a

AS Bacula Aakre 1300 m3/a 1100m3/a

Aakre algkool-lasteaed Aakre 385 m3/a 385 m3/a

Aakre rahvamaja Aakre 25 m3/a 25 m3/a


Elanikkonna vee ja kanalisatsiooni kasutamine moodustas 2014. aastal ca 77% protsenti müüdud kogustest kokku (vt tabel 12 ja 13).

Tabel 12. Müüdud veekogused Puka vallas 2014 aastal.

Asula Veetoodang

2014 a Veetarbimine

kokku Elanike veetarbimine

Ettevõtete veetarbimine

m3/d m3/d m3/d m3/d

Puka 27,94 27,94 24,55 3,39

Komsi 8,67 8,67 4,70 3,97

Aakre 16,73 16,73 12,04 4,68

Kokku 53,34 53,34 41,29 12,05

Kokku osakaal Puka vallas 100% 100% 77% 23%Andmed: Puka Vallavalitsus

Tabel 13. Müüdud kanalisatsioonikogused Puka valla 2014 aastal.

Asula Müüdudd

reovesi 2014 a Elanike

reoveekogused Ettevõtete

reoveekogused

m3/d m3/d m3/d

Puka 27,94 24,55 3,39

Komsi 8,67 4,70 3,97

Aakre 16,73 12,04 4,14

Kokku 53,34 41,29 11,50

Kokku osakaal Puka vallas 100% 77% 22%


20

1.5 Kohalik omavalitsus

Puka valla eelarve maht on 2013. ja 2014. aastal ligikaudu 1,44 miljonit eurot. Puka valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Puka valla eelarve tulud aastatel 2011-2014 (eurot).

Aasta Puhastatud

eelarve (eurot)

Võlakohustused kokku (eurot) (aasta lõpul)

Võlakoormus (%)

Laenureserv (eurot)

2011 1 432 023 300 452 21% 558 762

2012 1 492 227 258 969 17% 636 367

2013 1 443 787 217 513 15% 648 759

2014 1 443 058 207 149 14% 658 686 Andmed: Puka Vallavalitsus

2013. aastal on füüsilise isiku tulumaksu laekumine võrreldes 2012. aastal laekunud tulumaksuga mõnevõrra suurenenud (vt tabel 15), mis näitab elanike sissetulekute mõningast suurenemist ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist.

Tabel 15. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine (eurodes). Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Elanike arv - 1786 1761 1706 1682 1651 Laekunud tulumaks (tuhateurot/in)

545 554 600 606 655 732

Andmed: Eesti Statistikaamet

21

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Teeninduspiirkonna ülevaade ja teenindatav elanikkond

Puka vallas on ühisveevärk ja kanalisatsioon välja arendatud Puka alevikus ja Komsi ning Aakre külades.

Projektipiirkonnas elab kokku 1139 inimest. Puka valla projektpiirkonna elanikkonnast on 45% elanikest ühisveevärgiga liitumata ja kasutavad valdavalt salvkaeve. Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud tabelis 16.

Tabel 16. Ühisveevarustusega liitunud elanike arv.

Asula Elanikkond,

inimest Liitunud elanikkond,


% asula elanikkonnast

Aakre 281 118 42 Komsi 70 51 73 Puka 654 330 50

Kokku 1005 619 55

Allikas: Puka Vallavalitsus

Projektpiirkonna elanikest 47% on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustamata. Ühiskanalisatsioonisüsteemita varustamata elanikud kasutavad kogumiskaeve või omapuhasteid. Andmed kogumiskaevude tühjendamise (sagedus, kogused) ja reovee purgimise kohta puuduvad. Ühtset ja regulaarset reovee vedu kogumiskaevudest valla poolt ei ole korraldatud, inimesed tellivad vajadusel reovee äraveo. Lähim purgimiskoht on kas Otepää, Tõrvas ja Valga linnas. Ühiskanalisatsiooni ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud tabelis 17.

Tabel 17. Ühiskanalisatsiooni ulatus Puka vallas Asula Elanikkond,



% asula elanikkonnast Aakre 281 112 40 Komsi 70 50 71 Puka 654 310 47

Kokku 1005 582 53 Allikas: Puka Vallavalitsus

2.2 Ühisveevärgi puurkaev-pumplad ja veetöötlusseadmed

Tabelis 18 on toodud Puka Vesi OÜ-le väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud puurkaevude Puka valla ühisveevarustuse puurkaevude tehnilised andmed.

22

Tabel 18. Puka valla ühisveevarustussüsteemi puurkaev-pumplate tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht

Puka aleviku Tööstuse tn puurkaev

Puka aleviku Ääre tn

puurkaev

Puka aleviku Kooli tn (endine

Võru tn) puurkaev

Komsi puurkaev

Aakre Puurkaev

Katastri nr. 53262 12452 12459 12069 9372

Passi nr. teadmata A-1391-B 5670 2956 3542

Kasutatav põhjavee kiht

D2 D2 D2 D2 D2

Puurimise aasta 2015 1965 1986 1971 1973

Pumba paigaldamise aeg

2015 2013 2003 2003 2003

Paigaldatud pump Lowara

12GS55T-L4C; 5,5 kW

? Ebara D9-19;

3 kW ? Ebara D9-14

Pumba asetussügavus, m

65,5 ~36 35-40 48-50 34

Pumba tootlikkus, m3/h

7 3-5 2,38-11,4 3-5 3-5

Lubatud veevõtt, m3/a 35000 35 000 35 000 5 000 2 500

Lubatud veevõtt, m3/a 8750 8750 8750 1250 2500

Lubatud veevõtt, periood

Info puudub 2015 - tähtajatu

Tegelik toodetud vee kogus 2014 a, m3/a

0 10 197 0 3 165 6 106

Tarbitud vee kogus m3/d

0 10 197 0 3 165 6 106

Reguleerimisseade 0,5 m3

hüdrofoor 2x0,1 m3

hüdrofoori 2x0,5 m3 hüdrofoori

0,5 m3 hüdrofoor

0,5 m3 hüdrofoor

Puurkaevu sügavus, m 187,6 105 120 200 110

Staatiline veetase, m 34 29 32 51 9

Deebit (l/s) 16 3,6 3,06 5 1,96

Erideebit (l/s*m) 0,667 0,655 0,382 0,909 1,037

Veemõõtja olemasolu Jah Jah Jah Jah Jah

Puurkaevu hoone seisukord

Hea Hea Hea Hea Hea

Sanitaarkaitseala raadius, m

30 50 30 30 30

Omanik Puka

Vallavalitsus Puka

Vallavalitsus Puka

Vallavalitsus Puka

Vallavalitsus Puka

Vallavalitsus

Haldaja OÜ Puka Vesi OÜ Puka Vesi OÜ Puka Vesi OÜ Puka Vesi OÜ Puka

Vesi Andmed: Puka Vallavalitsus

Puka valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate veetöötlusseadmete tehnilised andmed on toodud tabelis 19.

23

Tabel 19. Puka valla ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplates kasutatavate veepuhastusseadmete tehnilised andmed.

Asula

Puurkaevu nimetus / aadress

Puurkaevu katastri number

Veetöötlusseadme tüüp

Tootlikkus, m3/h

Paigaldusaasta

Tehniline seisukord

Aakre Aakre Keskus

9372 Rauaeraldusseade 2,4-11,4 m3/h

2003 Hea

Komsi Komsi Elumajad

12069 Raua ja mangaani eraldusseade

3 m3/h 2003 Halb

Puka

Võru tn 12459 Raua ja mangaani eraldusseade

5 m3/h 2003 Halb

Tööstuse tn

53262 Raua ja mangaani eraldusseade

7 m3/h 2015 Hea

Ääre tn 12452 Raua ja mangaani eraldusseade

5 m3/h 2012 Hea

Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027

2.3 Ühisveevärgi torustikud

Puka vallas on veevõrgu olukord halb. Torustikud on rajatud valdavalt 30-40 a tagasi. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja viimasel ajal rajatud ja parandatud torustike lõikudes ka plast. Torustike läbimõõtude kohta info puudub. Torustike seisukord halvendab veekvaliteeti võrgus. Tänu veevõrgu madalale töökindlusele, esineb palju lekkeid.

Orienteeruvad torustike pikkused on toodud tabelis 20.

Tabel 20. Olemasolevad veetorustikud. Asula Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik,

mm Pikkus,

m Aakre Malm, plast 1973 andmed puuduvad 1000 Komsi Malm, plast 1971 andmed puuduvad 1420 Puka Teras, plast, malm 1970 andmed puuduvad 1430 (mööblivabriku

piirkonnas ca 300 m) Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027

2.4 Ühiskanalisatsiooni torustikud

Enamus kanalisatsioonitorustikest on ehitatud üle 30 aasta tagasi ja on tänaseks suures osas amortiseerunud. Olemasolevatest reoveepuhastitest enamus ei tööta, järelpuhastuse biotiigid on setet täis. Elanikud, kellel ei ole ühiskanalisatsiooni teenuse kasutamise võimalust omavad kogumiskaeve ja septikuid

Puka valla kanalisatsioonitorustikud on ehitatud ca 30 a tagasi, mistõttu on nad tänaseks amortiseerinud. Sademeveekanalisatsioon Puka vallas puudub. Olemasolevate kanalisatsioonitorustike teadaolevad andmed on toodud tabelis 21.

24

Tabel 21. Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Asula Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõt

(mm) Pikkus

(m)

Aakre Keraamiline, asbotsement 1973 150-158 1000 Komsi Keraamiline, asbotsement 1977 150-158 2600 Puka Keraamiline, asbotsement 1970-1975 150-200 2000

Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027 Märkused: Komsil on kogu torustiku pikkus 2600 m, kuid kasutusel on sellest 1500 m.

2.5 Tuletõrje veevõtukohad

Tuletõrjeveevarustus baseerub looduslikel veevõtukohtadel.

Puka vallas on märgistatud alljärgnevad tuletõrje veevõtukohad kohad

Puka alevik - Puka keskuse veehoidla märgistatud Komsi küla - Komsi lambalautade veemahuti-märgistatud Kuigatsi küla - Kuigatsi paistiik-märgistatud Aakre küla - Purtsi jõgi-märgistamata

Aakre külas vaja välja ehitada nõuetel vastav tuletõrje veevõtukoht. Pukas on tarvis rajada kaks uut tuletõrje veemahutit mahutavusega vähemalt 75 m3: 1) Kortermajade piirkond; 2) Üle raudtee aleviku kirde rajoonis.

2.6 Reoveepumplad

Puka valla ühiskanalisatsioonisüsteemis reoveepumplad puuduvad. Puka alevikus on kasutusel üks reoveepumpla, mis kuulub mööblitsehhile AS Gomab, mis pumpab reovee kogumismahutist biotiikidesse. Pumpla kohta info puudub.

2.7 Reovee reostuskoormus

Reovee mõõtmist reoveepuhastil ei toimu. Reovee kogused arvestatakse tarbitud veekoguste alusel.

Arvutuslikud reovee keskmised kogused ja reostuskoormused olemasolevatele reoveepuhastitele on esitatud tabelis 22. Arvutused on taandatud elanikele, võttes aluseks järgnevad andmed:

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv; Reoainete kogus inimekvivalendi kohta:

- BHT7 – 60 g/d

- KHT – 120 g/d

- HA – 60 g/d

- Nüld – 12 g/d

- Püld – 2 g/d

25

Tabel 22. Reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused.

Reoveepuhasti BHT7, (60 g/ie) KHT, (120 g/ie) HA, (60 g/ie) Nüld, (12 g/ie) Püld, (2 g/ie)

kg/d kg/d kg/d kg/d kg/d

Aakre 6,72 13,44 6,72 1,34 0,22

Komsi 3,00 6,00 3,00 0,60 0,10

Puka 25,20 50,40 25,20 5,04 0,84 Märkused: Reostuskoormused on leitud arvutuslikult tulenvalt ühiskanalisatsiooniga ühendatud inimeste arvust.

2.8 Puka alevik

Puka alevikus elab 01.01.2015. aasta seisuga 654 elanikku. Alevik paikneb valla keskosas, ja on ühtlasi valla keskuseks. Puka alevikus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 48% elanikest.

Puka alevikus on ühisveevarustuses kasutusel 4 puurkaev-pumpla, millest kaks on reservis (Mööbli piirkonna vana puurkaev ilma veetöötluseta ja Võru tn puurkaev).

Puka alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

Puka aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 1000 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 11 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Puka alevikus kuuluvad ÜVK-ga seotud varad Puka Vallavalitsusele. ÜVK süsteemi haldamisega tegeleb OÜ Puka Vesi.

2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Puka aleviku ühisveevarustussüsteem baseerub neljal puurkaevpumplal: Ääre tn, Võru tn ja Tööstuse tn puurkaev pumplal ja Mööblipiirkonna II puurkaev ilma veetöötluseta. Võru tn puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2003. aastal, mil paigaldati ka veetöötlusseadmed, mis tänaseks kõik juba rekonstrueerimist vajavad (reservis). 2012 on rekonstrueeritud Ääre tn puurkaev pumpla pumbamaja ja paigaldatud on uued veetöötlusseadmed (varustab läänepoolset külaosa ja asula keskust). Tööstuse tn puurkaevpumpla valmis 2015 aastal, mis on kuni Kesk tänava peatorustiku valmimiseni ühendatud vaid mööbli piirkonna majadega.

Mööbli piirkonna kortermajadele on veevarustamine toimunud kuni 2014 aasta lõpuni AS Gomab Mööbel omandis olevast puurkaevust. Tänaseks on AS Gomab Mööbel lõpetanud Puka mööblitsehhi tegevuse.

Puka alevikus on kaks veevõrku. Mööblipiirkonna võrk asub ida osas, kus asuvad peamiselt endise mööblitehase kortermajad. Keskuse võrk asub küla edelaosas, kus asuvad peamiselt kortermajad ja ühiskondlikud hooned. Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 330 Puka

26

aleviku elanikku ehk ligikaudu 50% küla elanikest. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest.

Vanemad kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De90 mm. Vanemate torustike seisukord on amortiseerunud.

Käesoleval ajal tarbitakse Puka alevikus kahe puurkaevu vett (Tööstuse ja Ääre tn puurkaevud), mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist.

Puka aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 2 (Puka aleviku ÜVK üldskeem).

Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Puka aleviku asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Puka Keskkool ning Puka Vallavalitsus.

Puka aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaevusid:

Tööstuse tn puurkaevpumpla (nr. 53262);

Puka aleviku Tööstuse tn puurkaev on puuritud 2015. aastal ja asub aleviku kagu osas nn „Mööbli piirkonnas“. Puurkaevu sügavus on 187,6 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Kesk-Devoni veekompleksist.

Puka aleviku Tööstuse tn puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaev asub hoonest ca 5 m kaugusel eraldi ning on kaetud plastkaevu ja lukustatava kaanega. Hoone on varustatud elektriküttega, temperatuuri hoitakse vähemalt 5oC ja niiskuse eemaldamise seadmega. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest.

Puka aleviku Tööstuse tn ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed ja vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud puurkaevu veevõtt on toodud tabelis 20.

27

Puka aleviku Tööstuse tn puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks hapnikuga vee töötlemist (joonis 4).

Joonis 4. Tööstuse tn puurkaevpumpla ja (katastri nr 53262) ja veetöötlusjaam. Fotod OÜ Alkranel 11.03.2015.

Võru tn puurkaevpumpla (nr. 12459);

Puka aleviku Võru tn puurkaev on puuritud 1986. aastal ja asub küla keskuse edelaosas (joonis 5). Puurkaevu sügavus on 120 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Kesk-Devoni veekompleksist.

Puka aleviku Võru tn puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003. a. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ja kaks 0,5 m3 mahuga hüdrofoori. Samuti soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Hoone on varustatud elektriküttega, temperatuuri hoitakse vähemalt 5oC. Puurkaevu kohal puudub luuk puurkaevu teenindamiseks. Paigaldati veemõõtja. Hoone on varustatud äravoolutrapiga. Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaevu suue on kaetud kaanega, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest.

28

Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta.

Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Sagedane on olnud viimasel ajal puurkaevupumpade vahetamine erinevatel põhjustel. Pumpla üldine seisund on hea.

Joonis 5. Võru tn puurkaevpumpla ja (katastri nr 12459) ja veetöötlusjaam. Fotod: Puka valla arengukava 2013-2027

Puka aleviku Võru tn ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed ja vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud puurkaevu veevõtt on toodud tabelis 20. Puurkaevpumpla renoveerimise käigus 2003. aastal paigaldati uus pump mille andme ja toodud tabelis 20.

Puka aleviku Võru tn puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks pidevat KMnO4 lahuse doseerimist proportsionaalselt läbivoolavale vee hulgale. Toorvees on ülemäärane üldraua, mangaani ja ammooniumiooni sisaldus. (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027)

Tänasepäeva seisuga on puurkaevu veetöötlusseadmed nii füüsiliselt kui tehnoloogiliselt vananenud ja vajavad rekonstrueerimist reservpuurkaevule sobilikult.

29

Ääre tn puurkaevpumpla (nr. 12452)

Ääre tn puurkaevpumpla on rajatud 1965.aastal reservkaevuna, mis oli kasutusel ainult Võru tn. puurkaevpumpla rikke korral, kui 12 tunni jooksul ei ole võimalik riket likvideerida (joonis 6). Puurkaevu sügavus on 105 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Kesk-Devoni veekompleksist.

Joonis 6. Ääre tn puurkaevpumpla ja (katastri nr 12452) ja veetöötlusjaam. Fotod: Puka valla arengukava 2013-2027

Puka aleviku Ääre tn puurkaevpumpla veetöötlusseadmed on paigaldatud 2012.a. Puka aleviku Ääre tn elamukvartali puurkaev-pumpla rekonstrueerimise käigus tehti järgmised tööd: pumpla hoone rekonstrueerimine; olemas-oleva vana torustiku demontaaž, kaevupumba vahetus; proovikraani ja veearvesti koos liiniseadmeventiili paigaldamine; hüdrofoori paigaldamine; raua- ja mangaanifiltri paigaldamine, veeseadmete ümbersidumine plasttorudega; pumpla elektri- ja automaatika juhtimise aparatuuri (sh filtri tootlikkusega kuni 40 m3/d automaatika juhtimisaparatuur) paigaldamine; kütteseadme-, välisvalgustuse ja ventilatsiooniklappide paigaldamine, filtri loputusvee kanalisatsiooni rajamine De160 55 jm, puurkaevu süvaveepumba paigaldamine koos elektrijuhtimise kilbiga, toite-ja kontrollkaablite ning seinakontaktide ja lülitite paigaldus. Olemasoleva pumba andmed on toodud tabelis 20. Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027

Puka aleviku Ääre tn ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed ja vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud Puka aleviku Ääre tn puurkaevu veevõtt on toodud tabelis 20.

30

Puka aleviku Ääre tn puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks hapnikuga vee töötlemist.

2.8.2 Joogivee kvaliteet

Puka alevik veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal aleviku keskuse lääne osas asuva Ääre tn puurkaevu (katastri nr 12452) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 23.

Puka aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 12452) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua ja mangaani sisaldus (vt tabeli 23). SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Puka aleviku puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi ning mangaani sisalduse alusel II kvaliteediklassi.

Tabel 23. Puka aleviku Võru tn puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Lubatud piirnor

m* Ühik

Puka aleviku Ääre tn PK põhjavesi 21.01.14

Puka veevärgivesi (Puka koolihoone veesisend) 13.11.14

Puka veevärgivesi (Puka lasteaed) 13.11.14

Puurkaevu katastri nr 12452 - - Värvus mg/l Pt 0 5 10 Lõhn (lahjendusaste) palli 1 1 1 Maitse - palli - 1 1 Hägusus NHÜ 17 <1 <1 pH 6,5-9,5 7,6 7,4 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 487 406 406 Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,48 <0,36 0,09 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - - Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 2,5 - - Üldraud 200 µg/l 2900 92 <20 Mangaan 50 µg/l 64 40 40 Kloriidid 250 mg/l 2,2 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,3 - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l <1 - - Naatrium 200 mg/l 13 - - Üldkaredus mg-ekv/l - - -

Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100

ml 0 0 0

Escherichia coli 0 PMÜ/100

ml 0 0 0

Enterokokid 0 PMÜ/100

ml 0 - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 6 - -

* SM 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Puka Vallavalitsus.

31

Tabelis 23 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Puka aleviku ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele.

Amortiseerunud kinnistu torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.

Puka aleviku veevarustussüsteemide probleemid:

50% elanikest puudub ühisveevarustusega liitumise võimalus

Ääre tn puurkaevpumpla ümber puudub kehtestatud sanitaarkaitseala 50 m;

Ühisveevarustuse torustikud on osaliselt amortiseerunud;

Suuremal jaolt ühepereelamutel puudub ühisveevärk, suvel salvkaevud kuivad.

2.8.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Puka aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 420 inimest ehk ligikaudu 64% aleviku elanikest. Puka alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud väiksem elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad.

Puka aleviku ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 2000 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, OXYD-tüüpi puhastist (OXYD-90) ja neljast järelpuhastuse biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti vajavad rekonstrueerimist, biotiigid settest tühjendamist.

Vanemad kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon Puka alevikus puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Puka aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisa 1 oleval joonisel (Puka aleviku ÜVK üldskeem).

Puka alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud kõik kortermajad, asutused ja enamik ettevõtetest. Puka alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutusteks Puka Keskkool ning Puka Vallavalitsus. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Puka aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Puka alevikus tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee koguseid ei mõõdeta. Suublasse juhitava reovee kogus on võrdsustatud puurkaevust väljapumbatava vee kogusega. Vanusest tingituna on vanemad kinnistutorustikud ja kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

32

2.8.4 Puka aleviku reovee reostuskoormus

Reovee mõõtmisi kaevudes ega reoveepuhastil ei ole teadaolevate andmete põhjal tehtud ja ei toimu. Puka aleviku reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused tabelis 22.

2.8.5 Puka aleviku reoveepuhasti

Puka aleviku peamiseks reoveepuhastiks on Pukamõisasse 1975. a rajatud OXYD-90. See asub ca 700m Puka asula piirist lääne pool. Maapinna reljeef soosib puhasti asukohta. Puhasti koosseisu kuuluvad: surveõhustus, kloraator ja liivapüüdja. Järelpuhastusena on kasutusel neli biotiiki kogupinnaga 5430 m2. Reoveepuhasti on täielikult amortiseerunud: kõik metallosad on korrodeerunud, reovesi suundub kaevust otse biotiikidesse (vt. joonis 7). Puhasti territooriumil asub kaks puhuritehoonet, üks on puidust, teine tellistest. Mõlemad hooned on täielikult amortiseerunud. Juurdepääsutee puhastile asub puhasti ja biotiikide vahel. Juurdepääsu tee puhasti platsile on ka olemas, kuid kogu ala on niitmata ja korrastamata. Elektriliinide kaugus puhastist on ca 500 m, kuna puhasti juures olev elektriliin on demonteeritud. Vajalik sanitaarkaitseala 100 m tagatud, kuid tähistus on puudulik: aed on vana ja osaliselt puudu. Biotiigid asuvad heinamaal ning nende ümbert aed puudub. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist ning biotiigid mudast tühjendamist. Suublaks on Puka oja (kood 101340), mis ei ole kantud reostustundlike veekogude nimekirja. Pukamõisa reoveepuhasti tehnilised näitajad puuduvad. Mõõtmisi ei ole tehtud.

33

Joonis 7. Puka aleviku Pukamõisa reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 11.03.2015.

Puka alevikus sees on ka teine reoveepuhasti, mis asub osaliselt endise mööblitsehhi AS Valga Gomab Mööbli territooriumil. Reoveepuhasti on rajatud vana OXYD-tüüpi puhasti territooriumile.

Reoveepuhasti skeem on järgmine: reovesi pumbatakse kogumismahutisse, kust reovesi läheb edasi kahte järjestikku asetsevasse biotiiki (400 m2 ja 300 m2). Üks biotiik asub tsehhi kinnistul, teine riigimaal. Septik puudub. Peale tööstuse enda reovee tuleb biotiikidesse ka mööblitsehhi piirkonnas elavate ca 60 elaniku reovesi. Puhasti on täielikult amortiseerunud ja reovesi jookseb otse tiikidesse. Reoveepuhasti territoorium on vanast OXYD-tüüpi puhasti osadest korrastamata ja vana puhuritehoone on likvideerimata. Biotiigid on ümbritsetud aiaga. Vajalik sanitaarkaitseala on tagatud.

Perspektiivis hakatakse Mööbli piirkonna elanike reovett Pukamõisa reoveepuhastisse suunama mistõttu ei planeerita mööblitsehhi puhasti rekonstrueerimist.

Pukamõisa kanalisatsioonisüsteemide probleemid:

53%-l elanikest puudub ühiskanalisatsioon;

Reoveepuhasti on amortiseerunud;

34

Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud;

Puudub purgimisvõimalus.

2.9 Komsi küla

Komsi külas elab 01.01.2015. aasta seisuga 71 elanikku. Komsi küla asub Puka asulast 2 km kaugusel kirde suunal. Komsi külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 53% elanikest.

Komsi külas on ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaev-pumpla.

Komsi külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

Komsi küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 80 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 16,5 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Komsi külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad Puka Vallavalitsusele. ÜVK süsteemi haldamisega tegeleb OÜ Puka Vesi.


Komsi külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskel asuval puurkaevul (katastri nr. 12069). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 51 Komsi küla elanikku ehk ligikaudu 73% küla elanikest. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud enamustele tarbijatele.

Komsi küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1420 meetrit, milles ca 500 meetrit idapoolsest tööstusrajoonist on põhivõrgust lahti ühendatud. Vanemad kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De110 mm.

Käesoleval ajal tarbitakse Komsi külas vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist.

Komsi küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud käesoleva töö lisas 2 oleval joonisel (Komsi küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärgi vett kasutab valla asutus MTÜ Hellenurme Komsi hooldekodu. Rohkem ettevõtteid ja asutusi, mis tarvitaks märkimisväärselt vett, Komsis ei ole tänase seisuga. Samas on võimalik vanas kolhoosikeskuse välja arendada uued ettevõtmised, mis vette tarbima hakkavad.

Komsi küla ühisveevärgis kasutatakse järgmist puurkaevu:

Komsi küla puurkaev (katastri nr 12069);

Komsi küla ühisveevarustus baseerub käesoleval ajal ühel puurkaevpumplal.

35

Komsi küla puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003.a. Soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Aknal on luuk ees, suvel ventileeritakse akna kaudu. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur; veemõõtja asub võrkumineva toru peal. Samal ajal paigaldati ka veetöötlusseadmed ja uus 0,5 m3 mahuga hüdrofoor. Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5oC elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga.

Puurkaev asub pumplahoones sees. Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.. Puurkaevu töötav osa asub vahemikus 184-195m, avades anaeroobsetes tingimustes moodustunud põhjaveekihid.

Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Pumpla üldine seisund on hea (vt joonis 8).

Joonis 8. Komsi puurkaevpumpla ja (katastri nr 12069) ja veetöötlusjaam. Foto: Puka valla arengukava 2013-2027

Komsi küla ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed ja vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud puurkaevu veevõtt on toodud tabelis 18.

36

Komsi küla puurkaevpumplas kasutatakse põhjavee töötlemiseks ja nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks pidevat KMnO4 lahuse doseerimist proportsionaalselt läbivoolavale vee hulgale. Toorvees on ülemäärane üldraua, mangaani ja ammooniumiooni sisaldus. (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027)


Komsi küla veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal puurkaevu (katastri nr 12069) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 24. Tabelist on näha, et käesoleval ajal Komsi küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 12069) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Komsi puurkaevu puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi ning mangaani sisalduse alusel II kvaliteediklassi.

Tabel 24. Komsi küla puurkaevudest võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Lubatud piirnor

m* Ühik

Komsi PK põhjavesi 21.01.14

Komsi veevärgivesi (PK peale filtreid) 13.11.14

Komsi veevärgivesi (PK peale filtreid) 28.06.15

Puurkaevu katastri nr 12069 Värvus mg/l Pt 5 5 - Lõhn (lahjendusaste) palli 1 1 - Maitse - palli - 1 - Hägusus NHÜ 26 <1 - pH 6,5-9,5 7,5 7,4 - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 516 427 - Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 1,3 1,42 0,11 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - - Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 3,6 - - Üldraud 200 µg/l 3400 22 - Mangaan 50 µg/l 84 140 50 Kloriidid 250 mg/l 2,3 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,3 - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l <1 - - Naatrium 200 mg/l 9,0 - - Üldkaredus mg-ekv/l - - -


ml 0 0 -


ml 0 0 -


ml 0 - -

Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 3 - -


Tabelis 24 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Komsi küla puurkaevpumplast peale veetöötlusseadmete filtreid. Tänu 2015. aastal paigaldatud

37

veetöötluse lisafiltrile vastab joogivesi viimaste analüüsitulemuste põhjal kehtestatud piirnormidele ka ammooniumiooni (NH4-N) ja mangaani osas. Põhjus, miks Komsi ühisveevärgi vesi ei vastanud varasemalt normidele, oli veepuhastusseadmete vähene võimekus sellist hulka vett puhastada. Alates veetöötlusseadmete väljaehitamise järgselt on Komsi tarbijate arv kasvanud ca kaks korda.

Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.

Komsi küla veevarustussüsteemide probleemid:

Puurkaevpumplal puudub sanitaarkaitseala tähistus;

Veetöötlusseadmed on aladimensioonis ning vajavad pidevat reguleerimist;

Ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud.


Komsi küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 50 inimest ehk ligikaudu 71% küla elanikest. Komsi külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud enamusele tarbijatele. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad.

Komsi küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 2600 m pikkusest (millest 1500 m on kasutuses) kanalisatsioonitorustikust ja kahest biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist, biotiigid settest tühjendamist.

Vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon Komsi külas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Komsi küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 2 oleval joonisel (Komsi küla ÜVK üldskeem).

Komsi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Komsi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutusteks MTÜ Hellenurme Komsi hooldekodu. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Komsi küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Komsi külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee koguseid ei mõõdeta. Suublasse juhitava reovee kogus on võrdsustatud puurkaevudest väljapumbatava vee kogusega. Vanusest tingituna on vanemad kinnistutorustikud ja kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

38

2.9.4 Komsi küla reovee reostuskoormus

Reovee mõõtmisi kaevudes ega reoveepuhastil ei teadaolevate andmete põhjal tehtud ja ei toimu. Komsi küla reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused tabelis 22.

2.9.5 Komsi küla reoveepuhasti

Komsi küla reoveepuhastiks on kaks biotiiki kogupinnaga 2300 m2. Biotiigid on täielikult kinni kasvanud: esimesel biotiigil kasvavad puud peal. Biotiigid asuvad ca 300 m kaugusel teest. Juurdepääsutee praktiliselt puudub: heinamaa. Elektriliinid lähevad biotiikidest suhteliselt lähedalt mööda. Vajalik sanitaarkaitseala on tagatud, kuid tähistus puudub. Suublaks on Puka oja (kood 101340), mis ei ole kantud reostustundlike veekogude nimekirja.

Komsi reoveepuhasti tehnilised näitajad puuduvad. Mõõtmisi ei ole tehtud.

Komsi küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid:


Kui Komsi reovett mitte suunata Pukasse, siis biotiigid vajavad puhastamist;

Biotiigid asuvad asulast ja teest väga kaugel: tuleks rajada ca 300 m juurdepääsuteed;

Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud.

2.10 Aakre küla

Aakres külas elab 01.01.2015. aasta seisuga 281 elanikku. Aakre küla asub Puka asulast ca 5 km kaugusel loode suunal. Aakre külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 43% elanikest.

Aakre külas on ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaev-pumpla.

Aakre külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

Aakre küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 400 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 16,5 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Aakre külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad Puka Vallavalitsusele. ÜVK süsteemi haldamisega tegeleb OÜ Puka Vesi.


Aakre külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskel asuval puurkaevul (katastri nr. 9372). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 118 Komsi küla elanikku ehk ligikaudu 42%

39

küla elanikest. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud enamustele tarbijatele.

Aakre küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Vanemad kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De110 mm.

Käesoleval ajal tarbitakse Aakre külas vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist.

Aakre küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisas 3 oleval joonisel (Aakre küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Aakre küla asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Aakre lasteaed-algkoo ja AS Bacula (moosivabrik).

Aakre küla ühisveevärgis kasutatakse järgmist puurkaevu:

Aakre küla puurkaev (katastri nr 9372);

Aakre asula puurkaevpumpla on üheastmeline, pumpla väljundrõhk hoitakse püsivana puurkaevu pumba ja hüdrofoori abil. Puurkaevupump pumpab vett puurkaevust läbi survefiltersüsteemi ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti detsembris 2003. a. Rekonstrueerimise käigus vahetati kogu pumpla hoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ja uus 0,5 m3 mahuga hüdrofoor (max töösurve 10bar). Samuti soojustati pumpla hoone ja fassaad kaeti trapetsprofiilplekiga ning hoone varustati ventilatsiooniga. Paigaldati veemõõtja. Pumpla üldine seisund on hea. Talvekuudel hoitakse pumplas temperatuur üle 5oC elektrikütte abil. Hoone on varustatud äravoolutrapiga.

Puurkaev asub pumplahoones sees (vt joonis 9). Puurkaev on varustatud proovivõtukraaniga, samuti on võimalus võtta veeproovi veevõrku suunatavast töödeldud veest. Puurkaevu suue on kaetud metallplaadiga, kuid seal puudub ava staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmiseks.

Puurkaevu erideebiti arvutamiseks vajalikke mõõtmisi ekspluatatsiooni ajal teostatud ei ole, seepärast ei ole võimalik hinnangu andmine erideebiti muutuse (vähenemise) ja filtriosa ummistumise kohta.

Pumplahoonel puudub puurkaevu kohal luuk, mis tagaks puurkaevu suudmele ligipääsu vajaduse tekkimisel puurimisagregaadiga. Puurkaevu suudmele ligipääs videouuringuks on võimalik pumplahoone ukse kaudu. Pumpla üldine seisund on hea.

40

Joonis 9. Aakre puurkaevpumpla ja (katastri nr 9372) ja veetöötlusjaam. Foto: Puka valla arengukava 2013-2027

Aakre küla ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed ja vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325403) lubatud puurkaevu veevõtt on toodud tabelis 18.

Puurkaevpumpla renoveerimise käigus 2003. aastal paigaldati uus pump mille andme ja toodud tabelis 18.

Aakre puurkaevpumplas toimub üheetapiline rauaeraldus kompressoriga aereerimise teel. Raua sisaldus puurkaevust pumbatavas vees keskmiselt 0,5-1,2mg/l, mangaani sisaldus 0,016mg/l. Selline põhjavesi vajab lihtsat töötlust aereerimise ja sellele järgnevat filtreerimist. Veetöötlusseadmed on paigutatud ühte hoonesse puurkaevu suudme ja hüdrofooriga. Arvestades suhteliselt väikest raua ja mangaani sisaldust põhjavees, peaks tagama nõutava joogivee kvaliteedi üheastmeline veepuhastus täisautomaatsel paarissurvefiltril.

Süsteem koosneb kahest survefiltermoodulist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks ning torustikust ja juhtimisplokist. Toorvesi juhitakse survefiltrisse selle ülaosas, kus toimub intensiivne aeratsioon suruõhu abil. Aereerimise tulemusel muutub vees leiduv kahevalentne raud kolmevalentseks raudhüdroksiidiks. Filtri täidismaterjal on Birm. Puhas vesi kogutakse kokku filtri allosas paiknevas drenaažisüsteemis, kust see juhitakse edasi hüdrofoori. Filtrite pesuvesi võetakse puurkaevust. Läbipesu juhtimiseks ja kontrollimiseks on paigaldatud automaatikakontroller. Filtri läbinud uhtevesi suunatakse torustiku abil pumplast eemale maa sisse. (Andmed: Puka valla arengukava 2013-2027)

41


Aakre küla veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal puurkaevu (katastri nr 9372) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 25. Tabelis on näha, et käesoleval ajal Aakre küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 12069) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Aakre kooli puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi.

Tabel 25. Aakre küla puurkaevudest võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Lubatud piirnor

m* Ühik

Aakre PK põhjavesi 27.01.15

Aakreveevärgivesi (Aakre Lasteaed-Algkool) 04.11.13



Puurkaevu katastri nr 12069 - - - Värvus mg/l Pt 10 0 5 - Lõhn (lahjendusaste) palli 1 1 1 - Maitse - palli - 1 1 - Hägusus NHÜ 8,8 3 3 - pH 6,5-9,5 7,6 7,6 7,5 - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 463 477 330 - Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,23 <0,05 0,26 - Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - - - Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,6 - - - Üldraud 200 µg/l 1300 237 1100 193 Mangaan 50 µg/l 22 <10 40 - Kloriidid 250 mg/l 1,0 - - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 - - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l <1 - - - Naatrium 200 mg/l 7,1 - - - Üldkaredus mg-ekv/l - - - -


ml 0 0 0 -


ml 0 0 0 -


ml 0 - - -

Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - - -


Tabelis 25 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Aakre küla ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele.

Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.

Aakre küla veevarustussüsteemide probleemid:

Puurkaevpumplal puudub sanitaarkaitseala tähistus;

42

Ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud.


Aakre küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 112 inimest ehk ligikaudu 40% küla elanikest. Aakre külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud enamusele tarbijatele. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad.

Aakre küla ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 1000 m pikkusest kanalisatsioonitorustikust, 3-kambrilisest septikust ning ühest biotiigist. Kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist, biotiik settest tühjendamist.

Vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon Aakre külas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Aakre küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisas 3 oleval joonisel (Aakre küla ÜVK üldskeem).

Aakre külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Aakre külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutusteks Aakre lasteaed-algkool ja AS Bacua (moosivabrik). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Aakre küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Aakre külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee koguseid ei mõõdeta. Suublasse juhitava reovee kogus on võrdsustatud puurkaevudest väljapumbatava vee kogusega. Vanusest tingituna on vanemad kinnistutorustikud ja kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.10.4 Aakre küla reovee reostuskoormus

Reovee mõõtmisi kaevudes ega reoveepuhastil ei teadaolevate andmete põhjal tehtud ja ei toimu. Aakre küla reoveepuhastitele suunatava reovee arvutuslikud reoainete sisaldused tabelis 22.

2.10.5 Aakre küla reoveepuhasti

Aakre küla reoveepuhastiks on 1996. a rajatud 3-kambriline septik. Järelpuhastusel on kasutusel üks biotiik kogupinnaga 3870 m2. Septik ja biotiigid asuvad asula keskel tee ääres. Vajalik kuja (100 m) on tagatud. Biotiik on setet täis ning selle kaldal kasvavad puud. (vt joonis 10)

43

Joonis 10. Aakre reoveepuhasti septikud ja biotiik. Fotod: Puka valla arengukava 2013-2027

Aakre puhasti suublaks on Purtsi jõgi (kood 101310), mis on kantud reostustundlike veekogude nimekirja, seega vajalik reoveepuhasti täiendamine fosfori ärastusega.

Alternatiiviks reoveepuhasti täiustamisele on Aakre reoveekogumisala reostuskoormuse korrigeerimine vastavalt arvutuslikule tegelikule reostuskoormusele. Selleks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Keskkonnaministeeriumile. Lähtuvalt arvutuste tulemustest on Aakre reoveekogumisalal tegelikult tekkivaks keskmiseks reostuskoormuseks 120 ie. Alla 300 ie reoveekogumisala teenindavate reoveepuhastite puhul ei ole üldfosfori piirsisaldus heitvees normeeritud (VV 29.11.2012 a. määrus nr 99).

Aakre reoveepuhasti tehnilised näitajad puuduvad. Mõõtmisi ei ole tehtud.

Aakre küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid:


Biotiigid vajavad puhastamist;

Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud.

44

3. Seadusandlik taust

Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on:

Puka valla arengukava 2003-2019 (muutmine kinnitatud Puka Vallavolikogu 7. märts 2013. a. määrusega nr. 2);

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr. 118);

Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks);

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 16.12.2014. a. seadusega, RT I 23.12.2014, 14);

Veeseadus (muudetud ja täiendatud 20.06.2014. a. seadusega, RT I 08.07.2014, 3); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a.

seadusega, RT I 29.06.2014, 109); Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 20.06.2014. a. seadusega, RT I 08.07.2014,

3); Planeerimisseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a. seadusega, RT I 29.06.2014,

109); Ehitusseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a. seadusega, RT I 29.06.2014, 109); Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud

sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 04.01.2013. a. määrusega nr. 4, RT I 11.01.2013, 1);

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482);

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949);

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88);

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6);

Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrusega nr. 99, muudetud 06.06.2013. a. määrusega nr. 87, RT I 13.06.2013, 1).

Vee-ettevõtja määramine ja vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine (vastu võetud Puka Vallavolikogu 17. oktoober 2013. a. otsusega nr 37);

Puka vala vee ja kanalisatsioonihindade kehtestamine (vastu võetud Puka Vallavolikogu 1. märtsi 2012. a. määrusega nr 4);

45

3.1 Puka valla arengukava 2003-2019

Puka valla arengukavas on välja toodud, et põhjavesi on valla puurkaevudes joogivee standardist kõrgema mangaani- ja rauasisaldusega. Seadmed ja trassid on amortiseerunud ja vananenud. Puhastusseadmed ja kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist Komsi külas ning Puka alevikus. Suhteliselt paremas korras on Aakre kanalisatsioonitrass. Aakre biopuhasti on valminud 1995.a. Vajalik selle hooldamine.

3.2 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas on põhjavee osas üldeesmärgiks säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis ja režiim. See tähendab, et põhjaveekogumitena määratud põhjavesi peab kuuluma “heasse” veeklassi. Veeseadus püstitab eesmärgi põhjavee hea seisundi hoidmiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Põhjavee hea seisundi hoidmine ja tagamine 2015 aasta lõpuks tähendab seda, et põhjaveekogumi keemiline seisund vastab põhjavee keemilise seisundi näitajate, põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja saasteainesisalduse läviväärtuste alusel heale seisundiklassile ning koguseline seisund vastab koguselise seisundi näitajate tingimuste alusel heale seisundiklassile. Põhjaveele seatud eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada alljärgnevat:

Tuleb tagada kinnitatud põhjavee varudega põhjavee leiukohtade kaitse põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest.

Maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks.

Põllumajanduslik maakasutus peab toitealal toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega.

Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs.

Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida, tuleb tagada reostunud pinnase ja põhjaveega alade järelevalve ja korrastamine.

Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjaveevaru võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride korrastamisel.

Valdava enamuse põhjaveekogumite hea seisundi hoidmiseks tähtaegu pikendada vaja ei ole. Samuti on vajalik kogu elanikkonnale tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Pinnavee hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitkogust veekogusse. See on eriti oluline järvede hea seisundi hoidmiseks. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Lähtudes kombineeritud lähenemisviisist, tuleb heitvee suublasse juhtimise piirmäärasid vajadusel veeloaga karmistada.

46

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused

4.1 ÜVK arendamise kava eesmärgid

Puka valla ÜVK arendamise kava eesmärgid on: ÜVK süsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ÜVK teenuse tarbijate

paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Puka vallas; kaasa aidata Puka valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli

väljatöötamisele; perspektiivsete ÜVK süsteemide üldskeemide koostamine; ÜVK väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste

kindlakstegemine; ÜVK arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle

realiseerimisetappide koostamine.

4.2 ÜVK arendamise kava koostamise põhimõtted

Käesolev arendamise kava on valminud Puka Vallavalitsuse, OÜ Puka Vesi ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

ÜVK arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus ÜVK süsteemide kompleksseks arendamiseks Puka vallas;

Arendamise kavas on planeeritavad ÜVK süsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtete majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ÜVK teenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

ÜVK-ga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 1, 2 ja 2).

ÜVK-ga kaetavad alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ÜVK süsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Puka Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõtja või kus ÜVK süsteemide rajamine on ette nähtud käesoleva ÜVK arendamise kavaga;

Väljaspool ÜVK süsteemiga kaetavaid alasid (ÜVK-ga katmata alad) toimub ÜVK süsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Puka Vallavalitsuse või OÜ Puka Vesi poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ÜVK süsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme;

Puka valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna VMK-s püstitatud eesmärkide ja probleemidega;

Tulenevalt EL Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

47

Vastavalt Veeseaduse § 241 lg 6 ei ole RKA-l reostuskoormusega alla 2000 ie ühis-kanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett;

Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele;

Vastavalt SM 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 § 9 lg 1 peab joogivee käitleja koostama ja käitlemise asukohajärgse Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks.

KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 15%, sademeveekanalisatsiooni projektide puhul 50%. Ühtekuuluvusfondist (ÜF) rahastatava Puka küla reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse korral on arvestatud, et KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering moodustab 23,5%.

ÜF-ist ja KIK-ist saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Puka vallas Puka asula ning Komsi ja Aakre külade torustikud ja rajatised aastatel 2015-2027, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile RKA elanikele);

ÜVK torustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud;

Vastavalt ÜVVKS-le tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamine vastavalt ÜVK arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta ÜVK teenuse hinnaga.

4.3 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise põhimõtted

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 26 esitatud ühikhindadest.

48

Tabel 26. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad.

VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt Maksumus (eur)

Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine

veetorustiku rajamine m De32-De110 100

majaühendus tk 900

KANALISATSIOON

Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine

isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 150

survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-110 100

majaühendus tk 900

vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 200

vee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 160

4.4 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid

Eesti Põhikaart M 1:20 000; Puka valla arengukava 2003-2008 (kinnitatud muudatus Puka Vallavolikogu 7.03.2013. a.

määrusega nr. 2); Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise aastateks 2013-2025

täpsustamine (kinnitatud Puka Vallavolikogu 04. veebruari 2015 määrusega nr 4); Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a.

korraldusega nr. 118); Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965; Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998; Puka alevik, Ääre tn veetorustike rekonstrueerimine. Teostusdokumentatsioon. OÜ RST

Valga; 2012 Puka keskkooli ja rahvamaja kvartali veetorustiku rekonstrueerimine. Põhiprojekt.

Projektibüroo Koda OÜ; 2010 Valga ja Tartu mnt.de piirkonna veetorustik. Teostusjoonis. OÜ K&M Projektbüroo; 2015

49

5. Vee-ettevõtluse areng

Puka vallas haldab Puka aleviku ja Komsi ning Aakre külades ÜVK süsteeme OÜ Puka Vesi. ÜVK-ga seotud varad kuuluvad hetkel Puka Vallavalitsusele. Peale kogu veemajanduskava elluviimist on plaanis anda varad üle vee-ettevõtjale.

Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Puka Vallavolikogu poolt raamdokumendiks vee-ettevõtte ÜVK-alasele tegevusele, millega määratletakse ÜVK arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga arendada välja kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute ÜVK süsteemide rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid, millega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks ja puhastamiseks.

Kavas ette nähtud investeeringute tegemisel on planeeritud rahastajaks, elluviijaks ja hilisemaks omanikuks ning operaatoriks OÜ Puka Vesi. Puka vald võib vajadusel projektide rahastamises osaleda kaasfinantseerijana.

Arvestades ÜVK teenuse suhteliselt väikest mahtu Puka vallas ning sellest tulenevalt madalat käivet, mis piirab ühest küljest suuremate investeeringute tegemise võimekust ja teisest küljest kuluefektiivse veeteenuse osutamise võimalusi, võib pikemas perspektiivis kaaluda ka erinevaid võimalusi vee-ettevõtluse reorganiseerimiseks. Võimalikud alternatiivsed vee-ettevõtluse arengustsenaariumid oleksid järgmised:

1. OÜ Puka Vesi tegevuse lõpetamine operaatorina ning Puka valla ÜVK süsteemide opereerimise andmine piirkondlikule vee-ettevõtjale (nt Valga Vesi AS või Otepää Veevärk AS);

2. OÜ Puka Vesi jätkab opereerimist suutes hoida optimaalset investeeringute mahtu ja sobilikke teenuste hindasid.

Kõigi ülaltoodud alternatiivide puhul võib leida nii poolt- kui ka vastuargumente, kuid kuna praeguseks ajaks pole teostatud sisulist analüüsi ega teada teiste osapoolte (vee-ettevõtete) nägemust, siis enne edaspidiste otsuste tegemist on vajalik teostada erinevate stsenaariumide põhjalikum analüüs.

Kuna OÜ Puka Vesi tegevuspiirkond Puka vallas hõlmab üksnes alla 2000 ie reoveekogumisalasid või on väljaspool reoveekogumisalasid, siis liitumistasu ja ÜVK teenuse hinna kooskõlastamiseks tuleb vastavalt ÜVK seadusele esitada vastav taotlus koos ettepanekuga kooskõlastamiseks Puka Vallavalitsusele. Vallavalitsus kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna arvestamisel on lähtutud ÜVK seaduses kehtestatud põhimõtetest.

50

6. Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

Puka vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud kolmes asumis: Puka alevikus ja Komsi ning Aakre külas. Pukas alevikus ja Aakre külas on moodustatud reoveekogumisalad.

Arendamise kava koostaja ning Puka Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada ÜVK süsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ning vee-ettevõtte majanduslike võimalustega.

Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest prioriteetide järjekorras üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Puka valla ÜVK-ga varustatud asulates aastatel 2015-2027:

o I etapp: 2016 a -> Puka aleviku Kesk tn vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. Eesmärk on tekitada asula kanalisatsiooni „selgroog“.

o II etapp: 2015 a -> Puka aleviku mööblipiirkonna tn vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ja ühendamine I etapi torustikuga (2015 rajamisel, kuna sai varem rahastuse kui I etapp)

o III etapp: 2017-2018 a -> Rajatakse ja rekonstrueeritakse terviklikult Puka aleviku läänepoolne osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille uued piirkonnad ühendatakse I etapi käigus rajatud Kesk tn magistraali külge.

o IV etapp: 2017-2018 a -> Rekonstrueeritakse Pukamõisa reoveepuhasti.

o V etapp: 2017-2018 a -> Rekonstrueeritakse Aakre reoveepuhasti.

o VI etapp: 2018-2020 a -> Rekonstrueeritakse Komsi asula reoveepuhasti ja veetöötlusseadmed.

I alternatiiv: Renoveeritakse Komsi reoveepuhasti;

II alternatiiv: juhitakse Komis reovesi Puka IV etapi külge.

o VII etapp: 2018-2019 a -> Rekonstrueeritakse Aakre vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

o VIII etapp: 2019-2020 a -> Rajatakse Puka aleviku kirde osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja ühendatakse III etapi käigus rajatud torustikega.

o IX etapp: 2020-2021 a -> Rekonstrueeritakse Komsi asula vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.);

keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil;

51

sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest

Perioodil (2007-2015) on Puka vallas tehtud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad tööd:

2010 aastal: Puka Keskkooli ja rahvamaja veetorustiku rekonstrueerimine sh:

- Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 1180 m; 2012 aastal:

Puka aleviku Ääre tn veetorustiku rekonstrueerimine 2014 aastal

Puka aleviku puurkaev-pumpla ja veetöötluse projekteerimis-ehitustööd. 2015 aastal

Puka aleviku, Ebumäe ja Tööstuse tn ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike projekt sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 863 m; - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 881 m;

6.2 Puka alevik

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid

Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Puka alevikus on tänasel päeval kaks veevõrku:

mööblipiirkonna ehitus- ja rekonstrueerimistööd on käesoleva hetkel pooleli ning need on plaanis lõpetada 2015 aasta jooksul.

keskasula puhul on osaliselt veetorustikku rekonstrueeritud ja lõiguti ka uusi veetorusid rajatud (vt ptk 6.1; Tehtud tööd perioodil 2007-2015)

Käesoleval ajal tarbitakse kahe puurkaevu (katastri nr 53262 ja 12452) vett. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplates kasutusel raua- ja mangaanieraldussüsteem. Veevõrgust võetav joogivesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82).

Puka aleviku korruselamute piirkonnas ja aleviku kirde osa puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, mistõttu pole tagatud piisav kustutusvee kättesaadavus standardi EVS 812-6:2012 tähenduses.

6.2.2 Perspektiivne veetarve Puka külas

Puka alevikus on ühisveevärgiga käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 450 Puka aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Puka aleviku ettevõtted ja asutused. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Puka Vallavalitsus ja Puka Keskkool.

52

2014. aastal tarbiti Puka aleviku ühisveevarustuse puurkaevudest 10197 m3 vett, ehk ligikaudu 28 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 27 on toodud Puka aleviku perspektiivne veetarve.

Tabel 27. Puka aleviku perspektiivne veetarve. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027

Elanike arv 654 641 628 622 616 611 609

ÜV-ga ühendatud elanike arv 330 375 500 530 530 530 530

Liitunute osakaal % 50% 59% 80% 85% 86% 87% 87%

Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80

Elanike veetarve m3/d 26,40 30,00 40,00 42,40 42,40 42,40 42,40

Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4

Veetarve kokku m3/d 29,8 33,4 43,4 45,8 45,8 45,8 45,8

Veekaod m3/d 1,6 22,3 10,8 8,1 8,1 8,1 8,1

Veetootmine kokku m3/d 31 56 54 54 54 54 54

Elanike veetarve m3/a 9 636 10 950 14 600 15 476 15 476 15 476 15 476

Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 1238 1238 1238 1238 1238 1238 1238

Veetarve kokku m3/a 10 874 12 188 15 838 16 714 16 714 16 714 16 714

Veekaod m3/a 572 8 125 3 960 2 950 2 950 2 950 2 950

Veetootmine kokku m3/a 11 446 20 313 19 798 19 664 19 664 19 664 19 664

Perspektiivne veetarve Puka alevikus on aastal 2027 ligikaudu 45,8 m3 ööpäevas (tabel 27). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga luuakse tulevastel aastatel liitumise võimalus suuremale enamusele Puka aleviku tarbijatele. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2014. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaaluna on arvestatud keskmiselt 15 % tarbitud vee kogusest.

6.2.3 Veevarustuse edasine areng

Ühisveevärk on suures osas rekonstrueerimata ja välja ehitamata, mistõttu näeb arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi arendamiseks ning rekonstrueerimiseks. Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2027) on ühiveevärgiga ühendatud suurem osa Puka aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka olemasolevate ettevõtete ja asutuste veetarbega. Muuhulgas on vajalik rajada nõuetekohane (vähemalt 75 m3) tuletõrje veevõtumahuti aleviku kortermajade juurde ja aleviku kirde osa juurde üle raudtee.

Puka aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 1 esitataval joonisel.

6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Puka aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal:

53

Puka alevikus puudub suurema osal alevikus kanalisatsioon.

Olemasolev Puka aleviku kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud.

Pukamõisa reoveepuhasti on täies ulatuses lagunenud ning vajab rekonstrueerimist.

6.2.5 Puka aleviku perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Puka aleviku reostuskoormus on ligikaudu 700-1000 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Puka aleviku elanikest. Puka aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 28). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Samuti on arvestatud, et kõik elanikud ei liitu. Infiltratsioonivee osakaal moodustab keskmiselt 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 28. Puka aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027

ÜK-ga ühendatud elanike arv 310 385 470 500 500 500 500



Elanike kanalisatsioon m3/d 24,8 30,8 37,6 40 40 40 40

Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon

m3/d 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4

Kanalisatsioon kokku m3/d 28,2 34,2 41,0 43,4 43,4 43,4 43,4

Infiltratsioon m3/d 3,1 28,0 17,6 10,8 10,8 10,8 10,8

Reovesi kokku m3/d 31 62 59 54 54 54 54

Elanike kanalisatsioon m3/a 9 052 11 242 13 724 14 600 14 600 14 600 14 600


m3/a 1238 1238 1238 1238 1238 1238 1238

Kanalisatsioon kokku m3/a 10 290 12 480 14 962 15 838 15 838 15 838 15 838

Infiltratsioon m3/a 1 143 10 211 6 412 3 960 3 960 3 960 3 960

Reovesi kokku m3/a 11 433 22 691 21 374 19 798 19 798 19 798 19 798

Puka aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 43,4 m3 (vt tabel 28). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 40 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 93 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Puka aleviku reoveepuhasti ööpäevane perspektiivne reostuskoormus on ligikaudu 18,6 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.2.6 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng

Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2027) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Puka aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka olemasolevate ettevõtete ja asutuste reoveega.

54

Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2017-2018) on planeeritud rekonstrueerida olemasolev amortiseerunud Pukamõisa reoveepuhasti ja rajada asula keskust läbiv vee- ja kanalisatsiooni magistraaltorustik. Puka aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 1 esitataval joonisel. Pukamõisa reoveepuhasti asukoht on näha käesoleva töö lisas 4 esitataval joonisel.

6.2.7 Sademeveesüsteemi edasine areng

Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2015-2027. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Sademeveekanalisatsioon Puka aleviku puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

55

6.2.8 Puka aleviku investeeringuprojektid

Järgnevalt on tabelis 29 välja toodud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Puka alevikus.

Tabel 29. Puka aleviku investeeringuprojektid. Projekt Eesmärk Planeeritav

maksumus Planeeritav aeg

1. Puka aleviku Kesk tn vee- ja kanalisatsioonitorustike arendamine.

Ehitada uut isevoolset vee ja kanalisatsioonitoru mööda Kesk tänavat kuni raudteeni. Trassiga ühendatakse kanalisatsioonivõrguga aleviku supluskoha ümber olevad majapidamised. Puka rahvamaja ühendatakse ühiskanalisatsioonivõrku. Tehakse valmidus Mööbli piirkonna reovee juhtimiseks aleviku ühtsesse kanalisatsiooni võrku.

685 923 eur 2016

2. Puka aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine Ebumäe ja Tööstuse tn piirkonnas (Mööbli piirkond)

Ehitatakse Mööbli kortermajade joogiveega varustamiseks uued vee ja kanalisatsioonitorustikud

125039 eur

2015

3. Rajatakse ja rekonstrueeritakse terviklikult Puka aleviku läänepoolne osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja ühendatakse I etapi käigus rajatud Kesk tn magistraali külge.

Rekonstrueeritakse olemasolev amortiseerunud torustik ja rajatakse uued ühendused seni veevarustuse ja/või kanalisatsioonita majapidamistele. Rajatakse nõuetele vastav tuletõrje veevõtu mahuti korterelamute rajoonis.

950 000 eur

2017

4. Rekonstrueeritakse Pukamõisa reoveepuhasti koos purgla rajamisega

Rekonstrueeritakse täielikult amortiseerunud Pukamõisa reoveepuhasti, puhastatakse biotiigid, rajatakse seni olemata purgimiskoht reoveepuhasti juurde.

582200 eur 2017

5. Rajatakse Puka aleviku kirde osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja ühendatakse III etapi käigus rajatud torustikega.

Kaetakse kogu Puka alevik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrguga. Rajatakse nõuetele vastav tuletõrje veevõtu mahuti aleviku kirde osas teisel pool raudteed.

635000 eur 2019

6.3 Komsi küla


Ühisveevarustuse toimimises on käesoleval ajal suurim probleem Komsis puurkaevu veepuhastusseadmete alavõimsus. Komsi külas on amortiseerunud veevõrk, mis on viimastel aastatel osaliselt ajutise lahendusena rekonstrueeritud plasttoru vedamisega vana metalltoru sisse. Veetöötlusseadmena on Komsi puurkaev-pumplas kasutusel kaaliumpermanganaadi dosaator toorveele. Peale Komsi Hooldekodu rajamist ei ole veevõrgust võetav vesi kuni viimase ajani vastanud enamasti joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). 2015 aastal juulis lisati veepuhastusseadmetele juurde täiendav filter, peale mida on joogivesi saavutanud normikohase kvaliteedi.

56

Komsi küla keskuses asub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, millega on tagatud piisav kustutusvee kättesaadavus küla jaoks.

6.3.2 Perspektiivne veetarve Komsi külas

Komsi küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 51 Komsi küla elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka Puka valla asutusena MTÜ Hellenurme Komsi hooldekodu.

2014. aastal tarbiti Komsi küla ühisveevarustuse puurkaevust 3165 m3 vett, ehk ligikaudu 8,7 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 30 on toodud Komsi küla perspektiivne veetarve.

Tabel 30. Komsi küla perspektiivne veetarve. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027

Elanike arv 70 69 67 67 66 65 65







Veekaod m3/d 1,5 5,6 5,6 0,9 0,9 0,9 0,9





Veekaod m3/a 535 2 042 2 042 340 340 340 340


Perspektiivne veetarve Komsi külas on aastal 2027 ligikaudu 7,9 m3 ööpäevas (tabel 30). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 85 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga ei liitu oluliselt juurde uusi klinte. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2014. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaaluna on perspektiivis arvestatud 10 % tarbitud vee kogusest.


Ühisveevärk on suures osas rekonstrueerimata, mistõttu näeb arendamise kava ett 5-10 aastase perioodi jooksul täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi arendamiseks ning rekonstrueerimiseks.

Tarvis on rekonstrueerida puurkaevpumpla veetöötlusseadmed.

Komsi küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 2 esitataval joonisel.

57


Komsi küla ühiskanalisatsioon on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist Vajalik on olemasolev reoveepuhasti rekonstrueerida või ühendada suubla Puka aleviku reoveesüsteemi külge.

Vastavalt vee-erikasutusloale (nr L.VV/325403) on kohustus:

rajada Komsi puurkaevu (12069) veehaarde veetöötlusseadme filtripesuvee kogumis- või käitlesmilahenduse tähtajaga 31.03.2016.

esitada Keskkonnaametile läbivaatamiseks Komsi küla reoveepuhasti ja ühiskanalisatsioonivõrgu eelprojekt tähtajaga 30.09.2016, tööde teostamise lõpptähtaeg on 01.11.2017.

6.3.5 Komsi küla perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Komsi küla reostuskoormus on perspektiivis ligikaudu 80 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga märkimisväärselt täiendavaid liitujaid ei lisandu. Komsi küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 31). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab perspektiivis ligikaudu 15 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 31. Komsi küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027




Elanike kanalisatsioon m3/d 4,25 4,25 4,42 4,42 4,42 4,42 4,42


m3/d 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0



Reovesi kokku m3/d 10 14 14 10 10 10 10



m3/a 1450 1450 1450 1450 1450 1450 1450


Infiltratsioon m3/a 572 2 001 2 042 541 541 541 541

Reovesi kokku m3/a 3 573 5 002 5 106 3 604 3 604 3 604 3 604

Komsi küla elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 8,1 m3 (vt tabel 33). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 4,16 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 50 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Komsi küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

58


Arendamise kavas on planeeritud rekonstrueerida olemasoleva Komsi küla reoveepuhasti heitvee kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud ning alternatiividena kas puhastada kasutatavad biotiigid või ühendada suubla Puka aleviku kanalisatsioonisüsteemiga.

Komsis ei ole käesoleval hetkel reoveekogumisala moodustatud. Seda on vaja moodustada vaid juhul kui lisatakse juurde uusi reoveekogumisalasid milleks on tarvis rajada kinnistuväliseid torustike.



Sademeveekanalisatsioon Komsi külas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.3.8 Komsi küla investeeringuprojektid

Järgnevalt on tabelis 32 välja toodud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Komsi külas.

Tabel 32. Komsi küla investeeringuprojektid. Projekt Eesmärk Planeeritav

maksumus Planeeritav aeg

1. Reoveepuhasti ja puurkaevpumpla puhastusseadmete rekonstrueerimine

Rekonstrueeritakse ALTERNATIIVINA Komsi asula reoveepuhasti (150000 eurot) ja uuendatakse veetöötlusseadmed (30000 eurot).

180000 eur 2018

2. Vee- ja kanalisatsioonitorude ehitus ja rekonstrueerimine

Rekonstrueeritakse Komsi asula vee- ja kanalisatsioonitorustikud (297 000 eurot) ning ühendatakse ühe ALTERNATIIVINA kanalisatsioon Pukaga (150 000 eurot)

447700 eur 2020

6.4 Aakre küla


Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Aakre külas on üks veevõrk, mis on suures osas amortiseerunud. Veetöötlusseadmena on Aakre puurkaev-pumplas kasutusel kaaliumpermanganaadi dosaator toorveele. Veevõrgust võetav joogivesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82).

59

Aakre küla keskuses puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, mistõttu pole tagatud piisav kustutusvee kättesaadavus standardi EVS 812-6:2012 tähenduses.

6.4.2 Perspektiivne veetarve Aakre külas

Aakre küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 118 Aakre küla elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Aakre küla ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Aakre Lasteaed-algkool ja AS Bacula (moosivabrik).

2014. aastal tarbiti Aakre küla ühisveevarustuse puurkaevust 6106 m3 vett, ehk ligikaudu 16,7 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 33 on toodud Aakre küla perspektiivne veetarve.

Tabel 33. Aakre küla perspektiivne veetarve. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027

Elanike arv 281 275 270 267 265 262 262







Veekaod m3/d 2,6 3,7 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6





Veekaod m3/a 948 1 350 953 953 953 953 953


Perspektiivne veetarve Aakre külas on aastal 2027 ligikaudu 13,6 m3 ööpäevas (tabel 33). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 85 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga ei liitu märkimisväärselt juurde uusi klinte. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2014. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.


Ühisveevärk on suures osas rekonstrueerimata, mistõttu näeb arendamise kava ett 5-10 aastase perioodi jooksul täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi rekonstrueerimiseks.

Kuna Aakre külas on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud enamusele küla elanikele, siis pole ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud ühisveevärgi laiendamise vajadusega. Arendamise kavas on plaanis rajada Purtse jõe kaldale maantee äärde tuletõrje veevõtukoht.

60

Aakre küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 3 esitataval joonisel.


Aakre küla ühiskanalisatsiooni torustikud on suuremas osas amortiseerunud Vajalik olemasoleva kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerida sh biotiigid puhastada.

Vastavalt vee-erikasutusloale (nr L.VV/325403) on kohustus:

rajda Aakre puurkaevu (9372) veehaarde veetöötlusseadme filtripesuvee kogumis- või käitlesmilahenduse tähtajaga 31.03.2016.

esitada Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Aakre küla reoveepuhasti rekonstrueerimise eelprojekt tähtajaga 30.06.2017, puhasti rekonstrueerimise lõpptähtaeg on 01.11.2018.

6.4.5 Aakre küla perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Aakre küla reostuskoormus on ligikaudu 400 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud kõik Aakre küla keskuse elanikud ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Aakre küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 34). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 20 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 34. Aakre küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027




Elanike kanalisatsioon m3/d 9,52 9,52 9,605 9,605 9,605 9,605 9,605


m3/d 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7



Reovesi kokku m3/d 14 19 19 18 18 18 18



m3/a 1710 1710 1710 1710 1710 1710 1710


Infiltratsioon m3/a 106 1 728 1 739 1 304 1 304 1 304 1 304

Reovesi kokku m3/a 5 291 6 913 6 954 6 520 6 520 6 520 6 520

61

Aakre küla elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 13,7 m3 (vt tabel 34). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 9,04 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 65 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Aakre küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 6,72 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.


Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2027) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus Aakre küla reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka olemasolevate ettevõtete ja asutuste reoveega.

Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2015-2019) on planeeritud rekonstrueerida olemasoleva Aakre küla reoveepuhasti heitvee kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud ning korrastada ja puhastada järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid.



Sademeveekanalisatsioon Aakre külas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.4.8 Aakre küla investeeringuprojektid

Järgnevalt on tabelis 35 välja toodud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Aakre külas.

Tabel 35. Aakre küla investeeringuprojektid.

Projekt Eesmärk Planeeritav maksumus

Planeeritav aeg

1. Rekonstrueeritakse Aakre küla reoveepuhasti.

Korrastada septikud ja puhastada kinnikasvanud biotiigid

129100 eur 2018

2.Vee ja kanalisatsioonitorustike rajamine

Rekonstrueeritakse amortiseerunud Aakre vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Rajatakse Aakre keskuse juurde nõuetele vastav tuletõrje veemahuti (vähemalt 75 m3).

746 500 eur 2017

62

6.5 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus

Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise.

Puka valla üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja olemasolevatest reoveekogumisaladest, peab kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 50 m3 ööpäevas. Lisaks võib kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 mehaaniliselt puhastatud reovett ööpäevas.

Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Võru linna ja Värska aleviku reoveepuhastite juures.

63

7. Finantsanalüüs

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:

1. Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid,

2. Puka Vallavalitsuse ja OÜ Puka Vesi raamatupidamislikke andmeid.

7.1 Eesmärk

Finantsprognoosi eesmärgiks on:

prognoosida omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust arvestades nii lühi-kui pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimist;

prognoosida võimalikke kujunevaid veeteenuse hindu; leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

investeeringute elluviimiseks.

7.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused

Finantsprognoos on koostatud “Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2027“ valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosid on koostatud 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, milledest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on vajalik finantsprognooside üle vaatamine ja vajadusel korrektuuride sisseviimine vähemalt iga nelja aasta tagant.

7.2.1 Planeerimise periood

Finantsprognoosid on koostatud aastate 2015-2027 kohta.

7.2.2 Inflatsioon ja palgakasvumäär

Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks tabelis 36 toodud konservatiivse inflatsiooni prognoositava taseme ja palgakasvumäära

Tabel 36. Inflatsioon ja palgakasvumäär.

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

THI* 0.2% 2.2% 2.7% 2.9% 2.6% 2.7% 2.7% 2.7% 2.7% 2.6% 2.6% 2.6% 2.6%

Palga-

kasvu

määr 4.8% 5.2% 6.0% 6.5% 6.4% 6.3% 6.2% 6.1% 6.0% 5.9% 5.8% 5.8% 5.7%

*Allikas: Makromajanduse näitajad 2000-2060

http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tasuvusanaluusi-koostamiseks/

64

7.3 Maksud

Finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks jäetakse välja käibemaksust tulenev rahavoog ning vee-ettevõtluselt saadavalt kasumilt tulumaksu ei maksta, eeldades, et kogu kasum reinvesteeritakse ja dividende välja ei võeta.

7.4 Veeteenuse tarbimine ja uute tarbijate ühinemine

Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/d). Reovee ära juhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega.

Teenuse tarbijate arvu ennustamisel lähtutakse:

a) veeteenuse osutamise piirkonna rahvaarvu muutustest, aluseks on elanike registri andmed, millest nähtub, et Puka valla elanike arv väheneb iga-aastaselt keskmiselt 1% kuni aastani 2020; edaspidi püsib stabiilne.

b) Investeeringute käigus loodavatest uutest liitumisvõimalustest. c) Kui uued liitujad on eramajad ehk iga uue liituja võib võrdsustada leibkonnaga, siis

Statistikaameti andmetel on keskmise leibkonna suuruseks 2,4 inimest, mida korrigeeritakse võrdeliselt rahva arvu vähenemise määraga.

Veetarbimiskuluks elaniku kohta prognoositakse ca 80 l/in/d ja juriidilise isiku tarbimismahu prognoosimisel lähtutakse sarnaste ettevõtete tarbimisest.

Investeeringu perioodil lisandub 200 uut vee- ja 190 uut kanalisatsiooni tarbijat (Tarbijad lisanduvad aastatel 2017-2022 (Puka alevik)).

7.5 Leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta

Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.

Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee-ja kanalisatsiooniteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%.

Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti aruandes LE4 esitatud „Leibkonnaliikme netosissetulek kuus elukoha ja sissetulekuallika järgi’’ 2013.aasta andmeid 433,1 eurot, mida on korrigeeritud vastava aasta palgakasvumääraga tabelis 37.

Tabel 37. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos.

Aastad

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Palgakasvumäär 4.8% 5.2% 6.0% 6.5% 6.4% 6.3% 6.2% 6.1% 6.0% 5.9% 5.8% 5.8% 5.7%

Tarbimispiirkonna keskmine leibkonna sissetulek eurot 460 484 513 546 581 618 656 696 738 781 827 875 925

65

7.6 Vee-ja kanalisatsioonikulu leibkonnaliikme kohta

Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee-ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%.

7.7 Tariifide muutused

Tariifide kavandamisel on lähtutud

a) Konkurentsiameti poolt välja töötatud veeteenuse hinna arvutamise põhimõttest, et tagastamatu abi toel soetatud põhivara amortisatsioonikulud veeteenuse hinnas ei kajastu

b) veemajandusest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmisel, sh ka amortisatsioonikulude katmiseks.

c) tariifide tõus ei ületaks oluliselt (15%) inflatsioonimäära ning veeteenuse kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse.

Hinnatasemete prognoosides on arvestatud ka asjaoluga, et Valgamaal on elanike keskmine sissetulek Eestis madalaim. Kiiremad muutused on võimalikud ainult juhul, kui elanike sissetulekute tase tõuseb vähemalt Eesti keskmisele tasemele, mis pole aga piirkonna majanduse seisu ja prognoose arvestades tõenäoline.

Joonisel 11 on toodud Eesti eri piirkondades kehtivad vee- ja kanalisatsioonitariifid. OÜ Puka Vesi teeninduspiirkonna tariifid on madalamad, kui Eesti keskmine tariif (Eesti keskmine 2,74 EUR/m3, OÜ Puka Vesi tariif 1,64 EUR/m3).

66

Joonis 11. Veeteenuste hinnad Eesti erinevates piirkondades, seisuga 30.06.2014.a.

7.8 Liitumistasud

Liitumistasuga tagatakse vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga konkreetses arenduspiirkonnas.

“Saastaja maksab” printsiibi täitmine Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik ÜVK arendamisega seotud kulud peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. Tariifitulud peavad olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii rahalised kui mitterahalised (põhivara kulum) kulud. Põhivara kulum Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK arendamisega ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud arvutuste lihtsustamise eesmärgil 40 aastat. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Finantsprognoos on koostatud vee- ning kanalisatsiooniteenuse osas. Teenuste puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh saastaja maksab printsiibi täitmist, mõistliku tulususe saavutamist, tariifide rakendamise järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes. Investeeringute finantseerimine ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud perioodile. Investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taotleda tagastamatut abi või võtta laenu. Finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15% (ainult aastal 2016 20%). Laenu võtmisel arvestada et: laenu kestus 13 aastat; laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata, tasutakse vaid intresse. Lisaks vee-ettevõttele finantseerib invsteeringuprogrammi ka vald. Aastatel 2016-2018 kogusummas 259,0 tuh EUR. Vallapoolne kaasfinantseering on vajalik investeeringprogrammi algusaastatel, Aastast 2019 on ettevõtte suuteline vajaliku omafinantseerima katma oma- ja laenuvahendite kaasabil ning suudab võetud laene laekuvatest tuludest teenindada. Vee ja kanalisatsiooniteenuse kulud Finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:

1) veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu, 2) kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu, 3) keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu,

Keskkonnatasud Veeressursitasu prognoosimisel on võetud aluseks Vabariigi Valitsuse 12.11.2009.a. määrus nr. 171 “Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“, millega nähakse muuhulgas ette vee-erikasutusõiguse tasumäärad kuni 2015.k.a veevõtuks põhjaveekihist. Saastetasu leidmisel on aluseks võetud 2013.a. saastetasukulu Püsikulud Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:

68

1) remondi-, hooldus- ja transpordikulud, 2) analüüside kulu, 3) kemikaalide kulu 4) üldhalduskulu (sh. tööjõukulu), 5) muud kulud (kõikvõimalikud vee ja kanalisatsioonimajandusega seotud muud kulud,

mis ei ole kajastatud eelnevate kululiikide all) 6) põhivarade kulum.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud 2015.a. on ettevõte prognoosinud remondi ja hooldusega seonduvaid kulusid ca 600 eurot. Remondi, hoolduse ja transpordikulud jagunevad veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel vastavalt tegelikele andmetele ning prognoosile. Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga. Analüüside kulud Analüüside kulud jagunevad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lõikes. Baasnumbrite aluseks on 2015.a. kulu. Tööjõukulu koosneb ühe töötaja palgast ja tööjõu maksudest. Põhivarade kulum Põhivarade kulumi osas on võetud arvesse põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat. Investeeringuprogrammi raames soetatud vara kulum on kajastatud prognoosis 2,5 % aastas.

7.9 Investeeringute allikad

Investeeringute allikate (vt tabelis 38) planeerimisel lähtutakse omavalitsuse võimalustest, ettevõtte võimest võtta laene ja välisabidest.

2015-2020.a. teostavate vee- ja kanalisatsioonirajatiste investeeringute finantseerimisel arvestatakse:

85% - KIKi finantseerimine,

15% - Ettevõtte omafinantseering laenu toel ja valla investeering,

Ainult aastal 2016 teostatavate investeeringute finantseerimine toimub 80% - KIKi finantseerimise ja 20% Puka Vesi poolt võetav laenu (summas 50,0 tuh EUR) ning valla investeeringu toetus (summas 87,2 tuh EUR) kaasabil.

Laenud võetakse iga konkreetse investeeringuprojekti teostamiseks, intressiga 4% aastas ja tagastatakse 13 aasta jooksul annuiteedi maksetena.

Tabel 38. Investeeringud ja rahastamine

Rahastamiseelarve 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku

Investeeringud 685 923 1 532 200 1 055 600 635 000 447 700 4 356 423

Projekti toetussumma 403 490 1 302 370 897 260 539 750 380 545 3 668 663

Kasusaaja poolt võetav laen 50 000 100 000 80 000 95 250 67 155 392 405

Valla (investeeringu) finantseerimine 87 186 129 830 78 340 0 0 295 355

69

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulude prognoos 2015-2027 aastateks on välja toodud tabelis 39.

Tabel 39. Puka valla veevarustus ja kanalisatsiooniteenuste tulud-kulud.

2015 2017 2020 2025 2027

tulud veeteenuselt (elanikud) 12 201 19 831 38 779 56 525 60 681

tulud veeteenuselt (muud tsiviiltarbijad) 3 606 5 366 8 444 11 963 12 842

tulud kanalisatsiooniteenuselt (elanikud) 7 743 15 455 31 573 48 312 52 256

tulud kanalisatsiooniteenuselt (muud 2 419 4 178 7 257 10 775 11 655

tulud tsiviiltarbijatelt kokku 25 969 44 830 86 053 127 575 137 434

TEGEVUSTULUD KOKKU 25 969 44 830 86 053 127 575 137 434

Energia (elektrikulu kokku) 4 300 7 240 6 860 7 954 8 373

Keskkonnatasu (erikasutustasu) 1 707 2 838 2 748 3 208 3 377

Keskkonnatasu (saastetasu) 507 954 885 1 020 1 073

Materjal (remont ja tarvikud) 600 630 683 779 820

Spetsiifiline tehnoloogiline kulu 1 100 1 155 1 252 1 427 1 503

Spetsiifiline tehnoloogiline kulu 600 630 683 779 820

Muud tegevuskulud 700 735 797 908 956

Ostuteenused 4 200 4 408 4 780 5 450 5 737

Palgakulu 13 586 15 150 18 249 24 422 27 311

TEGEVUSKULUD KOKKU 27 300 33 739 36 937 45 947 49 970

Tegevustulu-Tegevuskulu -1 331 11 091 49 116 81 627 87 463

Valla veemajanduse tulud katavad tegevuskulusid, seega suudetakse katta veemajanduse tegevuskulud laekuvatest tuludest. Kuid tariifist ei suudeta katta investeeringuid, seega on ka järgnevatel aastatel vajalik investeeringute teostamine fondide kaasabil (KIK, ÜF-fondid) ning vallapoolse finantseerimisega vee-ettevõttele.

Teenuste tariife on siiani kehtestanud Puka Vallavolikogu. Tariifid Puka vallas ei kata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni opereerimiskulusid ja amortisatsiooni. Tabelis 40 on toodud välja teenuste hinna prognoos aastateks 2015-2027.

Tabel 40. Teenuste hinna prognoos 2015-2027. Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Vesi elanikele (eurot/m3) 0.82 1.12 1.22 1.42 1.62 1.92 2.22 2.42 2.52 2.62 2.72 2.82 2.92 Reovesi elanikelt (eurot/m3) 0.55 0.85 0.95 1.15 1.35 1.65 1.95 2.15 2.25 2.35 2.45 2.55 2.65

70

8. Lisad:

1. JOONIS 1 - Puka aleviku vee ja kanalisatsioonirajatiste plaan (koostaja Alkranel OÜ)

2. JOONIS 2 - Komsi aleviku vee ja kanalisatsioonirajatiste plaan (koostaja Alkranel OÜ)

3. JOONIS 3 - Aakre aleviku vee ja kanalisatsioonirajatiste plaan (koostaja Alkranel OÜ)

4. JOONIS 4 - Puka aleviku, Komsi küla ja Pukamõisa vee ja kanalisatsioonirajatiste plaan (koostaja Alkranel OÜ)

5. Puka valla eelarvestrateegia 6. Veemajanduse investeeringute tabel 2016-2020 7. Finantsanalüüsi rahavoo prognoosi tabel

71

Lisa 6 Puka valla ÜVK rahavoo prognoos aastatel 2015-2030

Investeering Asula 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku

I ETAPP: Puka aleviku Kesk tn vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. Puka alevik 685 923€ 685 922 €

II ETAPP: Puka aleviku mööblipiirkonna tn vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ja ühendamine I etapi torustikuga (2015. a TEGEMISEL)

Puka alevik - €

III ETAPP: Rajatakse ja rekonstrueeritakse terviklikult Puka aleviku läänepoolne osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille uued piirkonnad ühendatakse I etapi käigus rajatud Kesk tn magistraali külge. Kortermajde juurde rajatakse veevõrguga ühendatud tuletõrjevee mahuti suurusega 75 m3.

Puka alevik 950 000 € 950 000 €

IV ETAPP: Rekonstrueeritakse Pukamõisa reoveepuhasti. Puka alevik 582 200 € 582 200 €

V ETAPP: Rekonstrueeritakse Aakre reoveepuhasti 129 100 € 129 100 €

VI ETAPP: Rekonstrueeritakse ALTERNATIIVINA Komsi asula reoveepuhasti (150000 eurot) ja uuendatakse veetöötlusseadmed (30000 eurot).

Komsi küla 180 000 € 180 000 €

VII ETAPP: Rekonstrueeritakse Aakre vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Aakre keskusesse rajatakse veevõrguga ühendatud tuletõrjevee mahuti suurusega 75 m3.

Aakre küla 746 500 € 746 500 €

VIII ETAPP: Rajatakse Puka aleviku kirde osa vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja ühendatakse III etapi käigus rajatud torustikega. Puka aleviku kirde osas (üle raudtee) rajatakse veevõrguga ühendatud tuletõrjeveemahuti suurusega 75 m3.

Puka alevik 635 000 € 635 000 €

IX ETAPP: Rekonstrueeritakse Komsi asula vee- ja kanalisatsioonitorustikud (297 000 eurot) ning ühendatakse ühe ALTERNATIIVINA kanalisatsioon Pukaga (150 000 eurot)

Komsi küla 447 700 € 447 700 €

Kokku 685 923 € 1 532 200 € 1 055 600 € 635 000 € 447 700 € 4 356 423 €

72

Lisa 7 Puka valla ÜVK rahavoo prognoos aastatel 2015-2030

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 aasta 11 aasta 12 aasta 13 aasta 14 aasta 15 aasta 16 aasta

tulud veeteenuselt (elanikud) 12 201 17 681 19 831 25 363 32 247 38 779 46 134 50 291 52 369 54 447 56 525 58 603 60 681 62 759 64 838 66 916

tulud veeteenuselt (muud tsiviiltarbijad) 3 606 4 926 5 366 6 245 7 125 8 444 9 764 10 643 11 083 11 523 11 963 12 402 12 842 13 282 13 722 14 162

tulud kanalisatsiooniteenuselt (elanikud) 7 743 12 711 15 455 20 326 25 438 31 573 38 452 42 396 44 368 46 340 48 312 50 284 52 256 54 228 56 200 58 171

tulud kanalisatsiooniteenuselt (muud tsiviiltarbijad) 2 419 3 738 4 178 5 058 5 937 7 257 8 576 9 456 9 896 10 335 10 775 11 215 11 655 12 095 12 534 12 974

tulud tsiviiltarbijatelt kokku 25 969 39 056 44 830 56 992 70 747 86 053 102 926 112 786 117 715 122 645 127 575 132 504 137 434 142 364 147 293 152 223

TEGEVUSTULUD KOKKU 25 969 39 056 44 830 56 992 70 747 86 053 102 926 112 786 117 715 122 645 127 575 132 504 137 434 142 364 147 293 152 223

Energia (elektrikulu kokku) 4 300 5 649 7 240 7 387 7 405 6 860 7 164 7 358 7 556 7 753 7 954 8 161 8 373 8 591 8 814 9 044

Keskkonnatasu (erikasutustasu) 1 707 2 283 2 838 2 829 2 911 2 748 2 890 2 968 3 048 3 127 3 208 3 292 3 377 3 465 3 555 3 648

Keskkonnatasu (saastetasu) 507 691 954 994 973 885 918 943 969 994 1 020 1 046 1 073 1 101 1 130 1 159

Materjal (remont ja tarvikud) 600 613 630 648 665 683 701 720 740 759 779 799 820 841 863 885

Spetsiifiline tehnoloogiline kulu (kemikaalid) 1 100 1 124 1 155 1 188 1 219 1 252 1 286 1 320 1 356 1 391 1 427 1 465 1 503 1 542 1 582 1 623

Spetsiifiline tehnoloogiline kulu (analüüsid) 600 613 630 648 665 683 701 720 740 759 779 799 820 841 863 885

Muud tegevuskulud 700 715 735 756 776 797 818 840 863 885 908 932 956 981 1 007 1 033

Ostuteenused 4 200 4 292 4 408 4 536 4 654 4 780 4 909 5 041 5 177 5 312 5 450 5 592 5 737 5 886 6 039 6 197

Energia (elektrikulu kokku) 13 586 14 293 15 150 16 135 17 168 18 249 19 381 20 563 21 797 23 083 24 422 25 838 27 311 28 840 30 456 32 161

TEGEVUSKULUD KOKKU 27 300 30 275 33 739 35 121 36 435 36 937 38 768 40 474 42 245 44 063 45 947 47 923 49 970 52 089 54 309 56 634

Tegevustulu-Tegevuskulu -1 331 8 780 11 091 21 871 34 312 49 116 64 158 72 312 75 470 78 582 81 627 84 581 87 463 90 275 92 985 95 589

Investeeringud 125 039 685 923 1 532 200 1 055 600 635 000 447 700 0 0 0

KIK toetus 100 031 548 738 1 302 370 897 260 539 750 380 545 0 0 0 0

Valla toetus 26 339 87 185 129 830 78 340 0 0

Laen 50 000 100 000 80 000 95 250 67 155

laenu I tagasimaksed+intressid 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939 4 939

laenu II tagasimaksed+intressid 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877 9 877

laenu III tagasimaksed+intressid 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902 7 902

laenu IV tagasimaksed+intressid 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408 9 408

laenu V tagasimaksed+intressid 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633 6 633

RAHAVOOG KOKKU 0 8 780 6 152 7 055 11 594 16 989 25 399 33 552 36 711 39 823 42 868 45 821 48 704 51 515 54 225 61 768

kumulatiivne rahavoog ehk jätkusuutlikkus 0 8 780 14 933 21 988 33 582 50 571 75 970 109 522 146 233 186 055 228 923 274 745 323 449 374 964 429 189 490 957

Documents

150817 Puka valla ÜVK arendamise kava aastateks …¶ö nr: 19.3‐12/8 Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015‐2027 Seletuskiri ... 1 SISUKORD