Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs

PEENPUIDU VÄÄRINDAMISE TURUMAJANDUSLIK ANALÜÜS

Tartu 2014

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................... 2

TÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................... 3

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 4

1. PEENPUIDU RESSURSS .................................................................................... 6

2. PEENPUIDU NÕUDLUS JA VÄÄRINDAMISE HETKESEIS ....... ............. 15 2.1. Peenpuidu nõudlus ................................................................................................. 15 2.2. Peenpuidu sisenõudlus ............................................................................................... 17 2.3. Peenpuidu välisnõudlus ......................................................................................... 22 2.3.1. Metsamajandus ja –varumine ........................................................................... 26 2.3.2. Puitenergeetika .................................................................................................... 27 2.3.3. Saetööstus ............................................................................................................ 30 2.3.4. Plaaditööstus ........................................................................................................ 32 2.3.5. Muu puidu mehaaniline töötlemine .................................................................. 34 2.3.6. Tselluloositööstus ................................................................................................ 41 2.3.7. Paberitööstus ....................................................................................................... 43

3. PEENPUIDU VÄÄRINDAMISE PERSPEKTIIVSED TULEVIKUSUUNAD JA TURUSTAMISPOTENTSIAAL ........... ...................... 46

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 59

KASUTATUD MATERJALID ................................................................................. 63

3

TÖÖ LÄHTEÜLESANNE

Töö eesmärk on koostada erametsadest varutava peenpuidu väärindamise võimaluste

turumajanduslik analüüs.

Töö konkreetsed eesmärgid on:

1. Selgitada välja peenpuidu ressurss Eestis (sealhulgas erametsades).

2. Analüüsida peenpuidu väärindamise seisu Eestis.

3. Hinnata peenpuidu (nii väärindamata kui väärindatud kujul) sise ja

välisnõudlust ning nende võimalikke muutusi tulevikus.

4. Analüüsida peenpuidu väärindamise perspektiivseid tulevikusuundasid ja

turustamispotentsiaali.

5. Anda soovitusi peenpuidu paremaks väärindamiseks, tootearenduseks ja

turustamiseks.

Uuringu täitmises osalesid Risto Sirgmets, Paavo Kaimre ja Allar Padari.

4

SISSEJUHATUS

Käesolevas uuringus defineeritakse peenpuiduna tüveosa, ladvaotsa diameetriga kuni

18 cm. Peenpuidu hulka loetakse järgmised ümarpuidu sortimendid:

• Palgid diameetriga 14-18 cm;



• Palgid diameetriga 8 – 10 cm;

• Madalamakvaliteediline puit (paberipuit, küttepuit ja jäätmed).

Seega on käesolevas uuringus defineeritud peenpuit potentsiaalne tooraine pea kõigile

metsasektori puitu töötlevatele nii traditsioonilistele kui ka uutele nn.

“innovaatilistele” allharudele. Traditsioonilisteks puitu töötlevateks allharudeks võib

pidada sae- ja plaaditööstust ning nende toodete järeltöötlust, aga ka tselluloosi ja

paberitööstus. Näitena traditsioonilisest saetööstusest on Vara Saeveski kokkuostetava

okaspuupalgi (mänd ja kuusk) minimaalseks läbimõõdu nõudeks 8 cm. Muu

mehaanilise puidutöötlemise näiteks on AS Impresti poolt varutav okaspuu

ümarmaterjal minimaalse läbimõõduga 5 cm (mõõdetud koore alt).

Tinglikult võib uueks metsasektori allharuks nimetada ka üha suurema osatähtsusega

puitenergeetikat (eelkõige pelletitootmine) ning tänasel hetkel veel tulevikuharuks

puidul põhinevat biotööstust (eelkõige läbi erinevate keemiliste protsesside teise

põlvkonna biokütuste tootmine).

Sellest tulenevalt on ülevaate koostamiseks analüüsi lisatud pea kõik Eesti

metsasektori allharud (va. mööblitööstus). Sõltuvalt statistiliste andmete olemasolust

ja kättesaadavusest üritati peenpuidu väärindamise, sise- ja välisnõudluse hindamisel

ja ülevaate koostamisel järgida alltoodud Eesti metsasektori struktuuri (tabel 1).

5

Tabel 1. Analüüsis kasutatud Eesti metsasektori struktuur

Metsasektori allharu Tooted Metsamajandus ja -varumine Töötlemata ümarpuit (4403)

Puitenergeetika Küttepuit (4401) Puusüsi (4402)

Saetööstus Saematerjal, höövelmaterjal (4407)

Plaaditööstus Puitlaastplaadid (4410) Puitkiudplaadid (4411)

Muu puidu mehaaniline töötlemine

Vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid (4404) Puidujahu (4405) Puit pidevprofiiliga (4409) Presspuit (4413) Raamid (4414) Puittaara, alused (4415) Püttsepatooted (4416) Puidust tööriistad, käepidemed (4417) Tisleritooted (4418) Puidust lauanõud ja köögitarbed (4419) Puidust dekoratiivesemed, puitmarketrii (4420) Muud puittooted (4421) Kokkupandavad puidust ehitised (94060020) Puidust mänguasjad (95030061)

Tselluloositööstus Mehaaniline puidumass (4701) Tselluloos ja paberimass (4702, 4703, 4704, 4705, 4706)

Paberitööstus

Ajalehepaber (4801) Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks (4802) Tualettpaber, majapidamispaber, pabertaskurätikud (4803) Pinnakatteta jõupaber ja papp (4804) Muu katmata paber ja papp (4805) Taimne pärgament, rasvakindlad paberid (4806) Kihiline paber ja papp (4807) Lainepaber ja lainepapp (4808) Söepaber, isekopeeruv paber (4809) Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt (4810) Kaetud või immutatud paber, papp (4811) Paberimassistfiltriplokid,-tahvlidja-plaadid (4812) Sigaretipaber (4813) Tapeet jms seinakattematerjalid (4814) Põrandakatted paberist või papist alusel (4815) Söepaber, isekopeeruv paber va 4809 (4816) Ümbrikud, postkaardid (4817) Tualettpaber, majapidamispaber (4818) Karbid, kotid (4819) Vihikud, kiirköitjad, märkmikud, blanketid (4820) Etiketid (4821) Poolid, rullid (4822) Muu paber, papp (4823)

6

1. PEENPUIDU RESSURSS Kümne aasta peenpuidu ressursi arvutamise aluseks võeti metsakorraldamise käigus

loodud metsamajanduskavad (Metsaregister). Kavadest saadi raieviisid, töö järjekord

(esimese viie aasta jooksul või teise viie aasta jooksul), väljaraiutavad puidu kogused

ning puistuelementide keskmised diameetrid ja kõrgused. Metsaregistri andmete järgi

teostati ümarpuidu väljatulekute arvutamine kõikidele eraldistele, mis olid kantud

metsaregistrisse. Sortimenteerimisel jagati ümarmaterjal järgmistesse sortimentidesse:

• Palgid diameetriga vähemalt 18 cm;




• Palgid diameetriga 8 – 10 cm;

• Paberipuit;

• Küttepuit.

Lisaks leiti veel jäätmete mahud.

Arvutuste tegemiseks kasutati mitmeid mudeleid, mille kasutamise kirjeldus on

toodud alljärgnevalt:

1. jaotati puud diameetriklassidesse, joonisel 1 kujutatud diameetrijaotusega

(Padari 1999, Padari et al 2009), kus suhteline diameetriklass on arvutatud

diameetriklassi ja puistu keskmiste diameetrite suhtena (d/D);

2. igale diameetriklassile arvutati kõrgus, milleks kasuti kõrguskõverat. Kõvera

valemikuju saadi Prodan’i (1965) kirjutisest ja mida on analüüsitud Allar

Padari (1993) diplomitöös, kuid neis kirjutistes oli parammetri b väärtuseks 1

(b=1):

( )( )

c

bdD

bDdHh

+⋅+⋅

⋅= , (1)

kus h – puu kõrgus, m;

H – puistu keskmine kõrgus, m;

D – puistu keskmine diameeter, cm;

d – puu diameeter, cm;

7

b, c – valemi parameetrid.

Valemile vajalikud parameetrid b ja c arvutati Artur Nilsoni ja Allar Padari

(1999, 2004) koostöös ja on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Kõrguskõvera valemi konstandid

Puuliik Valemi konstandid

b c Mänd 1,1 9,9241 Kuusk 1,3 10,858 Kask, hall lepp 8 1,4625 Haab, Sanglepp 4,3 2,4979 Tamm, Saar 1,6 8,2934

3. diameetrite ja kõrguste järgi leiti sortimentide väljatulekud. Sortimenteerimisel

kasutati läti teadlase Ozolinš-i (2002; Нормативы…) poolt koostatud

tüvemoodustaja valemit, mis on kasutusel Eestis kasvava metsa mahtude

arvutamisel:

( ) ( )( )

( ) ( )( ),

3,13,13,13,13,13,10001,0

3,11

0001,01

6543210

2

6543210

2

⋅

⋅

⋅

⋅

⋅

⋅++++++⋅

−⋅+−⋅⋅

−

+

⋅

⋅

⋅

⋅

⋅

⋅++++++⋅

−⋅+−⋅⋅

−

+

⋅=

hhhhhhaaaaaaaddqhhp

h

h

l

h

l

h

l

h

l

h

l

h

laaaaaaaddqhhp

h

l

ddl (2)

kus dl – tüve diameeter kõrgusel l, cm;

d – puu rinnasdiameeter, cm;

l – soovitav kõrgus tüvel, m (see kõrgus, kust tahame

teada saada diameetrit);

h – tüve (puu) kõrgus, m;

a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, h0, d0, p, q – valemi parameetrid.

Sortimentide pikkuseks valiti palkide puhul 3,1 m ning paberi- ja

küttepuude puhul 3 m. Sortimentidesse jagamine toimus noti peenema

otsa diameetri järgi, mis leiti ülaltoodud tüvemoodustaja valemi abil.

Kuna ülaltoodud tüvemoodustaja annab diameetreid koos koorega, siis

oli vaja maha lahutada koore paksus. Koore paksuse arvutamiseks

kasutati koore mahu valemit (Padari et al 2009):

8

100

1

3

2

21

a

ad

ada

koor

++

+⋅

= , (3)

kus koor – koore osakaal puu tüvest;

d – puu diameeter, cm;

a1, a2, a3 – valemi parameetrid (tabel 2).

Tabel 2. Puu koore osakaalu arvutamisvalemi konstandid


a1 a2 a3 Mänd 6,0 10 -17,5 Kuusk 8,0 2 -4,9 Kask 11,1 3 -4,9 Haab, Tamm, Saar 12,0 2 -3,2 Sanglepp, hall lepp 10,8 2 -4

Ülaltoodud tüvemoodustajaga leitud diameetreid vähendati koore

arvelt valemiga 4 saadud koore osakaalu kasutades järgmiselt:

koor

dd gak

tak+

= −−

1, (4)

kus dk-ta – tüve kooreta diameeter suvalisel kõrgusel, cm;

dk-ga – tüve koorega diameeter suvalisel kõrgusel, cm;

koor – tüve koore osakaal, mis arvutati valemiga 3.

Peenema otsa minimaalse kooreta diameetri järgi jagati saadud

sortimendid kas palkide, peenpalkide, paberipuude või küttepuude

mahu hulka. Sortimentide mahud arvutati ülaltoodud tüvemoodustaja

pöördkeha valemi abil (Ozolinš, 2002; Нормативы…):

( )∫=

⋅=2

1

2

40000

h

hl

l dldvπ

, (5)

kus v – tüvemaht tm;

l – kaugus juurekaelast, m;

h1 – tüveosa (sortimendi) alguse kaugus juurekaelast m;

h2 – tüveosa (sortimendi) lõpu kaugus juurekaelast m;

dl – puu diameeter kõrgusel l (tüvemoodustaja valem).

9

Toodud pöördkeha ehk integraali valem on matemaatiliselt lahti

kirjutatud magistritöös (Padari, 2004).

a) leitud sortimentide koguseid korrigeeriti kahjustuste ja rikete arvelt.

Selleks leiti kahjustatud ja rikutud puude protsent, mille suurus sõltus

puuliigist ja vanusest:

+

=

c

A

b

A

AK

1, (6)

kus K – kahjustatud puude osakaal;

A – puistu vanus, aasta;

b, c – valemi parameetrid (tabel 3).

Tabel 3. Kahjustatud puude osakaalu arvutamise valemi konstandid


b c Mänd 9 000 000 0,5 Kuusk 1 300 000 0,5 Kask 700 2,0 Haab 145 3,5 Sanglepp 250 3,0 Hall lepp 60 6,0 Tamm, Saar 10 000 000 0,5

Kahjustatud puude tarbepuude sortimentidest 50% muudeti

küttepuudeks. Ülejäänud 50% muudeti palkide fraktsioonist

paberipuudeks mändide, tammede ja saarte puhul 50%, kuuskede

puhul 75%, ülejäänud puuliikide puhul 100%. Tammede, saarte ja

leppade puhul ei ole paberipuu fraktsiooni, seega nende puhul muudeti

kõik paberipuud küttepuuks.

b) Peale selle arvestati sortimentide määramisel ka kõverust, mis

mändide, kuuskede, tammede ja saarte puhul oli 5%, haabade puhul

10%, kaskede ja sangleppade puhul 25% ning halli lepa puhul 50%.

Kõveruse osakaalu võrra vähendati palkide osakaalu ja suurendati

10

okaspuude, kase ja haava puhul paberipuidu ning teiste puuliikide

puhul küttepuu osakaalu.

c) Leitud sortimentidest palkide, peenpalkide ja paberipuude mahud

arvutati kooreta järgmise valemiga:

koor

vv gak

tak += −

− 1, (7)

kus vk-ta – tüveosa (sortimendi) kooreta maht, cm;

vk-ga – tüveosa (sortimendi) koorega maht, cm;

koor – tüve koore osakaal, mis arvutati valemiga 3.

Küttepuude mahud jäeti koos koorega.

Tehtud arvutuste kohaselt (Metsaregistrisse kantud metsamajanduskavade põhjal)

saadi Eesti potentsiaalseks aastaseks kogu raiemahuks ligikaudu 7,9 miljonit m3,

sealhulgas erametsade potentsiaalseks raiemahuks ligikaudu 6 miljonit m3. Saadud

tulemust võib vaadata kui üsna tõenäoliselt turule tulevat puiduressurssi.

Näiteks E. Pärt on Metsanduse arengukava aastani 2020 raames tehtud

puidupakkumise stsenaariumite arvutuses saanud mõõduka optimaalse puidukasutuse

aastaseks raiemahuks ligikaudu 12 miljonit m3 ning mõõduka pikaajalise

puidukasutuse aastaseks raiemahuks ligikaudu 8,8 miljonit m3 (Pärt, 2010).

Metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete alusel arvutatud potentsiaalne

peenpuidu ressurss puuliigiti on esitatud alljärgnevalt.

Tabel 4. Peenpuidu potentsiaalne ressurss

Peenpuidu ressurss kokku Potentsiaalne

raiemaht 10 aasta jooksul (m3)

Esimese 5 aasta jooksul (m3) Teise 5 aasta jooksul (m3) Potentsiaalne keskmine

raiemaht (m3/a) Eramets Riigimets Kokku Eramets Riigimets Kokku Kokku sh. eramets

Palk 14 - 18 cm 6 183 097 3 261 762 1 124 813 4 386 575 1 252 037 544 486 1 796 522 618 310 451 380 Palk 12-14 cm 2 580 753 1 353 281 482 449 1 835 731 522 660 222 361 745 022 258 075 187 594 Palk 10-12 cm 2 145 729 1 136 185 391 005 1 527 190 443 439 175 100 618 539 214 573 157 962 Palk 8 -10 cm 1 530 951 797 017 278 384 1 075 401 327 806 127 744 455 550 153 095 112 482 Paberipuit 14 533 325 8 320 526 2 218 578 10 539 103 2 808 275 1 185 946 3 994 221 1 453 332 1 112 880 Küttepuit 9 137 802 5 433 346 1 335 910 6 769 256 1 633 805 734 741 2 368 546 913 780 706 715 Jäätmed 19 694 624 11 169 378 3 015 260 14 184 638 3 927 813 1 582 172 5 509 985 1 969 462 1 509 719

Kokku 55 806 281 31 471 496 8 846 400 40 317 895 10 915 834 4 572 551 15 488 385 5 580 628 4 238 733

Tabel 5. Hariliku männi potentsiaalne peenpuidu ressurss

Harilik mänd Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 1 587 361 791 075 349 678 1 140 753 274 074 172 534 446 608 158 736 106 515 Palk 12-14 cm 520 607 254 553 125 806 380 360 85 024 55 223 140 247 52 061 33 958 Palk 10-12 cm 363 218 175 437 90 867 266 305 57 684 39 229 96 913 36 322 23 312 Palk 8 -10 cm 233 415 110 003 58 096 168 100 38 489 26 826 65 315 23 341 14 849 Paberipuit 888 626 418 861 198 506 617 367 154 871 116 387 271 258 88 863 57 373 Küttepuit 274 318 98 956 82 413 181 369 38 591 54 358 92 949 27 432 13 755 Jäätmed 3 305 323 1 625 418 686 918 2 312 336 596 844 396 143 992 987 330 532 222 226

Kokku 7 172 867 3 474 304 1 592 285 5 066 590 1 245 577 860 700 2 106 277 717 287 471 988

12

Tabel 6. Hariliku kuuse potentsiaalne peenpuidu ressurss

Harilik kuusk Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 1 789 728 906 786 379 492 1 286 277 326 429 177 021 503 450 178 973 123 321 Palk 12-14 cm 755 384 363 366 172 243 535 610 133 168 86 607 219 774 75 538 49 653 Palk 10-12 cm 565 841 270 982 126 601 397 583 102 036 66 223 168 258 56 584 37 302 Palk 8 -10 cm 374 001 181 928 80 344 262 272 69 692 42 036 111 728 37 400 25 162 Paberipuit 2 360 356 1 332 410 375 589 1 707 999 460 786 191 571 652 357 236 036 179 320 Küttepuit 1 509 580 863 606 233 454 1 097 060 291 337 121 183 412 520 150 958 115 494 Jäätmed 4 357 818 2 444 575 702 898 3 147 474 863 414 346 931 1 210 344 435 782 330 799

Kokku 11 712 708 6 363 653 2 070 622 8 434 275 2 246 861 1 031 572 3 278 433 1 171 271 861 051 Tabel 7. Kase peenpuidu potentsiaalne ressurss

Kask Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 2 050 783 1 100 350 303 308 1 403 658 490 407 156 718 647 125 205 078 159 076 Palk 12-14 cm 908 945 492 253 139 521 631 775 213 714 63 456 277 170 90 894 70 597 Palk 10-12 cm 813 195 443 330 131 747 575 077 184 382 53 736 238 118 81 320 62 771 Palk 8 -10 cm 593 681 312 086 106 842 418 927 129 446 45 308 174 754 59 368 44 153 Paberipuit 5 024 947 2 556 333 904 664 3 460 996 1 065 260 498 691 1 563 951 502 495 362 159 Küttepuit 1 660 948 781 027 358 587 1 139 614 305 807 215 526 521 333 166 095 108 683 Jäätmed 5 381 743 2 772 423 931 656 3 704 079 1 179 385 498 279 1 677 664 538 174 395 181

Kokku 16 434 242 8 457 802 2 876 325 11 334 127 3 568 401 1 531 714 5 100 115 1 643 424 1 202 620

13

Tabel 8. Haava peenpuidu potentsiaalne ressurss

Haab Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 227 341 135 867 32 952 168 818 43 042 15 480 58 522 22 734 17 891 Palk 12-14 cm 89 633 51 925 14 635 66 560 16 950 6 123 23 073 8 963 6 887 Palk 10-12 cm 70 836 40 048 12 139 52 187 13 444 5 205 18 649 7 084 5 349 Palk 8 -10 cm 51 240 28 187 9 294 37 480 9 720 4 039 13 759 5 124 3 791 Paberipuit 2 433 646 1 377 465 448 111 1 825 576 355 499 252 571 608 070 243 365 173 296 Küttepuit 2 231 726 1 257 704 417 674 1 675 379 319 136 237 211 556 347 223 173 157 684 Jäätmed 2 097 040 1 205 554 365 769 1 571 323 323 395 202 321 525 717 209 704 152 895

Kokku 7 201 462 4 096 751 1 300 573 5 397 324 1 081 187 722 951 1 804 138 720 146 517 794

Tabel 9. Musta lepa peenpuidu potentsiaalne ressurss

Must lepp Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 256 729 139 634 43 150 182 784 57 700 16 244 73 945 25 673 19 733 Palk 12-14 cm 107 533 57 906 19 703 77 609 23 436 6 487 29 923 10 753 8 134 Palk 10-12 cm 87 939 46 566 17 256 63 823 18 722 5 394 24 116 8 794 6 529 Palk 8 -10 cm 59 358 30 307 12 224 42 531 12 744 4 083 16 827 5 936 4 305 Paberipuit 831 749 427 846 158 911 586 757 166 636 78 356 244 992 83 175 59 448 Küttepuit 581 879 290 835 118 120 408 955 112 040 60 884 172 924 58 188 40 287 Jäätmed 857 186 445 830 159 126 604 956 178 580 73 650 252 230 85 719 62 441

Kokku 2 782 372 1 438 924 528 491 1 967 415 569 858 245 099 814 957 278 237 200 878

14

Tabel 10. Halli lepa peenpuidu potentsiaalne ressurss

Hall lepp Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 212 023 151 924 7 920 159 844 49 233 2 946 52 180 21 202 20 116 Palk 12-14 cm 172 609 117 707 6 550 124 257 45 501 2 851 48 352 17 261 16 321 Palk 10-12 cm 221 022 145 983 8 495 154 479 62 727 3 816 66 543 22 102 20 871 Palk 8 -10 cm 200 385 123 702 8 318 132 020 64 242 4 123 68 365 20 039 18 794 Paberipuit 2 884 914 2 140 644 114 678 2 255 322 586 493 43 098 629 592 288 491 272 714 Küttepuit 2 789 059 2 084 553 111 385 2 195 938 551 424 41 696 593 121 278 906 263 598 Jäätmed 3 478 955 2 541 858 136 381 2 678 239 748 066 52 651 800 717 347 896 328 992

Kokku 9 958 967 7 306 372 393 727 7 700 098 2 107 686 151 183 2 258 869 995 897 941 406

Tabel 11. Teiste puuliikide peenpuidu potentsiaalne ressurss

Teised Potentsiaalne




Palk 14 - 18 cm 59 132 36 125 8 314 44 440 11 150 3 542 14 693 5 913 4 728 Palk 12-14 cm 26 042 15 570 3 990 19 560 4 867 1 615 6 482 2 604 2 044 Palk 10-12 cm 23 677 13 838 3 898 17 736 4 444 1 496 5 941 2 368 1 828 Palk 8 -10 cm 18 872 10 805 3 267 14 071 3 472 1 329 4 801 1 887 1 428 Paberipuit 109 087 66 968 18 119 85 086 18 730 5 271 24 001 10 909 8 570 Küttepuit 90 292 56 664 14 277 70 941 15 469 3 883 19 352 9 029 7 213 Jäätmed 216 557 133 718 32 512 166 230 38 130 12 197 50 327 21 656 17 185

Kokku 543 659 333 686 84 377 418 064 96 263 29 332 125 595 54 366 42 995

2. PEENPUIDU NÕUDLUS JA VÄÄRINDAMISE

HETKESEIS

2.1. Peenpuidu nõudlus Nõudlus puidu järele väljendub otseselt puidu hindades. Seetõttu hinnati peenpuidu

(sh. madalamakvaliteedilise puidu) turunõudluse muutuseid läbi puidusortimentide

hinnamuutuste ning läbi erinevate puidusortimentide suhteliste hinnamuutuste.

Analüüsil tugineti Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt avaldatud

ümarpuidu vahelaohindade statistikale (puidu hind langi ääres, ilma käibemaksuta)

(tabel 12).

Tabel 12. RMK ümarpuidusortimentide vahelaohinnad (EUR/m3)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Männipalk 56,95 78,30 72,09 43,08 55,16 57,33 58,3 65,38 Kuusepalk 54,69 72,19 60,84 41,03 51,70 53,11 55,17 62,33 Kasepakk 86,46 100,92 116,13 107,18 103,92 115,61 113,27 102,74 Kasepalk 45,45 59,82 73,24 40,84 44,74 53,36 58,04 57,7 Haavapalk 29,78 38,60 43,78 25,25 27,80 33,58 32,45 32,48 Männipeenpalk 49,62 66,72 62,76 37,39 47,10 48,99 48,66 53,37 Kuusepeenpalk 49,73 65,84 55,73 33,36 45,63 47,78 46,21 49,7 Männipaberipuit 20,77 43,74 38,35 17,77 24,67 32,62 27,04 28,57 Kuusepaberipuit 23,14 46,34 37,24 18,41 24,67 32,32 26,5 27,84 Kasepaberipuit 26,02 41,54 35,68 18,79 31,32 36,4 30,24 28,55 Haavapaberipuit 11,77 11,76 12,15 12,97 15,59 16,63 16,92 17,46 Küttepuit 14,06 19,32 23,39 15,34 17,83 21,79 20,73 19,59

Võttes aluseks aasta 2006, on enim tõusnud küttepuidu sortimendi hind (39%) ning

seejärel paberipuidu sortimendi hind (21%) (tabel 13, joonis 1).

Tabel 13. RMK ümarpuidusortimentide vahelaohindade muutused (2006=100)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Männipalk 100 137 127 76 97 101 102 115 Kuusepalk 100 132 111 75 95 97 101 114 Kasepakk 100 117 134 124 120 134 131 119 Kasepalk 100 132 161 90 98 117 128 127 Haavapalk 100 130 147 85 93 113 109 109 Männipeenpalk 100 134 126 75 95 99 98 108 Kuusepeenpalk 100 132 112 67 92 96 93 100 Männipaberipuit 100 211 185 86 119 157 130 138 Kuusepaberipuit 100 200 161 80 107 140 114 120 Kasepaberipuit 100 160 137 72 120 140 116 110 Haavapaberipuit 100 100 103 110 133 141 144 148 Küttepuit 100 137 166 109 127 155 147 139

16

Joonis 1. RMK ümarpuidusortimentide vahelaohindade muutus (2006=100)

Analüüsides puidusortimentide omavahelisi suhtelisi hinnamuutusi (peenpalk ja

madalama kvaliteedilised puidusortimentid võrdluses jämesortimentidega), on

vaatlusalusel perioodil suhteliselt kallinenud küttepuidu ja paberipuidu sortimendid.

Samas on suhteliselt odavnenud peenpalgi (kuusk, mänd) sortimendid (teisisõnu on

jämesortimentide hinnatõus olnud suurem kui peenpalgil) (joonis 2). Kokkuvõtvalt

võib ütelda, et vaatlusalusel perioodil on nõudlus suurenenud eelkõige küttepuidu

ning seejärel paberipuidu järele.

Joonis 2. RMK ümarpuidusortimentide suhtelised hinnamuutused

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Küttepuit

Paberipuit

Peenpalk

Jämepalk

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

50,00

60,00

70,00

80,00

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

%

Jämesortiment vs peenpalk

Jämesortiment vs

paberipuit"

Jämesortiment vs küttepuit"

Peenpalk vs paberipuit

Peenpalk vs küttepuit

17

2.2. Peenpuidu sisenõudlus

Alates 2007. aastast on järjepidavalt kasvanud Eestis raiemaht. Ümarpuidu import on

vähenenud pea miinimumini ning eksport (detailne ümarpuidu ekspordiülevaade on

esitatud peatükis 2.3.) on püsinud 2 miljoni m3 ringis (joonis 3).

Joonis 3. Ümarpuidu raiemaht Eestis, eksport ja import (Keskkonnaagentuur, Puidubilanss 2012)

Sellest tulenevalt on ka tõusnud Eesti ümarpuidu sisemaine näivtarbimine (joonis 4).

Joonis 4. Eesti ümarpuidu sisemaine tarbimine (Keskkonnaagentuur, Puidubilanss 2012).

Eesti suurim puidutarbija on mehaaniline puidutöötlemine (saetööstus), mille

tarbimismaht on vaatlusalusel perioodil olnud suhteliselt stabiilne (siinkohal ei ole

võimalik andmete puudumise tõttu tuua välja peenpuidu osakaalu Eesti saetööstuse

poolt tarbitavast mahust) . Järjepidevalt on kasvanud tarbitava puidu maht

energeetikasektoris, mis 2012. aastaks on kasvanud suurimaks puidu tarbijaks Eestis.

Võib eeldada, et puitenergeetikas tarbitavast puidu mahust moodustab enamuse

peenemõõtmeline ja eelkõige madalamakvaliteediline puit, aga ka saetööstuse

jäätmed (tabel 14).

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

10

00

m3

Raiemaht Import Eksport

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

10

00

m3

18

Tabel 14. Puidu tarbimine Eestis (m3) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Saetööstus 3 500 000 3 960 000 2 500 000 2 500 000 3 500 000 3 000 000 3 000 000

Plaaditööstus 110 000 200 000 400 000 250 000 300 000 300 000 200 000

Tselluloosi ja paberitööstus

330 000 500 000 630 000 700 000 600 000 740 000 780 000

Puite nergeetika 1 500 000 1 600 000 2 050 000 2 510 000 3 000 000 3 000 000 4 000 000


330 000 350 000 300 000 500 000 600 000 600 000 500 000

Allikas: Puidubilanss

Tuginedes puidubilansis väljatoodud tööstusharude puidu tarbimise statistikale, siis

võrreldes 2006. aastaga on kõigis vaatlusalustes puidutöötlemisega seotud allharudes,

(välja arvatud saetööstus) puidu, kui tooraine tarbimine kasvanud (joonis 5). Enim on

kasvanud puidu tarbimine allharudes, mille põhiliseks tooraineks võib pidada

peenemõõtmelise ning madalama kvaliteediga puitu (küttepuit, paberipuit,

puidujäätmed). Vaadeldaval perioodil on puitenergeetikas tarbitud puidu maht

kasvanud 167%, tselluloosi ja paberitööstuse tarbimine 136% ning plaaditööstuses

81% (tabel 14).

Joonis 5. Puidu tarbimise muutus tööstusharude lõikes 2012=100 (Allikas: Puidubilanss) Tabelis 15 ja tabelis 16 on tuletatud Eesti Statistikaameti poolt ning Eesti Metsa- ja

Puidutööstusliidu tellimusel koostatud puidubilansis esitatud andmete põhjal erinevate

puittoodete tootmise ning sisemaise tarbimise ülevaade.

0

50

100

150

200

250

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Saetööstus

Plaaditööstus

Tselluloosi ja

paberitööstus

Energeetika

Muud

19

Tabel 15. Puittoodete tootmine Eestis

ühik

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Metsamajandus ja -varumine 1000 m3 Raiemaht 11 526 9 952 7 012 6 380 5 312 5 268 5 904 6 599 8 606 8 700 9 400

Puitenergeetika 1000 m3

Küttepuit*

1 000,0 1 000,0 1 000,0 1 750,0 1 000,0 1 930,0 1 760,0

Puiduhake, jäätmed,

graanulid, puitbrikett* 2 300,0 2 300,0 2 600,0 2 800,0 3 335,0 3 368,1 3 389,6

Puusüsi*

40,0 20,0 80,0 50,0 40,0 17,0 11,4

Saetööstus 1000 m3

Saematerjal kokku 1824,9 1954 2029,8 2062,5 1958,4 1554,7 1132,9 1127,7 1448,8 1503,5 1490,6

Okaspuu saematerjal 1655,6 1767,4 1889,5 1909,1 1796,6 1438,1 994,3 1017,6 1318,6 1369 1369,3

Lehtpuu saematerjal 169,3 186,2 140,3 153,5 161,8 116,6 138,8 109,8 130 134,2 121,8

Plaaditöösus 1000 m3 Puitlaastplaadid 187,2 187,3 217,6 230,6 248,7 275,4 251 133,5 204,3 206,9 157,1

1000 m3 puitkiudplaadid 83,1 84,2 89,8 93 94,7 46,8 55 26,8 36 69,2


1000 m3 Puit pidevproviiliga* 150,0 150,0 112,0 54,5 145,0 143,0 103,0

1000 m3 Tisleritooted*

500,0 400,0 619,0 250,0 450,0 584,1 497,2

mln EUR Puidust

kokkupandavad

ehitised

55,5 71,5 77,1 112,2 137,6 174,4 155,7 96,8 150,3 187,3 209,9

Tselluloositööstus 1000 t Tselluloos ja puitmass 65,3 67,1 68,6 67,1 136,3 185,2 200,2 199,1 220,8 221,4 232,8

Paberitööstus 1000 m3 Paber papp ja tooted*

170,0 195,0 200,0 180,0 221,0 281,0 300,0

*Puidubilanss

20

Tabel 16. Puittoodete Eesti sisemaine tarbimine

ühik 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Metsamajandus ja -varumine 1000 m3 Ümarpuit 9 031 7 864 6 181 6 457 5 515 5 188 4 999 5 785 6 641 6 422 7 324

Saetööstus 1000 m3 Saematerjal kokku 813,5 1 108,1 1 499,3 1 552,3 1 741,2 1 670,5 1 107,1 1 013,1 1 335,9 1 480,8 1 539,8

Plaaditööstus

1000 m3 Puitlaastplaadid 60,9 68,1 89,9 94,0 108,4 130,9 87,4 60,7 109,1 98,7 85,2

1000 m3 Puitkiudplaadid -39,9* -22,3* 39,0 54,4 73,1 98,5 75,5 23,2 22,2 56,7 -36,4*


1000 m3 Tisleritooted 338,5 96,6 427,4 74,7 171,5 259,3 198,8

1000 m3 Puit pidevproviiliga 37,8 65,4 53,1 6,5 87,3 74,3 27,1

mln EUR Puidust kokkupandavad ehitised

5,2 3,7 1,0 19,3 33,9 56,0 32,2 7,4 14,2 17,8 24,6

Tselluloositööstus 1000 t Tselluloos ja

puitmass 65,3 67,4 68,6 68,1 88,3 59,0 75,2 65,3 88,0 79,6 98,7

Paberitööstus 1000 m3 Paber papp ja tooted 750,2 452,0 440,0 364,0 412,0 458,0 440,0

*Aastatel 2002, 2003 ja 2012 on Eesti Statistikaameti poolt avaldatud andmete põhjal leitud puitkiudplaatide sisemaine tarbimine negatiivne. Selle põhjuseks võib olla 1) andmete kogumise/edastamise ebatäpsus, 2) eksporditud on eelnevalt lattu toodetud/imporditud kaupa. Pigem on põhjuseks andmete ebatäpsus.

21

Usaldusväärseimalt saab hinnata Eesti sisemaist puidutarbimist energeetikas (nii

kodumajapidamised kui tööstuslikud energiatootjad), mille kohta avaldab statistikat

Eesti Statistikaamet (Energiabilanss) (tabel 17).

Tabel 17. Puitkütuste sisemaine tarbimine

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Küttepuud 1000 m3 1 567 1 587 1 589 1 583 1 527 1 711 1 720 1 736 1 826 1 708 1 560

Puiduhake ja –jäätmed 1000 m3 1 619 1 743 1 874 1 755 2 001 1 614 1 892 2 038 2 589 2 640 2 936

Puiduhake 1000m3

518 705 1 075 1 518 1 859 1 637

Puidujäätmed 1000 m3 1 096 1 187 963 1 071 781 1 299

Puidubrikett ja –graanulid 1000 t 10 6 11 12 16 25 35 50 56 32

Puidubrikett 1000 t

19 31 46 45 21

Puidugraanulid 1000 t 6 4 4 11 11

Küttepuude sisemaine tarbimine on olnud suhteliselt stabiilne, kuid märgatavalt on

tõusnud nii puidugraanulite kui ka puiduhakke ja jäätmete tarbimine (joonis 6), mis

peamiselt on tooraineks elektri- ja soojuse koostootmisjaamadele (joonis 7).

Joonis 6. Eesti sisemaine puitkütuste tarbimine (2012=100).

Joonis 7. Küttepuidu (küttepuud, puiduhake ja –jäätmed) tarbimine energiasektoris ja kodumajapidamistes.

0

50

100

150

200

250Küttepuud

Puiduhake ja -jäätmed

Puidubrikett ja -

graanulid

Puidubrikett

0

1000

2000

3000

2007 2008 2009 2010 2011 2012

10

00

m3

Küttepuidu tarbimine energiasektoris

Küttepuidu tarbimine kodumajapidamistes

22

Keskendudes toodetele, mille tooraineks võib potentsiaalselt olla ka peenemõõtmeline

ning madalamakvaliteediline puit on lisaks puitenergeetikas tarbitavale puidule

suurenenud, tselluloosi ja puitmassi sisemaine tarbimine ning üsna ühes tsüklis koos

ehitussektoriga on liikunud puitlaastplaatide ning saematerjali tarbimine (joonis 8).

Joonis 8. Puittoodete sisemaise tarbimise muutus (2012=100)

2.3. Peenpuidu välisnõudlus

Peenpuidu välisnõudlust hinnati läbi Eesti mestassektori allharude ekspordi

ajavahemikul 2002 - 2012. Analüüsi algallikateks on EUROSTAT’i poolt avaldatud

puittoodete (mille tootmisel on potentsiaalselt võimalik kasutada peenpuitu)

ekspordimahud, mis on väljendatud eurodes. Sarnaselt sissejuhatuses mainitule, et

peenpuit on potentsaalne tooraine pea kõigile metsasektori allharudele, siis detailsesse

ekspordiülevaatesse kaasati ka kõik metsasektori allharud (va. mööblitööstus).

Vaatlusalusel perioodil on Eesti metsasektori ekspordi maht aastaks 2012 suurenenud

üle 80% (tabel 18). Samal ajal on metsasektori osatähtsus Eesti ekspordis vähenenud.

Kui 2002. aastal moodustas metsasektor ligikaudu 23% kogu eesti ekspordist, siis

2012. aastal 12% (joonis 9).

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Küttepuud

Puiduhake ja -

jäätmed

Puidubrikett ja -

graanulid

Puitlaastplaadid

Tselluloos ja

puitmass

Saematerjal

Paber papp ja tooted

23

Tabel 18. Metsasektori eksport

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti kogueksport (mln. EUR)

3 642 4 003 4 769 6 202 7 719 8 034 8 470 6 487 8 743 12 003 12 518

Metsasektori eksport (mln. EUR)

828 905 913 988 1 080 1 275 1 177 917 1 277 1 485 1 493

Joonis 9. Metsasektori ekspordi osakaalu muutus kogu Eesti ekspordis

Eesti metsasektori allharude ekspordimahud (k.a. puitmööbel) on esitatud tabelis 19.

Tabel 19. Eesti metsasektori allharude eksport (mln. EUR) 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Metsamajandus ja -varumine 106,92 102,11 88,54 76,59 64,21 95,09 93,39 44,33 106,81 138,05 113,85

Puitenergeetika 45,12 59,10 53,59 66,25 77,54 88,30 74,64 69,53 90,97 102,89 104,46

Saetööstus 190,36 197,77 180,78 198,83 188,19 181,60 134,57 121,25 179,67 178,05 184,79

Plaaditööstus 70,07 73,10 79,51 90,53 95,84 111,63 93,92 73,11 108,57 119,51 117,47

Mööblitööstus 158,50 169,08 171,68 165,30 172,35 193,16 190,07 160,05 197,17 227,48 227,26


187,29 235,43 266,32 313,19 349,72 420,96 410,41 306,49 403,55 497,39 532,56

Tselluloositööstus 1,60 2,01 2,44 3,74 24,36 64,88 65,01 51,32 73,87 73,84 73,63 Paberitööstus 68,50 66,15 69,79 74,05 108,26 119,37 115,07 91,18 116,84 147,39 139,46

Allikas: EUROSTAT

Vaadates metsasektori ekspordistruktuuri, siis 2012. aastal moodustas ekspordist

suurima osa (ligikaudu 36%) muu puidu mehaaniline töötlemine (järeltöötlemine, sh.

puitmajad), puidust mööblitooted 15% ning saematerjal ligikaudu 12% (joonis 10).

0

5

10

15

20

25

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

24

Joonis 10. Metsasektori allharude oskaal metsasektori ekspordis

Vaatlusalusel kümnendil on suurenenud kõigi metsasektori allharude ekspordiväärtus

(va. saetööstus) (joonis 11).

Joonis 11. Metsasektori allharude ekspordiväärtuse muutus (2012=100)

Metsasektori suurimad ekspordipartnerid 2012. aastal olid Skandinaaviamaad

(Soome, Rootsi, Norra) ning Saksamaa, moodustades kokku kogu sektori

ekspordiväärtusest ligikaudu 52% (tabel 20).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100% Paberitööstus

Tselluloositööstus

Muu puidu mehaanilinetöötlemineMööblitööstus

Plaaditööstus

Saetööstus

Puitenergeetika

Metsamajandus ja -varumine

0

20

40

60

80

100

120

140

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Metsamajandus ja -

varumine

Puitenergeetika

Saetööstus

Plaaditööstus

Muu puidu mehaaniline

töötlemine

Tselluloositööstus

Paberitööstus

25

Tabel 20. Metsasektori allharude peamised ekspordipartnerid 2012 Metsamajandus ja -varumine Puitenergeetika

1000 EUR

Osakaal metsasekt

ori ekspordis

(%)

1000 EUR Osakaal

metsasektori ekspordis (%)

Rootsi 46 416,1 3,1 Taani 39 339,4 2,6 Soome 42 467,7 2,8 Rootsi 29 328,7 2,0 Saksamaa 16 009,6 1,1 Soome 18 329,3 1,2 Läti 3 272,9 0,2 Norra 5 244,3 0,4 Norra 2 292,6 0,2 Suurbritannia 2 898,7 0,2 Hiina 2 186,1 0,1 Itaalia 2 878,5 0,2

Saetööstus Plaaditööstus

1000 EUR Osakaal


1000 EUR Osakaal


Soome 25 329,3 1,7 Soome 20 632,4 1,4 Suurbritannia 24 533,5 1,6 Saksamaa 18 089,4 1,2 Läti 16 294,1 1,1 Rootsi 13 943,9 0,9 Saksamaa 15 794,7 1,1 Poola 7 348,0 0,5 Austraalia 14 901,5 1,0 Leedu 7 328,8 0,5 Holland 12 868,1 0,9 Kõrgõstan 5 373,1 0,4

Tselluloositööstus Paberitööstus

1000 EUR Osakaal


1000 EUR Osakaal


India 13 031,5 0,9 Venemaa 17 218,7 1,2 Holland 12 354,5 0,8 Soome 13 517,4 0,9 Prantsusmaa 11 383,2 0,8 Suurbritannia 12 799,1 0,9 Saksamaa 9 454,5 0,6 Egiptus 10 037,5 0,7 Itaalia 8 030,0 0,5 Läti 9 408,6 0,6 Poola 5 570,5 0,4 Poola 7 222,4 0,5


1000 EUR Osakaal


Norra 134 835,2 9,0 Rootsi 71 688,3 4,8 Saksamaa 65 000,7 4,4

Soome 61 666,5 4,1 Suurbritannia 29 631,4 2,0 Jaapan 28 519,5 1,9

Järgnevalt on esitatud ekspordiülevaade metsasektori allharude lõikes.

26

2.3.1. Metsamajandus ja –varumine

Viimasel kümnendil on ümarpuidu osakaal Eesti metsasektori ekspordis vähenenud,

moodustades 2012. aastal kogu metsasektori ekspordist 7,6% (joonis 12).

Joonis 12. Metsamajandus ja –varumissektori osakaal metsasektori ekspordis Peamised eksporditavad puuliigid on olnud kuusk, mänd ja kask. Peamine eksporditav

sortiment on olnud eelnimetatud puuliikide paberipuit, mis 2012. aastal moodustas

ligikaudu 72% kogu ümarpuidu ekspordi väärtusest (eelnevalt nimetatud puuliikide

palk vastavalt 14%) (joonis 13). Tulenevalt ümarpuidu väliskaubanduse statistilistest

algandmetest ei ole võimalik palgi jaotuses eristada peenpalki.

Joonis 13. Ümarpuidu sortimentide eksport

Peamiseks ümarpuidu ekspordiartikliks perioodil 2002-2012 on olnud paberipuit

(männi, kuuse ja kase paberipuit), mis on vaatlusalusel perioodil moodustanud 66%-

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

20

40

60

80

100

120

140

mln

EU

R

Muud

Kase paberipuit

Kuuse paberipuit

Männi paberipuit

Kase palk

Kuuse palk

Männi palk

27

88% kogu ümarpuidu ekspordimahust. Samas on nõudlus olnud üsna kõikuv, olles

siiski üldjoontes langustrendis (v.a. männi paberipuit) (joonis 14). Paberipuidu

eksport sõltub peamiselt Skandinaavia tselluloosi- ja paberitööstuse jooksvast

vajadusest (tabel 21).

Joonis 14. Paberipuidu eksport Tabel 21. Ümarpuidu ekspordipartnerid 2012.

Palk Paberipuit

1000 EUR

Osakaal ümarpuidu

ekspordis (%) 1000 EUR Osakaal

ümarpuidu ekspordis (%)

Saksamaa 11 176,2 9,8 Soome 41 122,8 36,1 Läti 2 298,6 2,0 Rootsi 36 787,8 32,3 Hiina 2 186,1 1,9 Norra 2 291,6 2,0 Rootsi 764,9 0,7 Läti 799,0 0,7

Saksamaa 499,3 0,4

2.3.2. Puitenergeetika

Vaatlusalusel perioodil on puitkütuste osakaal Eesti metsasektori ekspordis tõusnud,

moodustades 2012. aastal 7% metsasektori koguekspordi väärtusest (joonis 15).

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

10

00

m3

Männi paberipuit

Kuuse paberipuit

Kase paberipuit

28

Joonis 15. Puitkütuste osakaal metsasektori ekspordis

Puitkütuste eksport on vaatlusalusel perioodil suurenenud ligikaudu 130% (joonis 16).

Suurima osa ekspordist moodustavad saepuru, puidujäätmed ning saepurugraanulid

(joonis 17).

Joonis 16. Puitkütuste eksport

Joonis 17. Erinevate puitkütuste osakaal puitenergeetika ekspordis

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

20

40

60

80

100

120

mln

. EU

R

Puusüsi

Saepuru, puidujäätmed,

saepurugraanulid

Lehtpuuhake

Okaspuuhake

Küttepuit

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Puusüsi


saepurugraanulid

Lehtpuuhake

Okaspuuhake

Küttepuit

29

Alates 2009. aastast on EUROSTAT andmebaasist võimalik saepuru, puidujäätmete

ning saepurugraanulite hulgast eraldi välja tuua ka pelletite osakaal, mis moodustab

kaubagrupist ligikaudu 90% (joonis 18). Kahjuks ei ole jällegi võimalik eristada, kas

tegemist on “premium-“ või tööstusliku pelletiga (premium pelleti peamiseks

tooraineks on puidutööstuse jäägid, tööstuslikul pelletil ümarpuit, puukoor,

raiejäätmed).

Joonis 18. Pelletite osakaal kaubagrupi ekspordist

Viimasel kümnendil on suurenenud kõigi puitkütuste alajaaotuses väljatoodud toodete

eksport (va. okaspuuhake) (joonis 19).

Joonis 19. Puitkütuste ekspordi muutus (2012=100)

Okaspuu- ja lehtpuuhake on siinkohal lisatud puitenergeetika alajaotusesse. Samas

vaadates ekspordipartnereid (tabel 22), võib olla võimalus, et antud toorainet

kasutatakse ka tselluloositööstuse toorainena.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

20092010

20112012

Pelletid


saepurugraanulid

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Küttepuit Okaspuuhake

Lehtpuuhake Saepuru, puidujäätmed, saepurugraanulid

Puusüsi Pelletid

30

Tabel 22. Puitkütuste ekspordipartnerid 2012 Küttepuit Puusüsi

1000 EUR Osakaal

puitenergeetika ekspordis (%)

1000 EUR

Osakaal puitenergeetika ekspordis (%)

Norra 4 411,4 4,2 Rootsi 3 727,9 3,6 Taani 2 759,0 2,6 Soome 1 155,3 1,1 Rootsi 2 040,5 2,0 Läti 82,7 0,1 USA 1 639,5 1,6 Saksamaa 21,9 0,0 Saksamaa 1 266,4 1,2

Soome 516,2 0,5 Läti 163,1 0,2 Suurbritannia 145,8 0,1

Saepuru, puidujäätmed, saepurugraanulid

1000 EUR Osakaal

puitenergeetika ekspordis (%)

sh. pelletid 1000 EUR


Taani 35 502,8 34,0 Taani 33 608,1 32,2 Rootsi 19 663,8 18,8 Rootsi 17 556,4 16,8 Suurbritannia 2 417,5 2,3 Suurbritannia 2 404,9 2,3 Itaalia 2 167,3 2,1 Saksamaa 1 082,9 1,0 Saksamaa 1 115,5 1,1 Itaalia 716,8 0,7 Norra 775,3 0,7 Norra 633,8 0,6 Soome 296,9 0,3 Soome 274,8 0,3 Läti 290,0 0,3 Läti 202,8 0,2 Belgia 131,3 0,1 Belgia 123,5 0,1

Okaspuuhake Lehtpuuhake

1000 EUR Osakaal puitenergeetika ekspordis (%)

1000 EUR


Soome 14 613,2 14,0 Soome 1 747,8 1,7 Rootsi 3 405,4 3,3 Itaalia 697,9 0,7 Taani 854,1 0,8 Läti 638,0 0,6 Poola 201,0 0,2 Rootsi 491,0 0,5 Läti 9,7 0,0 Suurbritannia 335,3 0,3

Taani 223,6 0,2 Jaapan 181,9 0,2 Šveits 125,6 0,1

2.3.3. Saetööstus

Sae- ja höövelmaterjali osatähtsus metsasektori ekspordis on järjepidevalt vähenenud

(joonis 20), samas on ekspordimaht viimastel aastatel tõusnud tagasi 2002. aasta

31

tasemele (joonis 21). Saetööstuse peamiseks ekspordiartikliks on olnud okaspuu sae-

ja höövelmaterjal (joonis 21, joonis 22), samas on okaspuu sae- ja höövelmaterjali

eksport vähenenud ning lehtpuu materjali eksport suurenenud (joonis 23).

Joonis 20. Sae- ja höövelmaterjali osakaal metsasektori ekspordis

Joonis 21. Sae- ja höövelmaterjali eksport

Joonis 22. Saetööstuse ekspordi struktuur

0

5

10

15

20

25

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

mln

. EU

R

Muud

Lehtpuu sae- ja

höövelmaterjal

Okaspuu sae- ja

höövelmaterjal

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Muud

Lehtpuu sae- ja

höövelmaterjal

Okaspuu sae- ja

höövelmaterjal

32

Joonis 23. Okaspuu ja lehtpuu sae- ja höövelmaterjali ekspordi muutus (2012=100)

Sae- ja höövelmaterjali ekspordipartnerid on esitatud tabelis 23.

Tabel 23. Sae- ja höövelmaterjali ekspordipartnerid 2012. Okaspuu sae - ja höövelmaterjal Lehtpuu sae - ja höövelmaterjal

1000 EUR

Osakaal saetööstuse ekspordis

(%) 1000 EUR

Osakaal saetööstuse ekspordis

(%)

Soome 17 768,5 9,6 Suurbritannia 10 762,1 5,8 Läti 15 679,7 8,5 Saksamaa 7 728,6 4,2 Austraalia 14 901,5 8,1 Soome 7 488,4 4,1 Suurbritannia 13 669,5 7,4 Austria 2 278,1 1,2 Holland 12 197,6 6,6 Ungari 1 640,9 0,9 Jaapan 8 767,8 4,7 Hiina 1 294,0 0,7 Rootsi 8 744,8 4,7 USA 934,9 0,5 Saksamaa 8 066,1 4,4 Holland 670,5 0,4 Poola 5 726,4 3,1 Itaalia 663,0 0,4 Belgia 5 652,0 3,1 Rootsi 388,8 0,2 Prantsusmaa 5 083,8 2,8 Hong Kong 384,3 0,2 Lõuna -Korea 4 731,8 2,6 Hispaania 309,5 0,2 Taani 3 674,5 2,0 Läti 306,5 0,2 Austria 2 504,4 1,4 Taani 271,4 0,1 Island 2 104,9 1,1 Belgia 269,9 0,1 Egiptus 1 767,1 1,0 Island 259,5 0,1

2.3.4. Plaaditööstus

Plaaditööstuse toodetest kaasati analüüsi puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid (tooted,

mille tooraineks võib olla peenpuit). Eelnimetatud toodete eksport on vaatlusalusel

perioodil, pärast 2009. aasta finantskriisi kasvanud (joonis 25, joonis 26), samas on

0

50

100

150

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Okaspuu sae- ja höövelmaterjal Lehtpuu sae- ja höövelmaterjal

33

plaaditööstuse allharu (kogu plaaditööstuse eksport) osatähtsus metsasektori ekspordis

vähenenud (joonis 24).

Joonis 24. Plaaditööstuse osakaal metsasektori ekspordis

Joonis 25. Plaadistööstuse eksport

Joonis 26. Plaaditööstuse ekspordi muutus (2012=100)

Puitlaast- ja puitkiudplaatide peamised ekspordipartnerid on esitatud tabelis 24.

7,0

7,5

8,0

8,5

9,0

9,5

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

10

20

30

40

50

60

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

mln

. EU

R Puitkiudplaadid

(4411)

Puitlaastplaadid

(4410)

0

20

40

60

80

100

120

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Puitlaastplaadid (4410) Puitkiudplaadid (4411)

34

Tabel 24. Plaaditööstuse ekspordipartnerid 2012 Puitlaastplaadid (4410) Puitkiudplaadid (4411)

1000 EUR Osakaal

plaaditööstuse ekspordis (%)

1000 EUR Osakaal

plaaditööstuse ekspordis (%)

Soome 13 819,6 11,8 Soome 2 949,6 2,5 Rootsi 7 267,9 6,2 Venemaa 2 522,4 2,1 Kõrgõstan 5 373,1 4,6 Norra 1 986,1 1,7 Leedu 3 241,5 2,8 Rootsi 1 559,0 1,3 Saksamaa 942,6 0,8 Suurbritannia 1 400,6 1,2 Läti 914,3 0,8 Saksamaa 1 033,7 0,9

2.3.5. Muu puidu mehaaniline töötlemine

Metsasektori ekspordist moodustab 2012. aastal suurima osa muu puidu mehaaniline

töötlemine (puidu järeltöötlemine), mille osakaal metsasektori ekspordis on kasvanud

(joonis 27).

Joonis 27. Muu puidu mehaanilise töötlemise osakaal metsasektori ekspordis

Allharu eksport on võrreldes 2002. aastaga kasvanud üle 180% (345 mln. eurot)

(joonis 28).

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

35

Joonis 28. Muu puidu mehaanilise töötlemise eksport

Joonisel 28 on väljatoodud erinevad tooted, mis muu puidu mehaanilise töötlemise

alla liigitati.

Allharu ekspordist moodustavad suurema osa puitehitiste ning tisleritoodete eksport

(74% aastal 2012) (joonis 29).

Joonis 29. Muu puidu mehaanilise töötlemise ekspordistruktuur

Tisleritoodetest moodustavad enamuse (94% aastal 2012) kolm tootegruppi:

Puitaknad ja aknaraamid, puituksed ja lengid ning ehituspuit (joonis 30).

0

100

200

300

400

500

600

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

. EU

R

Vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid (4404) Puidujahu (4405)

Liiprid (4406) Puit pidevprofiiliga (4409)

Presspuit (4413) Raamid (4414)

Puittaara, alused (4415) Püttsepatooted (4416)

Puidust tööriistad, käepidemed (4417) Tisleritooted (4418)

Puidust lauanõud ja köögitarbed (4419) Puidust dekoratiivesemed, puitmarketrii (4420)

Muud puittooted (4421) Kokkupandavad puidust ehitised (94060020)

Puidust mänguasjad (95030061)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid (4404) Puidujahu (4405)

Liiprid (4406) Puit pidevprofiiliga (4409)

Presspuit (4413) Raamid (4414)

Puittaara, alused (4415) Püttsepatooted (4416)

Puidust tööriistad, käepidemed (4417) Tisleritooted (4418)

Puidust lauanõud ja köögitarbed (4419) Puidust dekoratiivesemed, puitmarketrii (4420)

Muud puittooted (4421) Kokkupandavad puidust ehitised (94060020)


36

Joonis 30. Tisleritoodete eksport.

Ehituspuidust enamuse (86% aastal 2012) moodustab omakorda liimpuit (joonis 31).

Joonis 31. Liimpuidu eksport

Joonisel 32 on esitatud tootegrupid, mille eksport on olnud kasvav ning joonisel 33 on

väljatoodud tooted, mille eksport on olnud stabiilne või pigem vähenev.

0,00

50,00

100,00

150,00

200,00

250,00

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

mln

. EU

R

Ehituspuit (441890)

Puituksed ja lengid (441820)

441810 Puitaknad ja raamid

(441810)

Muud

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

90,0

mln

. EU

R

Muu

Liimpuit

37

Joonis 32. Muu mehaanilise puidutööstuse ekspordi muutus (2012=100)

Joonis 33. Muu mehaanilise puidutööstuse ekspordi muutus (2012=100)

Muu puidu mehaanilise töötlemise allharu peamised ekspordipartnerid tootegruppide

kaupa on esitatud tabelis 25.

Tabel 25. Muude puittoodete ekspordipartnerid 2012 Kokkupandavad puidust ehitised (94060020)

1000 EUR

Osakaal muu puidu meh. töötlemise

ekspordis (%) Norra 72 009,5 13,52 Saksamaa 38 154,4 7,16 Suurbritannia 14 689,1 2,76 Prantsusmaa 12 389,3 2,33 Soome 12 128,1 2,28 Rootsi 11 840,6 2,22 Holland 5 902,4 1,11

0

20

40

60

80

100

120

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid

Presspuit (4413)

Puit pidevprofiiliga (4409)

Püttsepatooted (4416)

Tisleritooted (4418)

Muud puittooted (4421)

Kokkupandavad puidust ehitised

(94060020)

Puittaara, alused (4415)

0

100

200

300

400

500

600

700

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Raamid (4414)

Puidust tööriistad, käepidemed

(4417)

Puidust lauanõud ja

köögitarbed (4419)

Puidust dekoratiivesemed,

puitmarketrii (4420)

Puidust mänguasjad

(95030061)

Puidujahu (4405)

38

Tabel 25. jätk

Tisleritooted (4418)

1000 EUR


ekspordis (%) Rootsi 42 109,7 7,91 Norra 40 141,6 7,54 Jaapan 24 849,8 4,67 Soome 24 835,5 4,66 Taani 16 555,3 3,11 Saksamaa 11 527,8 2,16 Suurbritannia 8 056,7 1,51 Prantsusmaa 7 382,4 1,39 Läti 4 462,9 0,84

sealhulgas: 441810 Puitaknad ja raamid 441820 Puituksed ja raamid

1000 EUR


ekspordis (%) 1000 EUR

Osakaal muu puidu meh. töötlemise ekspordis (%)

Rootsi 9 632,3 1,81 Rootsi 26 373,6 5,0 Soome 5 774,0 1,08 Norra 12 420,0 2,3 Norra 2 687,6 0,50 Taani 10 601,3 2,0 Suurbritannia 1 254,9 0,24 Soome 10 264,7 1,9 Iirimaa 924,9 0,17 Prantsusmaa 5 467,5 1,0 Läti 815,2 0,15 Suurbritannia 4 286,9 0,8

441890 Ehituspuit sealhulgas, 4418 90 10 liimpuit

1000 EUR




Jaapan 24 557,2 4,61 Jaapan 24 528,6 4,61 Norra 23 000,8 4,32 Norra 16 645,4 3,13 Saksamaa 7 898,3 1,48 Saksamaa 7 817,0 1,47 Soome 7 640,4 1,43 Soome 5 932,2 1,11 Taani 4 260,8 0,80 Taani 4 098,1 0,77 Rootsi 4 065,5 0,76 Rootsi 2 814,9 0,53

39

Tabel 25. jätk

Puit pidevprofiiliga (4409)

1000 EUR Osakaal muu puidu

meh. töötlemise ekspordis (%)

Norra 19 539,8 3,7 Soome 6 806,7 1,3 Saksamaa 3 967,5 0,7 Rootsi 3 026,0 0,6 Lõuna -Korea 2 985,3 0,6 Poola 2 505,7 0,5

sealhulgas: 440910 Okaspuit pidevproviiliga 440920 Lehtpuit pidevproviiliga


meh. töötlemise ekspordis (%) 1000 EUR


Norra 18 748,2 3,5 Soome 6 372,4 1,2 Saksamaa 3 142,3 0,6 Läti 917,2 0,2 Lõuna -Korea 2 985,3 0,6 Saksamaa 825,1 0,2 Poola 2 335,7 0,4 Norra 791,6 0,1 Rootsi 2 246,0 0,4 Rootsi 779,9 0,1 Suurbritannia 1 891,5 0,4 USA 769,7 0,1

Puittaara, alused (4415) Muud puittooted (4421)





Soome 10 035,2 1,9 Saksamaa 9 696,5 1,82

Rootsi 7 688,2 1,4 Rootsi 5 522,8 1,04

Norra 2 506,6 0,5 Soome 4 200,0 0,79

Läti 1 863,8 0,3 Holland 1 135,0 0,21

Leedu 1 300,3 0,2 Prantsusmaa 1 114,4 0,21

Taani 1 158,8 0,2 Belgia 985,5 0,19

Vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid (4404) Presspuit (4413)


meh. töötlemise ekspordis (%) 1000 EUR


Suurbritannia 2 812,1 0,5 Itaalia 2 863,5 0,5 Hispaania 717,7 0,1 Hispaania 2 131,7 0,4 Itaalia 643,3 0,1 Läti 1 722,7 0,3 Soome 615,5 0,1 Portugal 437,5 0,1 Taani 344,7 0,1 Rootsi 356,4 0,1 Iirimaa 339,2 0,1 Slovakkia 281,0 0,1

40

Tabel 25. jätk

Raamid (4414) Püttsepatooted (4416)

1000 EUR




Soome 1 372,0 0,26 Soome 797,8 0,15 USA 914,9 0,17 Šveits 198,1 0,04 Rootsi 513,1 0,10 Norra 81,6 0,02 Venemaa 394,7 0,07 Saksamaa 37,7 0,01 Poola 389,6 0,07 Holland 223,4 0,04

Puidust tööriistad, käepidemed (4417) Puidust lauanõud ja köögitarbed (4419)

1000 EUR




Läti 472,2 0,09 Soome 349,4 0,066 Rootsi 327,2 0,06 Rootsi 235,4 0,044 Soome 290,2 0,05 Suurbritannia 74,1 0,014 Taani 184,5 0,03 Venemaa 32,6 0,006 Saksamaa 82,7 0,02 Taani 24,8 0,005

Venemaa 53,6 0,01 Läti 13,4 0,003 Puidust dekoratiivesemed, puitmarketrii (4420) Puidujahu (4405)

1000 EUR


ekspordis (%)



Saksamaa 119,8 0,02 Soome 11,3 0,002 Jaapan 66,0 0,01 Rootsi 9,3 0,002 Venemaa 49,5 0,01 Saksamaa 8,0 0,002 Läti 40,0 0,01 Taani 3,7 0,001 Norra 31,9 0,01


1000 EUR


ekspordis (%) Venemaa 5,4 0,0010 Läti 3,1 0,0006

Leedu 1,1 0,0002

41

2.3.6. Tselluloositööstus

Tselluloositööstuse osakaalu kasv metsasektori ekspordis alates 2006. aastast (joonis

34) tuleneb AS Estonian Cell haavapuitmassi tehase käivitumisest, mille toodangu

eksport moodustab pea 90% tselluloositööstuse ekspordist (joonis 35, joonis 36).

Joonis 34. Tselluloositööstuse osakaal metsasektori ekspordis

Joonis 35. Tselluloositööstuse eksport

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

. EU

R

Makulatuur (4707)

Tselluloos ja paberimass (4702, 4703, 4704, 4705, 4706)

Mehaaniline puidumass (4701)

42

Joonis 36. Tselluloositööstuse ekspordistruktuur

Vaatlusalusel perioodil on kõigi allharu toodete (tooted mille toorineks on

peenemõõtmeline ning madalamakvaliteediline puit) eksport olnud üldiselt

tõusutrendis (joonis 37).

Joonis 37. Tselluloositööstuse ekspordi muutus (2012=100)

Tselluloosistööstuse peamised ekspordipartnerid on väljatoodud tabelis 26.

Tabel 26. Tselluloositööstuse ekspordipartnerid 2012

Mehaaniline puidumass (4701) Tselluloos ja paberimass (4702, 4703, 4704, 4705, 4706)

1000 EUR Osakaal

tselluloositööstuse ekspordis (%)

1000 EUR Osakaal

tselluloositööstuse ekspordis (%)

India 13 025,4 17,7 Venemaa 916,1 1,2

Holland 12 171,5 16,5 Usbekistan 762,9 1,0

Prantsusmaa 11 373,7 15,4 Leedu 149,9 0,2

Saksamaa 8 743,0 11,9 Slovakkia 43,5 0,1

Itaalia 8 030,0 10,9 Saksamaa 43,1 0,1

Poola 5 319,4 7,2

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Makulatuur (4707)



0

20

40

60

80

100

120

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012



43

2.3.7. Paberitööstus

Alates 2006. aastast on paberitööstuse eksport moodustanud küllaltki stabiilselt

ligikaudu 10% metsasektori ekspordist (joonis 38). Võrreldes 2002 aastaga on eksport

kasvanud pea 100% (ca 71 mln. eurot) (joonis 39).

Joonis 38. Paberitööstuse osakaal metsasektori ekspordis

Joonis 39. Paberitööstuse eksport

Paberitööstuse poolt eksporditavatest toodetest moodustab 2012. aastal suurima osa

pinnakatteta jõupaber ja papp (ligikaudu 40%) ning kantseleikaubad (vihikud,

kiirköitjad, blanketed – ligikaudu 13%) (joonis 40).

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

mln

. EU

R

Muud

Kaetud või immutatud paber,

papp (4811)Pinnakatteta paber ja papp

kirjutamiseks (4802)Vihikud, kiirköitjad, märkmikud,

blanketid (4820)Karbid, kotid (4819)

Pinnakatteta jõupaber ja papp (4804)

44

Joonis 40. Paberitööstuse ekspordistruktuur

Viimasel kümnendil on suurenenud pea kõigi paberitööstuse toodete eksport (joonis

41).

Joonis 41. Paberitööstuse ekspordi muutus (2012=100)

Paberitööstuse peamised ekspordipartnerid on väljatoodud tabelis 27.

Tabel 27. Paberitööstuse ekspordipartnerid 2012 Vihikud, kiirköitjad, märkmikud, blanketid

(4820) Pinnakatteta jõupaber ja papp (4804)

1000 EUR Osakaal

paberitööstuse ekspordis (%)

1000 EUR Osakaal


Suurbritannia 12 060,9 8,6 Egiptus 10 037,5 7,2 Soome 1 830,8 1,3 Poola 4 700,7 3,4 Saksamaa 804,1 0,6 Itaalia 4 239,2 3,0 Läti 639,2 0,5 Saksamaa 3 063,9 2,2 Iirimaa 559,8 0,4 Sri Lanka 2 811,2 2,0 Leedu 485,4 0,3 Keenia 2 754,8 2,0

Ukraina 2 322,8 1,7

Holland 2 101,6 1,5

Lõuna -Korea 2 056,4 1,5

Tšehhi 1 713,2 1,2

0%

20%

40%

60%

80%

100% Muud

Kaetud või immutatud paber,

papp (4811)Pinnakatteta paber ja papp

kirjutamiseks (4802)Vihikud, kiirköitjad, märkmikud,

blanketid (4820)Karbid, kotid (4819)


0

50

100

150

200

250

300

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012


Karbid, kotid (4819)

Vihikud, kiirköitjad,

märkmikud, blanketid

(4820)Pinnakatteta paber ja

papp kirjutamiseks

(4802)Kaetud või immutatud

paber, papp (4811)

45

Tabel 27. jätk

Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks (4802)

Kaetud või immutatud paber, papp (4811)

1000 EUR Osakaal


1000 EUR Osakaal


Venemaa 5 662,7 4,1 Venemaa 4 965,0 3,6 Läti 1 846,9 1,3 Iisrael 1 052,4 0,8 Leedu 527,9 0,4 Soome 996,7 0,7 Rootsi 483,1 0,3 Läti 676,9 0,5 Holland 214,5 0,2 Leedu 640,9 0,5 Soome 194,3 0,1 Azerbaidzhaan 192,3 0,1

Karbid, kotid (4819)

1000 EUR Osakaal


Sooma 4 525,0 3,2 Norra 2 795,9 2,0 Läti 2 056,6 1,5 Rootsi 1 468,8 1,1 Island 595,7 0,4 Leedu 525,7 0,4

46

3. PEENPUIDU VÄÄRINDAMISE PERSPEKTIIVSED

TULEVIKUSUUNAD JA

TURUSTAMISPOTENTSIAAL

Metsasektori arengut enim mõjutavate globaalsete trendidena on väljatoodud järgmist:

• Majanduskasv (eriti arengumaades Aasias – Hiina, India, samuti Brasiilia);

• Rahvastiku arvu kasv Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Vananev

rahvastik Euroopas ja Jaapanis. Linnastumise jätkumine;

• Globaliseerumine (nt. tootmise suundumine Lõuna-Ameerikasse,

transpordikulude vähenemine);

• Kliimamuutused (boreaalsete metsade tähtsuse vähenemine globaalses pildis);

• Teaduse ja tehonoloogia areng (tehnoloogia areng on võimaldanud võtta

kasutusele üha enam peenpuitu);

• Keskkonnapoliitika ja regulatsioonid;

• Energiavajaduse kasv, kasvavad energiahinnad. Taastuvenergia üha suurenev

kasutamine;

• Seoses maailma rahvastiku kasvuga suurenev konkurents maale kui ressursile

(põllumajandus).

(Niinistö, et al., 2012; Jonsson, 2011).

Kokkuvõte Euroopa metsasektori võimalikust arengu ja sealhulgas puittoodete

tulevikuväljavaadete kohta on esitatud alljärgnevalt.

UNECE/FAO 2011. aastal avaldatud Euroopa metsasektori tulevikuväljavaadete

ülevaates hinnatakse Euroopa metsasektori võimalikku arengut (metsaressurss,

puittoodete nõudlus ja pakkumine ning sektori konkurentsivõime) lähtudes

ajaloolisest sektori statistikast, mille põhjal on modelleeritud sektori võimalik areng

aastani 2030. Lisaks hinnatakse ka erinevate nn. “ideoloogiliste” suundumuste mõju

puidu ja puittoodete nõudlusele (tabel 28).

47

Tabel 28. Euroopa metsasektori võimalikud arengud

Referents Süsiniku sidumine Puiduenergia

2010 2030 2030 2030

Pui

dupa

kkum

ine

Raiemaht (ümarpuit)

mln.m3 ümarpuitu 595,1 684,7 684,7 700,8

Raiejäätmed mln.m3 ümarpuitu

32,8 91,4 77,8 158,2

Kändude juurimine

mln.m3 ümarpuitu 3,6 12,1 10,7 113,7

Raadamine mln.m3 ümarpuitu 63,4 81,0 81,0 108,0

Taaskasutus mln.m3 ümarpuitu 45,6 71,4 71,4 71,4

Tööstuse jäätmed

mln.m3 ümarpuitu 210,4 237,4 237,4 236,3

Import mln.m3 ümarpuitu 12,5 1,3 1,3 32,9

Kokku mln.m3 ümarpuitu

963,4 1179,3 1164,3 1421,3

Nõu

dlus

Puidupõhised tooted

mln.m3 ümarpuitu 531,4 582,3 582,3 560,4

Energeetika mln.m3 ümarpuitu 434,6 585,3 585,3 858,7


966,0 1167,6 1167,6 1419,1

Too

tmin

e

Saematerjal mln.m3 ümarpuitu 255,5 274,0 274,0 270,2

Puitplaadid mln.m3 ümarpuitu 122,8 145,7 145,7 140,0

Paber ja papp

mln.m3 ümarpuitu 392,1 492,1 492,1 482,9


770,4 911,8 911,8 893,1

Tar

bim

ine


Puitplaadid mln.m3 ümarpuitu 129,0 150,7 150,7 149,0

Paber ja papp

mln.m3 ümarpuitu 361,6 430,7 430,7 429,6


739,0 852,9 852,9 848,5

Too

tmis

e ja

tarb

imis

e va

he


Puitplaadid mln.m3 ümarpuitu

-6,2 -5,0 -5,0 -9,0

Paber ja papp

mln.m3 ümarpuitu 30,5 61,4 61,4 53,3


31,4 58,9 58,9 44,6

Euroopa metsasektori erinevate võimalike arengustsenaariumite realiseerumisel

nähakse igal juhul energeetikas kasutatavate puitkütuste nõudluse kasvu. Muude

puittoodete nõudluses üleüldises plaanis erilisi muutusi ei ennustata (joonis 42).

48

Joonis 42. Erinevate Euroopa metsasektori arengustsenaariumite mõju puidu nõudlusele (UNECE/FAO, 2011).

2013. aastal avaldas rahvusvaheline sõltumatu uuringufirma Indufor Oy raporti

Euroopa (EU-27) metsasektori võimalikust arengust aastani 2016. Uuringus on

Euroopa Liidu (EU-27) liikmesriigid metsasektori kaubavahetuse järgi jagatud kolme

rühma:

1. Peamiselt eksportivad riigid (Austria, Tšehhi, Eesti, Soome, Läti, Leedu,

Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi);

2. Võrdse kaubandusbilansiga riigid (enamvähem võrdses mahus

importivad ja eksportivad riigid) ( Bulgaaria, Küpros, Prantsusmaa,

Saksamaa, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Poola, Rumeenia);

3. Peamiselt importivad riigid (Belgia, Taani, Kreeka, Iirimaa, Malta, Holland,

Hispaania, Suurbritannia).

Lähiaastatel ennustatakse Euroopas raiemahtude kasvu, seda peamiselt küttepuidu

raiemahu arvelt (joonis 43).

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

2010 2030

(Referents)

2030 (Süsiniku

sidumine)

2030

(Puiduenergia)

mln

m3

üm

ar

pu

itu

Puidupõhised tooted Puitenergeetika

49

Joonis 43. EU-27 Raiemaht (2000 – 2016) Allikas: Indufor, 2013

Kui okaspuu sortimentide (palk ja paberipuit) tööstuslikku tarbimist ennustatakse

lähiaastatel püsivat stabiilsena (stabiilne raiemaht) (joonis 44), siis lehtpuidu osas

ennustatakse nõudluse langust (eeldatavalt raiemaht langeb) (joonis 45).

Joonis 44. Tööstusliku okaspuidu (palk ja paberipuit) raiemaht (2000-2016) Allikas: Indufor, 2013

50

Joonis 45. Tööstusliku lehtpuidu (palk ja paberipuit) raiemaht (200-2016) Allikas: Indufor, 2013

Seoses taastuvenergiaga seotud eesmärkidega ennustatakse 2016. aastaks raiejäätmete

kasutuselevõtmise märgatavat kasvu (joonis 46).

Joonis 46. Raiejäätmete kasutuselevõtmine. Allikas: Indufor, 2013

Euroopas (EU-27) ennustatakse lähiaastatel saematerjali tarbimise mõningast kasvu

(peamiselt okaspuu saematerjali) (joonis 47) ning samuti ekspordimahtude mõningast

kasvu (peamiselt tulenevalt USA ja Hiina nõudlusest) (joonis 48).

51

Joonis 47. EU-27 saematerjali tarbimine (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Joonis 48. EU-27 saematerjali eksport (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Sellest tulenevalt ennustatakse lähiaastatel Euroopas (EU-27) okaspuu saematerjali

tootmismahtude kasvu ligi 1,5% aastas (joonis 49), lehtpuu saematerjali tootmismaht

ennustatakse püsivat stabiilsena (joonis 50).

52

Joonis 49. Okaspuu saematerjali tootmine (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Joonis 50. Lehtpuu saematerjali tootmine (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Plaaditööstuse toodete puhul ennustatakse nii puitkiudplaadi (joonis 51) kui OSB

plaadi (joonis 52) tootmismahtude püsimist stabiilsena ning puitlaastplaadi

tootmismahu mõningast langust (joonis 53).

53

Joonis 51. Puitkiudplaadi (MDF) tootmine (EU-27) (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Joonis 52. OSB plaadi tootmine (EU-27) (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Joonis 53. Puitlaastplaadi tootmine (EU-27) (2001-2016). Allikas: Indufor, 2013

54

Euroopa Liidus ennustatakse tselluloosi tarbimise mõningast vähenemist (joonis 54).

Joonis 54. Tselluloosi tarbimine (EU-27) (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Seoses ajalehe- ja kirjapaberi tootmismahtude langemisega, ennustatakse enim

mehaanilise puidumassi (mechanical pulp) tarbimise vähenemist (joonis 55).

Joonis 55. Tselluloosi tarbimine tootegruppide lõikes (EU-27) (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Kui üldiselt ennustatakse tselluloosi toodete osas tarbimise langust, siis lahustuva

tselluloosi (dissolving pulp) (seoses kasutamise kasvuga plasttoodetes)

tarbimismahtude osas ennustatakse mõningast tõusu (joonis 55).

55

Kuigi ennustatakse tselluloosi tarbimismahude langust, siis peetakse tootmismahtude,

langemise (joonis 56) üheks põhjuseks lisaks vähenevale paberitarbimisele (eelkõige

ajalehe ja kirjapaber) ka imporditava eukalüptitselluloosi koguste suurenemist Ladina-

Ameerikast.

Joonis 56. Tselluloosi tootmine (EU-27) (2000-2016). Allikas: Indufor, 2013

Aastaks 2016 ennustatakse paberi ja papi tarbimise minimaalset kasvu (joonis 57).

Joonis 57. Paberi ja papi tarbimine 2000-2016. Allikas: Indufor, 2013

Lähiaastateks ennustatakse pakke- ja majapidamis-/hügieenipaberi tarbimise kasvu ning ajalehe ja kirjapaberi tarbimise jätkuvat vähenemist (joonis 58).

56

Joonis 58. EU-27 paberi ja papi tarbimine tootegruppide lõikes. Allikas: Indufor, 2013.

Kõige suuremat kasvu (kasvu jätkumist) lähitulevikus ennustatakse puitkütuste

(eelkõige pelletite) kasutamisele. Perioodil 2005 – 2011 on Euroopa Liidu (EU-27)

pelletite (nii tööstusliku kui eliitpelleti) tarbimine kasvanud ligikaudu 200%. 2011.

aastal oli EU-27 pelletite tarbimine 11,5 mln tonni, mis moodustas 80% kogu

maailma tarbimisest (joonis 59).

Joonis 59. EU-27 puitpelletite tarbimine (2005-2011). Allikas: Indufor, 2013.

57

Pelletitie nõudluse kasv lähiaastatel hinnatakse olevat märgatavalt suurem kui

mehaanilise puidutööstustoodete nõudlus. Sellest tulenevalt ennustatakse

traditsioonilise pelleti tooraine (saepuru ja puidutööstuse jäätmete) defitsiiti. Seetõttu

ennustatakse peenemõõtmelise ning madalamakavaliteedilise ümarpuidu ja

raiejäätmete tarbimise kasvu pelletitööstuses (ümarpuit kooritakse, kuivatatakse,

kasutades selleks järelejäänud puukoort ning hakitakse).

Eelmainitud trendi kinnitab ka näiteks Eestis OÜ Osula Graanuli poolt, Võrumaale

Baltimaade suurima pelletitehase rajamine, maksimaalse toorainevajadusega 600 000

m3 puitu (tarbides toorainena lisaks puidutööstuse jääkidele ka madalamakvaliteedilist

ümarpuitu (Äripäev, 2014).

Eestis sisemaiselt nähakse samuti eelkõige energiapuidu tarbimise kasvu (peamiselt

tööstulikku tarbimist koostootmisjaamade poolt) (Balti Uuringute Instituut, 2013).

Kokkuvõttes ei ennustata nn. traditsiooniliste metsasektori toodete nõudluse erilist

muutust, pigem isegi mõningast langust (näiteks puitlaastplaadid, puitkiudplaadid,

paberi ja papitooted), mis mõjutab otseselt üleüldist puidunõudlust, sealhulgas

peenpuidunõudlust. Samas jällegi ennustatakse uute, puitu tarbivate tööstusharude

võidukäiku (näiteks puitenergeetika ning biotööstus).

Peamiseks tõukeks olemasoleva puiduressursi laiapõhjalisemaks kasutamiseks ning

kasutusvõimaluste uurimiseks on teiste alternatiivsete materjalide (näiteks toornaftal

põhinevad tooted, metallid) hinnataseme tõus, mis võib muuta puidul põhinevad

tooted suhteliselt konkurentsivõimelisemaks. Siia juurde kuulub ka kindlasti seoses

teaduse ning tehnoloogiate arenguga puidule uute kasutusvõimaluste lisandumine.

Näiteks üha suurenev puidu kasutamine konstruktsioonimaterjalina ehituses ning

puidu kasutamine biotööstuses (UNECE/FAO, 2013).

Kindlasti ei saa ka mainimata jätta keskkonnapoliitika ja seadusandluse mõju, mis

suundub üha rohkem nn. “Rohelise majanduse” kontseptsiooni poole, suunates üha

rohkem keskkonnasõbralike materjalide ning toodete tarbimisele.

58

Puidule kui toorainele suurima lisandväärtuse andjana nähakse tulevikus biotööstuse

valdkonda (põhitoodetena teise põlvkonna biokütused, aga ka nanotselluloos), mille

puhul on puidu kasutamise ning puidule kasutusvõimaluse otsimise tõukeks kasvav

toornafta hind (UNECE/FAO, 2013).

Lisaks biotööstusele ennustatakse tootearenduse tulemusena ka inseneripuidu ja

puitkomposiitmaterjalide tootmise/kasutamise märkimisväärset kasvu. Näiteks ristkiht

liimpuit (cross-laminated timber) ehituskonstruktsioonides ning termotöödeldud puit

(UNECE/FAO, 2013).

59

4. KOKKUVÕTE

Käesolevas uuringus on antud ülevaade peenpuidu väärindamise hetkeseisust Eestis,

lisaks sellele hinnati potentsiaalset peenpuidu ressursi Eesti metsades tervikuna ning

eraldi ka erametsades. Uuringu nn “ettevaatavas” osas esitati ülevaade Euroopas ja

Põhjamaades tehtud uuringute põhjal võimalikest globaalsetest suundumustest, mis

võivad mõjutada ka peenpuidu nõudlust.

Põhjamaades on hetkel aktuaalseks teemaks, muutunud konkurentsitingimustes,

olemasolevatele tselluloositehastele (keemilist tselluloosi tootvatele tehastele) uute

väljundite leidmine – teise põlvkonna biokütuste tootmise näol. Seetõttu on fookus

suunatud pigem puidu keemilise töötlemise ning suurtootmise suunas (Jonsson,

2011).

Lisaks biokütustele nähakse potentsiaali inseneripuidu, eelkõige ristkihtpuidu

kasutamise kasvuks ehitussektoris, mille peamiste sihtturgudena tuuakse välja

Austriat, Saksamaad, Šveitsi ning Suurbritanniat (UNECE/FAO, 2013). Ristkihtpuidu

puhul on tegemist vineeriga sarnase materjaliga, kus kiudude suund kõrvuti

asetsevates kihtides on teineteisesuhtes risti. Spooni asemel on kihtides serviti kokku

liimitud või liimimata puitlamellid. Risti asetsevatele puidukihtidele on ristkihtpuidu

omadused lapikpinnas ühtlased. Seetõttu ei ole vahet, millist serva koormata.

Võrreldes saematerjali ja ka liimpuiduga, on see suureks eeliseks, sest puidu

survetugevus kiududega ristsuunas on üsna tagasihoidlik. Ristkihtpuidust on võimalik

valmistada kõik maja konstruktsioonielemendid (Puuinfo).

Samuti nähakse puidukiu kasutamise potentsiaali erinevate komposiitmaterjalide

tootmisel (näiteks, puit-plastik komposiitmaterjalid, mis on püsivate omadustega

mitmekülgne ehitusmaterjal asendamaks täispuidust toodete kasutust

pretensioonikates ilmastikuoludes. Valmistatakse sulatatud plastmassi ning purustatud

puidu kiudude segamisel).

Lisaks sellele termotöödeldud puit (asendamaks eelkõige kemikaalide kasutamist

puidu niiskuskindluse tõstmisel).

60

Vaadates toimunud arenguid ning võimalikke globaalseid nõudluse arenguid, võib

kokkuvõtvalt ütelda, et eelkõige ennustatakse märkimisväärset nõudluse kasvu

energeetikas (puitkütused) ning biotööstuses (erinevate kemikaalide tootmine, teise

põlvkonna biokütuste tootmine). Ülejäänud metsasektori allharudes ennustatakse

ikkagi kas nõudluse püsimist olemasoleval tasemel või isegi mõningast vähenemist

ning sellest tulenevalt ka tootmise vähenemist (nii saetööstus, plaaditööstus).

Eesti metsaomanikule on peamiseks probleemiks pigem madalamakvaliteedilise

puidu (paberipuit, küttepuit) realiseerimine ja hind. Paberipuidu realiseerimisel

sõltutakse peamiselt ekspordist (Skandinaavia tselluloositööstuste vajadusest). Seega

on Eesti metsaomaniku jaoks pigem võtmeküsimus madalamakvaliteedilisele puidule

alternatiivsete kasutusvõimaluste loomine.

Selles valguses, hinnates toimunud ning tuleviku võimalikke arenguid oleks Eestis

lähitulevikus kõige reaalsem siiski keskenduda puitenergeetika arendamisele

(väärindada madalamakvaliteedilist puitu eelkõige pelletina). Tehtud arvutuste

kohaselt oleks selleks sobiliku tooraine potentsiaalne turule tulev ressurss (paberipuit

ja küttepuit) erametsadest ligikaudu 1,8 miljonit m3 aastas. Sellele lisanduvalt

jäätmeid ligikaudu 1,5 miljonit m3 aastas (kokku moodustab ligikaudu 79%

potentsiaalsest erametsade peenpuidu raiemahust).

Võrreldes vajalikke investeeringute suurusi erinevates valdkondades (näiteks

potentsiaalne tulevikutööstus -biotööstus), siis senimaani suurima investeeringu

maksumus Eesti metsasektoris - Estonian Cell’i haavapuitmassitehase rajamise suurus

alginvesteeringuna oli ligikaudu 153 miljonit eurot (www.estoniancell.ee), mille

tulemusena tekkis nõudlus haava paberipuidule (toorainevajadus ligikaudu 380 000

m3 aastas), millele senimaani praktiliselt kasutus puudus. Tuues võrdlusena UPM

Biofuels’i poolt kavandatava puidust (hakkepuit, raiejäätmed, puukoor) teise

põlvkonna biokütuste (biodiisli) tootmise tehase rajamise maksumuse, mida ainuüksi

Euroopa Liit on lubanud finantseerida 170 miljoni euroga (www.upm.com). See

iseeneesest näitab selle valdkonna orienteeruva investeeringute mastaapi (näiteks on

hinnatud Võrumaale rajatava Graanul Investi pelletitehase ja koostootmisjaama ning

OÜ Warmeston’i poolt rajatava pelletitehase investeeringute maksumuseks kokku ca

40-45 miljonit eurot (Võrumaa Teataja, 15.10.2013)).

61

Vaadates Eesti kogu puidu ressurssi (kogu Eesti kasvava metsa tagavara), mis

moodustas 2010. aastal 1,8% EL-28, kogu kasvava metsa tagavarast (näiteks Soome

9,1% ja Rootsi 13%) (Eesti/Läti kokku annavad 4,4%) (Eurostat), siis sarnase

investeeringu a’la UPM’i biokütuste tootmine, sattumine Eestisse on tõenäoliselt üsna

väike.

Pigem on reaalne alternatiiv lähitulevikus peenpuidu/madalamakvaliteedilise puidu,

mis oma kvaliteedilt ei sobi saetööstuse või muu puidu mehaanilise tööstuse

tooraineks, väärindamiseks puitenergeetika (eelkõige pelletitööstus), mille nõudluse

kasvu Euroopas aastaks 2030 võrreldes aastaga 2010 hinnatakse vahemikus 30%-

100% (kuni kahekordne nõudluse kasv). Miks mitte seda võimalust ära kasutada, sest

võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega omab Eesti ka hetkel puitpelletide

eksportimisel küllaltki suurt konkurentsieelist. Arvutatud puitpelletite suhtelise

kaubavahetuse eelise (RTA) indeks aastal 2012 oli 20 (mida kõrgem on indeksi

väärtus, seda edukam vaatlusaluse kauba eksportija sektor on. Miinimumtase, mis

näitab sektori konkurentsivõimet on 0).

Lisaks välisnõudluse kasvule oodatakse ka puidu sisenõudluse suurenemist. Seda

eelkõige energeetikas. Eesti Taastuvenergia Koja poolt tehtud prognooside kohaselt

hinnatakse aastaks 2020 energeetikas tarbitava puidu mahu olulist suurenemist.

Näiteks suureneb prognooside kohaselt aastaks 2020 Eestis koostootmisjaamades

biomassist toodetud elektrienergia pea 165% (1970 GWh) võrreldes 2010. aastaga

(Eesti Taastuvenergia Koda, 2012). Eestis on hetkel biomassi peamiseks allikaks puit

(hakkepuiduna või väärindatuna pelletiks). Kuigi samas prognoosis viidatakse

soojusenergia nõudluse järk-järgulisele vähenemisele (seoses hoonete energiatõhususe

kasvuga), siis hinnanguliselt suureneb biomassi (eeldatavasti peamiselt puit - eelkõige

hakkepuit ) osatähtsus nii kaugküttes kui ka tööstuste poolt tarbitava soojusenergia

tootmisel. Samas hinnatakse lokaalküttes puidust toodetud soojusenergia mahu

vähenemist. 2475 GWh aastal 2010 ning 1985 GWh aastal 2020. (Eesti

Taastuvenergia Koda, 2012).

62

Sisemaiselt võib eeldada pelletite tarbimise kasvu nii kaugküttekatlamajades kui ka

lokaalküttes (Eesti Taastuvenergia Koda, 2013). Mille üheks põhjuseks on kindlasti

puidukütte konkurentsivõimelisemaks muutumine, võrreldes alternatiividega (nt.

maagaas). Teisalt võib kodumajapidamistes aktiviseeruda ka halupuukatelde

asendamine mugavamate pelletikateldega. Eeldades kodumajapidamiste üleminekut

pelletiküttele (madalamad süsteemi rajamiskulud võrreldes maaküttega, madalamad

käitamiskulud võrreldes elektri või maagaasi küttelahendustega ning mugavam kui

halupuuga kütmine), avaneks võimalus madalamakvaliteedilise puidu kõrgemaks

väärindamiseks pelletina. See oleks võimalus just väiketootjatele (nt. hetkel

halupuude tootjad), kelle mahud ei ole piisavad küll koostootmisjaamade otse

varustamiseks, kuid saaksid edukalt hakkama kodumajapidamiste teenindamisega.

63

KASUTATUD MATERJALID Balti Uuringute Instituut. 2013. Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012. Eesti Statistikaamet www.stat.ee Eesti Taastuvenergia Koda. 2012. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale. http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2012/08/TE_100_infovoldik.pdf Eesti Taastuvenergia Koda. 2013. http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2012/08/taasutvenergia_oktoober_2013_KODUKALE.pdf EUROSTAT http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/ Indufor, 2013. Study on the Wood Raw Material Supply and Demand for the EU Wood-processing Industries. Jonsson, R. 2011. Trends and Possible Future Developments in Global Forest-Product Markets—Implications for the Swedish Forest Sector. Forests 2011, 2, 147-167. Keskkonnaagentuur. Raied 2012. http://www.keskkonnainfo.ee/main/images/raie.pdf Niinistö, S., Hänninen, R., Nuutinen, T. 2012. Metsäalaa ja sen toimintaympäristöä koskevien pitkän aikavälin en- nakointitöiden kartoitus. Raportti maa- ja metsätalousministeriölle 31.5.2012. http://www.metla.fi/ohjelma/mtu/pdf/MMM_ennakointikartoitus_raportti310512.pdf Ozolinš, R. 2002. Forest stand assortment structure analysis using mathematical modelling. Metsanduslikud uurimused XXXVII: 33-42. Padari, A. 1993. Hiiumaa männikute takseertunnuste sõltuvusest mere kaugusest. Eesti Põllumajandusülikool. Metsandusinstituut. Diplomitöö. 126 lk. Padari, A. 1999. Kasvava metsa hindamisest. Sortimendid ja rikked. EPMÜ Metsandusteaduskonna toimetised nr. 32. Pidev metsakorraldus. Tartu, lk. 37-43. Padari, A. 2004. Metsahindamisprogramm „Raiewin”. Eesti Põllumajandusülikool. Metsandusteaduskond. Magistritöö. 96 lk. Padari, A., Muiste, P., Mitt, R., Pärn, L. 2009. Estimation of Estonian Wood Fuel Resources. Baltic Forestry, 15 (1): 77-85. Prodan, M. 1965. Holzmesslehre. Frankfurt am Main Sauerlander's Velag. 644. Pärt, E. 2010. Puidu pakkumise stsenaariumid metsanduse arengukavale aastateks 2011-2020. http://www.envir.ee/1113320 RMK hinnastatistika http://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk

64

Švilponis, S. Puidubilanss 2006 – 2012 UNECE/FAO. 2011. The European Forest Sector Outlook Study II. UNECE/FAO, 2013. Forest Products Annual Market Review 2012-2013. Graanul Invest rajab Balti riikide suurima pelletitehase. http://www.aripaev.ee/article/2014/2/14/graanul-invest-rajab-balti-riikide-suurima-pelletitehase Puuinfo. http://www.puuinfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=107&Itemid=116 Sõmerpalu valda tuleb kaks suurt pelletitehast. http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/63-viimased-uudised/8557-somerpalu-valda-tuleb-kaks-suurt-pelletitehast UPM aims to become a major player in the production of advanced biofuels. http://www.upm.com/en/media/press-kits/business/Biofuels/Pages/default.aspx www.estoniancell.ee Нормативы для таксаций леса Латвийской ССР. Рига 1988.

Documents

Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs