TALLINN

September 2014

UPPUNUTEGA VEEÕNNETUSED.

8. KUUD, 2014

1

SISUKORD

Sisukord ................................................................................................................. 1

Sissejuhatus .......................................................................................................... 2

Uppunute leidmiskohad ...................................................................................... 3

Uppumise aeg ....................................................................................................... 6

Uppunu isik: sugu, vanus, emakeel .................................................................... 8

Uppumisele eelnenud tegevus ......................................................................... 10

Alkoholijoove ...................................................................................................... 11

Muud asjaolud .................................................................................................... 12

Väljakutsed veeõnnetustele .............................................................................. 13

Kokkuvõte ........................................................................................................... 13

2

Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade 2014. aasta esimese kaheksa kuu

jooksul aset leidnud uppumissurmade kohta siseveekogudes ja ka meres ning

piiriveekogudes. Eraldi on vaadeldud suplusperioodil ehk juunist augustini

toimunud sündmuseid.

Vaadeldud on andmeid veeõnnetuste kohta, kus tehti kõne Häirekeskuse

numbrile või PPA juhtimiskeskusele. Analüüsimisel on arvesse võetud aeg,

millal uppumisest teavitati või uppunu leiti, kuna konkreetset uppumise aega

on sageli keeruline tuvastada. Sündmuste olulisemaid näitajaid on võrreldud

eelnevate perioodidega.

Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmiseid allikaid: PPA poolt

sündmuskohal koostatud faabulad ja uppunute andmekaardid,

operatiivinfosüsteemis OPIS ja PÄVIS kirjeldatud päästjate osalusega

sündmused (SOS väljakutse liik – „Inimene veekogul kadunud“, „Inimesed

uppumisohus“, „Leitud uppunu“, „Õnnetus veekogul“, „Uppumine“) ning EKEI

ekspertiisiandmed antud sündmuste kohta.

SISSEJUHATUS

2014. aasta esimese 8 kuuga uppus1 Eestis 53 inimest: 38 siseveekogudes

ning 14 meres ja piiriveekogudes ning 1 vannis. Et tagada võrreldavust

eelnevate aastatega, on edaspidisest võrdlusest kõrvale jäetud vannis

uppunu ning kõik võrdlused on tehtud 52 uppunu kohta.

Suveperioodil (juunist augustini k a) uppus 31 ehk 60% jaanuarist augustini

uppunud inimestest.

Võrreldes eelmise aastaga uppus 9 inimest rohkem, sh 10 inimest rohkem

siseveekogudesse, kuid 1 vähem merre/ piiriveekogusse. Järvedesse (sh

paisjärved) jättis oma elu 22 inimest, 12 inimest uppus jõkke. 12 inimest uppus

Harjumaal ning 7 Ida-Virumaal. 40% (21) uppunutest leiti Lõuna päästekeskuse

(PK) tegevuspiirkonnast. Uppunutest olid 45 ehk 87% mehed. 7 inimest olid

väliste tunnuste järgi vette sattunud juba tunduvalt varem enne nende leidmist,

neist 5 leiti suvel. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, on uppunute

arvu suurenemine toimunud väljaspool suveperioodi uppunute arvelt.

Oli 2 mitme hukkunuga õnnetust: ühes paadiõnnetuses hukkus korraga 3

inimest ja ühes paadiõnnetuses korraga 2 inimest.

1 Definitsioon: vees uppunu on inimene, kes hukkub õnnetuse tagajärjel vee alla vajumise ja lämbumise

tagajärjel koheselt või kuni 30 päeva jooksul sündmuse toimumisest. Definitsioon lähtub eelkõige

uppumisest kui surma põhjusest. Vees uppumine võib olla seotud nii tahtmatult põhjustatud sündmusega

kui olla teadlikult asetleidnud riskikäitumise tagajärg. Samuti loetakse vees uppunuks inimene, kelle vette

kukkumise või hüppamise tagajärjel saadud kehavigastusele järgneb surm. Arvestusse lisatakse ka

sündmused, mis leiavad aset väljaspool veekogusid, näiteks basseinid, vannid jm. Andmete hulka

arvestatakse ka välismaalastega asetleidnud sündmused, s.o kõik Eesti territooriumil vees uppunud

inimesed, sõltumata kodakondsusest ja elukohariigist.

3

UPPUNUTE LEIDMISKOHAD

52-st 2014. aasta esimese 8 kuu jooksul aset leidnud uppumisest toimus 37 ehk

71% siseveekogudes. Kui peale 2011. aastat hakkas antud perioodil

siseveekogudes uppunute osatähtsus langema ning 2013. aastal oli neid 63%

kõigist uppunutest, siis 2014. aastal oli siseveekogudes uppunute osa jälle

suurenenud (joonis 1).

Joonis 1. Uppumise koht, arv ja osatähtsus (jaanuar-august), 2011-2014

Suvekuudel juunist augustini uppus 31 inimest ehk 60% koguarvust (2013. aasta

samal perioodil – 70%), neist 24 ehk 77% siseveekogudes (2013. aastal – 57%). Seega

suveperioodil upub siseveekogudes mõnevõrra rohkem inimesi kui teistel kuudel.

Kõige enam uppunuid leiti järvedest (sh paisjärved ja karjäärides olevad

(nimega) järved) - 22 ehk 42% ja poole vähem jõgedest - 11 ehk 21%, merre

uppus 7 inimest ehk 13% (joonis 2). 2013. aasta samal perioodil leiti kõige

enam uppunuid tiikidest (13 ehk 30%) ning 2012. aastal jõgedest (14 ehk 32%).

2014. aasta suvekuudel uppus samuti kõige enam inimesi järvedesse – 15 ehk 48%,

seega suvekuudel oli järvedesse uppunute osatähtsus võrreldes aasta algusega

suurem.

3425 27

37; 71%

1013 16

15; 29%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2011 2012 2013 2014

siseveekogu meri või piiriveekogu

4

Joonis 2. Uppumise koha osatähtsus (jaanuar-august), 2014

Kõige enam inimesi uppus 2014. aasta esimese 8 kuu jooksul Harjumaal (12

ehk 23%), sh 4 Tallinnas ja Ida-Virumaal (7 ehk 13%) (joonis 3). Ühtegi inimest ei

uppunud Valgamaal, Hiiumaal ja Läänemaal.

Päästekeskuste (PK) piirkondade lõikes oli 2014. aasta esimese 8 kuu jooksul

kõige enam uppunuid Lõuna PK tegevuspiirkonnas (21 ehk 40%),

samamoodi oli see ka 2013. aasta samal perioodil. Kui vaadeldud perioodil

uppus Eestis keskmiselt 4,0 inimest 100 000 elaniku kohta, siis suurem oli antud

näitaja Lõuna PK (6,5) ja Lääne PK (5,2) tegevuspiirkonnas.

Joonis 3. Uppunute arv (jaanuar-august), 2011-2014

bassein4%

jõgi21%

järv42%

kaev2%

karjäär4%

kraav4%

meri13%

tiik8%

veehoidla2%

12

7

5 5 5

4 4

3 3

2

1 1

0 0 00

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

2011 2012 2013 2014

5

Ka suveperioodil uppus kõige enam inimesi Harjumaal (7 ehk 23% suvel uppunutest)

ning Ida-Virumaal (6 ehk 19%).

Korduvad uppumiste asukohad (joonis 4):

7 uppumist olid seotud karjääri järvedega: 1 inimene hukkus Järvamaal

Aniste karjääris ja 6 inimest hukkusid Harjumaal. Harjumaal uppunutest

uppusid Männiku karjääri järvedesse 5 inimest: 2 Männiku järve, 2

Raku järve ja 1 Tammemäe järve. 1 inimene uppus Rummu karjääris.

Emajões uppus 4 inimest, kõik nad leiti Tartu linnast. Ujumisega seotud

oli neist tõenäoliselt 2 sündmust.

Peipsi järvest leiti 4 uppunut, neist 3 uppumist on seostatavad

paadiõnnetusega (sh ühes õnnetuses hukkus 2 kalameest). Peipsi järve

uppus ka sinna ilma järelvalveta ujuma läinud 7-aastane poiss.

Tamula järves uppusid ühes paadiõnnetuses 3 kalameest.

Viljandi linna erinevatest veekogudest leiti 3 uppunut. Kõik sündmused

toimusid suveperioodil ning kahel juhul oli tegemist ujumisega (Uueveski

kalakasvatuse bassein, Valuoja ehk Ugala tiik).

Põltsamaa jõest Põltsamaa linnast leiti 2 uppunut, neist üks sündmus

oli seotud ujumisega.

Türi paisjärve uppus ujudes 2 inimest.

22-st järve uppunust 8 (36%) uppusid Lõuna PK tegevuspiirkonnas. 11-st jõkke

uppunust 7 (64%) uppusid samuti Lõuna PK tegevuspiirkonnas.

Tuttavas piirkonnas või elukohas uppus arvatavasti 29 inimest (57%).

Tõenäoliselt oli tuttavas kohas uppunuid veelgi rohkem, sest praegu ei

võimalda allikad uppunu täpset elukohta alati määrata.

6

Joonis 4. Uppunute leidmiskohad (jaanuar-august), 2014

UPPUMISE AEG

Ilmateenistuse andmetel oli 2014. aasta juuni keskmisest jahedam ja

vihmasem. See kajastus ka uppunute arvus. Seevastu juuli keskmine

õhutemperatuur oli 19,6 C, mis on paljude aastate keskmisest kõrgem ning ka

sademeid oli ligi kaks korda vähem kui varasematel aastatel. Augusti keskmine

õhutemperatuur oli 17,5 C, mis on samuti eelnevate aastate keskmisest

kõrgem, kuid sademeid oli tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastatel.

Õhutemperatuuri ja uppunute arvu seos on kujutatud joonistel 5 ja 6.

Joonis 5. Uppunute arv ja õhutemperatuur juulis, 2011-2014

16,5

17

17,5

18

18,5

19

19,5

20

20,5

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2011 2012 2013 2014

keskmine õhutemeratuur,

°Cuppunute arv

uppunute arv keskmine õhutemperatuur

7

Joonis 6. Uppunute arv ja õhutemperatuur augustis, 2011-2014

Suvel juunist augustini uppus kokku 31 inimest, mida on ühe võrra rohkem

möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Sarnaselt 2013. aastaga leiti enim

uppunuid suveperioodi teises pooles, samas 2011. aastal uppus kõige enam

inimesi juunis ja juulis (joonis 7).

Joonis 7. Uppumiste kuuline jaotus (jaanuar-august), 2011-2013

Juulis ja augustis ehk kõige soojematel kuudel uppus mõlemas kuus võrdselt

14 inimest. Enne uppumist tegeles suplemisega teadaolevalt 19 (68%). Ujudes

uppus ka kaks järelvalveta jäetud last – 5-aastane poiss Cantervilla mängumaa

basseinis Põlvamaal ja 7-aastane poiss Peipsi järve rannas Smolnitsa külas.

Jaanuarist maini uppus 21 inimest, mida on 8 inimese võrra rohkem kui aasta

varem ning rohkem kui teistel vaadeldud aastate samal perioodil. Sel perioodil

14,5

15

15,5

16

16,5

17

17,5

18

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2011 2012 2013 2014

keskmine õhutemeratuur,

°C

uppunute arv

uppunute arv keskmine õhutemperatuur

2

0

4

9

6

3

14 14

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august

2011 2012 2013 2014

8

oli ka üks kahe kalamehe ja üks kolme kalamehe uppumisega lõppenud

paadiõnnetus. Kalastamise käigus uppus sel ajavahemikul kokku 8 inimest.

Paadiõnnetuses (kalale mineku käigus) jättis elu ka üks 6-aastane poiss.

UPPUNU ISIK: SUGU, VANUS, EMAKEEL

2014. aasta esimesel 8 kuul olid 52 uppunust 45 (87%) mehed ja 7 (13%)

naised (joonis 8). Kui eelneval kolmel aastal liikus trend naiste osatähtsuse

suurenemise poole, siis 2014. aastal oli suund vastupidine.

Joonis 8. Uppunute sooline jaotus, arv ja osatähtsus (jaanuar-august), 2011-

2014

Suvekuudel uppunutest oli mehi 28 ehk 90% suvel uppunutest.

2014. aasta esimese 8 kuuga uppus kõige enam inimesi vanuses 41-50 (21%),

sealt vanuseliselt üles- ja allapoole jäi inimesi enam-vähem võrdselt. 2013.

aasta samal perioodil uppus kõige enam inimesi vanuseklassis 51-60 eluaastat

(joonis 9). Kui 2013. nihkus keskmine uppunu vanus korraks vanemate suunas,

siis 2014. aastal jälle nooremate suunas tagasi.

Kuni 18-aastaseid (k.a) lapsi uppus 4 (eelneval aastal uppus sellises vanuses

lapsi samuti 4): neist 2 järves, 1 meres ja 1 basseinis. Kõik uppunud lapsed olid

poisid. Kolm kuni 7-aastast olid jäetud ilma täiskasvanu järelvalveta: üks 5-

aastane poiss uppus Cantervilla mängumaa basseinis (juuli), 6-aastane poiss

sattus merele triivinud paadist merre (aprill), 7-aastane poiss läks kõrge lainega

Peipsi järve ujuma (juuli). 18-aastase poisi kadumist Porkuni järve ääres märgati

alles tükk aega hiljem (juuli).

39 3232

45; 87%

5 610

7; 13%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2011 2012 2013 2014

mehed naised teadmata

9

Kui 19-40-aastaste arv 2013. aastal vähenes võrreldes kahe eelneva aastaga

32%-t 19%-ni, siis 2014. aastal moodustasid selles vanuses uppunud jälle ligi

kolmandiku (31%).

Ka suvel leitud uppunutest kuulus kõige enam vanuseklassi 41-50 (26%).

Joonis 9. Uppunute vanuseline jaotus (jaanuar-august), 2011-2014

Kuni 30-aastased uppunud olid ainult mehed (joonis 10). Kõige vanem

uppunud mees oli 90-aastane ja noorim 5-aastane poiss. Kõige enam ehk 9

mehe vanus jäi vahemikku 41-50 eluaastat. Uppunud mehe aritmeetiline

keskmine vanus oli 45-eluaastat.

Uppunu naiste vanus jäi vahemikku 34-73 eluaastat. Aritmeetiline keskmine oli

meeste omast suurem – 56 eluaastat.

2 2

7

911

88

32

00

2

4

6

8

10

12

2011 2012 2013 2014

10

Joonis 10. Uppunute sooline ja vanuseline jaotus (jaanuar-august), 2014

Eeldatavalt kõneles 34 ehk enamus uppunutest emakeelena eesti keelt, 15

vene keelt, 3 uppunu puhul ei olnud see tuvastatav (joonis 11).

Üks uppunu oli Vene Föderatsiooni kodanik (uppus juulis Männiku järve) ning

üks augustis Piusa jõest leitud uppunu oli tõenäoliselt piiriületuse käigus

uppunud Mali Vabariigi kodanik.

Joonis 11. Uppunute emakeel, arv ja osakaal (jaanuar-august), 2014

UPPUMISELE EELNENUD TEGEVUS

Ujumisriietes, aluspesus või riieteta leiti 22 ehk 42% inimestest, sh suvel

uppunud 31-st 21 ehk 68%, kuigi kõiki neid suplemisega seostada ei saa (näit.

vähipüük).

2 2

7

9

11

8 8

32

0123456789

101112

mehed naised kokku

eesti keel34; 65%

vene keel15; 29%

teadmata3; 6%

11

Suvel oli uppumisele eelnenud tegevuseks teadaolevalt ujumine, vettehüpped või

sukeldumine samuti 21 juhul (68% suvekuudel uppunutest), neist 3 korral leiti

uppunu ametlikust ujumiskohast, 10 korral mitteametlikust ujumiskohast, mida

traditsiooniliselt siiski ujumiseks kasutatakse ning 5 korral mitteametlikust

supluskohast, 3 uppunu kohta sellekohased andmed puuduvad.

Kalastamise käigus uppus 10 inimest, neist 9 uppumist olid omakorda seotud

paadiõnnetusega. Vaid üks uppunu kasutas teadaolevalt päästevarustust. 1

uppumine oli seotud paadiga Kasse, 3 uppumist paadiga Pella ning ühel korral

oli tegemist kummipaadiga. 5 uppunud kalameest olid tõenäoliselt

alkoholijoobes.

Paadiõnnetustes uppus kokku 10 inimest (neist suveperioodil 3). Lisaks

eelpool nimetatud paadiga kalameestele, uppus üks kummipaadiga Peipsi

järvele läinud kahest noormehest peale seda, kui paat ootamatult purunes ja

õhust tühjaks läks. Isik ei kasutanud päästevarustust ja oli tõenäoliselt

alkoholijoobes.

Koos seltskonnaga viibisid kaldal 21 ehk 40% uppunutest, neist alkoholi

tarvitati 16 (76%) seltskonnas.

ALKOHOLIJOOVE

2014. aasta esimese 8 kuu jooksul uppunutest olid erinevate allikate põhjal

alkoholijoobes 56% (kokku 29, EKEI andmetel 24) (joonis 12). Enamus neist

olid mehed, kuid oli ka 4 naist, kellest 1 uppus ujudes. Joobes olnud inimeste

vanus jäi vahemikku 24-70 eluaastat:

o 19-30-aastased – 3

o 31-40-aastased – 6

o 41-50-aastased – 9

o 51-60-aastased –5

o 61-70-aastased – 6

12

Joonis 12. Alkoholijoobes uppunud, arv ja osatähtsus (jaanuar-august), 2011-

2014

Suvekuudel leitud uppunutest olid tõenäoliselt joobes 20 ehk 65%.

MUUD ASJAOLUD

Suplemiseks mitteettenähtud kohtadest leiti ligi pooled ehk 48%

uppunutest (25). Neljandik ehk 27 % (14) uppunutest leiti mitteametlikest

suplemiskohtadest, mida sellegipoolest kasutatakse ujumiseks.

Ametlikest ujumiskohtadest leiti 4 uppunut. 9 uppunu ehk 17% kohta

andmed puuduvad.

Veekogu lähiümbruses olid päästevahendid olemas teadaolevalt 5 juhul.

Ühel korral neist oli sündmusel ka pealtnägija, kes tõi ka uppunu kaldale,

kuid elu päästa ei suutnud.

Suvel leiti 13 ehk 42% suveperioodil uppunutest mitteametlikest

ujumiskohtadest, kus traditsiooniliselt siiski supeldakse. 3 ehk 10% leiti

ametlikest ujumiskohtadest (need kõik olid kuni 18-aastased lapsed:

Cantervilla mängumaa, Smolnitsa küla rand Peipsi järve ääres ja Porkuni

järv). Rannavalve (vastava koolituse saanud isik) oli olemas 1 juhul

(Cantervilla) ning päästevahendid olid teadaolevalt olemas 2 juhul.

9 uppunut (17%) olid enne leidmist politseis tagaotsitavaks

kuulutatud või otsisid lähedased neid taga.

Pealtnägijaid oli 8 kuu jooksul teadaolevalt 16 (31%) uppumisega

lõppenud veeõnnetusel, neist 7 korral püüdis uppunut abistada ka teine

inimene. Vähemalt kahel korral takistasid eelnevalt sõbrad uppunut

vette minemast (uppusid 58- ja 41-aastased mehed).

Kuigi uppumine oli teada, ei leitud uppunud isikut samal päeval veest 16

(31%) juhul.

21; 48% 18; 47% 18; 42%29; 56%

23 20 2523; 44%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2011 2012 2013 2014

joobes kaine

13

2 veel elusana päästetud inimest surid hiljem haiglas.

VÄLJAKUTSED VEEÕNNETUSTELE

2014. aasta esimese 7 kuu jooksul kutsuti Päästeameti päästjad 114 õnnetusele

veekogul, seda oli 8% vähem kui 2013. aasta samal perioodil (124). Esialgsetel

andmetel päästeti esimese 7 kuu jooksul veeõnnetustest 8 inimest (sh merel 3)

ja vigastada sai 6. Uppunuga veeõnnetustel käisid päästjad 42 korral, ülejäänud

kordadel päästjate abi vaja ei olnud ning sündmuskohal käisid politsei ja kiirabi.

Enamusel kordadel sõitsid päästemeeskonnad päästma uppumisohus inimest,

8 korral mindi surnukeha leidmise teate peale uppunut veest välja tooma. Kuigi

2014. aasta erineb eelnevast aastast suure paadiõnnetustes uppunute arvuga,

siis ka kõigi veepäästesündmuste hulgas on oluline koht erinevatel

veesõidukiõnnetustel, mis on olnud õnneliku lõpuga.

KOKKUVÕTE

Suvekuudel uppunute arv on võrreldav eelneva aastaga, seega

suurenes kogu perioodi uppunute arv külmal perioodil uppunute

arvu suurenemise tõttu (eelkõige paadiõnnetused).

Veekogu liigi lõikes suurenes uppunute arv siseveekogudesse

uppunute arvelt. Suvel oli siseveekogudesse uppunute osatähtsus

viiendiku võrra suurem kui eelneval aastal.

Kalameeste ja/või paadiõnnetustes uppunute suur osatähtsus. Seda

ka veepäästesündmustest üldiselt, kui inimesed päästeti elusalt.

Enim mainitud uppumiskohad olid karjäärid ja neis olevad järved

(Männiku, Rummu ja Aniste karjäär), Peipsi järv, Emajõgi (Tartu linn),

Põltsamaa jõgi (Põltsamaa linn), Viljandi linna erinevad veekogud, Türi

paisjärv.

42% uppunutest leiti ujumisriietes, aluspesus või riieteta (suvel –

68%).

Ligi kolmandik (31%) uppunutest kuulus vanusevahemikku 19-40-

eluaastat, viiendik (21%) uppunud inimesi oli vanuses 41-50.

Naiste osatähtsus uppunute hulgas vähenes.

Uppus 3 ilma täiskasvanu järelvalveta jäetud kuni 7-aastast last, neist

2 ametlikus ujumiskohas.

Tõenäoliselt olid alkoholijoobes 56% uppunutest (suvel – 65%).

Helina Uku

arendusosakond

analüütik