1
Peipsi järv / Lake Peipsi Peipsi järv on Venemaa piiril asuv Eesti suurim järv, mis on oma suuruselt (3555 km 2 ) neljas järv Euroopas. Peipsist suuremad on vaid Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne on kõige suurem ja sügavam Peipsi ise (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) pindalaga 2611 km 2 . Veekogu lõunapoolne osa kannab nime Pihkva järv (võru Pihkva järv’ ehk Talaba järv’, vene Псковское озеро), mille pindala on 708 km 2 . Pihkva järves asuvad Talaba saared ning Kolpino saar. Neid kahte ühendav kitsas (väikseim laius 3 km), kuid sügav Lämmi- järv (‘soe järv’; võru Lämmijärv’, vene Тёплое озеро) on vaid 236 km 2, kuid seal Mehikoorma sadama juures asub Peipsi sügavaim koht – 15,3 m. Peipsi järve suubub kokku 240 jõge, oja ja kanalit. Suurim Eesti alal Peip- sisse voolav jõgi on Suur- Emajõgi, välja voolab vaid veerohke Narva jõgi. Oma suurusega mõjutab järv märgatavalt kohalikku kliimat: sü- gisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Üldandmed: Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0‰ Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 2–3 meetrit Järve pindala 3555 km² Suurim pikkus 72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m (15,3 meetrit Lämmijärves) Lake Peipsi is the biggest lake in Estonia, situated at the border to Russia – it’s the fourth largest lake in Europe (3555 km 2 ). Only Lake Ladoga, Lake Onega and Lake Vänern are larger. Lake Peipsi consists of three distinct parts. The northernmost part is the biggest and deepest – the actual Lake Peipsi (also Big Lake, Cold Lake, and Чудское озеро /chudskoye oze- ro/ in Russian) with an area of 2611 km 2 . Southern part is called Lake Pihkva (Talaba järv in Võro language, Псковское озеро /pskovskoe ozero/ in Russian), with an area of 708 km 2 . Talaba and Kolpino islands are located in Lake Pihkva. Above two are connected by the narrow but deep Lake Lämmijärv: ‘the warm lake’ (Тёплое озеро /tëploye ozero/ in Russian). Its narrowest part is 3 km wide and it has an area of only 236 km 2 . However, the deep- est point of Lake Peipsi is located at Mehikoorma harbor – 15,3 m. In total 240 rivers, streams and channels flow into Lake Peipsi. The big- gest of them is Suur Emajõgi, – the only out-flowing river is River Narva, rich in waters. Due to its size Lake Peipsi has a considerable influence on local climate: In autumn the weather stays warm for longer, but spring comes up to two weeks later. Lake Peipsi’s biggest island is Island Piirissaare, which belongs to Esto- nia. West of Piirissaare is Island Vasikakuiv. General data: Elevation (from sea level) 30 m Mineral salinity 0‰ Length of beach over 30 km (Estonia’s longest beach) Transparency of water based on Secchi disk method 2–3 meters Lake’s area 3555 km² Max. length 72 km Max. width 50 km Max. depth 12,9 m (15,3 meters in Lake Lämmijärv) Linnud ja kahepaiksed Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Peipsi järv on peatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. Kevadel on arvukamad järvel peatujad merivart, tuttvart, sõtkas. Sügisel jällegi ujupardid, viupart, sukelpartidest aul, jää- ja rohukosklad. Pesitsevaid liike on Peipsi lähistel ca 172. Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Roomajad on esindatud 5 liigiga: kivi- ja arusisalik, vaskuss, nastik ja rästik. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast, ondatrat jne. Birds and amphibians More than a million migratory birds of different species use Lake Peipsi every year as a resting place. In spring greater scaup (Aythya marila), tuft- ed duck (Aythya fuligula) and common goldeneye (Bucephala clangula) are the most frequent visitors. During autumn it’s (common) teals (Anas crecca), widgeons (Anas penelope) and diving ducks – such as oldsquaws (Clangula hyemalis), goosanders (Mergus merganser) and red-breasted merganser (Mergus serrator). There are approx. ~172 nesting species in the Lake Peipsi region. Amphibians are represented by 9 species: common newt (Lissotriton vulgaris) and warty newt (Triturus cristatus), common spadefoot (Pelobates fuscus), European green toad (Bufo viridis), common toad (Bufo bufo), European common brown frog (Rana temporaria), Moor frog (Rana arvalis), Pool frog (Pelophylax lessonae) and Edible frog (Pelophylax kl. esculentus). Reptiles are represented by 5 species: Sand lizard (Lacerta agilis) and Common lizard (Zootoca vivipara), Slow worm (Anguis fragilis), Grass snake (Natrix natrix) and Common European viper (Vipera berus). Peipsi järve kalad / Fish in Lake Peipsi 1. Võldas 2. Kiisk 3. Koha 4. Ahven 5. Luukarits 6. Ogalik 7. Luts 8. Säga 9. Trulling 10. Vingerjas 11. Hink 12. Koger 13. Vimb 14. Nurg 15. Latikas 16. Viidikas 17. Rünt 18. Linask 19. Mudamaim 20. Lepamaim 21. Tõugjas 22. Turb 23. Säinas 24. Teib 25. Särg 26. Roosärg 27. Karpkala 28. Angerjas 29. Haug 30. Peipsi tint 31. Harjus 32. Peipsi siig 33. Rääbis 34. Jõeforell 35. Ojasilm 36. Tippviidikas 37. Hõbekoger Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas. Protected species are grayling, asp, catfisch, loach, weatherfish and bullhead. European bullhead (Cottus gobio) Eurasian puffe (Gymnocephalus cernuus) Zander (Sander lucioperca) European perch (Perca fluviatilis) Ninespine stickleback (Pungitius pungitius) Three-spined stickleback (Gasterosteus aculeatus) Burbot (Lota lota) Wels catfish (Silurus glanis) Stone loach (Barbatula barbatula) European weatherfish (Misgurnis fossilis) Spined loach (Cobitis taenia) Crucian carp (Carassius carassius) Vimba vimba Silver bream (Blicca bjoerkna) Common bream (Abramis brama) Common bleak (Alburnus alburnus) Gudgeon (Gobio gobio) Doctor fish/Tench (Tinca tinca) Belica (Leucaspius delineatus) Common minnow (Phoxinus phoxinus) Asp (Aspius aspius) European chub (Squalius cephalus) Ide/Golden orfe (Leuciscus idus) Common dace (Leuciscus leuciscus) Common roach (Rutilus rutilus) Common rudd (Scardinius erythropthalmus) Common carp (Cyprinus carpio) European eel (Anguilla anguilla) Northern pike (Esox lucius) Peipus Smelt (Osmerus eperlanus spirinchus) Grayling (Thymallus thymallus) Peipus Whitefish (Coregonus lavaretus maraenoides) Vendace (Coregonus albula) Brown trout (Salmo trutta) European brook lamprey (Lampetra planeri) Spirlin (Alburnoides bipunctatus) Prussian carp (Carassius gibelio) Peipsi järve taimestik Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Üldse on kaldaveetaimestiku mitmekesisus Peipsis suur. Peipsi sagedasti nihkuva veepiiri tõttu on suur hulk liikidest amfiibsed. Näiteks esineb Peipsis Eestis muidu haruldane väike konnarohi, olemuselt amfiibsed on ka nt. kaartulikas ja nõelalss. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Lake Peipsi’s flora 115 species of larger plants have been counted in Lake Peipsi. The whole lake is dominated by the Pondweed (Potamogeton). Common reed (Phrag- mites) dominates the shore flora. Peipsi’s coastal flora is in general quite miscellaneous. Many of the species are amphibious due to the shifting shore water. For example, the Common water-plantain (Alisma plantago-aquatica) is found in Peipsi – but it’s rare to the rest of Estonia. Creeping spearwort (Ranunculus reptans) and Needle spikerush (Eleocharis acicularis) are amphibious by their nature. It’s characteristic for Lake Peipsi that numerous plants requiring swamp conditions and humidity, grow in areas that are temporarily freed by water, e.g. the Common spike-rush (El- eocharis palustris). Peipsi taimed / Lake Peipsi plants 1. Kaelus-penikeel 2. Läik-penikeel 3. Harilik pilliroog 4. Kamm-penikeel 5. Jõgi-kõõlusleht 6. Järvkaisel e. järvekõrkjas 7. Hein-penikeel 8. Vesi-kirburohi 9. Ahtalehine hundinui 10. Harilik konnarohi 11. Load 12. Harilik mürkputk 13. Väike konnarohi 14. Luigelill 15. Kollane vesikupp 16. Alsid 17. Tähk-vesikuusk 18. Valge vesiroos Pondweed (Potamogeton) Shining pondweed (Potamogeton lucens) Common reed (Phragmites) Fennel pondweed (Potamogeton pectinatus) Arrowhead (Sagittaria sagittifolia) Common tule (Schoenoplectus acutus) Variable-leaf pondweed (Potamogeton gramineus) Water knotweed (Persicaria amphibia) Lesser bulrush (Typha angustifolia) Common water-plantain (Alisma plantago-aquatica) Rushes (Juncus) Cowbane/Northern Water Hemlock (Cicuta virosa) Narrowleaf water-plantain (Alisma gramineum) Flowering rush (Butomus/Butomus umbellatus) Yellow water-lily (Nuphar lutea) Spikesedges (Eleocharis parvula) Eurasian watermilfoil (Myriophyllum spicatum) European white waterlily (Nymphaea alba) Peipsi põhjaloomastik / Lake Peipsi’s zoobenthos 1. Surusääsklased 2. Rändkarp 3. Järvekarbid 4. Kiiljas jõekarp 5. Väheharjasussid 6. Harilik keraskarp 7. Mudakukk e. harilik mudatigu 8. Ühepäevikulised 9. Kaanid 10. Emateod e. sooteod 11. Harilik vesikakand 12. Ehmestiivalised 13. Kirpvähilised Chironomidae (Chironomids or non-biting midges) Zebra mussel (Dreissena polymorpha) Mussels (Anodonta) Swollen river mussel (Unio tumidus) Oligochaeta European fingernailclam (Sphaerium corneum) Great pond snail (Lymnaea stagnalis) Mayflies (Ephemeroptera) Leeches Lister’s river snail (Viviparus contectus) Water hoglouse (Asellus aquaticus) Caddisflies (Trichoptera) Malacostracan crustaceans (Amphipoda) Peipsi järve vesikonnas levinumaid magevee loomad, kelleks on poolveelised imetajad, linnud ja kahepaiksed, kokku kakskümmend / Freshwater animals that are most widespread in Lake Peipsi’s drainage basin are semi-aquatic mammals, birds and amphibians – altogether 20 species 1. Kobras 2. Ondatra 3. Saarmas 4. Ameerika naarits e. mink 5. Rohukonn 6. Rabakonn 7. Veekonn 8. Hallhaigur 9. Must-toonekurg 10. Kühmnokk-luik 11. Merikotkas 12. Lauk 13. Hallpõsk-pütt 14. Väikekajakas 15. Naerukajakas 16. Mustviires 17. Mudatilder 18. Jääkoskel 19. Sinikael-part 20. Jäälind Eurasian beaver (Castor fiber) Muskrat (Ondatra zibethicus) European otter (Lutra lutra) American mink (Neovison vison) European common brown frog (Rana temporaria) Moor frog (Rana arvalis) Edible frog (Pelophylax kl. esculentus) Grey heron (Ardea cinerea) Black stork (Ciconia nigra) Mute swan (Cygnus olor) White-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) Eurasian coot (Fulica atra) Red-necked grebe (Podiceps grisegena) Little gull (Hydrocoloeus minutus) Black-headed Gull (Chroicocephalus ridibundus) Black tern (Chlidonias niger) Wood sandpiper (Tringa glareola) European goosander (Mergus merganser) Mallard/Wild duck (Anas platyrhynchos) Eurasian kingfisher (Alcedo atthis) Peipsi Infokeskus tel +372 602 0105 e-mail: [email protected] www.peipsi.ee Harilik pilliroog / Common reed (Phragmites) Ahtalehine hundinui / Lesser bulrush (Typha angustifolia) Luigelill / Flowering rush (Butomus/Butomus umbellatus) Kollane vesikupp / Yellow water-lily (Nuphar lutea) Valge vesiroos / European white waterlily (Nymphaea alba) Kobras / Eurasian beaver (Castor fiber) Kühmnokk-luik / Mute swan (Cygnus olor) Saarmas / European otter (Lutra lutra) Sinikael-part / Mallard/Wild duck (Anas platyrhynchos) Luts / Burbot (Lota lota) Latikas / Common bream (Abramis brama) Ahven / European perch (Perca fluviatilis) Rääbis / Vendace (Coregonus albula) Angerjas / European eel (Anguilla anguilla) Peipsi tint / Peipus Smelt (Osmerus eperlanus spirinchus)

Peipsi järv / Lake Peipsi · Roomajad on esindatud 5 liigiga: kivi- ja arusisalik, vaskuss, nastik ja rästik. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast,

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Peipsi järv / Lake Peipsi · Roomajad on esindatud 5 liigiga: kivi- ja arusisalik, vaskuss, nastik ja rästik. Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast,

Peipsi järv / Lake PeipsiPeipsi järv on Venemaa piiril asuv Eesti suurim järv, mis on oma suuruselt (3555 km2) neljas järv Euroopas. Peipsist suuremad on vaid Laadoga, Äänisjärv ning Vänern.

Järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast.

Põhjapoolne on kõige suurem ja sügavam Peipsi ise (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) pindalaga 2611 km2.

Veekogu lõunapoolne osa kannab nime Pihkva järv (võru Pihkva järv’ ehk Talaba järv’, vene Псковское озеро), mille pindala on 708 km2. Pihkva järves asuvad Talaba saared ning Kolpino saar.

Neid kahte ühendav kitsas (väikseim laius 3 km), kuid sügav Lämmi-järv  (‘soe järv’; võru Lämmijärv’, vene Тёплое озеро) on vaid 236 km2,

kuid seal Mehikoorma sadama juures asub Peipsi sügavaim koht – 15,3 m. 

Peipsi järve suubub kokku 240 jõge, oja ja kanalit. Suurim Eesti alal Peip-sisse voolav jõgi on Suur- Emajõgi, välja voolab vaid veerohke Narva jõgi. Oma suurusega mõjutab järv märgatavalt kohalikku kliimat: sü-gisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem.

Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv.

Üldandmed:

Kõrgus merepinnast 30 m

Mineraalsus 0‰

Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)

Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 2–3 meetrit

Järve pindala 3555 km²

Suurim pikkus 72 km

Suurim laius 50 km

Suurim sügavus 12,9 m (15,3 meetrit Lämmijärves)

Lake Peipsi is the biggest lake in Estonia, situated at the border to Russia – it’s the fourth largest lake in Europe (3555 km2). Only Lake Ladoga, Lake Onega and Lake Vänern are larger.

Lake Peipsi consists of three distinct parts.

The northernmost part is the biggest and deepest – the actual Lake Peipsi (also Big Lake, Cold Lake, and Чудское озеро /chudskoye oze-ro/ in Russian) with an area of 2611 km2.

Southern part is called Lake Pihkva (Talaba järv in Võro language, Псковское озеро /pskovskoe ozero/ in Russian), with an area of 708 km2. Talaba and Kolpino islands are located in Lake Pihkva.

Above two are connected by the narrow but deep Lake Lämmijärv: ‘the warm lake’ (Тёплое озеро /tëploye ozero/ in Russian). Its narrowest part is 3 km wide and it has an area of only 236 km2. However, the deep-est point of Lake Peipsi is located at Mehikoorma harbor – 15,3 m.

In total 240 rivers, streams and channels flow into Lake Peipsi. The big-gest of them is Suur Emajõgi, – the only out-flowing river is River Narva, rich in waters. Due to its size Lake Peipsi has a considerable influence on local climate: In autumn the weather stays warm for longer, but spring comes up to two weeks later.

Lake Peipsi’s biggest island is Island Piirissaare, which belongs to Esto-nia. West of Piirissaare is Island Vasikakuiv.

General data:

Elevation (from sea level) 30 m

Mineral salinity 0‰

Length of beach over 30 km (Estonia’s longest beach)

Transparency of water based on Secchi disk method 2–3 meters

Lake’s area 3555 km²

Max. length 72 km

Max. width 50 km

Max. depth 12,9 m (15,3 meters in Lake Lämmijärv)

Linnud ja kahepaiksedPeipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Peipsi järv on peatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. Kevadel on arvukamad järvel peatujad merivart, tuttvart, sõtkas. Sügisel jällegi ujupardid, viupart, sukelpartidest aul, jää- ja rohukosklad. Pesitsevaid liike on Peipsi lähistel ca 172.

Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn.

Roomajad on esindatud 5 liigiga: kivi- ja arusisalik, vaskuss, nastik ja rästik.

Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast, ondatrat jne.

Birds and amphibiansMore than a million migratory birds of different species use Lake Peipsi every year as a resting place. In spring greater scaup (Aythya marila), tuft-ed duck (Aythya fuligula) and common goldeneye (Bucephala clangula) are the most frequent visitors. During autumn it’s (common) teals (Anas crecca), widgeons (Anas penelope) and diving ducks – such as oldsquaws (Clangula hyemalis), goosanders (Mergus merganser) and red-breasted merganser (Mergus serrator). There are approx. ~172 nesting species in the Lake Peipsi region.

Amphibians are represented by 9 species: common newt (Lissotriton vulgaris) and warty newt (Triturus cristatus), common spadefoot (Pelobates fuscus), European green toad (Bufo viridis), common toad (Bufo bufo), European common brown frog (Rana temporaria), Moor frog (Rana arvalis), Pool frog (Pelophylax lessonae) and Edible frog (Pelophylax kl. esculentus).

Reptiles are represented by 5 species: Sand lizard (Lacerta agilis) and Common lizard (Zootoca vivipara), Slow worm (Anguis fragilis), Grass snake (Natrix natrix) and Common European viper (Vipera berus).

Peipsi järve kalad / Fish in Lake Peipsi

1. Võldas2. Kiisk3. Koha4. Ahven5. Luukarits6. Ogalik7. Luts8. Säga9. Trulling10. Vingerjas11. Hink12. Koger13. Vimb14. Nurg15. Latikas16. Viidikas17. Rünt18. Linask19. Mudamaim20. Lepamaim21. Tõugjas22. Turb23. Säinas24. Teib25. Särg26. Roosärg27. Karpkala28. Angerjas29. Haug30. Peipsi tint31. Harjus32. Peipsi siig33. Rääbis34. Jõeforell35. Ojasilm36. Tippviidikas37. Hõbekoger

Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas.Protected species are grayling, asp, catfisch, loach, weatherfish and bullhead.

European bullhead (Cottus gobio)Eurasian puffe (Gymnocephalus cernuus)Zander (Sander lucioperca)European perch (Perca fluviatilis)Ninespine stickleback (Pungitius pungitius)Three-spined stickleback (Gasterosteus aculeatus)Burbot (Lota lota)Wels catfish (Silurus glanis)Stone loach (Barbatula barbatula)European weatherfish (Misgurnis fossilis)Spined loach (Cobitis taenia)Crucian carp (Carassius carassius)Vimba vimbaSilver bream (Blicca bjoerkna)Common bream (Abramis brama)Common bleak (Alburnus alburnus)Gudgeon (Gobio gobio)Doctor fish/Tench (Tinca tinca)Belica (Leucaspius delineatus)Common minnow (Phoxinus phoxinus)Asp (Aspius aspius)European chub (Squalius cephalus)Ide/Golden orfe (Leuciscus idus)Common dace (Leuciscus leuciscus)Common roach (Rutilus rutilus)Common rudd (Scardinius erythropthalmus)Common carp (Cyprinus carpio)European eel (Anguilla anguilla)Northern pike (Esox lucius)Peipus Smelt (Osmerus eperlanus spirinchus)Grayling (Thymallus thymallus)Peipus Whitefish (Coregonus lavaretus maraenoides)Vendace (Coregonus albula)Brown trout (Salmo trutta)European brook lamprey (Lampetra planeri)Spirlin (Alburnoides bipunctatus)Prussian carp (Carassius gibelio)

Peipsi järve taimestikPeipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Üldse on kaldaveetaimestiku mitmekesisus Peipsis suur. Peipsi sagedasti nihkuva veepiiri tõttu on suur hulk liikidest amfiibsed. Näiteks esineb Peipsis Eestis muidu haruldane väike konnarohi, olemuselt amfiibsed on ka nt. kaartulikas ja nõelalss. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel.

Lake Peipsi’s flora115 species of larger plants have been counted in Lake Peipsi. The whole lake is dominated by the Pondweed (Potamogeton). Common reed (Phrag-mites) dominates the shore flora. Peipsi’s coastal flora is in general quite miscellaneous. Many of the species are amphibious due to the shifting shore water. For example, the Common water-plantain (Alisma plantago-aquatica) is found in Peipsi – but it’s rare to the rest of Estonia. Creeping spearwort (Ranunculus reptans) and Needle spikerush (Eleocharis acicularis) are amphibious by their nature. It’s characteristic for Lake Peipsi that numerous plants requiring swamp conditions and humidity, grow in areas that are temporarily freed by water, e.g. the Common spike-rush (El-eocharis palustris).

Peipsi taimed / Lake Peipsi plants

1. Kaelus-penikeel2. Läik-penikeel3. Harilik pilliroog4. Kamm-penikeel5. Jõgi-kõõlusleht6. Järvkaisel e. järvekõrkjas7. Hein-penikeel8. Vesi-kirburohi9. Ahtalehine hundinui10. Harilik konnarohi11. Load12. Harilik mürkputk13. Väike konnarohi14. Luigelill15. Kollane vesikupp16. Alsid17. Tähk-vesikuusk18. Valge vesiroos

Pondweed (Potamogeton)Shining pondweed (Potamogeton lucens)Common reed (Phragmites)Fennel pondweed (Potamogeton pectinatus)Arrowhead (Sagittaria sagittifolia)Common tule (Schoenoplectus acutus)Variable-leaf pondweed (Potamogeton gramineus)Water knotweed (Persicaria amphibia)Lesser bulrush (Typha angustifolia)Common water-plantain (Alisma plantago-aquatica)Rushes (Juncus)Cowbane/Northern Water Hemlock (Cicuta virosa)Narrowleaf water-plantain (Alisma gramineum)Flowering rush (Butomus/Butomus umbellatus)Yellow water-lily (Nuphar lutea)Spikesedges (Eleocharis parvula)Eurasian watermilfoil (Myriophyllum spicatum)European white waterlily (Nymphaea alba)

Peipsi põhjaloomastik / Lake Peipsi’s zoobenthos

1. Surusääsklased2. Rändkarp3. Järvekarbid4. Kiiljas jõekarp5. Väheharjasussid6. Harilik keraskarp7. Mudakukk e. harilik mudatigu8. Ühepäevikulised9. Kaanid10. Emateod e. sooteod11. Harilik vesikakand12. Ehmestiivalised13. Kirpvähilised

Chironomidae (Chironomids or non-biting midges)Zebra mussel (Dreissena polymorpha)Mussels (Anodonta)Swollen river mussel (Unio tumidus)OligochaetaEuropean fingernailclam (Sphaerium corneum)Great pond snail (Lymnaea stagnalis)Mayflies (Ephemeroptera)LeechesLister’s river snail (Viviparus contectus)Water hoglouse (Asellus aquaticus)Caddisflies (Trichoptera)Malacostracan crustaceans (Amphipoda)

Peipsi järve vesikonnas levinumaid magevee loomad, kelleks on poolveelised imetajad, linnud ja kahepaiksed, kokku kakskümmend / Freshwater animals that are most widespread in Lake Peipsi’s drainage basin are semi-aquatic mammals, birds and amphibians – altogether 20 species

1. Kobras2. Ondatra3. Saarmas4. Ameerika naarits e. mink5. Rohukonn6. Rabakonn7. Veekonn8. Hallhaigur9. Must-toonekurg10. Kühmnokk-luik11. Merikotkas12. Lauk13. Hallpõsk-pütt14. Väikekajakas15. Naerukajakas16. Mustviires17. Mudatilder18. Jääkoskel19. Sinikael-part20. Jäälind

Eurasian beaver (Castor fiber)Muskrat (Ondatra zibethicus)European otter (Lutra lutra)American mink (Neovison vison)European common brown frog (Rana temporaria)Moor frog (Rana arvalis)Edible frog (Pelophylax kl. esculentus)Grey heron (Ardea cinerea)Black stork (Ciconia nigra)Mute swan (Cygnus olor)White-tailed eagle (Haliaeetus albicilla)Eurasian coot (Fulica atra)Red-necked grebe (Podiceps grisegena)Little gull (Hydrocoloeus minutus)Black-headed Gull (Chroicocephalus ridibundus)Black tern (Chlidonias niger)Wood sandpiper (Tringa glareola)European goosander (Mergus merganser)Mallard/Wild duck (Anas platyrhynchos)Eurasian kingfisher (Alcedo atthis)

Peipsi Infokeskus

tel +372 602 0105e-mail: [email protected]

Harilik pilliroog / Common reed (Phragmites)

Ahtalehine hundinui / Lesser bulrush (Typha angustifolia)

Luigelill / Flowering rush (Butomus/Butomus umbellatus)

Kollane vesikupp / Yellow water-lily (Nuphar lutea)

Valge vesiroos / European white waterlily (Nymphaea alba)

Kobras / Eurasian beaver (Castor fiber)

Kühmnokk-luik / Mute swan (Cygnus olor)

Saarmas / European otter (Lutra lutra)

Sinikael-part / Mallard/Wild duck (Anas platyrhynchos)

Luts / Burbot (Lota lota)

Latikas / Common bream (Abramis brama)

Ahven / European perch (Perca fluviatilis)

Rääbis / Vendace (Coregonus albula)

Angerjas / European eel (Anguilla anguilla)

Peipsi tint / Peipus Smelt (Osmerus eperlanus spirinchus)