Lisa 1.2. HÜDROLOOGILISE SEIRE ALLPROGRAMM

Tallinn 2019

Sisukord

1. Taustainfo............................................................................................................................3

2. Allprogrammile seatud eesmärgid ja ülesanded..................................................................4

2.1. Hüdroloogilise seire allprogrammi jagunemine...........................................................4

2.2. Andmete kasutusalad ja kasutajad................................................................................4

2.3. Hüdroloogilise seire allprogrammile seatud ülesanded...............................................4

3. Hüdroloogilise seire allprogrammi seiretööde kirjeldus.....................................................6

3.1. Üldpõhimõtted, meetodid ja metoodikad.....................................................................6

3.2. Kvaliteedikindlus.........................................................................................................6

3.3. Seiretööd.......................................................................................................................7

3.3.1. Jõgede seire...........................................................................................................7

3.3.2. Rannikumere veetaseme seire...............................................................................9

3.3.3. Sooseire Tooma soojaamas.................................................................................10

3.3.4. Järvede seire........................................................................................................14

4. Nõuded vastutavale täitjale................................................................................................18

5. Allprogrammi väljundtulemused.......................................................................................19

6. Allprogrammi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid..........................................20

7. Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajad...................................................21

8. Võimalikud riskitegurid allprogrammi elluviimisel..........................................................22

9. Allprogrammi täiendusvajadused ja muutmise üldpõhimõtted.........................................23

Lisa 1 Töötavad hüdromeetriajaamad koos mõõdetavate parameetritega................................25

2

1. Taustainfo

Hüdroloogiline seire on siseveekogude ja rannikumere veetaseme ning jõgede vooluhulkade mõõtmine ja äravoolu arvutamine koos taustaandmete kogumisega nagu vee- ja õhu-temperatuur, taimestiku- ja jäänähted. Hüdroloogilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti kvantitatiivsest veeressursist reaalajas ja pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks.

Järjest enam muutuvad olulisemaks riikidevahelised kokkulepped ning üle riigipiiride toimuv andmevahetus, mis aitab kaasa looduskeskkonna säästlikumale kasutamisele. EL-i VRD artikkel 8 (2000/60/EÜ) kohustab liikmesriike kehtestama seireprogrammid vee seisundi hindamiseks igas valgalapiirkonnas (vooluveekogud valgalaga üle 2500 km2 ja järved pindalaga üle 50 hektari), mis pinnavee puhul hõlmavad mahtu, taset või vooluhulka, niivõrd kui see on asjakohane ökoloogilise ja keemilise seisundi hindamiseks. Muuhulgas kehtestab VRD eesmärgiks saavutada pinnavee, sh rannikuvee hea seisund. Veevarude hindamiseks ning ka edasiste analüüside teostamiseks on vajalik järjepidevate ja ühtse metoodika järgi kogutud hüdroloogiliste andmete olemasolu.

WMO-ga on sõlmitud kokkulepe (Annex I to Resolution 40 Cg-XII), et Eestis kogutud hüdroloogiline teave liigub tasuta ja tingimusteta ka teistesse andmebaasidesse. WMO tehniliste regulatsioonide (WMO-No. 49) kohaselt peab iga liikmesriik tagama suutlikkuse koguda, säilitada ja levitada hüdroloogilisi andmeid ja teavet, mis on vajalikud säästvaks arenguks ning veega seotud ohtude leevendamiseks. Iga liikmesriik peab oma territooriumil looma hüdroloogiliste vaatlusjaamade võrgustiku ja mõõtma järgnevaid parameetreid: veetase, vooluhulk, veetemperatuur, jäätingimused.

Eestis on lisaks rannikumerele ka laevatatavaid siseveekogusid, mistõttu on KAUR-i ülesandeks tagada taustainfo ilmaprognooside, hoiatuste, tormihoiatuste, jääprognooside ja jääkaartide koostamiseks meresõiduohutuse seaduse § 49 1 kohaselt.

Hüdroloogilise seire allprogrammi uuendamisel on lähtutud WMO juhistest, HELCOM-i reostuskoormuste hindamise juhendi nõuetest ja VRD kohasest veeseireprogrammist aastateks 2016–2021 ning muudest asjakohastest seirenõuetest ulatuses, mis vastab keskkonnaseire seaduses (RT I, 18.05.2016, 1) toodud keskkonnaseire eesmärkidele. Samuti on arvestatud riikliku keskkonnaseire allprogrammide täitmise korras (RT   I, 25.01.2017, 9 ) toodud seire allprogrammide eesmärke, mis tagab hüdroloogilise seire sisendi erinevate allprogrammide seisundi seire vajadustele vooluhulkade ja veetasemete osas.

3

2. Allprogrammile seatud eesmärgid ja ülesanded

2.1. Hüdroloogilise seire allprogrammi jagunemine

Hüdroloogilise seire allprogramm ei kuulu tervikuna riiklikku keskkonnaseire programmi, mis kehtestatakse keskkonnaseire seaduse alusel, kuna on tunduvalt laiem, kui looduskeskkonna seisundi seire seda vajab allprogrammi raames, kuid annab vooluhulkade, veetasemete ja jäänähete näol tõhusa sisendi riiklikku keskkonnaseire programmi. Seetõttu on selguse mõttes hüdroloogilise seire allprogramm esitatud tervikuna ja see hõlmab järgmisi hüdroloogilisi seiretöid:

1) jõgede seire, sh jäänähete vaatlused;2) rannikumere veetaseme seire;3) sooseire Tooma soojaamas;4) järvede ja Peipsi akvatooriumi seire.

Et hoida allprogramm pidevalt ajakohane ja vajaduspõhine, võib seiretegevusi allprogrammi lisanduda või olemasolevad seiretegevused võivad muutuda. Hüdroloogilise seire all-programmi täiendusvajadused ja muutmise üldpõhimõtted on toodud peatükis 9.

2.2. Andmete kasutusalad ja kasutajad

Hüdroloogilise seire andmete kasutajateks on avalik sektor (nt KAUR ise või teised riigiasutused, ülikoolid), erasektor (nt insenerid, kindlustusfirmad, veekasutusega seotud ettevõtted, sadamad) ja tavakodanikud, kes kasutavad infot huvi- või vajaduspõhiselt (kalurid, veespordi harrastajad jne). Hüdroloogilised seireandmed on aluseks insener-tehnilistele arvutustele, mille põhjal koostatakse veemajanduses erinevaid projekte äravoolu reguleerimiseks, vesiehitiste (ka sildade) ja maaparandussüsteemide rajamiseks. Selleks on vaja leida näiteks äravoolunormi, erinevate ületustõenäosustega tipp- ja miinimumvooluhulkasid, samuti tõenäosuslikke veetasemeid. Veekasutusega seotud tegevuste korral on oluliseks informatsiooniks ökoloogiline miinimumvooluhulk madalvee ajal.

Eesti riigi hüdromeetriavõrgus kogutud andmed edastab KAUR rahvusvahelisse andme-vahetusse: Euroopa Statistikaamet, Euroopa Keskkonnaamet, OECD, UNEP, HELCOM, Euroopa Komisjon, Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon, erinevad teadusuuringud, EFAS, Läti hüdromeetriavõrk. Andmeid kasutatakse ja edastatakse aruandluseks reeglina koos veekogude hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire andmetega, aga ka üleujutusdirektiivi (2007/60/EÜ) rakendamisega seonduvalt üleujutusstsenaariumite hindamiseks.

Hüdroloogiline seire tagab taustaandmed keskkonnaseire teistele allprogrammidele nagu veekvaliteedi seire, mereseire, eluslooduse seire, metsaseire. Hüdroloogiline seire on otseselt seotud meteoroloogilise seire ja sageli ka veekvaliteedi seirega. Hüdroloogilise seire andmed annavad olulise sisendi mudelitesse ja prognoosidesse.

2.3. Hüdroloogilise seire allprogrammile seatud ülesanded

Vastavalt keskkonnaseire seadusega kehtestatud riikliku keskkonnaseire allprogrammide täitmise korrale (RT I, 25.01.2017, 9) on hüdroloogilise seire ülesanded ja eesmärk, mis tagavad sisendi keskkonnaseisundi allprogrammidele:

1) hüdroloogiliste vaatluste tegemine, asjaomaste andmete kogumine, töötlemine ja edastamine;

2) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine, sh prognooside ja hoiatuste koostamine;3) keskkonnaseire allprogrammidele taustaandmetena hüdroloogilise info tagamine.

4

Jõgede vooluhulkade andmed on aluseks veebilansi ja reostuskoormuste arvutustes, mis võimaldavad hinnata jõgedega rannikumerre ning järvedesse jõudvat saasteainete hulka. Vaatlusvõrk peab toetama säästlikku maakasutust ja kogutav andmestik peab võimaldama hinnata inimmõju vee- ja maismaaökosüsteemidele.

Hüdroloogilise seire käigus kogutud andmed on abiks riigi majandustegevuse (metsandus, kaubandus, tööstus) otsustes ning aitavad planeerida ja ehitada riigi taristut (maanteed, sillad). Jaamad annavad riigi ruumilise planeerimise ja taristu ehitamiseks ning tegevuste loastamiseks hüdroloogilised alusandmed (veeload, KMH hinnangud, põllumajandus, metsandus, tööstus, rajatiste ja ehitiste projekteerimine ja ekspluatatsioon).

Keskkonnaregistri seaduse § 32 lg 1 p 8-11 sätestab, et andmed jääkatte iseloomu, kestuse, ulatuse ja paksuse, vooluveekogude vooluhulkade, veetasemete kõrguste ja vee temperatuuri kohta peavad olema kantud looduslike keskkonnategurite andmestiku registrikaardile. Need näitajad on võtmetähtsusega ka kliimamuutuste hindamisel. Hüdromeetriajaamasid, kus on seiret tehtud 30 aastat või enam, saab vaadelda kliimajaamana.

5

3. Hüdroloogilise seire allprogrammi seiretööde kirjeldus

3.1. Üldpõhimõtted, meetodid ja metoodikad

Vastavalt keskkonnaseire seadusele (RT I, 18.05.2016, 1) kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammide seiretöödel asjakohases õigusaktis või rahvusvahelises programmis, kuhu seireandmeid edastatakse, kehtestatud nõudeid, meetodeid ja metoodikaid, nende puudumise korral standardmeetodeid ja –metoodikat, viimaste puudumise korral valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikat. Hüdroloogilise seire metoodikad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Hüdroloogilise seire metoodikad.

Juhendi nimetus TegevusedWMO nr 168 I osa Hydrology – From Measurement to Hydrological Information

Ühikud, seirevõrgu ülesehitus, andmete kogumise, mõõtmise ja tööohtuse põhimõtted, andmete töötlemine ja kvaliteedikontroll, andmete säilitamine ja esitamine

WMO nr 168 II osa Management of Water Resources, Application of Hydrological Practices

Andmevahetus, andmeanalüüsi ja mudelite koostamise põhimõtted

WMO tehnilisted regulatsioonid WMO-No. 49

Üldised tehnilised reeglid mõõtmiste kohta

HELCOM PLC Guidance Üldised tehnilised reeglid reostuskoormuste arvutamiseks taustaandmete kogumise kohta

ISO standard 18365:2013 Hydrometry –Selection, establishment and operation of a gauging station

Hüdromeetriajaamade asukoha valiku ja rajamise põhimõtted, mõõtmaks veetaset ja vooluhulka

ISO standard 1100-2:2010 Measurement of liquid flow in open channels – Determination of the stage-discharge relationship

Veetaseme ja vooluhulgavahelise analüüsi põhimõtted

WMO juhend nr 1044 I osa Manual on Stream Gauging – Fieldwork

Välitöö juhend vooluhulga ja veetaseme mõõtmiseks erinevate seadmetega

WMO juhend nr 1044 II osa Manual on Stream Gauging – Computation of Discharge

Äravooluarvutamise põhimõtted

ISO 748:2007 standard Hydrometry – Measurement of liquid flow in open channels using current-meters or floats

Tiivikuga mõõtmise juhend

3.2. Kvaliteedikindlus

Hüdroloogiaosakonna kvaliteedikäsiraamatut ajakohastatakse kord aastas. Osakonnasiseselt on koostatud mõõteseadmete, jaamas tehtavate tööde ja andmeanalüüsi juhendid. Igale jaamale on kinnitatud vaatlusprogramm, mis on kõigi seire käigus tehtavate mõõtmiste alus (asukoht KAUR-i DHS).

WMO juhendist tuleneb, et hüdroloogias ei tohi andmete korrigeerimisel tegeleda mõistatamise või oletustega. Andmelünkade täitmisel tuleb lähtuda reaalsetest mõõtmistulemustest või nende puudumisel peab lünkade täitmisele eelnema analoogjaama analüüs. Andmete korrigeerimise käik ja üksikasjad tuleb dokumenteerida andmebaasi, et muudatused oleksid jälgitavad. Veetaseme andmeid korrigeeritakse andmebaasis

6

kontrollmõõtmiste põhjal, kuid originaalandmed peavad jääma muutmata kujul andmebaasi alles.

Hüdromeetriajaamades toimuvad muudatused (nt jaama haldur, taristu, veerežiim, lävendi asukoht jms) dokumenteeritakse jaama tehnilises toimikus (asukoht KAUR-i võrgukettal). Iga nelja aasta järel toimub jaamades roteeruvalt inspektsioon, mille käigus selgitatakse välja, kas seiret tehakse vastavalt juhenditele ning seirejaamade taristu on korras. Vajadusel esitatakse ettepanekud seiretööde paremaks korraldamiseks või taristu parendamiseks. Inspektsiooni protokoll lisatakse DHS-i.

Riigi Ilmateenistuse kodulehel on hüdroloogiliste teenuste lehekülgedel avatud kliendi tagasisidevorm. Laekunud tagasiside vaadatakse üle ja analüüsitakse kord kuus, vajadusel vastatakse tagasisidevormi kaudu esitatud küsimustele ja võetakse arvesse parendus-ettepanekuid.

3.3. Seiretööd

3.3.1. Jõgede seire

Eesti on oma vaatlusvõrgu ülesehitamisel lähtunud WMO nõuetest rahvuslikele hüdromeetria-võrkudele. Eesti riigi territoorium on küll väike, aga jõgede äravoolu karakteristikute territoriaalne varieeruvus on suur, kuna seda mõjutavad suurel määral valgalade maastikulised iseärasused. Arvutatud äravool näitab kindla ajavahemiku jooksul valgalalt veekogusse voolava vee hulka ehk kajastab kvantitatiivset veeressurssi teatud ajaühikus. Äravoolu mõjutavad suuresti klimatoloogilised ja füüsikalis-geograafilised tegurid, aga ka inimtegevus ja kliima muutumine. Seega, kõik muudatused eelnevalt välja toodud tegurites mõjutavad ka lõplikku äravoolu. Alloleval joonisel (Joonis 1) on välja toodud äravoolujaamade valgaladega kaetus 2019. aasta seisuga. Vähese representatiivsusega on kaetud saared, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti ja ka osa Edela-Eestist.

Joonis 1. Hüdromeetriajaamad ja valgalad.

7

3.3.1.1. Eesmärk

Jõgede seire eesmärk on:

1) hinnata kvantitatiivset veeressurssi, mille põhjal tehakse veebilansi ja reostuskoormuse arvutused;

2) tagada veetaseme andmed, mille põhjal annab Riigi Ilmateenistus õigeaegsed ja usaldusväärsed hoiatused;

3) aidata kaasa taristu planeerimisel, arvestades veeressurssi;4) tagada laevatatavate jõgede sõiduohutus;5) anda sisendinfot vooluhulkade prognoosmudelitesse;6) aidata kaasa kliimamuutuste analüüsimiseks.

3.3.1.2. Seirevõrk

Riigi hüdromeetriavõrgus on jõgedel 55 äravoolujaama (Joonis 2). WMO juhend nr 168 näeb ette, et siseveekogude seires peab olema üks jaam 1000 km2 kohta. Praegu on meil üks töötav äravoolujaam 800 km2 kohta, seega WMO miinimumnõudeid on täidetud, kuigi rannikualade kaetus äravoolujaamadega (Joonis 1) on nõrk. WMO nõuded väikesaartele – üks jaam 300 km2 peale – ei ole täidetud. HELCOM-i reostuskoormuste hindamise eeskirja järgi tuleb regulaarselt seirata jõgesid, mille keskmine pikaajaline vooluhulk on suurem kui 5 m3/s – see nõue on Eesti puhul hetkel täidetud.

Joonis 2. Eesti hüdromeetriajaamad 2018. aastal.

Seirevõrgu moodustamisel on võetud arvesse, et see:1) võimaldab mõõta ja arvutada piisava täpsuse ja usaldusväärsusega äravoolu ja veetaset

Eesti territooriumil ning terviklikult hinnata riigi kvantitatiivset veeressurssi;2) lähtub võimaluse korral olemasolevast pikaajalise aegreaga seirekohtadest, et jälgida

jõgede vooluhulkades ja jäänähtustes toimuvate muutuste pikaajalisi suundumusi.

Mõõtmiste põhimõtted ja seadmed, millega igas jaamas mõõdetakse, on lahti kirjutatud jaama vaatlusprogrammis.

8

Seirejaamade operatiivsed mõõtmisandmed kuvatakse iga tunni kaupa Riigi Ilmateenistuse kodulehel.

Jaamades mõõdetakse parameetreid järgnevate automaatsete mõõteseadmetega:

1) Veetaset registreerib rõhuandur ning veetemperatuuri jaoks on temperatuuriandur. 2) Sademeid mõõdetakse kolme erinevat tüüpi mõõturiga. 3) Õhutemperatuuri mõõtmiseks on õhutemperatuuriandurid.

3.3.1.3. Seiratavad näitajad ja seiresagedused

Seiratavad näitajad, parameetrid ja nende seiramise sagedused on kokkuvõtlikult välja toodud lisas 1. Automaatjaamadest laekuvad andmed (veetase, veetemperatuur, õhutemperatuur) tunnise intervalliga. Mõõtmine toimub elektriga varustatud jaamades kuus korda minutis, akutoitel jaamades üks kord minutis. Sademete mõõtmise sagedus on lisas 1 eraldi märgitud. Äravool on arvutuslik parameeter.

Käsitsi teostatakse veetaseme ja –temperatuuri kontrollmõõtmisi, et veenduda automaat-jaamade registreeritud andmete õigsuses ning mõõdetakse vooluhulka ja kirjeldatakse jõe seisundit (taimik, jäänähted) vastava seisundikoodiga. Seisundikoodide loetelu ja kirjeldused on kinnitatud eraldi käskkirjaga, asukoht KAUR-i DHS. Veetemperatuuri kontrollmõõtmisi tehakse termomeetriga veekogu pinnakihist, automaatjaam registreerib veetemperatuuri põhjas või põhjalähedases kihis. Vooluhulga mõõtmiseks kasutatakse peamiselt akustilist mõõteseadet, vajadusel mehhaanilist tiivikut. Äravoolu arvutamiseks mõõdetakse vooluhulka igas jaamas vähemalt 20 korda aastas. Jäävaatlustel on kasutusel jäälatt ning mõõtmisi teostatakse vastavalt iga jaama vaatlusprogrammile.

3.3.2. Rannikumere veetaseme seire

Pika rannajoone tõttu on Eesti elukeskkond suurel määral mõjutatud mereveetasemest. Näiteks Hiiumaa ja mandrivaheline veetaseme seis peatab teatud piirini alanedes parvlaevaliikluse. Veetaset, mille järgi laevasid lastitakse, seiratakse ka kaubasadamates.

Eesti mandriosa rannik on küllaltki hästi ja ühtlaselt kaetud mere veetaseme seirejaamadega. Väiksem katvus töötavate jaamadega on saartel. Rannikujaamade paiknemiste järgi on katmata Saaremaa põhjarannik ja Hiiumaa lõunaosa.

3.3.2.1. Eesmärk

Rannikumere veetaseme seire eesmärk on:1) hinnata kvantitatiivset veeressurssi;2) tagada veetaseme andmed, mille põhjal annab Riigi Ilmateenistus õigeaegsed ja

usaldusväärsed hoiatused;3) aidata kaasa taristu planeerimisel, arvestades veeressurssi;4) tagada meresõiduohutus kuvades operatiivselt hüdrometeoroloogilisi vaatlusandmeid

kodulehel;5) anda sisendinfot sünoptikute prognoosmudelitesse;6) aidata kaasa kliimamuutuste analüüsimiseks.

3.3.2.2. Seirevõrk

Hüdroloogilise seire võrku kuulub 15 rannikumere jaama (Joonis 3). Kõik töötavad jaamad on varustatud automaatmõõtjatega.

9

Joonis 3. Rannikujaamad 2019. a seisuga.

3.3.2.3. Seiratavad näitajad ja seiresagedused

Rannikumere automaatjaamad mõõdavad merevee taset, õhu- ja veetemperatuuri ning tuule kiirust ja suunda. Seiratavad parameetrid ja seiramise sagedused on esitatud lisas 1.

Veetaseme registreerib rõhuandur ning veetemperatuuri temperatuuriandur. Tuule ja õhu-temperatuuriandurid paiknevad automaatjaama kohal. Rannikujaamad edastavad andmeid iga 10 minuti järel. Mõõtmine toimub kuus korda minutis. Andmed liiguvad automaatselt Riigi Ilmateenistuse kodulehele ja Metoc-portaali.

KAUR teostab rannikumere jaamades veetaseme kontrollmõõtmisi jaamadesse paigaldatud veetaseme lattidelt. Meretaseme latid on seotud riikliku kõrgusvõrguga ning nende püsivust kontrollib KAUR loodimisel kord aastas.

3.3.3. Sooseire Tooma soojaamas

Endla soostiku uurimine algas 1910. aastal, kui Balti Sooparanduse Selts rajas soostiku idaserva Toomale sookatsejaama. 1911. aastal rajati Tooma sookatsejaama mineraal- ja soomaale meteoroloogilised vaatluspunktid. Alates 1950. aastast on Tooma soojaam spetsialiseerunud märgala süstemaatilisele hüdrometeoroloogilise režiimi uurimisele (Joonis4).

10

Joonis 4. Tooma soojaam.

3.3.3.1. Eesmärk

Tooma soojaama seire eesmärk on:

1) Endla soostiku hüdroloogilise ning meteoroloogilise režiimi uurimine, et luua üldine kontseptsioon soohüdroloogiast märgalade kontekstis;

2) looduslike rabade ja nende kuivendatud äärealade veebilansi ja mikrokliima komponentide mõõtmine ja nende pikaajaliste muutuste jälgimine;

3) inimtekkeliste muutuste tuvastamine ja nende mõju hindamine märgala hüdroloogilises režiimis.

Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024 kohaselt on märgalakompleksi loodusliku veerežiimi taastamine kaitsekorralduslike tegevuste hulgas. Tooma soojaama Endla looduskaitsealale jääva vaatlusvõrgu enam kui poole sajandi pikkused vaatlusread kajastavad ka varasemaid inimtekkelisi muutusi märgala hüdroloogilises režiimis, sealhulgas näiteks 1960. aastatel rajatud servakuivenduse mõju. Eeldatavasti avaldavad ka Tulijärve ümbruse ja Kaasikjärve raba servaalade kraavide sulgemine kogu piirkonna hüdroloogiale teatud mõju, seega on tegu teatud murdepunktiga vaatluste reas. Seiretööde käigus avaneb unikaalne võimalus jälgida taastamise mõju avaldumist pikaajaliste seireandmete taustal.

3.3.3.2. Seirevõrk, -näitajad ja -sagedus

Tooma soojaama statsionaarne vaatlusvõrk koosneb järgmistest osadest:1) meteoväljak rabas;2) hüdromeetriajaamad jõgedel, ojadel ja kuivenduskraavidel;3) vaatlusväljakud aurumise mõõtmiseks raba- ja veepinnalt;4) soovete mõõtekaevude ja mõõtevaiade vaatlussihid;5) hüdrogeoloogilised puurkaevud põhjavee taseme mõõtmiseks;6) vaatlusväljakud lumikatte paksuse ja veevaru ning soopinna külmumise mõõtmiseks;7) vaatlusväljak "sademed – soovete tase" sõltuvuse uurimiseks.

11

3.3.3.3.1. Meteoväljak rabas

Raba meteoväljak asub Männikjärve raba idaosas puis-älverabas. Vaatlused toimuvad 1. maist kuni 31. oktoobrini kahel vaatlusajal kell 09:00 ja 15:00. Meteoväljaku vaatlused ja mõõteriistad on esitatud Tabel 2.

Tabel 2. Meteoväljaku vaatlused ja mõõteriistad.

Vaatluse liik Mõõteriist, vaatlusviis

Õhutemperatuuri maksimum ja miinimum 2,0 m kõrgusel soopinnast

Õhuniiskus (veeauru partsiaalrõhk) 2,0 m kõrgusel soopinnast

Soopinna temperatuur, maksimaalne ja minimaalne soopinnal

Turbalasundi temperatuur 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Savinovi paindtermomeetrid

Turbalasundi temperatuur 20, 40, 80, 160, 320 cm sügavusel süvatermomeetrid

Sademete kogus ja kestus ajaühikus pluviograaf

Veetaseme tõus, sõltuvalt sademetest salvesti

3.3.3.3.2. Tooma hüdromeetriajaamad

2017. aastal töötab 6 hüdroloogilist seirejaama: Linnusaare HJ, Tulijärve HJ, Tooma I, Tooma IV, Tooma V, Tooma VII. Kõik seirejaamad töötavad aastaringselt ning sõltumata looduslikest või inimtegevuslikest teguritest.

Linnusaare oja – Linnusaare, 0,21 km enne oja suubumisest Endla järve. Mõõtelävend koosneb puidust kontrollsängist ja V-kujulisest mõõtülevoolust. Veetaseme registreerib veetaseme salvesti kord tunnis. Andmed kogutakse iga kuu alguses. Arvutatakse äravoolud. Kontrollmõõtmisi tehakse veemõõdulatiga. Koostöös EKUK-iga (andmed saadetakse EKUK-i laborisse) mõõdetakse 4–6 korda aastas vee hapnikusisaldus ja -temperatuur ning võetakse veeproovid vee keemilise koostise (Cl, NH3, SO4, HCO3, Ca, Mg, Fe, Na, K, Si, PO4-P, KHTMn, BHT5, NH4-N, NO2, NO3, P, karedus, elektrijuhtivus, hägusus) määramiseks.

Mustjõe peakraav – Tulijärve, 0,62 km enne kraavi suubumist Mustjõkke. Mõõtelävend koosneb raudbetoonist trapetsikujulisest kontrollsängist. Veetaseme registreerib veetaseme salvesti kord tunnis. Andmed kogutakse iga kuu alguses. Arvutatakse vooluhulgad. Kontrollmõõtmisi tehakse nõellatiga.

Tooma kraav – Tooma I, 0,18 km enne kraavi suubumist Mustjõkke. Mõõtelävend koosneb puidust kontrollsängist ja V-kujulisest mõõtülevoolust. Veetaseme registreerib veetaseme salvesti kord tunnis. Andmed kogutakse iga kuu alguses. Kontrollmõõtmisi tehakse veemõõdulatiga.

Põdra kraav – Tooma V, 0,10 km enne kraavi suubumist Mustjõkke. Mõõtelävend koosneb puidust kontrollsängist ja V-kujulisest mõõtülevoolust. Veetaseme registreerib veetaseme salvesti kord tunnis. Andmed kogutakse iga kuu alguses. Kontrollmõõtmisi tehakse kontrollsängis asuva veemõõdulatiga (GR-104).

Männiku kraav – Tooma IV, 0,04 km enne kraavi suuet. Mõõtelävend koosneb puidust kontrollsängist ja V-kujulisest mõõtülevoolust. Veetaseme registreerib andmeedastusega veetaseme salvesti kord tunnis. Andmete edastamine iga tunni järel. Kontrollmõõtmisi tehakse kontrollsängis asuva veemõõdulatiga.

12

Muraka kraav – Tooma VII, 0,20 km enne Mustjõkke suubuva kraavi suuet. Mõõtelävend koosneb puidust kontrollsängist ja V-kujulisest mõõtülevoolust. Veetaseme registreerib veetaseme salvesti kord tunnis. Andmed kogutakse iga kuu alguses. Kontrollmõõtmisi tehakse kontrollsängis asuva veemõõdulatiga (GR-104).

3.3.3.3.3. Aurumise vaatlusväljakud

Vaatlusväljak nr 1 asub puis-älverabas raba meteoväljakul ning koosneb neljast GGI-B-1000 tüüpi lüsimeetrist ja (GR-28 tüüpi) Tretjakovi sadememõõturist. Mõõtmised toimuvad mehaanilise tõstekraanaga iga viie päeva tagant 1. maist kuni 31. oktoobrini.

Vaatlusväljak nr 5 asub puis-laukarabas soovete mõõtevaia 212 juures. Aurumise mõõtmiseks veepinnalt kasutatakse GGI-3000 tüüpi evaporimeetrit. Mõõtmised toimuvad käsitsi 1. maist kuni 31. oktoobrini üks kord päevas.

3.3.3.3.4. Soovete mõõtekaevud ja - vaiad

Soovete vaatlusvõrk koosneb kahest mõõtekaevude ja -vaiade vaatlussihist. Veetaset mõõdavad salvestid kord tunnis. Kontrollmõõtmised tehakse kaks korda kuus. Andmed kogutakse iga kuu alguses ja võrreldakse kontrollnäitudega ning määratakse:

1) kuu, aasta keskmine veetase;2) kuu, aasta madalaim ja kõrgeim veetase;3) kõrgeima ja madalaima veetaseme esinemise aeg ja kestus päevades; 4) sookaevul 211 määratakse pikaajalise (alates 1956) vaatlusperioodi keskmine,

madalaim ja kõrgeim veetase ning hälve vaatlusperioodi keskmisest.

Sookaevul 323 määratakse pikaajalise (alates 1951) vaatlusperioodi keskmine, madalaim ja kõrgeim veetase ning hälve vaatlusperioodi keskmisest.

Vaatlussiht nr 2 pikkusega 2,3 km koosneb kaheksast mõõtekaevust, viiest mõõtevaiast ja mõõtelatist Mustjões. Mõõtekaevud ja -vaiad paiknevad järgmistes rabatüüpides:

1) puis-laukaraba – mõõtekaevud 211, 213, 222, 225 peenardel ja mõõtevaiad 212, 214, 221, 224, 226 laugastes;

2) puis-älveraba – mõõtekaev 220;3) sookailu-rabamännik – mõõtekaev 217;4) kuivendatud sookailu rabamännik – mõõtekaevud 218, 219;5) mõõtelatt Mustjões 202.

Vaatlussiht nr.3 pikkusega 0,4 km koosneb kolmest mõõtekaevust, mis paiknevad järgmistes rabatüüpides:

1) puis-puhmaraba – mõõtekaev 322;2) puis-älveraba – mõõtekaev 323, 324.

3.3.3.3.5. Hüdrogeoloogilised puurkaevud

Põhjavee taseme vaatlused toimuvad 13 puurkaevus, mis on puuritud aastatel 1969–1972. Puurkaevud asuvad nii soos kui ka mineraalmaal. Üheteistkümnesse puurkaevu on paigaldatud veetaseme salvestid, registreerides veetaset kord tunnis. Andmete kogumine toimub iga kuu alguses. Kahes puurkaevus nr 1176 ja nr 1176A toimuvad mõõtmised manuaalselt iga kolme päeva järel.

3.3.3.3.6. Vaatlusväljakud lumikatte paksuse ja veevaru ning soopinna külmumise mõõtmiseks

Vaatlused toimuvad kolmes rabatüüpi vaatlusväljakul, mis paiknevad paralleelselt soovete vaatlussihtidega:

1) sookailu-rabamännik ja kuivendatud sookailu-rabamännik – vaatlussiht nr 2;

13

2) puis-laukaraba – vaatlussiht nr 2;3) puis-älveraba – vaatlussihid nr 2 ja nr 3.

Soopinna külmumismõõtmisi alustatakse pärast kolme järjestikust miinuskraadidega esinenud päeva ja toimuvad iga kolme päeva järel. Igal vaatlusväljakul on 250 m pikkune lumemõõdistamisjoon, millel lumikatte paksus mõõdetakse iga 50 m järel, tihedus ja veevaru viies punktis. Soopinna külmumist mõõdetakse igal sihil nelja Danilovi külmumismõõtjaga, mis asuvad mikroreljeefi erinevatel vormidel. Lumikatte maksimaalse veevaru perioodil mõõdistatakse lumikate Männikjarve rabal 3,2 km pikkusel lumemõõdistamisjoonel, mis on paralleelne vaatlussihtidega nr 2 ja nr 3. Lumikate mõõdistatakse rabas ja soojaama hoonest 0,15 km läänes asuvas segametsas. Mõõdistamisjoone pikkus on 0,5 km.

3.3.3.3.7. Vaatlusväljak “sademed – soovete tase” sõltuvuse uurimiseks

Vaatlusväljakud asuvad raba meteoväljakul ja puis-laukarabas (mõõtekaevu 213 juures) ning koosnevad salvestist ja pluviograafist P-2. Vaatlused toimuvad kord päevas 1. maist kuni 31. oktoobrini.

3.3.4. Järvede seire

Suur osa järvede hüdroloogilisest seirest keskendub Eesti suurimale järvele Peipsile. Vaatlused toimuvad vaid Eesti Vabariigi territooriumil. Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaam töötab nii Suure-Emajõe jõejaamana kui ka Võrtsjärve järvejaamana. Riiklikusse seiresse on kaasatud veel ka Tamula järv (Roosisaare hüdromeetriajaam) ja Narva veehoidla (Kulgu hüdromeetriajaam). Hüdroloogilise seirega on katmata teised Eesti väikejärved.

3.3.4.1. Eesmärk

Järvede seire eesmärk on:

1) hinnata järvede kvantitatiivset veeressurssi;2) tagada veetaseme andmed, mille põhjal annab Riigi Ilmateenistus õigeaegsed ja

usaldusväärsed hoiatused;3) aidata kaasa taristu planeerimisel, arvestades veeressurssi;4) tagada laevatatavate järvede sõiduohutus.

3.3.4.2. Seirevõrk

Seirevõrk koosneb kolmest Peipsi järve (Mustvee, Praaga ja Mehikoorma HJ), ühest Võrtsjärve (Rannu-Jõesuu HJ), Tamula järve (Roosisaare HJ) ja Narva veehoidla (Kulgu sadama HJ) hüdromeetriajaamast (Joonis 5). Peipsi järvel tehakse ka termoprofiil ja akvatooriumi vaatlused vertikaalidel (nr 1–4, 11, 16, 38) nii suveperioodil kui ka talvel.

14

Joonis 5. Järvedel asuvate hüdromeetriajaamade asukohad.

3.3.4.2.1. Järvede veetaseme seire

Seiratavad näitajad, parameetrid ja nende seiramise sagedused on kokkuvõtlikult välja toodud lisas 1. Veetaseme kontrollvaatlusi teostatakse käsitsi. Koos veetaseme kontrollvaatlusega kirjeldatakse Mehikoorma, Mustvee, Rannu-Jõesuu, Roosisaare ja Kulgu hüdromeetria-jaamades järve seisundit seisundikoodiga. Mustvee jaamas mõõdetakse jää ja lobjaka paksus

15

ning lume kõrgus järvejääl jääkatteperioodil iga 5 päeva tagant 250 ja 800 m kaldast, jäänähted registreeritakse iga päev kell 8.00.

3.3.4.2.2. Peipsi akvatooriumi vaatlused

Mõõtmisi ja vaatlusi tehakse Peipsi akvatooriumil seitsmel vertikaalil (Tabel 3, Joonis 5).

Tabel 3. Vertikaalide koordinaadid.

Vertikaali nr Koordinaadid1 X 6526720.9 Y 672393.32 X 6525829.3 Y 679353.53 X 6524590.0 Y 688471.64 X 6523786.2 Y 694762.611 X 6499195.8 Y 699784.838 X 6482784.9 Y 691270.516 X 6460045.1 Y 704733.5

1) Talvised vaatlused ja mõõtmised järve akvatooriumil perioodil jaanuar-märts (kui jääolud lubavad) mõõdetakse vertikaalidel nr 1-4 ja 16 Tabel 4 toodud parameetreid.

Tabel 4. Talviste vaatluste parameetrid ja sagedused Peipsi järvel.

Vaatluse liik Vaatluse sagedus Mõõteriist, vaatlusviis

Jää ja jääpealse lume paksus2 korda kuus: 15 kuupäeval ja kuu viimasel päeval

Jää- ja lumemõõdulattVeetemperatuur vertikaalses jaotuses* Portatiivne analüsaator

Vee läbipaistvus Secchi ketas

* Alla 5-meetrise kogusügavuse juures mõõdetakse veesügavustel 0,1 m, 1 m, 2 m ja põhjast 0,5 m. Üle 5-meetrise kogusügavuse juures mõõdetakse veesügavustel 0,1 m, 2 m, 5 m, 10 m, 15 m ja põhjast 0,5 m.

Peipsi akvatooriumil tehakse jääprofiil (jää paksus ja jääpealse lume paksus):1) Mustvee sadamast kuni vertikaalini 4;2) mõõtmised toimuvad kaks korda talve jooksul kui jääolud lubavad: talve algul ja

lõpul;

Mustvee sadamast kuni teise vertikaalini mõõdetakse iga 0,2 km tagant, alates teisest vertikaalist kuni 4 vertikaalini iga 0,5 km tagant. Jääprofiili kogupikkus 24,5 km.

2) Vaatlused ja mõõtmised järve akvatooriumil jäävabal perioodil (aprill või mai kuni oktoober või november):

Termoprofiil (veetemperatuur pinnakihis), mõõdetavad parameetrid on loetletud:

1) Mustvee sadamast kuni vertikaalini 4;2) mõõtmised toimuvad iga 1–5 min järel olenevalt temperatuuri muutumise kiirusest:

orienteeruvalt kaldast kuni 1. vertikaalini – 1 min; 1. kuni 2. vertikaal – 3 min; 2. kuni 4. vertikaal – 5 min;

3) mõõtmissagedus vertikaalidel 1-4 on iga 5 päeva tagant alates Peipsi järve vabanemisest jääst kuni vee temperatuuri tõusuni üle 10 °C järve keskosas kevadel ja alates veetemperatuuri langemisest alla 10 °C Mustvee hüdromeetriajaamas kuni navigatsiooniperioodi lõpuni;

4) vertikaalil 2 – mõõtmissagedus iga 10 päeva tagant (10. ja 20. kuupäeval) kui vee temperatuur on üle 10 °C järve keskosas (üldiselt perioodil juuni-august, aga võib aastati varieeruda);

5) kõigil vertikaalidel (Tabel 3) – kuu lõpus tavaliselt perioodil mai-oktoober (november).

16

Tabel 5. Peipsi vaatlusvertikaalidel mõõdetavad parameetrid.

Vaatluse liik Mõõteriist, vaatlusviisVeetemperatuur vertikaalses jaotuses Portatiivne analüsaatorVee läbipaistvus, värvus Secchi ketas + värvikoodidLainetuse suund KompassLainetuse iseloom (kõrgus, veepinna seisund) VisuaalneÕhutemperatuur Portatiivne ilmajaamTuule kiirus ja suund Portatiivne ilmajaamÕhurõhk Portatiivne ilmajaamSuhteline niiskus Portatiivne ilmajaamÜldine ja alumine pilvisus Visuaalne

17

4. Nõuded vastutavale täitjale

Hüdroloogilise seire allprogrammi vastutav täitja on KAUR. KAUR-i põhimääruse kohaselt teeb hüdroloogilist seiret ja mõõtmisi KAUR-i hüdroloogiaosakond, kes vastutab asjakohaste andmete laekumise, töötlemise ja andmevahetuse eest ning täidab hüdroloogiavaldkonna andmekogude volitatud töötleja ülesandeid.

KAUR-i hüdroloogiaosakond lähtub oma töös WMO tehnilistest regulatsioonidest:1) riiklikku seiresüsteemi tuleb asutada, opereerida ja säilitada vastavalt nõuetele

integreeritud, koordineeritud ja säästval viisil;2) seire tulemused peavad olema kättesaadavad;3) seire peab olema pikaajaline, õigeaegselt tehtud, kvaliteedile vastav, kontrollitud ja

nõuetekohaselt dokumenteeritud;4) seiresüsteemide toimimist tuleb pidevalt monitoorida, sellekohane tõendusmaterjal

peab olema osa rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteemist;5) seiretööde käigus tuleb olla teadlik võimalikest ohtudest ning käituda vastutus-

tundlikult;6) seire läbiviimisega seotud personal peab olema sellise haridustaseme ja koolitusega,

mis vastab WMO kehtestatud nõuetele (WMO-No 258).

Hüdroloogiliste mõõtmiste, analüüside ja insener-tehniliste arvutuste kvaliteetseks teostamiseks on vaja regulaarselt osaleda mõõteseadmete, välitööde jms koolitustel ja end erialaselt täiendada.

18

5. Allprogrammi väljundtulemused

Operatiivsed hüdroloogilise seire andmed on leitavad Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel ning kõigil huvilistel on neile vaba ligipääs.

Igale kvartalile järgneva kuu lõpuks lisatakse Riigi Ilmateenistuse koduleheküljele eelnevat kvartalit iseloomustav hüdroloogiline bülletään. Selles on kasutatud esialgse seire tulemusel kogutud andmeid, mida võrreldakse pikaajaliste keskmistega. Igas kvartalis on välja toodud lühiülevaade, mis puudutab järgnevaid teemasid:

1) sademed, õhutemperatuur ja nende mõju veetasemetele;2) veetaseme erinevus pikaajalisest keskmisest;3) tulvade ja suurveeperioodi esinemine, iseloomustus;4) äravoolude iseloomustus, erinevus pikaajalisest keskmisest;5) veetaimestiku areng;6) koprapaisude esinemine ning nende mõju veetasemetele;7) veetemperatuur;8) jää tekkimine, lagunemine ja üldine jäätingimuste iseloomustus;9) Peipsi järve ja Võrtsjärve veetaseme ning veetemperatuuri iseloomustus;10) hüdroloogilised huvipakkuvamad sündmused, mis väärivad eraldi välja toomist.

Kvartaliülevaates esitatakse hüdromeetriajaamade kuu keskmine, kõrgeim ja madalaim veetase ning nende hälve pikaajalisest. Iseloomulikumatest hüdromeetriajaamadest esitatakse kuu keskmised, maksimaalsed, minimaalsed vooluhulgad, aga ka igapäevased vooluhulgad ning nende erinevus pikaajalistest keskmistest. Eraldi on välja toodud ka Peipsi järve Mustvee hüdromeetriajaama ning Võrtsjärve Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama veetaseme hüdrograafid ja nende võrdlus pikaajaliste keskmistega.

Hüdroloogilist prognoosi antakse hetkel kaheksasse hüdromeetriajaama (Türi-Alliku, Tori, Tahkuse, Kaansoo, Aesoo, Riisa, Oore, Tartu), mida reeglina uuendatakse Riigi Ilmateenistuse kodulehel kord nädalas, kuid suurvee ja tulvade korral sagedamini. Riigi Ilmateenistuse kodulehel on leitavad jõgede hüdromeetriajaamade homogeense vaatlusperioodi pikaajalised igapäevased keskmised vooluhulgad, mida täiendatakse kord aastas.

Hüdroloogilise seire käigus kogutud andmed toetavad kliimamuutuste uurimist. Enamus hüdromeetriajaamu töötavad kliimajaamadena. Kogutud andmeid kasutatakse erinevates analüüsides. Andmete päringuks tuleb pöörduda KAUR-i klienditeeninduse poole.

Igapäevaselt kasutavad hüdroloogid andmebaasi WISKI, kuhu laekuvad nii hüdroloogilise seire kui ka osaliselt meteoroloogilise seire käigus kogutud andmed.

Seireandmete abil tehakse veetasemete ja vooluhulkade tõenäosusarvutusi. Saadud tulemusi kasutatakse näiteks sildade, vesiehituste, teede projekteerimisel.

Soojaamade seireandmete töötlemisel määratakse ja esitatakse järgmised parameetrid ja seisundinäitajad iga-aastaselt ilmuvas soo-aastaraamatus: ülevaade Endla soostiku hüdro-meteoroloogilisest režiimist; sademed; lume veevaru; äravool; aurumine; soovete tase; põhjavete tase; turbalasundi ja mulla temperatuur; soo külmumine ja sulamine; õhutemperatuur ja veeauru partsiaalrõhk; soovee taseme sõltuvus sademetest; soovee keemiline koostis. Tulijärve, Linnusaare. Muuhulgas võrreldakse aasta tulemusi pikaajalise keskmise väärtusega.

19

6. Allprogrammi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid

Hüdroloogilise seire allprogrammi täitmist rahastatakse riigieelarvest KAUR-ile selleks ettenähtud vahenditest. Hüdromeetriajaamade uuendamisel ja mõõteseadmete hankimisel on kasutatud projektidest saadud toetusi. Hüdroloogiline seirevõrk ühtib osaliselt meteoroloogilise seirevõrguga (näiteks hüdromeetriajaamad koguvad ka andmeid sademete ja õhutemperatuuri kohta, mõlema seirevõrgu hooldustöid teeb KAUR-i haldus- ja tehnikaosakond).

Seiretööde kulud jagunevad üldjoontes järgmiselt:1) hüdroloogiaosakonna töötajate ja vaatlejate töötasud (2018. aastal ligikaudu 500 000

eurot);2) hooldus- ja halduskulud (varuosad, seadmete kalibreerimine, transpordikulud, taristu

hooldus, maamaksud, valveteenus, elektrikulu, haldusspetsialistide palgakulu – 2018. aastal ligikaudu 200 000 eurot);

3) investeeringud seirejaamade uuendamiseks.

Ühe hüdromeetriajaama tehniline hooldamine koos haldusspetsialistide palgakuluga maksis 2018. aastal keskmiselt 770 €, sooseirejaamas 1114 € ja rannikujaamas 936 €. Kokku kulub ühes aastas hüdroloogilise- ja meteoroloogilise seire hoolduskuludele koos käsundus-lepingutega ligikaudu 230 000 €, kusjuures ootamatute rikete korral varuosade soetamiseks vahendeid pole. Tehniline hooldus tehakse ära KAUR-i enda töötajate poolt, taristu hooldus soetatakse hanke kaudu.

Rahvusvaheliselt üldtunnustatud hooldusele planeeritav summa on 4% aastas seirejaamade tehnika ja taristu soetusmaksumusest, KAUR-i puhul oleks see aastas 263 000 € (hüdroloogiline ja meteoroloogiline seire koos). Peab aga arvestama, et mõõteseadmete vanuse kasvades kasvavad ka hoolduskulud.

Optimaalseks mõõteseadmete vanuseks loetakse 10 aastat. Hüdrometeoroloogilises seirevõrgus on kokku 107 jaama, seega on jätkusuutlik uuendada igal aastal 10 jaama mõõteseadmed. Erinevate projektide toel on korraga uuendatavate jaamade hulk olnud suur, mistõttu võib mõõteseadmete investeeringuvajadus järgnevate aastate lõikes kordades erineda (Joonis 6).

20

Joonis 6. Mõõteseadmete investeeringute vajadus hüdrometeoroloogilises seirevõrgus 2018-2028 (sisaldab käibemaksu).

21

7. Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajad

Edukalt täidetud hüdroloogilise seire allprogramm tagab usaldusväärse ülevaate Eesti sisevete kvantitatiivsest veeressursist ja sellega seotud keskkonnaseisundist (reostuskoormus, ökoloogiline vooluhulk) ning prognoosidele vajalike sisendandmete laekumise. Seega on osaliselt tegemist on hüdroloogilise seire laiemate eesmärkidega, mida keskkonnaseire seadus ei reguleeri. Keskkonnaseire allprogrammidele on oluline just vooluhulga mõõtmine ja veetaseme määramine. See tähendab, et tõhususe indikaatoriks on eelkõige allprogrammi eesmärgi, sealhulgas iga eraldiseisva seiretöö järjepidev täitmine. Eesmärk on tagada klientide varustamine kvaliteetse hüdroloogilise informatsiooniga: teabenõuded on täidetud, lepingulised kliendid on teenindatud, veebilehelt on reaalajas kättesaadavad kvaliteetsed seireandmed, hüdroloogiline prognoos koos õigeaegse hoiatussüsteemiga toimib.

Rahvusvaheliste kohustuste täitmisel on indikaatoriks kõikide kohustuslike näitajate mõõtmine, järgides WMO tehnilisi regulatsioone. Allprogrammi edukust näitab ka nõuetepärane info edastamine rahvusvahelisse andmebaasi.

Siseriiklikult on allprogrammi elluviimise edukuse indikaatoriks ühtlased andmeread, kus katkestused ei ole tingitud masinate rikke ega vähenenud eelarve tõttu. Seiskunud automaat-jaamade töö tuleb taastada maksimaalselt 12 tunni jooksul tööpäevadel. Automaatjaamade tööd kontrollitakse perioodiliste manuaalsete mõõtmiste ja nivelleerimise abil. Manuaalsete karakteristikute seire on dokumenteeritud vaatlusvihikutes ning toimib tõendusmaterjalina arhiivis tähtajatult ning digitaalselt andmebaasis WISKI.

Äravoolu arvutamiseks tuleb tagada, et riigi hüdromeetriavõrku kuuluks üks jaam 1000 m2

kohta. Mõõdetud äravooluga valgala suurus riigi territooriumist moodustab vähemalt 70% ja mõõdetud vooluhulgad valgustavad vähemalt 80% ulatuses arvutatud äravoolu vaatlusvõrgus. Kindlasti tuleb võimaldada seirejaamade järjepidev osakonnasisene inspekteerimine iga nelja aasta tagant, mis tagab ühtse süsteemi ja korras olevate jaamade näol kvaliteetsed seireandmed.

Hüdroloogilistel seiretöödel kasutatakse üha enam akustilist üleveetavat vooluhulgamõõtjat, mis võimaldab tööde teostajal tööaega efektiivsemalt kasutada. Kvaliteetse seiretöö käigus tehtud mõõtmistel järgitakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete võrreldavuse.

22

8. Võimalikud riskitegurid allprogrammi elluviimisel

Suurimaks riskiteguriks allprogrammi elluviimisel on eelarve vähenemine, mille tõttu ei jõua enam seirejaamades teha hooldus- ja kalibreerimistöid ning andmeridades võivad tekkida lüngad, halvemal juhul ka täielik seisak andmeedastuses.

Seirejaamade pikaajaliste andmete kogumise võti on jaama ühes ja samas kohas paiknemine, mis annab võimaluse vaadelda jaamast kogutavaid andmeid ühe homogeense reana ning sealt edasi saab teha üldistusi, prognoose ja tõenäosusarvutusi, aga ka analüüsida andmeid komplekselt teiste seireprogrammide raames kogutud andmetega. Paraku on üha enam probleeme maaomanikega, kes ei ole huvitatud, et hüdromeetriajaam nende eramaal paikneb. Sellega seoses on toimunud ja käimas maaomanikega läbirääkimised ning sunnitud mõne hüdromeetriajaama kolimine. Iga kolimisega kaasnevad lisakulud. Jaama taristu välja-ehitamisele on kulunud raha ning kolimise korral tuleb kogu taristu ja seadmed (vaiad, reeperid, automaatjaam, automaatjaama alusvundament, anduritorud, andurid) eemaldada ja üles seada uues kohas.

Hüdroloogiline seirevõrk peab olema piisavalt esinduslik, et arvutada riigi mistahes siseveekogu punkti äravool ja veetase. Ebapiisavate andmete tõttu tuleb tellimusi täites sageli leida analoogjõgi, mis peab vastama otsitava koha hüdroloogilistele ja maakattelistele tingimustele, kuid võib ka juhtuda, et soovitud arvutusi teha ei saa, sest ei ole esinduslikke andmeid. Ebapiisavate andmete tõttu võib tekkida oht, et ehitatakse üleujutusaladele, projekteeritakse sillad ja teed liiga madalad, truubid liiga suured/väikesed. Samuti prognoositakse hüdroloogilise seire andmete põhjal reostuse (saasteainete) levimise ja ulatuse kiirust pinnavees ning reostuskoormusi, mida võib väheste andmete tõttu liialt kas üle- või alahinnata.

Oluliseks riskiteguriks võib pidada kompetentsete seiretööde teostajate vähest arvu ja järelkasvu puudumist. Mõne töötaja lahkumine võib oluliselt mõjutada seiretööde läbiviimist ja tulemuste analüüsimise kvaliteeti.

23

9. Allprogrammi täiendusvajadused ja muutmise üldpõhi-mõtted

Alljärgnevalt on toodud peamised hüdroloogilise seire täiendus- ja uuendusvajadused laiemalt kui seda reguleerib keskkonnaseire seadus:

1. Väikejärvede seisundit vastavalt VRD nõuetele veekogude heasse seisundisse viimise seisukohalt pole võimalik perioodiliselt usaldusväärselt hinnata, sest järvede veevahetuse režiimi kohta ei ole andmeid. Mageveeressursi hindamiseks, veekogu ökosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks ja kliimamuutuste mõju analüüside tegemiseks on vaja ka veetaseme andmeid. Rajada hüdromeetriajaamad vähemalt neljale väikejärvele – Nohipalu Valgjärvele, Endla, Uljaste või Tänavjärvele ja Kurtna Valgejärvele. Kuna hetkel käivad KAUR-i Narva regiooni töötajad kord kuus KKT Oil OÜ veeloa raames Uljaste järve veetaset mõõtmas, siis oleks mõistlik avada ka seal püsiseirejaam. Sel juhul saaks võrrelda inimtegevusest mõjutatud väikejärve ja loodusliku Kurtna Valgejärve režiimi, kuna järved paiknevad sarnases hüdroloogilises piirkonnas. Nohipalu Valgjärve ja Tänavjärve seire aitaks kaasa kliimamuutuste paremaks jälgimiseks. Tooma sooseirele lisada allprogrammi ka Endla järve veetaseme seire, mis moodustaks terviku veerežiimi hindamisel ning Endla järve seire andmeid saab kasutada ka kliimamuutuste hindamiseks. Selleks võib rajada püsiseirejaamad, mille ühekordne kulu ühele jaamale on ligi 10 000 €, jooksvad kulud aastas ligi 5000 €. Juhul, kui kaaluda ajutiste jaamade avamist ilma automaatse andme-edastuseta, siis oleks ühe jaama maksumus ligikaudu 1500 €, millele lisanduvad igakuised transpordi- ja tööjõukulud.

2. Loode-Eesti piirkonnas on jaamadega kaetus väiksem kui mujal Eestis ja kahel suurimal saarel on kummalgi vaid üks jaam. Arendusvajadus on minimaalselt üks jaam kummalegi saarele ja üks püsiseirejaam Loode-Eestisse (nt Vasalemma jõgi), mis tagaks sealsetele taristuprojektidele usaldusväärsed taustaandmed. Uue jaama ehitus ligi 15 000 €, seadmed ühte jaama ligi 6000 €, lisaks hoolduskulud, personali palgakulu.

3. Jäänähete vaatlused (jääkate ja paksus nii siseveekogudel kui merel) on ebapiisavad, st geograafiline ulatus väike või vaatlused/mõõtmised on rahapuuduse tõttu lõpetatud. Vaatlejate jätkuva koondamisega seoses on enamik jäänähete aegridu katkenud või katkemas. Plaanis on soetada vaatluskaamerad, et saaks jätkata jäänähete pikaajalisi vaatlusridu.

4. Navigatsiooni, kliimamuutuste ja rannikualade maapinna tõusu taustaandmete tagamiseks on vajalik vähemalt kahe uue merejaama avamine Saaremaa põhjarannikul ja Hiiumaa lõunaosas. Kahe uue jaama ehitus ligi 30 000 €, lisaks seadmed kahte jaama ligi 10 000 € ning hoolduskulud, personali palgakulu.

5. Rakendada kaugseiret üleujutusalade ja jäänähete kaardistamise abiprogrammina. Üle-ujutustega seotud riskide hindamist ja maandamist alustati 2007. aastal, kui jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (2007/60/EÜ ) üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. Vastavalt direktiivile tehakse tööd kolmes etapis: üleujutusriski esialgne hindamine, üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ja üleujutusriski maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Iga kuue aasta tagant tuleb riskipiirkondade ajakohastamisel Euroopa Komisjonile raporteerida ka millised üleujutused on toimunud koos üleujutuste kirjeldustega. Tänaseni ei ole Eestis üleujutusi korralikult dokumenteeritud. 2016. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud maandamiskavades on KAUR-i rakendada meede „Seirevõimekuse arendamine üleujutuste varajaseks ja täpsemaks prognoosimiseks“, mille tegevuste hulgas on ka toimunud üleujutuste kohta andmete kogumine.

6. Hüdroloogiline prognoos lisaks vooluhulkadele ka veetaseme kohta.

24

7. Luua eraldi vaatlusvõrk väiksematele valgaladele, mille tulemusi saaks kasutada veekogude seisundi ja koormuste modelleerimisel. Mõõtmisi teha perioodiliselt või ajutiselt. Lisajaamade vaatlusprogrammid on väiksemas mahus kui põhiseirejaamadel ja osaliselt asuvad paikades, kus on varasemalt hüdroloogilisi vaatlusi tehtud. Hetkel ei suuda riiklik seirevõrk hinnata ega analüüsida kaevanduspiirkondade, lageraiete ja põllumajandusalade mõju hüdroloogilisele režiimile või reostuskoormusele. Suurte valgalade äravoolus ei tarvitse väiksema valgala veerežiimi muutused koheselt silma hakata. Need oleksid maakasutusspetsiifilised ajutised seirejaamad, mille infot vajatakse ka näiteks veemajanduskavade meetmete kavandamisel. Ühe sellise jaama avamise otsene kulu on ligi 1500 €, tingimusel, et kõik jaama tööd teevad ära regiooni töötajad ja jaam asub riigimaal.

8. Sooseire täienduseks lisada perioodiline vee keemilise koostise ja happesuse mõõtmine Männikjärve ja Linnusaare raba laukas. Sellega saaks kaetud kogu Tooma seireala ja avaneb võimalus pakkuda edasiste analüüside tegemiseks terviklikke sooseire andmeid.

25