Mart LaanpereTallinna Ülikooli

haridustehnoloogia keskuse juhataja

Competere (lad.k.): sobilik Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida Pädevuse definitsioone:

◦ Teadmised + oskused + hoiakud◦ Teadmised, oskused, kogemused, vahendid,

kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ülesandeid

◦ Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd◦ Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja

oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP)

Pädevuse olulised komponendid: töötaja omadused, sooritus, kontekst

Pädevus on integreeritud kogum töötaja omadustest (s.h. teadmus, oskused, hoiakud, kogemused, sotsiaalne kapital), mis aitab tal sooritada teatud ametikoha kontekstis ette tulevaid tööülesandeid ja võrrelda soorituse taset teiste töötajate omaga.

Väljundipõhine õpe: pole oluline, kuidas pädevus/õpiväljund on kujunenud, peamine on väljundit objektiivselt mõõta

VÕTA: varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

Kutsealased pädevused9 – Juhtimisalased pädevused8 – Kutsenõuded7 – Kutsealased tehnilised oskused6 – Kutseteadmised

Valdkondlikud pädevused5 – Valdkonnaspetsiifilised4 – Valdkondadeülesed pädevused

Üldpädevused3 – Töökohal toimetuleku päd.2 – Akadeemilised pädevused1 – Personaalse efektiivsuse päd.

Aprill 2008: Europarlament kinnitab EQF EL ühtse elukestva õppe ruumi nurgakivina

Kvalifikatsioon: hindamise tulemusena ametlikult tunnustatud kompetentsus

EQF-s on kaheksa kvalifikatsioonitaset, kus kompetentsust kirjeldatakse õpiväljundite kaudu (teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus)

Eestis on koordinatsioonikeskuseks Kutsekoda Formaalharidus- ja kutsekvalifikatsioonid Näide: Soome ja Eesti kutsestandard USA analoog: O*NET

AO (Arvutikasutaja Oskustunnistus), ECDL.ee ISTE NETS: National Educational Technology

Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele) UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik Soome OPE.fi kolm taset Tiigrihüpe 2001: õpetaja HT pädevused Tiigrihüpe 2006: HT pädevusmudel

maatriksina Tiigrihüpe 2010: uus HT pädevusmudel ISTE

2008 eeskujul

I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas◦ 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine

ning arendamine◦ 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide

lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil◦ 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste

refleksioonile ja mõtestamisele◦ 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome

juhendamine

II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine◦ 2.1 Õpikeskkonna kujundamine◦ 2.2 Sobivate meetodite valimine◦ 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase

individuaalset eripära◦ 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev

hindamine III Digiajastu töökeskkonna kujundamine

◦ 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine

◦ 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega

◦ 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas

◦ 3.4. Kutsealase info kogumine ja analüüsimine

IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine◦ 4.1 Digivahendite turvaline, legaalne ja eetiline◦ Kasutamine◦ 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine

lähtudes võrdsetest võimalustest◦ 4.3. Digikeskkonnas suhtlemisel sotsiaalse

vastutustunde ja netiketi järgimine◦ 4.4 Koostöö mitmekultuurilises keskkonnas

V Õpetaja professionaalne areng◦ 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes◦ 5.2 Oma arengu kaardistamine,

dokumenteerimine, analüüs (portfoolio).◦ 5.3 Kaasaegsete haridustehnoloogiliste ja

pedagoogiliste uuringutulemuste analüüs◦ 5.4 Kutsealase info kogumine ja analüüsimine

Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata)

Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö

Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika

kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon

Üks võimalus: e-portfoolio

Algselt: kunstniku koostatud mapp/portfell, mis sisaldab tema tööde paremikku, demonstreerimaks autori professionaalsust

Õpetaja ePortfoolio: õpetaja enese poolt koostatud valik e-materjalidest, tunnistustest, reflektsioonidest mis tõendavad tema kutse/ametialast pädevust ja arengut

Tõendab pädevusi, mitte “kursuse läbimist”

Võimaldab iseõppimise teel saadud kogemuse “legitimeerida”

Eri vaated eri sihtrühmadele Professionaalse arengu planeerimine, mõtestamine, juhendamine, tööotsing

Veronika Tuul: ◦ http://veronikatuul.edicypages.com/portfoolio

Urmas Orula:◦ https://sites.google.com/site/

portfoolioharidustehnoeriala1/ Anneli Rumm:

◦ http://249748.edicypages.com/

Mugav, odav, kiire, standardid, objektiivne Piiratud võimalused, vead, petmine Meetodid:

◦ Automatiseeritud test (tats.opetaja.ee)◦ Adaptiivne test◦ Partnerhinnang◦ Simulatsioon ◦ Rollimäng◦ Refleksioon◦ Andmekaeve, kasutajamudelid◦ Intelligentsed tuutorid

Eduko toetatud projekt Pilootversioon: htk.tlu.ee/digimina Ülesanne:

◦ Registreeru DigiMina kasutajaks◦ Täida oma profiil◦ Tee läbi enesehinnang valdkonnas “III Digiajastu

töökeskkonna kujundamine”◦ Kodutöö: vii läbi partnerhinnang◦ Vasta veebipõhisele küsitlusele DigiMina kohta