Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
e-Õppe Arenduskeskus
Raja 4c, Tallinn 12616
www.e-ope.ee
Õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused Oktoober 2010
2
Sisukord
Sisukord 2
HT pädevuste enesehindamismudeli selgitus ja kasutamine 3
Mõisted 4
HT pädevuste enesehindamismudeli väljatöötamise ja arendamise töörühm 6
Haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli lühendatud loetelu 7
HT pädevuste enesehindamismudel 8
1. Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine 8
2. Õpetaja ja õppejõu professionaalne areng 11
3. Administratiivne tegevus 12
4. Infoühiskonnas kodanikuna käitumine 13
3
HT pädevuste enesehindamismudeli selgitus ja kasutamine
Haridustehnoloogiliste pädevuste (edaspidi HT pädevuste) enesehindamismudel on
loodud õpetajatele ja õppejõududele eneseanalüüsi vahendiks, mis toetab info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaalaste teadmiste ja oskuste omandamist ning
koolitusvajaduse planeerimist.
Enesehindamismudeli rakendamise tulemusena saavad õpetajad ja õppejõud teadlikult
oma IKT-teadmiste ja -oskuste arengut juhtida.
E-õppe strateegia rakendamisel kutse- ja kõrghariduses on haridustehnoloogiliste
teadmiste ja oskuste arendamine üks põhielement
(http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5972).
Enesehindamine toimub viiel tasemel:
E taset iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel;
D taset iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, st juba tuttavates situatsioonides;
C taset iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine vastavalt tekkinud olukorrale;
B taset iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ning loov kasutamine, st tekkinud olukorrast osatakse näha ka paar sammu ettepoole;
A taset iseloomustab väga hea teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine, st et lisaks oskusele järgmisi samme ette ennustada, toimub väga kiire ümberorienteerumine parima tulemuse saavutamiseks.
HT pädevuste enesehindamismudelis on neli peamist teemavaldkonda, kus on nende tasemete kaupa lahti kirjeldatud teadmised ja oskused. Õpetaja või õppejõud valib iga teadmiste ja oskuste kirjelduse juures taseme, mis tema pädevust kõige paremini iseloomustab.
Kõik e-Õppe Arenduskeskuse koolituskursused (http://e-ope.ee/opetajatele/e-
oppe_taienduskoolitus/e-oppe_koolitusprogramm) on seotud antud dokumendis
kirjeldatud HT pädevustega. Enesehindamismudeli rakendamise vahendiks on loodud
koolituste ja pädevuste veebilehekülg (http://koolitused.e-ope.ee), kus õpetajale ja
õppejõule soovitatakse hinnatud pädevuste põhjal sobivad koolitusi.
4
Mõisted
Allikakriitilisuse põhimõte – Allikate usaldusväärsuse ja kasutamiskõlblikkuse hindamine.
Autoriõigus – Autoriõigused on originaalteose loojale tagatud õiguste komplekt, mis sisaldab õigust teost kopeerida, levitada ja kohandada. Autoriõigused (digitaalsete) õppematerjalide kasutamisel on seotud Eesti seadusandlusega, mis lubab kasutada teiste autorite teoseid õppetöös hariduslikel eesmärkidel ning motiveeritud mahus (Autoriõiguse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706; www.creativecommons.ee).
E-kursus (e-course) – kursus, mille õppeprotsess on üles ehitatud veebipõhises õpikeskkonnas.
E-õppekeskkond e. õpikeskkond (learning environment) – Elektroonne keskkond õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks ja läbiviimiseks.
E-õpe – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis toimub nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppes kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.
Haridustehnoloogia (educational technology) – Pedagoogika ja infotehnoloogia kattumisalale jääv interdistsiplinaarne tegevus- ja teadusvaldkond, mis keskendub õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamisele, rakendamisele ja uurimisele. IKT – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis hõlmab arvutustehnikat (arvutid ja lisaseadmed), kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvoolu seadmeid) ja infot, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (sh. programmid).
Repositoorium – Elektrooniline andmebaas õppematerjalide avaldamiseks, säilitamiseks ja otsimiseks märksõnade (metaandmete) abil.
Suhtlusvahendid – Tehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad õppeprotsessis osalejatel omavahel suhelda, andmeid jagada ja infot vahetada.
Pädevus – Integreeritud kogum töötaja omadustest (sh teadmised, oskused, hoiakud, kogemused, sotsiaalne kapital), mis aitab tal sooritada teatud ametikoha kontekstis ette tulevaid tööülesandeid ja võrrelda soorituse taset teiste töötajate omaga.
Õpijuhis (study guide) – Õpikeskkonnas õppijale antav(ad) juhis(ed), mis aitavad õppijail end kurssi viia e-õppe eesmärkide, sisu, struktuuri, tegevuste, ajakava, kohustuslike nõuete, ülesannete ja hindamisega.
5
Õpiobjekt (learning object) – Väike terviklik õpetusliku väärtusega digitaalne objekt (nt veebileht, multimeediaesitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingut, neist tervikliku õppematerjali koostamist ja selle esitamist (nt igale õpilasele unikaalse kontrolltööküsimuste komplekti koostamine).
Õpiväljund e. õpitulemus (learning outcome) – Õpiväljund kirjeldab õppimise tulemusel saavutatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida õppija saab demonstreerida ning õpetaja/õppejõud hinnata.
Õpikogukond – Sama eriala/hobi praktiseerivate inimeste sotsiaalne võrgustik, mis ühendab kogenud eksperte ja algajaid ning mille peamine suhtluskanal on Internet ja mille eesmärgiks on toetada liikmete professionaalset arengut.
6
HT pädevuste enesehindamismudeli väljatöötamise ja arendamise
töörühm
Hans Põldoja, Tallinna Ülikool
Heikki Eljas, Tallinna Majanduskool
Jane Mägi, Kuressaare Ametikool
Ly Sõõrd, Tartu Ülikooli Teaduskool
Marju Piir, Tartu Ülikool
Marko Puusaar, IT Kolledž
Mart Laanpere, Tallinna Ülikool
Varje Tipp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Mari-Liis Peets, e-Õppe Arenduskeskus
Haridustehnoloogilised pädevused vaadatakse üle igal aastal üks kord. Viimane kord uuendatud: 06.2011
7
Haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli lühendatud loetelu
1. Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine
1.1 Õpikeskkonna kujundamine IKT vahendeid ja võimalusi kasutades;
1.2 E-õppeks sobivate õppemeetodite valimine;
1.3 E-õppe keskkondade kasutamine;
1.4 E-õppe materjalide/õpiobjektide koostamine, avaldamine ja jagamine;
1.5 Kavade ja õpijuhiste koostamine e-õppes;
1.6 IKT vahendite ja võimaluste kasutamine õppetöö läbiviimisel;
1.7 Suhtlusvahendite kasutamine õppetöös;
1.8 Hindamismeetodite ja tagasiside kasutamine õppetöös;
1.9 Juhendamine e-õppes.
2. Õpetaja ja õppejõu professionaalne areng
2.1 E-õppe sõnavara tundmine ja kasutamine;
2.2 E-õppe publikatsioonide lugemine, uurimistöös osalemine ning konverentsidel esinemine;
2.3 Koostöövõrgustikes ja arendusprojektides osalemine.
3. Administratiivne tegevus
3.1 E-õppe arendamine koolis/struktuuriüksuses;
3.2 Kvaliteedi hindamine e-õppes;
3.3 IKT igapäevane kasutamine.
4. Infoühiskonnas kodanikuna käitumine
4.1 Allikate usaldusväärsuse hindamine (allikakriitiline lähenemine);
4.2 Nõuetekohane refereerimine ja viitamine;
4.3 Autoriõigus ja litsentseerimine
4.4 IKTga seonduvate ohtude teadvustamine ja teadlik tegutsemine.
8
HT pädevuste enesehindamismudel
1. Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine
E D C B A
1.1 Õpikeskkonna kujundamine IKT vahendeid ja võimalusi kasutades
E.1.1 Kirjeldab, kuidas
IKT vahendeid saab
kasutada
õppeprotsessis.
D.1.1 Leiab levinumad IKT
vahendid õppeprotsessi
kavandamiseks ja
õppematerjalide
loomiseks.
C.1.1 Leiab keerulisemad
ja uuemad IKT vahendid
õppeprotsessi
kavandamisel ja
õppematerjalide loomisel.
B.1.1 Valib IKT vahendeid,
mis toetavad
õpiväljundite saavutamist,
arvestades sihtgrupi
vajadusi.
A.1.1 Valib IKT vahendeid
õppeprotsessi kavandamisel ja
õppematerjalide loomisel koostöös
kolleegidega. Valitud vahendid
toetavad õpiväljundite
saavutamist, arvestades sihtgrupi
vajadusi.
1.2 E-õppeks sobivate õppemeetodite valimine
E.1.2 Nimetab
õppemeetodeid, mis on
rakendatavad e-õppes.
D.1.2 Kirjeldab isikliku
kogemuse põhjal
õppemeetodite
kasutamist e-õppes.
C.1.2 Kavandab
õppemeetodite
kasutamist õppe-
eesmärkidest lähtuvalt.
B.1.2 Valib õppemeetodid
lähtudes õppijate
eripärast, erinevatest
õpistiilidest ja
õpiväljunditest.
A.1.2 Analüüsib ja kavandab
õppemeetodeid, toetudes
erinevatele mõtlemistasanditele
(teadmine, arusaamine, mõistmine,
sünteesimine jne.), saadud
tagasisidele ning lähtudes
õpiväljunditest, eesmärkidest ja
õppijate eripärast.
9
1.3 E-õppe keskkondade kasutamine
E.1.3 Nimetab
levinumaid e-õppe
keskkondi ja kirjeldab
nende kasutamise
võimalusi.
D.1.3 Kirjeldab e-õppe
keskkondades õppetöö
kavandamise põhimõtteid
ja häid tavasid.
C.1.3 Haldab e-kursuseid
ja kavandab õppetööd e-
õppe keskkonnas
mitmekülgselt, lähtudes
õppe-eesmärkidest.
B.1.3 Arvestab õppetöö
kavandamisel e-õppe
keskkonna sihtrühma
eripära, erinevaid
õpistiile ja õpiväljundeid.
A.1.3 Arvestab e-õppe keskkonna
kujundamisel sihtrühma eripära,
erinevaid õpistiile ja õpiväljundeid
ning haldab õpikeskkondi.
1.4 E-õppe materjalide/õpiobjektide koostamine, avaldamine ja jagamine
E.1.4 Otsib
õppematerjale
repositooriumitest ja
kasutab neid õppetöös.
D.1.4 Kohandab leitud
õppematerjale õppe-
eesmärkidest ja
sihtgrupist lähtuvalt.
C.1.4 Loob lihtsamaid
õppematerjale ja jagab
neid erinevates
internetikeskkondades
märksõnade abil.
B.1.4 Kavandab ja loob
keerukamaid
õppematerjale ning jagab
neid repositooriumites
metaandmetega
varustatult.
A.1.4 Kavandab, loob ja jagab
keerukamaid õppematerjale,
lähtudes õppematerjalide
kvaliteedinõuetest ja tagasisidest.
1.5 Kavade ja juhiste (nt õpijuhis, ainekava, töökava, tegevuskava jne) koostamine e-õppes
E.1.5 Kirjeldab
õppeprotsessi
reguleerivaid kavasid
ja juhiseid isiklikule
kogemusele toetudes.
D.1.5 Leiab ja kohandab
õppetööks vajalikud
kavad ning juhised õppe-
eesmärkidest ja
sihtgrupist lähtuvalt.
C.1.5 Koostab iseseisvalt
õppetööks vajalikud
kavad ja juhised.
B.1.5 Koostab kavad ja
juhised, mis toetavad
õpiväljundite saavutamist
ning arvestavad õppijate
eripära.
A.1.5 Koostab õppetööks vajalikke
kavasid ja juhiseid eneseanalüüsist
ning tagasisidest lähtuvalt.
1.6 IKT vahendite ja võimaluste kasutamine õppetöö läbiviimisel
E.1.6 Loetleb erinevaid
IKT vahendeid ja
nende kasutamise
võimalusi
õppeprotsessis.
D.1.6 Kasutab IKT
vahendeid ja nende
kasutamise võimalusi
õppeprotsessis, lähtudes
isiklikust kogemusest.
C.1.6 Kasutab erinevaid
IKT vahendeid ja nende
võimalusi õppeprotsessis
lähtuvalt konkreetsetest
õppetegevustest.
B.1.6 Valib ja kasutab
erinevaid IKT vahendeid
ning nende võimalusi
õppeprotsessis lähtuvalt
konkreetsetest
õppetegevustest ja
õppijate õpistiilidest.
A.1.6 Analüüsib ja hindab erinevate
IKT vahendite sobilikkust
õppeprotsessis ning vajadusel
kohandab õpikeskkonda.
10
1.7 Suhtlusvahendite kasutamine õppetöös
E.1.7 Nimetab suhtlusvahendeid, mida saab kasutada õppetöös.
D.1.7 Kasutab suhtlemiseks digitaalseid suhtlusvahendeid.
C.1.7 Kasutab digitaalseid suhtlusvahendeid ja -keskkondi lähtudes õppe-eesmärkidest.
B.1.7 Kasutab digitaalseid suhtlusvahendeid ja -keskkondi, mis toetavad efektiivselt õpiväljundite saavutamist ja õpikogukonna toimimist.
A.1.7 Nõustab kolleege digitaalsete suhtlusvahendite ja -keskkondade kasutamisel. Hindab suhtlusvahendite ja -keskkondade rakendamise efektiivsust õppetöös.
1.8 Hindamismeetodid ja tagasiside kasutamine õppetöös
E.1.8 Kirjeldab e-õppes
hindamisega ja
tagasisidega
kaasnevaid eripärasid.
D.1.8 Põhjendab, kuidas e-
õppes õpitulemusi
hinnata ja tagasisidet
organiseerida.
Kasutab e-õppes
tagasisidet ja
hindamismeetodeid.
C.1.8 Valib ja rakendab
levinumaid hindamise
ning tagasiside
meetodeid, mis vastavad
e-õppe eripärale.
B.1.8 Kasutab õpetades
erinevaid õppijaid
motiveerivaid hindamise
ja tagasiside meetodeid.
Analüüsib tagasiside
põhjal töö tulemuslikkust.
A.1.8 Nõustab kolleege ja õpetab
eesmärgipäraselt, kasutades
erinevaid õppijaid motiveerivaid
hindamise ja tagasiside meetodeid
ning arvestades e-õppe eripärasid.
1.9 Juhendamine õppetöös
E.1.9 Kirjeldab e-õppes
juhendamisega
kaasnevaid eripärasid.
D.1.9 Juhendab ja toetab
õppijate iseseisvat tööd e-
õppekeskkonnas.
C.1.9 Viib õppeprotsessi
läbi vastavalt
kavandatule, toetades ja
juhendades õppijaid
õpieesmärkide
saavutamisel.
B.1.9 Juhendab
eesmärgipäraselt õppijate
iseseisvat tööd e-õppe
keskkonnas, arvestades
õpiväljundeid ja
tagasisidet.
A.1.9 Analüüsib tagasiside põhjal
juhendamise tulemuslikkust ja
vajadusel täiustab seda.
11
2. Õpetaja ja õppejõu professionaalne areng
E D C B A
2.1 E-õppe sõnavara tundmine ja kasutamine
E.2.1 Loetleb ja selgitab
mõningaid e-õppe
termineid.
D.2.1 Kasutab e-õppe
termineid igapäevases
suhtluses.
C.2.1 Kasutab e-õppe
terminoloogiat õppetöös
ja oskab neid oma
sõnadega selgitada.
B.2.1 Osaleb uute e-õppe
terminite aruteludes.
A.2.1 Algatab e-õppe
terminite arutelusid ja
mõtestab lahti erinevaid e-
õppe valdkonnas
kasutatavaid termineid.
2.2 E-õppe publikatsioonide lugemine, uurimistöös osalemine ja konverentsidel esinemine
E.2.2 Loetleb eestikeelseid
e-õppe informatsiooni
allikaid.
D.2.2 Kasutab e-õppe
veebilehti enesearenguks
ja loeb e-õppe
publikatsioone.
C.2.2 Analüüsib e-õppe
publikatsioone ning hoiab
ennast kursis e-õppe ja
haridustehnoloogia
arengusuundadega.
B.2.2 Osaleb e-õppe ja
haridustehnoloogia
uuringutes. Esineb
seminaridel ja
konverentsidel.
A.2.2 Juhendab, nõustab,
teeb ja publitseerib
uurimistöid e-õppe ja/või
haridustehnoloogia
valdkonnas.
2.3 Koostöövõrgustikes ja arendusprojektides osalemine
E.2.3 Nimetab e-õppe ja
haridustehnoloogia
koostöövõrgustikke ja
arendusprojekte.
D.2.3 Osaleb e-õppe
koostöövõrgustikes ja
arendusprojektides.
C.2.3 Toetub oma töös e-
õppe koostöö- ja
arendusprojektidele.
B.2.3 Koordineerib e-õppe
koostöö- ja arendusprojekte
või algatab
koostöövõrgustikes
diskussioone.
A.2.3 Algatab uusi e-õppe
koostöö- ja arendusprojekte
ning kutsub kokku projekti
meeskonna ja koordineerib
selle tegevust.
12
3. Administratiivne tegevus
E D C B A
3.1 E-õppe arendamine koolis/struktuuriüksuses
E.3.1 Kirjeldab e-õppe
arendamise võimalusi
koolis/struktuuriüksuses
oma kogemusest lähtuvalt.
D.3.1 Osaleb e-õppe
arendamises ja/või
arenduse töörühmades.
C.3.1 Esitab ettepanekuid
e-õppe arendamiseks ja e-
õppe strateegia
väljatöötamiseks.
B.3.1 Vastutab mõne e-õppe
alavaldkonna arendustöö
eest
koolis/struktuuriüksuses ja
lähtub e-õppe strateegiast.
A.3.1 Analüüsib ja/või
koordineerib e-õppe
arendustegevust
koolis/struktuuriüksuses, sh
e-õppe strateegia
väljatöötamine ja elluviimine
ning kolleegide nõustamine.
3.2 Kvaliteedi hindamine e-õppes
E.3.2 Mõistab ja kirjeldab e-
õppe kvaliteedinõudeid.
D.3.2 Arvestab
kvaliteedinõuetega e-
kursuste ja õpiobjektide
väljatöötamisel ning
arendamisel.
C.3.2 Hindab enda ja
kolleegide e-kursusi ning
õpiobjekte lähtuvalt
kvaliteedinõuetest.
B.3.2. Esitab ettepanekuid
kvaliteedinõuete
täiendamiseks ja
muutmiseks.
A.3.2 Osaleb
kvaliteedinõuete
täiendamisel ja
väljatöötamisel. Koostab
kvaliteedinõuetele vastavaid
hindamismaatrikseid.
3.3 IKT igapäevane kasutamine
E.3.3 Kasutab algtasemel
standardset
kontoritarkvara
(tekstitöötlus, tabelitöötlus,
esitlustarkvara) ja
internetiteenuseid (veeb ja
e-post).
D.3.3 Kasutab erinevaid
IKT võimalusi
(kontoritarkvara,
internetiteenused,
õpitarkvara, sotsiaalne
tarkvara jms).
C.3.3 Kasutab sobivaid
IKT võimalusi lähtuvalt
oma õppe-, teadus- või
arendustöö eesmärkidest.
B.3.3 Kasutab tulemuslikuks
koostööks sobivaid IKT
võimalusi lähtuvalt õppe-,
teadus- või arendustöö
eesmärkidest.
A.3.3 Kasutab efektiivselt ja
kohandab sobivaid IKT
vahendeid vastavalt
vajadustele, võimalustele
ning töö eesmärkidele.
13
4. Infoühiskonnas kodanikuna käitumine
E D C B A
4.1 Allikate usaldusväärsuse hindamine (allikakriitiline lähenemine)
E.4.1. Põhjendab allikate
usaldusväärsuse hindamise
vajadust.
D.4.1. Õppematerjalide
koostamisel hindab
allikate usaldusväärsust.
C.4.1 Hindab oma töös
allikate usaldusväärsust,
lähtudes hindamise
põhimõtetest ja
juhenditest.
B.4.1 Hindab allikate
usaldusväärsust ja suunab
õppijaid juhinduma
allikakriitilisuse
põhimõtetest.
A.4.1 Nõustab ja suunab
õppijaid ning kolleege
juhinduma allikakriitilisuse
põhimõtetest.
4.2 Nõuetekohane refereerimine ja viitamine
E.4.2 Põhjendab
refereerimise ja viitamise
vajadust.
D.4.2 Refereerib ja viitab
kasutatud allikatele.
C.4.2 Refereerib
korrektselt ja viitab
nõuetekohaselt, lähtudes
vastavatest juhenditest.
B.4.2 Suunab õppijaid
korrektselt allikaid
refereerima ja neile viitama.
A.4.2 Nõustab ja suunab
õppijaid ning kolleege
nõuetekohaselt refereerima
ja viitama.
4.3 Autoriõigus ja litsentseerimine
E.4.3 Põhjendab
autoriõiguste ja
litsentseerimise vajadust.
D.4.3 Järgib autoriõigusi
ja litsentsitingimusi teiste
autorite teoste
kasutamisel.
C.4.3 Järgib autoriõigusi ja
litsentseerib sobival viisil
oma materjale.
B.4.3 Järgib autoriõigusi ja
suunab õppijaid juhinduma
autoriõiguse headest
tavadest ning
litsentsitingimustest.
A.4.3 Nõustab ja suunab
õppijaid ning kolleege
järgima autoriõigusi ja
autorikaitse häid tavasid
ning litsentsitingimusi.
4.4 IKTga seonduvate ohtude teadvustamine ja teadlik tegutsemine
E.4.4 Kirjeldab IKT
kasutamisega seonduvaid
ohte tervisele, privaatsusele
ja interneti turvalisusele
jms.
D.4.4 Selgitab IKTga
seotud ohtude
regulatsioone (seadused
ja määrused,
sisekorraeeskirjad jne) ja
soovitusi
C.4.4 Organiseerib
teadlikult õppetööd IKT
vahenditega kaasnevate
ohtude minimeerimiseks.
Vajadusel kasutab
spetsialisti abi.
B.4.4 Suunab õppijaid
arvestama IKT vahendite
kasutamisega kaasnevate
ohtudega.
A.4.4 Nõustab ja suunab
õppijaid ning kolleege
teadlikult tegutsema IKT
vahendite kasutamisega
seotud ohtude
minimeerimiseks.
14
(internetiturvalisus,
ergonoomika,
allikakriitilisus jms) ning
võimalusel arvestab neid
õppetöös.