Mart LaanpereTallinna Ülikooli

haridustehnoloogia keskuse juhataja

Väljundipõhine õpe Pädevuse mõiste, pädevusmudelid HT pädevusnõuded maailmas HT pädevusnõuded Eestis: enne ja nüüd Pädevuse kirjeldamise standardid ja

pädevushalduse tarkvara Pädevuste arendamise ja hindamise

meetodid

Õpetamine on eesmärgistatud tegevus Õpieesmärgid > õpiväljundid Õpiväljundid võib sõnastada “pädevuste

keeles” (on ka teisi lähenemisi) Bologna reform ja väljundipõhised

õppekavad Õpiväljundite rakendamine VÕTA süsteemis EQF ja uued kutsestandardid

Competere (lad.k.): sobilik Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida Pädevuse definitsioone:

◦ Teadmised + oskused + hoiakud◦ Teadmised, oskused, kogemused, vahendid,

kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ülesandeid

◦ Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd◦ Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja

oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP)

Üld- ja valdkondlikud pädevused

Kutsealased pädevused9 – Juhtimisalased pädevused8 – Kutsenõuded7 – Kutsealased tehnilised oskused6 – Kutseteadmised

Valdkondlikud pädevused5 – Valdkonnaspetsiifilised4 – Valdkondadeülesed pädevused

Üldpädevused3 – Töökohal toimetuleku päd.2 – Akadeemilised pädevused1 – Personaalse efektiivsuse päd.

Sampson & Fytros (2008) pädevuste elutsükkel: ◦ pädevusmudel loomine läbi ametikohaga seotud

nõudmiste, rollide ja asjakohaste pädevuste identifitseerimise

◦ töötajatel olemasolevate pädevuste hindamine◦ pädevuslünkade analüüs lähtuvalt ametikohale

esitavatest nõudmistest ja oodatavatest pädevustest

◦ pädevuste arendamise või puudujääke minimeerivate programmide (kursuste) defineerimine

◦ tegevuste jätkuv monitooring ja hindamine, et kinnitada toimunud areng

Traditsiooniline lähenemine: (hierarhiline) tegumianalüüs (Hierarchical Task Analysis)

Pädevuste loogikale vastab paremini situatsioonipõhine protsessianalüüs:◦ Kaardista tüüpilised situatsioonid◦ Kirjuta kompetentse tegevuse stsenaariumid iga

situatsiooni kohta◦ Määra rollid ja neile vastavad soorituse tasemed

(algaja, edasijõudnu, asjatundja) ◦ Määratle soorituseks vajalikud teadmised,

oskused, vahendid, isikuomadused jne

IMS Reusable Description of Competencies and Educational Outcomes (RDCEO, vt. imsglobal.org)

IEEE RCD ja HR-XML Sidumine teiste standarditega: Learning Path

Specification Rida EL projekte on tegelenud pädevuste

standardimise ja tehnoloogiliste lahendustega: LUISA, APOSDLE, TENcompetence

Intelleo projekti eesmärgiks on luua uued pädevushalduse veebiteenused (intelleo.eu)

ISTE NETS: National Educational Technology Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele) ◦ 2008: kaasajastatud versioon, 5 valdkonda

Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity Design and Develop Digital-Age Learning

Experiences and Assessments Model Digital-Age Work and Learning Promote and Model Digital Citizenship and

Responsibility Engage in Professional Growth and Leadership

UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik Soome OPE.fi kolm taset

Tiigrihüpe 2001: õpetaja IKT pädevused 6 x 3 maatriksi kujul (tavakasutaja, aktiivne rakendaja, asjatundja/tugiisik)◦ A. Baasoskused◦ B. Kaasaegse õpikeskkonna kujundamine◦ C. IKT õppekava-arenduses◦ D. IKT õpitulemuste hindamisel◦ E. IKT õpetaja professionaalne arengu toetajana◦ F. IKT kasutamise sotsiaalsed ja eetilised

aspektid Eeskujuks ISTE NETS 2000, sarnane soomlaste

OPE.fi pädevusmudeliga

Pädevusmudelis on 5 valdkonda:◦ I Õpilaste innustamine ja juhendamine

digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning

arendamine 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide

lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste

refleksioonile ja mõtestamisele 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome

juhendamine

II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain)◦ 2.1 Õpikeskkonna kujundamine ◦ 2.2 Sobivate meetodite valimine◦ 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase

individuaalset eripära ◦ 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine

III Digiajastu töökeskkonna kujundamine◦ 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite

kasutamine◦ 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja

kolleegidega◦ 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur

digikeskkonnas◦ 3.4. Info kogumine ja analüüsimine

IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine◦ 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine◦ 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine

lähtudes võrdsetest võimalustest◦ 4.3 Koostööprojektide läbiviimine

mitmekultuurilises keskkonnas V Õpetaja professionaalne areng

◦ 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes◦ 5.2 Oma arengu kaardistamine,

dokumenteerimine, analüüs (portfoolio).◦ 5.3 Uurimistöös osalemine◦ 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)

Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata)

Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö

Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika

kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon

Üks võimalus: e-portfoolio

Firmadele suunatud inimressursi juhtimise tarkvara sisaldab tavaliselt pädevushaldust

TENcompetence projektis loodud Personal Competence Manager: http://www.tencompetence.org

Meie kogemus: ◦ OPAH e-portfoolio http://eportfoolio.opetaja.ee◦ EAS innovatsiooniosaku abil loodud

pädevushalduse tarkvara prototüüp koolitusettevõttele Dictum: http://htk.tlu.ee/dictum