AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara ... · Mäetaguse, Iisaku ja Illuka vallas, osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kehtiv maavara kaevandamisluba KMIN-054) või

AS Enefit Kaevandused Estonia

kaevanduse maavara kaevandamisloa

KMIN-054 pikendamise taotluse

keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö nr 2596/16 Tartu-Tallinn 2016-2017

Ve

rsio

on

04

.08

.20

17

/// TÖ

Ö N

R 2

59

6/1

6

Riin Kutsar

Juhtekspert

KMH litsents KMH 0131

AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne 3

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................. 3

KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID ................................................................. 6

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7

2. OLEMASOLEV OLUKORD, KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA

VAJADUS ................................................................................................................... 9

2.1. Olemasolev olukord ....................................................................................... 9

2.2. Kavandatav tegevus ...................................................................................... 9

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE KIRJELDUS ....................................................................................... 11

4. KESKKONNAÜLEVAADE .................................................................................. 12

4.1. Asustus ....................................................................................................... 12

4.2. Maakasutus ................................................................................................. 13

4.3. Kliima .......................................................................................................... 14

4.4. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused............................................ 15

4.4.1. Põhjaveetaseme pikaajalised muutused ................................................ 19

4.5. Pinnavesi ja veekõrvaldus ............................................................................ 20

4.6. Maapinna langatused ja ebastabiilsus .......................................................... 21

4.7. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ......................................... 22

4.8. Kaitsavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik ....................................... 23

4.8.1. Selisoo looduskaitseala ......................................................................... 28

4.8.2. Muraka looduskaitseala ......................................................................... 28

4.8.3. Kurtna maastikukaitseala ...................................................................... 29

4.8.4. Kivinõmme maastikukaitseala (loodav Jõuga MKA) ................................ 30

4.8.5. Natura 2000 võrgustik ........................................................................... 30

4.9. Muud aspektid ............................................................................................. 31

4.9.1. Müra ja vibratsioon ............................................................................... 32

5. KMH METOODIKA JA HINDAMISE ULATUS ...................................................... 33

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 35

7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

38

7.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................ 38

7.1.1. Mõju pinnaveele .................................................................................... 39

7.1.2. Mõju põhjaveele .................................................................................... 41

7.1.2.1. Kaevandamise frondi liikumisel muutuva põhjaveerežiimi mõju

tundlikele ökosüsteemidele ............................................................................. 43

7.1.2.2. Olemasolevate pinna-, pinnase ja põhjaveeseire andmete analüüs .. 46


7.2. Mõju maastikule ja maakasutusele ................................................................ 56

7.3. Mõju kaitsavatele loodusobjektidele .............................................................. 56

7.3.1. Mõju Selisoo looduskaitsealale .............................................................. 57

7.4. Mõju Muraka looduskaitsealale ..................................................................... 59

7.4.1. Mõju Kurtna maastikukaitsealale ............................................................ 59

7.4.2. Mõju Kivinõmme (loodav Jõuga MKA) maastikukaitsealale ..................... 60

7.5. Mõju Natura 2000 võrgustikule ..................................................................... 60

7.5.1. Natura hindamine .................................................................................. 60

7.5.1.1. Natura alade kirjeldused ................................................................. 62

Selisoo loodusala ......................................................................................... 62

Muraka loodusala ......................................................................................... 65

Muraka linnuala ............................................................................................ 68

Kurtna loodusala .......................................................................................... 71

Jõuga loodusala ........................................................................................... 74

7.5.1.2. Mõju hinnang natura aladele ........................................................... 76

Selisoo loodusala ......................................................................................... 76

Muraka loodusala ......................................................................................... 81

Muraka linnuala ............................................................................................ 86

Kurtna loodusala .......................................................................................... 89

Jõuga loodusala ........................................................................................... 95

7.6. Kumulatiivne mõju ...................................................................................... 102

8. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE, LEEVENDAVAD MEETMED JA

SEIRE VAJADUS .................................................................................................... 104

8.1. Reaalsete alternatiivide hindamine ............................................................. 104

8.2. Keskkonnameetmed ................................................................................... 104

8.2.1. Leevendavad meetmed ........................................................................ 104

8.2.2. Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks ........................ 106

8.3. Põlevkivi kaevandamise probleemkohad ja lisauuringute vajadus ................ 109

9. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST

111

9.1. KMH osapooled .......................................................................................... 111

9.2. KMH protsess ja avalikkuse kaasamine ...................................................... 113

9.2.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................... 113

9.2.2. KMH aruande avalikustamine ............................................................... 127

9.2.3. Keskkonnamõju hindamise käigus esinenud raskused .......................... 127

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................ 128

KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 133

LISAD ..................................................................................................................... 136

Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm (eraldi failina) ............... 136


LISA 2. KMH aruande seisukohtade küsimine (laekunud ettepanekud ja nende

vastused) ......................................................................................................... 136

LISA 3. KMH aruandele esitatud täiendused Keskkonnaameti poolt ................... 136


KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID

Lühend Tähendus

Cm-V Kambrium-Vendi veekompleks

EK Enefit Kaevandused AS

KeHJS Keskkonnamõju hindamise- ja juhtimissüsteemi seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

LK looduskaitse

MaaPS Maapõueseadus

MKA maastikukaitseala

O Ordoviitsiumi veekompleks

O-Cm Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks

Q Kvaternaari veekompleks

VKG VKG Kaevandused OÜ


1. SISSEJUHATUS

Enefit Kaevandused AS (endise nimega Eesti Energia Kaevandused AS) on esitanud

Keskkonnaministeeriumile taotluse Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa

KMIN-054 pikendamiseks. Loaga antud mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse,

Iisaku ja Illuka vallas, Eesti põlevkivimaardla Estonia kaeveväljal. Mäeeraldise nimetus

on Estonia kaevandus ning selle pindala on 141,6 km2, mäeeraldise teenindusmaapindala

on 7,2 km2. Kehtivate maavara kaevandamise lubade (KMIN-054 ja KMIN-119) alusel võib

Estonia kaevanduses kaevandada aastas 8,2 mln tonni põlevkivi geoloogilist varu kuni

loa lõppemiseni (KMIN-054 kehtib kuini 10.08.2019, KMIN-119 kehtib kuni 28.11.2026).

Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusega soovib arendaja maavara kaevandamisloa

KMIN-054 kehtivusaega pikendada 10 aasta võrra. 27.10.2016. aastal vastu võetud uue

maapõueseaduse § 67 kohaselt saab põlevkivi kaevandamise luba senise 10 aasta

asemel pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra, kuni maavaru ammendumiseni.

Keskkonnaministeerium algatas oma 11.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/2366 Estonia

kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH), mille käigus tuleb hinnata mõju Natura

2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.

Paralleelselt Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise

KMH-ga on algatatud ja töös ulatuslikum Enefit Kaevandused AS (EK) maavara

kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 ning VKG Kaevandused OÜ

(VKG) maavara kaevandamislubade KMIN-055 ja KMIN-66 muutmise ja pikendamise

KMH, mille käigus hinnatakse kaevandustegevuse dünaamika keskkonnamõju kõigis

olulistes keskkonnamõju avaldumise aspektides.

Keskkonnaministeeriumi 11.03.2016. a kirja nr 14 6/16/2366 ja nõuetele vastavaks

tunnistatud KMH programmi (Lisa 1) kohaselt (nõuetele vastavaks tunnistatud

Keskkonnaameti 10.02.2017 otsusega nr 6-3/17/1022-2) on KMH eesmärgiks hinnata

eelkõige Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamisega

kaasneva kaevandustegevuse keskkonnamõju kaevanduse mõjualasse jäävate Natura

alade kaitse-eesmärkide ja alade terviklikkuse tagamisele. KMH käigus hinnatakse

põlevkivi kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju järgmistele

Natura 2000 aladele: Selisoo, Muraka, Jõuga (Kivinõmme MKA) ja Kurtna loodusalad

ning Muraka linnuala. Eelpool loetletud Natura 2000 alad asuvad Ida-Viru maakonnas,

Mäetaguse, Iisaku ja Illuka vallas, osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kehtiv

maavara kaevandamisluba KMIN-054) või selle läheduses.

Varasemalt on töös: „Eesti Energia Kaevandused AS -i kaevandamisloa KMIN-054

muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ 1 taotlemise ja loa muutmise

KMH aruandes ning varasemate keskkonnamõju hindamiste ja uuringute käigus Estonia

kaevanduse mäeeraldisel toimuva maavaru kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju

põhjalikult hinnatud ning Keskkonnaministeerium on KMH aruannete põhijäreldustega

nõustunud ja aruanded heaks kiitnud. Seetõttu ei hinnata käesoleva KMH raames

täiendavalt järgmisi mõjuvaldkondi :

Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnating imusi, sh:

- maakasutust;

- alal esinevaid loodusvarasid, nende omadusi ja taastumisvõimet;

- alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud;

1 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.


- maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo -, kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimet;

loodusvarade kasutamist ja tegevuse iseloomu, kaasa arvatud selle tehnoloogilist taset, sh:

- jäätme- ja energiamahukust; - lähipiirkonna teisi tegevusi;

Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, sh:

- tegevusega kaasnevaid tagajärgi, sh:

- vesi, pinnas ja maakasutus;

- õhusaastatus, müra, maavõnked ja vibratsioon;

- valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikust;

Varemalt teostatud KMH aruannete järeldusi on käesolevas KMH aruandes

keskkonnamõju hindamisel Natura aladele arvesse võetud.


2. OLEMASOLEV OLUKORD, KAVANDATAVA

TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Estonia kaevanduse mäeeraldise asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa Jõhvi linnast

lõuna poole jäävad alad (joonis 2.1). Mäeeraldise kogupindala on 141,6 km2 ning ala jääb

Mäetaguse, Iisaku ja Illuka valdade aladele (joonis 2.2). Suurima asustustihedusega

alaks, mille alla mäeeraldis jääb, on Mäetaguse valla keskus Mäetaguse alevik.

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD

Estonia kaevandus ehitati aastatel 1964‐1972 ja hakkas tööle 28.12.1972. a. Tänaseks

on töötavas Estonia kaevanduses põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks

vajalikud masinad ning seadmed. Kaevandamistööde teostamiseks on olemas vajalikud

rajatised, sh teedevõrk, elektrivarustuse liinid, tuulutus ‐ ja veekõrvalduse süsteemid ning

pealmaa tehnoloogiline kompleks. Kaevandamise frondi edasiliikumisel tuleb rajada

lisaks uusi tehnilisi kommunikatsioone.

Mäetööde elektrivarustus toimub maapinnal ja maa all asuvate elektriliinide kaudu.

Allmaakaeveõõntest, paneelidelt läbindatakse 2 ‐2,5 km tagant maapinnale tuulutusšurfid.

Veekõrvalduse tarvis on rajatud pumplad, settetiigid ja veekraavid. Maapinnal asuvate

objektide teenindamiseks on rajatud teed. Objektide teenindamiseks vajalikud teed

hoitakse korras. Kuival perioodil toimub tootmisterritooriumil tolmuste autoteede ja

platside niisutamine.

Maavara kaevandamisloa pikendamisega kaevandamise korraldus ja tehnoloogia ei

muutu.

2.2. KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatavaks tegevuseks on Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse maavara

kaevandamisloa KMIN-054 pikendamine. Kaevandamisloa pikendamine tähendab

Estonia allmaakaevanduse kaevandamise frondi liikumist mäeeraldise äärealade suunas

(kaevefront liigub mäeeraldise keskel olevast kaevandatud alast ida, kagu, edela ja loode

suunas, joonis 2.2). Kaevandamismahud ja tehnoloogia tänasega võrreldes ei muutu.

Estonia kaevandus on üks olulisemaid riigi energeetikasektori põl evkivi varustuskindluse

tagajaid. Estonia kaevanduse mäeeraldise põlevkivivaru ei ammendata lubatud

kaevandamismahtude juures kehtiva maavara kaevandamisloa kehtivusaja jooksul.

Seetõttu on vajalik taotleda kehtiva maavara kaevandamisloa pikendamist ja perspektiivis

väljata kogu kättesaadav Estonia kaevanduse mäeeraldise (lisaks Ahtme II kaevanduse

ja Viru kaevanduse jääkvaru) tarbevaru ning kaevandus sulgeda.

EK poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud (15.05.2015 kiri nr 12-10/15/4260) maavara

kaevandamisloa pikendamise taotluses on maavara kaevandamisloa kehtivuse lõpuks

märgitud 2029. aasta, mis lähtub taotluse esitamise hetkel kehtinud MaaPS-ist. Uue

MaaPS-i (vastu võetud 27.10.2016) § 67 lõige 1 kohaselt saab maavara kaevandamisluba

pikendada senise kümne aasta asemel maksimaalselt 30-ks aastaks, kui kaevandamisloa

kehtivuse ajal ei ole maavaru mäeeraldise piires ammendatud. EK prognooside kohaselt

ammendatakse Estonia kaevanduse aktiivne põlevkivivaru 15-20 aastaga ning seejärel

kaevandus suletakse.


Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016

Joonis 2.2 Estonia kaevanduse mäeeraldise paiknemine, tänaseks kaevandatud alad ja arengukava 2 kohased kaevandamisalad aastani 2020. Aluskaart: Maa-amet 2016

2 Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016 -2020 majandusaastateks. Eesti Energia Kaevandused AS. 2015.


3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE

REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Vastavalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile käsitletakse käesoleva KMH

raames kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina AS Enefit Kaevandused Estonia

kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamist vastavalt

Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusele:

Alternatiiv 1. AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa

KMIN-054 pikendamine selle kehtivuse lõppemisest 10 aasta võrra. Taotletava maavara

kaevandamisloa kehtivus lõppeb 10.08.2029. aastal. Nõuetele vastavaks tunnistatud

KMH programmis on KMH aruandes käsitletava alternatiivina toodud Estonia kaevanduse

maavara kaevandamisloa pikendamine 10 aasta võrra. Tänaseks, aruande koostamise

ajaks, on vastu võetud uus MaaPS, mis lubab senise 10 aasta asemel põlevkivi

kaevandamise maavara kaevandamisluba pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra.

Käesolevas KMH aruandes hinnatakse keskkonnamõju olulisust ja ulatust eelkõige

looduskaitselistele väärtustele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Estonia Kaevanduse

mäeeraldisel aktiivse põlevkivivaru ammendamiseni.

Maavara kaevandamisloa pikendamist taotletakse samadel tingimustel, kus põlevkivi

kaevandatakse maksimaalseks määraks on 8,2 mln tonni aastas ning Estonia

kaevanduse kaudu väljatakse ka Ahtme kaevanduse jääkvaru.

Estonia kaevanduse maksimaalseks lubatavaks kaevandamise aastamääraks on

hinnatud 10 mln tonni aastas, MaaPS-st tulenevate ressursi jagamise piirangute põhiselt

ei ole seda seni tõstetud kõrgemale kui 8,2 mln tonni. 2017 aastal jõustunud MaaPS

redaktsioon võimaldab maksimaalse aastamäära suurendamist kuni 2010 aasta KMH -s

hinnatud tasemeni, tagades seeläbi piisava nõudluse olemasolul varude võimalikult kiire

väljamise, millega kaasneb keskkonnamõjude, eelkõige põhjavee alanduslehtri ajalise

kestuse vähendamine,

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses

0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0 -alternatiiviks on antud

Keskkonnaministeeriumile taotluse rahuldamata jätmine.


4. KESKKONNAÜLEVAADE

Tulenevalt Estonia kaevanduse kaevandamisloa pikendamise KMH algatamisotsusest

(algatamisotsus esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi lisas, lisa 1) on

varasemalt Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 muutmise

keskkonnamõju hindamise 3 käigus kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

ulatust ja olulisust piisavalt kirjeldatud ning hinnatud kõigis olulistes keskkonnamõju

avaldumise aspektides. Keskkonnaministeeriumi tänane seisukoht on, et varasemate

keskkonnamõju hindamiste käigus ei ole piisavalt põhjalikult hinnatud Estonia

kaevanduse mäeeraldisel toimuva kaevandustegevusega kaasnevat mõju mitmetele

kaevandustegevuse mõjualasse jäävatele Natura aladele. Seetõttu on käesoleva KMH

peamiseks eesmärgiks kirjeldada ja hinnata Estonia kaevanduse maavara

kaevandamisloa pikendamisega kaasnevat keskkonnamõju ulatust ja suurust Natura

alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud eeldatava kavandamistegevuse mõjuala olulisemaid

aspekte, mis on otseselt või kaudselt seotud piirkonna Natura alade kaitse -eesmärkide ja

alade terviklikkuse tagamisega. Muud keskkonnamõju avaldumise aspektid on arvesse

võetud vastavalt Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega

kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruandes4 toodud järeldustele.

4.1. ASUSTUS

Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa Jõhvi linnast lõuna

poole jäävad alad. Taotluse objektiks oleva Estonia mäeeraldise kogupindala on 141,62

km2 ning mäeeraldis jääb Mäetaguse, Iisaku ja Illuka valdade aladele (joonis 2.2).

Suurima asustustihedusega alaks, mille alla mäeeraldis jääb, on Mäetaguse valla keskus

Mäetaguse alevik. Mäetaguse alevikus oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 553 elanikku5.

Mäeeraldiste kohale jäävad veel mitmed asulad, nende seas Väike -Pungerja, Ohakvere,

Illuka, Kurtna ja veel mitmed väiksemad külad (joonis 4.1).

Tabel 4.1 Ida-Viru maakonna ja kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate haldusüksuste ja suuremate asustusüksuste rahvaarv ja asustustihedus 6

Rahvaarv Asustustihedus, elanikku km² kohta

IDA-VIRU MAAKOND 146506 43,9

Iisaku vald 1213 4,7

Illuka vald 1000 1,9

Mäetaguse vald 1748 6,1

3 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hi ndamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010

4 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010

5 Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf 6 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus

haldusüksuse või asustusüksuse li igi järgi, 1. jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp

http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf


http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp




Joonis 4.1 Piirkonna asustustihedus mäeeraldiste suhtes

4.2. MAAKASUTUS

Estonia kaevanduse mäeeraldisega hõlmatud alast suurem osa asub Mäetaguse vallas,

idaosa Illuka vallas ja vaid väike osa mäeeraldise lõunanurgast asub Iisaku vallas.

Metsamaa osatähtsus Estonia kaevanduse mäeeraldise maakasutusest moodustab ca

61%. Üle poole maast on erametsamaa, väiksem osa kuulub RMK Alutaguse ja Ida-Viru

metskonnale. Osa maast, mis kuulub riigi omandisse, on kaevanduse keskuses ja

üksikute maatükkidena mujal mäeeraldise piires tootmismaa. Tootmismaad on ka

suuremate farmide ümbruses ja osa maast on veel jätkuvalt riigi omandis olev

reformimata maa 7.

Estonia kaevanduse maakasutus mäeeraldise piires on seotud tööstusterritooriumi

(kaevanduse olmehooned ja tehnoloogilise kompleksi hooned), tehnoloogiliste teede,

kommunikatsioonirajatiste (alajaamad, tuulutusšurfid, õhuliinid) ja veekõrvaldus -

rajatistega (settebasseinidega). Vaid kaevanduse tööstusterritooriumil on tegemist

tugevalt muudetud maastikuga, kus põlevkivi rikastamisjääkide ladestamisel tekkinud

aherainemäed ulatuvad enam, kui 100 m abs kõrgusele. Mujal mäeeraldise alal, alt

kaevandatud aladel, on maastikupilt valdavalt säilinud suuresti muutumatuna.

7 Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN ‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010


4.3. KLIIMA

Kliima on vaadeldavas piirkonnas Eestile iseloomulikult muutlik. Külmemad kuud on

jaanuar ja veebruar, keskmiste temperatuuridega -4,8 ja -8,2 °C. Soojemad kuud on juuli

ja august, keskmiste temperatuuridega 18,2 ja 16,2 °C. Kõige rohkem sademeid esineb

augustis ja oktoobris ning kõige sademetevaesemad on veebruar ja aprill. Tuuled on

valdavalt lõunast ja edelast. Temperatuuri, sademete ja tuulte suuna jaotust Jõhvi AJ

2005. - 2012. a andmetel on kujutatud joonistel 4.2 ja 4.3.

Joonis 4.2 Temperatuur ja sademed Jõhvi AJ 2005 - 2012. a andmetel 8

Joonis 4.3 Tuulte suuna korduvus Jõhvi AJ 2005. - 2012. a andmetel9

8 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN -073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015

9 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015


4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED

TINGIMUSED

Kavandatava tegevuse objektiks olev Estonia mäeeraldis asub Viru lavamaa ja Alutaguse

madaliku piiril, kus maapinna absoluutkõrgus jääb kaevandusala põhjaosas valdavalt 55 -

75 m abs kõrgusele ning ala lõunaosas 45-65 m abs kõrgusele.

Pinnakatte paksus on mäeeraldise alal valdavalt 2-5 m, paiguti on alasid, kus pinnakatte

paksus jääb alla 1 m. Pinnakate koosneb valdavalt alla 3 m paksusest moreenist, mida

laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Veeriselist liiva esineb Kõnnu oosi piirkonnas ja erineva

lagunemisastmega turvast Selisoos ja Ratva rabas, kuid ka õhukese kihina mujal

liigniisketel metsaaladel.

Mäeeraldis asub Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Ordoviitsiumi ladestu moodustab

karbonaatkivimite kompleks – erineva savikusega lubjakivi ja dolokivi, mis sisaldavad

kihtidena savi, metabentoniiti ja põlevkivi. Ladestu paksus suureneb 20 m põhjas kuni

100 meetrini ala lõunaosas. Valdaval alal mäeeraldisest lasuvad Haljala lademel Idavere

(O3id), Jõhvi (O3jh), Keila (O3kl), Oandu (O3on), Rakvere (O3rk) ja kohati Nabala (O3nb)

lademete lubjakivi ja mergli kihid 10 kogupaksusega 40‐50 m.

Põlevkivi esineb põhiliselt Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademes, mille 15-meetrisest üld-

paksusest moodustavad põlevkivikihid ca 4 m. Kõige paksemad ja pindalaliselt

väljapeetud põlevkivikihid on koondunud Kukruse lademe alumisse ossa, kus nad

moodustavad põlevkivi- ja lubjakivikihtide vaheldumise läbi keerulise ehitusega

kompleksi, mis kokku moodustab käesoleval ajal kaevandatava tootsa kihindi.

Kaevandatav tootuskihind mäeeraldise alal on 2,3 kuni 3,1 meetri paksune. Tootsa

kihindist kõrgemal leidub veel kuni meetri paksusi, kuid madala küt teväärtusega

põlevkivi kihte, mida ei loeta Eesti põlevkivimaardla koosseisu kuuluvas ja mille

kaevandamist ei toimu. Kaevandatava põlevkivi lasuvussügavus on Estonia kaevanduse

mäeeraldise põhjaosas 37-60 m sügavusel ning Eesti aluspõhja lõunasuunalisest

kallakusest tingituna mäeeraldise lõunaosas ca 75 m sügavusel.

Ordoviitsiumi kompleksi all lasuvad Kambriumi ning Vendi liiva- ja savikivimid

kogupaksusega 170–200 m.

Estonia kaevanduse mäeeraldise piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud

järgmised veekompleksid ja veekihid:

1. Kvaternaari veekompleks 2. Ordoviitsiumi veekompleks

Nabala-Rakvere veekiht Keila-Kukruse veekiht Lasnamäe-Kunda veekiht

3. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks 4. Kambriumi-Vendi veekompleks

Voronka veekiht Gdovi veekiht

5. Kristalse aluskorra lõhelise vööndi põhjavesi

Põhjavee kvaliteediseire toimub põhjaveekogumite seire alusel (joonis 4.4).

10 Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) juhendi seletuskiri (Juhendi versioon 2.4). Maa -amet 2015. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf?t=20160104221209

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf?t=20160104221209


Kvaternaari veekompleks (Q) saab oma vee erineva geneesiga setetest, mille paksus ja

levik on väga muutlikud. Põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on

mõjutatud meteoroloogilistest teguritest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Q veekompleks

vaadeldaval alal õhuke, valdavalt 2-5 meetrit, väljaarvatud oosid, kus see võib ulatuda

üle 15 m. Kvaternaari settekompleksis vaadeldavas piirkonnas omaette põhjaveekihti ei

moodustu, kui välja arvata kvaternaarisetetega täitunud ürgorud 11.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi keemiline seisund on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas hinnatud

halvaks 12.

Ordoviitsiumi veekompleksi (O) vettandvateks kivimiteks on lubjakivi ja dolokivi, mille

veerohkus sõltub nende lõhelisusest ja karstumusest ning on reeglina ebaühtlane nii

pindalaliselt kui ka läbilõikes. Vooluhulga-karotaaži andmed näitavad, et Ordoviitsiumi

ladestu karbonaatkivimites levivad katkendlikud kihilisusega paralleelsed, enamasti

1-2 m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mille kaudu põhjavesi liigub

lateraalsuunas ka puurkaevudesse. Keskmiselt annab 15 m paksune ülemine

sügavusvahemik ligikaudu poole kogu puurauku tungivast veest. Kivimikompleksi selle

osa veejuhtivus on keskmiselt 400 m 2/d 13.

Ordoviitsiumi ladestu geoloogilises läbilõikes esinevad savikas lubjakivi ja mergel on oma

füüsikaliste omaduste poolest plastsemad ja vähem lõhelised. See võimaldab

veekompleksi piires eraldada suhteliselt iseseisvaid veekihte, millel on erinevad

hüdrogeoloogilised ja hüdrodünaamilised omadused. Vaadeldaval alal eristatakse

Ordoviitsiumi veekompleksis Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda

veekihti (joonis 4.4)

Nabala-Rakvere veekihi (O3nb-rk) moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere

lademe lõheline, kavernoosne, kohati dolomiidistunud ja karstunud lubjakivi. Vettjuhtiva

kivimikompleksi paksus ulatub 25 meetrini. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka

Keila lademe vett vähe läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel (joonis 4.5). Põhjaveetase

lasub 0,3-6,0 m sügavusel maapinnast ning vesi on valdavalt surveta.

Keila-Kukruse veekihi (O3kl-kk) vettandvateks kivimiteks on Keila, Haljala ja Kukruse

lademe lõheline ja kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi. Veekihi lasumiks ning

lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel, lamamiks aga Kesk -

Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist koosnev 10 -15 m

paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on Estonia kaevanduse mäeeraldise

piirkonnas ligikaudu 30-40 m (joonis 4.5), töötavate kaevanduste ja karjääride piirkonnas

on veetase alandatud kuni veekihi lamamini. Töötavate kaevanduste piirkonnas on

põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse

väärtus. Mäetööde piirkonnas kuivendatakse põhjaveekihti, sest selle vesi võtab vahetult

osa kaevandusvee moodustamisest 14 . Likvideeritud kaevanduste veega täitunud

kaeveõõntesse kogunevas põhjavees esineb esimestel aastatel looduslikust foonist

11 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Üli kooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012

12 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015 -2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .

13 Eesti hüdrogeoloogiline kaart. Perens R. Mõõtkava 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. 1998.

14 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012


oluliselt kõrgem mineraalide kontsentratsioon, kuid aja jooksul mineraalsus väheneb

kordades 15.

Lasnamäe-Kunda veekiht (O2ls-kn) koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lubjakividest ja

dolokividest. Veekiht lasub Estonia kaevanduse mäeeraldise piirkonnas 70-130 m

sügavusel maapinnast (joonis 4.5). Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on

Volhovi lademe Leetse kihistu savikas glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu

lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline,

veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m, põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib

veetase paikneda sügavamal.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-

Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) üldine seisund on hinnatud halvaks 16. Veekogum

on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja

kaevanduste poolt läbi kaevandatud, tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega

põhjaveekiht. Kaevanduste ja karjääride veearastusega nende töö ajal on kaasnenud

oluline põhjaveetaseme langus, mis mõjutab mitmel juhul pinnaveekogusid ja

maismaaökosüsteeme, sõltuvalt piirkonna geoloogilisest ehitusest . Põhjaveetaseme

muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad

põhjavette sulfaadid. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse

kuuluva püriidi (FeS2) oksüdeerumise tulemusena. Olulisimad põhja- ja pinnavee

kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas

olevate jääkreostuskollete olemasoluga. Tänapäeval kasutatav põlevkivi kaevandamise

tehnoloogia on varasemaga võrreldes oluliselt keskkonnasäästlikum.

Kaevanduse mäetööde lõpetamise järgselt täituvad kaeveõõned põhjaveega ja põhjavee

tase taastub kaevandamiseelsele looduslikule põhjaveetasemele lähedasele tasemele.

Sügavamate veekihtide kvantitatiivset ja kvalitatiivset seisundit põlevkivi kaevandamine

enam otseselt ei mõjuta ning seetõttu ei ole käesolevas KMH aruandes nende

veekomplekside detailset hüdrogeoloogilist kirjeldust esitatud .

15 Groundwater Sulphate Content Changes In Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg, K. Thesis of Power Engineering and Geotechnology (Doctoral Thesis). Department of Mining, Faculty of Civi l Engineering. Tallinn University of Technology. Tallin n 2005.

16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .


Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa -amet 2016

Joonis 4.5 Ordoviitsiumi veekompleksi hüdrogeoloogiline läbilõige Kirde-Eestis 17

17 Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurs s, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn, 93 -104. 2000.


4.4.1. PÕHJAVEETASEME PIKAAJALISED MUUTUSED

Põlevkivi tootsa kihindi avamisel tungitakse maapõue, põhjavett välja pumbates, mistõttu

on veetase alanenud Eesti põlevkivimaardla piirkonnas tervikuna. Põhjaveetaseme

alandus oleneb põlevkivi tootsa kihindi lasumissügavusest, mis Estonia kaevanduse

piirkonnas on 50-70 m, absoluutkõrgusel 15 -12 m.

Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee kogus oleneb peamiselt sademete

hulgast, samuti mõjutavad kaevandusvee hulka nii geoloogilis -hüdrogeoloogilised

tingimused kui ka maavara kaevandamise viis. Eelkõige kuivendatakse kaevandamisel

Keila-Kukruse veekiht (O3kl-O3kk), mis lasub vahetult põlevkivi kihil (joonis 4.5). Lasuvast

Nabala-Rakvere veekihist (O3nb-O3rk) jõuab põhjavesi kaevandustesse läbi suhtelise

veepideme (Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel), peamiselt lokaalsete rikete,

vähemal määral tehniliste puuraukude ja ventilatsioonišurfide kaudu. Lamavast

Lasnamäe-Kunda veekihist (O2-ls-O2-kn) liigub surveline põhjavesi tõusva vooluna läbi

tektooniliste rikete ja jõuab kaevanduskäikudesse, sealt edasi kogutakse vesi

veekraavidesse, mis on rajatud Uhaku lademe vett vähe läbilaskvatesse kihtidesse. Selle

tulemusena alaneb ka Lasnamäe-Kunda veekihi piesomeetriline tase 18 19. Samas ei toimu

mäetööde ohutuse tagamisest lähtuvalt tektooniliste rikete piirkonnas üldjuhul

kaevandamist ja seetõttu ei ole survelise Lasnamäe-Kunda veekihi vee sissetung Keila-

Kukruse veekihti intensiivne.

Kaevanduste veeärastuse mõju ulatus oleneb suures osas hüdrogeoloogilistest

tingimustest, kaevandatava ala paiknemisest reljeefis t ning veekihi lasumissügavusest.

Estonia kaevanduse piirkonnas on Keila-Kukruse veekihi alanduslehtri raadius kuni 6-7

km, samal ajal kui Nabala- Rakvere veekihis on see keskmiselt vaid 1 km. Pikaajalised

summaarsed Estonia kaevandusest väljapumbatud veekogused on aastakümnete jooksu l

suurenenud, kuid alates 2008. aastast on veeärastus kaevandusest pigem vähenenud 20.

Välja pumbatava kaevandusvee kogused sõltuvad eelkõige sademete hulgast.

Estonia kaevanduse veeärastuse hulk hakkas kasvama seoses Ahtme kaevanduse

sulgemisega 2002. aastal, mille tagajärjel hakkas Ahtme kaevandus veega täituma ning

osa veest tungib läbi kaevanduste vahelise terviku Estonia kaevandusse. Ahtme

kaevanduse veetaset hoitakse 43-45 m abs. kõrgusel 21.

Vahetult põlevkivi kaevandamisest mõjutatud Ordoviitsiumi veekompleksi veekihtide

veetaseme seiret on Estonia kaevanduse alal stabiilselt läbi viidud.

Maapinnalt esimese Ordoviitsiumi veekompleksi – Nabala-Rakvere veekihi seirekaevude

alusel on veetase kuni 2005. aastani püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel.

Kaevandamise frondi liikumisel lõuna ja ida suunas on alanduslehtri ulatus suurenenud

ja veetase kaevanduse mäeeraldise alale jäävates seirekaevudes alanenud.

Põhjaveetaseme seire alusel on vahetult põlevkivikihil lasuva Keila -Kukruse veekihi

veetase langenud vahetult kaevanduse alal, kuid mäeeraldise lähialadel (Selisoo ja Ratva

raba piirkonnas) on põhjaveekihi veetase püsinud stabiilsena.

18 Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurs s, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn, 93 -104. 2000.


20 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikool i Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012

21 Kaevandustest ja karjääridest väl japumbatava vee päritolu. Savitski L. Tallinn, EGF 7696. 2005.


4.5. PINNAVESI JA VEEKÕRVALDUS

Estonia kaevanduse mäeeraldis asub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas.

Mäeeraldise alalt saavad alguse mitmed vooluveekogud, mis kuuluvad eranditult Peipsi

järve valgalasse.

Keskkonnaregistri kohaselt saavad Estonia kaevanduse mäeeraldise alalt alguse

Mäetaguse jõgi (VEE1059200), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Milloja

(VEE1059100), Lemmiku peakraav (VEE1059400), Uhe peakraav (VEE1058800),

Tammikmäe peakraav (VEE1059300), Jõuga peakraav (VEE1058900) ja Kõnnu peakraav

(VEE1059000) ja Raudi kanal (VEE1063600).

Valdav osa nimetatud vooluveekogudest on piirkonnas toimunud pikaajalise

kaevandustegevuse poolt mõjutatud veekogud, mistõttu on need Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava kohaselt kategoriseeritud tugevasti muudetud veekogude (TMV) alla.

Mitmeid vooluveekogusid on kasutatud kaevandusvee ärajuhtimiseks (nt Rannapungerja

jõgi, Jõuga peakraav, Raudi kanal, Milloja) ja nende keemiline ning ökoloogiline seisund

on kesine või halb. Veerežiim on suures osas tehislik ja sõltub kaevandusvee

väljapumpamise kogustest. Kuna Viru kaevanduse alalt ei suunata enam Raudi kanalisse

(VEE1063600) kaevandusvett, võib täna käsit leda kaevandusvee äravoolu veekoguna

Raudi kanalit algusega Estonia kaevanduse mäeeraldiselt. Raudi kanal suubub Kurtna

Nõmme järve (VEE2027400), sealt edasi läbi Särg- ja Ahvenjärve Peen-Kirjakjärve

(VEE2026900), kust saab alguse Mustajõgi (Kirjaku kraav, VEE1063800), mis edasi

voolab läbi Kirjakjärve (VEE2026500, joonis 7.1). Osa kaevandusvett juhitakse Raudi

kanalist Raudi-Konsu kanali kaudu Konsu järve (VEE2027900). Kaevandusvesi suubub

Raudi‐Konsu kanali kaudu Konsu järve, Konsu pinnaveehaarde tehnoloogilise vee

veevõtukoha vahetusse lähedusse. Raudi kanali ehituse tingis aastaid tagasi just veevõtt

Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis.

Rannapungerja jõgi (VEE1058700) on ja jääb ka edaspidi valdavaks kaevandusvee

suublaks, võttes vastu ligi 73% Estonia kaevandusest välja pumbatavast veest.

Kaevandusvesi jaotub Jõuga peakraavi (VEE1058900), Rannapungerja ülemjooksu ja

Milloja (VEE1059100) vahel.

Estonia kaevanduse kaevandusvee heljumi koormus jääb kehtiva piirväärtuse (15 mg/l)

piiresse ega kujuta ohtu eesvooludele 22. Kaevandusvee veekvaliteedi seire käigus on

tuvastatud üksikuid aastate taguseid heljumi kontsentratsiooni piirväärtuse ületamisi 23,

mil mäetööd toimusid pumplate veekoguritele suhteliselt lähedal. Uuringuperioodi

keskmine heljumi sisaldus ei ületa vee erikasutusloaga kehtestatud piirnormi.

Lisaks mehhaanilise heljumi koormusele on kaevandusvesi suure karedusega.

Püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate mag neesium ja

kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat)

karedust põhjustab kaltsiumi ja magneesiumioonide, karbonaat ‐ ja vesinikkarbonaatiooni

kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes

pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad

sadestuda veekogusse analoogiliselt allikalubja ladestumisega, ehkki suuremahulist

karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga

tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning

22 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012

23 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012


klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 24. Piisava läbivoolu korral on

järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine.

Nõmme järv ja Kirjakjärv võeti Kurtna loodusala koosseisus kaitse alla 2004.aastal, mil

järvede veerežiim oli juba pikka aega kaevandusvee läbivoolu tõttu looduslikust

veerežiimist erinev ja saavutanud stabiilse läbivoolulise režiimi. Tänaseks on

uuringutes 25 , 26 jõutud seisukohale, et Nõmme järve ja Kirjakjärve stabiilse hea

ökoloogilise seisundi tagamiseks on vajalik säilitada kaevandusvee läbivoolurežiim, kuna

vee läbivool parandab järvede hapnikuolusid.

Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4 -) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-

elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2S). Divesiniksulfiidi

kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist

vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide r edutseerumist.

Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire

eutrofeerumine27.

Mäeeraldise alale jäävad lisaks vooluveekogudele üksikud väiksemad järved ning lisaks

kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud settebasseinid . Praktikas on looduslike järvede

alt põlevkivi kaevandatud (Kalina järv Viru mäeeraldise alal) ja veerežiimi olulisi muutusi

ei ole täheldatud. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Kurtna järvestikule, kuna nendest

mitmed on ühendatud kaevandusvee äravoolukanalitega. Mitmete Kurtna kaitseala

järvede veetaset mõjutab olulisel määral Vasavere veehaare, mille kaudu pumbatakse

pinnavett Kohtla-Järve ja Jõhvi linnale ning mitmetele Ida-Virumaa suurte

tööstustarbijateni.

4.6. MAAPINNA LANGATUSED JA EBASTABIILSUS

Estonia kaevanduse alal on fikseeritud mitmeid allmaa varinguid ja nendest tingitud

maapinna langatusi. Langatused toimusid peamiselt 80 ‐ndatel aastatel, kui katsetati

vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada

põlevkivi kadusid. Kaks varingut toimus 2008. aastal ja viimane 2017. aasta märtsis

tingituna geoloogilisest anomaaliast – kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites

olevat karstivööndit ei olnud võimalik prognoosida. Varisenud kamberplokkide kohal ei

ole ehitisi ega aktiivse majandustegevusega seotud alasid. Maastikul ei tekkinud

soostunud alasid. Varisenud alade maastik ja lõplik veerežiim võivad välja kujuneda alles

peale kaevanduse sulgemist, mil põhjaveetase taastub kaevanduseelsele olukorrale

lähedasele tasemele.

TTÜ Mäeinstituudi artiklite järgi on laevaringud toimunud peamiselt kaevanduse keskuse

piirkonnas aherainepuistangute all ja kaevevälja põhjaosas Rajaküla ja Pagari küla vahel,

neist hiliseima (2008) asukoht on Ohakvere külast põhjapool 28. Varingud on toimunud

valdavalt aladel, mis on nõukogude liidu ajal alt kaevandatud, siis rakendati vähendatud

tervikutega kaevandamist, kus kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli

arvestatud kaks aastat. Elamute, teede, vooluveekogude jne alla on jäetud tugevdatud

tervikud.


25 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiend avate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.

26 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024, Keskkonnaamet 2015

27 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.



Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide

hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi

kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab

välja töötatud ja tunnustatud tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus

kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö.

igavene püsivus. Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei

toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse ‐eeskirjadest. Samuti ei toimu kaevandustegevust tektooniliste rikkevööndite alal.

4.7. TAIMESTIK JA LOOMASTIK, ROHEVÕRGUSTIKU

TOIMIMINE

Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on muu maakasutusega võrreldes suhteliselt suur

metsa osakaal (ca 61%), mis on oluliseks kasvukohaks mitmetele taimeliikidele ja

elupaigaks loomadele. Tegevusega ei kahjustata otseselt taimestiku ega loomastiku

seisundit. Mõjud võivad ilmneda kaudse lt läbi veerežiimi muutuste ja müra tekitamise.

Ida‐Virumaa teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ 29 põhjal ümbritsevad rohevõrgustiku alad Estonia kaevanduse

keskust olles rohekoridoridega ühenduses Selisoo ja Kurtna järvistu piirkonna

metsamassiividega (joonis 4.6). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule,

loomastikule ja linnustikule on Ida-Virumaal uuritud 30 , 31 , 32 ja üldiselt ei ole

allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka

elupaikade väärtust oluliselt halvendanud.

29 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida -Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida -Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.

30 Põlevkivi allmaakaevandamisest t ingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2002

31 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele . Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2005

32 Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.


Joonis 4.6. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohevõrgustiku kaardist

4.8. KAITSAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000

VÕRGUSTIK

Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:

kaitsealad (sh kaitsealused pargid);

hoiualad;

püsielupaigad;

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;

kaitstavad looduse üksikobjektid;

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Estonia kaevanduse mäeeraldise alale ja selle vahetusse lähedusse jäävad mitmed

kaitstavad loodusobjektid, mille paiknemist illustreerib joonis 4.7. Kaitstavate

loodusobjektide nimekiri on välja toodud tabelis 4.2. Paljud kaevanduse alal asuvad

kaitstavad loodusobjektid asuvad juba alt kaevandatud alade piirkonnas või hetkel

mäeeraldise alast eemal, mistõttu ei ole lisamõju tekkimine oodatav ja puudub vajadus

nende kaitstavate objektide põhjalikumaks käsitlemiseks KMH aruandes. Tänaseks

Estonia mäeeraldise piiridesse jäävate alt kaevandatud kaitstavate alade (Atsalama

hoiuala, Mäetaguse maastikukaitseala, Mäetaguse tammik) kaitse -eesmärke ei ole

kaevandustegevusega kahjustatud. Tabelis 4.2 on toodud märge kaitstavate

loodusobjektide edasise käsitluse vajaduse kohta.


Joonis 4.7 Kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad kavandatava tegevuse piirkonnas


Tabel 4.2 Kaitstavad loodusobjektid Estonia kaevanduse piirkonnas

Objekti tüüp

Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise vajadus

Kait

se

ala

Muraka looduskaitseala

Paikneb Estonia kaevanduses läänes Muraka raba

piirkonnas, ulatub mäeeraldise alale. Muraka

looduskaitseala all on põlevkivi passiivne tarbevaru. Tänane

kaevandamise front asub loodusalast ca 1,7 km kaugusel,

mäetööde arengukava kohaselt jõutakse mäetöödega 2020.

aastaks loodusalast ca 125 m kaugusele. Järgnevatel

aastatel kaevandatakse vahetult loodusalaga piirnevad

alad.

Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju

Muraka looduskaitsealale. Vajalik põhjalikum käsitlus

aruandes.

Selisoo looduskaitseala

Paikneb osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise kohal,

looduskaitseala all on põlevkivi passiivne tarbevaru.

Kaevandatava ala piirneb looduskaitsealaga.

Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju

Selisoo looduskaitsealale. Vajalik põhjalikum käsitlus

aruandes

Mäetaguse

maastikukaitseala

Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus,

kaevandatud alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Kurtna maastikukaitseala

Ei asu Estonia kaevanduse alal, kuid on kaevandusega

seotud läbi kaevandusvete juhtimise kaitseala

veekogudesse.

KMH aruandes täpsustada peamiselt võimalikku vee kvaliteedi

muutumise mõju Kurtna maastikukaitsealale. Vajalik

põhjalikum käsitlus aruandes

Mäetaguse mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Uhe kaasik Paikneb Estonia kaevanduse alal Uhe külas, kaevandatud

alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Kurtna mõisa park ja selle

piires leiduv LK II põhja-

nahkhiire elupaik

Paikneb Estonia kaevanduse kaevandamata alal Kurtna

küla all, kaevandamise frondi tänasest asukohast ca 3 km. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Illuka mõisa park ja seal

leiduv suurkõrva (LK II)

elupaik

Paikneb Estonia kaevanduse kaevandamata alal Illuka

külas. Planeeritavast kaevanduse laiendusest ca 0,5 km. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Pagari mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal Pagari

külas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.


Objekti tüüp

Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise vajadus

Hoiuala Atsalama hoiuala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud ala keskosas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Püsielupaik

Ratva Metsise(LK II)

püsielupaik

Paikneb Estonia kaevanduse lõunapiiril Muraka raba

koosseisu kuuluva Ratva raba ja Seli soo vahel.

Täpsustada peamiselt võimalikku veerežiimi muutumise mõju.

Vajalik põhjalikum käsitlus aruandes.

Kurtna rohe-tilksambliku ja

kollase virvesambliku

püsielupaik

Paikneb Estonia kaevanduse alal Kurtna külas Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Lii

k

LK III harilik kopsusamblik Paikneb Estonia kaevanduse alal Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

LK III loomaliikide leiukohad

(tiigikonn ja 3 hiireviu

elupaika)

Hiireviu elupaigad asuvad kõik Estonia kaevanduse

kaevandatud ala piirkonnas. Tiigikonna elupaigana

registreeritud tiik asub kaevandamata alal, perspektiivis

kaevandatavatest aladest ca 800 m kaugusel

Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

LK III taimeliikide

kasvukohad (sulgjas õhik,

suurelehine porella,

laialehine neiuvaip)

Paiknevad kõik Estonia kaevanduse idaosas,

kaevandamata ala piirkonnas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

LK III taimeliikide

kasvukohad (sulgjas õhik,

laialehine neiuvaip, harilik

ungrukold, wulfi

turbasammal)

Paiknevad kõik Estonia kaevanduse lõunaosas,

kaevandatud ala piirkonnas. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

LK I villtulika kasvukoht Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal Väike-

Pungerja külas Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.

Üksikobjekt Kaitstav üksikobjekt Kalina

karstiala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal. Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik käsitlus.


4.8.1. SELISOO LOODUSKAITSEALA

Maastikuliselt paikneb Selisoo Alutaguse madaliku maastikurajoonis. Alutaguse madaliku

moodustavad alad, mis on Peipsi nõo praeguseks kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse

suure Peipsi jääjärve põhjaks. Alutaguse maastiku eripäraks on pinnamoes märgade

jääjärve- ja järvetasandike (37%) ning väheste teedega sootasandike (37%)

domineerimine. Ulatusliku Muraka soostiku idapoolse lahustükina on meridionaalselt

väljavenitatud Selisoo ulatus põhjast lõunasse ca 7,4 km ja läänest itta ca 3,7 km ning

tema pindala on 20,5 km2. Selisoole lähimal paiknevad asulad on Mäetaguse alevik

põhjas ja ning Metsküla läänes. Selisoost idas kulgeb Jõhvi -Mustvee-Tartu maantee 33.

Selisoo on põhiosas looduslikus seisundis. Ainult tema äärealadel esinevad 1960 -ndatel

rajatud metsakuivenduskraavid. Kraavituse mõju Selisoo veerežiimile on varasemalt

hinnatud ja seisukohad on mõneti erinevad. TTÜ teadlaste andmeil on n imetatud kraavid

ca 70% ulatuses turbasamblaga kinni kasvanud ning nende kaudu on vee äravool väga

minimaalne 34. Reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna

suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke. Teistes uuringutes 35 väidetakse, et

arvatavasti avavad küllalt sügavad kuivenduskraavid kohati muidu vettpidava

madalsooturba kihi all olevaid liivakihte ning kraavidesse kogunev vesi infiltreerub

liivadesse. Soosetete aluse pinnakatte filtratsiooninäitajate alusel on leitud, et soode all

on tegu aeglaselt kuni mõõdukalt vett juhtivate setetega.

Olenemata asjaolust, kas Selisoo äärealade metsakuivenduskraavide vesi voolab

maaparandussüsteemi eesvoolu või imbub see läbi kahjustatud veepideme põhjavette,

on kuivenduskraavidel tänaseni oluline roll soo äärealade kuivendamisel.

Selisoo looduskaitseala (KLO1000639) on loodud Vabariigi valitsuse 01.10.2015 a.

määrusega nr 97 36 . LKA kaitse-eesmärgiks on LoD I lisas nimetatud elupaikade

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis rabade (7110*),

nokkheinakoosluste (7150) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Liikidest on

kaitse-eesmärgiks kaitsta kuut LiD I lisa l iiki, kelleks on metsis (Tetrao urogallus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao

tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola). LiD I lisas nimetamata liikidest on eesmärgiks

rabapüü (Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletildri (Tringa

nebularia) kaitse.

Selisoo LKA kaitse-eesmärgid on kõik kattuvad Selisoo loodusala ja Muraka linnuala

kaitse-eesmärkidega, mistõttu mõju hindamise osas on LKA-d sisuliselt käsitletud ka

Natura hindamise vastavates peatükkides.

4.8.2. MURAKA LOODUSKAITSEALA

Muraka looduskaitseala (KLO1000536) asub Alutaguse madalikul Ida -Virumaal

Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit

33 Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009

34 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogilis te võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011

35 Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009

36 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97


põhja pool. LKA kaitse-eesmärgiks on kaitsta, säili tada, uurida ning tutvustada Eesti ühte

suuremat loodusmaastikukompleksi– Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi,

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Alal kaitstakse 20 erinevat linnuliiki ja 6 muud

loomaliiki ning 13 elupaigatüüpi. Kõik (v.a 2 linnu liiki) kaitse-eesmärgid on kattuvad

Natura 2000 Muraka loodus- või linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid käsitletakse

Natura hindamise peatükis. Natura alade kaitse-eesmärkide hulgas ei ole LK III liike -

herilaseviud (Pernis apivorus), värbkakku (Glaucidium passerinum), kuid nende liikide

registreeritud elupaiku Muraka LKA-l ei ole.

Muraka soostik on tekkinud Peipsi nõo põhjaosas, kunagise järve põhjas. Pärast

mandrijää taandumist on nõgu täitnud jäänukjärved hakkasid aja jooksul kinni kasvama

ning moodustasid 9000 - 10 000 aasta eest ulatuslikud madalsood.

Soostiku lõunapoolses osas valdab puis- ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad

ning vesised lagerabad. Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski

20 - 40 m vahemikku, sügavus küündib 1 - 3 meetrini. Laugastikest on suurimad

Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal

laiuvad ulatuslikud märed. Turbakiht küündib soostiku keskosas 5 - 7 meetrini, äärealadel

paari meetrini. Kaitseala kirdeosas asub ligi 30-hektarine Ratva järv, jäänuk kunagisest

suuremast veekogust. Vältimaks soo laienemist, on maaparanduse käigus kraavitatud

kogu soostiku piiriala. Soo põhjaosast voolab vesi Purtse jõkke, lõunaosast aga

Tagajõkke ning Pungerja jõkke 37

Erinevalt Selisoost kulgeb Muraka looduskaitseala piir vahetult raba piiril ja kraavitatud

madalsoo jääb kaitseala piiridest välja. Seega puudub Muraka raba ja mäeeraldise

aktiivse tarbevaru vahel looduslik puhverala. Samas puuduvad täna andmed selle kohta,

kas olemasolevad kraavid lõikavad läbi soo aluse veepideme, mida on täheldatud Selisoo

äärealade kuivenduskraavide puhul. Kui olemasolevad kuivenduskraavid veepidet ei

lõika, siis on kaevandamise tarbeks tekitatud veealanduse täiendava kuivendava mõ ju

avaldumine pigem ebatõenäoline. Kahjustatud veepideme puhul võib pinnasevee

vertikaalsuunaline filtratsioon kiireneda alanduse suunas. Samas on rakendusuuringus

Paal ja Leibak38 jõudnud järeldusele, et kuivendav mõju võib avaldada ka kraavitamata

allmaakaevandatud aladel, seega tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt rakendada

täiendavaid keskkonnameetmeid võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks .

4.8.3. KURTNA MAASTIKUKAITSEALA

Kurtna maastikukaitseala (KLO1000194) asub Ida-Viru maakonnas Illuka, Jõhvi ja Toila

vallas. Kurtna MKA on oma rohkem kui 30 järvega Eesti järvederikkaim ala. Kurtna

järvestik on lisaks oma järvede rohkusele märkimisväärne ka tüpoloogilise mitmekesisuse

ja haruldaste liikide leiukohtade poolest. Kaitseala on üks Ida -Virumaa olulisi

puhkepiirkondi. Kaitseala hõlmab järvederohke mõhnastiku koos sealsete ökosüsteemide

ja kooslustega. Kaitseala pindala on 2820,18 ha 39.

Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvede rikka mõhnastiku

maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse

kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe-

kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste

37 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus -Kiviõli põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos. Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014

38 Rakendusuuringu „Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus” (Paal ja Leibak, 2017)

39 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024, Keskkonnaamet 2015


kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse

ja tutvustamine.

4.8.4. KIVINÕMME MAASTIKUKAITSEALA (LOODAV JÕUGA MKA)

Kivinõmme maastikukaitseala (KLO1000194) asub Ida-Virumaal. Kolmest lahustükist

koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal mõhnastiku, järvede, taimekoosluste (lääne -

mõõkrohi), metsise elupaiga kaitseks. Kaitsealale jäävad ka nooremast ning keskmisest

rauaajast pärit kääbaskalmistud, mis on muinsuskaitse all. Kai tseala pindala on 311,6 ha.

Täna on töös Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine ja

kaitsekorralduskava koostamine, uue loodava MKA nimeks on Jõuga MKA.

Estonia kaevanduse mäeeraldise lõunapiiri ja maastikukaitseala vahel on ulatuslik

tektoonilise rikke vöönd, mis toimib suhtelise veepidemena ja hoiab ära kaevanduse

dreeniva mõju lõunasuunas.

4.8.5. NATURA 2000 VÕRGUSTIK

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Planeeringutega

tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele

arvesse võtta.

Natura aladest jäävad vahetult Estonia kaevanduse mäeeraldise alale Atsalama

loodusala (EE0070117) ja Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis on tänaseks alt

kaevandatud. Lisaks jäävad osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise alale Selisoo

loodusala (EE0070124), Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala

(EE0070172). Kurtna (EE0070120) ja Jõuga loodusalad (EE0070119) jäävad mäeeraldise

alalt välja (joonis 4.4), kuid kaevandamise frondi liikumine toimub nende loodusalade

suunas ja seega tuleb võimalikku keskkonnamõju hinnata.

Natura 2000 võrgustiku paiknemist illustreerib joonis 4.8 ning alade kirjeldused on toodud

tabelis 7.1-7.5.


Joonis 4.8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Estonia kaevanduse piirkonnas

KMH programmi sisu hõlmas ka Natura eelhindamist, mis selgitas välja, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata.

Samas jõudis Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodne mõju välistatud järgmiste Natura 2000 alade puhul: Selisoo, Muraka, Kurtna ja Jõuga loodusala ning Muraka linnuala. Nende alade puhul on käesoleva aruande peatükis 7.5 läbi viidud Natura hindamise käigus täpsustatud kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid.

Natura hindamine ülal nimetatud asjakohastele Natura aladele on esitatud aruande peatükis 7.5. Tulenevalt Natura hindamise vormist on seal esitatud ka a lade kirjeldused, mida siinkohal ei dubleerita.

4.9. MUUD ASPEKTID

Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa pikendamisega ei tao tleta lubatava

maksimaalse põlevkivi kaevandusmahu suurendamist, seetõttu on järgnevalt välja toodud

olulisemad kaevandamisloa KMIN-054 muutmise keskkonnamõju hindamise aruandes 40

toodud järeldused keskkonnamõju avaldumise aspektides, mida käesolevas KMH

aruandes täiendavalt ei hinnata.

40 Eesti Energia Kaevandused Asi kaevandamisloa KMIN‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 9107. Tallinn 2010


4.9.1. MÜRA JA VIBRATSIOON

Estonia kaevanduse maapealses osas tekitab lokaalset müra ja vibratsiooni

rikastusvabrik (sh killustiku kompleks), osaliselt ka põlevkivi laadimiskompleks ja

aheraine ladestamine. Müra peamisteks allikateks on kaevanduse ventilatsioonihooned,

mäemassi purustid ja lintkonveierid ning aheraine autodesse laadimise ja puistangutel

aheraine autodelt maha kallutamise müra. Tootmisterritooriumil on rakendatud mitmeid

mürasummutuslahendusi. Olulisemad müraallikad jäävad vahetult Estonia kaevanduse

tööstusterritooriumile maa peal ja allmaa kaevandustööd ei mõjuta müraallikate

edasiliikumist. Väljaspool Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi võib mõningast müra

ja vibratsiooni põhjustada maanteedel ja raudteel liikuv transport. Vibratsiooni ja müra

allikana tuleb täiendavalt käsitleda lõhkamistöid.

Mõju kohalike inimeste tervisele, heaolule (sh kinnisvarale)

Kaevandustegevus on piirkonnas üheks olulisimaks kohalikke inimesi mõjutavaks tegevuseks. Ühelt poolt kaasnevad kaevandustegevusega mitmed keskkonnaprobleemid, nagu kvaliteetse joogivee kättesaadavus, müratase ja lõhkamisest tulenev vibratsioon, mis võivad mõjutada kohalike inimeste elukvaliteeti, heaolu ja kinnisvara väärtust teatud perioodil negatiivselt. Teisest küljest on kaevandustegevus Estonia kaevanduses toimunud juba üle 50 aasta ja sektoril on oluline roll piirkonna tööhõives, kaevandamisõiguse tasumäära osaline laekumine kohalike omavalitsuste eelarvele loob piirkonda täiendavalt väärtust ja potentsiaalseid uusi töökohti. Arendaja on taganud tsentraalsete pumplate ja veetarasside väljaehitamise piirkondades, kus kaevandustegevusest tulenevalt on kvaliteetse joogivee kättesaadavus raskendatud. Estonia kaevanduses on kaevandatavat põlevkivivaru orienteeruvalt 15 aastaks (sõltub põlevkivi vajadusest), mil algab mäetööde lõpetamise ja kaevandatud ala korrastamise protsess.

Kõiki eelpool nimetatud keskkonnamõju aspekte arvestatakse keskkonnamõju

ulatuse ja olulisuse hindamisel Natura aladele määral, mil konkreetsed aspektid on

asjakohased ja mõjutavad Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamist või alade

terviklikkust.


5. KMH METOODIKA JA HINDAMISE ULATUS

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse

elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju

keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha

ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Kuna varasemalt on Estonia kaevanduse

maavara kaevandamise loa KMIN‐054 muutmisega kaasnev keskkonnamõju hindamine

läbi viidud 2010. aastal AS Maves 41 ekspertgrupi poolt koostatud ja tänase tegevusega

ei taotleta mäeeraldise piiride ega maksimaalse kaevandamismahu muutmist, siis ei ole

käesoleva KMH eesmärgiks kirjeldada keskkonnamõju valdkondades, mis on varasemate

töödega ära hinnatud. Tulenevalt lähteülesandest ja Keskkonnaministeeriumi KMH

algatamise otsusest (algatamisotsuse koopia on lisatud KMH programmi lisade

dokumenti), on käesoleva KMH peamiseks eesmärgiks hinnata Estonia kaevanduse

kaevandusloa pikendamise ja kaevandustegevuse edasiliikumisega lääne, lõuna ja edela

suunas kaasneva keskkonnamõjuga piirkonna looduska itselistele objektidele ja eelkõige

Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.

Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast, võib eeldatavaks mõjualaks

lugeda kogu Estonia kaevanduse mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasne va

veealanduse piirkonda, mis ei ulatu Estonia kaevanduse mäeeraldise alalt

naabervaldade alale. Kaevanduse veealandus on mõjutanud kvaliteetse joogivee

kättesaadavust sadades majapidamistes mäeeraldise piires, samas on tänaseks välja

ehitatud või valmimisjärgus alternatiivne veevarustus kogu vee-alanduse võimalikus

mõjualas ning mõju ulatuse üle vaidluste ennetamiseks ka vahetult külgnevas alas .

Käesolevas KMH-s lähtutakse keskkonnamõju aspektide mõjuala ulatuse määramisel

2010. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud Estonia kaevanduse maavara

kaevandamisloa KMIN-054 muutmise KMH-s 42 kirjeldatud mõjualast, kuna käesoleval

hetkel ei taotleta kaevandusmahtude suurendamist ja seetõttu on tegevusega kaasnevat

keskkonnamõju enamikses keskkonnamõju avaldumise aspektides juba hinnatud.

Aruandes analüüsitakse täpsemalt kaevandustegevusega kaasneva võimaliku

keskkonnamõju avaldumist nimetatud kaevandustegevuse mõjualasse jäävatele Natura

aladele. Mõjuala ulatus Natura aladele sõltub mitmetest keskkonnamõ ju aspektidest

(põhja-ja pinnaveerežiim), mida võetakse käesolevas aruandes keskkonnamõju

hindamisel arvesse.

Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa muutmise KMH aruandes on Estonia

kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise keskkonnamõju enamike keskkonnamõ ju

avaldumise aspektides piisavalt põhjalikult hinnatud ja kaevandamisloa pikendamine nii

taotletavaks kümneks aastaks kui ka mäetööde lõpuni ei too kaasa täiendavat

keskkonnamõju, mida varasemalt hinnatud ei ole. Tänane seisukoht on, et varasemates

KMH-des ei ole piisavalt käsitletud kaevandamistegevuse mõju piirkonna Natura aladele.

Käimasoleva KMH protsessi eesmärgiks on just kavandatava tegevusega kaasneva

võimaliku negatiivse keskkonnamõju ulatuse ja olulisuse hindamine piirkonna

Natura aladele.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH

raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:




Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning

õigusaktide nõuetele. Analüüsitakse kõiki asjakohaseid strateegilisi

planeerimisdokumente ja õigusakte ning kavandatava tegevuse vastavust

dokumentidega; Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele . KMH aruandes

hinnatakse kaevandustegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute mõju erinevatel tasanditel kaitstavatele loodusväärtustele. Keskkonnamõju avaldumise hinnang looduskaitselistele väärtustele antakse alal varasemalt läbi viidud uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruannetes kirjeldatud keskkonnamõju aspektide alusel. Täiendavate spetsiifiliste uuringute või hinnangute vajadus käesoleva KMH raames on kirjeldatud ptk -s 7;

- Müra ja vibratsiooni mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Müra ja vibratsiooni (eelkõige Natura linnu- ja loodusalade suunas liikuva kaevandustegevusega kaasneva müra ja vibratsioon) mõju analüüsitakse kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevatele loomadele ja lindudele. Eksperthinnangu andmisel lähtutakse varasemas KMH aruandes 43 toodud müra ja vibratsiooni hinnangu tulemustest ja KMH järgselt läbiviidud vastavate mõõtmiste tulemustest;

- Põhjaveerežiimi muutuste mõju märgaladele ja kaitstavate alade

taimestiku struktuurile. - Kaevandusvee ärajuhtimisest tulenev pinnaveerežiimi ja –kvaliteedi mõju

hinnang kaitstavatele loodusväärtustele; Kumulatiivne mõju. Mastaapse kaevandustegevuse puhul on oluline arvestada

erinevate tegevuste koosmõju. Täna on mitmed piirkonna suuremad allmaakaevandused (sh. Viru I etapp ja Ahtme kaevandus) suletud või peatatud (Tammiku kaevandus) ning kaevanduste kumulatiivne mõju on vähenenud. Samas on piirkonnas mitu aktiivset põlevkivi kaevandust, mis on suhteliselt lähestikku ja erinevates kaevandustes toimuvad tegevused võivad teatud tingimustel koosmõjus ületada keskkonna taluvuse piire. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega;

Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. Keskkonnamõju

hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik

omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.



6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS

STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 44

“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016 -2030” on strateegiline lähtedokument,

milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks.

Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja

majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstus e

varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju.

Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise

suunamiseks riigi huvi elluviimisel.

Arengukava strateegilised eesmärgid on:

põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamine;

põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamine;

põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

Ida-Viru maakonnaplaneering 45

Kehtiv Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud 1999. aastal. Hetkel on koostamisel

uus maakonnaplaneering. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb

majandustegevuses ja eriti maakasutusel järgida loodusressursside ratsionaalse

kasutamise ja kaitse põhimõtteid, maavara kaevandamisel või muu loodusressursi

kasutamisel tuleb ära kasutada kaasnevad maavarad. Maakonnaplaneeringu, mis toetub

energeetika arengusuundade planeerimisel „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise

riikliku arengukavas“ 46 seatud üldpõhimõtetele, kohaselt:

tuleb tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil

riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus;

tuleb tagada põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine

üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega;

toimub Estonia kaevanduse laienemine Mäetaguse vallas vallale soovimatus

suunas ning ohustab Selisood;

jäävad Sompa ja Viru kaevanduste alale Muraka looduskaitseala põhjaosa ja

kaitse- ja hoiumetsad.

44 Põlevkivi kasutamise ri ikl ik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013). Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. http://www.envir.ee/sites/default/fi les/pk_arengukava_2016_203 0_eelnou.pdf

45 Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http:// ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering

46 Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine. Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062

http://www.envir.ee/sites/default/files/pk_arengukava_2016_2030_eelnou.pdf

http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering

https://www.riigiteataja.ee/akt/829062


Mäetaguse valla üldplaneering 47

Mäetaguse valla üldplaneeringu eesmärgiks on valla üldiste arengusuundade

määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning

seeläbi Mäetaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.

Kaevandustegevus mõjutab kogu valla põhjaosa ja Estonia kaevanduse laieneb pidevalt

valla lõunaosa aladele. Kaevandatud alad moodustavad kolmandiku kogu valla

territooriumist. Seetõttu on maavara võimalikult keskkonnasäästliku kaevandamise

tagamine Mäetaguse valla üldplaneeringu üheks olulisimaks teemak s.

Põlevkivikaevanduste piirkonnas on maasisene ja -pealne hüdrosfäär (veekogude,

veekihtide ja -komplekside hüdrodünaamiline süsteem) olulise tehnogeense mõju all. Vee

ärajuhtimise ja kaevanduste drenaaži tulemusel kujuneb kaevandamise ajal

altkaevandataval territooriumil ulatuslik põhjaveetaseme alanduslehter, mis levib kaugele

väljaspool kaevandusala piire. Pärast kaevanduse sulgemist või kaevandustööde

peatamist täituvad kaevanduskäigud veega ning alanduslehter kahaneb. Põhjavesi, mille

kvaliteet on vahetult peale kaevanduse sulgemist ning veega täitumist sulfaatide rikas,

aja möödudes väheneb sulfaatide sisaldus looduliku seisundi lähedasele

kontsentratsioonile. Täiendavaid probleeme põhjustavad vertikaalsed kaeveõõned

(puurkaevud, puuraugud, šurfid), kui võimalikud põhjaveereostuse allikad. Ohutuse

seisukohalt on tähtis puuraukude, puurkaevude ja šurfide nõuetekohane sulgemine.

Looduslik veerežiim on rikutud ligi kolmandikul valla territooriumist. Pindmised veekihid

on kuivendatud ja elanikel puudub võimalus salvkaevudest kvaliteetset joogivett võtta.

Kvaliteetse joogivee saamiseks on kasutusel Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks,

mille lasumissügavus on alates 100 m.

Üldplaneeringus loetletakse leevendavad abinõud, millega tuleb maavara kaevandamisel

arvestada:

maavarade võimalikult säästlik kaevandamine;

kaevandustehnoloogia valik lähtudes asukohast ja keskkonnamõjust;

karjääride ja turbaväljade rajamisel valida vähem looduskeskkonda kahjustav

lahendus;

kaevandus- ja karjäärialade sihtotstarbeline rekultiveerimine;

allmaakaevandatud aladel uuringute teostamine;

hüdrodünaamiliste mudelite koostamine, pidev seire, aheraine kasutamine

ehitusmaterjalina;

kaitsemetsade säilitamine;

erilahendused ehitamisel altkaevandatud aladel;

müratõkete ehitamine; looduslike müratõkete, näiteks metsa õige

majandamine;

hüdrogeoloogiliste uuringute koostamine ja põhjaveeregulaatori

väljaehitamine;

maaparandussüsteemide taastamine ja hooldamine;

hoonetele lõhkamisest tingitud kahjude kompenseerimine kaevandaja poolt

47 Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f26 86c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0

https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f2686c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0



Illuka valla üldplaneering 48

Üldplaneeringuga määratakse valla ruumilised arengusuunad, täpsustatakse

maakasutust ja ehitusreegleid, seatakse tingimused, kuidas suunatakse vallas

maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja

mõjude hindamise tulemusena leitud lahendused säästvaks ja tasakaa lustatud arenguks.

Illuka valla pindalast on kaevandataud alade osatähtsus ligikaudu 3% millest karjääride

maa moodustab 0,2% ja altkaevandatud ala 2,8 %. Üldplaneering toetub Ida-Virumaa

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga: "Ida- Virumaa põlevkivi kaevandamisalade

ruumiline planeering" 49 täpsustatud tingimustele maavarade kasutamise ja kaevanduste

langatusaladele ehitamise planeerimisel ning täiendavaid tingimusi ei sea.

Iisaku valla üldplaneering 50

Iisaku valla üldplaneeringu eesmärk on valla territoor iumi arengu põhisuundade ja

tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja

juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel

maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

Üldplaneeringus on käsitletud kaevandustegevusega kaasnevat keskkonnamõju

järgmiselt:

Iisaku valla põhjapoolsete külade Sõrumäe ja Jõuga alla ulatub Estonia kaevanduse

kaeveväli. Mäetööd on tänaseks jõudnud sellesse piirkonda. Üldplaneeringu kohaselt

mõjutab kaevandus ülemisi veehorisonte nendes külades ja kuivadel suvekuudel kaevud

kuivavad. Tulevikus on nendes külades vajalik veetrasside ehitus koos pumbajaamade ja

sügavate puurkaevudega51.

Muraka raba piirkonna põhjavee režiim sõltub looduslikest faktoritest (sadem ed,

aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) vee ärajuhtimise koosmõjust. Aluspõhja

veekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille

tulemusena on Viru ja Estonia kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme

alanduslehtrid. Põlevkivi sisaldavas Keila-Kukruse veekihis ja selle all lamavas

Lasnamäe–Kunda veekihis on veetase alanenud rohkem kui 25 m, maapinnalähedases

Nabala–Rakvere veekihis on Muraka rabast põhja pool põhjaveerežiim jäänud

looduslikuks, kuid raba idapiiri lähedal on ka selles veekihis veetase alanenud 1,8–1,0

m.

Tänaseks ei ole mitmed üldplaneeringu teemad enam päevakorras. Alternatiivne

veevarustus on kaevandamisest mõjutatavatel aladel välja ehitatud ja omavalitsusele üle

antud.

48 Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010. http://www.il luka.ee/uldplaneering

49 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline plane ering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida -Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla -Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. http:// ida-viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2-930f-64904dd61547

50 Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24. aprilli 2008. a määrusega nr 8 . http://www.iisaku.ee/yldplaneering/

51 Tänaseks on veetrassid küladesse juba rajatud ja vallale üle antud.

http://www.illuka.ee/uldplaneering

http://ida-viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f-b617-4ab2-930f-64904dd61547


http://www.iisaku.ee/yldplaneering/


7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD

OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Käesolevas peatükis on välja toodud varasemate Estonia kaevanduse loataotluste

keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud olulisemad keskkonnamõju avaldumise

aspektid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad piirkonna looduska itselisi väärtusi ja Natura

alasid. Neid keskkonnamõjusid ei ole vastavalt KMH algatamisotsusele (Lisa 1) ja

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile käesolevas aruandes täiendavalt

hinnatud, küll aga on hinnatud kaevandustegevusega kaasneva keskkonn amõju

aspektide avaldumist Natura alade kontekstis Estonia Kaevanduse mäeeraldise aktiivse

tarbevaru ammendamiseni.

Mõju hindamisel võetakse arvesse, et tegemist on aktiivse kaevandusega, mille

keskkonnamõjud on tänaseks suures osas teada. Kuna maavara kaevandamisloa

pikendamisega ei taotleta kaevealade ega kaevandusmahtude suurendamist, siis

hinnatakse eelkõige mäeeraldise piires toimuva kaevandamise frondi liikumisega

kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Estonia kaevanduse sulgemisega kaasnevad keskkonnamõjusid hinnatakse eraldi

täiendavalt KMH protsessi käigus, mis viiakse läbi minimaalselt 5 aastat enne

kaevanduse tegelikku sulgemist. Käesolevas KMH aruandes kaevanduse sulgemisega

kaasnevaid keskkonnamõjusid ei käsitleta.

7.1. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE

Põlevkivikaevandamise mõju hindamisel põhja- ja pinnaveele tuleb lähtuda mõjust

hüdroloogilisele, hüdrogeoloogilisele, ja hüdrogeokeemiale:

põhjavee tasemete muutused (alanduslehtri tekkimine ja muutumine);

mõju pinnaveekogudele (põhjavee väljapumpamise mõju);

pinna- ja põhjavee keemilise koostise muutus.

Allmaakaevandamisega kaasnevaid veekeskkonna keskkonnamõju tuleb vaadelda

ajalisest dünaamikast tulenevalt kolmes etapis: enne kaevandamist (või kaevandamise

frondi edasiliikumist), kaevandamise ajal ja pärast kaevandamist (ka prognoosid). 52 53

Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava

maavara lasuvussügavuseni. Estonia kaevanduse alal tungib surveline Lasnamäe -Kunda

veekihi vesi valdavalt tektooniliste rikete piirkonnas välja pumbatavasse Keila-Kukruse

veekihti ja seetõttu on mõningal määral alanenud ka Lasnamäe-Kunda veekihi

piesomeetriline tase. Reeglina jäetakse karstivööndite piirkonda tervikud, kus põlevkivi

ei kaevandata ning mõju Lasnamäe-Kunda veekihile on minimaalne.

Alanduslehtri tekitamisega kaasnevad keskkonnamõjud, mille leevendamiseks peab

mitmetel juhtudel kasutusele võtma täiendavaid meetmeid. Veealanduse mõjualasse

jäävad madalad kaevud võivad jääda kuivale ja kaevandusest väljapumbatav põhjavesi

52 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016 -2030. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Apri ll 2013.

53 Suletud ja suletavate kaevanduste mõju põhjaveele. Kivisil la, J. Eesti Geoloogiakeskus. Hüdroloogia osakond. Tallinn 2003


tuleb ümber juhtida, kaevandusvee äravooluna kasutatavate pinnaveekogude

veekvaliteet ja ökoloogiline seisund võivad muutuda.

7.1.1. MÕJU PINNAVEELE

Kaevandusega piirnevad veekogude ülemjooksud on enamasti kaevandusvee äravoolu

huvides tugevasti muudetud. Rajatud on mitmeid kraave, kanaleid ja settebasseine.

Veerežiim on suures osas tehislik ja sõltub kaevandusvee väljapumpamise suundadest

(Estonia kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimise korraldust on kirjeldatud ptk -s 4.5).

Pinnaveekogudesse juhitava kaevandusvee heljumi sisaldus on erinev looduslikus

veekogus sisalduva heljumi kontsentratsioonist ja koostisest, tekitades tehisliku setete

liikumise režiimi. Kaevandusvete mõju all olevate veekogude võimalikult looduslähedase

seisundi hoidmise ja taastamise võimalusi pole seni piisavalt uuritud, kuna

kaevandusvete pumpamisele ja loodusesse juhtimisele puudub alternatiiv.

Leevendusmeetmeid on rakendatud ainult otseste probleemide ilmnemise korral, nagu

veejuhtmete täitumine setetega, üleujutuste teke, kobraste rajatud paisud jmt.

Estonia kaevandusest suunatakse kaevandusveed valdavalt Rannapungerja jõkke

(suublatena kasutatakse lisaks Rannapungerja jõele veel selle lisavooluveekogusid –

Milloja ja Jõuga peakraavi. Kehtiva vee erikasutusloa alusel suunatakse Estonia

kaevanduse alalt Rannapungerja jõe vesikonda aastas maksimaalselt 45-50 mln m3

kaevandusvett, mis moodustab ca 73% kogu Estonia kaevanduse heitveest. Ülejäänud

kaevandusvesi suunatakse settebassein nr 3 kaudu Raudi kanalisse, mis läbib Kurtna

loodusala koosseisu kuuluvat Nõmme järve, sealt edasi voolab kaevandusvesi läbi Särg -

ja Ahvenjärve ja jõuab Peen-Kirjakjärve. Peen-Kirjakjärvest saab alguse Mustajõgi, mis

voolab läbi Kurtna loodusala koosseisu kuuluva Kirjakjärve (joonis 7.1). 1980-ndate lõpus

täheldati osal järvedest veetaseme olulist langust, mis Martiska, Kuradi - ja Ahnejärvel

ulatus 3-4 meetrini ning on kaasa toonud järvede veekoostises pöördumatuid muutusi.

Praeguseks on seoses Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtukoguste vähenemisega

veetasemed kohati tõusnud, kuid pole saavutanud 60. a taguseid tasemeid 54.

Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos

loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna

maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava hüdrogeoloogilise mudeli põhjal

kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna järvede

veetasemetele (vt täpsemalt ptk 7.5.1.2 Kurtna loodusala).

Kuigi kaevandusvesi vastab vee erikasutusloaga seatud ainete osas keskkonnakvaliteedi

piirväärtustele, tuleb arvestada, et suhteliselt suure koguse põhjavee suunamisel

pinnaveekogusse muutub nii veerežiim kui ka üldine veekogu vee keemiline koostis.

Mitmed Kurtna järvestiku järved on kaevandusvee läbivoolu tõttu muudetud looduslikest

vähese veevahetusega umbjärvedest läbivoolulisteks ja seetõttu on tõenäoliselt

muutunud ka järvedele looduslik elustik. Siinkohal on oluline märkida, et Kurtna loodusala

koosseisu kuuluvad Nõmme järv ja Kirjakjärv võeti Natura 2000 alade koosseisu 2004.

aastal, mil järvede veerežiim oli juba tugevalt mõjutatud kaevandusvee läbivoolust.

Estonia kaevanduse heitvee heljumi koormus jääb kehtiva vee erikasutusloaga heitveele

kehtestatud piirväärtuse (15 mg/l) piiresse ega kujuta otsest ohtu eesvooludele 55. Lisaks

mehhaanilise heljumi koormusele on kaevandusvesi suure karedusega. Püsikaredust

põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium ja

kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat)

54 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024. Keskkonnaamet 2015.



karedust põhjustab kaltsiumi ja magneesiumioonide, karbonaat ‐ ja vesinikkarbonaatiooni

kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes

pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad

sadestuda veekogusse analoogiliselt allikalubja ladestumisega. Suuremahulist

karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga

tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ni ng

klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 56.

Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud Raudi kanal läbib Kurtna

maastikukaitsealale jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava

kaevandusvee looduslikust järveveest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti

muudetud. Täna on Nõmme järve vee vahetus peamiselt Estonia kaevandusvee

läbivoolust tingituna ca 17 korda aastas. Kõrgendatud sulfaatioon võib järve seisundile

osutuda problemaatiliseks kaevandustegevuse lõppemisel kui, kaevandusvee juhtimine

järve lõppeb või väheneb olulisel määral ning lahustunud hapniku hulk veekogus

väheneb. Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4 -) redutseerumiseni, mille tagajärjel

tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H2S).

Divesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud

fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide

redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogi lise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire

eutrofeerumine 57.

Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi

stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks tuleb enne kaevandustegevuse lõppu

piirkonnas teostada asjakohane uuring. Uuring peab välja selgitama minimaalse vajaliku

Nõmme järve veevahetuse, et oleks tagatud järve stabiilne seisund, mis tähendab

eelkõige piisavaid hapnikuolusid ja vee karedust, et järve akumuleerunud sulfaatiooni

redutseerumine ei seaks ohtu ökosüsteemi seisundit.

Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid

stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval tegevusel

täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile ning seetõtt u ei ole

Nõmme järve enesereostusohu väljaselgitamise uuringut vajalik teostada käesoleva KMH

raames. Küll aga on uuringu vaja läbi viia enne, kui Nõmme järve suunatava

kaevandusvee kogused mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse

lõpetamine piirkonnas) peaksid oluliselt vähenema. Tänaseks on Nõmme järve

enesereostuse võimalikkuse uuringu läbiviimise nõue seatud AS Enefit Kaevandused

Estonia kaevanduse vee erikasutusloa kohustuste hulka.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 58 alusel kuuluvad olulisimad Estonia kaevanduse

kaevandusvee ärajuhtimiseks kasutatavad jõed - Rannapungerja jõgi ja Mustajõgi Estonia

kaevanduse settebasseinide suublatest all pool heasse ökoloogilisse seisundiklassi.

Kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järvestikku kuuluvatest järvedest on

veemajanduskava kohaselt hinnatud Konsu, Nõmme järv, Kirjakjärve ökol oogilise

seisundiklassid. Kui Konsu järv kuulub Ida-Eesti veemajanduskava alusel heasse

ökoloogilisse seisundiklassi, siis Kurtna loodusala koosseisu kuuluvate Nõmme ja

Kirjakjärve ökoloogiline seisund on väga hea. Seetõttu võib väita, et tänase

kaevandamistehnoloogia juures on Estonia kaevanduse kaevandusvesi suublaks


57 Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.

58 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015 -2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a .


olevatele eesvooludele ohutu ega oma olulist negatiivset keskkonnamõju veekogude

heale seisundile.

Joonis 7.1 Estonia kaevanduse kaevandusvee eesvooluks olevate vooluveekogude paiknemine Natura alade suhtes

7.1.2. MÕJU PÕHJAVEELE

Mõju põhjavee veetasemele avaldub eeskätt kaevanduse kontuuris Nabala–Rakvere ja

Keila‐Kukruse veekihtide veetasemete alanemises, mis muudab kuivaks või veevaeseks

selle veekihi vett kasutavaid kaeve. Lasnamäe ‐Kunda veekihi kaevudes võib veetase küll

vähesel määral alaneda, kuid kaevud kasutuskõlbmatuks veetaseme alanemise tõttu

reeglina ei muutu. Mõju allpool olevatele Ordoviitsiumi ‐Kambriumi veekihile pole oluline

ja Kambriumi‐Vendi veekihile puudub.

Kaevandamise läbi halveneb põhjavee kvaliteet Nabala–Rakvere ja Keila‐Kukruse

veekihi kaevudes seoses sulfaatide sisalduse ja vee kareduse kasvuga. Vastavalt


sotsiaalministri määrusele 159 on lubatud sulfaatide sisaldus kõigi kvaliteediklasside veel

250 mg/l. Mõnede seirekaevude vees on esinenud sulfaatide sisaldusi üle 350 mg/l.

Sulfaatide sisalduse kasv johtub lubjakivis oleva püriidi oksüdeerumisvõimaluste

paranemisest kaevandamise läbi. Põhjavee keemiline koostis on alanduslehtri piirkonnas

jäänud stabiilseks. Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on täna põhjavee tase alanenud

ja seetõttu ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus täna

suureks probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned

veega täituvad, on põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Sulfaatide sisaldus

ja vee karedus tasakaalustuvad ajapikku ja saavutavad looduslähedase sisalduse 60.

Külade veevarustuseks on eelnevatel aastatel rajatud veetrasse ja sügavaid puurkaeve

Ordoviitsiumi‐ Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihtidesse. Veetrasside ja

süvapuurkaevude rajamist jätkatakse vastavalt tööde edasinihkest tulenevalt tekkivale

vajadusele. Seoses kaevandusala liikumisega ida poole on ilmne ka veetrasside rajamise

vajadus Illuka vallas. Kohalikel omavalitsustel on vaja arvestada vajadusega tagada

veevarustuse jätkusuutlikkus ka peale kaevandamisõiguse tasu laekumise lõppu.

Reeglina on veetrassid antud üle kohaliku omavalitsuse vee-ettevõttele.

Šurfide ja puuraukude rajamise tingimused on Estonia kaevanduse alal fikseeritud "Viru

ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava

detailplaneeringuga 61. Detailplaneeringu kohaselt tuleb uute šurfide ra jamisel kasutada

ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.

Mõju põhjaveele leevendub peale kaevanduse sulgemist, kuid põhjaveekogumi looduslik

olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgenenud mineralisatsioon, sulfaatne kar edus,

veetasemed ei taastu kõrgematel aladel algsele tasemele, madalamatel aladel võib

tekkida liigniiskus ja „tehisallikad“).

EK kaevanduste veekõrvalduse graafikud erinevate kaevanduste ja kaeveväljade alalt

perioodil 2000-2016 on esitatud joonisel 7.2.

59 Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ‐ ja põhjavee kvali teedi‐ ja kontrollinõuded. Vastu võetud 02.01.2003 nr 1

60 Groundwater Sulphate Content Changes In Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg, K. Thesis of Power Engineering and Geotechnology (Doctoral Thesis). Department of Mining, Faculty of Civil Engineering. Tallinn University of Technology. Tallin n 2005.

61 Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohaval ikut täpsustav detailplaneering. Skepast & Puhkim OÜ. Tallinn, 2016. Kehtestatud Mäetaguse Vallavalitsuse 30.11.2016. aasta otsusega nr 170.


Joonis 7.2 Estonia kaevanduse ja teiste EK kaevandusalade veekõrvaldus perioodil 2000-2016 (ettevõtte omaseire andmed).

7.1.2.1. KAEVANDAMISE FRONDI LIIKUMISEL MUUTUVA PÕHJAVEEREŽIIMI MÕJU TUNDLIKELE

ÖKOSÜSTEEMIDELE

Tundlike ökosüsteemide all peetakse eelkõige s ilmas Estonia kaevanduse mäeeraldise

alal ja selle vahetus läheduses paiknevaid märgalasid (sood).

Allmaakaevandamiseks vajaliku Keila-Kukruse põhjaveekihi alanduslehtri tekitamisega

võivad mõningatel juhtudel kaasneda ajutised või püsivad muutused pinnase veerežiimis

ja pinnaveekogude toitumistingimustes, mis omakorda põhjustavad muutusi erinevate

tasandite ökosüsteemides. Estonia kaevanduse kaevandamise front liigub mäeeraldise

lääneosas Selisoo ja Muraka raba suunas, mõlemad rabakooslused jäävad ühtlasi ka

Natura loodus- ja linnualade koosseisu. Seetõttu on kaevandustegevuse liikumisel

rabade suunas vajalik välja selgitada meetmed kaevandustegevuse võimaliku mõju

vähendamiseks, et tagada olemasoleva ökosüsteemi hea seisundi säilimise. Vajadusel

tuleb kasutusele võtta tehnoloogilisi lahendusi, millega on võimalik tagada rabade, kui

Natura loodusalade soodne seisund. Kaevanduse mõju Selisoole ja Muraka rabale on

mitmete uuringute käigus analüüsitud, kuid allmaakaevanduse mõju liikumisel vahetult

nimetatud rabade alla, ei saa kindlalt negatiivse keskkonnamõju avaldumist välistada.

Täna on kehtiva Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 alusel peatatud

kaevandustegevuse liikumine Selisoo alla, kuni pole välja töötatud sobivat tehnoloogiat,

mis võtab arvesse Selisoo aluse ala isoleerimise vajadust ülejäänud Estonia

kaevandusest. Selisoo piiridesse jääv põlevkivivaru on hinnatud passiivseks (8, 5 mln

tonni) ning tänase mäetööde arengukava (2017 – 2022) kohaselt seal mäetöid ei

kavandata. Vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud

majandustegevus sh kaevandamine.

Selisoo looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a

määrusega nr 97 ning sama ala on arvatud Selisoo loodusalana Natura 2000 võrgustiku

koosseisu. Selisoo looduskaitseala on samas kaitstav ka Natura 2000 võrgustiku Muraka

linnuala ühe lahustükina. Kaitseala on moodustatud Muraka raba idapoolse lahustüki –

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Suu

bla

sse

juh

itav

ves

i (tu

h m

3)

Aasta

AS Enefit Kaevandusesed kaevanduste veekõrvaldus 2000-2016 aastal

SOMPA VIRU KOHTLA AHTME ESTONIA

AIDU NARVA SIRGALA VIIVIKONNA KOKKU


Selisoo – ja seda ümbritsevate metsakoosluste ning sooga piirnevate metsise ja muude

liikide elupaikade kaitseks.

Muraka raba kuulub Muraka looduskaitseala koosseisu, mille eesmärgiks on kaitsta,

säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka

soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Muraka soostikus

kaitstavatest liikidest kaks (lendorav ja lehitu pisikäpp) kuuluvad I kaitsekategooriasse

ning kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsar’i ala) ning rahvusvahelise

tähtsusega linnuala (IBA ala). Muraka raba idaosas jääb Estonia kaevanduse

mäeeraldise kohale ca 80 ha, mille all on ~2 mln t põlevkivivaru, mis on hinnatud

passiivseks ning kus kaevandamist ei toimu.

Ratva raba ja Selisoo alal läbi viidud hüdrogeoloogilise modelleerimise 62 käigus jõuti

seisukohale, et Estonia kaevanduse laienemine Selisoo ja Ratva raba (Ratva raba asub

Muraka loodusala kirdeosas) alla ja selleks vajalik põhjaveetaseme alandamine võib

oluliselt mõjutada soo veerežiimi, veetaseme muutus turbakihis ulatub üle 2 m. Soo

veerežiimile mõjub juba ka kaevanduse jõudmine kaitseala piirini Selisoost idas. Soo

säilimiseks on oluline sooaluse veepideme (savi) olemasolu või et turba veejuhtivus oleks

väiksem kui 10-5 m/d. Ratva rabas ega Selisoos need tingimused täidetud ei ole.

Selisoo ja Muraka raba kirdeosa (Ratva raba) alt kaevandamise keskkonnamõju välja

selgitamiseks rabade kooslustele tuleb teha ajafaktorit ja raskesti määratavaid muutujaid

nagu turba elastset veemahtuvust ja turba kompaktsioonist tingitud veejuhtivuse muutust

arvestav aegsõltuv hüdrogeoloogiline mudel. Täna on töös Selisoo pinnaveeseire, kus

soo veetaset mõõdetakse pidavalt automaatseirevõrgustiku abil. Soo alal on fikseeritud

sooaluse põhjaveekihi mõningane langus, mis on otseselt kaevandamise tagajärjeks, kuid

soo taimekoosluste hea seisundi tagamiseks olulise, turbalasundiga seotud

pinnaseveetaseme, veerežiimi kaevandamine tänaseks olulisel määral mõjutanud ei ole.

Siinkohal on oluline arvestada, et Selisoo äärealadele (Selisoo idaosa madalsoo alale)

on nõukogude perioodil rajatud kuivenduskraavid, mille mõju soo äärealade veerežiimile

on tänaseni oluline ja seni, kuni olemasolev kraavitus soo äärealasid kuivendab, ei ole

adekvaatselt võimalik välja selgitada kaevandamisest tulenevat võimalikku negatiivse

keskkonnamõju ulatust ja olulisust Selisoo veerežiimile. Tänaseks toimunud Selisoo

pinnaseveeseire tulemuste alusel ei ole fikseeritud turbalasundiga seotud

pinnaseveetaseme langust, mida oleks võimalik siduda kaevandamisega. Samas ei saa

täna olemasolevatele andmetele tuginedes kindlalt väita, et mäetööde jõudmisel Muraka

loodusala piirini, on igasugune negatiivne keskkonnamõju rabale ja loodusalale

välistatud.

Erinevalt Selisoost kulgeb Muraka looduskaitseala piir vahetult raba piiril ja kraavitatud

madalsoo jääb kaitseala piiridest välja. Seega puudub Muraka raba ja mäeeraldise

aktiivse tarbevaru vahel looduslik puhverala. Samas puuduvad täna andmed selle kohta,

kas olemasolevad kraavid lõikavad läbi soo aluse veepideme, mida on täheldatud Selisoo

äärealade kuivenduskraavide puhul. Kui olemasolevad kuivenduskraavid veepidet ei

lõika, siis on kaevandamise tarbeks tekitatud veealanduse täiendava kuivendava mõju

avaldumine pigem ebatõenäoline. Kahjustatud veepideme puhul võib pinnasevee

vertikaalsuunaline filtratsioon kiireneda alanduse suunas. Ettevaatuspõhimõttest

lähtuvalt soovitame puhverterviku jätmise kaevandatava ala ja looduskaitseala piir vahele

(vt ptk 8.2).

Soo hea seisundi säilimiseks peavad olema täidetud mitmed kriteeriumid 63:

62 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seires üsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012

63 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tal linn 2011


1. Looduslikus seisundis on selline soo, mille taimekooslused peavad liigiliselt

koosseisult ja struktuurilt vastama nö klassikalisele soole, kus toimub jätkuvalt

turba ladestumine;

2. Looduslikus olekus soo on pidevalt veega küllastunud, kus turbalasund

sisaldab 90-96 % vett, mis erinevalt vabast järveveest on turbasubstraadiga

seotud ning ta imab oma kuivkaalu kohta 20-40% vett;

3. Looduslikes soodes on veetase maapinnast 0,1-0,2 m sügavusel,

sademeterikkal ajal ulatub veetase maapinnani;

4. Sooökoloogide pikaajaliste tähelepanekute andmetel kasvavad normaalselt

funktsioneerivas raba ökosüsteemis turbasammal, rabakas ja kitsalehine

huulhein;

5. Looduslikus seisundis olevas rabas on vähelagunenud turba pH nä it 2,5 - 3,5;

6. Looduslikus rabas on juba kujunenud autonoomne veerežiim, mis on

eraldunud ümbruskonna põhjaveetasemest. Tegemist on isereguleeruva

süsteemiga, mis reageerib sademete hulgale, mis mõjutab aga veetaseme

muutusi rabas. Just veetase on rabas inf iltratsiooni ja äravoolu määravaks

teguriks;

7. Funktsioneerivad älved ja laukad, mis tagavad ka muutuvates

kliimatingimustes raba ökosüsteemi tasakaaluseisundi;

8. Hüdroloogiliselt looduslikus seisundis rabas on pärsitud puude ja põõsaste

kasv ning levik;

9. Eesti rabade pindmine kiht (5-25 cm) sisaldab võrreldes kuivendatud

turbaaladega 1,6-2,1 korda vähem N, P2O5, K2O, CaC, Fe2C>3, SiC>2. Samuti

on tuhasus 2 korda väiksem.

Loodusliku rabaala ökosüsteemi muutustest annab eelkõige teavet 64:

1. Seoses kuivendusega hakkavad kasvama puud, peamiselt männid. Mida

intensiivsem on kuivendus, seda suurem metsa juurdekasv;

2. Kuivenduse mõjul suureneb rabaturba pealmise kihi lagunemisaste 10 -15%

võrra. Seda eelkõige raba servaaladel, kus on tehtud metsakuivendust;

3. Muutub raba pinna mikroreljeef, sest suureneb mättalisus;

4. Kuivendatud raba äärealadel levib reeglina puisraba.

Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt valminud töö 65 järeldustele on Selisoo ja teiste

märgalade alt maavaru kaevandamine võimalik, kui tagatakse kattekiv imite püsivus.

Täieliku kattekivimite püsivuse kindluse tagamiseks tuleb täna kasutatava tervikute ja lae

püsivuse arvutamise metoodika alusel tervikuid veel suurendada selliselt, et põlevkivi

kadu kasvab alles jäävate tervikute tõttu 39%-ni. Teisest küljest on Tartu Ülikooli

Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna teadlesed seisukohal 66, et

Selisoo soosetete all olev veepide ei ole piisav tagamaks soo veere žiimi säilimist

kaevetegevuse liikumisel vahetult soo alla.

64 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011

65 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogi liste võimaluste väljatöötamine. Väizene, V. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeeinstituut. Tallinn 2011.



7.1.2.2. OLEMASOLEVATE PINNA-, PINNASE JA PÕHJAVEESEIRE ANDMETE ANALÜÜS

Selisoo pinna- ja põhjavee seire

Selisoos on veetaset seiratud 2009. aastast alates, mil loodi ja käivitati vaatlused Selisoo

seiresüsteemis, mis sisaldab soo pinnavee ja väljavoolu ning põhjaveetaseme seiret,

samuti kaardistati seirealade taimestik. Seire tulemuste analüüs näitas, et Estonia

kaevanduse mõju põhjavee vaatluskaevude veetasemetele ei olnud 2009 – 2012

seireandmetes näha või oli mõju väiksem kui veetasemete looduslik aastasisene

varieerumine. 2011 – 2012 pinnasevee seire näitas, et Selisoo rabalaamade keskosa

pindmine veerežiim oli jätkuvalt looduslik. Raba servaaladel olevate kuivenduskraavide

mõju ulatub raba suunas hinnanguliselt 100-200 m kaugusele. Turbaaluses

mineraalpinnases on veetasemed alanenud ja alanduse mõju ulatub umbes meetri

ulatuses turba alumisse kihti. Rabalaamade kuivendusest mõjutatud servaaladel on

taimestik tõenäoliselt muutumas. Oodata on puhmarinde ja puurinde tihenemist ning

turbasammalde katvuse vähenemist. Tõenäoliselt on tegu metsakuivenduse jätkuva

mõjuga, kuid ei saa täielikult välistada Estonia kaevanduse täiendavat mõju 67.

Mäetaguse valla ettepanekul on 2011. aastal Selisoo kirdeossa rajatud 13 vaatluspunktist

koosnev automaatseirevõrk. Seirevõrk on rajatud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudi geoloogia osakonna poolt (vastutav isik Marko Kohv).

Mõõtepunktid paiknevad kahel Selisoo raba kuivendatud äärealalt rabakuplite keskossa

ulatuval transektil (lõuna- ja põhjatransekt); mõlemal transektil on neli mõõtekohta, igas

vastavalt veepidemetega eraldatud veekihtide arvule on olemas kas üks või kaks

mõõtepunkti. Lõunapoolsel (tähis S) ja põhjapoolsel (tähis N) transektil on kokku

vastavalt 6 ja 7 mõõtepunkti neljas mõõtekohas (number tähises). Pinnavee tasemeid

seiravad piesomeetrid tähisega T ja sooalust veekihti pinnakattes piesomeetrid tähisega

M (joonis 7.3).



Joonis 7.3. Selisoo veetasemete automaatseire võrgustik. Läbipaistev sinine polügoon tähistab Selisoo looduskaitseala, läbipaistev roheline polügoon Estonia kaevanduse mäeeraldist. Kollased punktid tähistavad piesomeetrite asukohtasid. Allikas: Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015 68

Joonis 7.4 Selisoo veetasemete seire põhjapoolse transekti veetasemed (abs kõrgus meetrites) perioodil IV 2011- VII 2016

68 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2/3/2016

47.00

49.00

51.00

53.00

55.00

57.00

4/7/2011 4/7/2012 4/7/2013 4/7/2014 4/7/2015 4/7/2016

abs

kõrg

us

(m)

Kuupäev

Selisoo lõunapoolne transekt

S1 5155m.pind 51.73

S2 5131m.pind 52.30

S3 5428(5143)m.pind 55.22


Joonis 7.5 Selisoo veetasemete seire lõunapoolse transekti veetasemed (abs kõrgus meetrites) perioodil IV 2011- VII 2016

50.00

52.00

54.00

56.00

58.00

60.00

4/7/2011 4/7/2012 4/7/2013 4/7/2014 4/7/2015 4/7/2016

abs

kõrg

us

(m)

Kuupäev

Selisoo põhjapoolne transekst

N1 5152m.pind 55.40

N2 5151m.pind 55.86

N2 5146m.pind 55.86

N3 5145m.pind 57.65

N3 5154m.pind 57.65

N4 5153m.pind 59.02

N4 5144m.pind 59.02


Joonis 7.6 Selisoo veeseiresüsteemi transektide läbilõiked. Allikas: Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016 69

Aruandes „Selisoo p innaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016 70 on analüüsitud Selisoo veetasemete muutusi, võttes sealjuures arvesse mõõteperioodi ilmastikuolusid piirkonnas.

Perioodil 2011-2016 näitab Selisoo veetase pinnakihis ja raba alumises osas enamikes piesomeetrites langusetrendi, kuid aruandes märgitakse, et samal perioodil on Jõhvi meteoroloogiajaama andmeil esinenud keskmisest sademetevaesemad aastad ja sademete hulk näitab sellel perioodil analoogset langustrendi, nagu pinnaseveetase Selisoo mõõtetransektidel.

Kaevandustegevuse ja Selisoo pinnase- ja põhjavee tasemete seoste leidmiseks on vajalik olemasolevaid seireandmeid üldistada. Joonisel 7.7 on esitatud Selisoo

69 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2 /3/2016

70 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2 /3/2016


veetasemete seitsme päeva libiseva keskmise graafikud iga transekti kohta perioodil 04.2011 – 12.2016 võrdluses sama perioodi Jõhvi meteoroloogiajaama sademete hulga ja lumikatte paksusega. Lisaks on võrdluseks toodud Estonia kaevandusest kõrvaldatud põhjavee kogused.

Üldiselt saab väita, et pinnaseveekiht (soo pinnaseveetase) on vaadeldaval perioodi l olnud üsna stabiilne mõlemal transektil, ehkki viimasel paaril aastal on põhjatransektil märgata veetaseme mõningast alanemist (joonised 7.4 – 7.7).

2011. aastast 2014. aasta keskpaigani on mõlemal transektil sooaluse ja soo pinnalähedase veekihi veetasemete muutus toimunud korrelatsioonis sademete hulga muutustega samal perioodil. 2014. aasta keskpaigast alates on selgelt näha sooaluse veekihi taseme langust, samas kui soopealne veekiht ei järgi siin enam sooaluse veekihi taset. 2014. ja 2015. aasta on olnud Jõhvi profiilis keskmisest vastavalt 20 ja 36% sademetevaesemad ja seetõttu võib väita, et põhjaveetaseme üldine langustrend on põhjustatud meteoroloogilistest iseärasustest, kuid see langus on piirkonnas ca -0,1 m, mis avaldub kõigis raba pinnavett seiravate piesomeetrite aegridades.

Ilmastikust põhjustatud muutusest suuremad langused on mõõdetud põhjapoolses rabaosas, kus on lisandunud täiendavalt ca -0,2 m langus. Tõenäoliselt on see põhjustatud Estonia põlevkivikaevanduse lähenemisest Selisoo põh jaosale. Selisoo lõunaosas, paksema turbaga aladel, sellist mõju vaatalusandmetest rabas ei ilmne 71.

Kuna maapinnalähedane pinnaseveekiht on soo alal hüdrauliliselt seotud turbakihiga, siis põhjavee alandamine avaldab sellele kihile vähem mõju, sügavamal olevad Kvaternaari veekihid (soolaune veekiht) on aga õhukeste veepidemete tõttu seotud Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere veekihiga ning kaevandusalalt põhjavee vähendamine põhjustab ka Kvaternaari veekihtide veetaseme ajutist langust.

Tänaseks on maavara varu väljatud Selisoo looduskaitseala kirdeosa piirist ca 200 m ida pool, Selisoo kaguosas on alt kaevandatud sisuliselt Selisoo loodusala piirialad. Tänane kaevandamise front jääb veetaseme seire lõunatransekti idapoolsetest madalsoo pieosomeetritest ca 400 m kaugusele. Kaevandustegevuseks vajaliku veekõrvalduse mõju Kvaternaari põhjaveekihtidele on olemas, kuid tänase seisuga ei ole pinnasevee ülemise kihi veetase langenud olulisel määral ja kaevandustegevuse negatiivset mõju kaitseala kooslustele ei ole täheldatud. Soo keskosas on ülemine pinnaseveekiht selgelt seotud turbalasundi olemasoluga ja veetaseme kõikumised on olnud minimaalsed ja sõltuvad pigem meteoroloogilistest iseärasustest (joonis 7.7).

Kuna soo taimekoosluste hea seisund sõltub ee lkõige pinnaseveetasemest (st turbalasundiga seotud veest), siis on kriitilise tähtsusega säilitada ja seirata pinnaseveetaseme seisundit. Tänase seisuga ei ole Selisoos fikseeritud kaevandamisest tingitud turbalasundiga seotud pinnaseveetaseme olulist langust. Vahetult Selisoo alt ei ole kasutatava tehnoloogiaga, tänaseks passiivseks tunnistatud, maavaru väljamine loodusala kahjustamata võimalik. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete ala Selisoo kaitseala välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid erinevaid veekihte avavaid šurfe ja puurauke, et vältida olulist pinnaseveetaseme lan gust kaitseala piires. Täiendava puhvertsooni rakendamine Selisoo puhul ei ole vajalik, kuna loodusala piiresse jääb kraavitatud madalsoo, mis toimib loodusliku puhvrina raba hea seisundi kaitsmisel.

Oluline on jätkata Selisoo pinnase- ja põhjavee seiret väljatöötatud metoodika alusel, eesmärgiga saada täiendavaid võrreldavaid seireandmeid, mille alusel on kaevand amise mõju võimalik paremini hinnata ja edasisi mäetöid suunata. Täna on Enefit Kaevandused

71 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia osakond. 2/3 /2016


AS-ile seatud Selisoo põhja- ja pinnaseveetaseme seire jätkamise kohustus kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 tingimusena.

Joonis 7.7 Selisoo veetasemete seireandemete võrdlus perioodil 04.2011-12.2016 ja sama perioodi Jõhvi sademete andmete ja Estonia kaevanduse alalt toimunud veekõrvaldusega. Jõhvi hüdrometeoroloogia mõõtejaama andmed. Allikas: Riigi Ilmateenistus.

Muraka loodusala Ratva raba pinna- ja põhjavee seire

Selgitamaks välja Ojamaa kaevanduse võimalikku mõju Ratva rabale, teostab raba

äärealal OÜ VKG Kaevandused tellimusel põhjaveeseiret OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Põhjavee tasemeseire andmed on pideva aegreana olemas 2005. aastast.

Seiret viikse läbi seirepuurkaevudega ning kõigis kaevudes mõõdetakse Kvaternaari ja

Ordoviitsiumi veekihtide veetaset.

Sarnaselt Selisoo viimaste aastate veeseire tulemustele, näitab Ordoviitsiumi veekihtide

veetase selgelt kaevandustegevuse mõju. Ordoviitsiumi veekihtide veetase on 2005.

aastast alates Muraka ka Arvila vaatlusposti puurkaevudes langenud 1-2 m võrra,

Kvaternaari (Q) veekihi veetase on samal perioodil kõikunud, kuid selget veetaseme

muutuse ühesuunalist trendi täheldada ei ole ( joonised 7.8 ja 7.9). Ratva järv, mille

veetase on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kuulub rabajärvede ehk

dütroofsete järvede hulka72, mis toitub valdavalt sademeveest. Kuigi järve toitub vähesel

määral veel põhjavee allikatest, ei ole a llmaakaevandamisest tulenev põhjaveetaseme

langus põhjustanud järve veetaseme langust. Pigem saab viimaste mõõteandmete alusel

välja tuua väikese veetaseme tõusu trendi.

72 Ratva järve limnoloogilised uuringud. Ott. I. Eesti Maaülikool, Limnoloogia keskus. Tartu, 2009


Oluline on märkida, et 2014. ja 2015. aastal sadas pikaajalisest aastasest sademenormist

vastavalt 20 ja 34% vähem ja sademete hulgal on üldiselt nii Kvaternaari kui ka

maapinnale lähemate aluspõhjaliste veekihtidele otsene mõju.

Pinnavee seiret teostab Muraka loodusalal Ratva rabas OÜ VKG Kaevandused tellimusel

Tallinna Tehnikaülikool Enn Loigu juhtimisel 2004. aastast alates ja põhjavee seiret OÜ

Eesti Geoloogiakeskus Rein Perensi juhtimisel. Põhjavee seiret on samadel alustel

teostatud 2005. aastast alates. Seire eesmärgiks on välja selgitada Ojamaa kaevanduses

põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Enefit

Kaevandused AS-il Ratva rabas veetasemete ega kvaliteedi seiramise kohustust ei ole

seatud ja täna ettevõte seal seiret üles seadnud ei ole.

Ojamaa kaevanduse mäeeraldise lõunapiir jääb Ratva rabast ca 2,3 km kaugusele ning

tänaseks ei ole kaevetegevusega mäeeraldise lõunaossa jõutud. Estonia kaevanduse

mäetööde front jääb Ratva rabast täna ca 1,6 km kaugusele, kuid kaevanduse mäeööde

arengukava kohaselt plaanitakse 2020. aastaks mäetöödega jõuda Muraka loodusalale

lähimas punktis ca 250 m kaugusele.

Muraka loodusala idapiirile tuleks rajada minimaalselt üks seirekaevude grupp ning seada

üles automaatseiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju

loodusala veerežiimile. Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide

(pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset kord päevas (analoogselt Selisoo

veetasemete seiresüsteemile), kuna raba tervise seisukohast on nende veekihtide

veetaseme võimalikult looduslähedane säilitamine eriti oluline. Soovituslik seiresüsteem

on kirjeldatud ptk-s 8.2.2.

Joonis 7.8 Keila-Kukruse veekihi põhjaveetaseme modelleeritud seis Ojamaa kaevevälja ja Estonia kaevevälja loodeosa piirkonnas 2015. aastal 73

73 Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Le lgus, M. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016


Joonis 7.9 Põhjaveetaseme muutused Muraka (ülemine joonis) ja Arvila (alumine joonis) vaatlusposti puurkaevudes 2005-2015. a. 74

Kurtna järvestiku järvede veetasemete seire

Narva Karjääris kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamislubade alusel toimub

täna Kurtna järvestiku karjäärile lähemal paiknevates järvedes AS Enefit Kaevandused

poolt korraldatud järvede veetasemete ja Kvaternaari veekihi seire.

Kurtna MKA-l on 2015. aastal KIK-i rahastusel alustatud valikuliste järvede veetasemete

pideva seirega. Seire on vajalik, et saada ühtse meetodiga mõõdetud veetasemete

pikaajaline vaatlusrida, mis on aluseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks,

hüdrogeoloogilise püsimudeli koostamiseks ning selle edaspidiseks korrigeerim iseks.

74 Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Lelgus, M. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016


Esmased Kurtna järvede veetasemete seireandmed võrdluses sama perioodi Jõhvi

meteoroloogiajaama sademetehulga andmetega on esitatud joonisel 7.10.

Enefit Kaevandused AS teostab Narva karjääri maavara kaevandamisloa kohustusena

pinnavee tasemete seiret Kurtna järvestikku kuuluvatel Kastjärvel ja Liivjärvel alates

1999. aastast. Järvede veetase on viimasel kümnel aastal püsinud üsna stabiilselt ca

43,0 - 43,5 m absoluutkõrgusel.

Keskkonnamõju hindamise käigus ilmnenud täiendav seire vajadus on kirje ldatud

KMH aruande peatükis 8.2.2 „Keskkonnaseirekava ja soovitused seire

teostamiseks“.


Joonis 7.10 Valikuliste Kurtna järvestiku järvede veetase võrdluses Jõhvi meteoroloogiajaama sademete hulgaga perioodil 09.2015-10.2016. Järvede veetasemete andmed Keskkonnaagentuuri poolt korraldatavast seireprogrammist.


7.2. MÕJU MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE

Tänapäeval kasutatava põlevkivi kaevandamistehnoloogia juures avaldub vahetult

kaevandustegevusega seonduv maastikupildi muutus peamiselt aheraine puistangute ja

vähesel määral ka uute tuulutus-šurfide ja ventilatsioonihoonete rajamises. Uusi

maapinna langatusi praeguse hoidetervikutel põhineva kaevandamismustri juures

üldjuhul ei toimu. Üksikud langatused on aset leidnud (2008. aastal ja vi imane alles 2017.

aasta märtsis, kus põhjuseks on olnud karst laekivimistes ja seetõttu on lae tugevus

vähenenud. Kaevise maapeale toomine toimub Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi

alal ja mujal ei ole allmaakaevandamisest üldjuhul maastikupildis märk e. Valdaval osal

Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on maastik säilinud muutumatul kujul. Seetõttu võib

kaevanduse mõju maastikupildile lugeda ebaoluliseks.

Pikaajaline allmaakaevandamine eeldab püsiva põhjavee alanduslehtri tekitamist. See on

allmaakaevanduse üks olulisemaid komponente, põhjustades madalamate, varasemalt

põhjaveest toitunud, liigniiskete alade kuivendamist 75 . Estonia kaevanduse alal on

seiretulemused näidanud veealanduse mõju avaldumist eelkõige madalsoo aladel, kus

pinnaseveerežiim on tugevamalt seotud põhjaveerežiimiga. Pinnaseveerežiimi muutus

võib viia maastikupildi põllumajanduslikust ja metsakasvatuse aspektist vaadatuna

positiivsete muutusteni (intensiivsem puude juurdekasv, taimekooslusete

struktuurimuutused).

Kaitstavatel aladel tuleb pinnaseveerežiimi stabiliseerimiseks kasutusele võtta

leevendavaid meetmeid (olulisimaks meetmeks tuleb lugeda kuivenduskraavide

sulgemist).

7.3. MÕJU KAITSAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Kuna kavandatava tegevuse võimalik mõju on seonduv peamiselt veerežiimiga, siis

kaitstavatest loodusobjektidest on olulisem käsitleda mõju just selle suhtes tundlikele

aladele. Nendeks on mitmed kaitsealad, mis otseselt kavandatava kaevandustegevuse

alal ei asu ja neid on käsitletud järgnevates alapeatükkides ning ka Natura hindamise

peatükis.

Hulk kaitstavaid loodusobjekte asetseb aladel, mis on juba aastaid alt kaevandatud ning

nende puhul ei ole lisamõju kaevandamise frondi edasiliikumisel oodatav ja säilib

olemasolev olukord. Nendeks aladeks on Mäetaguse maastikukaitseala; Mäetaguse

mõisa park; Uhe kaasik; Atsalama hoiuala; LK III loomaliikide leiukohad (3 hiireviu

elupaika); LK III taimeliikide kasvukohad (sulgjas õhik, laialehine neiuvaip, harilik

ungrukold, wulfi turbasammal); LK I taimeliigi villtulika kasvuk oht; kaitstav üksikobjekt

Kalina karstiala.

Teised kaitstavad loodusobjektid ei asu kaevanduse kaevandatavatel aladel ega nende

vahetus läheduses, tegemist ei ole veerežiimi suhtes tundlike objektidega või on muid

põhjusi, miks mõju neile ei ole oodatav. Need objektid on järgmised:

Illuka mõisa park ja seal leiduv suurkõrva (LK II) elupaik paikneb planeeritavast

kaevanduse laiendusest ca 0,5 km, tegemist ei ole niiskusrežiimi suhtes tundlike

objektidega. Mõju pole oodatav.

75 Põlevkivi allmaakaevandamisest t ingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Insti tuut. Saku 2002


Kurtna mõisa park ja selle piires leiduv LK II põhja- nahkhiire elupaik paikneb

Kurtna külas kaevandatavast alast ca 3 km. Tegemist ei ole niiskusrežiimi suhtes

tundlike objektidega. Mõju pole oodatav. Kurtna rohe-tilksambliku ja kollase virvesambliku püsielupaik paikneb ca 1 km

kaugusel mäeeraldise piirist. Samblikud ei ole otseselt pinnaseveerežiimiga

seotud organismid. Kaevandamise mõju tõenäoliselt ei avaldu. Hariklik kopsusambliku kasvukoht Väike-Pungerja külas veidi üle 100 m

plaanitavast allmaakaevanduse laiendusest. Samblikud ei ole otseselt pinnase

veerežiimiga seotud organismid. Kaevandamise mõju tõenäoliselt ei avaldu. Tiigikonna (LK III) elupaik Illuka külas. Tegemist on tänasest kaevandamise frondi

asukohast ca 1 km kaugusele jääva tiigikonna sigimistiigiga. Senine

kaevandustegevus teadaolevalt ei ole tiiki mõjutanud, mõju ei avaldu ka

kaevandustegevuse jätkamisel.

7.3.1. MÕJU SELISOO LOODUSKAITSEALALE

Selisoo looduskaitseala loodi 2015. aastal 76 Selisoo ja sellega piirnevate metsaalade

ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala rajati osaliselt Estonia

Kaevanduse mäeeraldise aktiivse tarbevaru kohale. Vastavalt Selisoo looduskaitseala

kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud majandustegevus sh kaevandamine.

Arendaja huvi on olnud maavara tarbevaru mäeeraldise piires Selisoo alt väljata. Täna

kehtiva maavara kaevandamisloaga KMIN-054 on peatatud põlevkivi kaevandamine

Selisoo all seniks, kuni pole välja töötatud sobivat kaevandamise t ehnoloogiat, mis

välistaks ebasoodsa keskkonnamõju Selisoo veerežiimile. Tänaseks on leitud, et

suurendatud tugitervikutega kaevandamisel on soo alt maavaru võimalik ohutult

märgalale olulist negatiivset mõju avaldamata väljata 77 , kuid teiselt poolt on

uuringutulemustega 78 , 79 tõestatud, et Selisoo all olev veepide ei ole soo veerežiimi

säilimiseks tänase allmaakaevandamise tehnoloogia rakendamisel piisav.

Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna poolt läbi viidud

hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused olid aluseks Selisoo LKA all asuva mäeeraldise

põlevkivivarude passiivseks tunnistamisele, mis tagab selle, et allmaakaevandus

kaitsealale ei laiene. Kaitseala põhja-kirdeosa asub 255,2 ha ulatuses Estonia

kaevanduse mäeeraldisel, mille põlevkivivaru on tunnistatud Selisoo LKA-ga kattuvas

alas aktiivsest passiivseks keskkonnaministri 26.02.2015 käskkirjaga nr 194 80 .

Käesolevas KMH aruandes ei hinnata passiivseks tunnistatud põlevkivivarude hilisemaid

kaevandamise võimalusi vaid eeldatakse, et kaitsealade alla jäävat passiivseks

tunnistatud põlevkivivaru ei kaevandata ka tulevikus.

Tänaseks on Estonia kaevanduse Selisoo idaosa maavara varud väljatud vahetult

kaitsealaga piirnevalt alalt ja arengukava kohane kaevandustegevus ei liigu enam

kaitsealale lähemale. Kaevandamise front liigub Selisoo idaserves põhja suunas ja

hakkab kaitseala piiridest pigem kaugenema. Võimalikest olulistest veerežiimi muutustest

annab informatsiooni Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna teadalaste poolt Selisoo

76 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97

77 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogilis te võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011


79 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015. Kohv, M. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 2016

80 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf


idaserva aladele paigaldatud pinnase- ja põhjaveeseire võrgustik 81 . Põhjavee

alanduslehtri mõju on Selisoo alal seiretulemuste andmeil olemas, kuid turbasamblaga

tugevalt seotud pinnaseveetaset vahetult kaitseala piiril toimunud kaevandustegevus

olulisel määral mõjutanud ei ole (joonis 7.7).

Ptk-s 7.1.2.2 on esitatud pinna-, pinnase ja põhjaveeseire andmete analüüsi tulemused,

kus jõutakse järeldusele, et kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo

vahelisel alal põhja suunas, ei ole täiendavate meetmetega tsooni laiendamine vajalik,

kuna tänaseks on lõunapoolsed Selisoo kaitseala piirialad alt kaevandatud ja negatiivset

keskkonnamõju soo veerežiimile ja taimestikule pole täheldatud. Täisväärtusliku soo

ökosüsteemi tagamiseks on kriitilise tähtsusega turbalasundiga seotud vee olemasolu.

Pinnasevee seireandmed on näidanud, et kaitseala piiril toimuv kaevandamine ei ole

tänaseks olulisel määral mõjutanud turbalasundiga seotud soo veekihi taset Selisoo

kirdeosas.

Vaatamata asjaolule, et tänaseks ei ole fikseeritud Selisoos turbalasundiga seostud

pinnaseveetaseme olulist alanemist, tuleb arvestada, et jätkuval kaevandamisel ei saa

veetaseme langust täielikult välistada ja seetõttu on oluline olemasolevat seiret

väljatöötatud kava alusel jätkata, et saada kiirelt infot võimalikest pinnaseveetaseme

muutustest. Arvestades asjaolu, et sood on suhteliselt inertsed ökosüsteemid, mille alal

taimestiku koosluste struktuuri muutused võivad ilmneda alles aastate pärast peale

veetaseme veerežiimi muutusi, annab pidev automatiseeritud pinnaseveetaseme seire

piisavalt hea ajalise puhvri reageerimaks kaevandamisest tuleneva pinnaseveerežiimi

muutuste ilmnemisel.

Täna on Selisoo äärealade veerežiim olulisel määral mõjutatud kuivenduskraavidest, mis

toituvad põhiliselt sademeteveest82.

Ilmne on, et Selisoo äärealadele nõukogude liidu perioodil rajatud kuivenduskraavidel on

olnud ja on tänaseni Selisoo äärelade veerežiimile oluline negatiivne mõju ja selle

tagajärjel on mõjutatud ala taimekooslused muutumas.

Allmaakaevandamise tarbeks alandatakse Keila-Kukruse veekihi veetaset ja selle

tagajärjel on selgelt alanenud ka selle kohal olev Nabala -Rakvere veekiht, kuid

turbalasundiga seotud pinnaseveekihis kaevandusest tingitud veetaseme langust

fikseeritud ei ole. Seega võib väita, et Selisoo taimekooslustele on täna suuremaks

probleemiks olemasolev kuivenduskraavide võrgustik. Kuna kuivenduskraavide

eesmärgiks oli kunagine nõukogude liidu aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt

vastuolus tänapäevaste looduskaitseliste põhimõtetega, siis tuleks täna, soo

looduslähedase veerežiimi taastamiseks kraavitus sulgeda. Kuna kraave ei ole rajatud

kaevanduse huvides, siis on nende sulgemine võimalik kaitseala valitseja ja maaomaniku

(RMK) kompromissi saavutamise teel.

See meede aitab täiendavalt leevendada negatiivse keskkonnamõju avaldumist, kui

peaks ilmnema kaevandamisest tingitud soo pinnaseveetaseme langus.

Selisoo põhjaosas on soos turbalasundiga seotud veekiht viimastel aastatel mõnevõrra

alanenud, kuid tegemist on pigem meteoroloogilistest tingimustest (sademetevaesed

aastad, vt ptk 7.1.2.2 ) sõltuvate muutustega. Samas jätkuva Keila -Kukruse veekihi

alandamisel ei saa täielikult välistada mõju soo turbalasundiga seotud pinnaseveekihile

edaspidi. Arvestades, et lähi-aastate mäetööde front liigub soo äärealadel põhja suunas,




siis peab arvestama kaevandamisest tuleneva negatiivse mõju avaldumise võimalusega.

Selisoo loodusala puhul on olemas looduslik puhverala (kraavitatud madalsoo), mis

tagab, eeldusel, et mäetööd ei liigu kaitseala piiride alla) piisava puhvertsooni tagamaks

Selisoo hea seisundi säilimise ja seetõttu ei ole Selisoo puhul vajalik rakendada veel

täiendavat puhvertsooni loodusala ja kaevandamise frondi vahele. Siiski tuleb rakendada

minimaalselt 200 m täiendavate meetmetega ala kaitseala ja mäetööde vahel, kus

kaevandusest maapinnale ulatuvaid kaeveõõsi ei rajata, eesmärgiga vähendada soo

pindmise veekihi täiendavat alanemist, mis võib halvemal juhul põhjustada muutusi

Selisoo loodusala taimekoosluste struktuuris.

7.4. MÕJU MURAKA LOODUSKAITSEALALE

Hetkel asub Estonia kaevanduse kaevandustööde front Muraka looduskaitseala

kirdepiirist ca 1,6 km kaugusel. Käesoleval ajal toimub veel Viru kaevanduskäikude

täitumine põhjaveega, kaevandamiseelsele lähedane põhjaveetase sa abub prognoosi

järgi ca 3-4 aastat pärast kaevanduse sulgemist ja pumpade välja lülitamist (2018 –

2019. aastal). OÜ Eesti Geoloogiakeskus viib läbi põhjavee seiret Muraka looduskaitseala

läheduses Lasnamäe-Kunda, Keila-Kukruse, Nabala-Rakvere ja Kvaternaari veekihtides.

Veealandus Keila-Kukruse veekihis ulatub Muraka rabani ning Ratva järveni. Muraka

looduskaitseala kirdeserval ja Ratva järve all on modelleerimise kohaselt Keila -Kukruse

veetase langenud 1 - 4 m võrra. Nabala-Rakvere veekihis Muraka rabast põhja pool on

põhjaveerežiim jäänud muutumatuks, kuid raba idapiiri lähedal on veetase võrreldes

esialgse tasemega alanenud 83 . Veetasemete languse üheks põhjuseks tuleb pidada

sademetevaeseid aastad 2014 – 2016. 2016. aasta teises pooles on piirkonnas sooaluse

Kvaternaari veekihi veetase taas tõusnud (joonis 7.7).

Muraka loodusala kaitse-eesmärgid on suures osas kattuvad Natura 2000 Muraka loodus-

ja linnuala kaitse-eesmärkidega ning leiavad käsitlemist Natura hindamise peatükis, mida

siinkohal ei dubleerita.

7.4.1. MÕJU KURTNA MAASTIKUKAITSEALALE

Estonia mäeeraldise alal teostatav kaevandustegevus on Kurtna maastikukaitsealaga

seotud otseselt, kuna Raudi kanali kaudu juhitakse kaevandusveed Kurtna MKA

järvedesse. Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud Raudi kanal läbib

Kurtna MKA-le jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava

kaevandusvee looduslikust järve veest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti

muudetud.

Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid

stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval tegevusel

täiendavat eeldatavalt ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile ning seetõttu

ei ole Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuringut vajalik teostada

käesoleva KMH raames. Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja

limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise

vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”. Uuringu käigus koostatava

hüdrogeoloogilise mudeli põhjal kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju

valitud Kurtna järvede veetasemetele (vt täpsemalt ptk 7.5.1.2 Kurtna loodusala). Juhul

kui uuringu tulemuste alusel Estonia kaevanduse tegevusest tulenevalt ilmneb oluline

83 Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos. Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014


võimalik mõju Kurtna järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava

ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid.

Tänaseks on Nõmme järve enesereostusuuringu teostam ine Enefit Kaevandused AS-ile

seatud kehtiva Estonia Kaevanduse vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena.

Uuring peab välja selgitama minimaalse vajaliku Nõmme järve veevahetuse, et oleks

tagatud järve stabiilne seisund, mis tähendab eelkõige piisavaid hapnikuolusid ja vee

karedust, et järve akumuleerunud sulfaatiooni redutseerumine ei seaks ohtu ökosüsteemi

seisundit. Vee erikasutusloa kohaselt tuleb läbi viia Nõmme järve enesereostuse ohu

välja selgitamise uuring limnoloogidega ja loa andjaga kooskõlast atud tingimustel 31.12.

2018. aastaks.

7.4.2. MÕJU KIVINÕMME (LOODAV JÕUGA MKA) MAASTIKUKAITSEALALE

Estonia kaevanduse mäeeraldise piir jääb Kivinõmme MKA-st enam, kui 1,5 km

kaugusele. Estonia mäeeraldise ja Kivinõmme MKA vahel asub Viivikonna rikkevöönd,

millest kagu poole ehk Kivinõmme maastikukaitseala piirkonda Estonia kaevanduse

alanduslehtri mõju ei ulatu. Viivikonna rikkevöönd käitub looduses vertikaalse

veepidemena, eraldades sellisel moel rikke erinevatele tiibadele jäävaid geoloogilisi

keskkondasid hüdrogeoloogilises mõttes eraldiseisvateks ja suhteliselt sõltumatuteks

sektoriteks. Seetõttu võib väita, et Estonia kaevanduse mäeeraldisel toimuv

kaevandustegevus ei ohusta Kivinõmme MKA piirkonna looduskooslusi ja nende

veerežiimi.

7.5. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKULE

7.5.1. NATURA HINDAMINE

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile

"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised

loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ 84.

KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui

tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse

elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke

saavutada.

84 Juhised loodusdirektiivi artikl i 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/fail id/36.pdf

http://www.seit.ee/failid/36.pdf


Joonis 7.11 Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üldskeem

Natura hindamise eesmärgiks (vt joonis 7.11, II etapp-kujutatud rohelisel taustal) on läbi

alljärgnevate sammude läbi viia tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine lähtudes

Natura alade kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-alade

kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata . Hindamise

eesmärgiks on vastavalt vajadusele ka leevendavate meetmete väljatöötamine, mille

rakendamisel on Natura ala kaitse-eesmärgid saavutatud.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse maavara

kaevandamisloa KMIN-054 pikendamine. Kaevandamisloa pikendamine tähendab

Estonia allmaakaevanduse kaevandusfrondi liikumist mäeeraldise äärealade suunas

(kaevandamise front liigub mäeeraldise keskel olevast kaevandatud alast ida, kagu, edela

ja lääne suunas, joonis 2.2). Taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuse lõpuks on

(2029 a.). Kaevandusloa pikendamisega ei kaasne kaevandusmahtude suurendamist.

Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk-des 1-3.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade

iseloomustus

Natura eelhindamine selgitas välja, et kavandatava tegevuse kontek stis on võimalikus

mõjualas paiknevateks ja seetõttu Natura hindamises käsitlemist vajavaks 5 erinevat

Natura ala. Nendeks on osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldise alale jäävad Selisoo

loodusala (EE0070124), Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnual a (EE0070172)

ning Kurtna (EE0070120) ja Jõuga loodusalad (EE0070119). Kõik need alad on kaitse

alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k. Ükski nimetatud

aladest ei asu Estonia kaevanduse mäetööde arengukavas kavandatud kaevetegevusega


kattuval alal (joonis 4.8), kuid kaefrondi liikumine toimub nende loodusalade suunas või

on seotud aladega läbi veekogude, mistõttu tuleb võimalikku mõju h innata.

Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud järgnevalt asjakohaste

alade kaupa.

7.5.1.1. NATURA ALADE KIRJELDUSED

Selisoo loodusala

Selisoo loodusala pindala on 14,3 km2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 4 erineva

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitse. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Selisoo

looduskaitsealana, mis loodi 2015. aastal 85.

Selisoo loodusala paikneb Estonia kaevanduse mäeeraldise edelaserval jäädes suures

osas väljapoole kaevanduse piire. Ca 2,6 km2 jääb kaevanduse alale ning selle ala

ulatuses põlevkivivaru keskkonnaministri 26.02.2015 käskkirjaga nr 194 86 tunnistatud

passiivseks. Loodusala piirneb Enefit Kaevandused AS-i mäetööde arengukava 87

kohaselt lähiaastatel alt kaevandatavate aladega. Hetkel kavandatavast kaevanduse

kaevandamise frondi liikumise alast lõunas asuvad juba tänaseks alt kaevandatud alad,

mille puhul on kaevandamise frondi piir Selisoo loodusala piirist valdavalt umbes 50-90

m kaugusel (üksikutes kohtades ka lähemal). Lähi-aastatel kaevandatakse alt maavaru

vahetult Selisoo loodusala piirilt. Selisoo alt (tänaseks passiivseks tunnistatud aladelt)

põlevkivi väljamine on ohtlik ja võib õhukese sooaluse veepideme tõttu põhjustada soos

veetaseme langust, millega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Viimaste

uuringutulemuste 88 alusel on Selisoo nimetatud I kategooria kaevandamistundlikkusega

alade hulka.

Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab alasid, kus kaevandamine kahj ustab

olemasolevaid või projekteeritavaid loodus- või maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide

püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku, kaitsealuseid üksikobjekte ja nende

kaitsevööndeid ning Natura linnu- ja loodusalasid.

Loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused on välja toodud tabelis 7.1, kus on värviliselt

markeeritud need kaitse-eesmärgid, mis paiknevad tegevuse võimalikus mõjualas ning

vajavad käsitlemist mõju hindamise alalõigus.

85 Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97

86 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )

87 Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016 -2020 majandusaastateks. Eesti Energia Kaevandused AS. 2015.

88 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts . Tartu, 2015



Tabel 7.1 Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 89 ja kaitsekorralduskavade90 jm infole91,92

Kaitse Kaitse-eesmärk93 Kirjeldus pindala

(ha)

Ala väärtuslikkuse

üldhinnang elupaiga

kaitse seisukohalt94

Loodusdirektiiv

i elu

paig

atü

übid

rabad (*7110)

Rabad on soode arengu viimane aste, taimede surnud osadest ladestuv turvas on nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainete

rikka veeni ning seetõttu toimub toitumine üksnes sademete arvelt. Taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,

puisrabades kasvab mände, harva ka kaski. Perspektiivis alt kaevandatavad alad ulatuvad kuni loodusala piirini ja rabade

elupaigatüüp asub sellest maksimaalsest kaevandamise frondi piirist kohati vähem kui 100 m kaugusel. Tänane kaevandamise front

asub elupaigast enam kui 500 m kaugusel.

911 B

huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eelkõige huumustoitelised düstroofsed rabaveekogud – pruuniveelised järved ja rabalaukad, mille

vesi on happeline (pH 4-6) ning rohkete humiinainete tõttu üsna tume. Sellesse elupaigatüüpi loetakse Selisoo rabalaukad, lähimad

neist paiknevad alt kaevandatavatest aladest ca 600 m kaugusel.

32 B

Nokkheina-

kooslused (7150)

Selisoo loodusala nokkheinakooslused on arvatud rabade elupaigatüübi alla ja eraldi välja toodud ei ole. Nokkheinakooslused

esinevad Eestis rabaälvestes, kujutades endist ühte osa rabale (tüüp *7110 Looduslikus seisundis rabad’) iseloomulikust

taimkattekompleksist. Kuna väljaspool rabasid võib meil nokkheinakooslusi leida vaid vaga väikeste fragmentidena, ei ole seda

“Loodusdirektiivi” elupaigatüüpi Eestis vajadust iseseisva tüübina käsitleda.

0 B

89 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070124) .

90 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2 017_2026.pdf)

91 Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info - ja Tehnokeskus, Tallinn.

92 Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised. H. Mäemets. 2013

93 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

94 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtusl ik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070124



Kaitse Kaitse-eesmärk93 Kirjeldus pindala

(ha)


üldhinnang elupaiga

kaitse seisukohalt94

siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0)

Okasmetsad- või okas-segametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille veetase on püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitainevaene.

Suurem osa Selisoo siirdesoometsadest on tugeva kuivenduse mõju tõttu hävinud ning asendunud kõdusoometsadega.

Siirdesoometsi esineb soo äärealadel fragmentidena ning neid ei ole eraldi piiritletud.

0 C


Muraka loodusala

Muraka loodusala pindala on 164.4 km² ja selle kaitse-eesmärkideks on 11 erineva

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 5 II lisa liigi kaitse. Loodusala on Estonia

kaevanduse piirkonnas siseriiklikult kaitstav Muraka looduskaitseala ja Ratva metsise

püsielupaigana.

Loodusala jääb suures osas väljapoole mäeeraldise territooriumit. Estonia kaevandusega

esineb kattuvus ca 8,2 km2 ulatuses. Kattuval alal on tegemist passiivse tarbevaruna

määratletud põlevkivivaruga, kus kaevandamist ei toimu. Tänaseks alt kaevandatud alad

asuvad Muraka loodusala piirist ca 1,6 km kaugusel, kuid taotletava maavara

kaevandamise loa kehtivuse perioodil tahetakse väljata põlevkivi aktiivne tarbevaru

vahetult Muraka loodusala piirilt.

Viimaste uuringutulemuste 95 alusel on Muraka loodusala nimetatud I kategooria

kaevandamistundlikkusega alade hulka. Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab

alasid, kus kaevandamine kahjustab olemasolevaid või projekteer itavaid loodus- või

maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku,

kaitsealuseid üksikobjekte ja nende kaitsevööndeid ning Natura linnu - ja loodusalasid.

Loodusala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.2. Sealjuures on täpsemalt

välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Tabelis on

värviliselt markeeritud need kaitse-eesmärgid, mis paiknevad tegevuse võimalikus

mõjualas ning vajavad käsitlemist mõju hindamise alalõigus.

95 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts . Tartu, 2015


Tabel 7.2 Muraka loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 96 ja kaitsekorralduskava97 infole

Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus pindala

(ha)


üldhinnang

elupaiga/liigi kaitse

seisukohalt98

Loodusdirektiiv

i I lis

a e

lupaig

atü

übid

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140)

Siia rühma kuuluvad nii selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved, kui ka kollase või

pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Sellesse

elupaigatüüpi on arvatud Ratva järv, mis asub kavandatavast kaevandamise frondist loodusala piiril

ca 850 m kaugusel. Järve kaldad on pehmed ja turbased, põhjas on turbamuda ja järvelubi. Kui

tavaliselt toidavad rabajärvi vaid raba pinnaseveed, siis Ratva järve kohta on avastatud, et see toitub

ka põhjaallikaist. Allikate olemasolule viitab ka setetes järvelubja olemasolu.

25 C

huumustoitelised järved ja järvikud (3160)

Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi ka eriti happelise veega atsidotroofsed mineraalmaajärved,

millel on tugev sissevool metsa-või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud.

Siia elupaigatüüpi on klassifitseeritud Muraka-Ratva soostikus arvukalt esinevad rabalaukad, milledest

lähimad paiknevad kavandatavast maksimaalsest kaevandamise frondist loodusala piiril ca 1,1 km

kaugusel.

8 A

rabad (*7110)

Lähimad rabade elupaigatüübina määratud alad piirnevad vahetult perspektiivis alt kavandatava

alaga, mis ulatub kuni loodusala piirini. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus turvas

on juba nii tüse, et taimede juured ei ulatu enam toitainerikka veeni ning taimed toituvad seetõttu vaid

sademete vees leiduvatest toitainetest. Raba taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed,

puisrabades kasvavad kidurad männid ja üksikud kased.

9503 A

vanad loodusmetsad (*9010)

Vanade loodusmetsade elupaigatüübi alla kuuluvad Eestis mitmed kasvukoha-tüübirühmade metsad.

Eelkõige kuuluvad siia metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse

tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. Lähimad vanad loodusmetsad

piirnevad vahetult perspektiivis alt kaevandatava alaga, mis ulatub kuni loodusala piirini.

2252 B

96 Vastavalt standardsele andmevormi le (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070103) .

97 Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/muraka_lka_kkk_2015_2017.pdf)


http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/muraka_lka_kkk_2015_2017.pdf


Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus pindala

(ha)


üldhinnang

elupaiga/liigi kaitse

seisukohalt98

lammi-lodumetsad (*91E0) jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Need elupaigatüübid asuvad väljaspool kavandatava tegevuse mõjuala, lähimaks Estonia kaevanduse mäeeraldisele on elupaik rohunditerikkad kuusikud 9050, mis asub ca 5 km kaugusel mäeeraldise piirist.

- -

LoD II lisa;

LKS I ja II kategooria liigid

harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), soohiilakas (Liparis loeselii)

Kõikide taime ja loomaliikide elupaigad asuvad väljaspool nii otsese kui kaudse mõju võimalikku ala. Lähimaks kaitstava liigi kasvukohaks on kauni kuldkinga kasvukoht, mis paikneb ca 4 km kaugusel alt kaevandatavatest aladest. Teiste liikide leupaigad- kasvukohad asuvad juba vähemalt 6-14 km kaugusel.

- -

AS Enefi t Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne

Muraka linnuala

Muraka linnuala pindala on 177,5 km² ja selle kaitse-eesmärkideks on 38 erineva

linnuliigi ning nende elupaikade kaitse. Estonia kaevanduse mäeeraldisega kattuval alal

jäävad linnuala piiresse siseriiklikult kaitstav Muraka ja Selisoo looduskaitseala ning

Ratva metsise püsielupaik.

Linnuala jääb suures osas välja poole mäeeraldise piiri, kuid osaliselt kattub Estonia

kaevanduse alaga (kokku ca 3,4 km2 ulatuses). Kattuval alal on tegemist passiivse

tarbevaruna määratletud põlevkivivaruga. Tänasest kaevandamise frondist lõunas

asuvad alt kaevandatud alad ulatuvad Muraka linnuala piirist valdavalt ca 50-90 m

kaugusele (üksikutes kohtades ka lähemale). Maksimaalne alt kaevandatavate alade

kaevandamise front saab jõuab Muraka linnuala piirini kogu mäeeraldise alale jääva

linnaual osa ulatuses. Viimaste uuringutulemuste 99 alusel on Muraka linnuala nimetatud

I kategooria kaevandamistundlikkusega alade hulka.

Kaevandamistundlikkuse I kategooria hõlmab alasid, kus kaevandamine kahjustab

olemasolevaid või projekteeritavaid loodus- või maastikukaitsealasid, kaitstavate liikide

püsielupaiku, I kaitsekategooria liikide elupaiku, kaitsealuseid üksikobjekte ja nende

kaitsevööndeid ning Natura linnu- ja loodusalasid.

Linnuala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 7.3. Sealjuures on täpsemalt

välja toodud informatsioon tegevuse mõjualas paiknevate kaitse -eesmärkide kohta.

Mõjualasse jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad liigid on värviliselt

markeeritud.

99 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015


Tabel 7.3 Muraka linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 100 ja kaitsekorralduskavade101 infole

100 Muraka linnuala standardne andmevorm http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070172&release=5&form=Clean

101 Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=1578613584 ja Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017 (http://www.keskkonnaamet.ee/public /Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf)


Kaitse-eesmärk Kirjeldus kaitse esinemine Populatsiooni

suurus

Ala

väärtuslikkuse

üldhinnang

liigi

seisukohalt102

rabapüü (Lagopus lagopus)

Eestis on rabapüü üha kahaneva arvukusega rabas pesitsev haudelind.

Perspektiivsele kaevetegevusele lähimad rabapüü elupaigad paiknevad

Selisoos (ca 100 m kaugusel linnuala piirini ulatusvast perspektiivsest alt

kaevandatavast alast), kus liigi arvukuse kohta täpsed andmed puuduvad.

Muraka rabas pesitses 2006. a rabalindude inventuuri andmetel 5 paari

rabapüüsid. Otsesed ohutegurid liigile puuduvad, liigi kaitse tagatakse

elupaiga kaitsega.

LK I pesitsev 10-15 paari C

metsis (Tetrao urogallus)

Metsis eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad rabade

ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat.

Enamasti külastatakse traditsioonilisi mängupaiku, mida võidakse kasutada

kukkede poolt järjestikustel aastatel aastakümneid. Metsise lähimad elu- ja

mängupaigad Ratva kui Selisoo rabade servas piirnevad vahetult linnuala

piirini ulatuva perspektiivis alt kaevandatava alaga. Üheks oluliseks

ohuteguriks liigile on mängualade degradeerumine on seotud

metsakuivenduse ja sooservade kuivendamise tulemusel paranenud

alusmetsa kasvuga. Metsisele sobilikud elupaigad võsastuvad ajapikku ja

muutuvad metsisele sobimatuks.

LiD I,

II kat

paikne - A

sookurg (Grus grus)

Sookure pesitsusalad paiknevad Ratva järve ümbruse märgaladel ja

piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva perspektiivis alt kaevandatava alaga.

Liigi elupaiga säilimise tagab sooelupaiga loodusliku seisundi säilimine.

LiD I,

II kat

pesitsev min 15 paari C

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070172&release=5&form=Clean

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=1578613584



teder (Tetrao tetrix)

Tedre pesitsusalad paiknevad tänasest kaevandamise frondist t ca 2 km

loodes, linnuala idaserva niisketes elupaikades. Keavefrondi liikumine toimub

elupaiga suunas ja elupaigad piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva

perspektiivis alt kaevandatava alaga. Liik asustab mitmesuguseid elupaiku,

eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Peamisteks

ohuteguriteks on muuhulgas elupaikade kvaliteedi langus ja hävimine. Liigi

elupaiga soodsa seisundi tagab rabaelupaiga loodusliku seisundi püsimine.

seisundi püsimine Liigi elupaiga säilimise kaitsealal tagab rabaelupaiga

soodsa seisundi säilimine.

LiD I,

III kat

paikne - B

punaselg-õgija (Lanius collurio) Liigi elupaigad asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril,

ca 800 m kaugusel Ratva rabas.

LiD I,

III kat

pesitsev min 30 paari C

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast,

linnuala piiril, ca 800 m kaugusel. III kat pesitsev min 65 paari A

heletilder (Tringa nebularia) Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast,

linnuala piiril, ca 800 m kaugusel. III kat esitsev min 15 paari A

piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula),

laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),

soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik

(Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik

(Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor),

kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius

arquata), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-

rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt

(Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), mudatilder

(Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Andmebaasi EELIS järgi ei leidu nende liikide elupaiku/leiukohti kavandatava

tegevuse mõjualas. Kaitse on tagatav läbi elupaikade kaitse. - - - -


Kurtna loodusala

Kurtna loodusala pindala on 4,2 km2 ja selle kaitse-eesmärgiks on viis loodusdirektiivi I

lisa elupaiga ning ühe II lisa liigi kaitse. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Kurtna

maastikukaitsealana. Loodusala hõlmab kõiki kaitsealale jäävaid loodusdirektiivi

elupaigatüüpidena inventeeritud järvi ning osaliselt kaitseala metsakooslusi ja

märgalasid.

Kurtna loodusala asub Estonia kaevanduse mäeeraldisest ca 2 km kaugusel idas.


välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Kurtna

loodusala kaitse-eesmärke võib tegevus mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi muutuste.

Mõjualase jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad kaitse -eesmärgid on tabelis

värviliselt markeeritud.


Tabel 7.4 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt standardse andmevormi ja kaitsekorralduskava infole 103,104

Kaitse Kaitse-eesmärk Kirjeldus

pindala

(ha)/

levik

Ala

väärtuslikkuse

üldhinnang

elupaiga/liigi

seisukohalt

Lodusdirektiiv

i I lis

a

liiva-alade

vähetoitelised

järved (3110)

Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse elupaigatüüpi

kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Elupaigatüüp inventeeritud Kurtna loodusalal 9 järvena:

Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Liivjärv, Kurtna Linajärv, Martiska järv, Saarejärv, Valgejärv, Kurtna Väike Linajärv. Suurimaks ohuks järvede

seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus, samuti reostus.

37 B

vähe- kuni

kesktoitelised

mõõdukalt kareda

veega järved

(3130)

Elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena- Haugjärv, Nõmme järv. Nõmme järv on pideva kaevandusvete läbivoolu tõttu tugevasti muutunud ning

võiks oma mändvetikamasside poolest kuuluda ka 3140 alla. Nii Haugjärves kui ka Nõmme järves vohab elupaigatüübile mitteomane kõrgekasvuline

kaldataimestik.

14 C

vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja

humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Elupaigatüüp on alal inventeeritud nelja järvena

(Mustjärv, Niinsaare järv, Räätsma järv, Suurjärv). Peamine probleem nimetatud elupaigatüüpi kuuluvate järvedega Kurtnas on nõukogude perioodil

ellu viidud ulatuslikud veerežiimi muutused, mille tagajärjel on järvede veetase langenud ning toonud kaasa nende eutrofeerumise sisemiste tegurite

toimel.

62 B

soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(*9080)

Soostuvad ja soolehtmetsad hõlmavad soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Elupaigatüübi metsad kasvavad tasasel maal, laugetes

nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinnale lähedal. Soostuvad ja soolehtmetsad levivad kaitsealal võrdlemisi väikesepindalaliste

fragmentidena valdavalt Jaala järve, Kirjakjärve ja Saarejärve piirkonnas. Elupaiga kooslused on kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest

on tingitud ka keskmine esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski mõnevõrra

parandanud.

15 B

siirdesoo- ja

rabametsad

(*91D0)

Enamuse elupaigatüübist moodustavad siirdesoometsad, mis paiknevad kaitseala kaguosas ja ala keskosas Kirjakjärvest läänes. Peamiseks

ohuteguriks on kraavide kuivendav mõju. 8 B

103 Vastavalt standardsele andmevormile http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070120

104 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Kurtna_KKK_2015_2024.pdf




pindala

(ha)/

levik

Ala

väärtuslikkuse

üldhinnang

elupaiga/liigi

seisukohalt

LoD II lisa

harilik hink

(Cobitis taenia)

Kurtna loodusalal on hinku leitud Nõmme järves. Ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002. a ning siis leidus liiki vähesel määral. Ettevõtetega seotud

ohuteguriteks on hingu elupaiga halvenemine seoses Raudi kanali kaudu järve jõudva sulfaatiderikka kaevandusveega ning Estonia kaevanduse

mäeeraldise piires kaevandamise frondi liikumisega kaasneda võiva põhjavee taseme langusega.

paikne C


Jõuga loodusala

Jõuga loodusala asub Estonia kaevanduse mäeeraldisest sh ca 1,2 km kaugusel lõunas.

Jõuga loodusala pindala on 63 ha ja selle kaitse-eesmärgiks on kuus loodusdirektiivi I

lisa elupaigatüüpi. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Kivinõmme maastikukaitseala

osana.


välja toodud informatsioon mõjualas paiknevate kaitse-eesmärkide kohta. Mõjualase

jäävad ja hindamises edasist käsitlust vajavad kaitse-eesmärgid on tabelis värviliselt

markeeritud.


Tabel 7.5 Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused (standard andmevorm 105)


pindala

(ha)

Ala

väärtuslikkuse

üldhinnang

elupaiga

seisukohalt

Lodusdirektiiv

i I lis

a

liiva-alade vähetoitelised

järved (3110)

Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse

elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Elupaigatüüp inventeeritud Jõuga loodusalal

3 järvena, mis asuvad Estonia mäeeraldise idapiirist ca 2 km kaugusel: Pesujärv, Liivjärv ja Linajärv. Tegemist on umbjärvedega, mis toituvad

sademetest.

5 B

vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140)

Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja

humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Elupaigatüüp on alal inventeeritud kahe

järvena, mis asuvad Estonia mäeeraldise idapiirist ca 1,4 km kaugusel: Pikkjärv ja Ümmargune järv. Kõnnu Ümmargune järv on peamiselt

põhjaallikatest toituv lähtejärv, millel on kirdeotsast väljavool Pikkjärve. Viimane toitub ka põhjaallikatest.

3 B

liigirikkad madalsood

(7230)

Eestis kuuluvad selle elupaigatüübi alla nii rohke- kui ka vähetoitelised madalsood ja soostunud alad. Elupaigatüüp on alal inventeeritud Estonia

mäeeraldise idapiirist ca 1,5 km kaugusel Kõnnu Pikkjärve kallastel. 1 C

vanad loodusmetsad

(*9010)

Vanade loodusmetsade elupaigatüübi alla kuuluvad Eestis mitmed kasvukoha-tüübirühmade metsad. Jõuga loodusala vanad metsad paiknevad

Pikkjärve ja Ümmarguse järve ümbruses Estonia mäeeraldise idapiirist ca 1,5 km kaugusel. 30 C

okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel

(sürjametsad – 9060)

Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad on moreenist kõrgendike (mõhnad, voored, oosid) lagedel ja nõlvadel kasvavad

põlis- või loodusmetsa kriteeriumidele vastavad okasmetsad. Jõuga loodusalal on see elupaik levinud Pikkjärvest põhjapool, Estonia mäeeraldise

idapiirist ca 1,3 km kaugusel.

1 C

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0) Standardne andmevorm ei kajasta seda elupaigatüüpi, ka EELIS andmebaasi kohaselt ei leidu seda elupaika loodusala piires. 0 -

105 Vastavalt standardsele andmevormile http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070119



Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Tõenäoliselt olulise ebasoodsa mõju hindamine Natura-alade

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise

viisil. Ühegi käsitletava Natura ala puhul ei toimu kaevandamist otseselt ala all, küll aga

mõnel juhul piirneb kaevandamise front maa all Natura ala piiriga. Seetõttu on võimalik

Natura alade mõjutamine vaid kaudselt. Mõju võib ilmneda peamiselt kaevandamise

frondi ruumis liikumise tõttu tekkivate põhja- ja pinnavee režiimi muutuste ning

kaevandusvete ära juhtimisest tuleneva vee kvaliteedi muutuste. Mõjualasse jäävaid

Natura alasid ja võimalikku mõju neile on järgnevalt alade ja nende kaitse -eesmärkide

kaupa hinnatud.

7.5.1.2. MÕJU HINNANG NATURA ALADELE

Selisoo loodusala

Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib

joonis 7.12. On näha, et lähi-aastatel väljatakse põlevkivi varud vahetult loodusala piirilt.

Lõuna pool olev kaevandamise front liigub Iisaku valla suunas. Mõju hindamine

mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud tabelis 8.

Joonis 7.12 Selisoo loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016


Tabel 7.6 Mõju hindamine Selisoo loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-

eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus

rabad

(*7110)

Rabade elupaigatüüp paikneb alt kaevandatavatest aladest kohati vähem

kui 100 m kaugusel. Selisoo idaosa raba elupaik on juba tugeva inimmõju all

piirkonnas toimunud kuivenduse, turbatootmise ning Estonia kaevanduse

tegevuse tõttu (hetkel on kaevandamise front elupaigast enam kui 500 m

kaugusel). Kuivenduse ja põlevkivi allmaakaevanduse mõjud on

samasuunalised, kus erinevaid komponente ning nende võimalikke mõjusid

on keeruline üksteisest eristada.

Selisoo seiresüsteemi tulemused aastatest 2009–2016 näitavad

põhjaveetasemete alanemist nii Nabala-Rakvere kui ka Keila-Kukruse

põhjaveekihtides ning vähesel määral ka soo pinnaveekihtides. Mõju on

ulatunud ka lagerabaosale väljendudes laugaste veetasemete erinevuses

võrreldes laugaste veetasemete ja kallaste kõrgust Selisoo lääne- ja idaosa

vahel. Tänase seisuga ei ole pinnasevee ülemise kihi veetase siiski

langenud olulisel määral ja kaevandamise ebasoodsat mõju kaitseala

kooslustele ei ole täheldatud. Soo keskosas on ülemine pinnaseveekiht

selgelt seotud turbalasundi olemasoluga ja veetaseme kõikumise on olnud

minimaalsed ja see sõltub pigem meteoroloogilistest iseärasustest.

Tartu Ülikooli ÖMI teadlaste välja töötatud hüdrogeoloogilise mudeli abil on

modelleeritud põhjaveetasemete alanemisest tingitud Selisoo veerežiimi

häiringuid, mis näitavad, et sooalusele veerežiimile mõjub oluliselt juba

kaevanduse jõudmine kaitseala piirini Selisoost idas. Alanduslehtri tõttu

langevad alumiste põhjaveekihtide survetasemed, mis põhjustab vee

vertikaalset sügavuse suunas liikumist ka pinnakattes ning see võib

põhjustada lõpuks veetaseme alanemist ka Selisoo rabaturbas.

Seiretulemuste alusel saab väita, et turbalasundiga seotud veekihil

veealandus tänaseks olulist mõju avaldanud ei ole. Veetase on püsinud

Veerežiimi muutmise ebasoodsa mõju leevendamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid- Enefit

Kaevandused AS-i vee erikasutusloas ja maavara kaevandamise loas esitatud tingimuste järgimine. Maavara

kaevandamise loa nr KMIN-054 omanik Enefit Kaevandused AS peab:

Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse tarbeks,

Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus

tänaste looduskaitse aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine

ei ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi allmaakaevandamisest

piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud

kaevandamise ja kraavituse koosmõju veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale

kohustust kraavituse sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja

maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel.

Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb

rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmetega ala Selisoo loodusala välispiiri ja

Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid

kaeveõõsi (tuulutusšurfe ja puurauke), et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.

Kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari

veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige sademed ja

lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja

kaevandamise vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia

minimaalselt 400 meetrini. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse kord aastas Keskkonnaametile

esitatava veetasemete seire analüüsi käigus. Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste

meetoditega kindlaks teha. Statistiliselt usaldusväärse pinnaseveetaseme langustrendi

fikseerimisel tuleb olemas olevad surfid 400 m tsoonis ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt,

et põhjaveekihid oleksid isoleeritud.


Kaitse-


ühtlane ka aladel, kus põlevkivi on alt kaevandatud vahetult Selisoo

loodusala piirilt.

Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) on maavara varu tänaseks

kontuuritud ja lähi-aastatel alt kaevandatavad alad jäävad vahetult

loodusala piirile. Põhjaveetaseme alandus on sellel alal tänaseks

saavutanud maksimaalsed piirid. Tänaseks ei ole Selisoo

turbalasundiga seotud pinnaseveekiht alanenud ja seetõttu ei ole

eeldada selle kihi veetaseme alanemist edasisel kaevandamisel.

Samas võib pikaajaline põhjavee alandus põhjustada pinnasevee

intensiivsema liikumise sügavamatesse kihtidesse ja selle tagajärjel

muutub pinnaseveerežiim, mis omakorda viib muutusteni taimestiku

struktuuris.

Juhul kui tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on põhjendatud täiendavate meetmete

rakendamise tsoonis, tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid

konstruktsioone. Kaitseala lähedusse jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja

kommunikatsioonid viia maa alt.

Seirata Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna kõrgust Selisoo ida

– ja põhjaosas viie aastase perioodiga. Rabapinna muutuste selgitamisel on oluline fikseerida

trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada

andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna mõistlik.

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale avalduva mõju

kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Loa andja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid:

- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le

meetrile;

- Vaatab üle seirekava ja vajadusel esitab sellesse täiendusettepanekud. Vaatab ümber

andmete kogumise ja esitamise nõuded;

- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohast õigust

kaevandamisloa tingimusi muuta.

Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on oluline välja tuua, et rabade

elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel.

Vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja

pädevuses.

Huumus-

toitelised järved

ja järvikud

(3160)

Lähimad selle elupaigatüübi alla kuuluvad rabalaukad asuvad alt

kaevandatavatest aladest ca 600 m kaugusel (Selisoo äärealad

kaevandatakse alt mäetööde arengukava kohaselt 2020. aastaks). Elupaika

mõjutavad samad faktorid, mis rabade elupaika ning siinkohal neid

dubleerima ei hakata. Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) alt

kaevandatavatel aladel võib kaasneda soo veerežiimi muutusi. Kavandatava

tegevuse tekitatavat ebasoodsat mõju 3160 elupaigale ei saa välistada.

Mõju leevendavad meetmed on sarnased raba elupaiga juures kirjeldatutega ja siinkohale neid ei dubleerita.

Lisameetmete rakendamise vajadus puudub.


Tabelis 7.7 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt

kavandatava tegevuse mõju Selisoo loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide

saavutamisele.

Tabel 7.7 Kavandatava tegevuse mõju Selisoo loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus

Aeglustada ala kaitse-eesmärkide

saavutamist? Jah/ei

Ala kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada

allmaakaevandamiseks vajaliku põhjavee tasemete jätkuv kunstlik

alandamine, millega võib kaasneda turbalasundiga seotud veetaseme

alanemine loodusala elupaikades. Selgelt kaevandamise mõju

avaldumisel (juhul, kui seire käigus leitakse, et Kvaternaari

veetasemed väljuvad sesoonsetest (st ilmastikust sõltuvatest)

kõikumistest) tuleb kaaluda leevendavate meetmete rakendamist.

Katkestada ala kaitse-eesmärkide

suunas liikumise? ei

Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist Estonia mäeeraldisel toimuv

kaevandamine ei katkesta.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis

aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Jah/ei

Ala soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada loodusalal

looduslik turbasammaldega seotud pinnasevee taseme säilimine.

kaevandamise frondi liikumine Selisoo äärealal põhja suunas võib

põhjustada täiendavalt soo-aluse veekihi alanemist, mille tagajärjel

võib hakata alanema ka turbalasundiga seotud pinnaseveetase, mis

mõjutab loodusala elupaikade seisundit. Rakendada leevendavaid

meetmeid.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina

kasutatavate võtmeliikide tasakaalu,

levikut ja asustustihedust?

Jah/ei

Võimalik mõju läbi põhja- ja pinnavee alanemise loodusala liikidele.

Rakendada leevendavaid meetmeid.

Teised indikaatorid: Kas projekt või kava võib:

Jah/ei selgitus

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega,

ala olemust määravates aspektides (nt

toitainete tasakaal), millest sõltub ala

toimimine elupaigana või

ökosüsteemina?

Jah/ei

Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi liikumisega

Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses. Rakendada

leevendavaid meetmeid.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni

määravate seoste (nt pinnase ja vee või

taimede ja loomade vaheliste seoste)

dünaamikat?

Jah/ei


Mäetaguse valla territooriumil Selisoo vahetus läheduses Rakendada


Mõjutada alal prognooside järgi või

eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi

(nagu näiteks veedünaamika või

keemiline koostis)?

Jah/ei




Vähendada esmatähtsate

elupaigatüüpide pindala? Jah/ei

Otsene pindala kadu puudub, võimalik rabade elupaiga vähenemine

seoses veerežiimi muutustega kaevandamise frondi liikumisel



Vähendada esmatähtsate liikide

arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist

tasakaalu? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.

Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kaevandamise frondi edasinihkumine ei mõjuta

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada

asurkondade suurust või esmatähtsate ei Allmaakaevandus ei põhjusta kõrval asuval loodusalal häiringuid


liikide vahelist tasakaalu või

asustustihedust?

Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool loodusala ja killustatust ei

tekita.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt

puistaimkate, loodetele avatus, iga-

aastased üleujutused jne) vähenemist või

hävimist?

Jah/ei Läbi kaevandamise tõttu veerežiimi jätkuva muutumise. Rakendada


Selisoo loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub otsene ebasoodne mõju

Selisoo loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda kui

Mäetaguse valda jääval kaevandamise frondiedasinihkumisel jätkuva põhjavee taseme

alandamisega kaasneb turbalasundiga seotud veetaseme alanemine Selisoo loodusalal.

Pinnaseveetaseme alanemise ebasoodsa mõju ennetamiseks on vajalik kaevandamisloa

taotlejal rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja

suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m täiendavate meetmete rakendamise

ala, kus ei rajata kaevandusest maapinnale ulatuvaid kaeveõõsi Selisoo kaitseala

välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olul ist

pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.

Kui kaevandamise front nihkub kaitseala piirile lähemale kui 200 m, vältima läbi

aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamist. Kui

tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on hädavajalik ja põhjendatud,

tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid

konstruktsioone. Kaitsealale lähemale, kui 200 m jõudvasse kaevanduse ossa

tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt.

Kui täna toimuva Selisoo Kvaternaari veetasemete seire tulemusel leitakse, et

veetasemete muutused väljuvad selgelt sesoonsetest (st ilmastikust sõltuvatest)

kõikumistest, siis tuleb täiendavate meetmete rakendamise ala suurendada

minimaalselt 400-le meetrile. Sellisel juhul tuleb kõigi loodusalale lähemal, kui 400

m olemas olevate ja rajatavate tuulutusšurfide ja avade puhul tagada

põhjaveekihtide isoleeritus. Pinnaseveetaseme alanemise trend fikseeritakse

kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi käigus.

Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha.

Seirama Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna

kõrgust Selisoo ida – ja põhjaosas viie aastase perioodiga. Rabapinna muutuste

selgitamisel on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR)

mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja

seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna mõistlik ;

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale

avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel hindab loa

andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab

vajadusel karmimaid meetmeid:

- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le

meetrile;

- Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud.

Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;

- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust

kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.


Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on

oluline välja tuua, et rabade elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on

oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel. Vastavad meetmed on seatud

kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses.

Natura hindamine jõuab järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel puudub

kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Selisoo loodusalale ja selle kaitse -

eesmärkidele.

Muraka loodusala

Muraka loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib

joonis 7.13, mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud

tabelis 7.8.

Joonis 7.13 Muraka loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016


Tabel 7.8 Mõju hindamine Muraka loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-


rabad (*7110)

Estonia kaevanduse kontuuritud lähi-aastatel (aastaks 2020) alt kaevandatavad alad jäävad Muraka loodusalast

ca 800 m kaugusele (hetkel on kaevandamise front ca 1,6 km kaugusel, joonis 7,13). 15 aasta perspektiivis on

kogu Estonia kaevanduse aktiivne tarbevaru väljatud. Kogu Muraka raba asub tegutsevate Viru ja Estonia

kaevanduste põlevkivi kaevandamisest johtuva Lasnamäe‐Kunda ja Keila‐Kukruse põhjaveekihi

depressioonilehtri piires. Ülemise, Nabala-Rakvere veekihi alanduslehter ulatub Muraka raba idapiirini. Ülemises

põhjaveekihis tekkiv alanduslehter kiirendab vee läbivoolu Kvaternaari veekihtidest aluspõhja veekihtidesse.

Eelkõige toimub läbivool põhjavette vähese turbakattega alalt, nt raba äärealadel, kus sooalune veepide on

läbistatud kuivenduskraavidega. Kaevanduse tekitatud Keila-Kukruse põhjaveekihi alandus võib muuta

olemasoleva kuivenduskraavide võrgustiku efektiivsemaks, sest vee pinnasevee äravool kiireneb

kuivenduskraavide tõttu suurenenud infiltratsiooni tõttu. Selle tagajärjel võib kraavide mõjuraadius suureneda ja

tuua kaasa täiendava sooalade metsastumise. Samas tuleb arvestada, et metsakoosluste muutus ei toimu nii

kiirelt ja vähesel määral langenud pinnaseveetase ei põhjusta koosluste struktuuris pöördumatuid muutusi. Estonia

kaevanduse alal toimuv kaevandamine eeldab jätkuvat põhjavee alandamist, mis mõjutab soo veerežiimi. Soo

säilimiseks kaevandamise kohal peab turba veejuhtivus oleks väiksem kui 10-5 m/d, Ratva rabas need tingimused

täidetud ei ole. Samuti puudub Ratva raba all ühtlane, piisava paksuse- ja madala veejuhtivusega pinnakatte

setete kiht (veepide), mis vaieldamatult kindlustaks soo püsimiseks vajalike hüdroloogiliste tingimuste säilimise

juhul kui aluspõhja veetaset oluliselt alandada.

Muraka loodusala kirdepiir kulgeb vahetult Ratva raba piiril, kus kraavitatud madalsoo (erinevalt Selisoost) jääb

kaitseala piiridest välja. Seetõttu puudub Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse aktiivsete tarbevarude vahel

looduslik puhver ning vahetult kaitseala piirilt põlevkivi väljamine võib põhjustada pinnaseveetaseme olulist langust

Ratva rabas.

Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) võib keavefrondi liikumine põhja suunas kaasa tuua veerežiimi

muutused loodusalal. Põhjavee jätkuval alandamisel esineb oht Kvaternaari setetes olevate veekihtide

vee intensiivsemaks aluspõhja veekihtidesse liikumiseks, mis võib viia turbalasundiga seotud veekihi

Veerežiimi muutmise ebasoodsa mõju tuvastamiseks ja ära hoidmiseks

on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:

Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse

mäetööde vahel valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille

piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.. 300 m laiuse

puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud

rakendusuuringu 106 107tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri

keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast

korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280

– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd

kavandatakse ette viie aastase perioodiga. Järgmiseks

perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse

loa andjale teadmiseks üks kord aastas.

500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus

kõik puuraugud rajatakse veekihte isoleerivana.

Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks

seirekaevude grupp ning seada üles automaatseiresüsteem,

mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju

loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.

Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide

(pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veekihtide veetaset

kord päevas. Aluspõhjaliste veekihtide veetasemete

muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab

pikaajalist seiret.

Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist

Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt

106 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. jt. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 107 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010


Kaitse-


taseme alanemiseni ja see omakorda põhjustab elupaikade seisundi muutusi. Kavandatava tegevusega

kaasnevat ebasoodsat mõju ei saa välistada.

head seireandmed hindamaks kaevandamisega kaasneva

veealanduse mõju Muraka loodusala veerežiimi muutustele.

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang

Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa

andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda

pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning

statistiliselt ära näidata korrelatsioon. Kui veetaseme

muutused ei korreleeru piirkonna sademete hulkadega, siis

tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja

kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja

rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid:

- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi

täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded;

- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada

vanad

loodusmetsad

(*9010)

Lähimad vanad loodusmetsad piirnevad vahetult perspektiivis alt kaevandatava alaga, mis ulatub kuni loodusala

piirini (hetkel on kaevandamise front ca 1,8 km kaugusel). Ohuteguriks on kuivenduse mõju jätkumine- kuivenduse

ja kaevandusest põhjustatud põhjavee alanduslehtrite koosmõju.

Ennetavate leevendavate meetmetena rakenduvad rabade elupaiga

juures välja toodud meetmed. Täiendavaid meetmeid esialgu ette näha

ei ole.

vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

Sellesse elupaigatüüpi kuuluva Ratva järve (asub perspektiivis alt kaevandatavast alast ca 850 m kaugusel) puhul

on peamisteks ohuteguriteks veetaseme alanemine Ojamaa kaevanduse tegevuse ja järve väljavoolukanali

kaudu. Lisaks on ohutegurina välja toodud kaevandusvete sissevool Ratva järve. Selle tulemusena muutuks vee

keemilised omadused, suureneks sulfaatide ja kloriidide sisaldus. Estonia kaevanduses toimuvad kaevetööd

Ratva järve seisundit ei ohusta.

Oluline on läbi viia pidevat põhja- ja pinnavee seiret selles piirkonnas,

seiretulemuste jälgimine. Säilima peaks kindlasti järve toitumine

pinnaseveest ja hoiduda tuleb kaevandusvete sisse voolamisest.

Estonia kaevanduses toimuva kaevandamise osas täiendavate

meetmete rakendamise vajadus puudub.

huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Muraka-Ratva soostikus arvukalt esinevad rabalaukad paiknevad Estonia kaevanduse maksimaalse

kaevandamise frondi i asukohast loodusala piiril ca 1,1 km kaugusel. Elupaiga kaitse on tihedas seoses rabade

kui kompleksse ökosüsteemi kaitsega.

Ennetavate leevendavate meetmetena rakenduvad rabade elupaiga

juures ülalpool välja toodud meetmed.



kavandatava tegevuse mõju Muraka loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide

saavutamisele.

Tabel 7.9 Kavandatava tegevuse mõju Muraka loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide saavutamisele



saavutamist? Jah/ei

Ala kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada põhjavee

tasemete jätkuv kunstlik alandamine, millega võib kaasneda

turbasammaldega seotud veekihi taseme alanemine. Mõju on

ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.

Katkestada ala kaitse-eesmärkide

suunas liikumise? ei

Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kavandatav tegevus ei

katkesta.

Takistada selliste tegurite toimimist,

mis aitavad säilitada ala soodsat

seisundit?

Jah/ei

Ala soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada loodusalal

looduslikule lähedane veetase. kaevandamise frondi liikumine

Muraka loodusalale lähemale Mäetaguse valla territooriumil eeldab

põhjavee jätkuvat alandamist. Sellega võib kaasneda

turbasammaldega seotud veekihi taseme alanemine.

Mõju on ennetatav leevendavate meetmete rakendamisega.

Häirida ala soodsa seisundi

indikaatorina kasutatavate

võtmeliikide tasakaalu, levikut ja

asustustihedust?

Jah/ei

Võimalik mõju läbi põhja- ja pinnavee alanemise loodusala liikidele.



Jah/ei selgitus

Põhjustada muutusi kriitilise

tähtsusega, ala olemust määravates

aspektides (nt toitainete tasakaal),

millest sõltub ala toimimine

elupaigana või ökosüsteemina?

Jah/ei

Pinnaseveerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi

liikumisega loodusalale lähemale.



määravate seoste (nt pinnase ja vee

või taimede ja loomade vaheliste

seoste) dünaamikat?

Jah/ei





eeldatavalt toimuvaid looduslikke

muutusi (nagu näiteks veedünaamika

või keemiline koostis)?

Jah/ei




Vähendada esmatähtsate

elupaigatüüpide pindala? jah/ei

Otsene pindala kadu puudub, võimalik rabade elupaiga vähenemine

seoses veerežiimi muutustega kaevandamise front liikumisel

loodusalale lähemale. Mõju on ennetatav leevendavate meetmete

rakendamisega.

Vähendada esmatähtsate liikide

arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.



Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus ei mõjuta.

Põhjustada häirimist, mis võib

mõjutada asurkondade suurust või

esmatähtsate liikide vahelist

tasakaalu või asustustihedust?

ei Allmaakaevandus ei ohusta Muraka loodusala asurkondade suurust

ega liikide vahelist tasakaalu.



tekita.


puistaimkate, loodetele avatus, iga-

aastased üleujutused jne)

vähenemist või hävimist?

Jah/ei Läbi kaevandamise veerežiimi võimalik muutuse. Mõju on ennetatav

leevendavate meetmete rakendamisega.

Muraka loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus


Muraka loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda kui

Mäetaguse valda jääval kaeveala laiendusel põhjavee taseme alandamisega kaasneb

pinnavee taseme alanemine Muraka loodusalal. Pinnaveetaseme alanemise ebasoodsa

mõju ennetamiseks on vajalik rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel

valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei

toimu. 300 m laiuse puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud

rakendusuuringu 108 109 tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast

konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib

puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m, arvestatuna kaitseala

piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette viie aastase perioodiga.

Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa

andjale teadmiseks üks kord aastas.

500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud ja

šahtid rajatakse veekihte isoleerivana.

Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp ning

seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju

loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale.

Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja

sooalune veekiht) veetaset kord päevas. Aluspõhjaliste veekihtide

veetasemete muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab

pikaajalist seiret.

Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist Muraka loodusalast

0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed hindamak s

kaevandamisega kaasneva veealanduse mõju Muraka loodusalale.

Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta

tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda

pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata

korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete

hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi olulisust. Seejärel hindab loa andja

kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajaduse l

täiendavaid meetmeid:

- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile;

- Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi

täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete kogumise ja esitamise

nõuded;

- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2

kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada

108 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. j t. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 109 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010


Tulenevalt eelnevast jõuab Natura hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete

rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Muraka

loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Muraka linnuala

Muraka linnuala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist on kirjeldatud

Muraka linnuala ülevaate juures tabelis 5. Kuna käsitlemist vajavatest linnuliikidest on

osad I ja II kaitsekategooria liigid, siis ei ole antud juhul lisatud kaardimaterjali nende

registreeritud elupaikade kohta.110

Mõju hindamine mõjualasse jäävatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud tabelis 7.10.

110 Looduskaitseseadus § 53.


Tabel 7.10 Mõju hindamine Muraka linnuala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-

eesmärk Hinnang mõjule

Leevendavate meetmete rakendamise

vajadus

rabapüü

(Lagopus

lagopus)

Rabapüü elupaigad paiknevad Selisoos (ca 100 m kaugusel alt kaevandatavatest aladest). Allmaakaevandusel

puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade

soodne seisund Selisoos (vt Selisoo loodusala Natura hindamine).

Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Selisoo loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.

metsis (Tetrao

urogallus)

Metsise lähimad elu- ja mängupaigad piirnevad nii Ratva kui Selisoo rabade servas vahetult linnuala piirini ulatuva

perspektiivis alt kaevandatava alaga. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi

soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund (veerežiim) Selisoo ja Muraka

loodusalal.

Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Selisoo ja Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.

sookurg (Grus

grus)

Sookure pesitsusalad paiknevad Ratva järve ümbruse märgaladel ja piirnevad vahetult linnuala piirini ulatuva

perspektiivis alt kaevandatava alaga. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi

soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.

Meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks vt Muraka loodusala Natura hindamise alapeatükist. Liigispetsiifiliste lisameetmete rakendamise vajadus puudub.

teder (Tetrao

tetrix)

Tedre pesitsusalad paiknevad linnuala idaserva niisketes elupaikades. Tänasest kaevandamise frondi asukohast

ca 2 km kaugusel, taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuse perioodil kaevandatakse alt vahetult Muraka

loodusala ja tedre elupaiga piirile jääv maavaru. Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle

elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.


punaselg-õgija

(Lanius

collurio)

Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m.

Allmaakaevandusel puudub otsene mõju liigile ja selle elupaikadele. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik

säilitada elupaikade soodne seisund Muraka loodusalal.


väikekoovitaja

(Numenius

phaeopus),

Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m kaugusel.

Allmaakaevandusel otsene mõju liigile ja selle elupaikadele puudub. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik



heletilder

(Tringa

nebularia)

Liigi elupaigad Ratva rabas asuvad perspektiivis alt kaevandatavast alast, linnuala piiril, ca 800 m kaugusel.

Allmaakaevandusel otsene mõju liigile ja selle elupaikadele puudub. Liigi soodsa seisundi tagamiseks on vajalik





kavandatava tegevuse mõju Muraka linnuala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide

saavutamisele.

Tabel 7.11 Kavandatava tegevuse mõju Muraka linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele


Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist?

Jah/ei

Otseselt mitte, kaitse-eesmärkide saavutamist võib aeglustada veerežiimi muutumine piirkonnas ning sellega seonduv mõju linnuala elupaikadele. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.

Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise?

ei Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kavandatav tegevus ei katkesta.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit?

Jah/ei

Otseselt mitte, linnustiku elupaikade soodne seisund võib aga olla mõjutatud muudetavast veerežiimist. Veerežiimi säilitamine on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Jah/ei

Kaudselt elupaikade võimaliku muutumise veerežiimi muutuste tagajärjel. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.


Jah/ei selgitus

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaigana või ökosüsteemina?

Jah/ei

Kaudselt läbi veerežiimi muutuste. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

Jah/ei

Veerežiimi võimalik muutus seoses kaevandamise frondi ruumis edasi liikumisega Mäetaguse valla territooriumil. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.

Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

Jah/ei

Võimalik veerežiimi muutus seoses kaevandamise frondi ruumis edasi liikumisega Mäetaguse valla territooriumil. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil..

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

ei

Linnuala kaitse-eesmärkideks ei ole elupaigatüübid. Muraka ja Selisoo loodusala esmatähtsate elupaikade kvaliteedi ja kvantiteedi langus on tõenäoline, ning vaja on rakendada leevendavaid meetmeid.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?

ei Linnudirektiiv ei erista esmatähtsaid liike.

Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

ei Linnudirektiiv ei erista esmatähtsaid liike.

Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus otseselt ei mõjuta. Kaudselt võimalik läbi elupaikade mõjutamise.

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei

Allmaakaevandus ei põhjusta häiringuid kõrval asuval linnualal. Mürarikkaid tegevusi maa peal, linnuala läheduses ei kavandata. Maa-alused tegevused linnualal ega selle läheduses müra tõusu ei tekita.

Põhjustada killustatust? ei Kavandatav tegevus leiab aset väljapool linnuala ja killustatust ei tekita.

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-

Jah/ei Läbi kaevandamise veerežiimi muutuste. Mõju linnualale on ennetatav Muraka ja Selisoo loodusala elupaikade soodsa


aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

seisundi tagamiseks rakendatavate leevendavate meetmete abil.

Muraka linnuala Natura hindamise tulemused ja järeldus


Muraka linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaudsed mõjud võiva ilmneda

kaevandamise frondi ida suunas liikumisel põhjavee taseme alandamisega, mille mõju

võib ulatuda pinnaseveerežiimi muutuste läbi Muraka linnuala elupaikadeni . Kuna

linnuala on võimaliku mõjuala piirkonnas kattuv Selisoo ja Muraka l oodusaladega, siis

pinnaveetaseme alanemise ebasoodsat mõju sealsetele elupaikadele on hinnatud

vastavate loodusalade Natura hindamiste peatükkides. Samas on ka toodud leevendavad

meetmed elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Nende leevendavate meetmete

rakendamine aitab säilitada ka Muraka linnuala soodsat seisundit ning lisameetmeid

linnuala jaoks seada ei ole vaja.

Tulenevalt eelnevast jõuab Natura hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete

rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Muraka

linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Kurtna loodusala

Kaevetegevuse liikumisega Kurtna loodusala suunas kaasnevad keskkonnamõjud

eelkõige põhjavee alandamisega ning kaevandusvee juhtimisega Raudi kanali kaudu läbi

loodusala järvede. Estonia kaevanduse idatiivast väljapumbatav vesi liigub pärast

settebasseinis puhastamist läbi Nõmme-, Särg- ja Ahvenjärve Konsu järve ning ülejääv

vesi edasi läbi Kirjak- ja Peen-Kirjakjärve Mustjõe kaudu Narva jõkke. Neist järvedest on

Kurtna loodusalal inventeeritud elupaigatüübina üks järv - Nõmme järv.

Vastavalt piirkonnas läbi viidud hüdrogeoloogilistele uuringutele 111 jääb kaevanduse

kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja

modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Samas tuleb

arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia mäeeraldise vahele jääb tektooniline

rikkevöönd, kus lubjakivid on tugevalt karstunud ja põhjavee liikumine seetõttu

intensiivsem. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja allmaakaevandamise

veealanduse mõju loodusalale ei saa täielikult välistada. Tulenevalt sellest on vajalik

rakendada seire meetmeid, et tuvastada ja vajadusel ennetada põhjavee taseme

muutused ning nende võimalik mõju112. Soovituslik seirekava on kirjeldatud KMH aruande

peatükis 8.2.2. Järvede veetasemete muutusi saab siduda eelkõige mõhnastiku keskossa

rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri ning järvestikust idas

paiknevate Oru turbakaevandusaladega. Lisaks tuuakse välja, et järvede veetaset on

mõjutanud ka järvestikust läänes paiknevad 2002. a suletud Ahtme ja seni töötav Estonia

kaevandus ning Sirgala karjäär järvestikust idas. Lisaks on mitmed järved muudetud

kraavide kaudu umbjärvedest väljavoolujärvedeks.

111. Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005

112 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024, Keskkonnaamet 2015


Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib


tabelis 7.12.

Joonis 7.14 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016


Tabel 7.12 Mõju hindamine Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-



vajadus

liiva-alade

vähetoitelised

järved (3110)

Elupaigatüüp inventeeritud Kurtna loodusalal 9 järvena: Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Liivjärv, Kurtna Linajärv, Martiska

järv, Saarejärv, Valgejärv, Kurtna Väike Linajärv. Suurimaks ohuks järvede seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud

veetasemete pidev kõikumine ja langus, samuti reostus.

Estonia kaevanduse idaosa vee ära juhtimiseks kasutatakse Raudi kanalit, mis ei läbi 3110 elupaigana määratletud järvi.

Elupaigale spetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole

vajalik. Rakendada järgmisi üldisi meetmeid:

Jätkata valikuliste Kurtna järvede veetaseme

seiret väljatöötatud seirekava alusel.

Rajada või leida ning vajadusel korrastada

minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev

(seirekaevude grupp) Kurtna loodusala läänepiiril

ning korraldada vaatlused, mille alusel on võimalik

hinnata kaevandamise mõju loodusala

põhjaveerežiimile kaevandamise frondi

lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks

mõõta Kvaternaari veekihtide veetaset

minimaalselt kord kuus

Seire tuleb üles seada hiljemalt kaevandamise

frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme

järvele lähemale, kui 2,5 km.

vähe- kuni

kesktoitelised

mõõdukalt kareda

veega järved

(3130)

Elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena- Haugjärv, Nõmme järv. Estonia Kaevanduse kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud

Raudi kanal läbib Kurtna maastikukaitseaklale jäävat Nõmme järve, mille looduslik tasakaal on järve juhitava kaevandusvee

looduslikust järve veest erineva keemilise koostise tõttu tugevasti muudetud. Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei

muuda tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja seetõttu ei ole kavandataval

tegevusel täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmme järve seisundile.

Rakendada lisaks üldistele meetmetele järgmisi meetmeid:

Vajalik on teostada Nõmme järve nn

enesereostusohu väljaselgitamise uuring enne, kui

Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused

mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine,

kaevandamise lõpetamine piirkonnas) peaksid

oluliselt vähenema. Tänaseks on Nõmme järve

enesereostusuuringu teostamine seatud

arendajale vee erikasutusloa kohustusena.


Kaitse-



vajadus

vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

Elupaigatüüp on alal inventeeritud nelja järvena: Mustjärv, Niinsaare järv, Räätsma järv, Suurjärv. Ühtki neist järvedest Raudi

kanal ei läbi, mistõttu puudub ka kaevandusvee ebasoodne mõju.

Elupaigale spetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole

vajalik. Rakendada järgmisi üldisi meetmeid (toodud

elupaiga 3110 juures).

soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(*9080)

Kaitsekorralduskava andmetel on elupaiga kooslused kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest on tingitud ka

keskmine esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski

mõnevõrra parandanud. Lisamõju Estonia kaevanduses jätkuval kaevandamisel ei avaldu.

puudub

siirdesoo- ja

rabametsad

(*91D0)

Elupaigatüüpi on mõjutanud ja mõjutavad jätkuvalt kuivenduskraavid. Lisamõju Estonia kaevanduses jätkuval

kaevandamisel ei avaldu. puudub

harilik hink

(Cobitis taenia) Liiki esineb Nõmme järves, mistõttu on liigi soodne seisund sõltuv järve seisundist.

Liigispetsiifilisi meetmeid ei seata, liigi soodsa seisundi tagab

elupaiga 3130 hea seisundi säilimine.



kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala terviklikkusele ja kaitse -eesmärkide

saavutamisele.

Tabel 7.13 Kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Kas projekt või kava võib: jah/e

i Selgitus


saavutamist? ei

Kaitse-eesmärkide saavutamist kavandatav tegevus ei aeglusta.

Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas

liikumise? ei

Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist Estonia kaevanduses jätkuv

kaevandamine l ei takista.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis

aitavad säilitada ala soodsat seisundit? ei

Soodsa seisundi säilimiseks vajalike tegurite toimimist kavandatav

tegevus ei muuda. Säilib olemasolev olukord.

Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina

kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja

asustustihedust?

ei

Võtmeliikide tasakaalu ja levikut jms osas olukord ei muutu.


Jah/ei

selgitus

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala

olemust määravates aspektides (nt toitainete

tasakaal), millest sõltub ala toimimine

elupaigana või ökosüsteemina?

ei Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda tänaseks välja

kujunenud Nõmme järve veerežiimi ega seisundit.


määravate seoste (nt pinnase ja vee või

taimede ja loomade vaheliste seoste)

dünaamikat?

ei Ala struktuuri/funktsiooni määravad seosed jäävad sarnasteks

olemasolevatele.


eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi

(nagu näiteks veedünaamika või keemiline

koostis)?

ei Kavandatav tegevusega ei kaasne lisamõjusid juba mõjutatavatele

looduslikele muutustele.

Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide

pindala? ei Esmatähtsate elupaikade pindala ei vähene.

Vähendada esmatähtsate liikide arvukust? ei Loodusala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike.



Vähendada ala mitmekesisust? ei Ala mitmekesisust kavandatav tegevus ei mõjuta

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada

asurkondade suurust või esmatähtsate liikide

vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei

Estonia kaevanduse mäeeraldise piires toimuv allmaakaevandamine

ei põhjusta asurkondade ega esmatähtsate liikide hea seisundi

halvenemist.


tekita.


puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased

üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

ei Mõju peamistele tunnustele kavandatava tegevusega ei muutu


Kurtna loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Kurtna

loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda

tänaseks välja kujunenud tehislikku, kuid stabiilset Nõmme järve veerežiimi seisundit ja

seetõttu ei ole kavandataval tegevusel täiendavat ebasoodsat keskkonnamõju Nõmm e

järve seisundile. Jätkub olemasolev olukord.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist on vajalik rakendada järgmisi mõju ennetavaid

leevendavaid meetmeid:

Jätkata AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme

seiret väljatöötatud seirekava alusel.

Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev

seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel

on võimalik hinnata kaevandamise võimalikku mõju loodusala pinnase - ja

põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus

tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles

seada hiljemalt kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme

järvest 2,5 km kaugusele. Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu

kuuluvad järved on Linajärv ja Väike-Linajärv. Suuremad järved on kas

kaevandusvee äravoolust mõjutatud või omavahel kraavidega ühendatu d ja

seetõttu sobib pinnase- ja põhjavee seireks paremini just Linajärvede piirkond,

kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale meteoroloogiliste

tingimuste ja põhjavee seisundi.

Linajärve piirkonnas on olemas Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) põhjaveeseire

kaevud: Kvaternaari veekihti 17-23 m sügavuselt avav puurkaev nr 3870

(X=6570835,0; Y=702323,0) ja Ordoviitsiumi põhjaveekihti 26,1 - 45,4 m

sügavuselt avav puurkaev nr 3872 8 (X= 6570830,0; Y=702320,0 (L -EST)).

Kaevude seire 113 annab informatsiooni kaevanduse alanduslehtri ulatumisest

alale, kuid järvede seisundit mõjutavate ülemiste Kvaternaari veekihtide kohta

mitte.

Seetõttu on soovituslik rajada uus seirekaev või seirekaevude grupp

orienteeruvalt koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L -EST). Kuna enamik

loodusala järvedest toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide

veest allikate näol ning järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis ei ole

põhjaveekihtide veetaseme seiramine vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh

pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari

veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne

kaevandamise frondi jõudmist Nõmme järvele lähemale, kui 2,5 km. Rajatava

seirekaevu sügavus peaks olenevalt Kvaternaar i veekihtide sügavusest olema ca

10 m.

Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring

enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid oluliselt

vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vasta v

uuring läbi viia 2018. aasta lõpuks.

Lisaks juhime tähelepanu, et Nõmme järv on aastaid olnud kaevandusvee sissevoolu

mõju all ja seetõttu on järve veerežiim - ja seisund tehislikud. Sellest tulenevalt ei ole järve

määratlemine loodusdirektiivi loodusliku elupaigatüübina ilmselt õigustatud. Kurtna

113 Keskkonnainfo seire, http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3708:pohjaveekogumite -seire-2016-a&catid=1340:pohjavee-seire-2016&Itemid=5842

http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3708:pohjaveekogumite-seire-2016-a&catid=1340:pohjavee-seire-2016&Itemid=5842

http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3708:pohjaveekogumite-seire-2016-a&catid=1340:pohjavee-seire-2016&Itemid=5842


maastikukaitseala kaitsekorralduskavas tuuakse välja, et järve esinduslikkust ega

looduskaitselist seisundit ei ole LoD elupaikade kriteeriumite järgi hinnatud. Leiame, et

põhjendatud on kaitsekorralduskavas toodud soovitus kontrollida Nõmme järve puhul LoD

elupaiga tüübimäärangut ja anda järvele seisundihinnang. Need tegevused on kaitseala

valitseja pädevuses. Ja kui Nõmme järve arvestamine Natura järvena ei ole põhjendatud,

siis kaitseala valitsejal soovitame algatada menetluse järve väljaarvamiseks Natura

objektide nimekirjast.

Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos



kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna järvede

veetasemetele. Juhul kui nimetatud uuringu ja selle käigus teostatav hüdrogeoloogiline

modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede

veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse

täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded.

Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla

järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti

käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.

Jõuga loodusala

Võimalikud kaevandamise frondi ruumise edasiliikumisega kaasnevad mõjud seonduvad

põhjavee alandamisega seotud alanduslehtri tekkimisega piirkonnas. Pinnaveekogude

kaudu Jõuga loodusala kaevandusega seotud ei ole.

Jõuga loodusala ja Estonia kaevanduse mäeeraldise vahele jääb kirde-edela suunaline

Viivikonna rikkevöönd, mis käitub looduses vertikaalse veepidemena , eraldades sellisel

moel rikke erinevatele tiibadele jäävaid geoloogilisi keskkondasid hüdrogeoloogilises

mõttes eraldiseisvateks ja suhteliselt sõltumatuteks sektoriteks , mistõttu võib väita, et

Estonia kaevanduse mäeeraldisel toimuv kaevandamine ei ohusta Jõuga loodusala

järvede ega maismaakoosluste seisundit.

Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib


tabelis 7.14.


Joonis 7.15 Jõuga loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine vastavalt andmebaasile EELIS. Aluskaart: Maa-amet 2016


Tabel 7.14 Mõju hindamine Jõuga loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-


Leevendavate

meetmete

rakendamise

vajadus

liiva-alade

vähetoitelised

järved (3110)

Elupaigatüüp on inventeeritud Estonia mäeeraldise piirist ca 1,8 km kaugusel Jõuga

loodusalal 3 järvena: Pesujärv, Liivjärv ja Linajärv. Tegemist on umbjärvedega, mis

toituvad sademetest. Põhjavee alandamise mõju ei ulatu järvedeni kuna Viivikonna

rikkevöönd paikneb järvede ja kaevandusala vahel. Kavandtaval tegevusel puudub

otsene kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju elupaigale.

puudub

vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

Elupaigatüüp on alal inventeeritud kahe järvena, mis asuvad Estonia kaevanduse

mäeeraldise piirist ca 1,2 km kaugusel: Pikkjärv ja Ümmargune järv. Põhjavee

alandamise mõju ei ulatu järvedeni kuna Viivikonna rikkevöönd paikneb järve ja

kaevandusala vahel Kavandtaval tegevusel puudub otsene ebasoodne kvalitatiivne

ja kvantitatiivne mõju elupaigale.

puudub

liigirikkad

madalsood (7230)

Elupaigatüüp on alal inventeeritud Estonia kaevanduse mäeeraldisest ca 1,3 km

kaugusel Kõnnu Pikkjärve kallastel. Kavandtaval tegevusel puudub otsene

ebasoodne kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju elupaigale.

puudub

Jõuga loodusala Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Jõuga

loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Natura hindamise kokkuvõte

Lähtudes läbiviidud Natura hindamisest viiele Natura 2000 võrgustiku alale on tabelis

7.15 toodud kokkuvõtlikult mõju hindamise tulemused iga ala kohta ning rakendamist

vajavad leevendavad meetmed.


Tabel 7.15 Natura 2000 aladele mõju hindamise kokkuvõtlik tabel

Kaitse-

eesmärk Mõjutatav keskkond Soovitused järgmisteks etappideks

Selisoo

loodusala

Võimalik ebasoodne mõju läbi veerežiimi muutuste,

täpsemalt põhjavee kunstliku alandamisega seotud

võimalik pinnavee alanemine. Mõju esinemine võimalik

kahele elupaigatüübile (7110* ja 3160).

Vajalik on rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks

on olnud nõukogude aegne maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse aluspõhimõtetega.

Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik,

olenemata põlevkivi allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise tarbeks ja tänaseks

ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust

kraavituse sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) ühisel

panustamisel.

Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt

200 m täiendavate meetmetega ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevandamise frondi vahel, et

vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.

Kui kaevandamise front nihkub kaitseala piirile lähemale kui 200 m, vältima läbi aluspõhja veekihtide maapinnale

ulatuvate kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainult

vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini lähemale, kui 200 m jõudvasse

kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste

analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust:

eelkõige sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja

kaevandamise vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini.

Sellisel juhul tuleb olemas olevad surfid ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt, et põhjaveekihid oleksid isoleeritud.

Pinnaseveetaseme alanemise trend fikseeritakse kord aastas Keskkonnaametile esitatava veetasemete seire analüüsi

käigus. Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha.

Juhul kui tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamine on põhjendatud täiendavate meetmete rakendamise tsoonis,

tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala lähedusse

jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt.

Seirata Selisoo loodusalal kaevanduse naabrusse jääval alal raba pealispinna kõrgust Selisoo ida – ja põhjaosas viie

aastase perioodiga. Rabapinna muutuste selgitamisel on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR)


Kaitse-


mõõdistamised piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole metoodika vahetamine täna

mõistlik.

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa

andjale kord aastas. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab

vajadusel täiendavaid meetmeid.

- Täiendavate meetmete rakendamise tsooni suurendamine 200-lt meetrilt 400-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete

kogumise ja esitamise nõuded. - Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba

kehtetuks tunnistada. Lisaks konkreetsetele kaevandusega seotud leevendavate meetmete seadmisele on oluline välja tuua, et rabade elupaigatüübi soodsa seisundi säilimise seisukohalt on oluline loodusliku veerežiimi taastamine Selisoo idaküljel. Vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses. Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine. Estonia mäeeraldise aktiivne põlevkivivaru väljatakse ca 15. aastaga, põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Täna jääb Selisoos kaevandamisest tulenev võimalik keskkonnamõju soo pinnaseveerežiimile oluliselt väiksemaks, kui olemasolevate kuivenduskraavide mõju.

Muraka

loodusala

Võimalik ebasoodne mõju läbi veerežiimi muutuste,

täpsemalt põhjavee kunstliku alandamisega seotud

võimalik pinnavee alanemine. Mõju esinemine võimalik

eeskätt lähimatele elupaikadele (7110* ja 9010*).


Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt 300 m laiust puhvertsooni, mille piires

põlevkivi kaevandamist ei toimu. 300 m laiuse puhvertsooni rakendamise soovitusel on aluseks võetud rakendusuuringu 114 115tulemused. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib

puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse

ette viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa andjale

teadmiseks üks kord aastas.

500 m tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud rajatakse veekihte isoleerivana.

Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on

võimalik hinnata kaevandamise mõju loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus

tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset minimaalselt kord kuus. Aluspõhjaliste

114 Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks. Paal, P. jt. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts. Tartu, 2015 115 Põlevkivi kaevandamisvõimaluste eksperthinnang Ahtme kaevevälja lõunaosas. Kattai, V. Tallinn 2010


Kaitse-


veekihtide veetasemete muutuste mõju hindamine Muraka raba veerežiimile eeldab pikaajalist seiret (seirekava on

kirjeldatud ptk-s 8.2.2).

Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et

saada piisavalt head seireandmed hindamaks kaevandamisega kaasneva veealanduse mõju Muraka loodusalale.

Seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas.

Seiretulemuste analüüsil tuleb võrrelda pinnaseveetaseme andmeid sademehulkadega ning statistiliselt ära näidata

korrelatsioon. Kui veetaseme muutused ei korreleeru piirkonna sademete hulkadega, siis tuleb hinnata langustrendi

olulisust. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel

täiendavaid meetmeid:

- Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi täiendusettepanekud. Vaatab ümber andmete

kogumise ja esitamise nõuded;

- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisloa tingimusi

muuta.

Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine. Estonia mäeeraldise aktiivne põlevkivivaru väljatakse ca 15 aastaga,

põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele

lähedasele tasemele.

Muraka linnuala

Otsene ebasoodne mõju Muraka linnualale ja selle

kaitse-eesmärkidele puudub, kaudne mõju võib ilmneda

läbi elupaigamuutuste

Linnuala on võimaliku mõjuala piirkonnas kattuv Selisoo ja Muraka loodusaladega. Lindude elupaikade soodsa seisundi säilimiseks

rakendatavad meetmed on toodud Selisoo ja Muraka loodusalade juures. Linnustikuspetsiifiliste lisameetmete rakendamine ei ole

vajalik.

Kurtna loodusala

Käesoleva KMH aluseks olev tegevus ei muuda

tänaseks välja kujunenud olukorda loodusalal, mistõttu

võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub

ebasoodne mõju Kurtna loodusalale ja selle kaitse-

eesmärkidele.


Jätkata AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava alusel.

Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev (seirekaevude grupp) Kurtna

loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandamise mõju loodusala

pinnase- ja põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari

veekihtide (pinnaseveekiht, ja sooalune veekiht) veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada hiljemalt

kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmisel Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele lähemale, kui 2,5 km.


Kaitse-


Vajalik on teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise uuring enne, kui Nõmme järve suunatava

kaevandusvee kogused mingil põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandamise lõpetamine piirkonnas) peaksid oluliselt

vähenema. Vee erikasutusloa kohustusena peab vastav uuring valmima hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme

kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab

Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja

vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui

seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks

lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste

muutmiseks.

Jõuga loodusala

Käesoleva KMH-ga kavandatav tegevus ei oma

ebasoodsat mõju loodusalale ega selle kaitse-

eesmärkidele

Leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub


7.6. KUMULATIIVNE MÕJU

Mastaapse kaevandustegevuse puhul on oluline arvestada erinevate tegevuste

koosmõju. Piirkonnas on täna mitu aktiivset põlevkivikaevandust – Estonia kaevandus,

mille kaudu väljatakse Ahtme II põlevkivikarjääri jääkvaru ning Ojamaa

põlevkivikaevandus, mille kaudu väljatakse täna ka Sompa kaevanduse jääkvaru. Lisaks

toimub põlevkivi kaevandamine kõigis Narva karjääri kaeveväljades, Põhja-Kiviõli

karjääris ning Sirgala karjääri lõunaosas. Suhteliselt kompaktselt väikesel alal ja

erinevates kaevandustes toimuvad tegevused võivad teatud tingimus tel koosmõjus

ületada keskkonna taluvuse piire. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna

erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate

häiringute mõju kumuleerumisega.

Eesti põlevkivimaardla piires toimub põlevkivi kaevandamine mitmes allmaakaevanduses

ja kaeveväljadel, kuid enamik aktiivseid kaevealasid jäävad Estonia kaevandusest ja

sellega piirnevatest Natura aladest eemale ning nende tegevuste võimaliku kumuleeruva

keskkonnamõju käsitlemine ei ole asjakohane.

Käesoleva KMH objektiks olevaid Natura alasid võivad lisaks Estonia kaevandusele

mõjutada Ojamaa kaevandus ja Narva karjääri kaeveväljadel toimuv kaevandamine.

Teised kaevandused jäävad Natura aladest piisavalt eemale, et nende tegevus Estonia

kaevandusega kumuleeruvana ei ole oluline.

Selisoo loodusala

Selisoo seisundit teised Eesti põlevkivimaardla kaevandused ja karjäärid ei ohusta ja

mõjude kumuleerumine ei ole ohuks.

Loodusala seisundile on ohuks Selisoo ääraladele nõukogude perioodil rajatud

kuivenduskraavid, mis omavad selgelt mõju soo äärealade veerežiimile. Ohuks on

olemasolevate kuivenduskraavide ja allmaakaevanduse veealandusest

pinnaseveerežiimi muutuste kumuleerumine, mille tagajärjel võib soo äärala de

kuivendamine veel kiireneda. Täna ei ole fikseeritud kaevandamisega kaasneva põhjavee

alandamise mõju Selisoo pinnaseveerežiimile, küll aga on ilmne kuivenduskraavide mõju

pinnasevee režiimile. Ehkki olemasolev kraavitus on osaliselt kinni kasvanud, on sellel

oluline roll madalsoo kuivendamisel ja tänaseid looduskaiste põhimõtteid järgides tuleks

olemasolev kuivenduskraavide võrgustik Selisoo loodusala piires sulgeda. Võimalik

kaevanduse veealandusest tingitud pinnaseveetaseme langus võib omakorda põhjustada

koosmõju olemasoleva kraavitusega.

Muraka loodusala

Muraka loodusala veerežiimi ohustavad üheaegselt Estonia ja Ojamaa kaevandus, mis

mõlemad liiguvad looduala suunas – Estonia kaevandus idast ja kirdest ja Ojamaa

kaevandus põhjast.

Ojamaa kaevandus teostab kaevandamisloaga seatud kohustusena põhjaveetaseme

seiret Muraka loodusala põhjapiiril ja käesolevas KMH-s on soovitusena toodud Muraka

loodusalale automaatseiresüsteemi üles seadmise vajadus Estonia kaevanduse

lähenemisel loodusalale. Kuna Ojamaa mäeeraldis jääb Ratva rabast >2,3 km kaugusele,

siis ei ole Ojamaa kaevanduse veealanduse mõju otseseks ohuks Muraka rabale, kuid

siinkohal on oluline arvestada, et Estonia kaevandus liigub 300 m puhvertsooni

rakendamisel rabale oluliselt lähemale ja kahe kaevanduse alanduslehtrite liitumine on

vägagi tõenäoline.


Võimaliku olulise keskkonnamõju avaldumisest annab märku olemasolev Ojamaa

põhjaveeseire süsteem ja rajatav Estonia kaevanduse Muraka loodusala

automaatseiresüsteem. Võimaliku soo pinnaseveetaseme languse korral tuleb loa andjal

rakendada rangemaid meetmeid (sh õigus kaevandamisluba kehtestuks tunnistada).

Vähesel määral võib Muraka loodusala seisundit täiendavavalt mõjutada lisaks

loodusalast välja jäävad, kuid selle vahetul piirialal olevad kuivenduskraavid.

Kurtna loodusala

Veel üheks võimalikuks keskkonnamõjude kumuleerumise alaks on Kurtna loodusala,

mille koosseisu jäävatest järvedest on mõned piirkonnas toimuvast tööstustegevusest

oluliselt mõjutatud. Veel mõni aasta tagasi suunati lisaks Estonia kaevanduse

kaevandusveele Raudi kanali kaudu Nõmme järve ka Viru kaevanduse kaevandusveed,

kuid 2013. aastast Viru kaevanduses põlevkivi kaevandamist ei toimu ja sealt

kaevandusvett täna välja ei pumbata. Kurtna järvede veetase on valdavalt mõjutatud

kaevandusvee äravoolust, aga ka veetasemete sõltuvust veealandusest ei saa täielikult

välistada. Võimalikuks alanduslehtri kumuleerumise ohuks tuleb lugeda Narva karjääri

kaeveväljasid, kuid enam kui 5 km distants mäeeraldiste vahel on piisavaks puhvriks ja

alanduslehtrite mõju kumuleerumine ei ole tegelikult probleemiks. Lisaks seiratakse

Narva karjääri kaevandamisloa kohustusena valikuliste Kurtna järvede veetaset.

Jätkuvaks ohuks on Vasavere veehaarde negatiivne mõju lähikonna järvedele, seda eriti

juhul kui tulevikus on vajadus suurendada veevõttu Vasavere veehaardest. Looduskaitse

seisukohast tuleb seda vältida, kuid sotsiaalmajanduslikel põhjustel võib surve veevõttu

suurendamiseks taas üles kerkida. Vältida tuleb ka liiva kaevandamise laiendamist

Pannjärve karjäärist 116.

Joonis 7.16 Eesti põlevkivimaardla ja varude liikide paiknemine ning aktiivne põlevkivikaevandamine Ida-Virumaal. Väljavõte Maa-ameti maardlate kaardirakendusest

116 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015


8. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE,

LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

VAJADUS

8.1. REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE

KMH aruande järeldusena on soodsam alternatiiv põhialternatiiv ehk alternatiiv 1, mis

rakendub negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmetega. Aktiivse põlevkivi

tarbevaru väljamine olemasoleva kaevanduse kaudu on keskkonnamõjude seisukohast

soodsaim lahendus, kuna kaevanduse tööstusterritoorium jääb Natura aladest kaugele ja

kaevandamise front edasiliikumine mäeeraldise piires ei põhjusta leevendavate

meetmete rakendamisel ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna Natura aladele, nende

kaitse-eesmärkide saavutamisele ega alade terviklikkusele.

KMH aruandes on hinnatud tegevusega kaasneva keskkonnamõju avaldumist Estonia

Kaevanduse mäeeraldise maavaru ammendamiseni. Leevendavate meetmete

rakendamisel on soodsaimaks lahenduseks olemasoleva maavara kaevandamisloa

KMIN-054 pikendamist perspektiiviga, mil maavaru mäeeraldisel täielikult

ammendatakse.

0-alternatiivi, ehk kaevandusloa pikendamata jätmisel seiskuks kaevandustegevus

Estonia kaevanduses, mis seaks tõsisesse ohtu Eesti energiasektori varustuskindluse

põlevkiviga. Alternatiivsetest allikatest energia saamine on samuti seotud

keskkonnakasutusega, olgu see uute põlevkivikaevanduste avamine, tuuleparkide

rajamine või hüdroelektrijaamade ehitus, nagu ka sisse ostetava elektrienergia tootmine.

8.2. KESKKONNAMEETMED

8.2.1. LEEVENDAVAD MEETMED

Siinkohal on koondatud leevendavad meetmed, mille rakendamine on vajalik pinna - ja

põhjavee mõjude tuvastamiseks ning minimeerimiseks ning Natura 2000 võrgustiku alade

soodsa seisundi säilitamiseks:

Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud

kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne

maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse

aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei

ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi

allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise

tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju

veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust kraavituse

sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja

maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel;

Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal

põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate

meetmete rakendamise ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse

kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires;


Kui kaevandamise front nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m

tuleb vältida läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate

kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude

rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest

isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb

elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo

veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed

seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige

sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest,

siis tuleb loodusala ja kaevandamise frondi vahelist täiendavate meetmete

rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini. Sellisel

juhul tuleb olemas olevad šurfid ümber ehi tada ja uued šurfid rajada selliselt,

et põhjaveekihid oleksid isoleeritud. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse


Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha ;


kõrgust Selisoo ida- ja põhjaosas viie aastase perioodiga, mil

kaevandustegevus on soole kõige lähemal. Rabapinna muutuste selgitamisel

on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised

piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole

metoodika vahetamine täna mõistlik.

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo

loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel

hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle

ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.

Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt

300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.

Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde

otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280

– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette

viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde

arengukava saadetakse loa andjale teadmiseks üks kord aastas.



Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude rühm ning

seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse

mõju loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.

Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht, ja

sooalune veekiht) veetaset kord päevas.

Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist

Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed

hindamaks kaevandustegevusega kaasneva veealanduse mõju Muraka

loodusalale.







kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel

täiendavaid meetmeid: - Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi


- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist, on vajalik jätkata AS Enefit Kaevandused

tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava

alusel.

Samuti on vajalik teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise

uuring enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused mingil

põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse lõpetamine piirkonnas)

peaksid oluliselt vähenema;

Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev

seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille

alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja

põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Ehkki Kurtna

loodusala jääb Estonia mäeeraldisest lähimas punktis enam, kui 1,4 km

kaugusele, siis piirkonnas esineb tugev karstumine ja sellest ting itult

intensiivsem põhjavee liikumine. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi

veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne kaevandamise

frondi (kambriploki tööde) jõudmist Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele

lähemale, kui 2,5 km.


enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid oluliselt

vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vastav


Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos

loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku

määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline

modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna

järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel

esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete

kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et

kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede

ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud

projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.

8.2.2. KESKKONNASEIRE KAVA JA SOOVITUSED SEIRE TEOSTAMISEKS

Keskkonnamõju hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik

omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.

Selisoo seirekava

Selisoo on üks põhjalikumalt uuritud rabasid Eestis ja edasine kaevandustegevuse mõju

hindamine soo seisundile on oluliseks materjaliks, mille alusel on võimalik teha mitmeid

järeldusi ja ettepanekuid analoogsete situatsioonide lahendamiseks tulevikus.

Selisoo alal on välja töötatud toimiv pinnase ja põhjaveeseire kava. Oluline on toimivat

veetasemete seiret samadel tingimustel jätkata eesmärgiga saada võimalikult pikk

andmerida, mille alusel on võimalik kaevanduse mõjusid hinnata.


Taimestiku hea seisundi tagamiseks on kriitiline säilitada soopealne (tubalasundiga

seotud) pinnaseveetase, mis saab olla olulise mõju hindamise aluseks. Kaevandamisest

tingitud keskkonnamõju väljaselgitamisel ei saa pinnaseveetaseme absoluutne kõikumine

olla kriteeriumiks, kuna senised pinnasevee seiretulemused näitavad >1,5 m veetaseme

sesoonset kõikumist, mis on senise seireperioodi vältel hästi korreleerunud sademete

hulgaga. Olulise veetaseme languse saab fikseerida statistiliselt, mil ilmneb veetaseme

languse trend, mis ei korreleeru meteoroloogiliste näitajatega (eelkõige sademete hulk ja

lume sulgemine). Kui veetaseme languse trend on statistiliselt oluline, siis tuleb

rakendada karmimaid piiranguid. Arendajal on täna kohustus pinnase- ja põhjaveetaset

seirata ja tegevust on oluline jätkata ka maavara kaevandamisloa pikendamisel.

Kaevandaja esitab Keskkonnaametile seiretulemused kord kvartalis ja aastas korra

esitatakse seiretulemuste analüüs, mis käsitleb muuhulgas veetasemete korrelatsiooni

meteoroloogiliste andmetega. Seega Kaevanduse mõju Selisoole monitooritakse pidevalt

ja olulise veetaseme languse ilmnemisel on loa andjal võimalus kaevandamine Selisoo

piirkonnas peatada või seada rangemaid piiranguid. Selisoo veetasemete seiret viib läbi

Tartu Ülikooli Ökoloogia-ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna töögrupp M.

Kohvi juhtimisel.

Selisoo seirega tuleb jätkata vähemalt kuni kaevanduse sulgemiseni, kuid täiendava seire

seadmine ei anna enam olulist tulemust, kuna veealanduse maksimaalsed piirid Selisoo

profiilis on tänaseks saavutatud.

Muraka raba seirekava

Muraka raba äärealal teostab OÜ VKG Kaevandused tellimusel põhjaveeseiret OÜ Eesti

Geoloogiakeskus. Põhjavee tasemeseire andmed on pideva aegreana olemas 2005.

aastast. Seiret viikse läbi seirepuurkaevudega ning kõigis kaevudes mõõdetakse

Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekihtide veetaset. Enefit Kaevandused AS -il täna Muraka

rabas seirekohustust ja seiresüsteemi üles seatud ei ole.

Kui täna jääb Estonia kaevanduse kaevandamise front Muraka loodusalast ca 1,6 km

kaugusele, siis Estonia kaevanduse mäetööde arengukava kohaselt liigutakse

mäetöödega Muraka raba suunas ja 2020. aastaks on kaevandamise front Muraka

loodusala piirist ca 250 m kaugusel.

Kuna mäetööde arengukava kohaselt liigutakse kaevetöödega selgelt Muraka raba

suunas, siis tuleb rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude grupp

ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju

loodusala veerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale (nii Nabala-Rakvere

kui Keila-Kukruse veekihi tasemete seiramiseks). Seire tuleb üles seada kaevandamise

frondi (kambriploki tööde) jõudmisel loodusala piirile lähemale, kui 0,8 km . See tagab

seiremõõtmiste automaatseire kestvuseks vähemalt 3 aastat , enne, kui kaevandamise

front seirepunkti piirkonda jõuab. Seiresüsteem tuleb rajada automaatmõõtmistel põhinev

(sagedusega minimaalselt 8h) ja mõõta tuleb Kvaternaari veekihtide (sooalune veekiht ja

turbalasundiga seotud pinnaseveekiht) veetaset kord päevas, analoogselt toimivale

Selisoo veeseire süsteemile. See tagab seiretulemuste võrreldavuse. Selisoo ja Muraka

raba veetasemete seiret on põhjalikult analüüsitud aruandes: „Ratva raba

hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ 117 . Soovituslik Muraka

raba pinnase- ja põhjaveeseirekaevude grupp (vähemalt kolm seirepunkti) tuleb rajada

Ratva raba kirdepiirile, koordinaatidele X=6570125.5; Y=685682.9 (L-EST).



Kurtna järvestiku seirekava

Kurtna loodusalal viiakse läbi valikuliste Kurtna järvestiku järvede veetaseme ja –

kvaliteedi seiret. Narva Karjääris kaevandamiseks väljastatud maavara

kaevandamislubade alusel toimub täna valikulistes Kurtna järvestiku järvedes AS Enefit

Kaevandused poolt tellitud järvede veetasemete ja kvaliteedi sei re.

Kurtna MKA-l on 2015. aastal KIK-i rahastusel alustatud valikuliste järvede veetasemete

pideva seirega. Seire on vajalik, et saada ühtse meetodiga mõõdetud veetasemete

pikaajaline vaatlusrida, mis on aluseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks,

hüdrogeoloogilise püsimudeli koostamiseks ning selle edaspidiseks korrigeerimiseks.

Pinnaveetaseme ja –kvaliteedi seiret tuleb pideva andmerea saamiseks samadel

tingimustel jätkata.

Estonia mäeeraldise veealanduse ulatus ja põhjaveetaseme languse võimalik m õju ei ole

praeguste teadaolevate andmete alusel avaldanud mõju Kurtna loodusalale ja selle

järvedele. Kuigi Estonia mäeeraldis jääb Kurtna loodusalast enam, kui 1,4 km kaugusele,

on mäeeraldise idaserva ja loodusala vaheline ala tugevalt karstunud ja sealne põhjavee

liikumine on intensiivne. Seetõttu võib Estonia kaevanduse mäeeraldise alal toimuva

kaevandustegevuse jaoks tekitatud põhjaveetaseme alandus ulatuda kaugemale ida

suunas ja rakendada täiendavaid meetmeid.

Võimaliku kaevandamisest tingitud veealanduse mõju väljaselgitamiseks Kurtna

loodusala järvedele tuleks rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks

sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem,

mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja

põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale.

Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu kuuluvad järved on Linajärv ja Väike -

Linajärv. Suuremad järved on kas kaevandusvee äravoolust mõjutatud võ i omavahel

kraavidega ühendatud ja seetõttu sobib pinnase- ja põhjavee seireks paremini just

Linajärvede piirkond, kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale

meteoroloogiliste tingimuste ja põhjavee seisundi. Linajärve piirkonnas on olemas E esti

Geoloogiakeskuse (EGK) põhjaveeseire kaevud: Kvaternaari veekihti 17 -23 m sügavuselt

avav puurkaev nr 3870 (X=6570835,0; Y=702323,0) ja Ordoviitsiumi põhjaveekihti 26,1 -

45,4 m sügavuselt avav puurkaev nr 3872 8 (X= 6570830,0; Y=702320,0 (L -EST)).

Kaevude seire annab informatsiooni kaevanduse alanduslehtri ulatumisest alale, kuid

järvede seisundit mõjutavate ülemiste Kvaternaari veekihtide kohta mitte.

Seetõttu on soovituslik rajada uus seirekaev või seirekaevude grupp orienteeruvalt

koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L-EST). Kuna enamik loodusala järvedest

toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide veest allikate näol ning

järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis ei ole põhjaveekihtide veetaseme seiramine

vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest

Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire

tuleb üles seada enne kaevandamise frondi jõudmist Nõmme järvele lähemale, kui 2,5

km. Rajatava seirekaevu sügavus peaks olenevalt Kvaternaari veekihtide sügavusest

olema ca 10 m.

Meetmete kokkuvõtteks:

Estonia Kaevanduse mäeeraldise aktiivne tarbevaru on mõistlik optimaalse ajaga väljata

ning kaevandus sulgeda. Mäetööde lõpetamise järgselt hakkavad kaeveõõned ja

kaevanduse kohal olev katend täituma põhjaveega kuni kaevandamiseelsele lähedasele


tasemele. Kirjeldatud protsessi järel kaob kaevanduse veealanduse võimalik mõju

looduskeskkonnale. Seega on mõistlik pikendada kehtivat maavara kaevandamisluba

perioodiks, mis võimaldab aktiivse tarbevaru mäeeraldise piires lõplikult väljata.

8.3. PÕLEVKIVI KAEVANDAMISE PROBLEEMKOHAD JA

LISAUURINGUTE VAJADUS

Probleemkohad

Ligi kolmandik Ida-Virumaa territooriumist on looduskaitse all ja mitmeid neid asuvad

mäeeraldistel ja nende lähialal. Maavara kasutuselevõtul on vajalik arvestada kaitstavate

loodusobjektide, s.h Natura 2000 alade, paiknemisega ja seal esinevate kaitseväärtuste

elupaigatingimuste tagamine. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ mõju

hindamis aruande kohaselt peab all-maakaevandamise loa saamiseks olema tõestatud,

et saab kaevandada ilma looduskaitseobjekti kahjustamata. Kui kaitseala ohustamine

pole välistatud, rakendatakse enamasti ettevaatusprintsiipi.

Käesolevas töös on rakendatud ettevaatusprintsiipi ning seatud tingimuseks, et Muraka

loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel tuleb rakendada valdavalt 300 m laiust

puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu. 300 m laiuse puhvertsooni

rakendamise soovitusel on aluseks võetud rakendusuuringu tulemused ning 500 m

tsoonis rakendada täiendavate meetmete tsooni, kus kõik puuraugud rajatakse veekihte

isoleerivana. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde

otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280 – 320 m,

arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette viie aastase

perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde arengukava saadetakse loa

andjale teadmiseks üks kord aastas.

Nimetatud meede tagab looduskaitstavate objektide kaitse -eesmärkide tagamise kuid on

arvestatav põlevkivivaru kadu nii Selisoo kui Muraka mäeeraldisete alal ning EK on teinud

varude avamiseks juba ulatuslike kulusid.

Lisauuringute vajadus

Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi kohaselt tuuakse KMH aruandes välja

kitsaskohad, kus tänase seisuga või tulevikus on keskkonnamõju hindamiseks,

kaevandamise ruumilisest mustrist lähtuvalt, vaja teostada lisauuringuid.

Natura alade, eelkõige soode (Muraka loodusala ja Selisoo loodusala) hea seisundi

tagamiseks on kriitiline tagada pinnaseveerežiimi stabiilsus. Tänaseks on olemas

kaasaegne automaatseiresüsteem hindamaks Selisoo veetasemeid ja pidevalt lakuvad

uued andmed soo veetasemete kohta. Arvestades asjaolu, et mäetöödega liigutakse

Muraka loodusala suunas, on hädavajalik seada üles analoogne seiresüsteem Muraka

loodusala soo veetasemete seiramiseks.

Selisoo ja Muraka raba on Eestis ühed enim uuritud ökosüsteemid ja nende seisundi ning

muutuste hindamiseks on tänaseks olemas mitmeid andmeridasid. Loodusalade seisundi

pidev jälgimine on oluline, kuid täna ei ole vajadust lisauuringute teostamiseks aladel,

mille kohta on varasemate uuringute käigus kogutud üsna detailsed kirjeldused.

Teiseks Estonia Kaevanduse probleemkohaks on Kurtna loodusala, mille piiresse jäävaid

üksikuid järvesid kaevandusvee äravool otseselt mõjutab. Suurimaks ohuks on hinnatud


kaevandusvee eesvooluks oleva Nõmme järve sulfaatide redutseerumist. Hapniku

defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4-) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule

(eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2S). Divesiniksulfiidi

kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist

vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist.

Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine.

Nõmme järve enesereostusohu väljaselgitamiseks on Enefit Kaevandused AS -ile kehtiva

vee erikasutusloaga seatud kohustus tellida kirjeldatud probleemi käsitlev uuring.

Lisaks tuleb potentsiaalseks ohuks Kurtna loodusala järvedele pidada ka Estonia

kaevanduse veekõrvaldusest tingitud põhjavee alanduslehtrit, mis võib halvemal juhul

mõjutada üksikute Kurtna järvede toitumist. Alanduslehtri võimaliku mõju

väljaselgitamiseks on käesolevas KMH aruandes soovitatud seada üles Kvaternaari

veetasemete seire Kurtna Linajärvede piirkonda.

Lisauuringuid Natura aladele käesoleva hindamisprotsessis avalduva keskkonnamõju

väljaselgitamiseks pole tänases olukorras vaja teha. Oluline on tagada pidev põhja - ja

pinnaseveetasemete seire tundlike ökosüsteemide alal ja veekvaliteedi seire

kaevandusvee eesvooluks olevas Nõmme järves.

Keskkonnaamet on tellimas uuringut „Hüdrogeoloogiline ja l imnoloogiline uuring koos



kirjeldatakse muuhulgas ka Estonia kaevanduse mõju valitud Kurtna j ärvede

veetasemetele. Juhul kui nimetatud uuringu ja selle käigus teostatav hüdrogeoloogiline

modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna järvede

veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sell esse

täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded.

Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla

järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud proje kti

käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.


9. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE

AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST

Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH osapooltest, KMH

protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigip iiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole

ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada.

9.1. KMH OSAPOOLED

Otsustaja

Keskkonnaministeerium (kuni 1. jaanuar 2017)

Narva mnt 7a

15172 Tallinn

Kontaktisik: Kaur Kõue

e-post: [email protected]

Telefon: 626 2868

Uus MaaPS jõustus 1. jaanuaril 2017. Seaduse § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise

uurimistöö loa ja uuringuloa Keskkonnaamet, § 48 kohaselt annab kaevandamisloa

Keskkonnaamet. Seega on loa andjaks Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti Põhja regioon (alates 1. jaanuar 2017)

Ida-Virumaa (Jõhvi kontor)

Tel 332 4401

Faks 332 4403

E-post [email protected]

Pargi 15, 41537 Jõhvi

Kontaktisik: Rein Urman


Telefon: 674 4816

Arendaja

Enefit Kaevandused AS

Jaama 10

41533, Jõhvi

Kontaktisik: Evelin Krekker


Telefon: 336 5554, 520 5916

Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004

Tartu; Lennuki 22, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 6.

mailto:[email protected]





Tabel 9.1 KMH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus

Riin Kutsar

Projektijuht, KMH juhtekspert (litsents KMH00131)- mõju maastikule ja maakasutusele, mõju kultuuripärandile, lõhn, jäätmeteke.

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)

Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine

Tõnis Kattel

Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud mäeinsener V (kutsetunnistus nr 094674)

Haridus: tehnikateadused (MSc)

Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa taotluste, kaevandamisjäätmekavade, kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine

Meelis Kask Hüdrobioloog. Vee-elustiku ekspert

Haridus: Rakendushüdrobioloogia (MSc)

Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust vee-elustiku uuringutes. Kalavarude hindamine, välitööde kogemus, vee-elustiku konsultatsioonid, kalastiku seisundi eksperthinnangud

Kaile Peet

Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule

Haridus: zooloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.

Ülle Jõgar Botaanik. Taimestiku ekspert

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (PhD)

Töökogemus: 10 aastat taimkatte ülevaadete koostamise, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnaekspertiiside koostamise töökogemust

Tõnn Tuvikene Ekspert (vee-ekspert) - mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc)

Töökogemus: 5 aastat töökogemust geoloogia ja sedimentoloogia alal. 3 aastat töökogemust keskkonnamõjude hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee keskkonnakonsultatsioonid.

Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)

Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.


9.2. KMH PROTSESS JA AVALIKKUSE KAASAMINE

9.2.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

KeHJS- i §201 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande

avalikustamist KMH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt

asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju

hindamise aruande.

Arendaja esitas Keskkonnaametile oma 17.04.2017. aasta kirjaga nr

EP-KES-1.01/287-32 KMH aruande eelnõu asjaomastelt asutustelt seisukohtade

küsimiseks.

Keskkonnaamet edastas oma 21.04.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-5 KMH aruande

asjaomastele asutustele: Keskkonnaministeerium, Ida-Viru Maavalitsus, Jõhvi

Vallavalitsus, Illuka Vallavalitsus, Mäetaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus,

Kohtla Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,

Riigimetsa Majandamise Keskus. KeHJS §20¹ ja §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus

Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest

alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Keskkonnaamet esitas oma 23.05.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-10 laekunud

seisukohad ja Otsustaja ettepanekud KMH aruande täiendamiseks. Seisuga 22.05.2017

andsid Keskkonnaametile tagasisidet Ida-Viru Maavalitsus ja Riigimetsa Majandamise

Keskus. Mõnepäevase hilinemisega laekusid täiendavalt Mäetaguse Vallavalitsuse,

Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Keskkonnaministeeriumi ettepanekud,

milles esitatud seisukohti pidas Otsustaja samuti asjakohaseks ja esitas laekunud kirjad

Arendajale Keskkonnaameti 26.05.2017. aasta kirjaga nr 6-3/17/1022-14.

Kõik nimetatud kirjad on lisatud käesoleva KMH aruande lisas 2 (eraldi failina).

Asjaomaste asutuste ettepanekud ja nendega arvestamist/mitte arvestamist on

põhjendatud tabelis 9.2.

Tabel 9.2 Laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine

Asutus Ettepanek KMH

programmi kohta

Keskkonnaministeeriumi

seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

Ida-Viru Maavalitsus

Ettepanekud puuduvad

Lüganuse Vallavalitsus

Ettepanekud puuduvad

Riigi Metsa-majandamise keskuse (RMK) Alutaguse metskond

Arvestades asjaolu, et allmaakaevandus mõjutab kaevandusala ja ümbritsevate alade veerežiimi tugevalt ning laienemine toimub kaitsealade suunas, kus üheks kaitse-eesmärgiks on seatud sookoosluste kaitse siis tuleks lähtuda ettevaatus printsiibist. Selisoo ja

Ettepanek on asjakohane, kuna metsakuivenduse ja allmaakaevanduse kumulatiivne mõju on märgitud ka Selisoo hüdrogeoloogiat käsitlevates teadusuuringutes (Hang jt, 2009 ja 2012), milles samal ajal tuuakse leevendava meetmena esile ka vajadus loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kuigi Selisoo Suurlaugas jääb kaevanduse mõjualast kaugemale, on kogu Selisoo

RMK ettepanekut on arvesse võetud, kuid siinkohal märgime, et Selisoo äärealade kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse huvides ja nende sulgemine ei too kaasa komplikatsioone kaevetegevuse jätkumisel. KMH aruandes on leevendava meetmena märgitud, et Selisoo ääreala kuivenduskraavide sulgemine aitab parandada soo veerežiimi. Samas siinkohal on oluline



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

kaevandusala vahele 200 m tsooni jätmine ei pruugi olla piisav, et tagada Selisoole soodne veerežiim. Selisoo LKA KKK näeb ette Selisoo veerežiimi taastamist, sh tõsta Selisoo Suurlauka veetaset ning aidata seeläbi kaasa kogu raba veerežiimi

taastumisele. Tuleks kasutusele võtta tõhusamad meetmed, et tagada loodusväärtuse säilimine.

põhja-idaosa endisaegse metsakuivenduse ja allmaakaevanduse mõjualas, kus kehtiva maavara kaevandamise loa KMIN-054 alusel tuleb vajaduse korral reguleerida ja kontrollida Selisoo loodusalal vee äravoolu Selisoo ümbrusse rajatud kuivendusvõrgu kaudu looduslähedase veerežiimi taastamiseks. Loodusliku

veerežiimi taastamine on esmase kaitsekorraldusliku tööna kavandatud ka Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2017-2026.

arvestada, et nimetatud kuivenduskraavid ei kuulu Enefit Kaevandused AS-ile ja kraavide sulgemine saab toimuda vaid maaomaniku (RMK) ja Kaitseala valitseja eestvedamisel. Kuivenduskraavide olemasolul ei ole võimalik alal saavutada looduslähedast veerežiimi ka peale kaevanduste sulgemist. Kaevetegevus on tänaseks

jõudnud Selisoo piirile ja veeseire tulemused ei näita olulist pinnasevee taseme langust. Kuivendatud madalsooalad Selisoo äärealadel on piisavaks puhvriks tagamaks raba stabiilsus.

Keskkonnaamet

KMH aruande lk 26 teises lõigus on kirjeldatud Selisoo hüdroloogilist seisundit kraavitusest lähtuvalt. On viidatud uuringule „Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine“ (TTÜ, 2011), mille järgi on Selisoo äärealade kraavid 70% ulatuses turbasamblaga kinni kasvanud ning nende kaudu on vee äravool väga minimaalne. Vastandina märgite ära Selisoo hüdroloogiliste uuringute (Hang jt, 2009) käigus tehtud järelduse, et kuivenduskraavid avavad turbakihi all olevaid liivakihte ning kraavidesse kogunev vesi infiltreerub liivadesse. Ilmselt käsitletakse TTÜ uuringus vaid Selisoo rabamassiivi servas turbapinnases asuvaid kraave, samal ajal kui Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud hõlmasid kraavitust laiemal alal ka Selisood ümbritsevates endistes madalsoometsades. On tõsi, et

Selisoo raba servaalade kraavid on osaliselt turbasammalt täis kasvanud, kuid vesi filtreerub siiski läbi turbasambla ning ei saa nõustuda väitega, et vee äravool Selisoo servakraavide kaudu on väga minimaalne. Tuleb märkida, et just kaevanduse mõjualale lähemal asuv Selisoo idaosa kõige rabapoolsem kraav lõikub sügavalt turbapinnasesse ning lähimatel aastatel ei ole ette näha selle mõju lakkamist, märjemal ajal on rabast väljavool selle kaudu märkimisväärne. Turbasamblaga täis kasvanud kraave leidub enam Selisoo lõunapoolses osas, mis jääb kaevanduse mõjualast kaugemale. Selisoo hüdrogeoloogiliste uuringute käigus viidi läbi vooluhulkade mõõtmisi pindmise äravoolu kaudu, mis samuti kinnitasid olulist vete pindmist äravoolu kraavituse kaudu.

KMH aruandes on käsitletud asjakohaste uuringute tulemusi ja erinevate uuringute kohati vasturääkivad järeldused on töösse toodud eesmärgipäraselt, et näidata probleemi olemust ja keerukust. Selge on see, et kuivenduskraavid mõjutavad Selisoo pinnaseveerežiimi. Vaatamata sellele, kas vesi filtreerub turbakihti läbivate kraavide kaudu põhjavette või voolab kuivenduskraavide eesvooludesse, on juba pikka aega toimunud ja toimub ka täna Selisoo äärealade

kuivendamine. Vastus põimub eelneva RMK ettepaneku vastusega. Olemasolevad kuivenduskraavid ei ole rajatud kaevanduse huvides ja Selisoo äärealade kuivendamine on toimunud ja toimub kraavide kaudu edasi olenemata allmaakavanduse tegutsemisest.

Kuivenduskraavide sulgemise vajadus on KMH aruandes leevendava meetmena kirjeldatud. KMH aruandes on Selisoo veerežiimi kirjeldavat peatükki on vastavalt Keskkonnaameti märkustele täiendatud.

KMH aruande lk 41 on märgitud „Raba alal on vesi turbasubstraadiga seotud ja veerežiimi muutusi Selisoo ega Muraka raba aladel põhjavee tasemeseire käigus täheldatud ei ole“. Mainime, et turbasubstraadiga seotud veerežiimi muutusi jälgib pinnasevee seire, mitte

põhjavee seire. Seega ei ole põhjaveetaseme seire käigus võimalik tuvastada veerežiimi muutusi turba veetasemes.

Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja vastav korrektuur on aruandesse sisse

viidud.

KMH aruande lk 42 soo säilimise kriteeriumite loetelus on märgitud „Sooökoloogide pikaajaliste tähelepanekute andmetel kasvavad normaalselt funktsioneerivas raba

Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja vastav



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

ökosüsteemis turbasammal ehk rabakas ja kitsalehine huulhein“. Märgime, et turbasammal ja rabakas on erinevad liigid, mis kuuluvad süstemaatiliselt erinevatesse gruppidesse.

korrektuur on aruandesse sisse viidud.

KMH aruande lk 46 olete toonud näitena Kvaternaari veekihi püsivuse kohta Muraka raba piirkonnas selgelt Kvaternaari põhjaveekihist (pinnasevesi) sõltuva Ratva järve veetaseme. Üks viimaseid Ratva järve seisundi kohta läbiviidud põhjalikke limnoloogilisi uuringuid „Ratva järve limnoloogilised uuringud“ (Ott, 2009) käsitleb muuhulgas ka Ratva järve toitelisust. Uuringu tulemusena järeldatakse, et kuigi algselt on järv paiknenud mineraalmaal ja tema veetoites on ka praegu teatav osa põhjavee allikatel, klassifitseeritakse järv abiootiliste tingimuste alusel siiski rabajärvede e düstroofsete järvede tüüpi ning paistab valitsevat trend, kus järjest enam pääsevad mõjule rabajärvele iseloomulikud tunnused. Nende teadmiste foonil on ülimalt meelevaldne peamiselt sademeteveest toituva Ratva järve veetaseme kaudu teha järeldusi 1,1 km ja 3,2 km põhja pool asuvate Muraka ja Arvila vaatluspostide Kvaternaari veekihi taseme kohta. Muuhulgas hoiatatakse viidatud aruandes vaatamata Ratva järve pigem rabajärvele iseloomulikule toitelisusele kaevandusvee võimaliku sissevoolamise eest.

Keskkonnaameti poolt viidatud uuringu tulemusi on arvesse võetud ja KMH aruanne vastavalt täiendatud. Kaevandustegevus mõjutab Selisoo seiretulemuste alusel eelkõige sooalust Kvaternaari veekihti ja senise seire põhjal on mõju turbalasundiga seotud pinnaseveekihile minimaalne. Toetudes I. Oti tööle, mille kohaselt kuulub Ratva järv düstroofsete järvede tüüpi, võib väita, eelkõige põhjaveetaset mõjutava allmaakaevanduse mõju turbalasundiga seotud ja eelkõige sademeteveest toituvale enam, kui 1 km vahetust kaevandustegevusest eemale jäävale Ratva järvele on kindlasti väiksem, kui see oleks põhjaveest toituvale järvele.

Aruandes on tehtud korduvalt (lk-d 52, 72, 96) järeldus, et kaevandusel ei ole negatiivset keskkonnamõju Selisoo veerežiimile ja taimestikule, kuna kaevefront on tänaseks jõudnud vahetult Selisoo piirini ning selle aja jooksul ei ole ilmnenud märkimisväärset turbalasundis asuva pinnaseveekihi alandust Selisoo pinnaseveeseire transektidel. Lk 96 on toodud välja, et maksimaalne veealandus on saavutatud ja täiendavaid mõjusid Selisoole oodata ei ole. Selisoo seiresüsteem on töötanud alates märtsist 2011 ja seireperiood on olnud liiga lühike võimaliku mõju välistamiseks ning seega on väide mõju puudumise kohta Selisoo pinnaseveerežiimile ilmselgelt ennatlik. Kuigi Selisoo hüdroloogilise seire tulemused aruande „Selisoo pinnaseveeseire ülevaade ja analüüs, periood 2011 – 2016“ (Kohv, 2017) järgi ei kinnita raba pinnasevee taseme selget langustrendi, tõdetakse aruandes, et muutused osade vaatluspunktide piesomeetrite aegridades on tõenäoliselt põhjustatud allmaakaevanduse lähenemisest Selisoole. Kaevandusest vee väljapumpamine kestab kaevandamise lõpuni ning põhjavee vertikaalse filtratsiooni tõttu jätkub ka veealandus kaevandustegevuse lõpuni, mil kaevanduskäigud hakkavad täituma veega. Seega võib turbas ja turbaalustes setetes asuva pinnaseveekihi alandus ilmneda alles mõne aja pärast. Mõju taimestikule on veelgi suurema ajalise nihkega. Aruandes „Selisoo taimkatte seiresüsteemi rajamine“

(Ilomets jt, 2011) on välja toodud, et muutused taimkatte liigilises koosseisus ilmevad, kui veetasemete alanemine on kestnud üle viie aasta ja veetase on alanenud 10-15 cm.

Esmased veetaseme seiremõõtmised toimusid juba perioodil 2009-2011. 2011. seati üles automaatne pinnase- ja pinnaveeseire süsteem. Nende tulemuste alusel saab teha esmased järeldused kaevetegevuse mõju kohta Selisoole. Oluline on märkida, et Selisoo piiril on kaevandamiseks tekitatud veealandus tänaseks saavutanud maksimaalse ulatuse ja jätkuv seire annab infot veetasemete võimalikest muutustest. Tänaseks ei ole olulist turbalasundiga seotud pinnaseveetasemes veetaseme langustrendi täheldatud. Seega Selisoo puhul ei ole täiendavate meetmete rakendamine olukorras, kus kaevetegevuse mõju enam ei suurene, põhjendatud. Oluline on jätkata olemasolevat pinnase- ja põhjavee seiret väljatöötatud metoodika alusel ja täiendavate meetmete (sh kaevandamise peatamine Selisoo äärelalal) rakendamine on vajalik juhul, kui seire käigus fikseeritakse kaevandamisest tingitud

pinnaseveetaseme langus, mis väljub selgelt senistest sesoonsetest rütmidest. Pigem on oluline alalt aktiivne tarbevaru optimaalse ajaga väljata ja kaevandus sulgeda. Sellisel juhul taastub põhjaveetase normaaltasemele



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

lähedasele kõrgusele ja veealandus enam sood mõjutada ei saa. Kuna taimestiku muutused ilmnevad aastaid pärast kestnud pinnasevee taseme langust, siis annab automatiseeritud pinnaseveeseire piisavalt hea ajalise puhvri täiendavate meetmete rakendamiseks (sh kaevandamise peatamine), kui peaks ilmnema kaevandamisest

tingitud pinnaseveetaseme oluline langus.

Leevendava meetmena Selisoo loodusalale (lk 74, 90, 95) toote välja: kui täna toimuva Selisoo veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõige sademed ja

lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest, siis tuleb loodusala ja kaevandustegevuse vahelist täiendavate meetmete rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini.

Palume täpsustada veetasemete alanemise ulatust, mille ilmnemisel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Selgusetuks jääb, kas ilmastiku mõjust suurem veetaseme alanemine peab ilmnema vähemalt ühes või mitmes seirepunktis, kas veetaseme alanemine peab ilmnema turbas või turbaaluses mineraalpinnases jm

Taimestiku hea seisundi tagamiseks on kriitiline säilitada soopealne (tubalasundiga seotud) pinnaseveetase, mis saab olla olulise mõju hindamise aluseks. Veetaseme absoluutne kõikumine ei saa olla kriteeriumiks, kuna pinnasevee seiretulemused näitavad >1,5 m veetaseme sesoonset kõikumist, mis on senise seireperioodi vältel hästi korreleerunud sademete hulgaga. Olulise veetaseme languse saab fikseerida statistiliselt, mil ilmneb veetaseme languse trend, mis ei korreleeru sademete hulgaga. Kui languse trend on statistiliselt oluline, siis tuleb rakendada karmimaid piiranguid. Arendajal on täna

kohustus pinnase- ja põhjaveetaset seirata ja tegevust on oluline jätkata ka maavara kaevandamisloa pikendamisel. Kaevandaja esitab Keskkonnaametile seiretulemused kord kvartalis ja aastas korra esitatakse seiretulemuste analüüs, mis käsitleb muuhulgas veetasemete korrelatsiooni meteoroloogiliste andmetega. Seega Kaevanduse mõju Selisoole monitooritakse pidevalt ja olulise veetaseme languse ilmnemisel on loa andjal võimalus kaevandamine Selisoo piirkonnas peatada või seada rangemaid piiranguid. Selisoo veetasemete seiret viib läbi Tartu Ülikooli Ökoloogia-ja Maateaduste instituudi Geoloogia osakonna töögrupp M. Kohvi juhtimisel. Vastav täpsustus on KMH aruandesse lisatud.

Leevendavate meetmetena Muraka loodusalale on toodud välja seiresüsteemi rajamine (lk 76, 79, 91, 97), mis sisaldab Kvaternaari veekihtide (pinnaseveekiht ja sooalune veekiht) ning Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere ja

Keskkonnaameti ettepanekut on arvesse võetud ja Muraka raba seiresüsteemi rajamine on KMH aruandes põhjalikumalt lahti



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

Keila-Kukruse veekihtide veetaseme seiret minimaalselt kord kuus. Palume täpsustada põhjaveeseirekaevude grupi asukohta ning pinnaseveeseire metoodikat. Märgime, et soovitused põhjavee seirekaevude rajamiseks, sh orienteeruvad asukohad on välja toodud uuringus „Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ (Hang jt, 2012), kus ühtlasi on märgitud, et vaatlused peavad toimuma automaatsete veetasememõõturitega. Ühtlasi märgime, et statistiliselt usaldusväärsete seiretulemuste saamiseks peaksid rabas asuvad pinnasevee seirekaevud paiknema vähemalt kahes vaatluspunktis raba servast keskpaiga

suunas kulgeval transektil ning pinnasevee taseme mõõtmine peab kindlasti toimuma automaatmõõturitega, et eristada ilmastikust tingitud veetaseme muutusi kaevandamisest tuleneva veetaseme alanemisest. Ratva rabast põhja poole on rajatud Ojamaa kaevanduse põhjavee ja pinnasevee seiresüsteem kaevanduse mõjude jälgimiseks. Et seirete kaudu oleks võimalik teha Ratva raba looduslike hüdroloogiliste tingimuste muutumise süstemaatilist analüüsi ja võrrelda tulemusi, peaks alustatav seire toimuma sarnase metoodikaga, sh sarnase ajalise intervalliga Ojamaa kaevanduse seirele.

kirjutatud. Seiresüsteemi rajamisel on lähtutud uuringus „Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“ (Kalm, v. ja Kohv, M., 2012) toodud seiresüsteemi rajamise soovitustest. Aruande ptk 8.2.2. Muraka raba seirekava punkti on lisatus täpsemad tingimused seirekava üles seadmiseks. Seirekaevudes tuleb mõõta Kvaternaari veekihtide (sooalune veekiht ja turbalasundiga seotud pinnaseveekiht) veetaset automaatselt, analoogselt toimivale Selisoo veeseire süsteemile. See tagab seiretulemuste võrreldavuse. Soovituslik Muraka raba pinnase- ja põhjaveeseirekaevude grupp tuleb rajada Ratva raba kirdepiirile, orienteerivalt koordinaatidele X=6570125.5; Y=685682.9 (L-EST). Ojamaa kaevanduse põhjaveeseireprogrammi tulemused ei anna KMH ekspertgrupi hinnangul piisavat teavet soo seisundit mõjutava turbalasundiga seotud pinnaseveekihi dünaamikast ja seetõttu tuleks uue seiresüsteemi rajamisel Muraka raba äärealale aluseks võtta Selisoos üles seatud seire. Piisavalt tiheda mõõtesagedusega automaatseire tagab võrreldavuse Ojamaa kaevanduse veeseirega.

Leevendava meetmena (lk 76, 79, 91, 97) on märgitud, et Muraka loodusala seire tuleb üles seada enne kaevafrondi jõudmist Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele. Palume lisada põhjendus, miks on valitud just selline distants. Kuna piisava seirerea saamiseks on oluline, et seire algaks vähemalt 2-3 aastat enne kaevanduse jõudmist lähima seirepunktini, siis soovime teada, kas kaugus 0,8 km katab selle ajavahemiku.

Distantsi valikul on arvestatud mitut asjaolu, esitaks Keskkonnaameti poolt viidatud seirega alustamise vajadust ja piisava seireandmestiku saamiseks, enne kui kaevandamine kaitsealale kriitilisse kaugusesse jõuab, teisest küljest on arvestatud mäetööde arengukavaga ette nähtud mäetööde liikumise suunda ja kiirust ning kolmandaks on arvestatud, et seiresüsteemi üles seamine võtab aega (kaevandaja peab selleks välja kuulutama riigihanke). Mäetöödega jõutakse arengukava kohaselt Muraka rabast 0,8 km kaugusele 2019. aasta lõpuks ja sealt edasi liigutakse mäetöödega põhja suunas ca 250 m/aastas. Seega on KMH-s soovitatud 0,8 km distants seiresüsteemi ülesseadmiseks piisavaks, et tagada vähemalt 3-aasta pikkune veetasemete aegrida hindamaks mäetööde lähenemise mõju Muraka looduskaitsealale. aasta lõpuks ja sealt edasi liigutakse mäetöödega põhja suunas ca 250 m/aastas. Seega on KMH-s soovitatud 0,8 km distants seiresüsteemi ülesseadmiseks piisavaks, et tagada vähemalt 3-aasta pikkune veetasemete aegrida hindamaks mäetööde lähenemise mõju Muraka looduskaitsealale.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

Mõjude kirjeldamisel Kurtna loodusalale (lk 82) on toodud välja, et vastavalt Kurtna MKA kaitsekorralduskavas koondatud informatsioonile jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Mainime, et Kurtna MKA kaitsekorralduskava koostajad on viidatud põhjavee mudeli tulemustesse (Kurtna-Vasavere põhjaveevarude hindamine 2035. aastani; Savitski ja Savva, 2005) Kurtna järvedele avalduva mõju osas suhtunud teatud reservatsiooniga, ning kaitsekorralduskavas on samal

ajal siiski viidatud Estonia kaevanduse võimalikule mõjule mitmetele Kurtna loodusala järvedele. KMH aruande järgmises lõigus ning lk 97 toote samas ka ise välja Estonia kaevanduse mõju järvede veetasemele. Palume korrigeerida lk 82 ptk Kurtna loodusala teise ja kolmanda lõigu sõnastust, et selles ei oleks vastuolusid, ning Kurtna järvi käsitleva hüdrogeoloogilise uuringu osas viidata otse uuringu tulemustele, mitte kaitsekorralduskavale

Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH aruannet vastavalt korrigeeritud.

Kurtna loodusala leevendusmeetmena (lk 84, 87, 91, 96) on toodud välja: rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase- ja põhjaveerežiimile kaevefrondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Palume täpsustada rajatava seirekaevu asukoht või tuua välja konkreetsed olemasolevad seirekaevud katastrinumbritega, mille korrastamist seire läbiviimise tarbeks kaaluda. Lisaks palume täpsustada, millistes põhjaveekihtides seiret planeeritakse lisaks Kvaternaarile.

Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH-s on Kurtna järvede piirkonnas pinnase ja põhjaveetaseme seire ülesseadmise tingimusi täpsustatud. Mäeeraldisele lähimad Kurtna loodusala koosseisu kuuluvad järved on Linajärv ja Väike-Linajärv. Suuremad järved on kas kaevandusvee äravoolust mõjutatud või omavahel kraavidega ühendatud ja seetõttu sobib pinnase- ja

põhjavee seireks paremini just Linajärvede piirkond, kuna nende järvede veetaset ei mõjuta muud faktorid peale meteoroloogiliste tingimuste ja põhjavee seisundi. KMH aruandes on soovitatud seirekaev rajada orienteeruvalt koordinaatidele X=6571222.2; Y=702015.2 (L-EST) Kuna järved toituvad eelkõige sademeveest ja Kvaternaari veekihtide veest ning järvepõhi ei lõiku aluspõhja kivimitesse, siis põhjaveekihtide veetaseme seiramine ei ole vajalik. Piisab Kvaternaari veekihtide (sh pinnaseveekihi) veetaseme mõõtmistest.

Kurtna loodusala leevendava meetmena (lk 84, 87, 97) toote välja AS Enefit Kaevandused tellitud valikuliste

Kurtna järvede veetaseme seire väljatöötatud seirekava alusel.

Palume nimetada, millistes järvedel ja millise intervalliga toimub veetasemete mõõtmine viidatud seirekava alusel ning kas nimetatud seirekava hõlmab ka muid Kurtna loodusalal asuvaid seirepunkte.

Enefit Kaevandused AS-i tellimusel toimub veetaseme seire 1999. aastast Kurtna

Liivjärvel ja Kurtna Karstjärvel, milles on veetaseme seire toimund intervalliga kord kvartalis. 2017. aastal lisatakse seireprogrammi täiendavalt Kurtna Saare järv ja Kurtna Valgejärv ning seire hakkab



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

edaspidi toimuma intervalliga kord kuus. Tänaseks ei ole seirekava kinnitatud.

Leevendavate meetmetena Selisoo loodusalale on

toodud välja Selisoo loodusalal rabapinna seire vajaduse viie aastase perioodiga. See meede on sätestatud kaevandamise loas KMIN-054 ning viimane raba pealispinna seire aruanne koostati 2015. a. Palume analüüsida seiremetoodika ja mõõtmistäpsuse piisavust. Praegune seirearuanne koostatakse Maa-ameti LIDAR andmete alusel, mille täpsus sõltub ülelennu asukohast, ulatudes 15-34 cm-ni. Kuna kaevandamise mõjuala on Selisoo põhjaidaosa, võib sõltuvalt ülelennu trajektoorist mõõtmistäpsus kõikuda kuni u 30 cm, mis on rabapinna kõrguse muutuste jälgimiseks liiga suur viga. Selleks analüüsida mõõdistustäpsuse tõstmise võimalust muu metoodika (nt droonid) abil.

Täna on oluline rabapinna taseme andmeid samadel alustel edasi koguda. Uue seiresüsteemi üles seadmine ei ole enam mõistlik, kuna kaoks võrreldavus seniste mõõtmistulemustega. Rabapinna muutused on eelkõige seotud turba lagunemise kiirusega. Täna, senise seireperioodi jooksul, on turbalasundiga seotud pinnaseveetase olnud stabiilne ja seetõttu ei ole toimunud turba normaalsest kiiremat lagunemist. Tuleb arvestada rabapinna muutumine on väga aeglaselt toimuv protsess ja kaugseiremeetmed ei pruugi tagada piisavat täpsusastet detailsete absoluutkõrguste muutumise fikseerimiseks. Rabapinna mõõtmisel on oluline fikseerida trend ja selle fikseerimiseks on LIDAR andmed piisavad. Drooni puhul iseenesest ei ole tegemist täpsema mõõteseadmega, kui LIDAR mõõdistamised.

Leevendava meetmena Muraka loodusalale (lk 76, 79, 91, 96) on toodud välja: seiretulemuste analüüs ja hinnang Muraka loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale aastas korra esimesel kolmel aastal. Seejärel hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid. Palume kirjeldada, milliseid täiendavaid meetmeid siinkohal täpselt mõeldakse?

Keskkonnaameti märkust on

arvestatud ja Muraka loodusala seiretulemuste põhjal rakendatav täiendavate meetmete loetelu on KMH aruandesse sisse toodud.

KMH aruandes lk 74, 90 on toodud välja, et oluline on loodusliku veerežiimi taastamine, st kuivenduskraavide sulgemine Selisoo idaküljel, kuid on lisatud, et vastavad meetmed on seatud kehtivas kaitsekorralduskavas ja nende rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses. Kehtiva kaevandamise loa KMIN-054 kohaselt peab loa omanik vajaduse korral reguleerima ja kontrollima Selisoo loodusalal vee äravoolu Selisoo ümbrusse rajatud kuivendusvõrgu kaudu looduslähedase veerežiimi taastamiseks. Käesoleva KMH programm nägi ette KMH protsessis analüüsida leevendava meetmena looduslähedase veerežiimi taastamist (ühe võimalusena sulgedes kraavituse) Selisoo loodusalal kaevanduse võimaliku mõju piirkonnas. KMH aruandes veerežiimi taastamise vajadust loa taotleja poolt analüüsitud ei ole. Kuigi kaitsekorralduskavas on loodusliku veerežiimi

taastamise korraldajana märgitud RMK ja kaitsekorralduskava rakendamine on kaitseala valitseja pädevuses, on kaitsekorralduslike tööde läbiviimine võimalik ka teiste ettevõtete/organisatsioonide poolt peale kaitseala valitseja või maa haldaja. Seetõttu

Keskkonnaameti märkust on arvestatud ja Muraka loodusala seiretulemuste põhjal rakendatav täiendavate meetmete loetelu on KMH aruandesse sisse toodud. KMH aruandes on Selisoo kuivenduskraavide sulgemise vajadust põhjalikumalt käsitletud. Vastav leevendav meede on KMH aruandes kirjeldatud. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamiseks on olemasolevate kuivenduskraavide sulgemine vajalik ja meetme rakendamine on vajalik olenemata piirkonnas toimuvast põlevkivi kaevandamise dünaamikast.

Kraavituse sulgemine eelkõige kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) kokkulepe.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

palume KMH aruandes analüüsida kraavituse sulgemise kui leevendava meetme rakendamist loa taotleja poolt

Kraavituse eesmärk on olnud nõukogude aegne maaparandus, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse põhimõtetega.

KMH aruandes lk 93 on mainitud: Käesoleva projekti raames rakendatakse rida kaitseala veerežiimi säästvaid meetmeid kaitsealade ja loodusaladega piirnevatel aladel (sh puhveralade jätmine, filtratsioonitõkked, kuivendavate ees-voolude sulgemine). Esitatud KMH aruandes ei ole käsitletud puhveralade jätmist, filtratsioonitõkete rajamist ega eesvoolude sulgemist.

Keskkonnaameti märkus on asjakohane. KMH aruandest on eksitav lause eemaldatud. Puhveralade jätmise ja kuivenduskraavide sulgemise meede on KMH aruandes käsitletud. Filtratsioonitõkete temaatikat käesoleva aruande käigus ei hinnata. Kuivenduskraavide ja eesvoolude sulgemise temaatikat on Keskkonnaameti ettepanekul aruandes põhjalikumalt lahti kirjutatud. Samas siinkohal jäävad KMH ekspertgrupp ja Arendaja ühisele seisukohale, et kuivenduskraave ei ole rajatud kaevanduse huvisid silmas pidades ja nende sulgemine eeldab kaitseala valitseja ja maaomaniku (RMK) vahelist kokkulepet.

KMH programmi ptk 7, lk 36 sätestatakse: Aruandes tuuakse välja probleemkohad, kus kaevandustegevuse mõju ei ole tänase seisuga teada või pole seda piisavalt uuritud ning esitatakse lisauuringute vajadus eesmärgiga tagada efektiivsem looduskeskkonna kaitse kaevandustegevusest kergemini mõjutavates ökosüsteemides. KMH aruandes lisauuringute vajadust ega põhjalikumat analüüsi vajavaid probleemkohti välja toodud ei ole. Jääb arusaamatuks, kas lisauuringute tegemiseks ei ole vajadust või on see programmi punkt jäänud täitmata

KMH aruandes on välja toodud täiendavate seiresüsteemide ülesseadmise vajadus, Nõmmjärve enesereostusuuringu vajadus ja olemasolevate seiresüsteemide jätkamise vajadus. Keskkonnaameti ettepanekut arvesse võttes on KMH aruandesse lisatud peatükk 8.3. „Kaevandustegevuse probleemkohad ja lisauuringute vajadus“ milles on välja toodud olulisemad keskkonnaprobleemid ja kitsaskohad ning esitatud lisauuringute vajadus.

Lk 93, ptk 7.6 Kumulatiivne mõju kirjeldatakse erinevate mõjutegurite koosmõju kaootiliselt ja ebaloogiliselt. Palume selle peatüki ülesehitus üle vaadata ning esitada kumulatiivsed mõjud Estonia kaevanduse mõjualas olevatele Natura aladele (Muraka, Kurtna, Selisoo) loogiliselt alade kaupa, käsitledes iga ala puhul ka teisi mõju avaldavaid tegevusi (kaevandusi, veehaardeid, metsakuivendussüsteeme jm) ning teiste arendajate poolt rakendatavaid olulisemaid leevendusmeetmeid

KMH aruandes on kumulatiivse mõju peatükki vastavalt esitatud märkustele täiendatud. Peatükk on restruktureeritud ning lisatud on hinnangud mõjualas olevate Natura alade kohta.

Olulise vajakajäämisena toome välja, et KMH aruandes ei ole kasutatud uuringu „Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks“ (Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015) tulemusi, millega arvestamise ettepaneku

tegi Keskkonnaamet käesoleva KMH programmi eelnõu heakskiitmise protsessis. Mainime, et tänaseks on aruanne ilmunud ka trükisena „Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus“ (koostajad J. Paal ja E. Leibak, 2017). Nimetatud uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi

Keskkonnaameti märkust on arvesse võetud ja KMH aruandes on käsitletud uuringu „Rakendusuuring

kaevandamistundlikkuse määramiseks“ (Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015) tulemusi. Samas on Keskkonnaameti märkuses välja



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

tellimusel ning see väljendab kaasaegseimaid suuniseid elusloodusele ja kooslustele põlevkivi kaevandamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Uuringus selgitatakse välja kaevandamistundlikud piirkonnad, kus kaevandamine ohustaks loodusliku ökosüsteemi funktsionaalsust. Muuhulgas tuuakse uuringus välja: Niiskete/märgade elupaikadega kaitsealade ja kaevandamisele mineva ala vahele tuleb paljudes kohtades jätta täiendav 300-500 m laiune puhvertsoon /…/. Puhvertsooni tõttu osutuvad suure tõenäosusega kaevandamiseks sobimatuks või vähesobivaks Muraka looduskaitseala, loodus- ja linnuala ning Selisoo

looduskaitseala ja loodusala vahele jääva aktiivse ploki 56756 ala, …/. Lisaks on KMH programmi ptk 7 (lk 36) välja toodud: KMH aruandes analüüsitakse olemasolevaid Selisoo ja Ratva raba veeseire andmeid, arvestatakse taimestiku inventuuri tulemusi ja antakse soovitusi optimaalse puhvertsooni määramiseks kaevefrondi ja kaitseala vahele, et minimeerida allmaakaevanduse suurenevat mõju veerežiimile ja sellest tulenevatele võimalikele taimkatte muutustele. Puhvertsooni jätmise võimalust Ratva raba ja kaevaala vahele KMH aruandes analüüsitud ei ole.

Selisoo loodusala hõlmab lisaks rabamassiivile ka ümbritsevaid metsi, st raba ja kaitseala välispiiri vahel asub puhvertsoonina toimiv 200-600 m laiune metsariba, mis tähendab, et kaitsealused sookooslused ei piirne vahetult altkaevandatava alaga. Ratva raba (st Muraka loodusala) puhul kulgeb kaitseala piir otse mööda raba serva, seega on puhvertsoon raba ümber olematu ja siin piirneks altkaevandatud ala otse looduskaitseliselt väärtuslike sookooslustega. Kaevanduse mõjualasse jääva Ratva raba puhul on tegemist Natura võrgustiku Muraka loodus- ja linnualaga. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga (st antud juhul kavandustegevusega) kaasneva mõju hindamisel Natura 2000 alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Praeguste teadmiste valguses, milleks põhjalikumateks sookoosluste veerežiimi muutusi allmaakaevanduse mõjualadel käsitlevateks töödeks on Selisoo ja Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud (Hang jt, 2009 ja 2012) ja Selisoo hüdroloogilise seire tulemused, ei saa teha järeldust, et allmaakaevandamine sookoosluste kaitseks loodud loodusaladega piirnevatel aladel ei kahjusta nende alade loodusväärtusi ja puudub täielikult mõju kaevandamise mõjualas asuvatele sookooslustele. Seetõttu tuleb tegevuse planeerimisel Ratva raba ümbruses rakendada ettevaatusprintsiipi, mis seisneb võimaliku puhvertsooni jätmises Muraka loodusala Ratva raba ja aktiivse kaevandusala vahele. Tehnoloogilised lahendused, mis näevad ette vaid läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamise vältimist ning šurfide ja tehniliste puuraukude

rajamisel põhjaveekihte isoleerivate konstruktsioonide rajamist 200-400 m ulatuses loodusala servast ei saa lugeda piisavaks leevendusmeetmeks.

toodud vaid üksikud lõigud aruandest, mis ei kajasta laiemat pilti.

Trükise tekst (lk 148) läheb edasi järgnevalt: “Puhvertsooni vajadus ja ulatus sõltuvad kaitstavate loodusobjektide ja elupaikade tundlikkusest veerežiimi muutustele ja konkreetse paiga geoloogilistest tingimustest. Usutavasti peab põlevkivimaardla põhjaosas

olema puhvertsooni laius suurem, lõunaosas, kus põlevkivi kaevandatakse sügavamal kui 50 m ja allmaakaevanduse peal paikneb vett vähejuhtivate kivimite kihte enam, võib puhvertsoon olla kitsam.”

Tuleb juhtida tähelepanu sõnale „usutavasti“. Nimetatud uuringus ei põhjendata puhvertsooni ulatust reaalsete uuringutulemustega ja seetõttu ei ole üheselt üle kantav vajadus rakendada Muraka raba ja kaevetööde vahel 300-500 m laiust puhverala, mille piires maavara ei kaevandata.

Teadlased peaks oma ettepanekuid põhjendama konkreetsete uuringutega ja argumentidega. Täna on Selisoo analoogiat rakendades selge, et soo turbalasundiga seotud veetase ei ole olulisel määral muutunud ja seetõttu ei ole põhjendatud niivõrd ulatusliku puhverala määramine.

Puhvertsooni rakendamise vajadust Muraka loodusala ja mäetööde vahele on aruandes põhjalikumalt käsitletud ja KMH aruandes jõutakse järeldusele, et minimaalselt 50 m laiuse puhvertsooni rakendamise vajadus Muraka loodusala ja Estonia mäeeraldise mäetööde vahel on tulenevalt ettevaatusprintsiibist oluline. Siinkohal on olulise argumendina arvestatud asjaolu, et Ratva raba (st Muraka loodusala) puhul kulgeb kaitseala piir otse mööda raba serva ja seetõttu on looduslik

puhvertsoon, erinevalt Selisoost, raba ümber olematu. Lisaks soovitatakse KMH aruandes rakendada 300 m tsooni, mille piires kaevandatakse suurendatud tervikutega (tervikud 40%) ja 500 m tsoonis ei rajata üldjuhul maapinnale ulatuvaid



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

kommunikatsioone. Hädavajalikud puuraugud ja šahtid tuleb selles tsoonis rajada rangelt põhjaveekihte isoleerivana.

Veel ulatuslikuma puhvertsooni rakendamise vajadus ei ole täna põhjendatud, kuna Selisoo analoogiat rakendades, ei ole kaevandusel olulist mõju raba pinnaseveerežiimile ja teisest küljest tuleb arvestada, et Enefit

Kaevandused AS on teinud ettevalmistustöid, lähtudes talle kaevandamiseks antud mäeeraldisest. Ulatuslikuma puhvertsooni kehtestamisega kaasneb tohutu põlevkivi kui ressursi kadu, mis omakorda toob lähemale vajadust avada uus kaevandus, et tagada põlevkivi varustuskindlus.

Palume korrigeerida peatükis 9 otsustaja nime. See on alates 01.01.2017 Keskkonnaameti Põhja regioon.

KMH aruande ptk-s 9 on välja toodud KMH algatamise ajal seaduse kohane Otsustaja ja nimetatud uuest MaaPS-ist tulenev Otsustaja muutmine. KMH aruande ptk 9-sse on lisatud Keskkonnaameti kontaktisik.

Keskkonna-

ministeerium

Alapeatüki 4.4 lk 14 4. lõigu alguses on kirjutatud, et Kukruse lademe paksus on 15 meetrit ja põlevkivi kihtide kogupaksus on 4 m. Veidi allpool on kirjutatud, et tootuskihindi (see on põlevkivi lubjakivi vahekihtidega) paksus on 2,3 – 3,1 m. Palume korrigeerida vastuolu;

Keskkonnaministeeriumi märkus ei ole asjakohane, kuna KMH aruandes esitatud lauses ei esine vastuolu. Lõigus on nimetatud Kukruse lademes olevate põlevkivikihtide (mida geoloogid on kokku lugenud 30-50) kogupakust, milleks on ca 4 m. Kasulikud ehk kaevandamisväärsed põlevkivikihid lasuvad Kukruse lademe alumises osas ehk tootus kihindis. Tootus kihindi kogupaksus on 2,3 – 3,1 m. Tootus kihindist kõrgemal leidub veel kuni meetri paksusi, kuid madala kütvusega kihte, mida ei loeta Eesti põlevkivimaardla koosseisu kuuluvas ja mille kaevandamist ei toimu.

Selguse huvides on KMH aruandesse vastavasse lõiku lisatud käesolevas vastuses toodud selgitus.

Punkti 7.1.2.1. lk 40 teises lõigus on toodud: „Täna on kehtiva Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 alusel peatatud kaevandustegevuse liikumine Selisoo alla, kuni pole välja töötatud sobivat tehnoloogiat, mis võtab arvesse Selisoo aluse ala isoleerimise vajadust ülejäänud Estonia kaevandusest.

Korrektuur on vastavalt

Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

Selisoo piiridesse jääv põlevkivivaru on hinnatud passiivseks (8, 5 mln tonni) ning tänase mäetööde arengukava (2017 – 2022) kohaselt seal mäetöid ei kavandata.“ Siin tuleb välja tuua ka, et Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on majandustegevus (sh kaevandamine) alal keelatud. Sama kehtib ka peatüki 7.3.1 kohta;

Punkti 7.1.2.1. lk 40 neljandas lõigus on toodud, et Muraka kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala). Sama tuleb välja tuua ka Selisoo kohta, mis kuulub samuti Muraka IBA koosseisu;

Korrektuur on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkusele KMH aruandesse sisse viidud.

Punkti 7.1.2.2 lk 45 seitsmendas lõigus on toodud:

“Kuna soo taimekoosluste hea seisund sõltub eelkõige pinnaseveetasemest (st turbalasundiga seotud veest), siis ei ole tänase seisuga põhjust väita, et Estonia kaevanduses toimuval kaevandustegevusel võiks olla oluline negatiivne mõju Selisoo kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.“ Kuna Selisoo kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku, siis peab olema välistatud ebasoodne mõju Selisoo kaitse-eesmärkidele, olulise negatiivse mõju puudumine ei ole piisav. Palume lause viia kooskõlla eelpooltoodud põhimõttega


punkti 7.5.1.1 lk 56 on kirjutatud, et „keskkonnaministri käskkirjaga 26.02.2015.a nr 194 kvalifitseeriti 2,6 km2

mäeeraldise alal põlevkivivaru passiivseks“. Lk 95 on kirjutatud: „kui kaevefront nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m tuleb vältida aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamist“. Milline on konkreetne KMH soovitus: kas tuleb see passiivse varu ala mäeeraldisest välja arvata või mitte? Aruandes ei ole selle kohta soovitust, palume aruannet täiendada.

KMH aruandes ei analüüsita tänaseks passiivseks tunnistatud põlevkivivarude kaevandamise võimalusi. Aruandes käsitletakse keskkonnamõjusid, mis avalduvad vahetult Selisoo piirialadelt (passiivsete varude piirialalt) kaevandatava aktiivse põlevkivivaru väljamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. KMH aruandes ei tehta soovitusi mäeeraldise piiride muutmiseks.

palume ümber sõnastada punktis 7.1.2.1 „sood ja rabad“, sest rabad kuuluvad soode hulka. Ümber tuleks sõnastada laused, millest ei ole võimalik aru saada, näiteks: p 7.5.1.1 lk 59 teine lõik kolmas lause „Tänaseks alt kaevandatud alad asuvad Muraka loodusala piirist ca 1,6 km kaugusel, kuid taotletava maavara kaevandamise loa kehtivuse perioodil kaevandatavate alt Muraka loodusala piira alad kogu mäeeraldise alale jääva loodusala osa ulatuses.“

Parandused on vastavalt Keskkonnaministeeriumi märkustele KMH aruandesse sisse viidud.

Punkti 7.5.1.2 lk 70 tabelis 7.6 „Leevendavate meetmete rakendamise vajadus“ on rabade puhul välja toodud neljanda punktina, et „Loa andja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.“ Aruannet tuleb täiendada ja lisada kirjeldus täiendavate meetmete kohta.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud ja täiendavate meetmete loetelu on lisatud.

sama punkti lk 74 Selisoo loodusala Natura hindamise tulemused ja järelduste juures tuleb ümber sõnastada viienda punkti viimane lause: „Seejärel hindab loa andja kaitsekorralduskavaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.“. Juhul, kui seire tulemused näitavad veetaseme langust, ei pea kaitseala valitseja rakendama täiendavaid meetmeid kaitsekorralduskava raames. Neid

Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud. Osutatud lause sõnastust on korrigeeritud ja leevendavate meetmete loetelu on lisatud.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

meetmeid peab rakendama arendaja ja need meetmed tuleb käesolevasse aruandesse lisada;

sarnaselt tuleb täiendada mõju hindamist Muraka loodusalale ning lisada täiendavad meetmed juhuks, kui seire tulemused näitavad veetaseme alanemist (lk 76 tabel 7.8, lk 79 Muraka loodusala Natura hindamise tulemused ja järelduste kolmas punkt), Natura hindamise kokkuvõtet lk 90-91 tabel 7.1.5, peatükis 8.2.1. toodud leevendavaid meetmeid lk 96;

Keskkonnaministeeriumi ettepanekut on arvesse võetud ja vastavad täiendused on KMH aruandesse sisse viidud.

tabelis 7.1.5 lehekülgedel 90, 91 on toodud „Samas tuleb arvestada, et kaevandamise mõju on ajutine, põlevkivivaru ammendumise järgselt mäetööde lõpetamisel hakkab põhjavee tase taastuma ja jõuab kaevandamiseelsele lähedasele tasemele.“ Siin tuleb täpsustada ajutise perioodi pikkust ning hinnata, kas võimaliku veetaseme muutumine selle perioodi jooksul ei või põhjustada elupaiga struktuuri ja funktsioonide muutusi;

Kaevandamise perioodi Estonia kaevanduse mäeeraldise piires on vastavalt

Keskkonnaministeeriumi ettepanekule täpsustatud. KMH aruandes on korduvalt märgitud, et sookoosluste hea seisundi säilitamiseks on kriitilise tähtsusega tagada turbalasundiga seotud pinnaseveekihi veetaseme säilimine. 2011. aastast üles seatud Selisoo pinnaseveetaseme automaatseire ei näita soo veetaseme langust ja seetõttu ei ole kaevandustegevus tänaseks soo kooslustele negatiivset mõju avaldanud. Seetõttu on oluline pinnaseveetaseme seiret samadel alustel jätkata, et oleks võimalik fikseerida võimalik turbalasundiga seotud veetaseme langus. Veetaseme langusest tingitud taimekoosluste muutumine on tagajärg, mis võib avalduda alles mitmete aastate pärast.

palume korrigeerida lk 94, joonis 7.16 allkirja: „Põlevkivimaardlate paiknemine…“ jne. Eestis on vaid üks Eesti põlevkivimaardla ning see on jaotatud osadeks (kaeveväljad ja uuringuväljad);


KMH aruandes on hulgaliselt terminoloogilisi vääratusi. Terminoloogia: kivimi nimetuse „dolomiit“ asemel kasutada „dolokivi“, „kaevefront“ asemel kasutada „kaevandamise front“, „kaevandustegevus“ asemel kasutada „kaevandamine“ vastavas käändes;

Mõisted on KMH aruandes vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule muudetud.

KMH aruandes on mitmeid kirjavigu ning seetõttu palume KMH aruande üle kontrollida

KMH aruanne on keeleliselt üle vaadatud ja parandused sisse viidud.

SA Eestimaa Looduse Fond

Leiame, et KMH aruande lõppjäreldused ei vasta aruande sisupeatükkides välja toodud järeldustele. KMH aruande Natura hindamise peatükis ei ole ebasoodsa mõju esinemist välistatud, samas on KMH aruande kokkuvõttes toodud järeldus, et ebasoodne mõju puudub. Näiteks Muraka rabakoosluste (7110) puhul nenditakse sõnaselgelt (KMH aruande lk. 76), et "kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju ei saa välistada", aga lõppjäreldus on, et kavandataval

tegevusel ebasoodne mõju puudub. Samasuguse

KMH aruande lõppjärelduse sõnastust on korrigeeritud ja viidud vastavusse aruande põhijäreldustega.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

negatiivse mõju võimalusele viidatakse ka Selisoo 7110 puhul (lk. 72), aga ka see ei kajastu lõppjäreldustes.

Seejuures on ühesugune põhijäreldus ebasoodsa mõju puudumise kohta tehtud nii Kivinõmme (Jõuga) kaitseala kui Muraka ja Selisoo puhul – samas on Jõuga kaevandusalast lahutatud rikkevööndiga, mis talitleb veepidemena ja peaks negatiivse mõju tõepoolest välistama, Muraka ja Selisoo puhul sellist nähtust paraku ei ole.

KMH aruande koostaja ei ole arvestanud asjaoluga, et sood on suhteliselt inertsed kooslused, kus (negatiivsed) muutused ei avaldu kohe. Puhatu LKA näitel on selliste pikaajaliste mõjude avaldumine siiski kindel: aluseline õhusaaste algas juba 1960. aastatel, aga lagesookoosluste lausaline puistumine on olulisel määral aset leidnud alles alates 1980.-1990. aastatest (ja jätkub hoolimata sellest, et õhusaaste viidi alates 1990. aastatest üsna minimaalseks). Seega ei ole kuigi tõsiseltvõetav KMH aruande loogika, et kui Selisooga piirnevalt alalt põlevkivi äsja kaevati ja praegu veel negatiivset mõju näha pole, siis mõju puudubki.

KMH aruande koostaja hinnangul ei ole ELF-i poolt näitena toodud Puhatu LKA-d mõjutava õhusaaste näide võrreldav, kuna selle juhtumi puhul oli pidev häiring tuvastatud. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse põhjus-tagajärg seosest. Soo taimekoosluste hea seisund sõltub eelkõige turbalasundiga seotud veekihi tasemest. Kui seire ei näita pinnaseveetaseme langust, siis ei ole alust eeldada, et soo taimekooslused on täna ohus. Taimekoosluste muutumine võib toimuda aastate pärast peale pikaajalist pinnaseveetaseme alandamist. Seetõttu on just pinnaseveetaseme seire heaks meetmeks hindamaks allmaakaevanuse võimalikku keskkonnamõju tundlikele ökosüsteemidele.

KMH aruandes on küll ette nähtud seirekaevude rajamine ning seire teostamine kolme aasta vältel, ent oluline oleks selgelt paika panna, et kui seirearuanne peaks näitama negatiivseid muutusi, tuleks kaevandamine peatada. Praegu jääb loa andjale üksnes võimalus „rakendada täiendavaid meetmeid“, ent ei ole selge, milliseid meetmeid ja milliste kriteeriumide alusel.

KMH aruandesse on lisatud meetmed, mille rakendamine on asjakohane kaevandamisest tuleneva esmase negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH-l ei ole seaduse jõudu. See ei sea rangeid reegleid võid annab suunised ehk on abiks otsustajale.

Loa andjal on tulenevalt

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p. 2 kohaselt õigus kaevandamisloa tingimusi muuta, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Euroopa Kohus on asunud kohtuasjas C-172/02 (nn Waddenzee kaasus) seisukohale, et kava või projekti võib lubada, kui pädevad asutused on kindlaks teinud, et kava või projekt ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Euroopa Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust negatiivse mõju suhtes. Erialakirjanduses on leitud, et kohus on seejuures juhindunud ettevaatusprintsiibist, mis lähtub tõdemusest, et inimtegevuse mõju loodusele tihti varjava teadusliku ebakindluse tõttu võib eksimine looduskasutust puudutavate otsuste tegemisel olla paratamatu, aga eksida võib üksnes looduse seisukohalt (mitte arendajate õiguste seisukohalt) suurema ohutuse suunas – in dubio pro natura.

Leiame, et antud juhul on KMH aruandes selgelt välja toodud, et kavandataval tegevusel võib olla Natura aladele negatiivne mõju, mistõttu on KMH aruande lõppjäreldus, et ebasoodne mõju puudub, alusetu. Kehtivatest õigusnormidest ja Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt oleks kõnealuse tegevusloa väljaandmine kavandatud kujul lubamatu. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele tuleb välistada. Selleks, et kavandatud tegevust oleks võimalik lubada, tuleb seda korrigeerida nii, et mõju Natura aladele oleks välistatud.

ELF-i märkust on arvesse võetud. KMH aruande kokkuvõtte peatükki on muudetud ja selles esitatud järeldused on viidud vastavusse aruande põhijäreldustega. KMH-s tuuakse välja täiendavaid leevendavaid meetmeid, mille rakendamine on vajalik tagamaks Natura alade hea seisund ja kaitse-eesmärkide saavutamine.

Mäetaguse Vallavalitsus

Teeme ettepaneku täiendada 2017. aasta märtsis toimunud varingust tingituna KMH aruannet leevendavate meetmetega eriti hajaasustusega piirkondade osas, kus tuleks üle vaadata Estonia kaevanduse poolt juba kaevandatud alad ja hinnata, kui suur on oht uute potentsiaalsete varingute toimumiseks.

Enefit Kaevandused AS-il on selge ülevaade kvaasistabiilsete alade paiknemisest mäeeraldise alal ja kvaasistabiilseks loetakse suuremat osa nõukogude liidu perioodil alt kaevandatud alasid, kuid täpsemalt on varingute ennustamine väga keeruline ja seetõttu ei saa KMH aruandes varisemisohtlikke alasid välja tuua. Kogu kvaasistabiilse ala näitamine varinguohtlikuna ei ole samuti asjakohane ja seetõttu ei ole KMH aruandesse mõistlik lisada visuaalset materjali, kuna sellega võib tekkida olukord, kus materjali võidakse tõlgendada vääralt ja tegelikku langatuste ohtu võimendatakse.

Vastavalt Mäetaguse Vallavalitsuse poolt 30.11.2016 otsusega nr 170 kehtestatud "Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav detailplaneering" tuleb planeeringus olevate surfide ja puuraukude rajamisel kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. KMH aruandes arvestada antud planeeringuga. Kõik rajatavad puuraugud ja surfid

Mäetaguse Vallavalitsuse ettepanekut on arvesse võetud ja KMH aruandes on nimetatud detailplaneeringule viidatud.



programmi kohta


seisukoht

Ettepanekutega

arvestamine

peavad olema vettpidava ja põhjaveekihte üksteisest isoleeriva konstruktsiooniga.

Kindlasti tuleb jätkata Selisoo pinnase ja põhjavee seirega kogu kaeve perioodi vältel ja mõjude ilmnemisel rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid.

Mäetaguse vallavalitsuse ettepanekut on arvesse võetud.

Aruanne lk. 20 p.4.6…Maastikul ei tekkinud soostunud alasid - seda pole seni tekkinud kuna toimub vee väljapumpamine, milliseks kujuneb langatuse kohtades maastik saab lõplikult öelda alles peale kaevanduse sulgemist.

Mäetaguse Vallavalitsuse märkus on asjakohane ja probleem on KMH aruandes ära kirjeldatud. Tänase kaevandamistehnoloogia juures säilivad tervikud, millega tagatakse paapinna „igavene“

püsivus ja uusi kvaasistabiilseid alasid juurde ei teki.

Aruandes ei ole välja toodud lõhketöödest tuleneva vibratsiooni mõju kaitsealadel maapinnal pesitsevatele lindudele, ilmselgelt on see olemas. Kui kevadeti rakendatakse raierahu metsades tuleks sisse viia ka samasugune kaeverahu. Vibratsiooni tõttu osade lindude populatsioon kaob piirkonnast. Kindlasti on vibratsioonile tundlikumad ka loomad.

Lõhkamist ei toimu kaitstavate aladega kattuvatel aladel ja seetõttu ei ole tegevusega kaasnev häiring oluliseks ohuks kaitsealuste linnuliikide. Eraldi piiranguid pole kaevandajale vaja seada.

9.2.2. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE

KMH aruande avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne.

KMH aruanne esitati Keskkonnaametile avalikustamiseks 12.07.2017. Keskkonnaamet

tutvus esitatud materjalidega ning esitas (27.07.2017 nr 6-3/17/1022-16) omapoolsed

märkused ja tähelepanekud, mille alusel palus KMH aruannet täiendada/korrigeerida.

Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine on kajastatud Lisa s

3.

Peatükki täiendatakse peale aruande avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist.

9.2.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KÄIGUS ESINENUD RASKUSED

Peatükki täiendatakse peale aruande avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist.


10. KOKKUVÕTE

Enefit Kaevandused AS (endise nimega Eesti Energia Kaevandused AS) o n esitanud

Keskkonnaministeeriumile taotluse Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN

054 pikendamiseks. Loaga antud mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse, Iisaku

ja Illuka vallas, Eesti põlevkivimaardla Estonia kaeveväljal. Mäeeraldise nimet us on

Estonia kaevandus ning selle pindala on 141,6 km 2, mäeeraldise teenindusmaapindala

on 7,2 km2. Kehtivate maavara kaevandamise lubade (KMIN-054 ja KMIN-119) alusel võib

Estonia kaevanduses kaevandada aastas 8,2 mln tonni põlevkivi geoloogilist varu ku ni

loa lõppemiseni (KMIN-054 kehtib kuini 10.08.2019, KMIN-119 kehtib kuni 28.11.2026).

Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlusega soovib arendaja maavara kaevandamisloa

KMIN 054 kehtivusaega pikendada 10 aasta võrra. 27.10.2016. aastal vastu võetud uue

maapõueseaduse § 67 kohaselt saab põlevkivi kaevandamise luba senise 10 aasta

asemel pikendada maksimaalselt 30 aasta võrra, kuni maavaru ammendumiseni.

Taotletava maavara kaevandamisloa kehtivuseks on 10.08.2029.

Keskkonnaministeerium algatas oma 11.03.2016 kirjaga nr 14 6/16/2366 Estonia

kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH), mille käigus tuleb hinnata mõju Natura

2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele.

Paralleelselt Estonia Kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise

KMH-ga on algatatud ja töös ulatuslikum Enefit Kaevandused AS maavara

kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 ning VKG Kaevandused OÜ

maavara kaevandamislubade KMIN-055 ja KMIN-66 muutmise ja pikendamise KMH, mille

käigus hinnatakse kaevandustegevuse dünaamika keskkonnamõju kõigis olulistes

keskkonnamõju avaldumise aspektides.

Keskkonnaministeeriumi 11.03.2016. a kirja nr 14 6/16/2366 ja nõuetele vastavaks

tunnistatud KMH programmi (Lisa 1) kohaselt (nõuetele vastavaks tunnistatud

Keskkonnaameti 10.02.2017 otsusega nr 6-3/17/1022-2) on KMH eesmärgiks hinnata

eelkõige Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamisega

kaasneva kaevandustegevuse keskkonnamõju kaevanduse mõjualasse jäävate Natura

alade kaitse-eesmärkide ja alade terviklikkuse tagamisele. KMH käigus hinnati põlevkivi

kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju järgmistele Natura 2000 aladele:

Selisoo, Muraka, Jõuga ja Kurtna loodusalad ning Muraka linnuala.

Põlevkivi allmaakaevanduste kõige olulisem keskkonnamõju kaasneb põhjavee

alandamisega ja kaevandusvee ärajuhtimisega. Püsiva alanduslehtri olemasolu

mäeeraldisel on ühest küljest tekitanud probleeme kvaliteetse joogivee kättesaadavuses,

aga ka pinnaveekogude veekvaliteedi muutustes. Arendaja on taganud sügavamate

puurkaevude ja veetrasside väljaehitamisega piirkonnas kvaliteetse joogivee

kättesaadavuse, kuid mitmed aktiivse kaevandustegevusega seotud keskkonnamõjud on

jätkuvalt päevakorras.

Jätkuva alanduslehtri peamiseks ohuks on Kvaternaari pudedates setetes ole vate

vabapinnaliste veekihtide vee intensiivsem liikumine vee kõrvaldamisest otseselt

mõjutatud sügavamatesse aluspõhja veekihtidesse. See võib ebasoodsates

hüdrogeoloogilistes oludes põhjustada pinnaseveetaseme langust, mis võib tundlikes

ökosüsteemides (eelkõige sood ja rabad) pikas perspektiivis põhjustada välja kujunenud

taimestikustruktuuri muutusi.

Enefit Kaevandused AS-i tellimusel viiakse regulaarset pinnasevee seiret läbi Selisoos

kahel transektil. Kaevandamise front on tänaseks Selisoo loodusala kirdepiiril ja liigub


loodusala piiril põhja suunas. Seiretulemused on näidanud sooaluse veetaseme

langustrendi mäetööde lähenemisel soole, kuid turbasammaldega seotud veekiht on

püsinud üsna stabiilne. Soo põhjatransekti soo pinnakihi veetase on viimaste l aastatel

vähesel määral langenud. Siinkohal on oluline arvestada, et viimased aastad on olnud

pikaajaliste vaatlustega saadud aasta keskmise sademete hulgaga võrreldes suhteliselt

sademetevaesed. Kuigi tänaseks ei ole kaevandustegevusest tingitud olulis t negatiivset

keskkonnamõju Selisoo turbalasundiga seotud pinnasevee režiimile tuvastatud, siis ei

saa tänaste teadmiste põhjal võimaliku mõju avaldumist tulevikus täielikult välistada.

Oluline on töös olevat seireprogrammi samadel alustel jätkata, kuna pinnaseveetaseme

võimalikud muutused annavad piisavalt pika ajalise puhvri täiendavate meetmete (sh

kaevandamise peatamine) rakendamiseks välistamaks olulise keskkonnamõju loodusala

taimekoosluste struktuurile.

Mäeeraldise lääneosas (Mäetaguse vallas) on maavara varu tänaseks suures osas

kontuuritud ja lähi-aastatel alt kaevandatavad alad jäävad vahetult Selisoo loodusala

piirile. Kuna Selisoo loodusalal jääb raba ja Estonia Kaevanduse aktiivse tarbevaru

vahele kraavitatud madalsoo, siis ei ole täiendava puhvri rakendamine Selisoo loodusala

ja mäetööde vahel vajalik. Küll aga on oluline rakendada täiendavate piirangute tsooni,

mille piires on maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamine keelatud.

Estonia Kaevanduse mäetöödega liigutakse Muraka loodusala suunas ning sellega

kaasneb veealanduse mõju lähenemine loodusalale. Kaevandamise lähenemisel

loodusalale on kriitilise tähtsusega säilitada turbalasundiga seotud pinnaseveekihi

veetase, kuna pinnaseveetase määrab loodusala taimekoosluste struktuuri ja se isundi.

Täna teostab Muraka loodusala piiril põhjaveeseiret VKG Kaevandused OÜ, kuid

turbalasundiga seotud pinnasevee taseme seiret üles seatud ei ole.

Muraka loodusala kirdepiirile tuleb raba veetasemete pidevaks jälgimiseks üles seada

automaatseiresüsteem, mille abil on soo alust ja soopealset (pinnaseveetase) veetaset

võimalik pidevalt jälgida. Automaatseire võimaldab võimalikele muutustele kiiresti

reageerida ja vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid. Kuna muutused

taimekooslustes hakkavad toimuma alles peale pikaajalist pinnaseveetaseme langust,

siis anab automaatne pinnaseveetaseme jälgimine piisava ajalise puhvri reageerimiseks

ja tagamaks loodusala hea seisundi ja kaitse-eesmärkide säilimise.

Erinevalt Selisoo loodusalast kulgeb Muraka linnu- ja loodusala piir vahetult raba servas

ja sellel puudub looduslik madalsoo puhverala. Seetõttu tuleb ettevaatusprintsiibist

lähtuvalt rakendada täiendavat valdavalt 300 meetri laiust puhvertsooni Muraka loodusala

ja kamberploki tööde vahel, 500 m tsoon peab olema täiendavate meetmete rakendamise

ala, kus maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone üldjuhul ei rajata. Erandkorras

rajatavad kommunikatsioonid peavad rangelt olema erinevaid põhjaveekihte isoleerivad.

Allmaakaevandamine mõjutab Estonia mäeeraldisest >1 ,5 km ida poole jäävaid üksikuid

Kurtna loodusala järvesid kaevandusvee suunamisega läbi järvede. Kaevandusvett juhiti

Raudi kanali kaudu Nõmme järve juba enne Kurtna looduala moodustamist ja t änaseks

on kaevandusvee läbivoolust mõjutatud Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-

Kirjakjärv ja Kirjakjärv saavutanud stabiilse läbivoolulise veerežiimi. Suurimaks ohuks

järvede (eelkõige Nõmme järvele) peetakse kaevandusvee läbijuhtimise olulisest

vähenemisest või selle lakkamise tagajärjel halvenevaid hapnikuolusid, mis võivad viia

kaevandusveega järvepõhja talletunud sulfaatide redutseerumiseni, mis mille tagajärjeks

on vee-elustikule ohtlike toksiliste ühendite vabanemine.


Nõmmejärve enesereostusuuringu läbiviimise kohustus on Arendajale seatud kehtiva vee

erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena, mille kohaselt tuleb vastav uuring läbi viia

2018. aasta lõpuks.

KMH objektiks olev maavara kaevandamisloa pikendamine ei muuda kaevandusvee

eesvooluks olevates järvedes tänaseks välja kujunenud seisundit ja tegevus ei kahj usta

loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Teiseks küsimuseks on Estonia Kaevanduse veealanduse võimalik mõju Kurtna loodusala

järvede seetasemele. Täna toimub mitmetes Kurtna järvedes automaatne veetaseme

mõõdistamine, kuid pinnase- ja põhjaveetaseme seiret kaevanduse veealanduse ulatuse

määramiseks üles seatud ei ole. Kuigi hüdroloogilise mudeli järgi Estonia Kaevanduse

veealandus Kurtna järvedeni ei ulatu, tuleks selle kinnitamiseks rajada või leida ning

vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv olemasolev seirekaev Kurtna loodusala

läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata

kaevandamisekaevandustegevuse võimalikku mõju loodusala pinnase - ja

põhjaveerežiimile kaevandamise frondikaevefrondi lähenemisel loodusalale. Seirekaevus

tuleks mõõta Kvaternaari veekihi veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada

hiljemalt kaevandamise frondikaevefrondi (kambriploki tööde) jõudmisel Nõmme järvest

2,5 km kaugusele.

Estonia Kaevanduse mäeeraldise ja Jõuga loodusala vahele jääb tektooniline rikkevöönd,

mis tõttu võib üsna kindlalt väita, et Estonia kaevanduses toimuv põlevkivi kaevandamine

Jõuga loodusala head seisundit ega selle kaitse-eesmärkide saavutamist ei ohusta.

Kaevandava tegevuse jätkumine on otstarbekas kuni Estonia kaevanduse aktiivse

maavaravaru ammendumiseni, misjärel kaevandus suletakse. Oluline on rakendada

rangemaid meetmeid tundlike ökosüsteemide (Natura alad) lähialadel ja pidevalt jälgida

taimestiku hea seisundi tagamiseks pinnaseveetaset. Mäetööde lõpetamise järgselt

hakkavad kaeveõõned ja kaevanduse kohal olev katend täituma põhjaveega kuni

kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Kirjeldatud protsessi järel kaob kaevanduse

veealanduse võimalik mõju looduskeskkonnale. Kaevandamisloa pikendamine on

otstarbekas maavarude ammendumiseni, seega arvestades ka korrastamistöödeks

kuluvat aega, 30 aasta võrra. Vähemalt viis aastat enne mäetööde lõpetamise

prognoositavat aega tuleb läbi viia asjakohane keskkonnamõjude hindamise protsess.

Järgnevalt on välja toodud KMH järeldustena keskkonnameetmed, mille rakendamine

aitab ennetada, leevendada või ära hoida jätkuva kaevandustegevusega kaasnevat

negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnameetmed:

Sulgeda Selisoo äärealade kuivenduskraavid. Kuivenduskraave ei ole rajatud

kaevanduse tarbeks, Nende eesmärgiks on olnud nõukogude aegne

maaparandus, ideoloogia, mis on selgelt vastuolus tänaste looduskaitse

aluspõhimõtetega. Selisoo äärealade looduslähedase veerežiimi taastamine ei

ole kuivenduskraavide jätkuval toimimisel võimalik, olenemata põlevkivi

allmaakaevandamisest piirkonnas. Kuna kraavitus ei ole rajatud kaevandamise

tarbeks ja tänaseks ei ole tõestatud kaevandamise ja kraavituse koosmõju

veerežiimile, siis ei ole õiglane seada kaevandajale kohustust kraavituse

sulgemiseks. Kraavituse sulgemine peab toimuma kaitseala valitseja ja

maaomaniku (RMK) ühisel panustamisel;


Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo vahelisel alal

põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate

meetmete rakendamise ala Selisoo loodusala välispiiri ja Estonia kaevanduse

kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires;

Kui kaevandamise front nihkub Selisoo kaitseala piirile lähemale kui 200 m

tuleb vältida läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate

kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude

rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest

isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala p iirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb

elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui täna toimuva Selisoo

veetasemete seire tulemuste analüüsil leitakse, et soo Kvaternaari veetasemed

seiretransektide alal väljuvad selgelt sesoonsetest (ilmastikust: eelkõ ige

sademed ja lumesulaveed, mis Kvaternaari veekihte toidavad) kõikumistest,

siis tuleb loodusala ja kaevandamise frondi vahelist täiendavate meetmete

rakendamise tsooni kahekordistada ehk viia minimaalselt 400 meetrini. Sellisel

juhul tuleb olemas olevad šurfid ümber ehitada ja uued šurfid rajada selliselt,

et põhjaveekihid oleksid isoleeritud. Pinnaseveetaseme trend fikseeritakse


Pinnaseveetaseme langus tuleb statistiliste meetoditega kindlaks teha;


kõrgust Selisoo ida- ja põhjaosas viie aastase perioodiga, mil

kaevandustegevus on soole kõige lähemal. Rabapinna muutuste selgitamisel

on oluline fikseerida trend, mille jaoks on kaugseire (LIDAR) mõõdistamised

piisava täpsusega. Oluline on tagada andmete võrreldavus ja seetõttu ei ole

metoodika vahetamine täna mõistlik.

Ekspertide poolt koostatud seiretulemuste analüüs ja hinnang Selisoo

loodusalale avalduva mõju kohta tuleb esitada loa andjale kord aastas. Seejärel

hindab loa andja kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi täiendavalt üle

ja rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid.

Rakendada Muraka loodusala ja Estonia kaevanduse mäetööde vahel valdavalt

300 m laiust puhvertsooni, mille piires põlevkivi kaevandamist ei toimu.

Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde

otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piir varieeruda vahemikus 280

– 320 m, arvestatuna kaitseala piirist. Kaevanduse mäetööd kavandatakse ette

viie aastase perioodiga. Järgmiseks perioodiks prognoositud mäetööde

arengukava saadetakse loa andjale teadmiseks üks kord aastas.



Rajada Muraka loodusala idapiirile minimaalselt üks seirekaevude rühm ning

seada üles seiresüsteem, mille alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse

mõju loodusala veerežiimile mäetööde lähenemisel loodusalale.

Seirekaevudes tuleks mõõta Kvaternaari veek ihtide (pinnaseveekiht, ja

sooalune veekiht) veetaset kord päevas.

Seire tuleb üles seada enne kaevandamise frondi (kambriploki tööde) jõudmist

Muraka loodusalast 0,8 km kaugusele, et saada piisavalt head seireandmed

hindamaks kaevandustegevusega kaasneva veealanduse mõju Muraka

loodusalale.







kaevandamisloaga seatud meetmeprogrammi uuesti üle ja rakendab vajadusel

täiendavaid meetmeid: - Suurendab puhvertsooni 300-lt meetrilt 500-le meetrile; - Vaatab üle seireprogrammi ja vajadusel esitab programmi


- Rakendab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõige 1 p 2 kohast õigust kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist, on vajalik jätkata AS Enefit Kaevandused

tellitud valikuliste Kurtna järvede veetaseme seiret väljatöötatud seirekava

alusel.

Samuti on vajalik teostada Nõmme järve nn enesereostusohu väljaselgitamise

uuring enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused mingil

põhjusel (kaevanduse sulgemine, kaevandustegevuse lõpetamine piirkonnas)

peaksid oluliselt vähenema;

Rajada või leida ning vajadusel korrastada minimaalselt üks sobiv ole masolev

seirekaev Kurtna loodusala läänepiiril ning seada üles seiresüsteem, mille

alusel on võimalik hinnata kaevandustegevuse mõju loodusala pinnase - ja

põhjaveerežiimile kaevandamise frondi lähenemisel loodusalale. Ehkki Kurtna

loodusala jääb Estonia mäeeraldisest lähimas punktis enam, kui 1,4 km

kaugusele, siis piirkonnas esineb tugev karstumine ja sellest ting itult

intensiivsem põhjavee liikumine. Seirekaevus tuleks mõõta Kvaternaari veekihi

veetaset minimaalselt kord kuus. Seire tuleb üles seada enne kaevandamise

frondi (kambriploki tööde) jõudmist Kurtna loodusalal asuvale Nõmme järvele

lähemale, kui 2,5 km.


enne, kui Nõmme järve suunatava kaevandusvee kogused peaksid olulisel t

vähenema. Kehtiva vee erikasutusloa L_VV_327879 kohustusena tuleb vastav


Juhul kui uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos

loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku

määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline

modelleerimine näitab Estonia kaevanduse olulist võimalikku mõju Kurtna

järvede veetasemetele, on otsustajal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel

esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, n ing vaadata ümber andmete

kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et

kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede

ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud

projekti käigus, on otsustajal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.


KASUTATUD KIRJANDUS

Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida-Viru

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida-Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.

Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja

KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves

ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 15/1416. Tallinn 2015

Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva

eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.

Eesti hüdrogeoloogiline kaart. Perens R. Mõõtkava 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus,

Tallinn, 40 lk. 1998.

Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Paal, J. 1997.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn.

Estonia kaevandus. Mäetööde arengukava 2016-2020 majandusaastateks. Eesti

Energia Kaevandused AS. 2015.

Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. AS

Kobras. Tallinn 2011.

Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette

tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn

2012

Hüdrogeoloogilised tingimused. Savitski L. Rmt: Kattai V., Saadre T., Savitski L. (toim).

Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Akadeemia Trükk, Tallinn,

93-104. 2000.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021).

Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.

Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http://ida-

viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering

Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja

ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila

ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru

maavalitsus, 2001. http://ida-

viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2-

930f-64904dd61547

Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24.

aprilli 2008. a määrusega nr 8. http://www.iisaku.ee/yldplaneering/

Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010.


Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K.

Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf






http://www.iisaku.ee/yldplaneering/


http://www.seit.ee/failid/36.pdf


Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee päritolu. Savitski L. Tallinn, EGF

7696. 2005.

Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised. H. Mäemets. 2013

Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2015

http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Kurtna_KKK_2015_2024.pdf

Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine.

Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062

Muraka linnuala standardne andmevorm

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0070172&release=5&for

m=Clean

Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017

(http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/muraka_lka_kkk_2015_2017.pdf)

Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015 -2017:

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=1578613584 ja Selisoo

looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017

(http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )

Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014.

http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%

C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf

Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014.

https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f

2686c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0

Ojamaa kaevevälja põhjaveeseire 2015. aastal. Perens, R., Savva, V. ja Lelgus, M. OÜ

Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2016

Pinnavee kontrollseire Ojamaa põlevkivikaevanduse võimaliku mõju hindamiseks. 2015.

aasta seire tulemused. Loigu, E ja Roosalu, K. Tallinna Tehnikaülikool,

Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2015.

Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa

viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002

Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine läh iterritooriumi kasutusomadustele.

Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016 -2030. Tallinna

Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Aprill 2013.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013).

Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013.


Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja

Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012

Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja

Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009

http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/Kurtna_KKK_2015_2024.pdf

https://www.riigiteataja.ee/akt/829062












Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste

võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011

Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026, kinnitatud 3.01.2017

(http://www.keskkonnaamet.ee/public/Selisoo_lka_kkk_2017_2026.pdf )

Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2016. Kohv, M. Tartu ülikooli geoloogia

osakond. 2/3/2016

Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012

Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava

pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Vastu võetud 02.01.2003 nr 1

Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291:

Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1.

jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px-

web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahva

stiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp

Suletud ja suletavate kaevanduste mõju põhjaveele. Kivisilla, J. Eesti Geoloogiakeskus.

Hüdroloogia osakond. Tallinn 2003

Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur.

Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.

Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud Rajatava Uus -Kiviõli

põlevkivikaevanduse mõju Muraka rabale. Veetasemete seire Kaasiksoos ja Sirtsi soos.

Osa 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 14/1242. Tallinn 2014

Vabariigi Valitsuse määrus nr 97. Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse -

eeskiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 97






LISAD

LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM

(ERALDI FAILINA)

LISA 2. KMH ARUANDE SEISUKOHTADE KÜSIMINE (LAEKUNUD

ETTEPANEKUD JA NENDE VASTUSED)

LISA 3. KMH ARUANDELE ESITATUD TÄIENDUSED KESKKONNAAMETI

POOLT

Documents

AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara ... · Mäetaguse, Iisaku ja Illuka vallas, osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kehtiv maavara kaevandamisluba KMIN-054) või