NR 5 (225) 9. mai 2014 www.facebook.com/piritalinnaosa

14. aprillil tegi Rah-vusvahelise Keskkonna-hariduse fondi FEE

žürii otsuse tunnustada kahte Tallinna supelranda – Pirita ja Pikakari randa ökomärgisega „Sinilipp“.

„Sinilipp“ on tähtis rahvusvaheline tunnustus Pirita ja Pikakari randade keskkonnaseisundile ja teenustele, mis näitavad randade kõrget kvaliteeditaset. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölderi sõnul näitab tunnustuse saamine ühist pingutust, mida ranna korrashoiuks ja arendamiseks on pidevalt tehtud. "Soovisime, et Tallinnas lehviks sup-lusrannas 10-aastase vaheaja järel taas sinilipp ning juba 24. mail lipp meie rannas ka lehvib,“ rõõmustas Mölder. Ökomärgis Sinilipp tähendab, et supelranda haldav kohalik omavalitsus täidab 32 keskkonnakriteeriumi, seal-hulgas tagab randades peale vee puh-tuse ja vajalike kommunikatsioonide ka keskkonnasõbralikud ja –haridusli-kud tegevused. Sinilipu kriteeriumid, eriti suplusvee osas on rangemad kui Euroopa Liidu suplusvee direktiiviga kehtestatud normid.

Märtsis eraldas Tallinna linnavalitsus Piritale 25000 eurot Pirita rannaala arendamiseks, rannainventari korras-hoiuks ja erinevate keskkonnaalaste ürituste korraldamiseks. Lisaraha eest pandi randa täiendavad viidad, pin-gid, sorteeritud jäätmete konteinerid, korrastatakse laste mängualad ja tre-nažöörid.

Ligi 10 aastat oli Eesti ainuke Balti riik, kus ei olnud võimalust taotleda supel-randadele ja väikestele sadamatele rah-vusvahelist ökomärgist „Sinilipp“, kuna

Pirita rand saab rahvusvahelise kvaliteedimärgi "Sinilipp"

Keskkonnaministeerium ega ükski teine omavalitsus ei toetanud kesk-konnalaseid vabaühendusi „Sinilipu“ programmi eestvedamisel. Ökomärgis „Sinilipp“ väljastatakse ainult riikidele, kus on olemas FEE poolt volitatud keskkonnaalane vabaühendus. Tallinna linna ja Eestimaa Looduskaitse Seltsi (ELKS) koostöös loodi Eestis taas või-malus osaleda supelrandadele ja väikes-tele sadamatele suunatud rahvusvaheli-se ökomärgise „Sinilipp“ programmis. Tallinnas koordineerivad randade keskkonnateadlikumat haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ning Tallinna Keskkonnaamet. Sel suvel toimuvad Pirita ja Pikakari randadel rannakülastajate keskkonnateadlikku-

se suurendamisele suunatud üritused, sealhulgas perepäevad, ökotelgid, näi-tused jms. Tallinna Keskkonnaamet üllitab linnakodanikele ja ranna külas-tajatele eesti-, vene- ja inglisekeelsed bukletid Pirita ja Pikakari randade kait-sealustest objektidest ja puhkealadest. Rahvusvaheline Keskkonnahariduse fond FEE koordineerib 66 riigis kesk-konnateadlikkust suurendavaid prog-ramme, nende hulgas supelrandade-le ja sadamatele mõeldud programmi „Sinilipp“ ning haridusasutustele suu-natud programmi „Ökokoolid“. ELKSi liikmestaatus võimaldab Eesti puhta vee ja keskkonnateadliku majandami-sega supelrandade haldajatel taotleda järgmiseks hooajaks randadele rahvus-

vahelist ökomärgist Sinilipp.

Eelmisel rannahooajal oli Pirita ranna külastatavuse rekord augustikuu esi-mene nädal, mil kaunist suveilma käis Pirita rannas nautimas kuni 12000 ini-mest. Ranna korrashoiuks kulus linna-osavalitsusel ligi 70000 eurot. Pikemas perspektiivis soovitakse Pirita rand muuta mõnusaks puhkamise kohaks nii elanikele kui külalistele ning selleks on toimunud arhitektuurne ideekon-kurss ning algatatud detailplaneeringu koostamine.

Keskkonnateave Tallinna supelranda-dest http://www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas

Linnaosavalitsuse töötajad said

teenetemärgi

T allinna linnavolikogu omis-tas linna teenetemärgi 27 sil-mapaistvale inimesele. Teiste

seas märgiti ära pikaajalised Pirita Linnaosa Valitsuse töötajad Aime Vaggo ning Milvi Sarap.

Tallinna linnale osutatud eriliste teenete eest saavad teenetemärgi Fjodor Berman ettevõtluse eden-dajana, Tatjana Fomina teeneka maletajana, Ljudmila Gans jõulu-projekti juhtimise eest ja Tatjana Jegoruškina panuse eest Tallinna kultuuriellu. Vello Ervin, Karin Kask, Ene Tomberg, Aime Vaggo, Silvi Vilmansen ja Milvi Sarap päl-visid teenetemärgi kauase töö eest linnateenistujana, Sergei Kulakov Tallinna teede ja tänavate hooldus-remondi korraldamise ning pargi- ja haljastuskultuuri edendamise eest.

Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land saab teenetemärgi haridusinnovat-siooni keskuse loomise eest, kunstnik Ivo Lill oma silmapaistva loomingu eest, Piret Loide kauaaegse panuse eest Nõmme haridus- ja kultuuri-elu edendamisse, Natalia Malleus venekeelse kogukonna lõimimise eest Tallinna igapäevaellu, Peeter Mardna tegevuse eest tervishoiu-süsteemi arendamisel, Ene Pedai töö eest koolijuhina.

Olavi Pihlamägi pälvis tunnustuse kultuurielu edendamise ja rikasta-mise eest, Jaan Pärn märkimisväär-se kultuuriobjekti Meistrite hoov rajamise ja Tallinna rahvusvahelise tuntuse suurendamise eest, Heigo Rohtla töö eest Pärnamäe kalmistu matusemaja rekonstrueerimisel, Ove Sander haridusedendajana Nõmmel, Malle Sookruus kauase töö eest alushariduses, Märt Sults töö eest koolijuhi ja linnavolinikuna, Raul Talmar Eesti koorilaulutraditsiooni edendajana, Lev Vaino linnamee-dia arendaja ja venekeelse kogukon-na lõimijana, Aarne Valmis linna muusikaürituste korraldajana ning Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteatri asutamise ja pikaaegse juhtimise eest.

Tallinna teenetemärgid annavad üle linnavolikogu esimees ja linnapea Raekojas Tallinna linna päeval 15. mail. Teenetemärke on Tallinnas antud alates 1995. aastast kokku 241 inimesele.

Sel suvel saab rannamõnusid nautida ranna "Sinilipu" alal.

9. mai 20142

Tõnis Mölder,Pirita linnaosa vanem

Õpilasmalev pakub suvel tööd tuhandele Tallinna noorele

Tiit TerikSA Õpilasmalev nõukogu esimees

A asta aastalt üha populaarsemaks muutuv õpilasmalev alustab 29. aprillil taas rühmadesse regist-

reerimist. Tänavu pakutakse taskuraha teenimise võimalust tuhandele pealin-na noorele, mida on 200 võrra rohkem kui möödunud aastal.

Töid, mida malevasuvel teha saab, on erinevaid. Linnasisesed rühmad on näi-teks abiks erinevatel heakorratöödel – värvivad pinke, koristavad parke või metsaaluseid, kuid samuti on flaierite jagamist, müügitööd ning jätkub ka koostöö Statoiliga. Linnavälised rüh-mad on korjanud farmides maasikaid, hooldanud astelpaju istikuid või tööta-nud turbarabas.

Õpilasmaleva laiem eesmärk on töö-kasvatus ning sotsiaalse kompetentsi kujundamine, kuid eks malevasse tule-ku põhjuseid ole erinevaid. Ühelt poolt teenivad noored taskuraha ning saavad oma esimesed töökogemused. Just oma raha teenimist tuuakse malevasse tule-ku põhjusena üha jälle ja jälle esile. Samas on neidki, kelle jaoks on olulised rühmakaaslased ja -juhid ning ühiselt veedetud vaba aeg ja toredad üritu-sed, mis malevasuvega alati kaasnevad. Noore jaoks võib näiteks linnavälis-te malevarühmade plussiks olla soov saada vanemate silma alt ära ja maitsta veidi iseseisvust. Kindlasti rõhutaksin siinkohal aspekti, mis võib-olla noor-tele endile malevas olles oma esimest palka teenides oluline ei ole – selleks on töökogemus.

Õpilasmalev

• Õpilasmalevasse registreerimine algas 29. aprillil kodulehel www.malev.ee.

• Malevasuvi avatakse 30. juunil Raekoja platsil.

• Põhivahetuste ajad on 30.06-18.07 ja 21.07-08.08, kuid mõned rühmad alustavad ka juba varem juunikuus.

• Õpilasmalevas saab sel aastal tööd 1000 noort - 570 linnavälistes ja 430 linnasisestes rühmades.

• Malevasuve kokkutulek toimub 12.-14. augustini Toosikannu puhke-keskuses.

Õpilasmalevast saavad osa võtta 13-18aastased noored. Malevasuve põhivahetuste ajad on 30. juunist 18. juulini ja 21.juulist 8. augustini, kuid mõned rühmad alustavad juunikuus juba ka varem. Linnavälistes rühmades leiab sel suvel rakendust 570 ja linnasi-sestes 430 noort.

Igal aastal, pärast tööperioodi lõppu, tipneb malevlaste suvi maleva kokku-tulekuga, mille programmi kuuluvad traditsioonilised malevaüritused, nagu malevapulm, ristimised, matk, erinevad võistlused, kontserdid jne.

Tänavu toimub kokkutulek 12.-14. augustini Toosikannu puhkekeskuses ning see peaks tulema viimase viie aasta suurim.

Abituriendid soovitavad tulevastele põlvedele julget pealehakkamist

K ohtume Pirita Majandus-gümnaasiumi abiturientide Evert Einroosiga, Hanna Hollmaniga

ja Kristjan Tozeniga ajal, mil käivad ettevalmistustunnid eksamiteks. Vaid loetud päevad on jäänud eesti keele eksamiks, mis nüüdseks noortel selja taga. Katsumused pole aga veel kau-geltki läbi.

Peale kerge ärevuse ei ole suurt pin-get kooliõhus tunda. Õpilased lähe-vad teadmiste kontrollile pigem julgelt vastu. Eesmärgid on kõrged. „Sooviksin minna Tartu Ülikooli arstiteaduskon-da,“ räägib Hanna Hollman, lisades, et nii eesti keel kui matemaatika peaksid sel juhul tulema ligi 90 punkti.

Õpilasfirmat teinud Evert Einroos sihib Tartu Ülikooli majandusteadus-konda. Kuigi majandus huvitas noor-meest enne Majandusgümnaasiumis õppima asumist, kiidab ta koolist saa-dud majandusteadmiste pagasit väga. „Pädevad ja karismaatilised õpetajad ning konkurentsivõimeline majandus-haridus – väärib igati majandusgüm-naasiumi nime,“ tõdeb Einroos.

Kristjan Tozenil on samuti edasimine-ku suund välja valitud ning selleks on kas mõni tehnikaala või täpsemalt IT.

Tähtis majandussuund

Pirita Majandusgümnaasiumi puhul on

räägitud varasemalt madalatest eksami-tulemustest, kuid ometi vaatavad noo-red julgelt ülikoolide poole. Seda teeb intervjueeritavate sõnul enamus tänavu lõpetanutest. Evert selgitas, et pinge-ridadest ei maksa väga järeldusi teha ning need, kes tahavad õppida, need ka saavad. „Ei ole kellegi kurja kätt ees,“ kinnitab ta.

Ka Hanna tõdeb, et igas koolis on ka neid, kes ei võta õppimist väga tõsiselt ning seetõttu ei anna tabelid päris adekvaatset hinnangut. Kristjani sõnul aga ülikoolid mingeid pingetetabeleid ei vaata. Tema on tehnikat edasi õppi-miseks saanud hea aluse ning füüsika õpetaja on tema küsimustele alati ava-tud olnud.

Noored toovadki kooli suurte plus-sidena välja head õpetajad. „Palju on koolis innovaatilisi ja noori õpetajaid,“ sõnas Hanna. Muljet avaldanud õpeta-jaid on koolis palju ning üks nendest on kindlasti majandusõpetaja Henton Figueroa. Evert sõnab, et kooli tuge-vamaim külg on majandus ning tugeva majanduskallakuga koole Eestis palju ei ole. Tunnid on põnevad ning prak-tilised.

Kuid lisaks õpetajatele meeldib õpilas-tele ka Pirita Majandusgümnaasiumi õppekeskkond. „Suureks plussiks on ikka loodus ja asukoht. „Kui aken on lahti, on ikka väljas linnulaul, mitte

toss,“ räägib Kristjan. Nii on keemia-tundides katseid tehtud ka Pirita jõe ääres. Lisaks on kõik käe-jala juures – söögikoht, jõusaal, ujula ning pole ju tegelikult kaugel ka Pirita rand ja meri. Vahest nende võimaluste tõttu on ka ülelinnalised spordisaavutused olnud märkimisväärsed.

Rohkem aktiivsust

Negatiivse poole pealt toovad noo-red välja just õpilaste vähese motivat-siooni ning aktiivsuse. Tegutsemist ja julge pealehakkamise olulisust rõhu-tavad meie vestlusringis osalejad eriti. Alustada võib näiteks oma õpilasfir-maga või taaselustada kooli leht. Kool ja õpetajad tulevad õpilastele vastu. Kristjan tõdebki nüüd koolist lahkudes, et kohe algul oleks pidanud olema hoo-pis aktviisem ning seda soovitab ta ka uutele gümnasistidele. Hanna ja Evert nõustuvad sellega.

Peatselt on aga nende noorte jaoks kõlamas lõpukell. Nagu ikka mõtlesid noored kooli algul, et see tee võiks juba läbi saada, kuid koolilõpul on lisaks rõõmule ka parajalt kurbust.

Lõpuaktused Pirita Majandus-gümnaasiumis on 20. juunil - põhikooli aktus algab kell 12.00 ning gümnaa-siumiõpilastele tilistatakse koolikella kell 16.00

P irita Majandusgümnaasiumi direktor Rita Rumm sõnas, et sel aastal on Tallinna gümnaa-

siumites kohti pea sama palju kui on lõpetajaid põhikoolides.

Pirita Majandusgümnaasiumis käis teadmisi proovile panemas rohkem kui 100 õpilast. Nendest üle poole ei läbinud katseid, kus küsiti mate-maatikat, eesti ja inglise keelt ning üldiseid teadmisi.

Sel aastal avab gümnaasium ühe suure kümnenda klassi. Gümnaasiumiastmesse jääb õpilasi seega sama palju kui praegu ehk üle saja. Lõplikud nimekirjad selguvad 26. juuniks.

Pirita Majandusgümnaasium ootab lapsevanemaid ning lin-naosa elanikke 15. mail kell

17.30 kevadkontsertile gümnaasiumi spordihoones!

Sisseastumiskatsetest

Majandusgümnaasiumi abituriendtidel Evert Einroosil, Hanna Hollmanil ja Kristjan Tozeril oli käes eksamiperiood.

Pirita rikkus on rand!

P irita rannamets munitsipalisee-riti ligi paar aastat tagasi. See andis meile võimaluse randa

keskkonda hoides arendada. Soovime, et elanikel ja meie külalistel oleks siin tõeliselt mõnus puhata.

Kui eelnevatel aastatel on Pirita ran-nas lehvinud Kotkalipp, mis näitab, et lipuomanik suhtub hoolikalt ja keskkonnateadlikult merega seon-duvasse loodusesse, siis sel aastal võime rõõmustada juba Sinilipu üle. Aprilli lõpus teatati, et Pirita on rah-vusvahelistele nõuetele vastav rand. Rannasõpru, keda Sinilipuga rõõ-mustada, Pirital jagub. Eelmisel aastal külastas augustikuu esimesel nädalal randa ligi 12 000 inimest.

Kuigi iga taotlus on lubadus, jul-gesime rahvusvahelist ökomärki sel aastal küsida. Me usume endasse ja oma koostööpartneritesse ning koos Tallinna Kommunaalameti, Keskkonnaameti ja rannavalvega oleme veendunud selles, et suudame sinilipu taset Pirital hoida. Täita tuleb 33 kriteeriumit kogu rannahooaja jooksul. Loomulikult on väga suur osa tunnustuse hoidmisel ka meie ranna külastajatel. Palun seega Pirita randa heaperemehelikult suhtuda ning olla tähelepanelik, et ka teised seda teeksid.

Sel aastal on Sinilipu alaks määra-tud 800 meetrit randa, kuid vaadates tulevikku sooviksime seda ala piken-dada vähemalt 1500 meetrini. Nii nagu kasvavad loodetavasti Sinilipu ala all meetrid, suurenevad ka meie soovid. Pirita rand peaks täielikult olema välja ehitatud 2018. aastaks, kui Tallinn taotleb Euroopa Rohelise pealinna tiitlit. Pirita rand peab saama Eesti esindusrannaks ning selle nimel teevad nii linnaosa kui ka meie koos-tööpartnerid igapäevaselt tööd. Pirita ranna olukorda muudaks muidugi oluliselt paremaks see, kui kunagised linnajuhid oleksid tänase korterelamu ehk vana rannahoone jätnud linna käsutusse. Sinna oleks võimalik olnud arendada kõigi võimalustega teenin-duskeskus. See viga jäägu aga juba nende südametunnistusele.

Praegu tasub meil saavutatu üle rõõ-mustada ning seetõttu kutsun teid kõiki 24. mail kell 13.00 Sinilipu heiskamisele randa. Sellele järgneb meeleolukas tasuta kontsert lin-naosa rahvale ja rannakülastajatele Pirita jõeäärsetel tribüünidel. Esineb ansambel Jäääär. Hoiame oma rikkust ja kohtume Pirita rannas!

9. mai 2014 3

I nternetis ringles aprillis mitu videot, kus oli näha kahte meest, kes üritasid Tallinnas Pirital Pune

teel asuvatest kortermajade ustest sisse murda, vahendas Delfi uudis-teportaal.

Videotelt on näha, kuidas kaks meest üritavad erinevaid vahendeid kasu-tades korterite ustest sisse murda. Muuhulgas üritab üks meestest aeg-ajalt turvakaamerate ette paberit ase-tades neid pimestada. Salvestustest ei selgu, kas meestel õnnestus mõnda korterisse sisse murda.

15. aprilli õhtul pidas politsei videol nähtava 34-aastase mehe kinni kahtlustatavana mitmes varavastases kuriteos ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Meest on ka varem kriminaalkorras karistatud, öeldi Põhja prefektuurist Delfile.

„Meest ei peetud küll kinni nende videote põhjal või abil, kuid kõige olulisem on, et me suutsime täna-valt kõrvaldada inimese, kes oleks muidu jätkanud selliste varguste toi-mepanemist," ütles Põhja prefektuu-ri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson Delfile. "Kuna politsei eesmärgiks on jõuda eelkõi-ge vargusi toimepannud isikuteni, peatamaks nende edasist tegutse-mist, on oluline, et meile teatataks igast võimalikust juhtumist, isegi kui kahju on väike,“ lisas ta.

Politsei vahistas uksemuukiijaK ui 2009. aasta eurovalimised jäid

pigem meelde sellega, kuidas Indrek Tarand vastandas end

erakondadele, siis loodetavasti küsivad sel korral valijad kõigilt kandidaatidelt, mida ette võtta, et Eestisse jõuaks roh-kem Euroopat.

Rohkem seda majanduslikku ja sot-siaalset heaolu, mille poole meie ini-mesed püüdlevad. Jutt sellest, kuidas Euroopa Parlamendi valimised pole Eesti siseprobleemide arutamiseks, ei pea paika. Nendel valimistel tuleb just nimelt keskenduda ka siseasja-dele – regionaalse ebavõrdsuse ja väl-jarände vähendamisele ning inimeste igapäevase toimetuleku parendamise-le. Hiljutisel Keskerakonna valimis-konverentsil rääkisin, kuidas Euroopa Liidu nägu Eestis on terasbetoonist. Need on hiiglaslikud maanteemonu-mendid Mäos, Haljalas ja Kukrusel. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas on Euroopa Liidu näkku aga kirjutatud inimeste heaolu ja toimetulek. Euroopa Liiduga liitumine ei ole toonud meie rahvale automaatselt Liidu keskmist heaolu ja see ei juhtu niisama ka tulevi-kus – me peame selle eest ise võitlema.

Praegusel Euroopa Liidul, mille poliiti-kat määravad liikmesriikide valitsused, pole mingeid võimalusi Eestis keskva-litsuse aetava tagurliku poliitika väära-miseks. Kui aga Euroopa soovib glo-baalses konkurentsis tõusvate majan-dustega oma positsioonide langust kas-või pidurdada, rääkimata positsiooni tugevdamisest, tuleb Euroopa Liidu keskvõimu liikmesriikide arvelt oluli-selt tugevdada niikuinii. Ainult tugeva

keskvõimuga Euroopa Liit on aga ka võimeline järgi aitama Eesti-suguste riikide sotsiaalmajanduslikku arengut. Jah, see tee ei vii meid Euroopa viie rik-kaima riigi hulka, kuid see võiks siiski tõsta meie inimeste elatustaseme mää-rani, kus massiline väljaränne lõpeks ja paljudel majanduspõgenikel tekiks ka võimalus kodumaale naasmiseks.

Euroopalikud ideed EestisseEesti arenguteel euroopalikuks hea-oluriigiks vajame Euroopa Liidus üldlevinud maksupoliitika ülevõtmist, ühiskonna tugevamat sidusust ning oluliselt inimkesksemat lähenemist sotsiaalvaldkonnas. Nende jällegi väga siseriiklikuna tunduvate küsimuste lahendamisel peaks olema oluline roll Eestist valitud eurosaadikutel.

Rahva mandaadiga Brüsselisse läheta-tud inimeste funktsiooniks ei saa jääda vaid kabinetivaikuses Euroopa Liidu kui suure institutsiooni heaks tööta-mine. Eesmärgiks tuleb võtta nende euroopalike ideede välja sõelumine, millest kodumaal vajaka jääb, ning mis võiksid meie rahva heaolu oluliselt tõsta. Astmeline tulumaks, klassikali-ne ettevõtete tulumaks ja käibemaksu erisused on vaid mõned näited majan-duslikest hoobadest, mida peaksime Euroopa eeskujul Eestis kasutusele võtma.

Meil on Euroopa eeskujul vaja õppi-da palju rohkem tegelema kodaniku-ühiskonnaga. Praeguseks võib öelda, et Eesti kodanikuühiskond seisab juba üsna kindlatel jalgadel, kuid nende inimeste kaasamine igapäevaselt polii-tilistesse protsessidesse on üsna alg-järgus. Ma ei näe probleemi selles kui poliitilised otsused nii Toompeal kui

ka kohalikes omavalitsustes saavad läbi vaieldud senisest palju suuremas ringis. Tallinnas on selles suunas juba samme astutud: rahvaküsitluste korraldamine väga oluliste küsimuste otsustamisel, Tallinna Positiivse programmi koos-tamine, linnavolikokku mittepääsenud valimisliitude kaasamine volikogu ja halduskogude komisjonide töösse jne. Riigi tasandil seisab Keskerakond selle eest, et seadustada rahvaalgatus (mille eeskujuks on muide Lissaboni lepingu-ga kehtestatud kodanikualgatuse või-malus) ja presidendi otsevalimine.

Tallinna linnapeana ei saa ma jätta märkimata ka seda, et valdavas osas Euroopast käsitletakse kohalikke oma-valitsusi kui võrdseid partnereid riigi keskvalitsusele. Meil on aga välja kuju-nenud Suure ja Väikese Peetri olukord, kus Toompeal ei tunta enam ammu piinlikkust valdade ja linnade raha-koti tühjendamise pärast. Ma mõtlen siinkohal näiteks riiklike ja kohali-ke ülesannete jagamise vajadust, teede korrashoiu raha eraldamist, üksikisiku

tulumaksust laekuva osa määra ja koha-like omavalitsuste finantsautonoomiat laiemalt. Eesti peaks täitma Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõt-teid ning eriti põhjamaade eeskujul suurendama kohalike omavalitsuste rolli ühiskonnaelu korraldamisel. Ka regionaalsed maksuerisused on osa kohalikele omavalitsustele suunatud euroopalikust poliitikast.

Mille eest Euroopas seista?Eesti saadikud Euroopas peavad seis-ma selle eest, et ei juurduks „kahe Euroopa“ süsteem, kus vaesem Ida-Euroopa pakub rikastele Lääne-Euroopa riikidele odavat tööjõudu ning suurkorporatsioonidele soodsat maksu-keskkonda. Selle hulka kuulub nii põl-lumajanduslike toetuste võrdsustamise küsimus kui ka näiteks ühtsete sotsiaal-sete standardite kehtestamine, sh ühtne miinimumpension. Mitte vähetähtis pole ka tasuta ühistranspordisüstee-mi arendamine ja propageerimine, mis võiks Tallinna eeskujul vallutada kogu Euroopa. Meil on ka kogemusi ja auto-riteeti, et aidata stabiliseerida rahutut naabruskonda, milleks on vajalik polii-tiline solidaarsus, konkreetne koostöö ja vajadusel abi osutamine – rahu on Euroopa ja kogu maailma jaoks eluli-selt tähtis küsimus.

2018. aastal on Eesti jaoks suurepära-ne võimalus Euroopa Liidu eesistuja maana tõstatada just neid olulisi tee-masid, kuid eeltöö ja initsiatiiv peab selleks tulema uutelt eurosaadikutelt juba sel aastal. Euroopaliku heaolu toomine Eestisse on pidev protsess ning meie eurosaadi-kutel peaks olema selles senisest palju suurem roll.

Rohkem Euroopat EestisseEdgar Savisaar,Tallinna linnapea

P raegu on õige aeg märgata inime-si, kes õppimise läbi on oma elu muutnud ning esitada neid aasta

õppija kandidaadiks.

Iga inimese elulugu ongi tema õppimi-se lugu. Elu näitab, et tunnustuse saa-nud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist.

Aasta õppija 2013 Lauri Veso mõistis ühel hetkel, et kaheksa klassi hari-

Märka ja tunnusta õppimise läbi elu muutnud inimesi

dusega ei suuda ta mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaks. Pärast Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpetamist ütles Lauri: „Maailm on justkui avanenud, silmaring laienenud ja olen juurde saanud palju uusi sõpru. Usun, et tulevikul on minu jaoks varuks palju huvitavat, mida praegu veel ettegi kujutada ei oska“. Eelmisest sügisest õpib Lauri Tallinna Tehnikaülikoolis.

XVII täiskasvanud õppija nädala raa-mes (10. - 17. oktoober 2014) tunnus-

tatakse silmapaistvaid inimesi ja orga-nisatsioone tiitlitega:- aasta õppija- aasta koolitaja- aasta koolitussõbralik organisat-sioon- aasta koolitussõbralik omavalitsus Märka Sinagi tublisid inimesi enda ümber ning esita kandidaat hiljemalt 1. juuniks 2014. Tunnustamise reglemen-di ja esitamise vormid leiad www.and-ras.ee/tunnustamine. Loe eelmise aasta tunnustatute lugusid www.andras.ee

Lisainfo: Viivi LokkTallinna Haridusametviivi.lokk@tallinnlv.ee6404549

Detailplaneeringutest Pirita linnaosas

Tallinna Linnavalitsus otsustas 09. aprilli 2014 istungil:

11. korraldusega nr 551-k:algatada Sarapiku tee 9 kinnistu detail-planeeringu koostamine. Pirita linna-osas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,47 ha. Detailplaneeringu koosta-mise eesmärk on elamumaa sihtotstar-bega Sarapiku tee 9 kinnistu jagamine kuni kaheks elamumaa krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõi-guse määramine kuni kahe pereela-mu ehitamiseks. Lisaks antakse pla-neeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehno-võrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Tallinna Linnavalitsus otsustas 16. aprilli 2014 istungil:

6. korraldusega nr 599-k:algatada Väina tee 19a kinnistu detail-planeeringu koostamine. Pirita linna-osas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,18 ha. Detailplaneeringu koosta-mise eesmärk on Väina tee 19a kinnis-tule ehitusõiguse määramine ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesan-deks üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehno-võrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Pirita Linnaosa Valitsus teatab, etSarapiku tee 9 kinnistu detailplanee-ringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 20.mail 2014 kell 16.00 Pirita Linnaosa Valitsuses Merivälja tee 24 toas 225.

Lahendusettepanekuga saab tutvuda 12. – 20.maini Merivälja tee 24 toas 202 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.Planeeritava maa-ala suurus on 0,47 ha.Detailplaneeringu eskiislahendus on kooskõlas Pirita linnaosa üldplanee-ringuga.Detailplaneeringu koostamise ees-märgiks on elamumaa sihtotstarbe-ga Sarapiku tee 9 kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks ning moo-dustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kuni kahe kahekorruselise pereelamu ehitamiseks. Lähemat teavet detailplaneeringu kohta saab Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Pirita Linnaosa Valitsus teatab, etVäina tee 19a kinnistu detailplanee-

ringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 20.mail 2014 kell 15.00 Pirita Linnaosa Valitsuses Merivälja tee 24 toas 225.Lahendusettepanekuga saab tutvuda 12. – 20.maini Merivälja tee 24 toas 202 igal tööpäeval.Planeeritava maa-ala suurus on 0,18 ha.Detailplaneeringu eskiislahendus on kooskõlas Pirita linnaosa üldplanee-ringuga.Detailplaneeringu koostamise ees-märgiks on elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine ühe kuni kahekorruselise üksikelamu ehi-tamiseks.

Lähemat teavet detailplaneeringu kohta saab Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Edgar Savisaar

Kose teel tehti sanitaarraiet

K ose tee teemaal tehti 28. april-lil Lillepi pargi poolsete puude sanitaarraiet. Töödega alusta-

tati Kose tee tagumisest otsast ning raiuti teest kaugemale jäävad puud ning hiljem tee poole jäävad puud. Elanike soovil läbivad need puud, mis jäävad elamute lähedale, veel kord põhjaliku kontrolli, et panna paika tegevuskava tulevikuks.

Tasuta õigusabi

21. mail kell 10.00 - 14.00 toimub Vene Kultuurikeskuses

tasuta õigusnõustamine Tallinna elanikele. Nõu antakse notaritoi-mingute, perekonnaõiguse, lastele elatisrahade nõuete, pärimisõiguse, töölepingu seaduse, maksuõiguse, täitemenetluse, era- ja juriidiliste isikute pankrotimenetluse, kohtusse pöördumise, hagiavaldustele esitata-vate nõuete, maksekäsu kiirmenet-luse, kohalike omavalitsuse ja riigi-asutusega suhtlemise ja dokumen-tide vormistamise, tarbijakaitse ja sinna esitatavate kaebuste lahenda-mise, korteriühistute ja KÜ otsuste, maa- ja omandiküsimuste, lepingu- ja võlaõiguse alal. Oodatud on kõik abivajajad ning tagatud on nii eesti- kui venekeelne tasuta õiguslane nõustamine. Eelregistreerimine pole vajalik. Teenindatakse elavas järje-korras.Täpsem info Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313002, 6314466.

9. mai 20144

Valimisjaoskond nr 80

Valimisjaoskonda kuuluvad: Aianduse tee, Arnika tee, Astla tee, Harksaba, Jasmiini tee, Kedriku, Kirilase, Kressi tee, Kummeli tee, Kupra tee, Kõdra tee, Kõlviku põik, Kõlviku tee, Käokannu tee, Käokäpa tee, Leediku, Lepiku tee paarisnr 16 kuni lõpuni ja paa-ritud nr 15 kuni lõpuni, Liilia tee, Lilleherne tee, Lumikellukese tee, Lumiku, Maikellukese tee, Mugula tee, Nurmenuku tee, Oblika tee, Piksepeni, Pojengi tee, Priimula tee, Põldma,

Päevakoera, Pärnamäe tee paarisnr 38 kuni lõpuni ja paaritud nr 51 kuni lõpuni, Randvere tee paarisnr 86 kuni lõpuni ja paaritud nr 75 kuni lõpu-ni, Rukkilille tee, Silmiku, Sompa tee paarisnr 14 kuni lõpuni ja paari-tud nr 15 kuni lõpuni, Suislepa tee, Suru, Suurekivi, Taevastiiva, Tolmuka tee, Täpiku, Uneliblika, Vabarna tee, Vaksiku, Valguta, Varjulille tee, Äigrumäe tee (linnapiirini ), Öölase.Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruu-mi asukoht on Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64a, telefon 6059516.

Valimisjaoskond nr 81

Valimisjaoskonda kuuluvad: Andrekse tee, E.Bornhöhe tee, Hämar tee, Jahe tee, Jahimehe põik, Jahimehe tee, Jumika tee, Kailu tee, Kalamehe tee, Keeru tee, Kloostrimetsa tee paari-tud nr 5 kuni 29, Kuusenõmme tee, Kuusiku tee, Käokeele tee, Küüvitsa tee, Lauri tee, Lehiku tee, Looklev tee, Matka tee, Meremehe tee, Merivälja tee paarisnr 24 kuni 76 ja paaritud nr 5, 41 kuni lõpuni, Metsavahi põik, Metsavahi tee, Metsniku tee, Mõrra

tee, Mähe tee, Mähe-Kaasiku tee, Neiuvaiba tee, Nõo tee, Padriku tee, Pajustiku tee, Pihlametsa tee, Puki tee, Põõsa tee, Pärniku tee, Randvere tee paarisnr 2 kuni 78 ja paaritud nr 1 kuni 69, Rebasesaba tee, Rätsepa tee, Saariku tee, Sarapiku tee, Sitska tee, Supluse pst, Toomiku tee, Ubalehe tee, Ussilaka tee, Vahtriku tee, Variku tee, Varju tee, Vilu tee, Võsa tee.Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruu-mi asukoht on Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24, telefon 6457641.

Valimisjaoskond nr 82

Valimisjaoskonda kuuluvad: Esku, Haljas tee, Kalmuse tee, Kannustiiva, Kase paarisnr 2 kuni 68 ja paaritud nr 1 kuni 61, Kassikäpa tee, Kiviaia tee, Kloostri tee, Kloostrimetsa tee paarisnr 4 kuni lõpuni ja paaritud nr 39 kuni lõpuni, Kose tee paarisnr 2 kuni 62, Kriibi, Kuldtiiva, Kuslapuu, Kõrkja tee, Künnapuu, Laiaküla tee, Lehise, Lepa põik, Lepa, Lepiku tee paaritud nr 1 kuni 3, Masti, Merikanni, Merivälja tee paarisnr 6 kuni 22, Muuga tee 7,

11a, 13, Naistepuna tee, Nulu, Paju, Papli, Pirita tee 3, 3a, 17, Punga, Purje, Põdrakanepi tee, Pähkli, Pärnamäe tee paarisnr 26 kuni 32 ja paaritud nr 19 kuni 31, Pärnaõie tee, Regati pst, Rummu tee, Saare, Sanglepa, Sarapuu, Sinitiiva, Sirptiiva, Sompa tee paaris-nr 2 kuni 8, Sügislase, Tamme, Tarja, Tohu, Topi, Toominga, Tuulenurga, Tõru, Udeselja, Urva, Villkäpa.Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruu-mi asukoht on Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3, telefon 6212500.

Valimisjaoskond nr 83

Valimisjaoskonda kuuluvad: Abaja põik, Abaja, Helmiku põik, Helmiku tee, Hiie põik, Hiie, Hunditubaka tee, Irusilla, Jaaniku, Jaanilille tee, Jõekalda, Jääraku põik, Jääraku tee, Kallaste, Karukella tee, Kase paarisnr 120 kuni lõpuni ja paaritud nr 95 kuni lõpu-ni, Kaunis, Kelluka tee, Koldrohu tee, Kose põik, Kose tee paaris nr 64 kuni lõpuni ja paaritud nr 9 kuni lõpu-ni, Kosemetsa, Kullese, Kurereha tee, Kuukressi tee, Kärestiku, Lõosilma tee, Lükati tee, Mailase tee, Mesika

põik, Mesika tee, Metsakooli põik, Metsakooli tee, Narva mnt paaritud nr 139 kuni 205, Niidu tee, Nurmiku põik, Nurmiku tee, Osja tee, Paisu, Pajulille tee, Puhkekodu tee, Pune tee, Purde, Pärnamäe tee 1, Pääsusilma tee, Rahvakooli tee, Raudosja tee, E.Särgava allee, Vabaõhukooli tee, Vahulille tee, Varsaallika, Veeriku tee, Vesiveski.Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruu-mi asukoht on Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b, telefon 6237691.

Valimisjaoskond nr 84

Valimisjaoskonda kuuluvad: Aiatee, Haaviku põik, Haaviku tee, Heki tee, Hiiela tee, Hõbekuuse tee, Ida tee, Jugapuu põik, Jugapuu tee, Kastevarre tee, Kastiku tee, Kesktee, Kikkapuu tee, Kõivu põik, Kõivu tee, Leedri tee, Lodjapuu tee, Lodumetsa tee, Lõhmuse põik, Lõhmuse tee, Lääne tee, Merivälja tee paarisnr 94 kuni lõpuni ja paaritud nr 9 kuni 21, Mõõna tee, Naadi tee, Näsiniine tee, Paakspuu

tee, Palderjani tee, Ranna tee, Ranniku põik, Ranniku tee, Rändrahnu tee, Salu tee, Siniladva tee, Soovõha tee, Tuule tee, Tõusu tee, Vaate põik, Vaate tee, Vahtramäe tee, Viimsi põik, Viimsi tee, Viirpuu tee, Võra tee, Väina tee.

Jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruu-mi asukoht on Merivälja Kool, Heki tee 16, telefon 6232234.

Europarlamendi valimised 25. mail 2014

Hääletamisinfo• Sõltumata elukohast saab eelhääletuse ajal hää-

letada Pirita Linnaosa Valitsuses, jaoskonnas nr 81

• Valimispäeval saab hääletada ainult oma eluko-hajärgses valimisjaoskonnas.

• Valimisjaoskondade telefonid lülitatakse sisse alates eelvalimiste algusest.

• Infot valimiste kohta saab küsida Pirita Linnaosa Valitsuse numbrilt 6457 641 nii vali-miste eel kui ka valimiste ajal.

• Eelvalimiste ajal võib kirjaliku kodus hääleta-mise avalduse viia kas linnaosa valitsusse või valimisjaoskonda, mis märgitud valimiskaardil. Enne valimispäeva, 25. maid, päevadel, mil vali-misjaoskond on kinni, võtab kodus hääletamise avaldusi vastu linnaosavalitsus.

• Kodus hääletamist viiakse läbi ainult valimis-päeval, 25. mail.

• E-hääletamine algab 15. mail kell 9.00 ja lõpeb 21. mail kell 18.00

Kodus hääletamine• Kui valija oma terviseseisundi või mõne muu

mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääleta-misruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.

• Eelvalimiste ajal võib kirjaliku kodus hääleta-mise taotluse viia Pirita Linnaosa Valitsusse või valimisjaoskonda, mis on märgitud valijakaar-dil.

• Kirjalikke avaldusi võetakse vastu Pirita Linnaosa Valitsuses E 8.15-18.00, TKN 8.15-17.00, R 8.15-16.00 ning valimisjaoskondades eelvalimiste päevaldel kell 12.00-20.00 ja 25. mail kuni kell 14.00.

• Telefoni teel saab kodus hääletamise taotlu-se elukohajärgsesse valimisjaoskonda esitada ainult valimispäeval, 25. mail kell 9.00-14.00.

• Kodus hääletamist viiakse läbi ainult valimis-päeval, 25. mail

• Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:1) valija nime:2) valija isikukoodi;3) valija aadressi;4) valija sidevahendi numbrit;5) kodus hääletamise põhjust.

19.05

20.05

21.05

22.05

23.05

24.05

25.05VALIMISPÄEVKell 9.00-20.00 kõikides valimisjaoskon-dades. Valida saavad elukohajärgse jaos-konna valijad.

HÄÄLETAMIST EI TOIMU

EELHÄÄLETAMINEKell 12.00-20.00Hääletada saab üksnes oma elukohajärg-ses valimisjaoskonnas

E-HÄÄLETAMINE 15 mai kell 9.00 - 21 mai kell 18.00

9. mai 2014 5

Tallinnareid

Tallinnareid

V i i m s i v a l d

J õ e l ä h t m e v a l d M a a r d u l i n n

Muuga

Randvere

Metsakas t i

Pärnamäe

Lub jaMiidu ranna

Iru

Äig rumäe

4.814.82

4.84

4.80

4.83

P i r i t a l i n n a o s a P i r i t a l i n n a o s a v a l i m i s j a o s k o n n a dv a l i m i s j a o s k o n n a d

j a n e n d e a l a d j a n e n d e a l a d

Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2014

0 400 800 1 200200m

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

nr 101 VALEV KALD

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

nr 102 MARJU LAURISTIN nr 103 IVARI PADAR nr 104 JEVGENI OSSINOVSKI nr 105 MARIANNE MIKKO nr 106 NATALJA KITAM nr 107 HANNES HANSO nr 108 LIINA RAUD nr 109 EIKI NESTOR nr 110 ABDUL HAMID TURAY nr 111 URVE PALO nr 112 RANDEL LÄNTS nr 113 TOOMAS ALATALU

Erakond Eestimaa Rohelised

nr 114 MARKO KAASIK nr 115 KAI KÜNNIS-BERES nr 116 DARJA VORONTSOVA nr 117 IMBI PAJU

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

nr 118 TUNNE-VÄLDO KELAM nr 119 ENE ERGMA nr 120 MARKO MIHKELSON nr 121 ANVAR SAMOST nr 122 EERIK-NIILES KROSS nr 123 YOKO ALENDER nr 124 MIHHAIL LOTMAN nr 125 LIISA-LY PAKOSTA nr 126 TÕNIS PALTS nr 127 TARMO KRUUSIMÄE nr 128 LINDA EICHLER nr 129 MART NUTT

Eesti Keskerakond

nr 130 EDGAR SAVISAAR nr 131 JÜRI RATAS nr 132 MIHHAIL STALNUHHIN nr 133 KADRI SIMSON nr 134 ENN EESMAA nr 135 AADU MUST nr 136 PRIIT TOOBAL nr 137 AIVAR RIISALU nr 138 KERSTIN-OUDEKKILOONE nr 139 MAILIS REPS nr 140 ESTER TUIKSOO nr 141 YANA TOOM

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

nr 142 MARTIN HELME nr 143 MART HELME

nr 144 HENN PÕLLUAAS nr 145 LEILI UTNO nr 146 JAAK MADISON nr 147 ANDRES LILLEMÄE nr 148 MAARIKA PÄHKLEMÄE nr 149 HELDUR PAULSON nr 150 ANTI POOLAMETS nr 151 MERRY AART nr 152 KAAREL JAAK ROOSAARE nr 153 PAUL TAMMERT

Eesti Reformierakond

nr 154 ANDRUS ANSIP nr 155 KAJA KALLAS nr 156 URMAS PAET nr 157 IGOR GRÄZIN nr 158 JÜRGEN LIGI nr 159 LAINE RANDJÄRV nr 160 VILJA SAVISAAR-TOOMAST nr 161 RAIT MARUSTE nr 162 URVE TIIDUS nr 163 AIVAR SÕERD nr 164 MARGUS HANSON nr 165 ARTO AAS

Eesti Iseseisvuspartei

nr 166 VELLO LEITO nr 167 HARDO AASMÄE nr 168 JUKU-KALLE RAID nr 169 MERLE JÄÄGER nr 170 SVEN SILDNIK nr 171 EMIL RUTIKU nr 172 ÕIE-MARI AASMÄE

Üksikkandidaat

nr 173 IMRE MÜRK nr 174 KRISTIINA OJULAND nr 175 KRISTA MULENOK nr 176 ROMAN UBAKIVI nr 177 TAIRA AASA nr 178 DMITRI SILBER nr 179 OLGA SÕTNIK nr 180 JEVGENI KRIŠTAFOVITŠ nr 181 LANCE GARETH EDWARD BOXALL nr 182 RENE KUULMANN nr 183 INDREK TARAND nr 184 TANEL TALVE nr 185 SVETLANA IVNITSKAJA nr 186 ANDRES INN nr 187 SILVER MEIKAR nr 188 JOERI WIERSMA

9. mai 20146

T urvaline kodu peaks olema meie kõigi ühine eesmärk. Paraku näi-tab statistika, et inimesed tih-

tipeale ei teadvusta endale, kui palju ohte toob kaasa kodu tuleohutusnõuete eiramine.

Kõik tänavu traagiliselt lõppenud tulekahjud on aset leidnud inimeste kodudes. Pea kõigil neil õnnetustel on kahjuks ühine nimetaja – tules hukku-nute kodust ei leidnud päästetöötajad nõuetekohaselt paigaldatud ja töökor-ras suitsuandurit. Selleks, et kodud oleksid tule eest kaitstud, suunavad päästjad inimeste tähelepanu kodustele tuleohtudele ning aitavad leida prob-leemidele parimaid lahendusi.

Ühes inimestega vaatavad päästjad kodudes üle suitsuanduri olemasolu, küttekolded ning elektrijuhtmestiku. Samuti pööratakse tähelepanu elamise üldisele tuleohutusele, näiteks vaada-takse, et ahju ees ei oleks põlevmater-

Päästjad alustavad kodude külastustegajali. Päästjad annavad heal meelel vas-tused inimeste ohutusalastele küsimus-tele, aitavad vajadusel vahetada anduril patarei jne.

Kodukülastused algavad mai kesk-paigas ja kestavad aasta lõpuni. Kel soovi, saab päästjad nõu andma kut-suda numbrilt 1524. Samalt numb-rilt saab külastuste kohta ka lisainfot. Külastused on inimestele tasuta.

Kindlasti teavitavad päästjad kirja teel või telefonitsi oma tulekust eelnevalt külastatavate kodude elanikke, et kelle-legi ei tuleks päästeametnike külaskäik üllatusena. Külla tulnud päästjaisse ei tasu kindlasti suhtuda kui ebameeldi-vasse külalisesse, neid tasub võtta kui abimehi ja häid nõuandjaid. Turvalise elukeskkonna loomisele kaasaaitamine on jõukohane meile kõigile. Kindlasti on igasugune ennetamine tunduvalt parem kui tehtud vigade põhjal järel-duste tegemine.

Pirita turul saab kodumaist osta ja müüa

A vatud Pirita turg annab linna-osa elanikele võimaluse nii osta kui müüa kodumaist toodangut

ja seda iga päev ning kodu lähedal.

Turu korraldaja Ingrid Rikka, Eesti Väiketootjate Assotsiatsioonist, sõnas, et kevadel pakutakse turul tomati- ja maitsetaimi, kurke ja rediseid ning kau-neid suvelilli ja lilleampleid, kuid mai teisest poolest avatakse ka liha- ja kala-letid ning peatselt saab osta ka juustu ja kitsepiima. „Kuna kevad on olnud varajane, siis on loota ka kodumai-se varajase kartuli turule tulekut juba

juuni algul,“ sõnas Rikka.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et turul on Pirita linnaosa ela-nikel võimalus ka ise oma kasvatatud aiasaadusi müüa kui maa annab roh-kem kui ise kasutada jõutakse. „Pirital on paljudel aiamaa, seega soovisime pakkuda väikest müügivõimalust ka kohalikele,“ põhjendas Mölder.

Turgu korraldab Eesti Väiketootjate Assotsiatsioon ning see on avatud iga päev kella 10.00-19.00 kuni 15. oktoobrini.

17. aprilli „Foorumis“ kõlanud arvamus Sisekaitseakadeemia

üleviimisest Ida-Virumaale teeks Pirita linnaosa vanema sõnul karu-teene linnaosale ning ei teeniks soo-vitud eesmärki.

ETV poliitikasaates „Foorum“ sõnas endine siseminister Ken-Marti Vaher, et Sisekaitseakadeemia võiks juba praegu olla riigi kohaloleku mõttes Ida-Virumaal. Ka europarla-menti pürgiv Vaheri erakonnakaasla-ne Tunne Kelam kordas sama mõtet.

Pirita linnaosas asuva Sisekaitse-akadeemia kolimine halvendaks lin-naosa vanema Tõnis Mölderi arvates aga Pirita elanike elukeskkonda ning jätaks kasutamata võimalused aren-guks. „Praegune suur maa-ala lubaks Sisekaitseakadeemiat arendada nii koolile kui kohalikele elanikele kasu-likult ja odavamalt, kui ehitataks täiesti uus kompleks,“ sõnas Mölder.

Samuti toonitas linnaosa vanem, et elanike jaoks on Sisekaitseakadeemia kohaolek turvalisuse märgiks ning linnaosa võib kolimisel sattuda veel-gi suurema kinnisvaraarendajate surve alla.

„Samuti on õppejõud ja õpilased väl-jendanud plaanile vastuseisu, seega ei saa selline pealesunnitud otsus olla kuidagi kasulik riigi julgeolekule,“ sõnas Mölder, lisades, et loodetavasti pole endise siseministri sellekohased mõtted uue ministri jaoks aktuaal-sed.

Sisekaitseakadeemia kolimine poleks

mõistlik

FC Levadia ja PERH-i verekeskus korraldavad Kadriorus doonoripäeva

FC  Levadia ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vere-keskus korraldavad

reedel, 23. mail Kadrioru staadionil jalgpalli- ja doonoripäeva. Üritus kan-nab pealkirja "Südamest südamesse – jalgpall toetab doonorlust!"

Nimetatud päeval kell 15-18 on Kadrioru staadionil avatud kõikide vereloovutajate jaoks doonoritelk. Kell 19 algab Premium Liiga põnevuskoh-tumine FC Levadia ja Nõmme Kalju vahel.

Verd loovutama oodatakse kõiki jalg-pallisõpru - klubide esindajaid, mängi-jaid, treenereid ja fänne kõiki teisi, kes sooviksid sellel päeval omalt poolt abi-vajajatele heateo teha. Kõikide vereloo-vutajate vahel loositakse mängu vahe-ajal välja Adidase mängupall mõlema meeskonna mängijate autogrammide-ga.

PERH-i verekeskuse doonorluse aren-dusjuht Ülo Lomp leiab, et jalgpallil ja doonorlusel on palju ühist – mõlemad aitavad kaasa headusele ja hoolivuse suurenemisele ühiskonnas. "Nii nagu doonorlus on meie kõigi jaoks üliolu-line tegevusala, on jalgpall meie kõigi jaoks ülioluline spordiala. See laiadele elanikkonna kihtidele hõlpsasti kätte-saadav emotsionaalne mäng arendab lisaks füüsilisele vastupidavusele kol-lektiivsust ehk n.ö küünarnukitunnet,

aga samuti isiksuseomadusena valmi-dust vajadusel iseenda eest väljas olla. See mäng on lihtsaim viis noorte vaba aja mõtestatud sisustamiseks ning aitab nii nagu doonorluski kaasa headuse ja hoolivuse suurendamisele meie ühis-konnas," ütles Lomp.

"FC Levadia kodu on Pirital ja me soovime oma tegevuse kaudu elu meie kogukonnas paremaks muuta. Kutsume kõiki Pirita elanikke huvitavat jalgpal-lietendust nautima ning vereloovutuse kaudu hädasolijaid aitama," lisas FC Levadia tegevjuht Theimo Tülp.

Ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak usub, et vereloovutus ja jalg-pall sobivad kenasti kokku. "Toetan Levadia klubi algatust ja kutsun kõiki, kellel see on võimalik, ettevõtmisega

FC Levadia ja Pirita Linnaosa Valitsus kutsuvad jalgpalli vaatama! 23. mail kell 19:00 Kadrioru staadionil

TALLINNA FC LEVADIA – NÕMME KALJU FCAvatud doonortelk kell 15-18

Lõika kupong välja ja pääsed selle alusel koos perega staadionile tasuta!

liituma," ütles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. "Taolised alga-tused on väga olulised ja rõhutavad seda, et sport ei ole oma olemuselt majanduslik tegevus, vaid piirkondliku ja rahvusliku traditsiooni, kultuuri ja

ajaloo osa. Spordil on eluliselt tähtis roll kogukondade ühendamisel, pak-kudes võimalust kohaliku ja rahvusliku patriotismi ja ühtekuuluvustunde posi-tiivseks väljendamiseks."

9. mai 2014 7

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3

Näitus

5.−9. mai on välja pandud Loovustoa kevadnäitus.12.−16. mai toimub Pirita Vaba Aja Keskuse kunsti- ja käsitööringi kevad-näitus.19.−30. mai saab tutvuda Pirita Vaba Aja Keskuse keraamikaringi kevadnäi-tusega.

Sündmused

28. mai kell 17.30-20.00 toimub MoshiMoshi sushikoolitus Pirita Sotsiaalkeskuses. 2,5-tunnise koolituse käigus valmista-me riisi ja munarulli (atsuyaki tamago) ning sushidest õpime tegema: Futomaki (paksem sushi rull), Hosomaki (peenem sushi rull), Nigirisushi, Chirashisushi (dekoreeritud sushi). Kui sushi valmis-tamine selge, hellitame endi maitse-meeli vastvalminud hõrgutistega. Iga osaleja saab enda poolt valmistatud ning ülejääva sushi ka koju kaasa võtta. Kursus on ennekõike mõeldud sushi-huvilistele, kes soovivad ennast, oma peret ja sõpru kodustes tingimustes omavalmistatud sushiga kostitada ja üllatada.Sushit valmistab koos Teiega Sachiko Vasser, sushist ja selle valmistamisest räägib Kertu Bramanis. Hind 42 eurot. Koolituse hinnas sisalduvad: eelpool nimetatud sushivalikud, Matcha-jäätis, Ume-shu ( Jaapani ploomivein), Jaapani roheline tee, koolitusmaterja-lid. Registreerimine 21. maini aadressil kadi@piritavak.ee või tel 645 7627, 521 6078.Suvised linnalaagrid 2014. Sellel suvel toimub kokku kolm viie-päevast linnalaagrit: 30.juuni−4.juuli toimub "Pirita loovus- ja seik-luslaager", 28.juuli−1. august toimub "Fantaasialaager", 11.−15. august toi-mub "Merelaager". Laagripäev algab kell 9.45 ja lõpeb kell 17.00. Kõik linnalaagrid sisaldavad lõunasöö-ki ja pärastlõunaoodet. Laagrites on 16 kohta 7−13aastastele lastele. Üks laps saab osaleda suvel ühes laagris. Täpsem info ja registreerumine kodu-lehel: www.piritavak.ee/laagrid või tel 645 7625.27. juuli toimub Pirita Kloostripäev ja laat. Suviste plaanide hulka saab juba varakult arvestada ka Pirita Kloostripäeva ja laada. Laadal kauple-misest huvitatud võivad kirjutada aad-ressil kadi@piritavak.ee või helistada tel 645 7627.

Huviringid ja suvekoolid

Täpsem info suviste huviringide kohta: www.piritavak.ee/suvehuviringid.Tribal Fusion tantsu algajate tree-ning. Tantsutunnid algavad 3. juunist, toimuvad teisipäeviti kell 18.00−19.30. Gruppi on vajalik eelnevalt registreeri-da: info@arrakis.ee / 505 135. Lisainfo: www.arrakis.ee. Algajate kõhutantsu treening. Tantsutunnid algavad 5. juunist, toi-muvad neljapäeviti kell 18.00−19.30. Gruppi on vajalik eelnevalt regist-

reerida: info@arrakis.ee / 505 1357. Lisainfo: www.arrakis.ee.Loovustoa suvekool töötab Pirita Vaba Aja keskuses kuuel nädalal: 9.07-13.08.2014. Tunnid toimuvad kolma-päeviti kell 10.00 (lastele 6 kuud kuni 1,5 a); kell 11.00 (lastele 1,6-3 a); kell 12.00 (lastele 3-5 a). Kehtivad külas-tusabonemendid, saab võtta 2, 4 või 6 korra külastuskaart. Suvekooli regist-reerimine: info@loovustuba.ee.Algajate jooga tunnid toimuvad 19. juunini teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9.30−11.00. Täpsem info: Inga Põldma, premavat@gmail.com , tel 5699 4102.Pilatese tunnid toimuvad suvel 3. juuni−16. juuli ja 11.−27. august. Täpsem ajakava ilmub kodulehele www.piritavak.ee/suvehuviringid. Info: madli.toots@gmail.com, tel tel 5665 2081.Tähetarga eelkool ja mängukool ootavad registreeruma uuel hooajal algavatesse tundidesse. Tähetarga eel-kool on asutatud klassiõpetajate poolt. Eesmärgiks on anda ettevalmistavaid tunde tulevastele kooliminejatele vanu-ses 5−7 aastat ja veelgi väiksematele õppuritele mängukoolis vanuses 3−4 aastat. Eelkooli rühma suuruseks on maksimaalselt 10 last. Info ja regist-reerimine www.tahtark.com, tel 5852 2440, tahetark@gmail.com.

Veel infot tegevuste kohta: www.piritavak.ee/piritaTel 645 7625

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4

Näitus

Maikuus on avatud Pirita Sotsiaalkeskuse käsitööringi näitus.

Sündmused

22. mai kell 11.00 Kose eakate kohvi-hommik Kose Vaba Aja Keskuses.18. mai toimub Keskea keskpäeva-tants. Pilet 3 eurot.30. mail kell 11.00 Pirita Sotsiaalkeskuse hooaja lõpupidu. Koguneme Pirita Vaba Aja Keskuse saali, et läinud hooaeg hoogsa peo ja lauluga ära saata.

Täpne info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskustel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b

Avatud ringid noortele

7. ja 28. mai kell 16.00 kunstiring14. mai kell 16.00 kokkamine. Seekord on teemaks hispaania köök.

Sündmused noortele

8. mai kell 16.00 koomiksi töötuba. Õpime kuidas koomiksit joonistada, mõtleme välja väikse loo ja teeme igaüks endale oma koomiksi. Joonistusoskus pole oluline.9. mai kell 16.00 valmistame emade-päeva kaarte.12. mai kell 15.00 koristustalgud.

Korrastame keskuse ja palliplatside ümbrust. 14. mai kell 16.00 suur kultuuriõh-tu. Ootame kõiki noori kultuuriõhtule maitsma toite erinevatest kultuuridest. Kell 16.00 alustame hispaania köögi ja kokkamisega. Külas on noori erine-vatest riikidest, kes räägivad oma rii-gist ja ka tegemistest Eestis. Maitseme head ja paremat ning veedame mõnusa õhtupooliku Kose Vaba Aja Keskuses.16. mai kell 16.00 võistlused. Korraldame põnevaid mänge ja võist-lusi õues. Parimatele auhinnad.22. mai kell 16.00 piljarditurniir.27. mai kell 16.00 pinksiturniir.

Täiskasvanutele

30. mai kell 11.00 emade ja beebi-de kohtumishommik. Ootame kõiki noori emasid ühisele hommikule koos mängimise, tutvumise ja kohvilauaga. Kohtumine on kõigile tasuta.

Eakatele

22. mai kell 11.00 eakate hommik. Ootame kõiki ümbruskonna eakaid mõnusale koosolemisele ühise kohvi-laua taga. Kõigile tasuta.

Taas on avatud palliplatsid: tennis, korvpall, rannavõrkpall. Tule män-gima!

Registreerimine ja jooksev info tege-vuste kohta: E-mail: kose@piritavak.eewww: www.piritavak.ee/kose ja www.facebook.com/kose.vabaajakeskus Tel. 600 6391 ja 5300 6282

Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64

Huviringid noortele

2. mai kell 15.00 talgupäev Mähe Vaba Aja Keskuse ümbruse korrasta-miseks.9. mai kell 15.00 emadepäeva kaartide meisterdamine.14. mai kell 16.00 kunsti-ja meister-damispäev. Meisterdame murupeasid ning anname neile isikupärased näod. 14. mai kell 17.00 kodutütarde koh-tumised. Ootame kõiki särasilmseid ja südamlikke tüdrukuid vanuses 8-18 eluaastat. Rohkemat infot: preilimand-mets@gmail.com või Mähe Vaba Aja Keskusest koha pealt.16. mai kell 17.00 Hispaania toidu õhtu. Pirita Vaba Aja Keskuse vaba-tahtlik Hispaaniast valmistab viimast korda, enne tagasisõitu kodumaale, noortega midagi huvitavat ja hispaani-apärast. Tema juhendamisel valminud rooga saab hiljem ka maitsta. Vajalik registreerimine hiljemalt 14. maiks aadressil: mahe@piritavak.ee, tel:53004080 või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal.23. mai kell 17.00-19.00 Tüdrukute klubi. Vajalik registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal.27. mai kell 16.00 Mähe vigurspordi-päev. Paneme proovile noorte osavuse, täpsuse, taju ning mõtlemise läbi erine-vate vigurspordipäeva tegevuste.

28. mai kell 15.00 aarete jaht. Toimub Mähe piirkonnas, nõuab natuke liiku-mist ja mõningate ette antud ülesanne-te lahendamist. Tublimale aare!29. mai kell 17.00 Suitsuprii keskus. Töötuba noortele, milles räägime tuba-katoodetest ning nende mõjust tervi-sele. Pakume välja ka võimalusi, kuidas meie keskus suitsupriina hoida.30. mai kell 17.00 Mähe Bowling Kuulsaalis. Mähe Vaba Aja Keskuse juurest alustame liikumist kell 16.00 ning aeg on broneeritud kell 17.00. Maksumus õpilase kohta on ainult 1,50 €, kaasa tuleb võtta õpilaspilet. Registreeruda hiljemalt 26. maiks aad-ressil mahe@piritavak.ee või tel 5300 4080 ning kinnitada oma osalemist raha tasumisega noorsootöötajale.

Täiskasvanutele15. mai kell 11.00 eakate kunsti- ja meisterdamisring. Hooaja viimane kohtumine. Teema: käsitöökommid ja karbid. Vajalik registreerimine aadres-sil: mahe@piritavak.ee või või tel 5300 4080. Kohtade arv piiratud. Ringis osalemine on tasuta!23. mai kell 11.00 vestlusringid beebi-ga peredele. Riietu vabalt ja mugavalt. Istume mattidel. Lapsele võta kaasa mõni mänguasi. Registreerumine on vajalik aadressil: mahe@piritavak.ee või tel: 5300 4080. Osalustasu on 3 eurot pere kohta, tasumine kohapeal.

Juhendab ämmaemand, toitumise ja imetamise nõustaja, joogaõpetaja Ülle Lember. Kohtumise teema: Beebist väikelapseks – lisatoit ja rinnast võõru-tamine. Lapse kasvamine ja üleminek täiskasvanu toidulauale − millal alus-tada imikule tahke toidu andmisega? Millises järjekorras, kogustes ja kuidas alustada uute toiduainetega, peretoi-dule üleminek? Üldised soovitused imikute ja väikelaste toitmiseks. Kas emapiim on kasulik teisel eluaastal? Kui kaua imetada? Rinnapiimast võõ-rutamine või lapse võõrdumine rinnast – kuidas? Millal?Pilatese treeningud Mähe Vaba Aja Keskuses. Treeningajad: E 19.00−20.00 ja N 17.10−18.10. NB! Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja täpsem info madli.toost@gmail.com; 5665 2081.Täiskasvanute jooga neljapäeviti kell 18.30. Kord nädalas on võimalik Mähe Vaba Aja Keskuses osaleda täiskasva-nute joogas Vaike Kureli juhendami-sel. Osavõtutasu 5€. Kaasa võtta oma võimlemismatt, riietuda mugavalt.

Registreerimine ja jooksev info tege-vuste kohta:

E-mail: mahe@piritavak.eewww: www.piritavak.ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus Tel. 605 9516

9. mai 20148

11. mail avatakse botaa-nikaaias Tulbifestival. Tulbifestival pakub

silmailu ning lisaks haruldaste tulpi-de imetlemisele on võimalik osaleda tasuta ekskursioonidel giidi juhen-damisel. Lastel on võimalik töötoas "Magusad Ampsud" valmistada martsipani maiuseid. Suurepärase päeva lõpetab Tanel Padari kontsert ning auhinnaloos. Kõigi avapäeval osalevate perede vahel loositakse välja päevakruiis Soome, mille on välja pannud Viking Line ning lisaks loositakse botaanikaaia tasuta pääs-meid.

Selle aasta Tulbifestivalil saab botaa-nikaaias näha tulpe kokku 750 ruut-meetril. Üldse on erinevaid tulbiliike ja -sorte maha istutatud umbes 350. Lisaks suurele hulgale tulpidele saab näha ka arvukaid samal ajal õitsevaid nartsissi- ja hüatsindisorte ning palju erilisi ja haruldasi taimi teistest sibul-lilleperekondadest.

Tulbifestival botaanikaaias kestab niikaua, kuni tulbid õitsevad. Pärast seda ei lähe enam kaua, kuni õide puhkevad roosid.

Rohkem infot tulbifestivali kohta ja ajakava leiab www.aialeht.ee/tulbi-festival.

Emadepäeval avatakse

tulbifestival

R ohevahetus toimub maikuu teisel laupäeval, 10. mail kell 10.00 kuni 12.00. Aiahuvilised

on oodatud Pirita kloostri uuele hoo-vile, Merivälja tee 18. Sissepääs on Merivälja tee poolsest väravast, park-la juurest. Rohevahetus on aia- ja taimehu-viliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid ja juu-rikaid. Rohevahetus on tasuta ehk kaasa võetud taimi, paljundusmater-jali ning muid aiatarbeid võib ainult vahetada või ära anda, mitte müüa. Pakutavale taimele lisa kindlasti nimi või iseloomustus.

Lisainfo ürituse ja pakutavate tai-mede kohta leiab kodulehelt www.piritaselts.ee või facebookist "Pirita Selts". Kohtumiseni Rohevahetusel!

Kevadine Rohevahetus

PiritalLea Nilson,MTÜ Pirita Selts

ww.vanlinapaevad.e

XXXIII TALLINNA VANALINNA PÄEVAD

Birgitta Festival tähistab tänavu 10. juubelit

15. aprillil tutvustati Mustpeade majas täna-vuse Birgitta Festivali

programmi. Ühtlasi kõlas katkend kuulsa muusikalihelilooja Leonard Bernsteini Missast, kus soleeris ava-etenduse üks peaosalistest Koit Toome.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis tutvustaval üritusel, et Birgitta Festival on jõudnud esimese märki-misväärse teetähiseni. „8.-17. augusti-ni toimub festival kümnendat korda. Nüüd võime kindlalt öelda, et Tallinn on saanud endale tõelise tunnusfestivali ning et Birgitta Festivalist on saanud traditsioon,“ märkis Savisaar. „Olen korduvalt rõhutanud, et meie festival on mitmežanriline muusikateatri festi-val ning just nimelt selles peitub tema tugevus. See on ainus omalaadne festi-val meie regioonis. Igal aastal tuuakse vaataja ette maailma eri paigus loodud muusikateatri lavastusi. Ka käesoleva aasta repertuaar kinnitab seda reeglit.“

Ühtlasi rõhutas linnapea, et Birgitta festivali üheks eripäraks on võtta kavva teoseid, mida Eestis pole varem

lavastatud või isegi mitte esitatud. „Meie festivali geograafiline haare on olnud ja on ka seekord muljetaval-dav. Tänavusel festivalil näeme esine-jaid USAst, Šveitsist, Venemaalt, Lätist ning tegijaid lisaks eelnimetatuile Lichtensteinist ja Prantsusmaalt. Ja

muidugi meie omad, Eesti muusikud,“ täpsustas Savisaar.

Savisaar märkis, et käesoleval aastal on kolm olulist tähtpäeva: maestro Eri Klas 75, Tallinna Kammerorkester 20 ja Birgitta Festival 10. „7. juunil saab

maestro Eri Klas 75-aastaseks ning Tallinna oma festival tähistab maestro juubelit ooperigalaga 16. ja 17. augus-til,“ sõnas linnapea. „Birgitta Festival on ellu kutsutud rikastama tallinlaste kultuurisuve. Meil on hea meel tõdeda, et kümne aastaga on meie festivalist saanud oluline suvelõpu muusikasünd-mus kogu Eesti elanikele. Birgitta Festivali teatakse ja küsitakse ka naa-bermaades Soomes ja Venemaal. Tere tulemast Birgitta Festivalile!“

Tänavuse Birgitta Festivali kava on põnev, nii ühendab Leonard Bernsteini „Missa“ tegijaid mitmest riigist. Esimest korda on Birgitta Festivali laval Peterburi ballett harva esitata-va ja tugevat meestetruppi nõudva Hatšaturjani „Spartacusega“. Mozarti koomiline ooper „Röövimine Serailist“ tuleb aga Euroopa südamest – Šveitsi ooperi koostöö Liechtensteini lavasta-ja, Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Risto Joostiga. Kavas on veel ka Verdi „Maskiball“.

Infot Birgitta Festival 2014 kohta leiab lähemalt http://www.birgitta.ee/

V aid kümme korda, 9. juulist kuni 8. augustini mängitakse Teletorni õuel koguperelavas-

tust Dara-Bara. Esimest korda astub näitlejana teatrilaval üles laulja Elina Born ja originaalmuusika autor on Stig Rästa. Näitlejatena on veel laval Merilin Kirbits, Maarius Pärn, Jevgeny Moissejenko (SA NUKU) ja akrobaat Anni Veskimäe (OMA Tsirkus).

Etendus räägib igapäevaselt Tallinna Teletornis elavast tehnikahuvilisest tegelasest Etist, kes satub ühel ööl läbi oma “zuumimasina” tundmatu-le planeedile. Planeet, mille nimi on Dara-Bara, erineb Eti kodust peaaegu kõiges. Mis ja kes ootavad Etit ees uuel planeedil? Kas sealsed elanikud võtavad ta sõbralikult vastu? Kuidas planeedilt minema saada, kui sõiduvahendi aku tühjeneb ja elektrit ei ole? Kuidas Eti Dara-Bara planeedil hakkama saab, mis seiklustesse ta satub ning kas ta jõuab tagasi koju? Seda kõike näete juba sel suvel Tallinna Teletorni õuel!

Tegemist on fantaasiaküllase etendu-sega, mis räägib erinevate kultuuride üksteise mõistmisest. Kuidas mõista võõraid, kes tunduvad meist väga erine-vad? Lugu sellest, et ka ilma sõnadeta on võimalik teineteisest aru saada.

Etenduses saab näha fantaasiaküllaseid tegelasi, tsirkust ja akrobaatikat, tea-dusteatrit, põnevat koreograafiat ning kõike seda saadab lavastuse tarbeks loodud originaalmuusika. Sobib vaa-tamiseks kogu perele ning erineva-tele rahvustele! Etenduse piletiga on Tallinna Teletorni pilet soodsam.

Pirivisioon tõi nii väiksemad kui suuremad lavale Teletorni õuel näebkoguperelavastust25. aprillil toimus Pirita

Vaba Aja Keskuses juba 12. Pirivisiooni

lauluvõistlus, kus seekord osales 50 Pirita laululast.

Lauldi neljas vanuserühmas: 3-7-aas-tased, 8-10-aastased, 11-13-aastased ja 14-18-aastased. Kolmest nooremast vanuserühmast pääsesid kaks parimat edasi Laulukarusselli Tallinna eelvoo-ru. Pirivisiooni lauluvõistluse korral-dasid Pirita Linnaosa Valitsus ja Pirita Vaba Aja Keskus. Üritust toetasid Kaubamaja, Pirita Selver ja Spinpress. Lauljaid hindas neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Laulukarusselli üks algatajatest ja eestvedajatest Eve Viilup, muusik Tiit Kõrvits ning Andre Hanimägi ja Karmen Saul Pirita Linnaosa Valitsusest.

3-7 –aastaste vanuserühm1. Koht - Maria Eliise Kaljuvere, laul „Pesupäev“, juhendaja Elve Erm2. Koht – Liisi Marie Toome, laul

„Laul emale“, juhendaja Maire Eliste3. Koht – Mette Aavik, laul „Kiisu läks kõndima“, juhendaja Esta Ivask

Žürii märkis eripreemiaga ära Liisi Laansalu, laul „Jänkude saunalaul“, juhendaja Elve Erm

8-10-aastaste vanuserühm 1. Koht – Helena Hamburg, laul „Väike hobu“, juhendaja Maire Eliste2. Koht – Ervin Talts, laul „Santa Lucia“, juhendaja Marika Uus3. Koht – Anna Lehtmets, laul „Kaksteist kuud“ , juhendaja Egle Kanep

11-13-aastaste vanuserühm1. Koht – Georg Kruusement, laul „Lohe lennutamise laul“, juhendaja Kaie Kodres2. Koht – Carolyn Vool, laul „Kass Betty laul sõprusest“, juhendaja Marika Uus3. Koht – Ida Elisabeth Minkkinen, laul „Lumekuninganna“, juhendaja Egle Kanep

14-18-aastaste vanuserühm1. Koht – Eva Lotta Kliimask, laul „Mul hästi läeb“2. Koht – Laura Sauga, laul „Kodu“, juhendaja Mariliis Kreintaal

Georg Kruusement

Birgitta festival on linnaosa olulisim kultuurisündmus.

9. mai 2014 9

T arbijakaitseamet koostöös maan-teeameti ning maksu- ja tolli-ametiga on koostanud kasutatud

sõiduki soetajate tarvis nõuanded, mida tasub jälgida, kui on plaanis autoost.

Kuigi kasutatud asjadele ei ole kehtes-tatud teistsuguseid tingimusi kui uutele asjadele ning seega kehtib ka komis-jonimüügi puhul kaheaastane preten-siooni esitamise õigus, tuleb kasutatud auto ostmisel arvestada, et see pole enam uus. Seega tarbija ei saa eeldada, et autol ei ilmne pärast ostu ühtegi viga ja tegemist ei pruugi olla tootmisviga-dega.

Tee ratsionaalne, mitte emotsionaal-ne ostuotsus. Emotsiooni ajel tehtud otsus ei pruugi olla kõige adekvaatsem. Isegi kui müüja käib peale ja ütleb, et sellele autole on veel soovijaid ning on vaja kiiresti otsus langetada. Peamine on ikkagi see, mida inimene ise soovib.

Kontrolli müüja tausta. Eraisiku käest ostes võib auto hind olla küll sood-sam, kuid probleemide ilmnemisel on vaidlusi võimalik vaid kohtu kaudu lahendada. Ka juriidilise isiku käest autot ostes varitsevad mõningad ohud. Igaks juhuks tasub kontrollida ettevõt-te tausta, et see ei oleks äsja tegevust alustanud ja et tal poleks maksuvõlgu. Ohumärk võib olla ka madal põhika-pital või ilma selleta asutatud ettevõte. Eraisiku puhul tasub vaadata, kas ta pakub ühte või mitut autot. Mitme auto müügi korral võib tegu olla varja-tud ettevõtjaga ning sellisel juhul tasub samuti olla ettevaatlik.

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovitavalt tasu pangaülekande-ga. Leping peab olema alati kirjalik ja kahes eksemplaris. Turvalisem on maksta ka pangaülekandega, kuna see jätab rahalisest tehingust ning makse saajast jälje. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik andmed: hind, läbisõi-dumõõdiku näit, lisavarustus, sõiduki muud andmed. Ning loomulikult pea-vad lepingus kirjas olema kõik kok-kulepped. Tasub nõuda ka üleandmis-vastuvõtmisakti. Sõiduki eest tasudes jälgi, et saaja ja müüja on üks ja sama isik. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbi-jakaitsereeglid, kuna tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ikkagi maksta sularahas, tuleb küsida ostu eest tasumist tõendavat dokumenti.

Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu. Kõik sõidukiga kaasa antavad doku-mendid peavad olema originaalid. Ühtlasi võiks vaadata, kui kaua on auto müügis olnud. Kui kuulutus on väga

Kasutatud sõiduki ostja kümme käsku

ammu üleval, siis võib autol midagi ikkagi viga olla. Vahendaja kaudu välismaalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.Eestist ostetud kasutatud auto puhul on suureks abiks maanteeameti e-tee-ninduses hiljuti avatud võimalus kont-rollida sõiduki andmeid ja ajalugu. Selle jaoks on vaja teada sõiduki VIN-koodi ja registreerimismärki, kuna nende koos kasutamisel näeb lisaks sõiduki andmetele ja piirangu-tele ka kindlustusjuhtumeid ning seda, kui palju on sõidukil omanikke olnud. Selle toimingu kasutamine e-teenin-duses annab tulevasele autoostjale ka võimaluse kontrollida, kas auto VIN-kood ja registreerimismärk üldse kat-tuvad. Müüjalt tasub kindlasti nõuda ka registreerimiseelse ülevaatuse akti, mis annab ostjale juurde kindlustun-net, kuna maanteeamet on sõidukit kontrollinud ning sellega on mitmed riskid juba maandatud. Kui akti koha-selt vastab sõiduk nõuetele ning sellel muud märkused puuduvad, saab minna sõidukit kohe registreerima.

Probleemivabam on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa sõiduki tüü-bikinnitus. Auto algset päritolu või sihtturgu saab kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Tüübikinnituse numbri leiab sõiduki andmesildilt.

Suurbritannia päritoluga sõiduki puhul on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab ena-mikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on omavoli-liselt ümber ehitatud ning müüja esit-leb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui amet-lik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema.

Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehi-tatud. Sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Oluline on pöörata tähelepanu tulevase sõiduki valgustus-seademetele, väljalaskesüsteemile, ist-metele, turvavööle jms. Selline kont-roll annab kindlustunde, et autot pole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele. Siinkohal võib jällegi nõuda registreerimiseelse

ülevaatuse akti.

Veendu dokumentide õigsuses. Dokumentide kättesaamisel tuleb kindlasti kontrollida, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid tarbijale ulatatakse. Ebaausad auto-müüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ei tasu usalda-da teenindusraamatut, vaid auto läbi-sõitu võiksid tõendada erinevad kulu-arved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tuleks teha ikkagi margiesinduses. On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

Kontrolli infot sõiduki võimalike taga-otsimiste kohta. Sõiduki päritolurii-gi vastavate võimukandjate käest on võimalik saada informatsiooni sõiduki tagaotsimiste kohta.

Hinda sõiduki tehnilist seisukorda. Kui auto läigib nagu kuldmuna, võib sellel esineda silmaga mittenähtavaid puudusi. Avariiline kere võib küll terve välja näha, kuid mõned silmale peide-tud komponendid ei pruugi enam kor-ralikult töötada. Kindlasti tuleb nõuda proovisõitu. Kui müüja üritab kind-lustamatuse taha pugeda, siis on tõe-näoline, et autol on teatavaid puudusi ning tasub endale uus lemmik leida. Proovisõitu tehes on oluline jõuda ka maanteele, kuna siis saab teada, kas auto kisub, ujub, undab vms. Auto korrasolekut saab kontrollida lähimas margiesinduses. Kui müüja ise mõnda kohta soovitab, võib see viidata võimalikule kokkumängule.Kõige ohtlikum kasutatud autode puhul on peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihen-dite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast arma-tuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelitel, aga kindlasti mitte laiatarbeautodel. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakor-rektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke. Kogu teave auto tehnilise seisukorra kohta tuleb müüjalt küsida kirjalikult. Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhet-

kel tehniliselt korras.

Kui milleski tekib kahtlus, siis parem ära osta! Isegi kui kõik näib olevat korras, tuleks kokkuleppel müüjaga viia auto vastava margi esindusse kontrolli-misele. Kui tarbijal on tuttav autoasja-tundja, võiks ka tema ostu-müügiprot-sessi kaasata. Suhtu skeptiliselt müüja juttu auto endise omaniku kohta, kes reeglina on naisterahvas või pensionär ning on autoga ainult pühapäeviti kiri-kus käinud jne. Ostes auto korralikult automüügifirmalt, leiab müüja mõnetõsisema probleemi ilmsikstulekul mõistliku lahenduse kuni auto taga-sivõtmiseni. Eraisikust müüjalt või kahtlaselt automüügiplatsilt pole mõtet sellist suhtumist oodata.

Konsulteeri asjatundjatega. Autoturul püüavad autokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa riikide seadusandjad kokku. Siiski tasub olla ettevaatlik väidetega, nagu käiks sõi-dukite registreerimine ja tehnonõuete kontroll igal pool Euroopa Liidus üht-moodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ja Inglismaal liiklus n-ö valel pool, on ka nõuded sõidukite-le riigiti siiski pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on koha-ti keerulised, seetõttu võiks autoostja enne tähtsa otsuse tegemist pöörduda maanteeameti tehnoosakonna poole. Kõiki peensusi pole ilma autot ja doku-mente nägemata võimalik lahata, kuid nõu oskab amet ikka anda.

Selver tõi Pirita poe valikusse

2000 uut maitset

S elver viis läbi Pirita poe uuen-duskuuri, millega suurenda-ti tootevalikut rohkem kui

2000 erineva toidukaubaga ja pandi püsti mahepiimaautomaat.

Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul kestsid ümberehitustööd 4 nädalat, selle käigus avati eraldi gurmeeosakond ning suurenda-ti toidukaupade sortimenti kogu poe esimese korruse ulatuses. “Gurmeeosakonna kolimisega Piritale tuli valikusse juurde üle 1400 huvitava toote, lisaks laines ka teiste toiduainete valik 650 uue toote võrra. Kogu tööstuskaup lii-kus toidule ruumi tegemiseks tei-sele korrusele,” ütles Riisalu ja lisas, et kodumaise toidukauba osakaalu plaanitakse suurendada edaspidi veelgi.

Katrin Riisalu kinnitusel on uus sortiment põnev – kõige rohkem tuli juurde gurmeetooteid, maailma köögi maitseid, imikute ja lastetoi-te, pastatooteid, maiustusi, soola-seid suupisteid, kuivaineid ja uusi teesorte. “Uuendusena on Pirita poes ka eestimaise mahepiima automaat, kus hakkab alati olema kõige värskem ja rammusam mahe-piim,” lisas Riisalu.

Pirita Selver on ketis suuruselt teine pood Järve Selveri järel.

Eesti kapitalil tegutsevasse Selveri jaeketti kuulub 43 kauplust eri-nevates Eesti piirkondades, kus töötab üle 2300 inimese. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni.

Meeldetuletuseks mopeedijuhtidele

I lusad kevadilmad toovad meie tee-dele ja tänavatele järjest rohkem mopeedidega sõitjaid ning sobiv aeg

on meelde tuletada mõned reeglid selle mootorsõidukiga liiklemiseks.

Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik, kellel on mopeedi (AM-kategooria) juhtimisõigus või mistahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimis-õigus.Mopeed peab olema kehtestatud kor-ras registreeritud, sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid ning mopeedidele laieneb ka kohustuslik liikluskindlustus.

Turvavahendite kasutamisest. Mopeediga sõitmisel peab sõitja alati kandma kinnirihmatud motokiivrit. Vale on arvata, et mopeediga sõitmi-sel peavad motokiivrit kandma vaid kuni 16-aastased sõitjad. Vanusepiirang kehtib jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitjatele. Mopeediga sõitja peab motokiivrit kandma sõltu-mata vanusest.

Teised olulised reeglid on need, mis ütlevad, kus tohib mopeediga sõita. Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalg-rattarajal või jalgrattateel. Kui esimese kahega on asjad selged (üks on sõidutee ja teine selle osa), siis jalgrattateega

on asi keerulisem. Jalgrattateed, mil-lel tohib mopeediga ja pisimopeediga sõita, tähistatakse märgiga nr 431 (vt pilti). Eksivad need, kes arvavad, et mopeediga tohib sõita ka märkidega 433-435 tähistatud teedel, sest mär-gil on jalgratta kujutis. Tegelikkuses tähistatakse viimase kolme märgiga kergliiklusteid, millel tohivad lisaks jalakäijatele liigelda jalgrattaga ja tasa-kaaluliikuriga sõitjad. Mopeediga ega pisimopeediga nendel teedel sõita ei tohi.

Piirangutest mopeedijuhi liiklemise-le. Mopeediga ei tohi sõita kõnniteel ja ülekäigurajal, vedada esemeid, mis

431 433

434 435

takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele, sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõueteko-hast kiivrit. Piiranguid on veelgi, kuid eelpool loetletud on need, mille vastu kõige rohkem ekistakse. Lapse ohutusega on seotud väga olu-line reegel - alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi tagaistmel.Enne mopeediga sõitma asumist soo-vitame liiklusseaduses tutvuda kõikide mopeediga sõitmist korraldavate sea-dusesätetega.

Turvalist liiklemist soovidesIda politseijaoskond

Kasulikku

• Sõiduki taustakontroll maantee-ameti e-teeninduses• Äriregistri koduleht • EL-i suurte autoturgude portaa-lid: www.mobile.de, www.autoscout.de• Auto24.ee• Maksuvõlglaste päring: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql• www.lkf.ee – Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleht• www.carfax.com• Tehnoviidete rubriik ning mar-giesinduste nimekiri Maanteeameti kodulehel• Liiklusregister• Kasulikud näpunäited kasutatud auto ostjale

9. mai 201410

P irita JK RELIIKVIA koos Pirita Linnaosa Valitsuse ja Pirita Spordikeskusega kutsuvad Pirita

ja Viimsi lapsi 11. - 15. augustil Pirita Spordikeskusesse jalgpallilaagrisse. Alates 2008. aastast toimuvad suve-laagrid on kogunud suurt populaarsust. Kui esimesel aastal oli osalejaid 180, siis möödunud aastal, juba kolmeteist-kümnendat korda toimunud laagris osales üle 1500 lapse.

Miks peavad lapsed sportima?

Jalgpallilegend Johan Cruyff peab tööd lastega oma südameasjaks. Cruyffi sõnul on spordis peamine see, et püü-takse iga päev paremaks saada ja kui oled sellise mõtlemise omaks võtnud, tekivad muutused ka teistes eluvald-kondades. Jalgpall ja teised meeskon-namängud on väga tähtsad, sest seal tuleb teha koostööd, pead koos vaeva nägema, koos midagi looma. Pead arvestama, et nii kaotused kui ka või-dud on ühised. See õpetab suures joo-nes elu põhitõdesid.

Samadest tõdedest lähtuvad ka Eesti Jalgpalli Liidu eestvedamisel toimuvad EJL ja Rimi Jalgpalli Suvelaagrid, mille eesmärgiks on tuua rohkem lapsi spordi ja jalgpalli juurde. Peamine ei ole see-juures mitte võit ja võidu saavutamine, vaid tervise tugevdamine ning kehaliste ja vaimsete võimete arendamine.

"Arvestame laste füüsilise, vaimse ja

EJL ja Rimi Jalgpalli suvelaagris oodatakse vutisõpru

sotsiaalse küpsemise erinevustega.Laagritest on oodatud osa võtma 6-11 aastased lapsed ning varasem kokku-puude jalgpalliga pole oluline," rääkis EJLi noorteprojektide juht Teet Allas."Soovime tuua laagrite kaudu jalgpalli mängu igale Eesti lapsele lähemale.Suvelaagrid pakuvad noortele eelkõige lõbusaid treeninguid ning jalgpalliga seotud mänge," rääkis ta.

Mida laagris tehakse?

Kõikides laagrites on juhendajateks jalgpalliliidu poolt hoolikalt valitud ning koolitatud noortetreenerid, mis

tagab kvaliteetse treeningu ühildamise laste mängulõbuga. Laagripäev on jao-tatud osadeks: hommikuti kerge tree-ning, lõunasöök ning erinevad mängud pärastlõunal. Lapsed saavad võimaluse ekskursioonipäeval kohtuda profes-sionaalsete jalgpalluritega, saada neilt inspiratsiooni ja näha oma kangelasi lähedalt. Laagri lõpus jagatakse väike-seid auhindu või diplomeid, mille lap-sed saavad endale mälestuseks lõbusast suvenädalast.

Laagri plaan näeb ette, et esmaspäe-val, kolmapäeval ja neljapäeval toimub laager kellaaegadel 9:30-17:00. Laagri

viimane päev, reede, algab samuti kell 9:30 ning lõpeb kell 13. Teisipäev on ekskursioonipäev.

Arvestades laagri toimumise geograafi-list laienemist, on loogiline, et see jõuab igasse tõmbekeskusesse, milleks Pirita vaieldamatult on.Kindlasti laiendab laagri oma kodu-kohas toimumine kogukondlikku läbi-käimist ja kindlustunnet ning arendab laste suhtlusvõrgustikku mitte ainult arvutis, vaid ka mängu- ja pallivälja-kutel. Registreerimine ja lisainfo laagri kohta: www.jalgpall.ee/summercamp.php

23. mail toimus Pirital Jüriöö Jooks 2014, mis meelitas oma võimeid

proovile panema sadu väikeseid ja suuri jooksusõpru, kes kõik andsid rajal oma maksimumi.

Kui eelmisel aastal võttis jooksuüri-tusest osa 17 kaheksaliikmelist mees-konda, siis sel aastal oli see arv juba 21. Rohkem oli osalejaid ka indivi-duaalstardis - ligi 50 meest ja naist. Põhijooksudele eelnenud lastejooksu aga läbis pea sada väikest jooksjat.Õdusat kolmapäevaõhtut ei tuldud Botaanikaaeda aga rahulikult võtma. 2,4-kilomeetrise individuaaldistantsi parimaks oli Tõnu Lillelaid ajaga 6.11 ning naiste arvestuses Anu Teppo ajaga 7.12. Võistkondadest jooksis kahek-

sa kilomeetrit kõige kiiremini Sparta Jooksutiim ajaga 21.36.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölderi sõnul on tervisesport saanud paljudele südamelähedaseks ning jooksjate arv

Jüriöö tõi jooksusõbrad Botaanikaaeda

PMG 4a 32.04 Individuaaljooksus (2,4 km) fikseeriti 20 esimese lõpetanu ajad.

NAISED

1. Anu Teppo 7.122. Viivi-Anne Soots 7.363. Kristiina Kresmer 7.48Manuela Pihlap 8.04Marge Nõmm 8.21Rebecca Sitska 9.45Anna Brit Parko 9.55 MEHED

1. Tõnu Lillelaid 6.112. Heinrich Sillang 6.263. Priit Simson 6.32Reigo Roasto 7.01Aleksandr Kulešov 7.08Naatan Hollman 7.26Priit Lopsik 7.44Joonas Vaabel 8.17Vahur Pindma 8.26Mehis Vinni 8.37Gerd Eston Sepp 8.52Dmitri Nast 9.25Taavi Hollman 9.56

P irita Spordikeskuse filiaalis on avatud suvehooaja spordiinve-nari laenutus.

Laenutus asub Pirita Tervisespordi Majas ja on avatud iga päev kell 8.00 – 22.00, invetari väljaandmine toimub kuni 20.45.

Laenutada saab rulluiske 1 tund 3,60€, rullsuuski 1 tund täishind 3,30 €/soodushind 2,20€, kõnnikep-pe 1 tund 1,10€ ning rannavõrkpalli komplekte 1 tund 11,00€.

Uisutada ja suusatada saab Lillepi pargi 2,5 km asfaltringil. Kepikõndi saab teha Pirita Terviserajal. Rannavõrkpalli saab mängida liiva-väljakul.

Pirita Tervisespordi Majas on või-malus riietumiseks ja pesemiseks.Info tel 600 8333, Pirita Velodroom, Rummu tee 3.

Laenutada saab rullsuuski

Jüriöö jooksul aasta-aastalt tõusnud. „Kindlasti me jätkame seda traditsiooni ning liikumisaastale järgneval aastal loodame näha veel rohkem osalejaid,“ ütles Mölder.

Pirita Jüriöö Jooksu 2014 korralda-sid Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Botaanikaaed ning Acer Events. Üritust toetasid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Sisekaitseakadeemia, Pirita turg, Pirita Seikluspark, Sparta, NOA restoran, A Le Coq, River

Restoran, Selver, Tallinna Teletorn, Pirita JK Reliikvia, Kuulsaal ning Postimees.

PIRITA 4. JÜRIÖÖ JOOKSU TULEMUSED

VÕISTKONNAD (4x0,8+4x1,2km)

1. Sparta jooksutiim I 21.362. Jooksupartner 22.263. Andres ja sõbrad 23.27Sparta harrastajad 23.38Sisekaitseakadeemia 24.33Sparta suusatiim 25.00Täppsportlased 25.20Reliikvia 25.22PMG ja Marge Nõmm 25.40Pirita LA 1 26.42Pirita LA 2 27.22JCI. 28.01Ööloomad 28.10Hurtigruten 28.15Botaanikaaed 28.38Kose punt 28.58Pirita LOV 29.03Levaadia 29.43Pirita Kose Sipsikud 30.58Nõmme LOV 31.47

17. mail hilistel õhtu-tundidel on võima-lik külastada erine-

vaid muuseume üle Eesti. Uksed on Teletornis avatud 19.00-23.00.

22. mail ootame muusikusõpru kuulama Silver Sepa soolokontser-ti. Praeguse aja üks omapärasem muusik, kelle muusikainstrumenti-de arsenali on keeruline tutvustada. Tuntuim intstrument, mille Silver on ise valmistanud ja mida mängib, on loomulikult naelapill. Kontsert algab kell 21.00.

29. mail toimub Teletorni Jazz ning seekord astub lavalaudadele Laura Junson band. 30. mail toimub Moeetendus "Hüpnoos" - vaate-mängulisel õhtul tulevad esitusele kahe moekunstniku - Aldo Järvsoo ja Liisi Eesmaa - uusimad kollekt-sioonid. Lavale jõuab rohkem kui 40 rõivakomplekti, millest saab koos Tanel Veenre ehetega ühtne tervik.

Suvel saab nautida Teletorni õuel lavastust "Dara-Bara". Etenduse on kirjutanud Erni Kask Rakvere teat-rist. Lavastaja on Anti Kobin Eesti Nuku- ja Noorsooteatrist. Muusika on kirjutanud Stig Rästa ning lava-depüüdi näitlejana teeb Elina Born. Tegemist on fantaasiaküllase eten-dusega, mis räägib erinevate kul-tuuride üksteise mõistmisest. Kuidas mõista võõraid, kes tunduvad meist väga erinevad? Etenduses saab näha fantaasiaküllaseid tegelasi, tsirkust ja akrobaatikat, teadusteatrit ning põnevat koreograafiat. Täpsema info leiate meie kodulehelt www.teletorn.ee. Leidke tee tippu!

Teletorn kutsub kuulama ja

vaatamaIvar KaldamSA Tallinna TeletornProgrammijuht

Teatejooksu võitis Sparta jooksutiim I.

Individuaaldistantsi võitja Tõnu Lillelaid.

Jalgpall on hea treening ja lõbus meelelahtus samaaegselt.

9. mai 2014 11

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee

Pirita Pesumaja,Regati pst.1, võtab tööle operaator- teenindaja. Eeliseks painduv töögraafik. Info 5542192.

Viljapuude lõikamine. Tallinn ja Tallinna lähiümbrus.Tel.533 24302

Raamatud,mida teil vaja pole,viime tasuta jalust ära.Sobivad kõik raamatud,igas seisukorras.Tee riiulitele ruumi Tel 53 468 430

Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaletoomisega müüa liiva, mulda, killustikku, asfaldi-puru, kruusa, sõnnikut ja täitepinnast. Tel.5092936

Raamatud,mida teil vaja pole,viime tasuta jalust ära.Sobivad kõik raamatud,igas seisukorras.Tee riiulitele ruumi Tel 53 468 430

Litsenseeritud korstnapühkimistööd, korstnapühkimisakti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Küttekollete ehitus ja remont. Tel. 56 900 686, korsten.korda@gmail.com

Müüa loomasõnnikut 7T-150 EUR-i, 15T-220 EUR-i, mulda (kompost-muld), killustikku, kruusa ja liiva. Tel. 56971079, e-mail: taluaed@hot.ee

Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 5168180

Puulehtede äravedu, puuokste ja igasu-guse olmeprügi äravedu. Ostame vana-rauda.Tel. 53476867

Värvin maja fassaade.Hinnad soodsad!Tel. 56880444

Teeme Teie maja välisilme korda!!! Teostame kvaliteetseid värvimistöid. Renoveerime välisvoodrit ja restauree-rime uksi ning aknaid. Telli kõik ehi-tuspuussepa ja maalritööd meilt !Tel. 56950175

VV

Aiandi tee 26, ViimsiMob: +372 5222844Tel: +372 6211060hooldus@vah.ee www.vah.ee

- AUTOREMONT- HOOLDUS- VARUOSAD- DIAGNOSTIKA- KLIIMASEADMETE TÄITMINE- SILLASTEND- REHVITÖÖD- KEEVITUSREMONTTÖÖDELE JÄRELMAKSUVÕIMALUS!

Soovid unistuste aeda või väikest värskendust olemasolevas haljastuses? Aitame kujundada, rajada ja hool-dada sinu aeda vastavalt vajadusele. Helista ja leiame koos lahenduse. Telefon 5183525, Gardinum OÜ, info@gardinum.eu

Keeleõpe - Inglise, Soome, Rootsi! Individuaaltundide paketid: 20 ak t, 30 ak t, 40 ak t 1 ak t/al. 18 €. Proovitund soodushinnaga 2 ak t/2x18 €. Minigrupid 20 ak t 180 €.J. Vilmsi 53 G, Kadriorg, Tallinn Tel 55 30 122 kajavahi@hot.ee www.kajavahikoolitus.ee

Kõik küttesüsteemidega seotud tee-nused Küttesüsteemi Meistritelt: korstnapühkija- ja pottsepatööd, küttekehade remonttööd, korstnate ja -lõõride remont ja renoveerimine. Tel: 58072581 info@kyttesysteemi-meistrid.ee

Müüa lõhutud küttepuud koos transpordiga. Lepp 35 eur/m3, kask 38 eur/m3. Täpsed kogused, tähtajad lühikesed. Telef: 56 48 48 38 E-post: lehtpuukyte@gmail.com

Fassaadide soojustus, krohvims ja värvimstööd. Töö kiire ja korralik.Garantii! Tel 53468228, snellson.madis@gmail.com

Lõikan hekki,niidan muru masina ja trimmeriga,teen saetöid ning võsalõi-kus Tallinnas ja Harjumaal.55547291

Ostan ENSV ja EW aegseid rinna-märke, postkaarte, vanaraha, valikuli-selt vanu dokumente ja trükiseid ning muid kollektsioneerimise esemeid.Tel. 6020906 ja 5011628 Tim

Müük:lõhutud küttepuud kohaletoomisega,lepp 37eur/rm,kask 45eur/rm.metsakuiv okaspuu 37eur/rm tel.5099598

Alumiiniumkatuseredelid,tel. 51 59 155

Heki lõikus tel. 52 25 103; 6 23 23 80 e-post: tonurahn@gmail.com

Plekk, kivi ja eterniitkatuste pesu ja värvimine. Viies Fassaad OÜAndres telf: 56241509

Litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhas-tust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 5526281

Paigaldame tänava- ja äärekive. Samuti graniit-, maa- ja paekive. 56278258

Puulehtede äravedu,puuokste ja iga-suguse olmeprügi äravedu. Ostame vanarauda.Tel. 53476867

Selteret OÜ Viimsi Aiakeskus võtab maist septembrini tööle laohoidja-klienditeenindaja!Peamisteks tööülesanneteks on ras-kemate kaupade käsitlemine, klienti-de nõustamine ja teenindamine ning taimede hooldamine.Soovijatel võtta ühendust: 52 68 455 või meeli@selteret.ee!

Müüa loomasõnnikut 7T-150 EUR, 15T-220 EUR, mulda 15T-140 EUR, kompostmulda, killustikku ja liiva. Tel. 56971079, 6701290, e-mail: taluaed@hot.ee

Viljapuude ja hekkide lõikus, aednikutööd tel. 56630024Müüa pruunid glasuur ahju potid.

Ahjutäis 106 tükki. Soodsalt. Tel 53000403

Ostan teie kasutu sõiduki, tulen ise järgi ja pakun parimat hinda. Tel 56955775

Teostame väikesemahulisi transpor-diteenuseid erinevate järelhaagistega (Kuni 3T). Liiva, killustiku ja mulla müük; transporditeenus. Müüme ka väikeses koguses saematerjali ja võrkkottidesse pakitud saepindasid, halupuid. Tel 525 1989. info@haagis-terent.ee, www.haagisterent.ee

KUULUTUSED

9. mai 201412

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm. PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott Kviitung. Vedu iga päev. Tel 6541100; 5238852 TAMMARU FARM, www.tg.ee Ladu Tallinnas

www.fertilitas.ee

AS Fertilitas on Eesti suurim erahaigla. Haiglal on polikliinik 2 filiaaliga Tallinnas ning 70 voodikohaline palatikorpus, 4 operatsioonisaali koos intensiivravi keskusega. Teie käsutuses on spetsialistid enam kui 20 erialalt, kes töötavad selle nimel, et Teie tervisemured leiaksid parima võimaliku lahenduse.

Ambulatoorne ravi

Diagnostilistest võimalustest pakutakse kohapeal röntgendiagnostikat s.h mammograafia, ultraheliuuringuid (sonograafia), endoskoopilisi uuringuid (tsüstoskoopia, kolposkoopia jt), elektrodiagnostikat (nagu koormus EKG, vereõhu ja rütmihäirete holteruuringud jt). Töötab protseduuride tuba ja teostame vaktsineerimist

Lapseootus ja beebi

Lapseootel emadele pakume raseduse jälgimist, samuti sünnitusjärgset nõustamist ja lastearsti vastuvõtte. Sünnieelses diagnostikas kasutame 4D ultraheli uuringuid ja nn. OSCAR testi nig osaleme FMF auditeerimise süsteemis, mis tagab uuringute kõrge usaldatavuse.

Operatsioonid ja kirurgia

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia -, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat ja ortopeediat.

Taastusravi ja sisehaigused

Raviprotsessis osalevad lisaks taastusravi arstidele, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid, logopeedid, jt spetsialistid, võimaldades teenust pakkuda süsteemselt ja parimal moel. Taastusravil on tihe sünergia rehabilitatsiooniteenustega, mille eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja autonoomiat peale aktiiv -, järel - või taastusravi.

Kesklinna polikliinikKaupmehe 4Tallinn

Registratuur: +372 660 4072+372 646 3539

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5aHaabneeme Viimsi vald

Registratuur: +372 605 9600+372 605 9601

Mustamäe polikliinikA.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Registratuur: +372 664 6444+372 664 6445

Usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata!

Võtan müüki ja aitan üürida kinnisvara

Janis Rimitsans +372 5111 222 janis@lossikinnisvara.eeKampaania mais: “Maksame notaritasud Teie eest”, vaata tingimusi www.lossikinnis-vara.ee või helista 5111222.

Lemmikloomatarvete uued kauplused RIO

Asuvad aadressil Pae 76, Lasnamae Turg

Paasiku 2A, Grossi keskusesRandvere tee 115, Hotell Ecoland,

Grossi keskusesSütiste tee 28, Maxima keskuses

Ootame kliente!

Kuulutuse esitamisel - allahindlus kõikidele kaupadele – 7%

EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM Rote

rman

ni s

oola

ladu

, Aht

ri 2,

Tal

linn

| ww

w.a

rhite

ktuu

rimuu

seum

.ee GALERII

12.04– 25.05„Linnupuurid” ja teised majad.

Arhitekt Ott Puuraid.

II KORRUS

18.04 – 25.05Arhitekt Xaveer de Geyter.

KELDER

27.03 – 25.05Ott Kadarik. Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed.

Pärnamäe jäätmejaam on avatud!

Pärnamäe tee 36

http://jaatmejaam.ee/parnamae-jaa-tmejaam/

20.00

Hauakivid otse tootjaltGranito Kivitööstuse tehasepood

Linnamäe tee 17/19, 56 266 948T-R 9-18 : L 10-15

Reklaami Pirita lehes!

Pirita leht jõuab iga kuu piritalaste postkasti. Kui soovid oma ettevõtet, teenust või toodet rek-laamida, siis Pirita leht on selleks hea võimalus!Tutvu ilmunud numbrite-ga ja hinnakirjaga kodule-hel www.tallinn.ee/pirita või

küsi lisainfot: andre.hanimagi@tallinnlv.ee,

telefon 6 457 629