Oodatud on kõik, kes soovivad arendada oma vanemlikke ...-28.03-WEB.pdf · Sel kevadel korraldab Kesklinna Valitsus oma talgud taas Tiigi - veski pargis, ent juba 26. aprillil. 10

28.03.2014

www.tallinn.ee/kesklinn

Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus Toimetus ja reklaam: tel. 645 7229 , e-post: [email protected]

Kesklinna Sõnumid

Liikluskorralduse muutus Pärnu maanteel

Trammiliin nr 4 rekonstrueerimine.Ajutine liikluskorraldus alates 6.04.2014

Pärnu mnt lõik linnast väljuval suunal (Vabaduse väljakust Tõnismäe tänavani) on liikluseks suletud, v.a kohalikud elanikud ja ühistransport. Lõigul Tõnismäe tänavast Liivalaia tänavani võimaldatakse liiklus nii ühis- kui ka läbivale transpordile.

Pärnu mnt lõik linna siseneval suunal (Liivalaia tänavalt Vabaduse väljakuni) on liikluseks suletud, v.a ühistranspordi liiku-mine Liivalaia tänavalt kuni Tõnismäe tä-navani ning sealt edasi Tõnismäe tänava ja Kaarli puiestee kaudu Vabaduse väljakule.

Vineeri tänavast kuni Liivalaia tänavani suletakse tee keskel paiknevad trammiteede

äärsed sõidurajad, mistõttu jääb kõnealuses lõigus kummaski suunas tööde teostamise ajal avalikule ja ühistranspordile alles üks sõidurada ning kaovad vasakpöörete või-malused üle trammitee.

Rekonstrueerimistööde ajal kõnealusel lõigul Pärnu mnt ääres pole võimalik parki-da.

Kõnniteed ja ülekäigurajad jäävad tööde teostamise ajaks jalakäijatele vabaks, v.a võimalikud tööde tehnoloogiast tingitud lü-hiajalised sulgemised.

-Kõnniteed ja ülekäigurajad jäävad töö-de teostamise ajaks jalakäijatele vabaks va.

võimalikud tööde tehnoloogiast tingitud lühiajalised sulgemised.

-Pärnu mnt lõigul Vabaduse väljak-Lii-valaia tn suletakse läbivale liiklusele . Sõit-ma jääb ainult ühistransport linnast välju-val suunal ja kohalikud elanikud.

-Lõigul Tõnismäe tn-Liivalaia võimal-datakse linnast väljuval suunal liiklus nii ühis- kui ka läbivale transpordile

-Liivalaia poolt linna sisenev suund on avalikule transpordile suletud, küll aga on lubatud ühistranspordi liikumine kuni Tõnismäe tänava ja Kaarli puiestee kaudu vabaduse väljakule.

Seoses trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimistöödega on Pärnu mnt lõigul Vabaduse väljakust Vineeri tänavani alates 6. aprillist 2014 liikluskorralduse muudatus

Võta ühendust tel: 51 005 [email protected] Õnnelikud lapsed kasvavad õppivates ja arenevates peredes!

Oodatud on kõik, kes soovivad arendada oma vanemlikke oskusi.Esimesed eesti- ja venekeelsed loengud juba aprillis!

Loengud on tasuta!

Hopneri Majas alustab tööd

LASTEVANEMATE KOOL

Tallinna Kesklinna Valitsus kuulutas välja Viru tänava lilleturu arhitektuurse ideevõistluse, mille eesmärgiks on saada ideid lilleturu põhjalikumaks ümberkor-raldamiseks.

Viru tn 26 asuv lilleturg on ainus Tal-linna turg, mis töötab ööpäevaringselt. See on juba aastakümneid tagasi leidnud oma niši Tallinna kaubandusvõrgustikus ning on siiani ostjate seas populaarne. Kuni 1980ndateni jagas lilleturg tänavalõiku Viru väravatest Pärnu maanteeni ühistranspor-dipeatusega, ent alates marsruuttaksode peatuse üleviimisest Viru väljakule on siin tegeldud peamiselt lillede müügiga. 1996. aastast pidas 14 paviljonist koosnevat lil-leturgu AS GMP Grupp. 1997. aastal valmis arhitekt Peep Jänese projekti järgi ehitatud

paekivivoodriga lillemüügipaviljon koos vee- ja elektrisüsteemi, kanalisatsiooni ning sadevete ärajuhtimisega.

Alates 2013. aasta 3. septembrist kuulub lilleturg Tallinna linnale ning seda haldab Tallinna Ettevõtlusameti hallatav munitsi-paalkontsern Tallinna Turud.

Lilleturu paviljon on aastatega amorti-seerunud: uuendust vajavad tehnovõrgud, lillemüügiletid ning vitriinid, fassaad nõuab aga täielikku renoveerimist. Kuna linn peab nagunii investeerima lilleturu remonti ning lähiajal läheb terve Viru tänav rekonstruee-rimisele, otsustas Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb välja kuulutada arhitektuurse ideevõistluse Viru tänava lilleturule atrak-tiivsema ning kaasaegse välisilme saavuta-miseks.

„Tänu Viru väravate naabrusele on lille-turg kujunenud lausa vanalinna sissepääsu osaks,“ ütles Mihhail Korb ning avaldas loo-tust, et ideevõistlus on põnevaks väljakut-seks arhitektide fantaasiale ning et võistlu-sele laekub palju huvitavaid ideid.

Põhiline tingimus on, et lilleturg jääks lilleturuks, mille esmane eesmärk oleks lillemüük. Idee peab vastama muinsus-kaitse nõuetele ning sobima Viru värava-te ning Musumäe naabrusse.

„Võib juhtuda, et uue lilleturu ehitus al-gab juba järgmisel aastal,“ arvas Mihhail Korb.

Lilleturu ideevõistluse tulemusena lei-takse arhitektuurne ideekavand, mis on edaspidise projekteerimise ja projekteeri-miseks vajalike otsuste tegemise aluseks. Võistlusest osavõtt on vaba, ühe osavõtja poolt esitatavate tööde arvu ei piirata.

Ideevõistluse võidutöö autorile on ette nähtud preemia summas 1500 eu-rot; paremuselt teise töö loojat premee-ritakse 1000 euroga ja kolmanda koha omanikku 500 euroga. Komisjoni otsuse põhjal on lubatud preemiate osaline ära-jätmine või ümberjagamine, kuid esimest preemia summat ei ole õigus vähendada. Teostamisvääriliste tööde puudumisel võib komisjon võistluse nurjunuks tunnistada.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 10.04.2014 kell 18.00. Tööd tuleb tuua või saata pakitult Tallinna Kesklinna Valitsusse aadressil Nunne 18.

Võistlus on kuni võitja selgitamiseni anonüümne ja märgusõnaline. Saabunud võistlustööd avatakse komisjoni koosolekul ühe nädala jooksul pärast tööde esitamise lõpptähtaega. Võitnud tööde märgusõnad avaldatakse meedias ja internetis Kesklin-na Valitsuse kodulehel hiljemalt 20. aprillil 2014. Võistlus lõpeb võidutööde autorite avalikustamisega avalikul koosolekul ühe nädala jooksul pärast võitnud tööde märgu-sõnade avalikustamist.

Auhinnatud võistlustööde omandiõigus läheb üle võistluse peakorraldajale. Esime-se auhinna saanud tööd kasutatakse edasise planeerimise ja projekteerimise korralda-miseks ning ideevõistluse võitnud osalejalt tellitakse ehitise või selle etappide peapro-jekteerimine.

Konkursi tingimused on kirjas Tallin-na Kesklinna Valitsuse kodulehel aadres-sil www.tallinn.ee/kesklinn

Algas arhitektuurne ideevõistlus Viru tänava lilleturu uuendamiseksVaata ka:

Heakorrakuu ja talgud - lk 2-3

Terav teema: öine müra sadamas - lk 4

Nõuanded - lk 5

Käisime ja kogesime - lk 6

Eile ja täna - lk 7

Põnevad üritused - lk 8-10

2 Kesklinna Sõnumid 28. märts 2014

Järgmine Kesklinna Sõnumite number ilmub 2. mail 2014

Mihhail Korb

Tallinna Kesklinna vanem

TÄHTSAMAD TEEMAD

Heakorrakuu avaüritus toimub 26. aprillil Stroomi rannas Põhja-Tallinnas heakorratal-gute ja kogupere üritusega.

Heakorrakuu lõpuüritus toimub 17. mail al-gusega kell 16 Mõtiskluste aia avamisega Männi pargis Mustamäel ning aktiivsemate talguliste tunnustamisega. Lisaks toimub kuu jooksul kõiki-des linnaosades heakorraüritusi.

Heakorrakuu tunnuslause on ka sel aastal „Lööme linna läikima!”, sest oluline on tagada jär-jepidevus ning kampaania sõnumi kinnistumine linnaelanikes. Kampaania eesmärk on suuren-dada elanike keskkonnateadlikkust ja teha koos pealinn puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks, 15. maiks. Peamine suund heakorrakuul on Soo-me lahe aastal (SLA) ning mereäärsete alade kor-rastamine, samuti linnaelanike kaasamine oma koduümbruse korrastamisse ning selleks korral-datavad talgud. Seoses SLAga ühineb Tallinn üle-euroopalise algatusega korraldada koristuspäev „European Clean-up Day” 10. mail 2014 (lisateave veebilehel: http://www.ewwr.eu/lets-clean-up-europe). Seetõttu korraldavad kõik linnaosad, li-saks oma tavapärastele heakorrakuu talgutele ja tegevustele, koristustalgud ka 10. mail. Talgukohad 10. mail linnaositi on järg- mised: • Kesklinnas Aegna saare ja Russal ka rannaala koristus.• Lasnamäel Pirita jõeoru MK-alal.• Kristiines Löwenruh` pargis. • Pirital Pirita rannametsas. • Mustamäel Sütiste parkmetsas.• Haaberstis Kakumäe poolsaare ida- ja läänekaldal.• Põhja-Tallinnas Pelguranna tn Kopliranna ja Pu-hangu vahel.

• Nõmmel algusega kell 11 Hüppetorni metsas Raja tänava piirkonnas.Haljastuses on heakorrakuul tähelepanu all ke-vadlillede istutamine linna peenardele ja vaasi-desse ning haljastuse kvaliteedi tõstmine. Ohtlike jäätmete kogumine linnaosades toimub 26.-27. aprillil ja 3.-4.mail. 26.04.2014 – Põhja-Tallinn ja Mustamäe, 27.04.2014 – Pirita ja Lasnamäe; 3.05.2014 – Haabersti ja Kristiine; 4.05.2014 – Kesklinn ja Nõmme. Täpne ajakava Tallinna kodulehel (eesti ja vene keeles): http://www.tallinn.ee/est/Ojaatmete-kogumis-ringid http://www.tallinn.ee/rus/Krug-sbora.

Kuu jooksul toimub mitmeid heakorratalguid üle linna, mida korraldavad linnaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, lasteasutuste, korteriühistutega jms.

Täpsemat teavet heakorrakuu tegevuste kohta leiab veebiaadressilt :www.tallinn.ee/heakorrakuu

Lisateave: projektijuht Monika Jasson, Tallinna Keskkonnaamet, tel 616 4077

[email protected]

HEAKORRAKUU 21.04 - 17.05.2014.

Ajalooliselt on päästesündmuste hulk olnud kõi-ge suurem just Tallinna kesklinnas. 2013. aastal toimus 26% kõikidest Tallinna haldusterritooriu-mil toimunud väljasõitudest Kesklinna piirkonnas. See teeb 2967 erinevat päästesündmust. Siia hulka jääb nii väikseid prügikasti tulekahju kustutamisi kui tõsiseid ja suurt päästeressurssi nõudvaid elu-hoonete tulekahjusid. Möödunud aasta 1. jaanua-rist kuni tänaseni on Tallinna Kesklinna territoo-riumil aset leidnud 120 hoonetulekahju, neist 61 toimus kasutuseta hoonetes. Kokku hukkus nendes tulekahjudes 2 inimest ja 23 sai vigastada. Nendest 1 hukkunu ja 4 vigastatut kasutuseta hoonetes.

Põhja päästekeskuse poolt regulaarselt kontrol-litavaid kasutuseta hooneid on kesklinnas 70, neist 20 hetkel puudustega ja 50 on korras. Olukord nii kesklinnas kui kogu Tallinnas on möödunud aasta-tega võrreldes tunduvalt paranenud. Veel aasta ta-gasi oli Põhja päästekeskuse vaateväljas poole roh-kem – 144 – kasutuseta hoonet ning nendest 36 olid kontrollimise hetkel puudustega. Siiski ei ole ka pealtnäha suletud ja ohutute tühjade majade teema lahendus. Kasutuseta hoonete uste ja akende sul-gemine on vaid ajutine lahendus ning kogemused näitavad, et isegi kui kõik sissepääsud hoonesse on suletud, siis on vaid aja küsimus, kui kellegi käsi avab need taas.

Kasutuseta hooned on Tallinnas olnud probleem juba aastaid. Kui hoone jääb ametlikult kasutuseta, siis tühjaks see enamasti ei jää. Üsna ruttu leiavad tee hoonesse nii kodutud, narkomaanid, aga ka ini-mesed, kes sealt erinevaid materjale üritavad varu-da. Samuti tekitab mahajäetud maja lastes huvi seal mängimas käia. Igasugune tegevus sellistes hoo-netes on aga seotud võimalike õnnetustega. Olgu selleks siis varingud või tulekahjud, aga mõne aja pärast on kasutuseta hoonetest saanud varemed. Need on tõeliselt ohtlikud kohad seal viibivatele

inimestele ning kujutavad ohtu kõrvalasuvatele hoonetele, rääkimata negatiivsest mõjust piirkon-na miljööväärtusele. Ka pääste kulutab nende va-remete kustutamisele märkimisväärselt ressurssi, mida võiks kasutada hoopis inimeste tavalise elu-keskkonna turvalisuse tagamiseks.

Päästeamet koos kohaliku omavalitsuse ja hoo-ne omanikega on üritanud neid hooneid ligipääs-matuks muuta, sulgedes kõik sisenemist võimal-davad avad. Paraku on mõju ajutine. Uksed-aknad murtakse lahti ning ebaseaduslik tegevus hoones jätkub.

Ühine eesmärk peab olema kasutuseta hoone-te arvu vähenemine (kas kasutusele võtmine või likvideerimine) kuni nende majade lõpliku kadu-miseni linnapildist. Sest nende ajutine sulgemine pikemas perspektiivis efekti ei anna ja probleemid hoone sulgemisega ei kao.

Päästeamet jätkab selles suunas tegevusi. Kont-rollime pidevalt nende hoonete seisukorda, juhime omanike tähelepanu kasutuseta hoonetest tulene-vatele riskidele ning vajadusel rakendame riiklikke sunnimeetmeid senisest jõulisemalt. Samuti tea-vitame avalikkust ja juhime tähelepanu kodukoha riskidele.

Sellesse, et saaksime elada linnas, kus silma ei riiva poolpõlenud tondilossid, mis kujutavad ohtu lastele ja on pidevaks polügooniks päästjatele, pea-me panustama ühiselt. Nii pääste, omavalitsus, ko-danikualgatus, aga kindlasti kõige rohkem nende hoonete omanikud.

Kasutuseta hooned peavad linnapildist kaduma

Priit LaosPõhja päästekeskuse juht

Muutused KesklinnasTänavune kevad Kesklinnas ei alga mitte ainult tavapärase

heakorrakuuga, vaid suuremastaabilise Tallinna infrastruktuu-ri uuendamisega, mis eelkõige on seotud Tallinna trammipargi uuendamisega. Selleks, et 2015. aasta lõpul sahiseksid meie täna-vail moodsad ja mugavad Hispaania päritolu trammid, tuleb taluda pisut ebameeldivusi.

Mäletan, missuguseid probleeme tekitas paari aasta tagune Gonsiori tänava sulgemine: kui palju oli ummikuid, tüütuid olu-kordi ning õigustatud kaebusi. Tõenäoliselt tekitab sel aastal palju meelehärmi ka Pärnu maantee osaline sulgemine. Kõige rohkem mõjutab liiklejaid suletav lõik Vabaduse platsist Kosmoseni, kus linnast väljuval suunal saavad sõita vaid ühistransport ning ko-halikud elanikud, ent linna suunduv rida suletakse liiklusele täie-likult: ühistransport suunatakse ümber Tõnismäe tänava ja Kaarli puiestee kaudu, tavaliiklejail aga soovitatakse seda piirkonda või-malusel vältida. Pärnu maantee lõigul Liivalaia tänavast Vineeri tänavani jääb küll liiklusele avatuks, ent mõlemal suunal on ava-tud vaid üks sõidurada ning üle trammiteede pöörata ei saa.

Loodan siiralt, et need ajutised teelõikude sulgemised ei sega linnakodanike ega linna külaliste elu. Eesmärgiks on ju uus ja moodne trammiliiklus, kus tooni annavad sõidumugavus ning eriti madal müratase. Kui eelpool nimetatud ümberkorraldusi infrast-ruktuuris poleks ette võetud praegu, oleksime pidanud mõne aas-ta pärast seda nagunii tegema, ning kindlasti oleks kulunud märk-sa rohkem aega ja raha.

Heakorrakuu algab sel aastal 21. aprillil ja kestab 17. maini, ent eesmärk on, nagu ikka, saada linn puhtaks Tallinna päevaks – 15. maiks. Ka Kesklinnas toimuvad mitmed koristustalgud. Möö-dunud aastal osutusid väga edukateks asumiseltside korraldatud talgud, mida ka Kesklinna Valitsus omalt poolt toetas. Soovitan kõigil koristustöödest osa võtta – olgu need siis seltside või linna-osavalitsuse organiseeritud, või suured talgud nagu „Teeme ära!“ või hoopis korteriühistu õuekoristus: Kesklinn algab ju meie iga-ühe kodust ning olen kindel, et kõigile meile meeldib puhas ümb-ruskond.

Sel kevadel korraldab Kesklinna Valitsus oma talgud taas Tiigi-veski pargis, ent juba 26. aprillil. 10. mail aga on European Clean-up Day raames kavas koristada Russalka rannaala. Mõlemal koris-tuspäeval jagatakse kohapeal töövahendeid ning pärast pakutakse pisut talgutoitu. Ootame rohket osavõttu!

Kindlasti korraldame koostöös Vanalinna seltsiga ka tänavu puhastusaktsiooni „Peseme vanalinna näo puhtaks, osa 3“, sest juba esmapilgul võib öelda, et sodimine grafiti sildi all on sel aas-tal hullem kui varem. Ootame kõiki vanalinlasi ja vanalinna sõpru ühistalgutele, et koos puhastada vanalinna majad, elektrikapid ja vihmaveetorud, kuhu on soditud. Puhastusaktsioon viiakse läbi koostöös linnaosa valitsusega, kes jagab talgulistele värve, puhas-tusvahendeid ja kasulikke näpunäiteid puhastamiseks ning val-mistab ette loetelu objektidest, mis puhastamist vajavad.

Igal kevadel viiakse Kesklinna haljasaladelt ära tonnide kau-pa prügi ja prahti. Muidugi on kurb, et inimesed loobivad prahti maha, mis kevadel lume alt välja sulab, ent veelgi kurvem on fakt, et suur osa olmejäätmetest on parkidesse ja metsaalustesse sihi-likult viidud. Ometi on Tallinnas kuus jäätmejaama, kus saab oma rämpsu tasuta ära anda! Milleks siis reostada haljasalasid ning kulutada maksumaksja raha nende koristamiseks? Täpsemat in-fot jäätmejaamade asukoha ning vastuvõtutingimuste kohta saab Tallinna kodulehelt.

Lisaks heakorrateemadele ootab meid sel kuul ees pikk ja pidu-lik nädalavahetus – Lihavõtted! Soovin kõigile rõõmsat paastuaja lõppu ning meeleolukaid munadepühi!

3Kesklinna Sõnumid28. märts 2014

TÄHTSAMAD TEEMAD

Hea linlane !

Vajalik eelregistreerimine [email protected]

Kadrioru Selts ja Kadrioru park korraldavad 3. mail 2014 kell 10-13

Kadrioru Pargi haljastustalgud

Uus mõtteviis jäätmete kogumisesJäätmed, nende teke ja vajadus neid ko-

guda on igapäevane paratamatus, soovime me seda või mitte.

Täiesti jäätmevaba ühiskond jääb kahjuks vaid helesiniste unistuste valdkonda, kuid meil kõigil on võimalus anda oma jõukohane panus jäätmete tekke vähendamiseks ja nende kogumisviiside tõhustamiseks.

Möödunud aasta lõpus asutati Soomes uus jäätmekogumissüsteemide projekteerimise ja tarnega tegelev ettevõte – Luowia Collection OY. Ettevõte visiooniks on pakkuda erinevaid ja efektiivsemaid jäätmekogumislahendusi, et rahuldada nõudlikemaidki ootusi.

Uue toote märksõnadeks on Tõhusus, Ohu-tus ja Stiilsus! Uued jäätmemahutid on projek-teeritud leidlikult, et need vastaksid erinevate objektide vajadustele ja tingimustele. Sõltuvalt pinnasest ja oludest võib mahuteid paigaldada näiteks 1,5 ja 0,5 meetri sügavusele, samuti on olemas täielikult maapealsed ja teisaldata-vad jäätmekogumissüsteemid. Juba praegu on tootevalikus populaarsemad mahutitüübid ja -suurused süva-, poolsüva- ja maapealsed mahutid.

Lisaks moodsale disainile, kasutusmuga-vusele ja vastupidavusele on Luowia toodete oluliseks eripäraks võimalus mugandada ko-gumisvahendite standardlahendusi vastavalt tellija vajadustele, ning seda kas juba tehases või täiendada neid pärast kasutusele võtmist. Samuti pakutakse võimalust juba kasutusel ole-vate mahutite moderniseerimiseks.

Luowia Collectin Oy ametlikuks esindajaks Eestis on Medios OÜ. Au ja rõõm on tõdeda, et esimesed Luowia.jäätmekogumissüsteemid maailmas on paigaldatud just Eestis!

Toodetega saab tutvu-da ettevõtte kodulehel ka eesti keeles: http://luowia.fi/?lang=et

Huvi korral võtke pa-lun ühendust Medios OÜ-ga: [email protected]. Suurima heameelega aita-me leida just Teile sobiva lahenduse tekkivate jäätme-te kogumiseks.

Kuidas oma talgud kirja panna?

Kõik talgud saab kanda üle-eestilisele talgukaardile juba alates 12. märtsist. Sel-leks tuleb täita lihtne vorm kodulehel www.teemeara.ee. Seega on paras aeg mõelda, mis Sinu kodukandis tänavu tegemist vajaks. Oo-datud on nii värsked talguideed kui juba pi-kema traditsiooniga ettevõtmised.

Aprilli keskpaigast kutsume aga juba kõi-ki eestimaalasi endale sobivaid talguid vali-ma ja end osalejana talguveebis kirja pane-ma. Sel aastal innustame talgutel osalema senisest veelgi rohkem noori.

Talgute stardipakett

Pärast talgute kirjapanekut saab iga tal-gukorraldaja talgujuhi stardipaketi. Star-dipakett on kokku pandud talgute korras, talgupäeva partnerite ja vabatahtlike ühi-sel jõul. Sellesse on koondatud erinevaid

abivahendeid ühe eduka ja mõnusa talgupäe-va pidamiseks.

Teeme Ära liikumine maailmas

Tänaseks on Teeme Ära algatus jõudnud rohkem kui sajasse riiki. Maailma eri paigus on Eesti 2008. aasta koristuspäeva eeskujul korraldatud oma koristuspäevi, mis jätkuvad ka tänavu. Kuigi eestimaalaste jaoks on ko-ristustalgud nüüdseks vaid üks võimalikest talguliikidest teiste seas, oleme oma talgu-päevaga seeläbi ka maailmakoristuse kaardil.

Kohtumiseni 3. mail – kõikjal üle Eesti!

Teeme Ära talgupäeva meeskondwww.teemeara.ee

Alanud on seitsmes talgukevad!

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi, kogukondi, ühendusi, asutusi ja ettevõtteid üle Eesti korraldama 3. mail ühiselt talguid. Maikuu esime-sel laupäeval peetav Teeme Ära talgupäev on aastatega kujunenud kümnete tu-handete eestimaalaste jaoks kevadiseks oodatud suursündmuseks, mil tullakse kokku ning võetakse käsile kodukandis kõige pakilisemalt ärategemist vajavad tööd. 2013. aasta talgupäeval korraldati üle Eesti 1522 eriilmelist talgut kokku 40 098 osalejaga.

Esmaspäeval, 21. aprillil, Ülestõus-mispüha teisel päeval kell 19, esineb Tallinna Toomkirikus ansambel Ort-hodox Singers Valeri Petrovi juhatusel. Ülestõusmispühale pühendatud kontsert toimub ansambli juubeli kontserdisarja raames.

Sel aastal tähistab ansambel Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel oma 25. juu-belit mitmete huvitavate vaimuliku muusi-ka kontsertidega üle Eesti. Pidulik juubeli-kontsert toimub sügisel Tallinnas ning seal

esinevad lisaks ansamblile ka nimekamad solistid ja kollektiivid, kellega 25 aasta jook-sul on koostööd tehtud.

Ülestõusmispüha on väga eriline ja täh-tis püha. Sümboolselt langevad sel aastal kokku nii õigeusu-, luterliku ja katoliku ki-riku Ülestõusmispühad. See on leppimise ja vastastikuse mõistmise aeg, seepärast on ka Ülestõumispüha kontserdikava erakord-ne ja koostatud rahu ning leppimist silmas pidades.

Kavasse on valitud kõige ilusamad vaimulikud teosed. Esmakordselt kõlab

ansambli esituses nn „vene baroki” ajas-tu muusika – osad Nikolai Diletski Üles-tõusmispüha kaanonist. Kavas on ka väga haruldane vaimulik looming tsaar Peeter I sulest. Kõlavad ka traditsioonilised Üles-tõusmispühale pühendatud õigeusulaulud ning kaasaegne õigeusumuusika. Esitusele tulevad osad Valeri Petrovi kaunist koori-kontserdist „Ikoonid”.

Ansambel ORTHODOX SINGERS te-gutseb alates 1989. aastast ja on 25 aasta jooksul leidnud tunnustamist kui üks Eesti

parimatest professionaalsetest koorian-samblitest. Ansambel on olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaatide hulgas ja osaleb sageli erinevatel Euroo-pa muusikafestivalidel. Orthodox Singers koosneb professionaalsetest muusikutest, kes valdavad meisterlikult erinevatele ajas-tutele omaseid väljendusvahendeid.

Ansambli esinemismaneeri iseloomus-tavad täielik süvenemine pühakirja igasse sõnasse, laitmatu hääletehnika, täpselt läbi mõeldud dünaamiline kava ning erakordne stiilitunnetus.

Kontserdisari ORTHODOX SINGERS – 25!ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT


TERAV TEEMA

Kesklinna põhjapiiril asub Tallinna Sadama Vanasadam – Eesti suurim reisi-sadam, mis teenindab aastaringselt rei-siparvlaevu, suveperioodidel ka kruii-silaevu ja väikelaevu. Siitkaudu saabub igal aastal Tallinna miljoneid turiste, kes oma raha siia jätavad ning Eesti ma-jandust turgutavad. Ka kümnetele tu-handetele eestlastele on see tähtis paik: just Vanasadama kaudu käib oma pere-dele raha teenimas enamik „kalevipoe-gi“ ja „kalevitütreid“.

Aga Vanasadama ümbrus ei tähenda vaid laevu ega sadamat teenindavat trans-porti: see kant, nagu kogu Kesklinngi, on eelkõige kodu. Võimalus oma koduaknast merd näha on meelitanud ligi arendajaid ning jõukaid korteriostjaid. Igal medalil on aga kaks külge ning paljusid elanikke häirib sadamast kostuv müra.

Vanasadama ümbruskonna elanikud te-gid 27.01.2014 Tallinna Kesklinna Valitsu-sele pöördumise, kus paluti teemaga tege-leda.

Miks siis laevad öösiti mürisevad?Nagu autodes, nii genereeritakse ka lae-

vades elektrit peamiselt mootorite abil. Erinevalt autodest aga laevadel puhkeaegu peaaegu polegi: ka öösiti on pardal elekter vajalik, sest reisijaile tuleb pakkuda val-gust ja sooja kajutit. Nii mürisevadki mõned laevamootoritest lausa öö läbi. Mürarohke-maks muutus sadamaümbrus 2013. aasta alguses, kui Tallink tõi liinile uue reisiparv-laeva M/L Silja Europa – see on suur laev, mis mahutab tervelt 3000 inimest. Sõltuvalt ilmastikuoludest kostab Lootsi tänavast Liivaojani öösiti Silja Europa mootorimü-ra, mis tihtipeale magadagi ei lase. Sellest alates on sadama müra olnud aktuaalne nii elanike, Tallinna Sadama, Tallink Grupi ja erinevate ametkondade – Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi – jaoks. Teemat on lahatud ka ajakirjanduses, ent täielikku selgust ning kõiki osapooli rahuldavaid la-hendusi pole leitud.

Elanike protestide peale korraldati möödunud aasta kevadel müramõõtmine.

Tallinki poolt tellitud müramõõdistusi teostas 14.03.13 ja 3.04.13 Tallinna Teh-nikaülikooli Ergonoomialabor. Kell 20.15-22.00 tehtud mõõdistuste tulemuseks oli 47-66 dB (norm päevasel ajal 60 dB), kuid siia tuleb arvestada ka sadama ümbruse autoliiklusest tulenev müra, seda enam, et sel ajal ei ole Silja Europat sadamas. Öisel ajal (alates kl 22.00) tehtud mõõtmised said müratasemeks eri mõõtepunktides 48-55 dB (norm öisel ajal 55 dB).

Seepeale investeeris Tallink lähtuvalt

sellest Silja Europa ümberkohandamisesse: heitgaaside väljalasketorud suunati teisele poole ning abimasinale nr 2 paigaldati üks summuti. Loodetud abi aga sellest ei olnud. Elanikud soovisid, et Tallink paigaldaks ka teise summuti, ent Tallink otsustas enne kümnete tuhandete eurode investeerimist ära oodata Terviseameti seisukoha ja soo-vitused.

Üks aktiivsemaid elanikke, Lootsi täna-val elav Margus Paju leiab, et Tallink oleks siiski pidanud kaaluma seda investeerin-gut, kuna müraprobleem on saatnud Silja Europat juba siis, kui see kurseeris Helsin-gi ja Stockholmi vahel. See fakt on tõsi, ent Tallinna Sadama kinnitusel olevat prob-leem tekkinud vaid seetõttu, et tollasest parvlaeva randumiskohast asus eluhoone vaevalt 20 meetri kaugusel.

Miks sadam ise elektrit ei müü?Elanike arvates oleks heaks lahendu-

seks kaldaelekter: laevad saaksid osta sa-damalt elektrit ning nii ei peaks mootorid seismise ajal töötama. Meie lähimatest naa-bersadamatest on kaldaelektri teenus ole-mas osaliselt näiteks Göteborgi sadamas ning äsjamainitud Stockholmi sadamas ehi-tatakse see välja uute kaide ehituse käigus, standardiks kujunevat 11 kV kaldaelektri lahendus. Esmapilgul tundub, et lahendus ongi leitud – mis muud, kui ühendada juht-med, pistik seina ja – tarbigem! Paraku ei ole asi nii lihtne. Ja kindlasti ka mitte odav.

Eri riikides on elektrienergiale eri pin-gestandardid, k.a pistiku disain. Seepärast oleks ainuke lahendus, mida sadam univer-saalselt laevadele pakkuda saaks, spetsiaal-selt selle tarbeks uue kaldaelektri väljaehi-tamine koos sellega kaasneva asjaajamise korraldamise ja vastavate liitumistasude maksmisega.

Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkon-najuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik ütles, et sadam on tegelenud ja tegeleb kal-daelektri lahenduse analüüsiga väga põhja-likult, kuid mainib siinkohal, et tegemist on keerulise, ajamahuka ja kalli investeerin-guga, kuna kaldaelektrivõrk tuleb rajada juba olemasolevatele kaidele. Laevade oo-tustele vastava kaldaelektrilahenduse väl-jaehitamine läheks maksma vähemalt pool miljonit eurot. Siia pole arvestatud uurin-guid selle kohta, kuhu täpselt voolujagaja ehitada tuleks. Kui see raha ka kergelt lei-tav oleks, ei pruugiks see ära tasuda, kuna keegi ei või ette ennustada, kas Vanasada-mas randuvad laevad seda üldse kasutak-sid ja millal tekib laevadel vastav võimekus ühenduda kaldaelektri võrku.

Üks põhjuseid on ilmselge: laevad on

ehitatud sõitmiseks ning iga laevafirma soovib, et laevad töös oleks. Seega on vii-dud miinimumini see aeg, mil laev sadamas seisab. Teine ja ehk suuremgi põhjus on tehniline: kaldaelektri tarbimiseks on vaja ümber ehitada laeva sisemine elektripai-galdis, mis kaldavoolu laeva elektrisüstee-mi jaoks sobivaks muudaks. Mõnedel uue-matel laevadel on küll selle tarbeks olemas konverter, ent enamik laevu tuleks ümber ehitada. Taoline ümberehitus oleks väga kallis. Tallinki tehnika- ja ohutusjuhi Tanel Hinno sõnul on kõik merendusega seotud investeeringud väga mahukad, kuna sinna lisandub nn merenduskoefitsient. Näiteks Silja Serenade ümberehitus kaldavoolu tarbimiseks läheks maksma ligikaudu 950 000 eurot, suuremate laevade, nt Silja Eu-ropa puhul oleks see number veel suurem. Samuti tuleb arvestada, et ümberehitus võ-tab aega. Kui muidu tehakse igale laevale keskmiselt kahe aasta tagant umbes küm-nepäevane ülevaatus, siis ümberehitustööd võtaksid aega vähemalt sama kaua. See aga tähendaks laevafirmale kindlat kahjumit.

Aga kui viia laevad mujale?Üks elanike soovitusi on muuta Silja

Europa asukohta, viia see kai merepoolse-masse otsa. See aga ei oleks kaugeltki hea lahendus, sest veekogudel on kombeks heli peegeldada. Nii võib juhtuda, et müra jõuab merd mööda Kadriorgu ja kaugemalegi ning lõppkokkuvõttes kannataks öise laevamüra tõttu veel suurem hulk inimesi. Enne muu-tusi peaks tegema väga põhjaliku analüüsi madalsagedusliku müra tegelike allikate ja leviku kohta.

Nagu Suur-Karja tänava müra puhul, nii on ka sadamast kostuva müra probleemi arutamisel olnud kuulda hääli, et kes pole rahul, koligu mujale. Selline suhtumine on solvav, sest reeglina ei kiirusta Eesti ini-mene ostma endale mitu korda elu jooksul uut kodu, seda enam, kui senine meeldib. Samuti on räägitud, et sadamaümbruse ma-jad on ehitatud kinnisvarabuumi ajal ning seetõttu on ehituskvaliteet kehv. Siinkohal lähevad arvamused ja hinnangud lahku, kuna mõned sadamapiirkonna elumajad, kus samuti on müraprobleemid, on mitu-kümmend aastat vanad, samuti on erinevad kriteeriumid, mille järgi ehituskvaliteeti hinnata.

Ellen Kaasiku sõnul on vajalik, et kin-nisvaraarendajad arvestaksid olemasoleva sadama asukohaga ja selle majandustege-vusega. Positiivselt võib märkida, et uued arendajad on tõsiselt võtnud müraprob-leemi ning rahvusvahelisi nõudeid töös-tuspiirkonna lähedal asuvate majade pro-jekteerimiseks: uutele sadamapiirkonna elumajadele on kohustus ehitada täiendav heliisolatsioon ning magamistoad on pro-jekteeritud teisele poole maja.

Praegu ootavad kõik osapooled ja Kesk-linna Valitsus Terviseameti järjekordse müramõõtmise tulemusi, et vastavalt sel-lele hakata sadamamüra probleemile uusi lahendusi otsima.

Hea lugeja, mida arvad Sina?Kirjuta meile

[email protected] või helista 6457229.

Öine müra reisisadamas

19. märtsil külastas Tallinna kesklinna vanem Mihhail Korb Põhja päästekeskust, et rääkida kesklin-laste ohutuse tõhustamise teemadel.

Linnaosavanemaga olid kaasas arendusnõunik Erkki Paabut, haldus-sekretär Jannu Kuusik, linnakeskkon-naosakonna juhataja Aigar Palsner ja ettevõtlusosakonna juhataja Marika Pärn. Päästekeskuses võtsid Kesklinna valitsuse töötajad vastu Põhja pääste-keskuse juht Priit Laos, keskuse juhi asetäitja päästetööde alal Teet Piile, menetlusbüroo juhataja Armand Jür-genson, ennetustöö büroo juhtaja Mait Lillemaa, Kesklinna komando pealik

Dmitri Tkatšenko ning Põhja pääste-keskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Arutlusel olid Kesklinnas asuvad ka-sutuseta hooned ja päästekeskuse mure nendega seoses. Päästekeskuse huvi ja eesmärk on kasutuseta hoonete arvu vähenemine – kas kasutusele võtmine või likvideerimine. Nende hoonete sul-gemine efekti ei anna.

Räägiti ka Tallinna vanalinna ja kesklinna suveterrasside ehitamisest ja kooskõlastamisest, mis on probleem iga suvehooaja alguses. Terrasside paigutamisel on oluline tagada pääs-teautodele piisav ruum möödumiseks.

Probleemsed kohad on Vene tänaval, Dunkri tänaval ja Rataskaevu tänaval, kus võimaliku päästetegevuse või-maldamiseks tuleb käesoleval aastal terrasse koomale tõmmata või koguni mitte ehitada. Terrasside paigaldamise järel peab olema tagatud päästeautode läbipääs ja päästetöö teostamise või-malus.

Muuhulgas rääkis päästekeskuse esindaja kodukülastustest Kesklin-na linnaosas, koolitustest elanikele ja ohutuspäevast Kesklinna piirkonnas. Linnaosavalitsusest tulnud külalistele tutvustati Kesklinna komandot ja pääs-tetehnikat.

Kesklinna Valitsus ja Põhja päästekeskus tõhustavad koostööd

Marika Pärn, Mihhail Korb, Priit Laos, Armand Jürgenson, Teet Piile, Dmitri Tkatšenko Põhja päästekeskuse operatiivauto taustal.


NÕUANDED

Juristi nõuanneArsti nõuanneMeie majas peab keegi külaliskorterit

või hostelit ning seal elavad külalised ri-kuvad pidevalt öörahu. Korteri omanik väidab, et tal on külaliskorter, mis on re-gistreeritud ka kohalikus omavalitsuses. Kas korteriühistul oleks registreerimi-sel olnud sõnaõigust? Kas niisugune asi on õiguslikult reguleeritud ja kas küla-liskorteri puhul kehtivad mingisugused erinõuded, kas on vaja taotleda ka kasu-tusotstarbe muutmist?

Turismiseaduse § 18 loetleb majutuset-tevõtete liigid, milleks on põhiliselt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, koduma-jutus.

Kui teil on alust arvata, et nimetatud korteris osutatakse majutusteenust turis-miseaduse § 18 mõistes, selgitame, et valmi-nud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Ruumide omanik on antud juhul kohustatud tagama, et ruumide kasutusotstarve vastav maju-tusettevõtte liigile, kui mitte, on ruumide omanikul vaja taotleda ruumide kasutusots-tarbe muutmist. Ehitusseaduse alusel esitab kasutusloa muutmise taotluse ehitise oma-nik või ehitise kaasomanik. Korterioman-dite sihtotstarbe muutmine saab korteri-omandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt toimuda

üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul.Külaliskorter on majutusettevõte, mille

toiduvalmistamise võimalust pakkuv ma-jutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorteri puhul on te-gemist eluruumiga, seega külaliskorterile ei ole vaja taotleda ruumide kasutusotstar-be muutmist. Eluruumi omanikul on õigus ruume välja üürida nii pikaajaliseks pe-rioodiks kui ka lühiajalisteks perioodideks. Registreering külaliskorteri kohta tehakse majandustegevuse registrisse taotleja re-gistreerimistaotluse alusel, korteriühistu kooskõlastus/nõusolek ei ole nõutav.

Lisame, et kui olete kindel, et korteri külalised rikuvad öörahu ja tülitavad naab-reid, siis tuleb kutsuda politsei rikkujatele. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks on kor-teriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põh-jus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine.

4. veebruaril tähistatakse ülemaa-ilmset vähi vastu võitlemise päeva. See on hea põhjus, et juhtida avaliku sektori, valitsuste ja fondide tähelepanu problee-mile, kuidas suurendada rahva kehalist aktiivsust ja motiveerida inimesi hoidma oma tervist ning kutsuda neid harrasta-ma aktiivset ja tervislikku eluviisi.

Soovin puudutada teemat, mis huvitab paljusid inimesi, eriti juhul, kui nad ise või nende sugulased on kokku puutunud onko-loogiliste haigustega. Püüan ümber lükata vähiga seotud müüte ja eksiarvamusi. Neid on palju, kuid proovin anda hinnangu vaid kõige "tuntumatele":

1. Müüt: Vähk on ravimatu haigus.Faktid: Suurem osa vähihaigusi on ravita-vad, eriti selle arengu algstaadiumis. Kom-mentaar: Kasvaja peab olema avastatud selle algstaadiumi arengufaasis ja ravi peab olema alustatud võimalikult kiiresti.

2. Müüt: Väljaravitud vähk pöördub kindlasti tagasi.Faktid: Statistika seda ei tõesta. Kommen-taar: Pärast ravi on oluline pidev kontroll arsti-onkoloogi juures.

3. Müüt: Onkoloogilised haigused on tunduvalt ohtlikumad kui teised haigu-sed. Faktid: Suremuse põhjuste järgi on vähki suremine teisel kohal pärast veresoonkon-nahaigustesse suremist ja madalamal kohal olenevalt rahvastiku vanusegrupist. Kom-mentaar: Kuna ravi tulemus sõltub otseselt haigusfaasist, siis on väga oluline õigeaegne diagnostika ja ravi alustamine.

4. Müüt: Vähk on nakkav. Faktid: Vähki ei ole võimalik nakatuda, sest vähk ei ole nakkushaigus.Kommentaar: Or-ganismil ei ole võimalik alluda võõrale mu-tant-rakule.

5. Müüt: Rahvameditsiin on efektiiv-sem kui traditsiooniline teaduslik medit-siin. Faktid: Rahvameditsiin ei ole efektiivne peamise ravimeetodina. Kommentaar: Rah-vameditsiini aluseid võib rakendada ravi-protsessi käigus, kooskõlas raviarstiga.

6. Müüt: Vähi profülaktika ei oma mingit tähtsust.Faktid: Vähi tekkerisk suureneb valede elu-viisi tagajärjel, kõige selgemalt on see tões-tatud suitsetamise tagajärjel haigestumise näitel.Kommentaar: Tuleb hoolitseda oma tervise ja tervislike eluviisi eest.

7. Müüt: Mobiiltelefoniga rääkimine võib põhjustada vähki. Faktid: Mobiiltelefoni kasutuse ja vähi tekke vaheline mõju ei ole kinnitust leidnud.

8. Müüt: Vähk levib, kui see "äratada". Faktid: Eduka ravi tagatiseks on õigeaegne ja kvaliteetne (vastavalt onkoloogia reegli-tele) kirurgiline sekkumine. Kommentaar: Usaldades "tervendajaid" ei tohi loobuda ki-rurgilisest sekkumisest.

9. Müüt: Päike soodustab vähki hai-gestumist. Faktid: Otsest sidet päikese mõju ja vähi tek-ke vahel ei ole. On üks "aga" - päikesekiirgus ei ole selle haiguse põhjustajaks, kuid võib põhjustada selle aktiviseerimist. Kommen-taar: Valge nahaga Põhjamaades elavatel inimestel on soovitatav vältida pikaajalist päikese käes olemist. Tugev päevitamine ja sage solaariumi külastamine võib suurenda-da naha pahaloomulise kasvaja teket.

10. Müüt: Vähk on pärilik haigus. Faktid: Pahaloomulise kasvaja teatud tüü-pide juures võib esineda mõningaid genee-tilisi kõrvalekaldeid ja vähki haigestumise risk suureneb, kuid otsene pärilik side puu-dub. Kommentaar: Juhul, kui lähisugulased põdesid pahaloomulist kasvajat, siis täna-päeva meditsiinitaseme arengu juures võib geneetilise konsultatsiooni ajal avastada geenmutatsioonide ohtude teket.

Kõikidele nendele küsimustele vastan iga päev vastuvõttudel polikliinikus. Need küsimused on tingitud patsientide vähesest informeeritusest. Kuigi tänapäeval on kogu info haiguste, ravi, prognoosi ja riskide koh-ta kättesaadav internetis, tekib infokülluses oht selles mitte orienteeruda. Erialatead-misteta inimene, eriti kui ta hindab inter-netis olevat infot kriitikavabalt, võib esiteks leida endal kõikide haiguste sümptomeid ja teiseks, sattuda nö. "alternatiivmeditsiini" küüsi, mis võib seada ohtu tervise. Kuid see on juba uus teema, mille juurde tuleme järg-misel korral.

Dr. Vladimir Afanasjev

Ootan Teie küsimusi toimetuse aadressile: Kesklinna Sõnumid,

Nunne 18, 15058 Tallinn või [email protected]

Tallinnas on tulekul Invamess 2014

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõima-lusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabili-tatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed info-tunnid, mille teemadeks on töövõimetus-reform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kui-das turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped.

Mõlemal päeval on külastajatel võima-lik saada sotsiaaltöötajate käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetu-se alast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Eesti Patsienti-de Esindusühingu juristid pakuvad õigus-alast nõustamist. Puuetega laste vanema-tel on võimalik saada kogemusnõustamist. Lastevanemad saavad soovi korral jätta oma lapsed lastehoidu. Hoovimajas on võimalik juhendajate eestvedamisel õppi-da pinget ja stressi vabastavaid harjutusi ning tervendada oma keha ja elu meelesei-sundite ja mõtete muutmise abil.

Messiks ilmub ajakirja „Kojaline“

Invamess 2014 erinumber. Invamess toi-mub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevus-keskuses, Endla 59.

Mess on avatud 10. aprillil kell 13-19 ning 11. aprillil kell 11-17, külastajatele on mess tasuta.Messi ajakava, eksponentide nimekiri ja täiendav info: http://www.tallinnakoda.ee/1,201Messi läbiviimist toetavad Tallinna Lin-navalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Nordecon AS, Kaubamaja AS ja AS Tallink Grupp.2012. aastal toimunud Invamessi külastas 2 päeva jooksul üle 600 inimese.

Invamessi korraldava Tallinna Puuete-ga Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingu-le. Tallinnas on kokku üle 26 000 puudega inimese, kellest 4600 kuulub Koja liikmes-organisatsioonidesse.

Lisateave: Tauno Asuja, tegevjuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koda Tel: 52 56 560, 655 4161

E-post: [email protected] http://www.tallinnakoda.ee

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 10.-11. aprillil messi „Invamess 2014”, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenus-test ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäe-vast toimetulekut.

Tallinna Kesklinnas elab 56 268 inimest.

Veebruaris kasvas elanike arv 154 inimese võrra.

Allikas: Rahvastikuregister, 1. märts 2014.a.

Kätri Sarapuu,jurist,

Tallinna Kesklinna Valitsus


KÄISIME JA KOGESIME

Tallinna vanalinnas asuv muuseum pakub suurepärast võimalust linnakä-rast ja pingelisest argipäevast põgene-miseks; töömured ununevad ning liik-lusummikud lähevad meelest.

Üsna varsti pärast muuseumihoonesse si-senemist tekib tunne, nagu ümberringi olekski päris loodus. Jõudes teisele korrusel, ootavad ees meie kodumere – Läänemere – asukad, uudistada saab eritüübilisi randu, jõgesid ja soid koos nende mitmekesise elustikuga. Saali sisenedes köidab otsekohe tähelepanu hiiglas-lik tuur, kellel on ka nimi – Maria. Tegemist on kõigi aegade suurima Eestis püütud kalaga: Maria on 2,9 meetrit pikk ning kaalus püüd-mishetkel ligi 140 kilo.

Muuseumihoone kolmas korrus on pühen-datud Eestimaa metsadele ja niitudele, siin on oma koha leidnud nii pisihiir kui ka põder. Üks uuemaid lisandusi on puuk, mis toodi vaata-miseks välja tänu külastaja tagasisidele – ühel hommikul leidsid muuseumitöötajad tagasisi-de PESAkastist kirja, mis kiitis muuseumikü-lastuse igati heaks, kuid nentis, et väga oleks näha tahtnud puuki. Ega siis midagi – jäi vaid üle otsida puugile sobiv kõrs.

Lisaks terviklikule ekspositsioonile aitab õiget looduse tunnet luua näitusesaalide val-guslahendus, mis, muide, on sama kui Louvre kunstimuuseumis Prantsusmaal. Ehedust li-sab samuti, et kõik ei ole klaasi taga ja üht-teist saab oma käega katsuda. Nii saab metsasaalis silitada mitut Eestimaal kasvavat puud ning uudistada lakuposti. Mida lakupost endast kujutab? Sellele ja veel paljudele teistele küsi-mustele saab vastuse Eesti Loodusmuuseumis, mis asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a

ning ootab külastajaid kolmapäevast pühapäe-vani kell 10.00–17.00, neljapäeviti kuni kella 19-ni.

Praegu (kuni 27.04) on muuseumis avatud elus ämblike näitus, kus on vaatamiseks väl-jas mitukümmend troopilist ämblikku, kel-le seas on ka mürgisusega kuulsust kogunud must lesk. Lisaks püüavad pilku pool tosinat skorpioni ning mitu Eestimaist ämblikku. Ko-dumaiste ämblike elupaikadest ja toitumisest annab ülevaate spetsiaalselt näituse jaoks val-minud lühifilm.

Täpsemalt saab näituse kohta lugeda siit: http://www.loodusmuuseum.ee/ava-leht/uudised/elus-amblikud-eesti-loo-dusmuuseumis/.

Lai 29a, 10133 Tallinntel 641 [email protected]:K 10-17, N 10-19R-P 10-17

Eesti Loodusmuuseum toob looduse südalinnaHea lugeja!

Kesklinna Sõnumite rubriigis „Käisime ja kogesime“ tutvustame ühte Kesklinna keskmiste hindadega söögikohta ja ühte vaba aja veetmise paika. Valik on tehtud juhuslikult, loto põhimõttel. Seekord langes valik Loodusmuuseumile ning resto-ranile Gusto.Söögikohti arvustame kolme parameetri alusel: Kontorirott tahab süüa kiiresti, odavalt ja maitsvalt; Nautlejal on aega ja raha ning ta hindab kvaliteeti; Lapseva-nem aga soovib, et koht oleks lapsesõbralik, pakkudes nii tervislikku ja maitsvat toitu kui ka meelelahutust. Need vaatenurgad ei anna muidugi põhjalikku ülevaa-det, ent kindlasti tekitavad huvi. Seda põhjusega: me ei arvustagi kehvi kohti!

MINU KODU ON KESKLINN

Juba siis, kui käisin esimest korda Tallinnas – see oli 90ndate keskpaigas – armusin ma Tallinna vanalinna.

Soomes ju ühtki taolist vanalinna ei ole! Tollal oli siin küll hoopis teine hõng: majad olid lagunenud ja räämas, ent nii ühiskon-nas kui ka linnapildis oli midagi, mis mind siia tagasi tõmbas. Nüüd on linnapilt palju muutunud, kõik on palju puhtam ja hoo-litsetum. Tuleb tänada muinsuskaitset, et päris hulle jaburdusi pole siia ehitada lubatud, nagu mujal maailmas näha võib. Tore, et lõpuks ometi on ka märke Tallinna avanemisest merele, kuigi kõrvalt vaadates hämmastab, et see 20 aasta jooksul varem pole juhtunud.

Kolisin Eestisse 2000. aasta sügisel ning kõik mu elukohad on olnud Tallinna Kesk-linnas või selle lähedal. Tallinn on mõnusa suurusega linn, kus saab päris kesklinnas elada ka mere ääres. Siin on lärmakamaid ja rahulikumaid rajoone. Üks rahulikumaid paiku on ka Toompea, kus elan juba üle seitsme aasta.

Ma armastan seda vaadet, mis Toom-pealt avaneb. Varahommikuti tõuseb päi-ke Oleviste kiriku tagant ning ma kuulen kodust Soome hümni. Õhtuti loojub päike merre ja peegeldub värvilisena vastu Tal-linnCity kõrghoonete klaasseintelt. Öösiti on linn muidugi eriti salapärane ja seda mitte vaid Toompealt alla vaadates.

Mulle meeldib jalutada mööda linna, imetleda arhitektuuri ning kujutleda, mis-sugust elu elati siin sadu aastaid tagasi. Kes need inimesed olid ja millega tegelesid? Näiteks on põnev ette kujutada, missugune

nägi välja Raekoja plats, kui see tegutses turuna ning oli täis hobuvankreid. Mulle meeldib jalutada öösiti mööda Pikka jalga, mis on siis täiesti inimtühi.

Loomulikult on Tallinna Kesklinnas ka seda, millega ma üldse rahul ei ole. Näiteks parkimine vanalinna elanikele. Kuidas on võimalik, et maailma arenenumas e-riigis on lumekoristuse tõttu kohustuslik vasta-valt kuupäevadele parkida auto kas ühele või teisele tänavale? Eriti tüütu on see siis, kui lund tegelikult ei olegi! Kas poleks mõt-tekas saata autoomanikele vastavasisuline sms või sundida neid nii-öelda aknast välja vaatama, ning siis, kui tõesti lumi maas, ko-hustada auto teisaldama?

Mind kui kesklinlasest autoomanikku häirivad ka igasuvised teeremondid, mis toovad linna ummikuid ja ümbersõite, aga see vist on paratamatus.

Käin koeraga Snelli tiigi ääres jaluta-mas. Minu arust on see park üks tähtsa-maid ja kaunimaid kogu Tallinnas. Isegi kontingent, kes siin aega veedab, on aas-tatega viisakamaks muutunud, vähem on purjus eluheidikuid. Aga pargi võlu vähen-dab peaaegu ööpäevaringne Toompuies-teelt kostuv tänavamüra. Ma usun, et pii-saks, kui istutada tänava äärde tihedam hekk, mis toimiks müratõkkena.

Õnneks on Tallinna kesklinnas siiski rohkem sellist, mis mulle meeldib. Viimas-tel aastatel on avatud palju omanäolisi tä-napäevaseid söögikohti, mis ei pretendeeri glamuurile, vaid on lihtsad, eestimaised ja taskukohaste hindadega. Kogu aeg, eri-ti suvel, toimub siin midagi – kontserdid,

etendused – ja nende kultuuriline tase on kõrge. Ja muidugi on meeldiv, et järjest vähem on linnapildis näha „roomavaid“ soomlasi!

Oma töös ajaloolist Luscher&Matieseni veinitehast tutvustades kohtan tihti välis-maalasi ning mul on rõõm näha, kuidas ne-madki vaimustuvad Tallinna vanalinnast,

selle ajaloost ja legendidest. Eriti on seda näha ameeriklaste puhul, kelle enda aja-lugu ulatub vaid mõnesaja aasta tagusesse aega.

Toompeast vaimustuses

Peke Eloranta, Toompeal asuva Eesti Joogikultuuri Muuseumi ja ajaloolise

veinitehase Luscher&Matiesen juht.

Toompargi servas Hirvepargi kaisus meelitab oma külastajaid koduse itaaliahõn-gulise menüü ja samaväärse atmosfääriga. Külastajate hulgas hakkab silma raamatut lugev veinisõber, koeraarmastajast kodu-proua, armas vanapaar toidunautlejaid ja lõbus seltskond tööpäeva lõpetanuid. Ka kõi-ge pisematele külastajatele on siin mõeldud, neid meelitab lisaks pargis asuv mänguväl-jak, mis lubab vanematel suvisel ajal terras-sil segamatult toitu ja jooki nautida.

Menüükaart on lihtne ja piisavalt ambit-sioonikas, et saada aimu itaalia maitsetest. Valikus on üsna ootuspäraselt hea valik eri-nevaid pastasid, pearoogadena pakutakse nii kana, kala, sealiha, aga ka üllatuslikult lammast. Mitteootuspäraselt saab tellida mekkimiseks omanäolisi gurmeejuustusid otse Itaaliast.

Joogivalikust jääb silma lisaks soliidsele veinivalikule ka põnevaid nimetusi erine-vaid õlusid. Joogipoolist Gustos juba ser-veerida osatakse, veini jahutamine ja selle juurde pakutav kannutäis joogivett ei ole siin liigne luksus ja peenutsemine, vaid eeskuju-liku teeninduse musternäide.

Toit on Gustos maitsev, samas mitte üle-pakutult peen: „lihtne“ ei tähenda, et toidu kvaliteedile ja väljanägemisele järeleandmisi

tehtaks. Hinnad on kesklinlikult mõistlikud.Toidunautleja proovitud siiakala sooja

õuna-fenkolilisandi ja koduse kartulipüree-ga maitseb just nii paljulubavalt kui ooda-tud. Siig on krõbeda koorikuga ja seest mure, mille juurde pakutud ahjuõun toob hästi esile kala värske maitse. Toidukogused on piisavad, jättes siiski ruumi ka magustoidu-le. Klassikalise kreembrülee kõrval tundub põnev ja proovimist väärt Cup Colonel ehk sorbett vodkaga. Kargelt värske ja üllatuslik maitse on tõeline leid ning meeldejääv lõpe-tus kogu nauditavale õhtusöögile.

Gusto on just selline hubane häid mait-seid pakkuv koduköök, mida külastada ikka ja jälle kui tekib vajadus Toscana päikese jär-gi, sest päikest õhkub nii Gusto maitsetest, miljööst kui sealsetest inimestest.

Hinnad:Lõuna 3-6 eurot, õhtuti 5-14,50 eurot, koogid 3,50-4 eurot.

Restoran Gusto

Hinnangud:Kontorirott – 6 Nautleja – 8Lapsevanem – 9

Restoran GustoToompuiestee 8, 10136 TallinnTelefon 530 42484Avatud: 11–21


EILE JA TÄNA

Eelmise Kesklinna Sõnumite lugeja-mängu vastus: Foto oli tehtud Harju tänaval, endise resto-rani Kuld Lõvi ja kino Amor ees.

Praegu on siin Harju tänava haljastu.

… Dunkri tänav vanalinnas, mida 1378. a kutsuti „teeks, mis viib tu-rult püha Nikolause juurde, möödudes kaevust“ ja 1439. a „väikeseks täna-vaks kingapoodide juures, kui minna Sternsod’iks nimetatud kaevule“ sai oma praeguse nime 16. sajandi alguses raekokast majaomaniku Hans Dunker’i järgi.

… Kitsekülas asuval Hallivanamehe

tänava nimeandjateks peetakse Ülemis-te vanakest, kel olnud kombeks „halli vanamehena“ järsu kurvi kohal sõidu-teele ilmuda ja autosid kraavi ajada. Teise, vähem muinasjutulise versiooni kohaselt sai Pärnu maantee väljaehi-tamisel tekkinud umbtänav oma nime kurvi läheduses vanas majas elanud halli habemega taadilt.

… Tornimäe tänavale kesklinnas on

oma nime andnud 18. sajandil sealkan-dis pikka aega maja üürinud töömees Tornimäe Adam, kes oli tõenäoliselt pä-rit Saaremaalt Pöide lähedalt Tornimäe külast.

… 1882.a rajatud Luise tänavat nime-tati nii seal asunud Luisentali suvemõisa järgi, millele omakorda oli andnud nime pea sada aastat varem mõisaomanikuks olnud Louise von Steinheil.

Tallinna asutamisest alates on linnakodanikel olnud kom-beks panna tänavatele nimesid nii asukoha, tänavaäärsete hoonete või seal elanud inimeste järgi.

KAS TEADSID, ET…

PÕNEV DETAILPLANEERING

Planeeringu eesmärgiks on kavandada linnaruum, mis oleks sarnane juba välja ku-junenud F. R. Faehlmanni, J. Poska, Laulupeo ja Kollase tänava äärse hoonestuse iseloo-muga. Jätkatud on piirkonnale iseloomulik-ku kvartaalset hoonestust.

Esialgne detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 07.06.2006 korral-dusega nr 1207-k ja selle avalik arutelu toi-mus 31.08.2006. Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut 17.-31.07.2006 on muutunud kinnistute omanikud. Uued oma-nikud soovisid planeeringulahenduse muut-mist, sest saavutasid kokkuleppe kruntide piiride muutmiseks ja kruntide liitmiseks teisiti, kui oli kavandatud vastuvõetud pla-neeringulahenduses. Krundijaotuse muut-mine andis võimaluse ka linnaehituslikult teistsuguse lahenduse kavandamiseks.

Uues planeeringus on muudetud ala suu-rust ja hoonestuse lahendust. R. Tobiase tänava äärde on hooned planeeritud selgelt tajutavale ehitusjoonele, et kujuneks kor-rastatud tänavasein. J. Vilmsi tänava poolne ehitusjoon on kavandatud sama tänava ää-res asuvate vanade ja säilitamist väärivate hoonete järgi. Polüfunktsionaalse piirkonna kujundamiseks on planeeritud hoonetes-se kavandatud ka äriruumid. Monotoon-suse vältimiseks on hooned kavandatud

liigendatult: 5. ja 6. korrused on tugevasti liigendatud. Selline lahendus võimaldab kasutada katusepinda erinevatel kõrgustel terrassidena lisaks hoonete vahel olevale rekreatsioonialale. Sellisel viisil kujunda-tud katusemaastik, sh J. Vilmsi tänava poole projekteeritud 5. korruse ulatuses tagasi-aste, vähendab hoone kõrgusest tulenevat massiivset mõju Kadrioru piiril ja on heaks üleminekuks Kadrioru ala hoonestuslaa-dile. Kõrgematest ja madalamatest osadest koosnev hoone varjutab vähem päevaval-gust naaberhoonetes ja siseõuedes. J. Vilm-si tänava äärsete hoonete 5. ja 6. korrusele on planeeritud tagasiaste sarnaselt J. Vilmsi tn 32 asuva elamuga. Käesolev lahendus on koostatud selliselt, et kõigis lähialale jääva-te elamute korterite päevavalgustingimu-sed jäävad kehtestatud normide piiresse.

Hoonestuse arhitektuurse eskiisi on koostanud Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal. Detailplaneeringu uus ava-lik väljapanek toimub Tallinna Linnavalitsu-ses ja Tallinna Kesklinna Valitsuses 20.03-3.04.2014, Kesklinna Valitsus korraldab avaliku arutelu 6 nädala jooksul, juhul, kui planeeringulahenduse kohta peaks laekuma vastuväide. Avalikust arutelust teavitatak-se ajalehes Postimees, Pealinn ja Kesklinna Sõnumid.

Uued tuuled Raua asumisR. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 kruntide detailplaneeringuga

kavandatakse kümme krunti olemasolevate ja rajatavate ehitiste teenindamiseks, eesmärgiks on anda ehitusõigus igale krundile ühe kuni 5-korruselise äripindadega või äripindadeta mitme korteriga elamu ehitamiseks ning planeerida avalikku kasu-tusse jääv kõnnitee. Planeeritav ala jääb Raua miljööalast lõunasse ja Kadrioru mil-jööalast läände.

Kus on see foto pildistatud?

Vastuseid ootame [email protected]

või Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, 15058 Tallinn.

XXXIII Tallinna Vanalinna päevad äratavad tänavad ellu! Üheksa festivalipäeva jook-sul elavad vanalinna tänavad muusika-, teatri- ja tantsuetenduste, käsitööturgude ja õpitubade rütmis, pakkudes meelela-hutust igale vanusele ja maitsele.


PÕNEVAD ÜRITUSED

LASTEVANEMATE KOOL – toeks lapsevanemale

(Hopneri Majas, Raekoja plats 18)

Tule ja saa osa loengutest, mis aitavad Sul saada teadli-kumaks ja oskuslikumaks lapsevanemaks!

07.04 kell 19.00-20.30 " Lastearenguteooriad. Laps kui isiksus" psühholoog ja laste päevakeskuse juht Pille Kolosov.

21.04 kell 19.00-20.30 „Pereliikmete vajadused nende rahuldamise olulisus ja mõju pereliik mete heaolule“ psühholoog Auli Andersalu Targo.

05.05 kell 19.00-20.30 „Pereliikmete rollid ja nende muutumine ajas“ psühholoog Auli Andersalu Targo.

19.05 kell 19.00-20.30 „Kasvatusstiilid. Piiride loomine perekonnas“ psühholoog Auli Andersalu Targo.

02.06 kell 19.00-20.30 „Suhtlemisoskus: selge eneseväljendamine, oskus kuulata, ennast kehtestada ja konflikte lahendada“ psühholoog Auli Andersalu Targo.

16.06 kell 19.00-20.30 „Toimetulek pereprobleemidega“ psühholoog Auli Andersalu Targo.Sügisest jätkame lastevanemate teadmiste ja oskuste arendamisega taas, teemadeks:

"Kohustused ja vastutus perekonnas""Vanemlik eeskuju ja väärtuste kujundamine""Vanemate omavahelised suhted ja mõju lapsele""Lapsevanem - aeg iseendale""Lapsevanema ja lapse õigused ning kohustused""Abielulahutuse õiguslik aspekt" jt.

Programmi eesmärk on:• soodustada positiivseid ja hoolivaid suhteid vanemate ja laste vahel• aidata vanematel arendada efektiivseid toimetulekustrateegiaid laste käitumisprobleemide ja arenguküsimuste korral • vähendada vanemlikku stressi• tugevdada perede toimetulekut

Projekti rahastab Kesklinna Valitsus, osalejaile tasuta.

Iga kuu 1. ja 3. esmaspäeval kl 19.00-20.30 Hopneri Majas (Raekoja plats 18) eesti keeles ja 2. ja 4. esmas-päeval vene keeles.Registreerimine ja lisainfo: Jane Hiibus, telefon 5100 557 või e-mail: [email protected].

Oled oodatud!

RahvusoopeR estonia

PIKK JÕULUEINEPaul Hindemithi tragikoomiline kammerooper ühes vaatuses Thornton Wilderi samanimelise

näidendi ainetel. Thornton Wilderi libreto Arne Miku tõlkes. Maailmaesietendus 17. detsembril 1961 Mannheimi Rahvusteatris

Esietendus 12. aprillil 2014 Rahvusooper Estonia kammersaalisDirigendid: Risto Joost, Vello Pähn, Lavastaja: Arne Mikk, Kunstnik: Kristi Soe, Valguskunstnik: Rasmus Rembel. Osades: Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Rauno Elp, Mart Laur, Oliver Kuusik, Teele Jõks, Kristel Pärtna, Andres Köster, Kati Jaanimäe, Mart Madiste, Kaja Kreitzberg

„Pikk jõulueine“ jutustab Bayardite suguvõsa kodustest sündmustest 90 aasta vältel jõuluõh-tute kontekstis. Tõsise alatooniga, kuid humoorikas ja soe lugu räägib eri põlvkondade elust: mu-redest, kasvamisest ja valikutest, luues värvika pildi inimolemusest. Paul Hindemith (1895–1963) oli Saksa neoklassitsismi silmapaistvamaid esindajaid ja üks 20. sajandi mitmekülgsemaid heli-loojaid, kelle sütitav muusika ja liigutavad ansamblid viivad kuulajad mälestuste maailma. „Pikk jõulueine“ pühitseb näiliselt väikesi ja tähtsusetuid igapäevasündmusi, mis tegelikult osutuvad elus määravaiks.

PIKK JÕULUEINE – Arne Mikk 8019. aprillil 2014

Arne Mikul täitub sel kevadel 80 eluaastat. 60 neist on ta pühendanud Rahvusooperile Estonia, tehes suure armastusega koorilaulja, kirjandusala juhataja, lavastaja ja pealavastaja, kunstilise juhi ja nõuniku tööd. Ooperiga soovib rahvusooper armastatud estoonlasele palju õnne ja hüüab: „Kriuh-va-tsiuh!“. „Kes teatris töötab, peab teatrit armastama. Teisiti pole see mõeldav.“ Arne Mikk

ENDEL PÄRN 100 – MEES MONOKLIGAOperetigala 24. aprillil 2014 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Mihhail Gerts, Solistid: Hanna-Liina Võsa, Ago Anderson (Endla teater), Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Andres Köster, Mart Laur, Helen Lokuta, Urmas Põldma, René Soom, Janne Ševtšenko jt., Lavastaja: Neeme Kuningas, Koreograaf: Marina Kesler, Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett

Voldemar Panso on öelnud: „Inimesed, kel on lavalist koomilist sarmi, on asendamatult hinna-lised teatrikollektiivis, sest on terve hulk rolle, mis on „loodud neile“, mille tuuma nad tabavad ker-gelt ja mis hakkavad nende käes elama. Need näitlejad võivad jõuda ka traagikani, aga nad jõuavad sinna läbi koomika. Nad on need, kes jooksevad naerdes verest tühjaks. Nad tapavad saalis nae-ru inimliku valuga, mis saab suureks vaikuseks.“ („Töö ja talent näitleja loomingus“). Just selline näitleja oli Endel Pärn (1914–1990), kes aastatel 1942–1986 lõi Estonia laval lugematu arvu legen-daarseks saanud operetirolle, nende hulgas Boni (Kálmáni „Silva“, 1935, 1944, 1948), Dr. Falke (St-raussi „Nahkhiir“, 1953), Henry Higgins (Loewe’ „Minu veetlev leedi“, 1963), Sancho Panza (Leigh’ „Mees La Manchast“, 1971), Archibald (Ábrahámi „Savoy ball“, 1982) jpt. Armastatud näitleja 100. sünniaastapäeva tähistab Rahvusooper Estonia operetigalaga, kus kõlavad katkendid just nendest operettidest ja muusikalidest, mis tegid Endel Pärnast Estonia laval armastatud solisti.

„Laulja ei ole ma kunagi olnud, aga kahe noodiga olen kogu pere ära toitnud.“ – Endel Pärn

theatRumi kava1., 2., 7., 8., 9., 14. aprill kell 19 Theatrumi saalis

VHK Teatrikooli 16. lennu nukuteatri-lavakava „Tunneteturg“. Lavastaja Mirko Rajas.Kavas on omavahel põimitud draamateatri ja nukuteatri žanr. Lisaks luuletused ning mõtted Artur Alliksaare ning Lev Rubinsteini sulest. Lavakava koosneb õpilaste loodud etüüdidest, mis moodustavad omavahel temaatilise terviku. Kava kestvus: maksimaalselt 2h. Juhendaja Lem-bit Peterson, Kunstnikud Sven Parker ja Kristiina Hortensia Port. Mängivad 16. lennu õpilased Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Helen Kiik, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Maria Netti Nüganen, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson.

Täispilet 7 eurot; õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele 5 eurot. 24., 25., 26., 29. aprillil kell 19 Theatrumi saalis

Andri Luub „Pruuniks“. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt.Kui detsembris 2009 esietendunud „Fööniks” rääkis mehe üksindusest ja probleemidest põhja-maises ühiskonnas, siis “Pruuniks” keskendub naiste samalaadsetele üksindusküsimustele ja raskustele endast võitu saada.

Täispilet 14 eurot; õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele 11 eurot. Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 9-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaa-

ilma ja Piletilevi müügipunktides ning Statoili teenindusjaamades üle Eesti; samuti tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine tel 644 6889 ja [email protected].

Theatrum SA, Vene 14, 10123 Tallinn, Tel 644 6889, www.theatrum.ee

kunstimuuseumite kavad

6. aprill kell 12.00–13.00

Kukesammud Kumus: Täpi kirjutab pildiSeekord minnakse üheskoos põnevale näitusele, kus on hästi palju jooni, täppe, kriipse ja muid mär-ke. Kui hoolega vaadata, võib näha, et mõnedest märkidest on saanud pilt. Mõnedest on tekkinud tähed. Mõnedest tähtedest on saanud sõnad, neist omakorda pildid.Sõnadega saab kirjutada. Täpi otsustab seekord kirjutada pildi.Kuidas see lastel õnnestub, saab näha näitusel „Kirjaoskus – kirjaoskamatus. XVI Tallinna Graafika-triennaal“

Iga kuu esimesel pühapäeval kell 12–13 on 5-11aastased lapsed koos vanematega oodatud tut-vumisretkele Kumus.Kukesammud on programm, kus iga kord räägitakse mõnest eriti toredast kunstiteosest. Liigutakse üheskoos näitusesaalides – vaadatakse, arutatakse ja tehakse ka ise natuke kunsti.Osalemine muuseumipiletiga.

10. aprill kell 17.30Elamusõhtu näitusel „Eveline von Maydelli mustvalge maailm“ Kadrioru kunstimuuseumis

Koostöös Tallinna Linnateatri ja Eesti Vene Teatriga pakume aprilli, mai ja juuni valitud neljapäeva-del pidulikku, aga samas intiimset sissevaadet Eveline von Maydelli mustvalgesse maailma.Kavas näitlejate etteaste, ekskursioon näitusel, suupisted Kadrioru lossi peasaalis.Pilet 21 €

19. aprill kell 11–12Lastehommik: Kuulsad maastikud

Mikkeli muuseumis näitusel „Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollekt-sioonist“. Kes on kuulus kunstnik ja mis kunstniku tuntuks teeb? Kas hea kunstnik kujutab oma pil-tidel maailma alati täpselt sellisena, nagu see meile silmaga paistab? Millist aega ja miks kutsutakse Eesti kunsti kuldajaks? Need on vaid mõned küsimused, millele saab vastuse Eesti ühe tuntuima kunstikoguja Enn Kunila erakogul põhineval näitusel.

Oktoobrist maini iga kuu kolmandal laupäeval kell 11 ootavad lossidaamid külla 6-10aastasi lap-si. Pärast pooletunnist jalutuskäiku, vestlust ja mänge minnakse töötuppa joonistama või meister-dama. Toredat laupäevahommikut jääb meenutama omavalmistatud kunstitöö.Iga kuu teisel laupäeval toimuvad venekeelsed lastehommikud. Pilet 3,20 €

29. aprill kell 18Trolli- ja haldjalugude õhtud koos muusikaga Adamson-Ericu muuseumis

Kirjanik Kätlin Kaldmaa on kogunud Põhjamaadest pärit muinasjutte ning jutustab neid heal meelel edasi. Meeleolu loob Põhjamaadest inspireeritud muusika Tuuli Tauli esituses.

Ürituste kavad veebis: Kumu kunstimuuseum www.kumu.ee, Kadrioru kunstimuuseum www.kadrioru-muuseum.ee, Mikkeli muuseum www.mikkelimuuseum.ee, Niguliste muuseum www.nigulistemuuseum.ee

Adamson-Ericu muuseum www.adamson-eric.ee

peeteR i majamuuseum apRillis

26.04.2014 Perepäev „Peetri maja ja tema kuulsad elanikud“ Kl 11 – haridusprogramm lastele (eesti keeles)Kl 12 – ekskursioon täiskasvanutele (eesti keeles)Kl 13 – haridusprogramm lastele (vene keeles) Kl 15 – ekskursioon täiskasvanutele (vene keeles)

12.04.2014 Loeng „Katariina I – tsaari pruut ja esimene Vene keisrinna“. Lektor Maria Smorževskihh-Smirnova (vene keeles).

www.linnamuuseum.ee/peetrimaja

Kesklinna Sõnumid28. märts 2014 9

PÕNEVAD ÜRITUSED

Hopneri Maja Ajalookool nüüd avatud!Vahvaid äraarvamismänge mängides

tutvusid õpilased 15. sajandi Tallinnas elanud erinevast seisusest linnakodani-ke ja nende elupaikadega ning keskaegse kaubavaliku ja hindadega. Lisaks uuriti keldrist pööninguni läbi ehtne hansa-kaupmehe maja ja saadi aimu, kuidas lõh-nasid keskaegse linna tänavad, kodud ja kaubaaidad. Õpilastele, kes seekord olid kõik Tallinna 21. Koolist, paistis uutmoo-di ajalooõpetus väga meeldivat. Siiraid tänusõnu jagus korraldajaile ohtralt.

Kuigi õpilaskohad kõigil Ajalookooli märtsi-, aprilli- ja maikuu eestikeelsetes elamustundides on juba täis, palutakse noortel, kes oleksid huvitatud kooli te-gemistes kaasa lööma, endast kindlasti märku anda. Piisava arvu soovijate olemasolul on Ajalookool valmis kor-raldama lisaloenguid teemadel „Elu keskaegses linnas“, „Keskaegne köö-gikunst,“ „Keskaegsed kohtumõistjad, kuritööd ja karistused“, „Must surm ja muud tõved. Rohud ja ravitsejad“ ja „Külas kloostrielanikel“.

Ajalookooli kohta saab infot meiliaadressil [email protected] või telefonil 566 22255.

Hopneri Maja Ajalookool alustas 7. märtsil põneva elamusloenguga „Elu keskaegses linnas“.

Mari Kalkun on isa poolt Võrumaa ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega muusik, laulja ja laululooja. Mari lood on valdavalt autorilooming, mis on ammutanud inspi-ratsiooni loodusest, Eesti luulest ja rahva-lauludest. Olulise osa oma loomingust on Mari kirjutanud võru keeles. Mari kasutab erinevaid pille (kannel, akordion, kitarr, klaver), kuid talle meeldib eksperimentee-rida ka ebatavalisemate helidega.

Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema kontsertidel on oluline koht improvisatsioonil ja spontaansusel.

Mari Kalkun on esinenud Soomes, Prantsusmaal, Tšehhis, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Jaapanis ja mujal.

Mari esikalbum „Üü tulõk“ (2007) sai muusikapubliku ja kriitikute saanud roh-kelt kiita, albumist on tehtud mitu lisati-raaži. 2010. aasta sügisel ilmunud teine album „Vihmakõnõ“ on isiklik, juurtest lähtuv ja pühendatud vanavanematele. Mõlemad plaadid on ilmunud ka Jaapanis (plaadifirma Nature Bliss).

Mari Kalkun

NUKU sündmused aprillis

Kohtumised nukkudegaSuhtluse, mängude ja laulude kaudu teevad lapsed lähemalt tutvust toreda teatrinukuga! 8. aprillil kell 10.30 kohtuvad lapsed Helle Laasi ja tema nukkudega. Sobiv vanusele 5+.

Nukumänguhommikud5. aprillil kell 11 tutvustatakse NUKU muuseumi õpitoas las-tele teatritegemiseks sobilikke nukke: käpiknukud, sõrmenu-kud, varjunukud. Koos mõeldakse välja lugu või tuletatakse meelde tuttav muinasjutt ning lavastatakse nukusirmil väike etendus.

Tasuta muuseumietendusedLaupäeviti ja pühapäeviti on NUKU muuseumis tasuta eten-dused: „Karjapoiss on kuningas“ (5.04), „Tsaar Saltaan“ (6.04), „Vepsa muinasjutud“ (12. ja 13.04). Lisainfo NUKU mängukavas.

Uuslavastus inimese kehast, sõprusest ja armastusest

„Lugu kahe vereliblest“, mis äsja la-vale jõudis, kõneleb vereliblede, bak-terite ja inimese kehategevuste kaudu loo armastusest, sõprusest ja üksin-dusest. Lavalugu sobib kõigile alates 7. eluaastast ja seda mängitakse 1., 2. ja 5.aprillil.

Õnnestunud tantsuõhtu tähendab tantsurõõmu, head muusikat ja uusi

teadmisi-oskusi. Just need kolm kohtuvad 11. aprillil Hopneri majas!

19.00 pilliklubi Söepõletajad kontsert 19.30 õpituba „Paa-ristants algajatele" – Kristiina Kapper 20.30 tantsuõhtu: pilli mängivad Söe-põletajad, tantsule ärgitab Juhukse.

Söepõletajad mängivad eesti päri-musmuusikat ja sellele tuginevaid sea-deid, omaloomingut ning teiste rahvaste muusikat. Juhukse on mitmeid kordi as-tunud üles Põhja-Eesti tantsupärimust tutvustavate kavadega, tantsitakse ka au-toriloomingut. Kristiina Kapper on tant-suõpetaja, kes lisaks oma rühmade ju-hendamisele on Traditsioonilise Tantsu Festivali Sabatants korraldusmeeskonna liige ning osalenud mitmetes pärimus-tantsuga seotud projektides. Tantsuõhtul tantsitakse valsse, reinlendreid, polkasid ning seltskonnatantse 19. ja 20. sajandist.

Hopneri Maja tantsutuba Juhukse ja Söepõletajatega

Sissepääs 4 €.


PÕNEVAD ÜRITUSED

NR TEADUSKOND LEKTOR LOENGUD KUUPÄEV KELAAEG LÄBIVIIMISE KOHT

1. PSÜHHOLOOGIA Voldemar Kolga, psühhiaater

Elu kaduvate väärtuste maailmas

3. aprill 2014 13.00-14.30 Hopneri MajaRaekoja plats 18Suur saal

2. TALLINNA AJALUGU Isa Igor Gavrilchik,preester

Tallinna dominiiklased, Püha Katariina klooster ja katoliiklased Tallinnas

10. aprill 2014 13.00-14.30 Kokkusaamine Peeter-Pauli kiriku hoovisVene tn 18

3. TERVIS Tanel Ross,Eesti Haigekassa juhatuse esimees

Kvaliteetne kättesaadav arstiabi – unelm või eetiline imperatiiv


4. RIIGITEADUS Oudekki Loone,poliitikateadlane

Euroopa Parlament – kellele ja milleks?


eakate Ülikool hopneRi majaseestikeelsed loenGud / apRill 2014

Palume uutel õppuritel, kes ei ole esitanud Eakate Ülikooli loengutel osalemise sooviavaldust, registreeruda loengutesse Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse telefonil 6466123

SISSEPÄÄS VABA!

Annetus koguduse muusikatöö heaks.

Aprillikuised muusikatunnid Püha Vaimu kirikus

7.04. Greesi Langovits (sopran) Kristi Veeber (sopran) Ott Indermitte (bariton) Hille Poroson (orel)

14.04. Eesti Muusikaakadeemia kammerorkester Kaastegev Toomas Trass (orel) 21.04. Olga Gams (orel) 28.04. Meelis Vahar (viiul) Tiia Tenno (orel)

Esmaspäeviti kell 18.00

Perepäev „Jaht tarwitaja peale ehk turundusnippe 1920ndatest-1930ndatest

aastatest“ 29. märts 2014 kell 13-15

Kell 13.00 räägib kunstiteadlane Jüri Hain reklaamikunsti

arengust 1920ndatel-1930ndatel aastatel.

Kell 13-15 on võimalik lastel ja lapse-

meelsetel valmistada rinnamärke ajalooliste

kommipaberite piltidega.

Samuti ehitame lindudele pesakaste ja rek-

laamime need linnule ilusaks.

Sissepääs muuseumipiletigaTallinna Linnamuuseum,

Vene tänav 17,www.linnamuuseum.ee/linnamuuseum

1920ndatest-1930ndatest

aastatest pärit kommipaber Molly,

Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu.

Linda Vihman 4.03.1915Hilja Liimets 22.03.1916Nadezda Gnedykh 3.03.1917Klavdiya Zaguzina 20.03.1917Minni Patune 12.03.1918Leida Põder 21.03.1919Aino Issak 2.03.1920Alide Soodla 10.03.1921Lidia Samus 24.03.1921Roza Mohhomedžanova 25.03.1921Veera Karotom 1.03.1922Laine Kaldoja 2.03.1922Evald Kreison 10.03.1922Veera Aal 10.03.1922Fira Tšernova 16.03.1922Lidia Burlakova 16.03.1922

Aleksandra Zaplatina 25.03.1922Enno Soonurm 1.03.1923Antonina Mjagkova 2.03.1923Endel Kukk 4.03.1923Elfride Undervits 13.03.1923Laine Pralla 15.03.1923Niina Oolo 20.03.1923Tamara Romashkina 26.03.1923Salme Käärik 31.03.1923Maria Redko 6.03.1924Zoja Uslov 8.03.1924Liidia Leesment 11.03.1924Arved Kraas 15.03.1924Irene Tiivel 18.03.1924Klara Siilivask 23.03.1924Maria Denisova 31.03.1924

PALJU ÕNNE !

11Kesklinna Sõnumid28. мартa 2014

Михаил Корб, старейшина таллиннского района Кесклинн

В Доме Хопнера начинается

ШКОЛА ДЛЯ РОДИТЕЛЕЙЛекции бесплатные!

Счастливые дети растут в развивающихся семьях!

Приглашены все, кто желает развить свои родительские навыки.Первые лекции на эстонском и русском языках пройдут уже в апреле!

Контакт и регистрация:тел. 56 156 522 e-mail:[email protected]

ВАЖНЫЕ ТЕМЫ

В связи с работами по реконструкции инфра-структуры трамвайной линии N 4 начиная с 6 апреля меняется организация дорожного дви-жения на отрезке Пярнуского шоссе от пл. Ваба-дузе до ул. Винеэри.

Отрезок Пярнуского шоссе закрыт для движе-ния в направлении выезда из города (от пл. Вабаду-зе до ул. Тынисмяги), исключая транспорт жителей данных мест и общественный транспорт.

Отрезок Пярнуского шоссе в направлении въез-да в город (от ул. Лийвалайа до пл. Вабадузе) закрыт для движения, исключая движение общественного транспорта с ул. Лийвалайа до ул. Тынисмяги и от-туда по ул. Тынисмяги и бульв. Каарли на пл. Ваба-дузе.

С ул. Винеэри до ул. Лийвалайа закрываются полосы движения, находящиеся в центре дороги возле трамвайных путей, поэтому на указанном участке в обоих направлениях во время проведе-ния работ для публичного и общественного транс-порта остается только по одной полосе движения и утрачиваются возможности поворота налево через трамвайные пути. Во время проведения работ по реконструкции на указанном участке на обочинах Пярнуского шоссе нельзя парковаться. Тротуары и

дорожные переходы для пешеходов во время прове-дения работ остаются открытыми, исключая воз-можные кратковременные закрытия, обусловлен-ные технологией работ.

Изменение организации дорожного движения на Пярнуском шоссе

Открытие месячника благоустройства со-стоится 26 апреля на пляже Штромки в районе Пыхья-Таллинн, где пройдут толоки по благо-устройству и мероприятие для всей семьи.

Заключительное мероприятие месячника бла-гоустройства состоится 17 мая в 16.00 — будет от-крыт Сад размышлений в парке Мянни в Муста-мяэ и пройдет награждение наиболее активных участников толок. Помимо этого, в течение меся-ца мероприятия по благоустройству пройдут во всех районах города.

Девиз месячника благоустройства и в этом году «Чтобы город блестел!», поскольку очень важно обеспечить преемственность и утвержде-ние лозунга кампании в сознании горожан. Цель кампании — повысить осведомленность жителей об окружающей среде и вместе сделать столицу чище и красивее к Дню Таллинна, 15 мая. Главное направление месячника благоустройства — Год Финского залива (ГФЗ) и приведение в порядок территорий морского побережья, а также содей-ствие горожан приведению в порядок окрест-ностей своих домов и организуемые для этого толоки. В связи с ГФЗ Таллинн присоединится к общеевропейской инициативе организовать день уборки European Clean-up Day 10 мая 2014 г. (дополнительная информация на веб-странице http://www.ewwr.eu/lets-clean-up-europe). Поэто-му все районы города вдобавок к обычным толо-кам и деятельности месячника благоустройства организуют толоки по уборке и 10 мая.

Толоки 10 мая по городским районам следую-щие:

• В районе Кесклинн уборка острова Аэгна и береговой зоны возле памятника «Русалке».

• В Ласнамяэ в лесозащитной зоне долины реки Пирита.

• В Кристийне в парке Левенру.• В Пирита в Пиритаском прибрежном лесу.• В Мустамяэ в лесопарке Сютисте.

• В Хааберсти на восточном и западном бе-регу полуострова Какумяэ.

• В районе Пыхья-Таллинн в Пелгуранна между ул. Коплиранна и Пухангу.

• В Нымме в 11.00 в лесу возле Лыжного трамплина в районе ул. Рая.

В озеленении в месячник благоустройства будет обращено внимание на высаживание ве-сенних цветов на клумбах и в вазонах в городе и повышение качества озеленения. Сбор опасных отходов в районах города состоится 26-27 апреля и 3-4 мая. 26.04.2014 — Пыхья-Таллинн и Муста-мяэ, 27.04.2014 — Пирита и Ласнамяэ, 3.05.2014 — Хааберсти и Кристийне, 4.05.2014 — Кесклинн и Нымме. Точный график на домашней странице Таллинна (на эстонском и русском языках): http://www.tallinn.ee/est/Ojaatmete-kogumisringid http://www.tallinn.ee/rus/Krug-sbora.

В течение месяца состоятся многочисленные толоки по всему городу, которые организуют управы городских районов в сотрудничестве с некоммерческими объединениями, детскими уч-реждениями, квартирными товариществами и т. д.

Более подробная информация о деятельно-сти в месячник благоустройства по адресу: www.tallinn.ee/heakorrakuu

Дополнительная информация: руководитель проекта Моника Яссон, Таллиннский департамент окружающей среды, тел. 616 4077

МЕСЯЧНИК БЛАГОУСТРОЙСТВА 21.04-17.05.2014

Весна в этом году начинается не только традиционным месяч-ником благоустройства, но и крупномасштабным обновлением таллиннской инфраструктуры, которая прежде всего связана с обновлением Таллиннского трамвайного парка. Для того, чтобы в конце 2015 по нашим улицам сновали современные и удобные трамваи испанского происхождения, придется потерпеть некото-рые неудобства.

Помню, какие проблемы пару лет назад вызвало закрытие ули-цы Гонсиори: как много было пробок, раздражающих ситуаций и оправданных жалоб. Очевидно, в этом году множество возмущений вызовет и частичное закрытие Пярнуского шоссе. Больше всего на участников движения повлияет закрывающийся отрезок от пло-щади Вабадузе до «Космоса», где в направлении из города смогут ездить только общественный транспорт и жители тех мест, а дви-жение по направлению в город будет закрыто полностью: обще-ственный транспорт будет перенаправлен через улицу Тынисмяги и бульвар Каарли, обычным участникам движения рекомендуется по возможности избегать этот район. На участке Пярнуского шос-се от улицы Лийвалайа до улицы Винеэри движение останется от-крытым, но в обоих направлениях будет только по одной полосе движения и через трамвайные пути поворачивать будет нельзя.

Искренне надеюсь, что временное закрытие дорожных участ-ков не станет помехой в жизни людей. Целью ведь является со-временное трамвайное движение, где тон задают удобство езды и особо низкий уровень шума. Если вышеназванные переустройства не предпринять сейчас, то через несколько лет мы в любом случае должны их проделать, и, определенно, с большими затратами вре-мени и денег.

Месячник благоустройства начинается в этом году 21 апреля и заканчивается 17 мая. Как обычно, цель - навести в городе чи-стоту ко Дню Таллинна, 15 мая. В прошлом году очень успешными оказались толоки, организованные различными районными обще-ствами, которые со своей стороны поддержала и таллиннская Ке-склиннаская управа. Желаю всем и в этом году принять участие в работах по уборке — будут ли они организованы районной упра-вой или обществами, будут ли это толоки «Сделаем!», или же про-сто уборка дворов квартирными товариществами: Кесклинн начи-нается с дома каждого из нас, и я уверен, что всем нам нравится чистая окружающая среда.

26 апреля управа района Кесклинн организует толоку в парке Тийгивески. 10 мая в рамках European Clean-up Day планируется убрать прибрежную зону возле «Русалки». После обеих толок всем участникам будет предложено подкрепиться! Ждем активного участия!

В сотрудничестве с обществом Ваналинна мы организуем и в этом году акцию по очистке «Умоем лицо Старому городу, часть 3», поскольку уже с первого взгляда можно сказать, что мазня под маркой граффити в этом году оказалась еще более ужасной, чем раньше. Ждем всех желающих поучаствовать в общей толоке, что-бы вместе очистить выпачканные дома Старого города, электриче-ские шкафы и водосточные трубы. Акция по очистке проводится в сотрудничестве с районной управой, которая выдаст необходимые краски, чистящие средства, даст полезные указания и подготовит перечень объектов, нуждающихся в очистке.

Каждую весну из зеленых зон Кесклинна вывозятся тонны му-сора и хлама. Грустно, конечно, что люди бросают мусор, который весной появляется из-под снега, но еще более печальный факт со-стоит в том, что большая часть бытовых отходов целенаправлен-но свозится в парки и лесные зоны. При том, что в Таллинне целых шесть станций по сбору отходов, куда мусор можно сдать бесплат-но! Зачем же загрязнять лесные зоны и тратить деньги налогопла-тельщиков на их уборку? Более точную информацию об адресах станций по сбору отходов и условиях приема можно найти на тал-линнской домашней странице.

Вдобавок к тематике благоустройства в этом месяце нас ожида-ют и долгие праздничные выходные — Пасха! Желаю всем радост-ного окончания Великого поста и прекрасных пасхальных празд-ников!

Перемены в районе Кесклинн

12 Kesklinna Sõnumid 28. мартa 2014


Вместе со старейшиной района были советник по развитию Эркки Паабут, административный секретарь Янну Ку-узик, заведующий отделом городской среды Айгар Палснер и заведующая от-делом предпринимательства Марика Пярн.

В спасательном центре работников управы Кесклинна принимали руково-дитель Пыхьяского спасательного цен-тра Прийт Лаос, заместитель руководи-теля центра по спасательным работам Теэт Пийле, заведующий бюро произ-водства Арманд Юргенсон, заведующий бюро профилактических работ Майт Лиллемаа, начальник спасательной ко-манды Кесклинна Дмитрий Ткаченко и руководитель по коммуникациям Пы-хьяского спасательного центра Анника Коппель.

Обсуждались находящиеся в районе Кесклинн не использующиеся здания и обеспокоенность спасательного центра в связи с ними. Интерес и цель спаса-тельного центра состоит в уменьшении

числа не использующихся зданий — взя-тие в использование или ликвидация. Закрытие этих зданий эффекта не дает.

Говорили также о строительстве лет-них террас в Старом городе и в центре Таллинна и его согласовании, что пред-ставляет собой проблему в начале каж-дого летнего сезона. Проблемные места есть на улицах Вене, Дункри и Ратаска-эву, где для обеспечения возможности потенциальной спасательной деятель-ности в этом году следует «ужать» тер-расы или даже вовсе не строить. После установки террас должен быть обеспе-чен проезд для спасательных машин и возможность осуществления спасатель-ных работ.

Среди прочего представитель спаса-тельного центра говорил о посещениях домов в районе Кесклинн, курсах обуче-ния для жителей и днях безопасности в районе Кесклинн. Гостей из управы Кесклинна ознакомили также со спаса-тельной командой Кесклинна и спаса-тельной техникой.

Управа района Кесклинн и Пыхьяский

спасательный центр усиливают сотрудничествр

На фото: Марика Пярн, Михаил Корб, Прийт Лаос, Арманд Юргенсон, Теэт Пийле, Дмитрий Ткаченко на фоне оперативной машины спасательного центра.

Исторически количество спасатель-ных мероприятий было самым большим именно в центре Таллинна. В 2013 году 26% всех выездов спасателей на админи-стративной территории Таллинна при-шлось на район Кесклинн. Это составляет 2967 различных спасательных меропри-ятий, в число которых входит ликвида-ция и небольших возгораний мусорных контейнеров, и серьезных и требующих больших спасательных ресурсов пожаров жилых зданий. С 1 января прошлого года до сегодняшнего дня на территории тал-линнского района Кесклинн произошло 120 пожаров зданий, из которых 61 - в не-используемых зданиях. Всего в этих по-жарах погибли 2 человека и 23 человека пострадали, из них 1 погиб и 4 пострада-ли в неиспользуемых зданиях.

Регулярно контролируемых Пыхья-ским спасательным центром неисполь-зуемых зданий в центре города 70, из них 20 в настоящее время являются аморти-зированными и 50 находятся в порядке. И все же это не является решением темы внешне закрытых и не представляющих опасности пустых домов. Закрыть двери и окна неиспользуемых зданий — это все-го лишь временное решение, и это только вопрос времени, когда чьи-либо руки от-кроют их вновь.

Неиспользуемые здания годами были проблемой Таллинна. Если здание офи-циально остается неиспользуемым, то в большинстве случаев оно не пустует. Довольно быстро туда находят дорогу и бездомные, и наркоманы, а также люди, которые пытаются запастись там раз-личными материалами. В то же время заброшенный дом вызывает интерес у детей, которые ходят туда играть. Одна-ко любая деятельность в таких зданиях связана с возможными несчастными слу-чаями. А всякого рода обвалы или пожа-ры приводят к тому, что через какое-то время неиспользуемые здания превра-щаются в развалины. Это по-настоящему опасные места для находящихся там лю-дей и представляют также опасность для расположенных рядом зданий, не говоря о негативном влиянии на ценную истори-ко-архитектурную среду района. Служба

спасения тоже тратит на тушение пожа-ров в развалинах значительные ресурсы, которые можно было бы наоборот тра-тить на обеспечение безопасности обыч-ной жилой среды.

Спасательный департамент вместе с местным самоуправлением и владельца-ми зданий постарался сделать эти здания недоступными, закрывая все отверстия, позволяющие попасть внутрь. К сожа-лению, это временная мера. Двери-окна выбивают, и незаконная деятельность в здании продолжается.

Общей целью должно быть уменьше-ние числа неиспользуемых зданий (взя-тие в использование или ликвидация) до окончательного исчезновения этих зда-ний из городской картины, поскольку их временное закрытие в более долгой пер-спективе эффекта не дает, и проблемы с закрытием зданий не исчезают.

Спасательный департамент продол-жает деятельность в этом направлении. Мы постоянно контролируем состояние этих зданий, обращаем внимание на свя-занные с неиспользуемыми зданиями риски и при необходимости активнее, чем раньше, применяем государственные принудительные меры. Мы также зани-маемся информированием общественно-сти и обращаем ее внимание на риски для нашего города.

Мы все вместе должны вносить свой вклад в то, чтобы могли жить в городе, где взгляд не коробят полусгоревшие пусту-ющие дома, представляющие опасность для детей и служащие постоянным по-лигоном для спасателей. Сообща должны действовать и спасатели, и самоуправле-ние, и гражданская инициатива, и, конеч-но, больше всего владельцы этих зданий.

В нашем доме некто содержит гостевую квартиру или хостел, и проживающие там люди постоянно нарушают ночной покой. Владелец квартиры утверждает, что у него го-стевая квартира, зарегистрированная также в местном самоуправлении. Могло ли быть у квартирного товарищества право слова при регистрации? Регулируется ли в правовом по-рядке такого рода случай и действуют ли в от-ношении гостевой квартиры какие-то особые требования, нужно ли ходатайствовать также об изменении цели использования?

Ст. 18 Закона о туризме перечисляет виды гости-ничных предприятий, основные из которых отель, мотель, гостиница, хостел, деревня и лагерь отдыха, дом отдыха, гостевая квартира, пансион.

В случае, если у Вас есть основания полагать, что в указанной квартире оказываются гостиничные ус-луги в понимании ст. 18 Закона о туризме, разъясним, что готовое строение или его часть можно исполь-зовать только с предусмотренной целью использо-вания. Владелец помещений в данном случае обязан

гарантировать, что цель использования помещений соответствует виду гостиничного предприятия, в том случае, если не соответствует, владелец помещений имеет право требовать изменения цели использова-ния помещений. На основе Закона о строительстве ходатайство об изменении разрешения на использо-вание представляет владелец строения или совладе-лец строения. Изменение прямой цели использования квартирной собственности может произойти соглас-но части 1 ст. 16 Закона о квартирной собственности только при согласии всех собственников квартир.

Гостевая квартира — гостиничное предприятие, гостиничной единицей которого, предлагающей воз-можность приготовления еды, является квартира, ко-торая арендуется в полном объеме. В случае гостевой квартиры речь идет о жилом помещении, тем самым для гостевой квартиры не надо ходатайствовать об изменении цели использования помещений. У вла-дельца жилого помещения есть право сдавать в арен-ду помещения как на длительный, так и на короткий период. Регистрация гостевой квартиры производит-ся в регистре экономической деятельности на основе

заявления о регистрации от заявителя, согласие/со-гласование квартирного товарищества не требуется.

Добавим, что если вы уверены, что гости квартиры нарушают ночной покой и беспокоят соседей, следует вызвать полицию к нарушителям. Наиболее крайним решением является исходящее из Закона о квартир-ной собственности отчуждение квартирной собствен-ности, при этом причина для отчуждения квартирной собственности должна быть очень серьезной.

19 марта старейшина таллиннского района Кесклинн Михаил Корб посетил спасательный центр, чтобы побеседовать на темы по-вышения безопасности жителей района Кесклинн.

Неиспользуемые дома должны исчезнуть из городской картины

Прийт ЛаосРуководитель

Пыхьяского спасательного центра

Кятри СарапууЮрист

Районная управа Кесклинн

13Kesklinna Sõnumid28. мартa 2014

№ Факультет Лектор Лекции Дата Время Место проведения

1. Психология Елена Матвеева, психолог

Осторожно, манипуляция! 03 апреля 2014 г.

15.00-16.30 Дом ХопнераБольшой зал

Ратушная площадь 18

2.История Таллинна Нина Воинова,

гидЦерковь Олевисте и

средневековые жилые дома. Экскурсия

10 апреля 2014 г.

15.00-16.30 Церковь Олевистеул. Лай 50

3.Здоровье Андрей Борисов,

семейный врачБолезни сердца 17 апреля

2014 г.15.00-16.30 Дом Хопнера

Большой залРатушная

площадь 184.

Государственные науки

Людмила Лейус, главный

специалист Департамента

социальной помощи и

здравоохранения

Социальная работа с пожилыми людьми в

Таллинне. О социальных пособиях и услугах

24 апреля 2014 г.

15.00-16.30 Дом ХопнераБольшой зал

Ратушная площадь 18

Университет для пожилых в Доме Хопнера Лекции на русском языке в апреле 2014 г.

Просим новых слушателей, кто ранее не участвовал в лекциях Кесклиннаского Университета для пожилых, зарегистрироваться на занятия по телефону Таллиннского Кесклиннаского социального центра 6466123.


На второй день празднования Пасхи, в понедельник 21 апреля в 19.00 в Тал-линнской Домской церкви выступит ан-самбль Orthodox Singers под управлени-ем Валерия Петрова с новой интересной

программой духовной музыки. Пасхаль-ный концерт пройдет в рамках серии концертов, посвященных 25-летнему юбилею ансамбля.

В этом году ансамблю Orhtodox

Singers под управлением Валерия Петро-ва исполняется 25 лет. По случаю этого события, в течение года по всей Эсто-нии пройдут концерты духовной му-зыки. Осенью состоится праздничный юбилейный концерт, в котором помимо ансамбля примут участие высокопро-фессиональные солисты и коллективы, с которыми ансамбль сотрудничал на про-тяжении многих лет.

Праздник Воскресения Господня является важнейшим православным праздником. В этом году светлый празд-ник Пасхи имеет особое, символическое значение: православная , католическая и лютеранская Пасхи приходятся в этом году на одно и то же время. Поэтому про-грамма концерта включает в себя са-мые красивые духовные произведения, которые несут в себе идею духовного единения и примирения. Впервые в ис-полнении ансамбля прозвучат произве-дения эпохи так называемого «русского барокко», например, части из Пасхаль-ного канона николая Дилецкого. Так-же у слушателей будет редкая возмож-ность услышать духовное творчество царя Петра I. Прозвучат традиционные пасхальные песнопения, а также совре-менная духовная музыка. В исполнении ансамбля можно будет услышать части

из хорового концерта Валерия Петрова «Иконы».

Пасхальные концерт состоится в по-недельник, 21. апреля в 19.00 в Таллинн-ской Домской Церкви.

ORTHODOX SINGERS уже давно заво-евал репутацию высокопрофессиональ-ного хорового коллектива Эстонии. Хор начал свою творческую биографию в январе 1989 года. Его основатель и дири-жер - Валерий Петров.

Orthodox Singers является лауреатом множества международных конкурсов и постоянным участником европейских фестивалей, на одном из которых хор стал обладателем специального приза «За минимализм в музыке». В составе ансамбля выступают профессиональные музыканты, владеющие исполнитель-ским стилем самых разных эпох.

В своем исполнении певцы руковод-ствуются знанием литургической прак-тики Православной церкви, достижени-ями музыкознания и опытом хорового исполнительства.

Глубокое внимание к каждому слову в песнопениях, безупречное звуковедение, продуманный динамический план и без-укоризненное чувство стиля отличают исполнительскую манеру ансамбля.

Серия концертов духовной музыки ORTHODOX SINGERS-25ПАСХАЛЬНЫЙ КОНЦЕРТ

14 Kesklinna Sõnumid 28. мартa 2014

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallin-na Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 20.03-3.04.2014 Tallinna Linnavalitsuse 7. juuni 2006 korraldusega nr 1207-k vastuvõetud R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38, 40 krunti-de detailplaneeringu. Planeeritava maa ala suurus on 1,20 ha. Detailplaneeringuga kavandatakse kümme krunti olemasolevate ja rajatavate ehitiste teenindamiseks, ees-märgiks on rajada ehitusõigus igale krun-dile ühe kuni 5-korruselise äripindadega või äripindadeta mitme korteriga elamu ehita-miseks ning planeerida avalikku kasutusse jääv kõnnitee. Detailplaneeringu materjali-dega saab ülalnimetatud ajavahemikul tut-vuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valit-suses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vaba-duse väljak 7, I korruse infosaalis esmas-päeval 8.15 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 17.00 ning reedel 8.15 16.00. Detail-planeeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Tallinna Kesklinna Valitsus teatab, et 2.04-8.04.2014 on Tallinna Kesklinna Valitsuses võimalik tutvuda Planeedi tn 9 detailplaneeringu eskiisiga. Kesk-linnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,12 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil määrata elamumaa sihtotstarbe-ga Planeedi tn 9 kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mit-me korteriga elamu ehitamiseks ja krundi kasutamise tingimused. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 9.04.2014 kell 14.00 Nunne 18 suures saalis. De-tailplaneeringu materjalidega saab ülalni-metatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn

18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 - 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 - 17.00 ning reedel 8.15 - 16.00. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tal-linna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/ (Internet Exploreri va-hendusel).

Tallinna Kesklinna Valitsus teatab, et 4.04-10.04.2014 on Tallinna Kesklinna Valitsuses võimalik tutvuda Piima tn 4 detailplaneeringu eskiisiga. Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 0,28 ha. Detailplaneering koostatakse eesmärgil muuta ehitusõigust Piima tn 4 kinnistule kavandatud 4 maapealse ja 2 maa aluse kor-rusega parkimismaja asemel 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimismaja ehita-miseks. Lisaks määratakse detailplaneerin-gus kinnistu kasutamise tingimused. De-tailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 11.04.2014 kell 14.00 Nunne 18 suures saalis. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda töö-päeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 - 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 - 17.00 ning reedel 8.15 - 16.00. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallin-na linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/ (Internet Exploreri vahendu-sel).

Tallinna Kesklinna Valitsus teatab, et 8.04-14.04.2014 on Tallinna Kesklinna Valitsuses võimalik tutvuda Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Halliva-namehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneeringu eskiisiga. Kesklinnas asuva planeeritava maa-ala suurus on 2,70 ha. Detailplaneering

koostatakse eesmärgil muuta katastriük-suste piire, määrata kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 ja Vaari tn 2 krundile kuni 10 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äri-hoonete ehitamiseks ja Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistul oleva 5-korruselise ärihoone laiendamiseks. Detailplaneeringus määratakse avalikult kasutatavaks kavan-datav Vaari tänav ja avalikult kasutatavate teede äärsed, eraomandis olevatele kin-nistutele planeeritavad kõnniteed. Detail-planeeringu eskiisi avalik arutelu toimub 15.04.2014 kell 14.00 Nunne 18 suures saalis. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda töö-päeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 esmaspäeval 8.15 - 18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15 - 17.00 ning reedel 8.15 - 16.00. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallin-na linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/ (Internet Exploreri vahendu-sel)

Tallinna Kesklinna Valitsus avalikustab ajavahemikul 31.03 – 07.04.2014 Pär-nu maantee T4 kinnistule ajutise autode selvepesula kavandamiseks koostatud pro-jekteerimistingimuste taotluse ja projek-teerimistingimuste eelnõu koos eskiisiga. Vaadeldav Pärnu maantee T4 kinnistu asub Tehnika, Koidula ja Vana-Lõuna tänava-te ristumisel Pärnu maantee viadukti all. Vana – Lõuna tn 30 kinnistul asub tegutsev tankla. Eskiisprojekti alusel kavandatak-se ajutine autode selvepesula tankla vastu, viaduktist teisele poole. Palume võimali-kud kirjalikud arvamused edastada Tallin-na Linnaplaneerimise Ametile ja Tallinna Kesklinna Valitusele posti või elektronposti teel, misjärel korraldatakse eskiisprojekti

avaliku väljapaneku tulemuste tutvustami-seks avalik arutelu. Avaliku väljapaneku tu-lemusi tutvustava arutelu toimumise aja ja koha teatab Tallinna Kesklinna Valitsus Tal-linna veebilehel ning ajalehtedes Postimees AS, Pealinn ja Kesklinna Sõnumid vähemalt üks nädal enne arutelu toimumist. Eskiis-projekti materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses, asukohaga Nunne tn 18 hoovimaja toas nr 32 ning Tallinna Pla-neeringute Registri veebilehel http://tpr.tallinn.ee/tpr/ projekteerimistingimused nr PT195360. Täiendav info telefonil 645 7217, e-post [email protected]

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallin-na Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 8.04-22.04.2014 Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 2014 korral-dusega nr 285-k vastuvõetud Gonsiori tn 40 / Vilmsi tn 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeritava maa ala suurus on 0,60 ha. Detailplaneeringuga on kavandatud moodustada kruntide liitmise ja krundipiiride muutmise teel üks äri- ja elamumaa ning üks transpordimaa sihtots-tarbega krunt ja määrata ehitusõigus äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile kuni 10 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega äriruu-midega elamu ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahe-mikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklin-na Valitsuses Nunne tn 18 hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis es-maspäeval 8.15 18.00, teisipäevast nelja-päevani 8.15 17.00 ning reedel 8.15 16.00. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute re-gistris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

ШКОЛА ДЛЯ РОДИТЕЛЕЙ в Доме Хопнера, Ратушная площадь 18

Прими участие в программе для взрослых, желающих заботиться о своем ребенке!Приходи на цикл лекций об особенностях развития ребенка от дошкольного возраста до под-ростка!

В программе ШКОЛА ДЛЯ РОДИТЕЛЕЙ участвуют опытные психологи, педагоги и юристы, специализирующиеся на семейных от-ношениях, отношениях детей и родителей, осо-бенностях психологического развития детей.

14.04 19.00-20.30 „Теории детского развития“ психолог Елена Матвеева.

28.04 19.00-20.30 „Права и обязанности родителей и детей и их защита: правовой аспект и судебная практика“ юрист Татьяна Калин.12.05 19.00-20.30 „Внутриутробное развитие и младенчество“ психолог Елена Матвеева.26.05 19.00-20.30 „Взаимоотношения супругов в браке и последствия развода: правовой

аспект“ юрист Татьяна Калин.09.06 19.00-20.30 „Раннее детство“ психолог Елена Матвеева.

Занятия продолжатся в конце августа . В качестве новых тем будут рассматриваться:„Ребенок в дошкольном возрасте и подготовка к школе“„Младший школьный возраст“„Подростковый возраст: опасности и риски“„Сексуальное развитие ребенка“ и др.

Цели программы:• содействовать в раскрытии потенциала ребенка• поделиться знаниями, которые помогут родителям • понимать причины поведения своего ребенка• научиться распознавать его желания и потребности • найти свой уникальный подход в воспитании детей

Проект финансирует Управа Кесклинна, участие бесплатно.

Занятия по понедельникам, с 19.00 до 20.30, на эстонском языке в первую и третью неделю каждого месяца, на русском языке - каждую вторую и четвертую неделю, в Доме Хопнера (Ра-тушная площадь 18).Регистрация и дополнительная информация: Роман Лягу, тел. 56 156 522 или e-mail: [email protected]

Ждем Вас!

ИНТЕРЕСНЫЕ СОБЫТИЯ

Следующий номер газеты выйдет 2 мая 2014.

Jrk Mooduli suurus mm ÜhikHind km-ta

eurodes

Käibemaksu-

määr

%

Lõpphind eurodes

1 Reklaam

1.1 1/32 lk 68x45 Kord 25,83 € 20% 31,00 €

1.2 1/16 lk 68x92 Kord 51,67 € 20% 62,00 €

1.3 1/16 lk 142x45 Kord 51,67 € 20% 62,00 €

1.4 1/8 lk 142x92 Kord 128,33 € 20% 154,00 €

1.5 1/8 lk 290x45 Kord 128,33 € 20% 154,00 €

1.6 1/8 lk 68x190 Kord 128,33 € 20% 154,00 €

1.7 1/4 lk 142x190 Kord 224,17 € 20% 269,00 €

1.8 1/4 lk 68x380 Kord 224,17 € 20% 269,00 €

1.9 1/4 lk 290x92 Kord 224,17 € 20% 269,00 €

1.10 1/2 lk 290x190 Kord 511,67 € 20% 614,00 €

1.11 1/2 lk 142x380 Kord 511,67 € 20% 614,00 €

1.12 1/1 lk 290x380 Kord 1022,50 € 20% 1 227,00 €

В таллиннском районе Кесклинн проживает 56 268 человек. В феврале число жителей увеличилось на

154 человека.

Источник: Регистр народонаселения, 1 марта 2014 г.

REKLAAMI HINNAD KESKLINNA SÕNUMITES


ÜRITUSED

EESTI AJALOOMUUSEUM KOGUB MATERJALI

SAKSA OKUPATSIOONI KOHTA

Eesti Ajaloomuuseum valmistab ette mahukat näitust Saksa okupatsiooni ajast Eestis. Eks-positsioon avatakse 2014. aasta detsembris Tallinnas ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksis, kus nüüdisaegseks muuseumikeskkonnaks korrastatakse endine suvemõisa tall-tõllakuur.

Eesti Vabariik oli Teise maailmasõja käigus okupeeritud Saksamaa poolt aastatel 1941-1944. Saksa okupatsiooniaeg ei kestnud kaua, kuid on jätnud rahvapärimusse ning eestlaste ajaloo-mällu palju selle perioodiga seonduvat. Kahjuks on muuseumide kogudesse jõudnud küllaltki vähe esemeid ja teisi selle perioodi materjale, eriti asju, mis puudutavad argielu ja võimusuhteid.

Seetõttu ootame kõigi abi, et seda perioodi meie minevikuloost paremini säilitada ja ka-jastada. Näitusele on oodatud erinevad esemed, fotod, plakatid ja mälestused, mis pärinevad Saksa okupatsiooni ajast. Kogume nii argielu kui ka võimu, repressioonide ning sõjaga seotud materjali. Näiteks otsime selliseid esemeid nagu vändaga õhutõrjesireen, II maailmasõja ajal Eestis kasutatud jalg- või mootorratas, lippe ja vappe, tänavate- ja asutuste silte, plakateid ning lendlehti, mundreid, kiivreid, aga ka sukki ja šokolaadiümbriseid, mis vahetuskaubana eriti levinud olid. Oleme huvitatud sel perioodil ise valmistatud esemetest nagu rõivad, jalatsid jmt. Muuseumi jaoks on oluline, et iga eseme või foto kohta oleks teada võimalikult palju infot: val-mistamise ja kasutamise koht ning aeg, lood ja legendid, mida mäletatakse.

Juhul, kui te ei soovi oma esemeid, fotosid ja teisi materjale muuseumile annetada, palume siiski võimalust need näitusele laenutada või luba valmistada nendest koopiad.

Palume ühendust võtta olemasoleva materjali jagamiseks Eesti Ajaloomuuseumiga! Anneta-jaile on tänuks priipääse Ajaloomuuseumisse!

Kontakt ja info kogumisaktsiooni kohta.Laura Kipper Tel: 56215787

[email protected]

Kodulinna Maja kavaNäitused:

13xValter Edgar Valteri 13 toredat pilti, tutvumiseks raamat, mis koostatud samade piltide põhjal kirjutatud juttudest.Jalutuskäik piki linnamüüri Ulme- ja pärispilte, ulme- ja pärisjutte. Varjust valgusesse Sirje Maris Horma restaureeritud maalid. Õnnelik lapsepõlv Pidevalt muutuv näitus kollektsionäär Toomas Õunapuu erakogust.

E, T, K, R, L, P kell 11-17 Nunnatorni kaudu pääs linnamüürile. Võimalik jalutada mõnisada meetrit vanal linnamüüril ja ronida katuseni välja Nunna-, Sauna- ja Kuldjala tornis.Piletite hinnad: täiskasvanud 1.50 €, üliõpilased 1.30 €, õpilased 0.75 €, EV pensionärid 0.50 €õpilaste ekskursioonid (min 15 liiget grupis) à 0.45 €

Vaatamas käimised – Kultuurilooline sari „Väärtus“P, 30.3 kl 14 Meenutame Luscher&Matieseni veinitehast. Selgitab ja tutvustab Peke Eloranta.P, 13.4 kl 12 Suur tulekahju Toompeal. Tutvustab Jevgeni Kaljundi. Kodulinna Majas, ETV videomaterjal.P, 13.4 kl 14 Toomkiriku aardeid ja lugusid. Tutvustab Juhan Kilumets.P, 20.4 kl 14 Jalutuskäik Piki Linnamüüri (VIII kõndimine). Nunne väravast Landskrone tornini. Teejuhiks Ragnar Nurk.P, 27.4 kl 12 Ühe maja lugu. Kodulinna Majas vaatame videolt ühe uhke aadlipalee restaureerimist.P, 27.4 kl 14 Vaatame baltisakslaste elamiskohti Toompeal. Teejuhiks Olev Liivik.

NB! Kõik sarjas "Väärtus" toimuvad ettevõtmised vajavad eelregistreerimist Kodulinna Majas Gümnaasiumi 3, telefon 6449867

Tähtpäevad: E, 21.4 Täna on Endel Kõksi sünnipäev. Kodulinna Maja soovitab minna salongi Allee (Pikk 34) ja vaadata üht tema põnevat pilti ning kohvikus Maiasmokk kostitada end Kõksi Koogiga.P, 27.4 Täna on Elmar Kitse sünnipäev. Kodulinna Maja soovitab minna KUMUsse ja vaadata tema pilte ning kohvikus Maiasmokk kos-titada end kilupirukaga.

Meistrikojad:

Esmaspäeviti kell 16-18 Õpime kuduma kaltsuvaipu. Juhendab Elle Pihtje.Reedeti kell 14-16 Õpime tegema lihtsamat puutööd. Õpetab onu Priit.

Laadad:28.-29.3 kl 12-17 Kevadine pudi-padi laatKäsitööd, majakaupa, pruugitud raamatuid ja ajakirju, pisut ja rohkem kantud riideid ja jala-nõusid, märke, marke, postkaarte jne.

Lisaks:Müügil uskumatult odavate hindadega pruugitud raamatuid ja ajakirju.

Võimalik mängida lauatennist ja koroonat.Huvitatutel palume end registreerida Kodulinna Maja valvelauas

(Gümnaasiumi 3, telefon 644 9867). Samas saab ka lisainfot Kodulinna Maja tegemiste kohta.

KESKLINNA SOTSIAALKESKUSE MÄRTSIKUU ÜRITUSED

K 2.4 kl 14 KOHTUMINE lavastaja LEMBIT POOBUSE`GA . Arutelu võimalikust filmi- ja näitestuu dio loomisest sotsiaalkeskusesE 7.4 kl 14 KOHTUMINE pr ESTER PAJUSOOGA. Oma tegemistest ja elust räägib näitleja Ester Pa jusoo K 9.4 kl 11 EKSKURSIOON RAHVARINDE MUUSEUMISSE. (Vabaduse väljaku aluses klaassaalis). Lisainfo ja registreerimine infolauas või tel 646 6123. E 14.4 kl 14 VESTLUSRING EESTI AJALOOST. “OMARIIKLUSE ALGAASTAD”- Vestleb aja loolane Villi EhatammT 15.4 kl 11-14 TERVISEPÄEV

Kavas: kl 10.00 tervisepäeva avamine, kepikõnd (kepid kohapeal) kl 10.30-14.00 vererõhu mõõtmine kl 11.00-13.00 veresuhkru, kolesterooli mõõtmine Palume eelnevalt registreerida infolauas või tel 646 6123. kl 12.30 loeng ”Südame tegevust toetav punktimassaaž ja harjutused” Räägib ja harjutusi näitab ette Sparta ja seljateraapia treener Anne Tipner-

Torn kl 11.00-14.00 tervislik lõuna. Eelregistreerimine 11. aprillini.

17.4 kl 13.30 KONTSERT-MÕTISKLUS ÜLESTÕUSMISPÜHADE OOTUSES. Mõtiskleb isa Pedro (Argentiinast. Laulab Laine Aus ja flöödil Aare PehkaE 21.4 kl 14 TANTSUGA KEVADESSE ja VÄRVITUD MUNADE VÕISTLUS. Tantsusamme seavad Hõbekihara tantsijad, juh Tiiu Rusi. Sööme ja koksime kanamune. Pari matele meened. N 24.4 kl 15 TANTSUPÄRASTLÕUNA. Tantsuks mängib Liivabänd, juh Aare Pehka

R 25.4 kl 16 KOLME AUTORI KONTSERT. Hopneri majas (Raekoja plats 18) AUGUST SARRAPI, ELSA NEILANDI ja JÜRI PUHANGU laule laulavad vo kaalan samblid Miraaž ja Liivalaid, Liivabänd ja pillikoor Pirita

MAIKUUS ON KAVAS EKSKURSIOONID! PALUME EELNEVALT REGISTREERIDA!

K 14. mail kl 8.00-20.30 EKSKURSIOON PÕHJA-JÄRVAMAALE

Programmis: Jüri kirikuaed, Aruküla mõis ja hiidrahn, G. Ernesaksa sünnikoht Perilas, Kiviloo mõis, Albu mõis, A. H. Tammsaare muuseum Vetereres ja mälestusmärk Järva – Madisel, Seid-la tuulik, Roosna-Alliku mõis ja lõuna, Peetri kirik, Müüsleri Kilplastemaa, Koeru: järv ja mõis, Järva-Jaani pastoraat ja kirikuaed, Aegviidu. Reisi hind 27.50€ (koos lõunasöögiga). Palume registreerida ja tasuda infolauas. Reisijuht Jaan Masing N 22. mail kl 8.00-20.30 EKSKURSIOON PÄRISPEA POOLSAARELE JA VALGEJÕELE

Programmis: Kolga muuseum ja mõis, Kolgaküla põllumajandusmasinate muuseum, Loksa rannatee Pärispeale, jalutuskäik Purekkarile, Viinistu kunstigalerii, Turbuneeme, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeal, lõuna Loksal, Vasaristi kurisu ja koseke, ca 3,5 km pikkune matk piki kohati kuni 30 m kõrgust oruveeru Nõmmeveskile (seal kanjon, juga, akvedukt), Joaveski kaskaad ja vana papitehas, Pikakose villa (end Eesti kultuurieliidi suvituspaik, Laine Sundja kasetohupil-did), läbi Vanaküla tagasi Tallinnasse. Reisi hind 22€ (koos lõunasöögiga). Palume registree-rida ja tasuda infolauas. Reisijuht Jaan Masing

Avatud Elgi Orase akrüül- ja õlimaalide näitus. Kolmapäeviti kell 13-15 Kesklinna Pensionäride Ühenduse esinaise pr M. Sume vastuvõtt.

Igal neljapäeval kell 11-14 meditsiiniline nõustamine ja vererõhu mõõtmine. 8.04 kell 14-16 juriidiline nõustamine, jurist Kristel Tina. Vajalik eelnev registreerimine info-

lauas või tel 646 6123 (tasuta).Igal esmaspäeval kell 14-17 toimub MTÜ “Murtud Rukkilille Ühing” juriidiline, sotsiaalne ja

meditsiiniline nõustamine represseeritutele.Iga kuu esimesel neljapäeval kell 14 toimuvad Eesti Rindemeeste Klubi koosviibimised.

Samuti toimuvad iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval kell 14.30 Soomepoiste Leskede Klubi koosviibimised. Lisaks tegutsevad mitmed ringid, kursused ja ansamblid. Tööd jätkab ja uusi

hoolealuseid ootab ka eakate päevahoid.

AVATUD: E-R kl 9-17, Päevahoid avatud E-R: 7-19, AADRESS: Liivalaia 32 (sissepääs maja sisehoovist) INFO: 646 6123, JUUKSUR, MANIKÜÜR ja PEDIKÜÜR: 645 9029, e-post: [email protected],

KODULEHEKÜLG: www.kesotskeskus.ee

Pühapäeval 4. mail 2014 saab Kesklinnas tasuta ära anda

järgmisi ohtlikke jäätmeid:

- Pliiakud, leelisakud- Patareid ja väikeakud- Akuhape- Ravimid- Vanad värvid, lakid, lahustid- Õli- ja kütusefiltrid- Aiandusmürgid, foto- ja muud olme

kemikaalid- Elavhõbedat sisaldavad jäätmed, sh

elavhõbedalambid- Elektri- ja elektroonikajäätmed

(vana kodutehnika)

Kogumisauto ootab jäätmeid:

10.00 - 10.20 Tallinn-Väike jaamahoone ees10.30 - 10.50 Tehnika tn / Pärnu mnt viadukti all parklas11.00 – 11.20 Uue-Maailma 4 ees11.30 - 11.50 Vaikne tn/

Magasini tn nurgal12.00 - 12.20 Juhkentali 12 ees (Kalevi spordihalli parkla)12.30 – 12.50 Lastekodu tn/ Odra tn nurgal (Lastekodu 31a vastas)13.00 – 13.20 Torupilli Sel-

veri parklas (Vesivärava 37)13.30 – 14.00 Tuukri tn /Petrooleumi tn

nurgal (Nafta 1 vastas)

Kogume ohtlikke jäätmeid


Tallinna Kesklinna Valitsus kutsub

2014

14.–17. aprillini 2014Spordiklubis Reval-Sport (Aia tn 20)

14. aprill10.00 Pilates

16.30 PowerBody

20.00 YinYan jooga

15. aprill10.45 Spinning

12.45 Zumba

19.00 Shaping

16. aprill17.00 BodyVive

AquaBox

20.00 Striding

10.00 tervisepäeva avamine, kepikõnd (kepid kohapeal)

kl 10.30 – 14.00 vererõhu mõõtmine

kl 11.00 – 13.00 Tasuta veresuhkru ja kolesterooli

mõõtmine. Eelregistreerimine tel 6466123

kl 12.30 loeng„Südame tegevust toetav

punktimassaaž ja harjutused”.

Sparta treener Anne Tipner-Torn

kl 11.00 – 14.00 tervislik lõuna.

Eelregistreerimine kuni 11.04

TASUTA pääseb osalema nii

jõusaali kui ka rühmatree-

ningutesse. Lisaks toimuvad

terviseloengud ning kõigi

osalejate vahel loositakse

välja auhindu.

Täpsem info aadressil:

www.spartasport.ee

17. aprill7.30 BodyPump,

19.15 BodyVive

Südamenädala raames kutsub spordiklubi Reval-Sport kõiki,

kellel on sportimine jäänud tahaplaanile, osa võtma TASUTA treeningutest.

Treeningud on spordiklubi tel 6412068.eelregistreerimisega

Teisipäev, 15. aprill TERVISEPÄEVKesklinna Sotsiaalkeskuses

kell 11.00–14.00

(Liivalaia 32)

Pühapäev, 20. aprillLAHTISTE USTE PÄEVSparta spordiklubis(Pärnu mnt 139c)

Kesklinna Valitsus kutsub osa võtma:

TASUTA KESKLINNA PEREPÄEVAST

LIIGUME KOOS

TULE LUSTIMA KOGU PEREGA!

19. aprillil 2014

TOIMUVAD LÕBUSAD MÄNGUD JAAKTIIVSED TEGEVUSED KOGU PERELE

•••• •

KÕIGILE TASUTA PÄÄSMED JK TALLINNA KALEV ja TALLINNA FLORA MÄNGULEPärast mängu kohtumine jalgpalluritega (autogrammid, pildistamine)JAGATAKSE AUHINDU KOOSTÖÖPARTNERITELTtasuta tervislik suupiste kingikott peredele

kell 16–19Kalevi kunstmuru staadionil (Staadioni 3)

Estmedica Erakliinik OÜ

Üldkirurgi ja gastroenteroloogi vastuvõtt Tallinna kesklinnas Narva mnt 31.

Eesti Haigekassas kindlustatutele perearsti

saatekirja alusel alates 1. aprillist 2014

Visiiditasu 5 €

Registratuur tel 6010194 e-mail: [email protected]

kodulehekülg http://smartlipo.ee/cnt/

Almeda kliinik OÜ

Pakub Tallinna kesklinnas Narva mnt 31järgmisi esteetilis-meditsiinilisi teenuseid:

* laserepilatsioon * lasernoorendamine * laser-lifting * ultraheli kavitatsioon

Registratuur tel 6010194 e-mail: [email protected], http://smartlipo.ee/est/

Documents

Oodatud on kõik, kes soovivad arendada oma vanemlikke ...-28.03-WEB.pdf · Sel kevadel korraldab Kesklinna Valitsus oma talgud taas Tiigi - veski pargis, ent juba 26. aprillil. 10