Kolga mõisa pargi hoolduskava - Maastikuarhitektuuri Büroo · Hoolduskava on eelkõige juhendiks maaomanikele süsteemse hooldustegevuse teostamiseks kaitsealuses Kolga mõisa pargis

Töö nr 02HK2015

Tartu 2015

Maastikuarhitektuuri Büroo

Aadress: Lai tn 1- 4, 51005 Tartu

Telefon: 740 6205

E-post: [email protected]

Koduleht: www.mab.ee

MTR nr: EP-10767406-0001

Kolga mõisa pargi hoolduskava

2015-2024

http://www.mab.ee/

Maastikuarhitektuuri Büroo Kolga mõisa pargi hoolduskava

2

KOLGA MÕISA PARGI HOOLDUSKAVA

Harju maakond, Kuusalu vald

Lahemaa rahvuspark

Keskkonnaregistri nr: KLO1000511

Tellija: SA Kolga Mõis

Koostajad: maastikuarhitekt Kreeta Sipelgas

maastikuarhitekt Valdeko Lukken

maastikuarhitekt Minea Kaplinski

Kaanepilt: Valdeko Lukken

© Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ 2015


3

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................. 4

1 Üldandmed ............................................................................................................ 4

1.1 TÖÖ EESMÄRGID ........................................................................................... 4

1.2 KÄSITLETAVA RUUMI ASUKOHT .................................................................... 5 1.3 KAITSEKORD ................................................................................................. 6 1.4 OMANDISUHTED ........................................................................................... 9 1.5 UURINGUD JA KASUTATUD MATERJAL .......................................................... 9

2 Ajalooline ülevaade............................................................................................. 11

2.1 KOLGA MÕIS ............................................................................................... 11 2.2 KOLGA MÕISA PARK.................................................................................... 14

3 Olemasolev olukord ............................................................................................ 18

3.1 ÜLDKIRJELDUS ........................................................................................... 18

3.2 RELJEEF, VEE-ELEMENT, PARGITEED JA VAATELISUS .................................. 18 3.3 PUISTU ........................................................................................................ 19

3.4 MÕISA HOONESTUS, PARGIINVENTAR JA -RAJATISED .................................. 20 3.5 PARGI KASUTAJAD ...................................................................................... 23

4 Väärtused ja probleemid.................................................................................... 24

4.1 PARGIRUUM JA ELUSTIK .............................................................................. 24 4.2 PARGIMAASTIKU VÄÄRTUSTE KAITSE, PROBLEEMIDE ENNETAMINE JA KAITSE

KORRALDAMINE.................................................................................................... 26

5 Tegevuskava ........................................................................................................ 33

5.1 TEGEVUSKAVA ÜLESEHITUS ....................................................................... 33 5.2 PUISTU HOOLDUS ........................................................................................ 37 5.2.1 Raietööd .................................................................................................. 37

5.2.2 Üksikpuude hooldus ................................................................................ 38

5.2.3 Puude ridade, puude gruppide ja põõsagruppide hooldus ..................... 39 5.2.4 Vaadete hooldus ...................................................................................... 40 5.2.5 Uusistutus ................................................................................................ 40

5.3 PARGI MURUALAD JA AASAD, NIITMINE, LEHTEDE KORISTUS ...................... 40 5.4 TEED, PARKIMINE ....................................................................................... 41

5.5 PARGIINVENTARI HOOLDUS ........................................................................ 42 5.6 VEEKOGUD, KRAAVID ................................................................................. 42 5.7 ELUSTIKU KAITSE ....................................................................................... 42

5.8 PARGI KAITSE KORRALDAMINE ................................................................... 43

6 Tulemuslikkuse hindamine ................................................................................ 50

GRAAFILINE MATERJAL ................................................................................... 54

JOONIS 1A: DENDROLOOGILINE HINNANG ............................................................ 55

JOONIS 1B: PUISTU RAIED JA HOOLDUS M 1:1000 ................................................ 57 JOONIS 2: HETKEOLUKORD M 1:1000 ................................................................... 58

JOONIS 3: VÄÄRTUSED M 1:1000 ......................................................................... 59 JOONIS 4: PROBLEEMID M 1:1000 ........................................................................ 60

JOONIS 5: REGULAARSED HOOLDUSTÖÖD M 1:1000............................................. 61

LISAD ........................................................................................................................ 62

LISA 1 PUISTU DENDROLOOGILINE HINNANG ....................................................... 63


4

SELETUSKIRI

Sissejuhatus Kolga mõisa pargi hoolduskava on koostatud Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ poolt SA

Kolga Mõis tellimusel. Käesolev hoolduskava on aluseks võtnud Maastikuarhitektuuri

Büroo OÜ poolt 2015. aastal koostatud Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti ning

lähtub kavandatavate hooldustööde osas projektis ette nähtud tegevustest. Töö on

koostatud Keskkonnaameti poolt välja antud kaitsealuse pargi hoolduskava koostamise

juhendile toetudes.1 Arvestatud on Firenze harta, Kuusalu valla arengukava 2013-2032.a.2

suunitlusi ning looduskaitseseadust ja kaitsealuse pargiga seotud määrusi ja eeskirju.

1 Üldandmed

1.1 Töö eesmärgid

Käesoleva töö koostamise eesmärgiks on Kolga mõisa pargi hoolduskava koostamine.

Töö tellijaks on SA Kolga Mõis. Kolga mõisapark on muinsuskaitse all olev

ehitismälestis, reg. nr 28523 ja Lahemaa rahvuspargi koosseisus looduskaitsealune objekt

reg. nr KLO1000511.4 Kolga mõisa allee on muinsuskaitse all olev ehitismäletis reg. nr

21519. 5 Projekti alusplaanina on kasutatud tellija poolt esitatud digitaalset geodeetilist

mõõdistust. Geodeetilise mõõdistuse on teostanud Geodeesia 24 OÜ, mõõtkavas 1:500,

töö nr 550-14, 22.12.2014.a.

Projekti koostamisel on aluseks võetud järgnevaid tingimusi, uuringuid ja projekte:

Kolga mõisa pargi ja allee muinsuskaitse eritingimused, Maastikuarhitektuuri

Büroo, 2015

Kolga mõisapargi puistu dendroloogiline hinnang, Maastikuarhitektuuri Stuudio,

2015

Kolga mõisa pargi restaureerimise tööprojekt, Kultuurimälestiste Riiklik

Projekteerimise Instituut, 1988

Kolga mõisa pargi rekonstrueerimise põhiprojekt, Maastikuarhitektuuri Büroo,

2015.

Hoolduskava konkreetsemaks eesmärgiks on anda ülevaade Kolga mõisa pargi

olemasolevast maakasutusest, kaitsekorrast, ajaloolisest kujunemisest ja pargi ajalooliste

väärtuste säilivusest. Välja tuua probleemid ja väärtused. Esitada väärtusi mõjutavad ja

ohustavad tegurid ning väärtuste kaitseks suunatud tegevused. Pakkuda välja probleemide

lahendused hooldustööde näol. Koostada ettepanekud erinevate pargiruumide

edaspidiseks hoolduseks.

Töö ülesanneteks on:

suunata pargi haldaja tähelepanu maastiku omapära hoidmisele ja säilitamisele;

anda ülevaade pargi ajaloost, põhilistest väärtustest ja probleemidest;

1Nutt, N. 2011. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet. Tartu. 2Kuusalu valla arengukava 2013-2032. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/401102014034?leiaKehtiv 3 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: www.muinas.ee. 4 Allikas: Keskkonnainfo Infoleht. Kättesaadav:

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-

754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499 5 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: www.muinas.ee.

https://www.riigiteataja.ee/akt/401102014034?leiaKehtiv

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499


5

panna paika pargi hoolduse eesmärgid;

kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke hooldustegevusi lähiaastatel;

panna tegevused tähtsuse järjekorda;

Hoolduskava on eelkõige juhendiks maaomanikele süsteemse hooldustegevuse

teostamiseks kaitsealuses Kolga mõisa pargis. Hooldustöid tehes tuleb eelkõige mõelda

maastiku väärtuste säilimisele ja hoidmisele, kuid samas on vaja tagada ka elu toimimine

pargis ning omanike huvid ja praktilised väärtused.

Pargi hoolduskava koostamise aluseks on võetud pargi ajalooline kompositsioon,

välitöödel saadud andmed, muuseumidest ja arhiividest ning internetist kogutud

materjalid. Samuti 2015. aastal Maastikuarhitektuuri Büroo poolt koostatud Kolga mõisa

rekonstrueerimise põhiprojekt.

1.2 Käsitletava ruumi asukoht

Kolga mõis asub Harjumaal, Kuusalu vallas, Kolga alevikus (vt skeemid 1 ja 2) ning jääb

Lahemaa rahvuspargi territooriumile, mis kuulub üle-euroopalisse Natura 2000

võrgustikku. Kolga alevik asub Tallinnast 60 km kaugusel ning jääb Kuusalu valla

idaosasse. Mõisasüda jääb merest linnulennult ligikaudu 6 km kaugusele ning paikneb

looduslikel paekiviklindi terrassidel.

Skeem 1. Kolga aleviku asukohaskeem.6

Kuigi kogu mõisa ala kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu, on muinsuskaitsealune

mõisapargi osa ajaloolistest mõisasüdame piiridest mõnevõrra väiksem. Valdav osa

ajaloolisest pargialast jääb hetkel ühele suurele kinnistule (katastriüksuse tunnus

35203:002:0081). Mõisa peahoone ümbrus koos mõisavalitseja maja, teenijatemaja, aida

ning karjakastelliga jäävad eraldi katastriüksusele (katastriüksuse tunnus

35203:002:0109). Mõisa allee asub eraldi transpordimaana määratletud katastriüksusel

(katastriüksuse tunnus 35203:001:0235), mis kannab nime Kolga-Pudisoo tee. Lisaks

kuuluvad ajaloolise mõisasüdame juurde veel ka mõisa teohoov (katastriüksuse tunnus

35203:002:0111) ning pikk rehi (katastriüksuse tunnus 35203:002:0112). Parki piiravad

6 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.


6

läänest endised mõisapargi alad madalal jõelammil, lõunast korterelamumaa,

maatulundusmaa ja Saalimäe tee ning kirdes ja idas Kolga-Pudisoo tee.

Skeem 2. Kolga mõisa pargi asukohaskeem.7

1.3 Kaitsekord

Kolga mõisa park on ehitismälestis (mälestise registri number 2852).

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL

1997, 5, 27) kuupäev: 30.08.1996.8 Riikliku muinsuskaitse alla kuuluvad veel Kolga

mõisa muinasuskaitsealuse pargi alasse jäävad järgmised muinsuskaitsealused objektid

(vt skeem 4):

1. Kolga mõisa peahoone (ehitismälestis, reg. nr 2851);

2. Kolga mõisa valitsejamaja (ehitismälestis, reg. nr 2853);

3. Kolga mõisa teenijatemaja (ehitismälestis, reg. nr 2854);

4. Kolga mõisa ait (ehitismälestis, reg. nr 2855);

5. Kolga mõisa sõiduhobuste tall (ehitismälestis, reg. nr 2860);

6. Kolga mõisa lõunapoolne tõllakuur (ehitismälestis, reg. nr 2861);

7. Kolga mõisa põhjapoolne tõllakuur (ehitismälestis, reg. nr 2862);

8. Kolga mõisa idapoolne kasvuhoone (ehitismälestis, reg. nr 2863);

9. Kolga mõisa läänepoolne kasvuhoone (ehitismälestis, reg. nr 2864);

10. Kolga mõisa kaevumaja (ehitismälestis, reg. nr 2865);

11. Kolga mõisa läänepoolne väravamaja (ehitismälestis, reg. nr 2869);

12. Kolga mõisa idapoolne väravamaja (ehitismälestis, reg. nr 2870);

13. Kolga mõisa allee (ehitismälestis, reg. nr 21519)9.

Muinsuskaitsealuse pargi territooriumist väljapoole jäävad järgmised

muinsuskaitsealused objektid (vt skeem 4):

1. Kolga mõisa karjakastell (ehitismälestis, reg. nr 2856);

2. Kolga mõisa pikk rehi (ehitismälestis, reg. nr 2857);

7 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 8 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus, 30.08.1996. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/25162. 9 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus. 05.01.1999. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/89738.


7

3. Kolga mõisa teohoov (ehitismälestis, reg. nr 2858);

4. Kolga mõisa laut-linnasekelder (ehitismälestis, reg. nr 2859);

5. Kolga mõisa viinavabrik (ehitismälestis, reg. nr 2866);

6. Kolga mõisa nuumhärgade tall (ehitismälestis, reg. nr 2867);

7. Kolga mõisa sepikoda (ehitismälestis, reg. nr 2868);

8. Kolga mõisa kivisild (ehitismälestis, reg. nr 21518)10.

Skeem 3. Kolga mõisaansambli muinsuskaitsealused objektid.11

Skeem 5. Looduskaitse all olev Kolga mõisa park Lahemaa rahvuspargi osana.12

Kolga park on kaitse alla võetud Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 24. juuni 1960. a

otsusega nr 3 «Looduskaitse ja kultuurimälestusmärkide säilivuse kindlustamisest Harju

10 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus. 05.01.1999. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/89738. 11 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 12 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.


8

rajoonis». Kolga looduskaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 22. juuni

2006. aasta määrusega nr 148 „Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid“13. Vabariigi

Valitsuse 19. veebruari 2015. aasta määrusega tunnistati eelnevalt mainitud määrused

kehtetuks, seoses pargiala kuulumisega Lahemaa rahvuspargi koosseisu (vt skeem 5)14.

Vabariigi Valitsuse 3. mai 2006.a. määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri” käsitleb maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide

kaitset ja kasutamist. Looduskaitsealuse Kolga pargi valitseja on Keskkonnaameti Harju-

Järva-Rapla regioon.

Kaitserežiimiga tagatakse pargi ja temas olevate üksikobjektide põhiväärtuste kaitse.

Vaid kaitseala valitseja nõusolekul on pargis lubatud mitmed tegevused (nt. puuvõrade ja

põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise

püstitamine, katastriüksuste sihtotstarvete ja piiride muutmine, detail- ja üldplaneeringute

kehtestamine, ehitusloa andmine, metsamajandamise kava väljastamine, puhtpuistute

kujundamine, uuendusraie, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, uue

maaparandussüsteemi rajamine jne). Looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad

ranna ja kalda kasutamise piirangud.

13 Allikas: Riigiteataja. Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid. Määrus. 22.06.2006. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13134399?leiaKehtiv. 14 Allikas: Riigiteataja. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Määrus. 19.02.2015. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033.


9

1.4 Omandisuhted

Kolga mõisa kaitsealune park on jaotunud erinevate kinnistute vahel. Käesolev

hoolduskava tegeleb põhiliselt kinnistutega, mis moodustavad mõisa ajaloolise tuumiku

(tabelis 1 kinnistud 1, 2 ja 5). Osaliselt on hoolduskavasse haaratud ka kinnistu (tabelis 1

kinnistu 3), kuid välja on jäetud pika rehe kinnistu (tabelis 1 kinnistu 4) Laias laastus

järgib hoolduskava 2015. aastal koostatud rekonstrueerimisprojektis käsitletud maa-ala

piire.

Tabel 1. Kolga mõisa pargialal olevad maaüksused

Nr Katastri-

üksuse

tunnus

Pindala

(ha)

Maaomandi tüüp Kuulumine

kaitsealuse

pargi

territooriumile

Kuulumine

teostatava

hoolduskava

hulka

1 35203:002:00

81

29,51 100% Maatulundusmaa + +

2 35203:002:01

09

3,40 100% Maatulundusmaa + +

3 35203:002:01

11

5,21 100% Maatulundusmaa + +/-

4 35203:002:01

12

6,96 100% Maatulundusmaa + -

5 35203:001:02

35

9,71 100% Transpordimaa + +

1.5 Uuringud ja kasutatud materjal

Kolga mõisa kohta on läbi aastate koostatud mitmeid erinevaid kujundusprojekte, samuti

on säilinud ülevaatlike ajaloolisi kaarte ja plaane, mis kirjeldavad pargi kunagist

ülesehitust. Käesolevas töös on ajaloolise osa alusena kasutatud 2015. aastal

Maastikuarhitektuuri Büroo poolt koostatud muinsuskaitse eritingimusi, mis on läbi

töötanud parki puudutavad ajaloolised dokumendid.

Hoolduskava koostamisele eelnesid välitööd, mille kõigus viidi läbi puistu hindamine,

kus anti ülevaatlik hinnang puistu olukorrale puude gruppide ja alade tasemel. Hinnangus

on välja toodud ka oluliste üksikupuude seisukord ja hooldus vajadus.

Ajalooline plaani- ja kaardimaterjal:

Ajalooline kaart aastast 1833. Allikas: RA.Stenbocki arhiiv.720784.8.1.

Ajalooline kaart aastast 1896. Allikas: EAA.5212. 1.120

Ajalooline kaart aastast 1903. Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof,

Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111, leht 70.

Uurimustööd ja projektid:

Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265.

Kolga mõisa ajalooline õiend. H. Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815.

Kolga mõisa restaureerimiskonteptsioon. 1988. Allikas: ERA.T-76.1.8217.

Kolga mõisa muinsuskaitse eritingimused. Maastikuarhitektuuri Büroo. 2015.

Kolga mõisa rekonstrueerimise põhiprojekt. Maastikuarhitektuuri Büroo. 2015


10

Andmebaasid:

Eesti Ajalooarhiivi ajalooliste kaartide register. Kättesaadav:

http://www.eha.ee/kaardidreg/kaardid

Keskkonnaregister. 2012. Kättesaadav:

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1578&mount=view#HTTP0

WPUS5iG0Lclwz6ol0sfQEf2psBvn4.

Keskkonnainfoleht EELIS. 2012. Kättesaadav:

http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1578.

Kultuurimälestiste riiklik register. 2012.Kättesaadav. www.muinas.ee.

Maa-ameti kaardiserver (x-gis). 2012. Kättesaadav: www.maaamet.ee.

Riigiteataja. Kättesaadav: www.riigiteataja.ee.

Dokumendid:

Looduskaitseseadus.

Kättesaadav:http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12808270.

Veeseadus. Kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee.

Kuusalu alla arengukava 2013-2032. Kuusalu Vallavalitsus. Kättesaadav:


Trükised:

Keskkonnaministeerium. Muinsuskaitseamet. Eesti pargid 2. 2012. As Varrak.

Tallinn.

Hellström., K. 2010. Maastikuhooldus. Kirjastus Argo. Tallinn.

Järve, S., Eskla, V. 2009. Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn.

Mölder, A. 2010. Vanade pargipuude hooldamine. Luua.

Nurme, S., Paju, K.-M. 2009. Pargitaimesiku hooldus, nr 29.

Muinsuskaitseamet.

Nutt, N. 2011. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet. Tartu.

Saar, M. 1995. Muru rajamine ja korrashoid. Tallinn.

http://www.eha.ee/kaardidreg/kaardid

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1578&mount=view#HTTP0WPUS5iG0Lclwz6ol0sfQEf2psBvn4

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1578&mount=view#HTTP0WPUS5iG0Lclwz6ol0sfQEf2psBvn4

http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1578

http://www.muinas.ee/

http://www.maaamet.ee/

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12808270

http://www.riigiteataja.ee/



11

2 Ajalooline ülevaade

2.1 Kolga mõis

Kolga mõisa ajalugu ulatub juba 13. sajandisse, kui sealsed maad läksid pärast

ristisõdijate vallutusretke Taani kuningas Valdemar II pojale Kanutile, kes müüs need

omakorda edasi Gotlandi munkadele.15 Sellest ajast pärineb ka Kolga vanim arvatav

hoonestus.16 Keskaegse hoonekompleksi konkreetse väljanägemise ja paigutuse kohta on

siiski suhteliselt vähe andmeid. Erandina saab siinkohal välja tuua visandjoonistuse, mille

autoriks on hollandlane A. Goeteeris, kes 17. sajandi alguses Kolgast läbi sõitis (vt Joonis

1).

Joonis 1. Kolga mõis 17. sajandi alguses, A. Goeteerise graafiline leht.

Kloostriperioodi lõpuks kujunes 16. sajand, mil tsistertslased vahetasid Kolga Taanis

asuvate maade vastu. Uueks maavaldajaks sai 1519. aastal kuningas Christian. Järgneva

sajandi jooksul käis mõis käest kätte, kuni 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas mõisamaad

tema sõjaliste teenete eest Rootsi väepealik Pontus de la Gardie’le.17

1658. aastal abiellus Jakob de la Gardie tütar Christina-Catharina krahv Gustav Otto

Stenbockiga, millest alates jäi mõis kuni 20. sajandini Stenbockide valdusesse. Järgmist

suuremat ehitusetappi Kolga mõisasüdame kujunemisloos saabki jälgida 18. sajandil, kui

mõisa 17. sajandist pärit peahoone rekonstrueeriti 1768. aastal barokkstiilis.18 Sellel

perioodil ehitati välja ka suurem osa mõisasüdame hoonestusest.19 Mõisa barokiaegset

ülesehitust saab vaadelda 1833. aasta kaardil (vt kaart 1), kus on näha sellel perioodil

olemas olnud abihooned ning samuti regulaarse pargi teljeline ülesehitus.

15 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 7. 16 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 8. 17 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 4. 18 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 13. 19 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 22-23.


12

Kaart 1. Kolga mõisa kaart aastast 1833.20

19. sajandil hakkas mõisaehituses levima klassitsism ning selle vaimus ehitati 1820.

aastatel taas ümber ka mõisa härrastemaja (vt Foto 1).21 Üldiseloomustusena saab välja

tuua, et mõisa rohked kõrvalhooned laoti Põhja-Eestile omaselt paekivist ning kujundatud

klassitsistlike printsiipide alusel.22 Nende ilme oli ennekõike esinduslik ning kujundatud

viisil, mis looks ansamblilisust ja toetaks peahoone arhitektuurilahendust.

Mõisasüdame täpsemat ülesehitust 19. sajandil pärast pargi ja peahoone ümberehitust,

kajastab hästi 1903. aastal koostatud kaart (vt kaart 3), kus on lisaks esiväljaku idaosasse

jäävale härrastemajale vaadeldavad kõik tänasel päeval olemasolevad kõrvalhooned.

Hästi tuleb 1903. aasta kaardilt (vt kaart 3) välja, et klassitsistliku härrastemaja juurde oli

nüüdseks kujundatud ka inglise stiilis park. Samuti on jälgitav hoonestuse jätkuv

kompaktsus ning ansamblilisus.

20 Allikas: RA. Stenbocki arhiiv 720784.8.1. 21 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 26 22 Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 39-40.


13

Foto 1. Kolga mõisa peahoone.23

Kaart 2. Kolga mõisasüda aastast 1903.24

Mõisa ülesehitust vahetult enne Eesti Vabariigi aega, on võimalik jälgida verstakaardilt,

(vt kaart 3) kus on näha mõisa olulisemat hooned ning skemaatiliselt ka pargiala. Kaardi

täpsusaste pole piisavalt detailne, et mõisaansambli täpset ülesehitust vaadelda ning

puudu on ka osad kõrvalhoonetest, kuid jälgitav on mõisa ümbritseva maastiku struktuur.

23 Aia, A kogu. Harjumaa mõisad, lk 94 24 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.


14

Kaart 3. Kolga mõisasüda aastast 1899/1917.25

Esimese Eesti Vabariigi ajal võõrandati Kolga mõisa rendimaad, mille järele

Stenbockidele jäi veel 100 ha suurune mõisasüda. 1939. aastal küüditati mõisa viimased

omanikud Eestist ning mõis riigistati. 1993. aastal tagastati mõisasüda Stenbocki

Perekonna Fondile.26 2014. aastal müüsid Stenbockid mõisa tänasele omanikule Anu

Koppelile.

2.2 Kolga mõisa park

Esimesed konkreetsemad andmed Kolga mõisapargi kohta on dateeritavad 1667.

aastasse, mil mõisa juures oli suur rohu- ja puuviljaaed, kaks lehtlat, põõsaslabürindid,

lilledest päikesekell, kolm kalatiiki ning rohkelt viljapuid ja marjapõõsaid.27 Selleaegse

pargi ulatust või täpsemat ülesehitust on siiski raske hinnata või kirjeldada, sest puuduvad

asjakohased plaanid.

Pargi tuumikala on tõenäoliselt kogu aeg asetsenud peahoonest läänes, kus maapind

klinditerrassilt madalamale langeb. 18. sajandil rajati sinna looduslike terrasside

rõhutamise abil regulaarne barokkaed, millega oli seotud ka sümmeetriline tõllapesutiik.

Pargi kesktelje pikkuseks oli ligikaudu 300 meetrit ning selle lõppu markeeris pargi

tagaossa jääv ellipsitaoline kaldus pind. Pargikujunduses oli ajastukohaselt kasutatud

mustrilisi, pöetud põõsastest ning geomeetrilistest teeradadest moodustatud

parterpeenraid. Roht- ja viljapuuaed peahoone kõrval, oli samuti kujundatud regulaarselt

ning koosnes ruudukujulistest plokkidest (vt kaart 1).28

Konkreetset aiakujundust, peale aimatava terrassilisuse, pole sellest perioodist säilinud,

kuid alles on regulaarse ülesehitusega tiigid, sümmeetriliselt paigutatud kõrvalhooned

mõisa esi- ja tagaväljaku ümber, lõunapoolne sissesõiduallee ning selle lõpus paiknevad

kaks väravaehitist.29 19. sajandi algul, koos peahoone ümberehitustega, lisati baroksele

25 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis. 26 Allikas: Keskkonnaamet: Kolga mõisa park. Kättesaadav.

http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/mp10/#Omand 27 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 17. 28 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 3 29 Samas, lk 38.


15

pargiosale maastikupark, mille tulemusel moodustus suur mitmekesine pargikompleks.

On andmeid isegi selle kohta, et pargis elas ketiga puu külge kinnitatult Vene suurvürsti

poolt Stenbockidele kingitud tantsukaru.30

19. sajandi II pooles toimus pargis järjekordne ümberehitus, mille käigus kaotati

regulaarne pargiosa ja vanem maastikupark ning kujundati kogu pargiruum inglise stiilis

vabakujulise pargina. Uus pargikujundus paigutati siiski vanasse ruumistruktuuri, mis

tähendab, et alles jäid nii terrassilisus kui hoonete sümmeetriline paigutus. Vabakujulise

pargi ülesehitus on kõige paremini jälgitav 1903. aasta kaardil (vt kaart 7), mille alusel

saab eristada ka erinevad pargiruume.

Kaart 4. Pargiala kujutava osa väljavõte 1903. aasta kaardist.31

Neist esimesena võib käsitleda regulaarset, ringteena kujundatud esiväljakut, mis on

seotud ennekõike peahoone ning ümbritsevate kõrvalhoonetega. Teise pargiruumina saab

käsitleda põhilist pargiosa, mis jääb tõllapesutiigist edelasse. See omakorda on jaotatav

nii-öelda ülemiseks ja alumiseks pargiosaks, mille mõtteline piir jookseb pargi tagumises

osas asuva kõrgendiku, nn Tondimäe eest. Pargi ülemist, peahoone poole jäävat ruumi

iseloomustavad tihedam teedestruktuur ja haljastus ning suhteliselt väike avatud alade

osakaal. Tegu on vana barokkpargi alaga, mistõttu on seal loetavad ka pargis säilinud

regulaarsed elemendid.

30 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 2 31 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.


16

Foto 2. Kolga mõisa pargi ülemine tiik. 1923. 32

Alumine pargiosa, millega on seotud ka jõelamm, on looduslikum ning oli ajalooliselt

pikalt kasutusel heinamaana. Sinna jääb ka nn Tondimägi, mille näol on Urve Russowi33

ning arheoloog Villu Kadaka arvamuse34 kohaselt tegu pargi rajamisperioodist pärineva

paviljoni varemetega (vt foto 17).

1903. aasta kaardilt on alumises pargiosas jälgitavad ka suured pargiaasad, haljastus on

koondunud peamiselt teeradade äärtesse. Ajalooliselt ümbritses nii ülemist kui ka alumist

pargiosa selgepiiriline jalutustee, mis markeeris kujundatud pargiosa lõppu ning

üleminekut jõeäärsele poollooduslikule põllumajandusmaastikule. On alust arvata, et

pargist võisid jõelammile avaneda vaated, mis inglise stiilis pargi ümbritseva maastikuga

mõtteliselt kokku sidusid. Ära tuleb mainida ka ajalooliselt plaanilt jälgitavad

kuivendussüsteemid, mis juhtisid liigvee looduslikku jõesängi ning võimaldasid tänast

liigniisket jõelammi majandada.

Kolmanda eraldiseisva pargiosana on vaadeldav põhilisest pargimahust lõunasse jääv ala,

kuhu jäid ka aednikumaja ning triiphooned. Ajalooliselt kasutati seda piirkonda pikalt

põllu- ning heinamaadena35. Sealses pargimaastikus pole maastiku looduslik terrassilisus

enam selgelt jälgitav ning oma asukoha tõttu pole ta seotud peahoonega. Pargiruumi

piirasid lõunast paekivimüür ja teerada, kusjuures müür on rajatud koos kraaviga, mis

koos moodustavad nn ahhaa-efekti. Pargi piirist edasi jäid avarad põllud, mis võimaldasid

avada pargist maaliliselt pastoraalseid vaateid.

Mõisatuumiku pargiruumi osana saab veel välja tuua rohu- ja puuviljaaia, mis jäi

peahoonest kagusse ja itta. Selle ülesehitus oli regulaarne, mis avaldub ruudustikuks

jaotatud põhiplaanis. Tarbeaed on hoonetest seotud ennekõike mõisa tagaväljakut

ääristava aida ning teenijatemajaga, ent on vaadeldav ka kagu suunast mõisasse juhatavalt

32 Allikas: Vahur Kuhlbergi erakogu. 1923. 33 Allikas: Urve Russow 1999. 34 Allikas: Anu Koppeli suulised andmed. 35 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 6


17

peaalleelt. Ka seda pargiruumi piiras mõisakompleksi ümbritsev tee ning selle ääres

jooksev paekivimüür.

Eraldiseisvaks üksuseks, kuid samas oluliseks elemendiks, mis sidus mõisa tuumikala

kaugemate mõisamaadega, oli mõisa peaallee, mis sai alguse peahoone juurest ning

kulges sellest kagu ja lõunasuunas. Tegu oli mõisasüdamesse juhatava alleega, mis juba

kaugelt eristus end ümbritsevast põllumajandusmaastikust ning toimis seeläbi

sissejuhatava elemendina. Vaateliselt polnud allee peahoonega siiski seotud, kuna

paikneb selle peafassaadi suhtes täisnurga all. Hoonetest tekkis vaateline seotus

ennekõike kahe väravaehitisega, mis markeerisid mõisasüdame sissepääsu.

Pärast mõisaaja lõppu ning Stenbockide Eestist lahkumist, hakkas park aegamööda

metsistuma ning rajatised lagunema. 1977. aasta ajaloolises õiendis on kirjeldatud, et park

oli kasvanud võsasse, teerajad muutunud poriseks või sootuks kadunud. Mingil määral

hooldatud oli olnud vaid esiväljak, mis oli antud lasteaia käsutusse.36 Pargi terviklikkuse

oli rikkunud ka peahoone eest läbi viiv üldkasutatav maantee. Samuti olid kadunud

kunagised vaated ning erinevad pargiruumid muutunud halvasti loetavaks.

1988. aastast pärineb Kolga mõisa pargi restaureerimiskontseptsioon, mis tugineb 19.

sajand lõpu - 20. sajandi alguse pargiplaanile, kuid tegi teatavaid mööndusi seoses sel

perioodil mõisasüdames tegutsenud asutustele.37 Projekti ei jõutud ellu viia, kuid pargis

on teostatud võsalõikust. Samuti on tänaseks päevaks ajaloolist ansamblit läbinud

maantee viidud mõisasüdamest välja.

36 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, leht 39. 37 Kolga mõisa restaureerimiskontseptsioon. 1988. Allikas: ERA.T-76.1.8217, leht 23.


18

3 Olemasolev olukord

3.1 Üldkirjeldus

Kaitsealuse Kolga pargi muinsuskaitsealune territoorium on 12,8 ha ning seda haldab

eraomanik, kelle eesmärgiks on vana mõisakompleks koos selle juurde kuuluva

väärtusliku pargiga taas korda teha. Kolga mõis kui üks terve Eesti kontekstis uhkemaid

mõisakomplekse, on ka tänasel päeval ikka veel suurejooneline ning mõjus. Seda muljet

toetab nii suhteliselt hästi säilinud ansamblilisus, pargi vanad põlispuud kui kompaktse

mõisatuumiku jälgitavus. Kuigi ajaloolise mõisasüdame ümber on kujunenud Kolga

alevik, siis mõisatuumik on jäänud uusehitustest ja parki sobimatutest lisandustest

suuresti puutumata.

Foto 3. Vaade pargist peahoonele (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

3.2 Reljeef, vee-element, pargiteed ja vaatelisus

Reljeef:

Kolga mõis paikneb looduslikel paeklinditerrassidel. Maapind langeb peahoonest alates

edela suunas, kuni jõuab madalale jõelammile. Kõrguste vahe peahoone esise ja

jõeäärsete alade vahel on ligikaudu 10 meetrit. Kõrguste vahest ja veekogust tingitult on

pargis tajutavad ka veerežiimi erisused, kus madalamad pargiosad on märjemad, kohati

liigniisked, samas kui peahoone ümbrus on valdavalt kuiv.

Vee-element:

Kolga mõisa pargis paikneb tiikidesüsteem, kuhu kuulub nii esiväljakut ja pargiruumi

eraldav tõllapesutiik (vt Foto 7) kui kaks nelinurkset, regulaarse paigutusega pargitiiki.

Tiigid on küll säilinud, kuid nende kunagised kaldakindlustused ja müüritised on

lagunenud, tiigi kallastele on kasvanud isetekkeline puude looduslik uuendus ning tiigid

on muutunud mudaseks. Tiikidest voolab allapoole väike jõesopp, mis suubub lõpuks

Kolga jõkke (VEE1081500). Pargis paiknevad ka kuivenduskraavid, mis on aga halvas

seisukorras, ei toimi enam vajaliku efektiivsusega ning vajavad samuti puhastamist.


19

Teedestruktuur ja vaatelisus:

Kolga mõisa ümbritsev teedestruktuur on ajaloolise situatsiooniga küllaltki identne.

Seevastu pargisisest üldist teedevõrku on aegade jooksul mõneti muudetud. Säilinud on

mõisa väravahoonete juurest alguse saav alleekoridor, samuti mõisa esiväljakut ümbritsev

ringtee. Täielikult on aga hävinud pargisisene teedevõrk ning sellega seotud olnud

vaatekoridorid.

Kuna pargis puuduvad teerajad ning samuti on hävinud ajaloolised sillad, on pargis raske

liikuda. Lisaks on esiväljakult kadunud kunagised teerajad ning sinna on kasvanud

isetekkelised puud, mis segavad vaateid peahoonele.

Pargi kunagised vaatesihid on sisuliselt kadunud – hävinud on pargielemendid, mille

vahel vaated moodustusid ning vaatekoridorid on kasvanud võsasse. Samuti on kadunud

vaated ümbritsevale pastoraalmaastikule, sest põldude asemel ümbritsevad mõisasüdant

nüüd Kolga alevik ning liigniiske, võsastunud jõelamm.

3.3 Puistu

Kolga mõisa pargis teostati 2015. aastal välitööd, mille eesmärgiks oli hinnata pargi

puistu seisukorda. Välitöödel osalesid maastikuarhitekt Valdeko Lukken,

maastikuarhitekt Minea Kaplinski ja dendroloog Sille Viljamaa. Pargipuistu

dendroloogiline hinnangu koostas Maastikuarhitektuuri Stuudio MTÜ, Reg. nr.

80300035, töö nr: 01DH2015

Dendroloogilise hinnangu välitööde käigus vaadeldi kõiki alal kasvavaid puid ja põõsaid

kas üksikult, grupi või alana. Gruppidena hinnati peamiselt samast liigist ja sarnase

tervisliku seisukorraga puid või põõsaid. Aladena käsitleti suuri valdavalt

väheväärtusliku puittaimestusega piirkondi, mida oli võimalik kirjeldada üldiste

parameetrite alusel. Lisaks mõõdeti kõigi puude puude rinnasdiameeter. Kui grupis oli

kuni 5 puud, siis igal puul eraldi, 5 puust suuremate gruppide puhul anti rinnasdiameeter

suuruste vahemikuna. Haruliste puude puhul on mõõdetud kõikide harude diameetrid.

Kõikidele käsitletavatele puudele ja põõsastele anti tervislikku seisundit kajastav hinne,

mis lähtub järgmisest hindamisskaalast:

Hinne Iseloomustus 0 Jalal kuivanud, surnud puu

1 Kuivav puu, juurdekasv puudub, kahjustatud enam kui 2/3 lehtedest või okastest;

kuivaladvalised või 1/3 võra ladvaosast moodustavad kuivanud oksad; üle 2/3 tüve

läbimõõdust kahjustatud tüvemädanikust; koore või kambiumi vigastused üle 2/3 tüve

või peajuurte läbimõõdust.

2 Tugevasti kahjustatud puud; juurdekasv tugevasti pidurdunud või lõppenud. Kahjustatud

1/3 – 2/3 lehtedest või okastest, ladvaosas palju kuivanud oksi; koore või kambiumi

vigastused kuni 2/3 ümbermõõdu ulatuses, tüve vigastused tüvemädanikust kuni 2/3

läbimõõdu ulatuses.

3 Nõrgestatud puud, juurdekasv pidurdunud, üksikud kuivavad oksad võras, tüve või

kambiumi vigastused kuni 1/3 ulatuses tüve läbimõõdust; tüvemädanik kuni 1/3 ulatuses

läbimõõdust.

4 Kergelt vigastatud puud, peamiselt paranevad mehaanilised vigastused, väikesed

(vigastused väiksemad kui 1/5 tüve; koore või kambiumi vigastused vähem kui 1/5

ümbermõõdust) vigastused, juurdekasv pole oluliselt pidurdunud, tüvemädanikku ei

esine.

5 Kahjustamata, terve puu, värvus, võra tihedus ja tüvi normaalsed

Tabel 2. Puistus olevate puude ja põõsaste hindamise skaala (allikas: Artes Terrae, 54KP04/A)

Üldine pargi puistu tervislik seisukord on hea. Enamus praegu pargis kasvavatest puudest

on väga heas kasvujõus. Esineb kuivanud ja kuivamas puid, kuid üldiselt on puud ja


20

põõsad heas seisundis. Peamiselt vanematel puudel kasvavad samblad, samblikud,

seened, esinevad koorekahjustused ja tüvedes lõhed. Osadel pargipuudel on tüvel koor

lahti ning esineb kuivanud oksi. Peamiselt avatumatel aladel kasvavad väga kauni ja

dekoratiivse tüve ja võraga puud. Mitmed maha langenud ja sammaldunud tüvega või

kaldus põlispuud mõjuvad vanas mõisapargis maaliliselt.

Pargi hooldamatuse tõttu on puistus palju noori puid, mis takistavad vanadel puudel

kasvamist ja esiletulemist. Puistu noorendik ja hoolduseta jäänud põõsad ja puud on

aastate jooksul muutnud ka pargi kunagist ilmet. Kohati jätab park metsistunud mulje.

Kaugemal pargiosas on suures osas tegemist isekujunenud puistuga. Selles annavad tooni

pajud, remmelgad, jalakad ja vahtrad, toomingad ja hallid lepad. Äärealadel on raske

eristada gruppidena kasvavaid puude ja põõsaste isendeid, kuna nende võrad kattuvad ja

oksad on põimunud läbisegi.

Pihlenelate ala on muutnud oluliselt ligipääsetavust ja avatust pargi keskosas ja

aednikumaja lähemas ümbruses ning takistab vaadete avanemist. 70-ndatel aastatel pargis

asunud aiandi aladelt on näha paljunduspeenardesse sisse jäänud liikidest harilikku

pukspuud, ebajasmiini, kikkapuud, villast lodjapuud, ungari sirelit, värdenelat, põisenelat

ja kibuvitsa liike. Pukspuud mõjuvad pargi alusmetsa all üllatusena, kuid vajavad

korrastamiseks puhastamist ja noorendamist. Tiheda istutuse tõttu on kuivanud isendite

arv suur.

Kaitsealuseid loodusobjekte pargialal ei esine.

3.4 Mõisa hoonestus, pargiinventar ja -rajatised

Mõisa hooneteansambel:

Kolga mõisa hooneteansamblist enamik on mingil kujul tänase päevani säilinud. Siiski

tuleb nentida, et kuigi hetkel on Kolga mõisaansambel veel küllalt hästi jälgitav, on

olukord muutumas üha kriitilisemaks – härrastemaja on lagunemas, park on hooldamata

ja liigniiske ning paljud kõrvalhoonetest on varemetes ja võssa kasvanud.

Kolga mõisa juurde kuulub suur hulk erinevaid ajaloolisi kõrvalhooneid, millest kõik on

ka muinsuskaitse all. Abihoonete seisukord on sealjuures väga varieeruv. Katuse all

olevad kõrvalhooned (laut-linnasekelder, valitsejamaja, teenijatemaja, tall) on pigem

talutavas või heas seisukorras. Katuseta kõrvalhoonetest on sisuliselt alles vaid müürid,

mis paljudel juhtudel on suuremas või vähemas mahus ka varisenud. Abihoonete müüride

sees ja ka peal kasvab võsa, mis hoonete seisukorda järjest enam kahjustab.

Väikevormid ja inventar:

Pargis paiknenud rajatised ja väikevormid on hävinud ning paljude asukoht pole

maastikus enam loetav. Alles on tõllapesutiiki ületava silla vundament ning kunagise

kaevumaja varemed. Samuti on alles aednikumaja juures asuv tellistest piirdemüür, mis

on küll suhteliselt kehvas seisukorras. Maastikus on veel jälgitav ka nn Tondimägi ehk

pargi peatelje lõpus paiknev kõrgendik, mille juures on leitavad ka müüritise varemed (vt

Foto 4). Tõenäoliselt on sealjuures tegu vana pargipaviljoni asukohaga38.

Mõisa piirdemüür on kogu ulatuses üsna lagunenud (vt Foto 8). Peamiselt on kahjustuste

põhjuseks ilmastik ja puudulik hooldus, aga ka müüri kõrval ning peal kasvavate puude-

põõsaste juured. Suuremas osas kasvavad müüride peal pigem nooremad ja

vähemväärtuslikud puud, kuid leidub ka väärtuslikke ja märkimisväärseid vanu põlispuid.

38 Allikas: Urve Russow, 1999


21

Osades lõikudes on müür ka hävinud, mis on tõenäoliselt seotud Nõukogude perioodil

ehitatud tehnovõrkude rajamisega.

Hävinud on ka Kolga mõisapargis kunagi leidunud inventar, mis on samuti vähendanud

pargi kasutatavust. Pargis puuduvad nii pingid, prügikastid kui valgustus.

Foto 4. Tondimäe juures asuvad varemed (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

Foto 5. Vaade mõisa tagaväljakule: vasakul ait, ees teenijatemaja (allikas: Valdeko

Lukkeni erakogu, 2015)


22

Foto 6. Vaade väravahoonetele (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

Foto 7. Vaade tõllapesutiigile (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)


23

Foto 8. Pargi lõunapoolne piirdemüür (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

3.5 Pargi kasutajad

Tänasel päeval on Kolga park oma seisukorra tõttu suhteliselt vähekasutatav. Puuduv

teedevõrk, liigniiskus ning võsastumine on tekitanud olukorra, kus parki on raske pääseda

ning seal ka keeruline ringi liikuda. Pargi potentsiaal on sealjuures siiski tohutu – seda nii

Kolga kohalike elanike kui turismi seisukohast. Kuna tegu on ühega Eesti kõige

suurejoonelisematest mõisaansamblitest, on pargi korrastamise järgselt võimalik sellest

kujundada laialdaselt huvi pakkuv tõmbepunkt.


24

4 Väärtused ja probleemid Iga park on erineva ülesehituse ja iseloomuga ja vajab spetsiaalset lähenemist, erinevat

hoolt, kuigi tihtipeale tundub, et materjal ajalooliste parkide puhul on sama. Pargi

väärtused on nii elus kui ka eluta osa. Väärtuste säilimiseks on oluline teadvustada

probleemid e. väärtusi ohustavad tegurid.

Kolga mõisa pargi väärtused (vt joonised 2 ja 3) on:

Pargiruumi üldine terviklikkus;

regulaarse kujunduse elementide tajutavus pargiruumis;

ajalooliste vee-elementide säilimine pargis;

pargiga seonduva mõisa hooneteansambli säilimine;

võimalus taastada pargisiseseid vaatesihte;

väärtuslikud puudegrupid ja üksikpuud;

säilinud ajalooline piirdemüür;

ajalooliste elementide asukohtade olemasolu pargis;

vana õunapuuaia koha olemasolu ja taastamisvõimalus.

Kolga mõisa pargi probleemideks (vt joonis 4) on:

Pargi kasutatavust takistab isetekkeline võsa ning maapinna liigniiskus. Paljudes

kohtades (nt tihedamas puistus) on vaated suletud;

olulised kinnikasvanud vaatesihid;

pargi teedevõrgustiku puudumine;

avatud alade võsastumine;

pargi vähene kasutatavus;

kuivanud puud, ohtlikud puud;

oluliste puude, puudegruppide, -ridade vähene esiletoomine ja seotus vana

kujundusega;

pargis paiknenud ajalooliste pargirajatiste kadumine;

pargist puuduvad pingid, valgustid, prügikastid jmt.

4.1 Pargiruum ja elustik

Pargi kompositsioon

Kolga mõisa park on kujundatud ruum. Läbi ajaloo on pargi ülesehitus lähtunud

erinevatest kujunduspõhimõtetest, mis on jätnud oma jälje ka tänapäevasesse parki.

Tänaseks on park säilitanud oma üldised piirid, kuid kaotanud oma sisemise

struktureeritusse ning sellest lähtunud vaatesihid. Pargis on võimalik tajuda erinevatest

stiilidest pärit kujunduspõhimõtteid (barokne regulaarne pargiruum ning inglise stiilis

vabakujuline park), kuid pargi hooldamatus on muutnud nad raskesti loetavateks ja pigem

tinglikeks. Et taastada ajaloolisele Kolga mõisale pargiruum, tuleb pargis eelkõige

rekonstrueerida teedevõrk, kujundada raiete ja istutusega puistu paiknemist, taasluua

olulised vaatesihid ning tagada läbi teadliku raietegevuse, niitmise ja hoolduse

pargiruumi edaspidine kestvus.

Avatud, pool-suletud, suletud alad

Kolga pargi kontekstis on kunagine avatud ja suletud alade osakaal tugevalt muutunud.

Peahoone ümber on avatud alad paremini loetavad, kuigi ka mõisa esiväljakule on

kasvanud noored isetekkelised puud. Muutunud on ka peahoonest kagusse ja itta jääva


25

kunagise puuviljaaia ülesehitus ja koosseis. Kui peahoonest kagusse jääval alal on

vähemalt säilinud pool-avatud iseloom ning Nõukogude perioodil on sinna istutatud ka

õunapuid, siis peahoonest itta jääv ala on võsastunud ning kaotanud oma kunagise

funktsiooni ja väljanägemise.

Alumises pargiosas on kunagiste pargiaasade ning tihedamate puudegruppide asemel

moodustunud suhteliselt ühtlase tihedusega parkmets, mis on kohati võsastunud ja

raskesti läbitav. Vanale mõisapargile viitavad sealses suletud ruumis ennekõike vanad

põlispuud, kuid kõrvaltvaatajale jääb pargi asemel mulje pigem hõredast metsast.

Nii on kogu pargis äärmiselt oluline tegeleda puistu hooldusega viisil, mis taastaks

kunagist pargikompositsiooni ning toetaks avatud-suletud alade tasakaalu taasloomist.

Sel viisil on võimalik välja tuua pargi olulisi kompositsioonilisi elemente ning tagada läbi

vaatesihtide tekitamise pargiruumi tihedam seotud ja loetavus.

Olulised puuderead ja üksikpuud

Pargis on esindatud h. pärnade read, mis paiknevad tõllapesutiigiga paralleelselt alumises

pargiosas. Samuti on lünklikult vaadeldav vana sissesõiduteeäärne hobukastaniallee

fragment. Ajalooline hobukastaniallee on säilinud ainult ühel pool sissesõiduteed,

hinnanguliselt ligikaudu 40-50% ulatuses (alles on 5 vana h. hobukastanit, vanasti

võinuks neid ühes reas olla 10-12 – st. et kogu alleest säilinud ca 25%). Puud on kohati

ka halvas seisukorras, kuid kuna tegu on otsese lüliga, mis seob tänast pargiruumi

ajaloolise mõisaperioodiga, on projektiga ette nähtud teostada puudel võrahooldus ning

neid säilitada. Sissesõidutee teisele poole, kus ajalooline haljastus on hävinud, on ette

nähtud istutada uus rida hobukastaneid, mis pole Eestis küll tüüpilised alleepuud, kuid on

osa Kolga mõisa eripärast ja pärandist.

Liik Ümbermõõt Nr tabelis Harilik vaher 379 cm 228

Harilik tamm 356 cm 557

Harilik hobukastan 350 cm 89

Harilik pärn 333 cm 107

Sanglepp 287 cm 454

Harilik saar 283 cm 364

Lehis sp 266 cm 637

Tabel 3: Suurima tüve läbimõõduga põlispuud

Märkimisväärseid üksikpuid leidub pargiruumis rohkelt. Neist olulisemad puudegrupid

paiknevad alumises pargiruumis, kuid väärtuslikke üksikpuid leidub ka peahoone

ümbruses. Üks ilusaima võraga ja suurima haljastusväärtusega puu pargis on harilik

hobukastan mõisahoone põhjapoolsel küljel. Suure osakaalu moodustavad pargis

harilikud saared, mis on võimsa terve tüve ja ažuurse võraga. Pargi raamistuses müüri

ääres kasvab nii väärtuslikke põlispuid – harilikku vahtrat, saart ja jalakat ja harilikku

mändi lõunapoolse külje müüril kui isetekkelist looduslikku uuendust – halli leppa,

remmelgat ja paju ning punast leedrit.

Vaatelisus

Vaatelisus on pargis suuremas osas hävinud. Lünklikult on säilinud vaatesihid peahoone

ümbruses, kuid vaated parki ja pargist, on võsastunud ja kadunud. Selleks, et taastada

pargiruumi terviklikkus ja ühtsus, on seetõttu äärmiselt oluline tegeleda ka pargiruumile

oluliste vaatesihtide taastamisega. Olulised on sealjuures hoonetega seotud vaated, aga

ka vaatekoridorid, mis tekivad koos pargisisese teedestruktuuri taastamisega.


26

Teedesüsteem

Kunagised Kolga mõisa ümbritsenud juurdepääsuteed (peaallee ning sepikoja juurest

mõisani juhatav Kolga-Pudisoo maantee) on maastikus endistes koridorides säilinud

tänase päevani. Samuti on alles esiväljakut ümbritsev ringtee. Praktiliselt täielikult on

hävinenud aga pargisisene teedesüsteem – kunagised jalutusteed on võsastunud ja

kadunud ning pole pargiruumis enam loetavad ega kasutatavad.

Parkimine toimub peamiselt peahoone lõunaosas ning sõiduhobuste talli ümbruses. Pargi

rekonstrueerimisprojektiga on ette nähtud rajada konkreetselt tähistatud parklad uutesse

asukohtadesse (laut-linnasekeldri taha, vajadusel ka teohoovi juurde).

Vee-element

Kolga mõisapargi üheks oluliseks komponendiks on sealne veesüsteem, mis koosneb

tõllepesutiigist ning kahest nelinurksest tiigist, mis on väiksemate ojadega ühendatud

Kolga jõega. Veekogud on tänaseni säilinud, kuid nende kaldad on kohati varisenud ja

võsastunud. Samuti vajavad kõik tiigid puhastamist.

Hooned, rajatised ja väikevormid

Kolga mõisaansambli hoonestus on säilinud suhteliselt terviklikult. Kuigi paljud

kõrvalhoonetest on tänaseks varemetes, on nende müüritised siiski piisavalt suures mahus

alles, et anda edasi mahte ja vorme. Seevastu pargirajatised ja väikevormid (paviljonid,

sillad, pingid) on hävinud. Maastikus on loetav pargi barokse kesktelje lõpus paiknenud

paviljoni küngas, samuti on hästi jälgitav tõllapesutiiki ületava silla asukoht. Ülejäänud

väikevormide asupaigad on maastikus liigeldes vaid oletuslikud.

Liigirikkus pargis

Lähiaastatel pole pargis teostatud liigirikkuse uuringuid. Loomade, lindude, samblate,

samblike ja rohttaimede kohta puuduvad uuringud, kuid soovituslikult tuleks neid

kindlasti läbi viia, et selgitada täpsem informatsioon liikide olemasolu kohta. Et pargis

olev liigirikkus säiliks, tuleb tagada erinevate elupaikade olemasolu ja toitumisalade

mitmekesisus. Niitmisel, võsa või puistu noorendiku koristusel tuleb tähelepanu pöörata

tööde läbiviimise ajale ning taimerinnete mitmekesisuse säilitamise vajadusele.

Liigirikkuse säilitamine on äärmiselt oluline, eriti kuna park kuulub Lahemaa rahvuspargi

koosseisu, mistõttu ei tohiks seda ohtu seada liiga tiheda niitmise või valel ajal puude ja

võsa raiumisega. Oluline on ka säilitada tugev seos ümbritsevate rohealadega.

4.2 Pargimaastiku väärtuste kaitse, probleemide ennetamine ja kaitse

korraldamine

Pargiruumi pikaajalised kaitse-eesmärgid

Kolga mõisa parki loodava üldise kompositsiooni säilimine;

Kolga mõisa pargi elurikkuse ja dendroloogiliselt, ökoloogiliselt väärtusliku

puistu säilitamine.

Hoolduskava perioodi kaitse-eesmärgid (2015-2024)

Kolga mõisa pargi terviklikkuse ja kompositsioonilise ülesehituse taastamine ja

säilitamine;

Kolga mõisa pargi elurikkuse säilitamine;


27

Kolga mõisa pargi puistu ja kaugemate rohealade seotuse säilitamine;

oluliste vanade puude ridade, gruppide, üksikpuude säilitamine;

loodusliku puistu (oluliste noorte puude) pidev hooldus;

suletud, pool-suletud, avatud alade vahekorra säilitamine;

Kolga mõisa pargi oluliste sõlmpunktide säilimine ning ajalooliste objektide

taastamine võimalikult originaalsetes asupaikades;

ohutuse tagamine pargi külastajatele.

Ohutegurid:

Teadmatu puistu raie ja/või istutamine, teadmatu rajatiste rajamine, sellest

tingituna liikide, elupaikade ja kasvukohtade hävitamine, ajaloolise pargi

struktuuri kadumine;

regulaarse, läbi mõeldud hoolduse vähesus;

vaadete kinnikasvamine;

mitte täielikult avatud (nn lünklike) vaatesektorite rajamine;

teede mitte hooldamine, korrastamine;

uute objektide rajamine;

uute platside ja väljakute rajamine;

ajalooliste rajatiste asukohtade võsastumine, noorte puudega kattumine või

tähelepanuta jätmine;

rajatiste, väikevormide hooldamatusest tekkiv ohtlikkus kasutajale;

avatud alade mitte niitmine või liigne niitmine;

puistu seisukorra halvenemine, ohtlikuks muutumine valede töövõtete tõttu;

vanade puude murdumine, noorte puude kasv vanade puude võrade alla ja

valgustingimuste halvenemine;

ehitus- ja hooldustöödel puujuurte/-tüvede/-võrade kahjustamine.

Meetmed:

Pargi väärtuste ja probleemide teadvustamine ja arvestamine;

ajalooliste objektide asukohtade ja elementide pidev hooldus ja tähelepanu;

pideva hoolduse läbiviimine, mis on kooskõlas hooldusnõuete ja pargiruumide

vajadustega;

võsastunud ja kinnikasvanud vaatesihtide avamine;

nn lünklike vaatesihtide korrastamine;

harvendus- ja sanitaarraie, puuvõrade hooldus;

loodusliku uuenduse tagamine;

vanade puude ja põõsaste regulaarne hooldus;

teede korrastamine ja regulaarne hooldamine;

läbi mõeldud tegevused olemasolevatel ja rajatavatel platsidel;

muruplatside regulaarne niitmine;

üksikute oluliste kivide asukoha säilitamine;

ajalooliste objektide asukoha säilitamine;

uute objektide läbimõeldud ehitus ja paigaldus;

ohtlike objektide likvideerimine pargiruumist;

mitte sobilike objektide ümberpaigutamine;

pargi liikide täiendavate uuringute läbiviimine ja tulemustega arvestamine

edaspidises hoolduses;

spetsiifiliste hooldus- ja ehitustööde kooskõlastamine Keskkonnaametiga.

Tabel 4. Pargi väärtuste kaitse korraldamine.

Nr Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meede (hooldustegevus) Oodatav tulemus 10 aasta

pärast

1 Pargi

terviklikkus

Pargi ruumilise ühtsuse

säilimine Teadmatu puistu raie, ehitamine,

pargiosade maastikuarhitektuurne

muutmine;

pargiosade kinnikasvamine;

pargiosade mitteteadlik avamine

ümbritsevale maastikule.

Pargi taastamistööde läbiviimine

vastavalt

rekonstrueerimisprojektile;

pargi järjepidev hooldus, mis on

kooskõlas hooldusnõuete ja

pargiruumide vajadustega.

Pargi terviklikkus on säilinud.

2 Pargi

kompositsioon

Pargi barokselt

regulaarse ja inglise

stiilis osade taastamine

ja säilitamine

Valed, teadmatud istutus ja

raiumisvõtted;

pargiosade ja elementide välja

ehitamine rekonstrueerimisprojekti

eirates või meelevaldselt muutes;

Projektijärgne raie ja

istutustegevus;

pargi ajaloolise ülesehituse

printsiipide tutvustamine,

selgitamine.

Pargi ajalooline ülesehitus

on taastatud vastavalt


pargi kompositsiooniline

ülesehitus on hästi jälgitav

ning tagatud on selle

edasine säilimine.

3 Pargi liigirikkus Liigilise mitmekesisuse

säilimine. Liigne loodusliku puistu uuenduse

raie ja võsaraie;

uute avatud platside rajamine;

pargiosade kinnikasvamine;

elupaigapuude hävitamine või

kahjustamine;

kasvukohtade hävitamine;

pargi äärealadele jääva jõe

kaldaalade liigne puhastamine,

raie;

toitumis- ja pesitsusalade

hävitamine valede

hooldustegevuste käigus.

Läbimõeldud võsaraied;

kaldaalade ja veepeeglite

puhastamine vastavalt ette nähtud

mahtudele ja meetoditele;

elupaiga puude säilitamine;

prahi ja risu ettevaatlik

eemaldamine puude õõnsustest;

aasade ettevaatlik ja läbi mõeldud

avamine;

aasaalade hooldamine

hooldustegevuseks ettenähtud

perioodidel;

pesitsuspaikade säilitamine ja

hooldustööde õigeaegne

teostamine;

Elupaiga puud ja olulised

kasvukohad on kindlaks

määratud;

suletud ja avatud alasid

hooldatakse vastavalt

ettekirjutistele;

täiendavad liigilised

uuringud on teostatud;

pargi liigiline

mitmekesisus säilib.


29

pargi liikide täiendavate uuringute

läbiviimine ja tulemustega

arvestamine edaspidises pargi

hoolduses;

spetsiifiliste hooldus- ja

ehitustööde kooskõlastamine

Keskkonnaametiga.

5 Veekogud ja

kraavid Veepeeglitele

vaatelisuse säilimine;

veekogude ja kallaste

liigirikkuse säilimine;

veekogude kallaste

kasutuse olemasolu

teatud kohtades;

liigniiskete alade

vähendamine;

vee-elemendi

kasutusotstarvete

säilitamine, muutmine

või lisamine.

Kaldaalade võsastumine;

veekogusid ümbritsevatel aladel

kasvava puistu ebaühtlane, lünklik

raie, avatud alade kujundamatus

või omavoliline kujundus;

liigne taimestuse likvideerimine;

kaldaalade kasutuskõlbmatus-

taimestuse vohamine, liigniiskus;

rannaala kinnikasvamine;

kraavi kinnikasvamine;

hooldamatusest tekkiv ohtlikkus

kasutajale.

Läbimõeldud võsaraied kogu

pargi ulatuses

läbimõeldud puistu ja aasade

hooldus kogu pargi ulatuses;

vaadete avamine kindlatesse

kohtadesse;

liigniiskete alade veerežiimi

korrastamine kuivenduskraavide

puhastamisega;

võsa ja heinataimede

eemaldamine pargitiikidest.

Pargisisesed veekogud on

puhastatud;

tõllapesutiik on

restaureeritud, pargitiigi

äärde rajatud terrass;

kuivenduskraavide

puhastamise ja

kuivendustorude lisamise

abil on taastatud pargi

normaalne veerežiim.

7 Teedestruktuur Regulaarse pargile

omaste või loetavate

elementide säilimine;

oluliste teeradade

rajamine:

teede kasutatavuse

säilimine.

Teede kinnikasvamine,

kasutatavuse vähenemine;

teede mudastumine;

uute teede läbimõtlematu

rajamine.

Pargi teedevõrgu rajamine;

olemasolevate teede korrastamine;

ajaloolise peatelje taastamine

läbimõeldud raietegevuse kaudu;

teeäärte ja teeradade puhastamine

võsast;

teede osaline puhastamine

lehtedest sügisel.

Pargis on heas korras

teedevõrk;

rajatud teed järgivad

vastavalt

rekonstrueerimisprojektile

ajaloolist kujundust;

maastikus on jälgitav pargi

barokne peatelg.


30

8 Vaated pargis,

pargile ja pargist

Vaatesihtide rajamine,

hooldamine ja

säilitamine.

Ajalooliste aasaalade mõõtmete

vähenemine;

pealekasvava noorendiku tõttu

oluliste vaadete lünklikuks

muutumine;

vaatesihtidele uute rajatiste

rajamine;

teesihtide kinnikasvamine.

Vaatesihtide regulaarne

puhastamine looduslikust

uuendusest, murdunud ja langenud

puudest, okstest;

teede, platside, aasade

hooldamine.

Vaatesihid on avatud ja

säilitatud.

9 Pargiaasad Avatud ja pool-

avatud pargiaasade

olemasolu tagamine

ja säilimine;

Võimalusel

ajalooliste

pargiaasade

mõõtmete

taastamine.

Aasa piiride kahanemine noorte

puude ja põõsaste kasvu või

mõtlematu istutamise või

loodusliku uuenduse liigse

säilitamise tõttu;

hoolduse puudumine;

teede rajamine läbi aasade;

Pargiaasadelt ja äärtest võsa ja

noorendiku eemaldamine;

uute noorte puude istutamine

pargiaasade äärtesse, mitte keskele;

regulaarne niitmine

vegetatsiooniperioodil;

olulistelt vaatesihtidelt platside ja

objektide ümberpaigutamine.

Avatud ja pool-avatud aasad

säilivad.

10 Avatud-suletud

alade tasakaal

Avatud-suletud alade

tasakaalu tagamine ja

säilitamine

Võsastumine;

noorte puude vähene hooldus ja

raie;

uute puude/ põõsaste mitteteadlik

istutamine.

Regulaarne raie ja niitmine;

läbimõeldud uute puude/ põõsaste

istutamine.

Avatud ja suletud alade

tasakaalu säilimine.

11 Vanad puud Puude kasvu

tagamine;

pesitsuspuude ja

elupaigapuude

säilitamine;

ohutu pargis

viibimise tagamine.

Vale hooldustegevus (vale

okstelõikus, juurte-, koore-,

tüvekahjustused);

noorte puude massiline või

ebaühtlane (nn lünkade tekitamine)

eemaldamine;

puude võradesse kasvavad noored

puud;

kuivanud oksad puude võrades;

Noorte puude teadlik

eemaldamine;

võra, okste, tüvede professionaalne

hooldus ja lõikus;

võsa elimineerimine heintaimede

niitmise kaudu.

Säilib vanade puude

elujõud;

säilib liigirikkus;

tagatud on ohutu pargi

kasutus.


31

kuivanud tüved.

12 Puude grupid ja

salud Grupis kasvavate

puude elujõu

tagamine

valgustingimuste

tagamine;

terviklikkuse

säilitamine.

Vale hooldustegevus (vale

okstelõikus, juurte-, koore-,

tüvekahjustused)

puude võradesse kasvavad noored

puud;

vanade grupis kasvavate puude

asendamine uute, teisest liigist

puudega.

Noorte puude teadlik

eemaldamine;

võra, okste, tüvede professionaalne

hooldus ja lõikus;

võsa elimineerimine heintaimede

niitmise kaudu;

gruppide liigilisuse säilitamine;

saludes domineeriva puuliigi

säilitamine.

Säilib pargi struktuurist ja

kompositsioonist lähtuvate

oluliste gruppide ja salude

tasakaal ja elujõud;

valgustingimuste

paranemine pargis.

13 Pargi

väikevormid ja

inventar

Uute väikevormide,

rajamine ja

hooldamine;

parki sobiva

inventari

paigaldamine.

Väikevormide ehitamine kasutades

sobimatuid materjale või valesid

töövõtteid;

pargirajatiste lagunemine

hooldamatuse tõttu.

Väikevormide ja inventari

ehitamine ning paigaldamine

vastavalt


kõigi uute rajatiste järjepidev

hooldus.

Parki on rajatud uued

väikevormid ja paigaldatud

inventar, mis sobitub pargi

miljöösse ning

kompositsiooni;

uued rajatised pakuvad

puhkevõimalusi ning on

tõstnud pargi kasutatavust

ja väärtust.

5 Tegevuskava

5.1 Tegevuskava ülesehitus

Kolga mõisa park terviklikult vajab regulaarseid hooldustöid. Edaspidisteks

hooldustöödeks on pargiruum jaotatud XIV eraldiseks, mis tulenevad ala iseloomust,

hoolduse vajadustest, teedestruktuurist, dendroloogilisest inventuurist (vt joonised 2 ja

5). Alad, hooldustööde mahud ja kirjeldused on eraldi välja toodud tabelis Tegevuskava

(vt tabel 4).

Tabel 5. Hooldustööde eraldised.

Nr Eraldise tüüp Eraldise asukoht

Eraldise

suurus

(m²) Märkused

I Mõisa

esiväljak ja

auring

Jääb Kolga mõisa

peahoonest läände.

Hõlmab ajaloolist

mõisa esiväljakut ja

selle lähiümbrust.

12 140 Taastada maapinna algne

kõrgusjoon.

Esiväljakule kasvanud

isetekkelised puud

likvideerida, taastada

väljaku algne

kompositsiooniline lahendus

vastavalt

rekonstrueerimisprojektile.

Rekonstrueerida esiväljaku

teedevõrk.

Säilitada kaks vana tamme

esiväljaku pargipoolses osas

Regulaarselt ala niita ning

hooldada lillepeenraid ja

rajatavaid teid.

II Mõisa

sisehoov

Jääb peahoonest itta,

ülejäänud kolmest

piiratud

abihoonetega.

3590 Taastada maapinna algne

kõrgusjoon.

Likvideerida alal kasvavad

puud, mille juured saaksid

pinnasetööde käigus

kahjustatud.

Ala regulaarselt niita.

III Mõisa

õunaaed.

Mõisa peahoonest

kagusse ja itta jääv

ala.

12 960 Taastada kagusse jääval alal

vastavalt


ajalooline õunaaed – ehitada

välja teedevõrk, istutada

õunapuuspaleerid.

Õunapuuaeda edaspidi

regulaarselt hooldada –

spaleerõunapuude

võrahooldus, ürdipeenarde

hooldamine, murupindade

niitmine.


34

Itta jääval alal teostada

võsalõikus ning seda

edaspidi regulaarselt

hooldada ja niita.

IV Mõisa allee Väravahoonetest

esiväljakule suunduv

allee

3960 Rekonstrueerida allee

teekatend vastavalt


Paigutada tee äärde pingid.

Raiuda alleesse sobimatud

isetekkelised puud.

Vana hobukastaniallee

säilinud fragmendil teostada

võrahooldus.

Rajada teisele poole teed

uus ühepoolne

hobukastaniallee.

Teed regulaarselt hooldada.

Vanu hobukastaneid

regulaarselt kontrollida

murdumisohtlikkuse osas.

Noori istutatavaid puid

regulaarselt hooldada,

teostada võrakujundust.

V Karjakastelli

ümbrus.

Mõisa peahoonest

itta jääva

karjakastelli ümbrus.

8560 Puhastada karjakastelli

müürid ning raiuda sinna

sisse kasvanud isetekkeline

looduslik uuendus.

Hoida ala avatuna, et tagada

karjakastelli vaadeldavus.

Ala regulaarselt niita.

VI Teohoovi

ümbrus.

Mõisasüdamest

põhjas asuv ala,

paikneb teisel pool

riigimaanteed

14 880 Puhastada teohoovi müürid

ning raiuda sinna sisse

kasvanud isetekkeline

looduslik uuendus.

Piirata ja raiuda isetekkelist

võsa, puhastada puudealust,

teostada puudel

võrahooldust.

Kaaluda alale uue parkla

rajamist.

VII Viinaköögi

ümbrus

Esiväljakust

loodesse jäävate

abihoonete vaheline

ala

6910 Puhastada varemeis

abihoonete müürid võsast

ning raiuda nende sisse

kasvanud isetekkeline

kooduslik uuendus.

Hoida ala avatuna seda

regulaarselt niites ja

hooldades.


35

Kaaluda alale uue parkla

rajamist.

VIII Tõllatiik Paikneb esiväljaku ja

alumise pargiruumi

vahel

551 Tõllatiik restaureerida ning

puhastada.

Raiuda tiigile ohtlikult

lähedal kasvavad puud.

Tiigi kaldakindlustusmüüre

regulaarselt hooldada.

Tiiki regulaarselt puhastada.

IX Tiigid Paiknevad

pargituumiku

põhjaosas

2040 Tiikide kaldad puhastada

isetekkelisest võsast ja

looduslikus tuuendusest.

Tiigid puhastada mudast.

Rajada tiigi kaldale

rekonstrueerimisprojektis

ette nähtus kohta terrass.

Rajade üle tiiki ühendava

oja


ette nähtud kohtadesse

sillad.

Tiike regulaarselt hooldada.

X Jõgi. Paikneb

mõisasüdamest

loodes

5500 Pargituumikusse jääval alal

puhastada jõe kaldad võsast.

Rekonstrueerimisprojektis

ette nähtud kohtades

jõesängi kitsendada, et

võimaldada sildade rajamist.

XI Alumine

park.

Paikneb esiväljakust

läänes.

42 260 Rajada vastavalt


parki uus teedevõrk,

väikevormid ning inventar.

Teostada võsa ja haigete

ning kujunduslikult

ebasobivate puude raie.

Rajada



uusistutust.

Pargisiseseid teid


Avatud alasid regulaarselt

niita ja puudealust

korrastada.

Pargirajatisi ja inventari


XII Müüriäärne

park

Asub mõisapargi

lõunaservas

30 370 Rajada vastavalt



36

parki uus teedevõrk,

väikevormid ning inventar.

Teostada võsa ja haigete

ning kujunduslikult

ebasobivate puude raie.

Rajada



uusistutust.

Pargisiseseid teid


Avatud alasid regulaarselt

niita ja puudealust

korrastada.

Pargirajatisi ja inventari


XIII Lammiala Asub

mõisatuumikust

loodes jõe kallastel

52 510 Looduslikul jõelammil

istutada



hõbepajusid, kerapajusid

(raberemmelgas ’Bullata’)

ning sangleppasid.

Avada ette nähtud kohtades

vaateid jõele.

Vaatekoridore regulaarselt

hooldada.

XIV Piirdemüüri

äärne ala

Paikneb mõisapargi

perimeetril ida ja

lõuna suunas

13 040 Müür täies mahus

restaureerida, hävinud

lõikudes rekonstrueerida.

Müüriäärne puhastada,

raiuda isetekkelised

ebasobivad ja

väheväärtuslikud müüri

kahjustavad puud.

Müüri regulaarselt

hooldada.

Müüriäärset ala regulaarselt

niita.


37

5.2 Puistu hooldus39

Pargi puistu hooldamisel on peaeesmärgiks liigirikkuse ja järelkasvu tagamine, avatud-

suletud alade tasakaalu ja vaadete säilitamine ning paiga omapära ehk koha vaimuga

arvestamine.

Kolga mõisa pargis on teatud aegadel teostatud puistu hooldust teatud osades, kuid puudu

on järjepidevast hooldustegevusest, mille tulemusena on pargi üldmulje võsastunud ja

korrapäratu. Et säiliks väärtuslik puistu, on üheks kõige olulisemaks teguriks selle

korrapärane ja pidev hooldus kogu pargi ulatuses. Pargi hooldustööde peaeesmärgiks on

eelkõige likvideerida mahalangenud või murdunud puud, oksad, ladvad, tüved.

Eemaldada võsa ja looduslik juurdekasv olulistest vaatekohtadest ja vanade puude

lähedalt ning ajaloolistelt avatud aladelt, seejuures säilitades pargis liigirikkus,

terviklikkus, hea kasvukeskkond.

5.2.1 Raietööd

Raietööde planeerimisel tuleb eelkõige arvestada ajaloolise pargi hooldamise ja

säilitamise põhimõtteid ning dendroloogilisest hinnangust tulenevaid seisukohti.

Dendroloogiline hinnang Kolga mõisa pargis viidi läbi 2015. aasta kevadtalvel.

Hinnangus toodi välja olulised üksikpuud, puude grupid ja alad.

Raietööde all peetakse antud hoolduskavas silmas võsaraiet, loodusliku uuenduse raiet

(sh vanade puude võradesse kasvavate isekülvsete noorte puude eemaldamist) ja

sanitaarraiet. Võsaraie all mõeldakse looduslikku pealekasvu likvideerimist, mille üksiku

puu tüve rinnasdiameeter on all 8 cm. Nimetatud võsa võib likvideerida ilma raieplaanita,

hoolduskavas esitatud puistu raie ja hoolduse joonise alusel (joonis 1B).

Raietööde käigus tuleb eriliselt tähelepanu pöörata ajalooliselt välja kujunenud avatud-

suletud alade vahekorra taastamisele. Raietöid tuleb teostada järk-järgult, eesmärgiga

säilitada tasakaal ja rindelisus (olulised on ka põõsad) pargiruumis. Oluline on vältida

ruumide kiiret muutumist või nn lünklike alade kujundamist, milles alles jäetud puud ja

põõsad ei moodusta ümbritsevaga tervikut. Ulatuslike raiete puhul võib olla ohuks ka

tuulemurd või -heide. Võsaraietega tuleb parandada potentsiaalsete noorte puude

(järelkasvu) kasvutingimusi, nende edaspidine hooldus on ülimalt vajalik. Noorte puude

säilimine tagab puistu säilimise. Pärast raietöid on oluline teostada välja valitud puudel

regulaarset võrahooldust.

Raietöid peab teostama arborist. Vigastatud ja ohtlike puude lõikust pargis peab läbi

viima arboristi koolitusega spetsialist. Raietöid on soovitatav alustada teekoridoridel ja

aasaalade äärtest. Pärast võsalõikust on alati vajalik raiejäätmed ära koristada. Raiutud

võsa ja looduslik iseuuendus ning põõsastik tuleb ladustada pargis kindlasse kohta ja sealt

see ka ära vedada. Raiejääke võib põletada ainult laululava juures oleval lõkkeplatsil.

Põletamise ajal ei tohi saada kannatada vanad ja noored väärtuslikud puud ja põõsad.

Raietööde käigus on vaja tagada vanadele pargipuudele ja põõsastikele valgustingimused.

Likvideerida tuleb kõik puud (va olulised elupaigapuud), mis on ohtlikud olemasolevatele

ja rajatavatele teedel liiklejatele. Suletud aladelt pole vaja koheselt kõveraid, vigastatuid

puid eemaldada. Täpsem raietegevus, sealjuures nii hooldus- kui kujundusraie, mis on

kooskõlas Kolga mõisale koostatud rekonstrueerimisprojektiga, on ära toodud joonisel

1B.

39 Arvestatud on “Pargi hoolduskava koostamise juhendis” välja toodud seisukohtadega. Nutt, N. 2011.

Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet.


38

Pargis olevad ja juurde tekkivad vanade puude kännud tuleb jätta kändudena parki alles

(need vanade puude kännud aitavad paremini mõista olnut) või siis freesida. Mitte mingil

juhul ei tohi kände juurida (v.a uute rekonstrueerimisprojektiga ette nähtud uute teede ja

rajatiste asupaigas), eriti vanade puude lähedusest, sest see võib olla väga ohtlik vanade

puude juurtele ja nende edaspidisele kasvule. Tuleb arvestada ka sellega, et vanade puude

külgmised juured ulatuvad tihtipeale väga kaugele. Seetõttu ei tohi vanade puude juures

kaevetöid sooritada, sest juurte kahjustamisel võivad vanad puud hukkuda.

Raietööde aeg:

Võsaraieks on sobiv aeg, kui puud pole lehes ning linnud ei ole veel asunud pesitsema.

Soovitatavalt võiks maapind olla külmunud, sest muidu võivad masinad ja hooldetöödega

seonduv tegevus pinnast kahjustada. Juure- ja kännuvõsude raie on soovitatav planeerida

sügiskuudele. Suuremad raied tuleks läbi viia juuli keskpaigast alates, kui puud ei ole veel

hakanud talveks varusid korjama.

Kokkuvõtvalt raietööde ülesanded:

Peale kasvava uuenduse likvideerimine väärtuslike põlispuude ja põõsaste

lähedalt ja ümbert. Hoolduse käigus tuleb välja raiuda ebaperspektiivne

looduslik uuendus ning piisava kasvuruumita noored puud.

vanade pargipuude kasvutingimuste parandamine;

eemaldada pargiteedelt, teede äärest ja avatud kohtadelt liiklejatele

ohtlikud puud;

vaadete avamine parki, pargist ümbritsevatele maastikele ja pargis olevatele

olulistele aladele, objektidele, elementidele;

olemasolevatelt vaadetelt nn lünklikud kohad likvideerida. Lünklikeks

kohtadeks võib lugeda vaates neid kohti, kuhu on jäetud kasvama puid või põõsa

gruppe, mis ei moodusta ümbritsevate avatud ja suletud aladega tervikut;

säilitada tihedamas puistu alas elustikupuud (pesapuud õõnetes pesitsejatele,

kasvukohad samblikele jne), mis ei pruugi olla kõige paremas kasvujõus; Vanad

pargipuud võivad olla väärtuslikud isegi suurte õõnsustega. Õõnsuste

põletamine, desinfitseerimine, augustamine on rangelt keelatud. Elustikupuude

eemaldamine on lubatud vaid juhul, kui nad on haiguskolleteks või kujutavad

ohtu hoonetele ja parki külastavatele inimestele.

pool-suletud alade raietöid läbi viia järk-järgult;

terve pargialal teostada võsa järelraie;

väärtuslike noorte puude kasvutingimuste parandamine ja järjepidev hooldus;

oluliste avatud alade taastamine;

avatud-suletud alade vahekorra taastamine;

sanitaarraie (vanadelt hooldust vajavatelt puudelt, põõsastelt kuivanud,

vigastatud ja murdunud okste eemaldamine);

oluliste ajalooliste objektide asukohtade, üksikute kivide ja teiste oluliste

objektide võsast ja looduslikust uuendusest puhastamine ja esiletoomine või

lihtsalt märgistamine.

5.2.2 Üksikpuude hooldus

Kolga mõisa pargis teostati 2015. a. kevadtalvel dendroloogiline inventuur, mille käigus

anti hinnang tähelepanuväärsematele, erilistele üksikpuudele. Märkused puude olukorra

ja vajaduste kohta on ära toodud tabelis “Dendroloogiline hinnang” (vt lisas 1).


39

Raiete kavandamisel tuleb iga üksikpuud vaadata eraldi, sest mõni kahjustunud puu võib

elada oma seisukorrast hoolimata veel aastaid. Kindlasti peaks vanade puude hooldust

läbi viima arborist. Soovitatav on hooldustöid teha kevadel aprilli alguses, enne mahlade

liikuma hakkamist. Täpsem võrahooldus ja põõsaste kujunduslõikus on ära toodud

joonisel 1B.

Puude võrahoolduse juures on oluline eemaldada hargnevad juhtoksad, risti kasvavad

oksad, ja rebenemisohtlikud oksad. Suurte tugevate okste eemaldamine tuleb läbi viia

järk-järgult, eesmärgiga vältida rebendite teket. Kuna eesmärgiks on säilitada puu

elujõud, ei tohiks mingil juhul ühe kasvuperioodi jooksul kogu võra ulatusest eemaldada

rohkem kui 20% puu okstest. Okste murdumise tagajärjel tekkinud koorevigastused tuleb

likvideerida, selleks peab lahtise koore ettevaatlikult eemaldama ja oksad, mis on

rebenenud peab terve puiduni tagasi lõikama.

Deformeerunud tüvede või võraga puude puhul ei ole vajalik koheselt puud eemaldada,

sest omapärane ja teistsuguse kujuga puu võib olla pargi ehteks. Kui deformeerunud puu

kahjustab teiste oluliste puude kasvu või on ohtlik, siis peab analüüsi tulemusel

otsustama, mis puudega ette võtta tuleks.

“Pargist ei tohiks võimaluse korral koristada jämedaid puutüvesid, sest need on olulised

putukatele, samblikele ja seentele.” 40

“Surnud ja suremas vanad puud tuleks eemaldada vaid kohtades, kus nad kujutavad

endast ilmset ohtu inimestele või ehitistele või kui on tegemist nakkuslike haiguskolletega

(jalakasurm vms).” 41

Dekoratiivseid ja väärtuslikke vanu mitmeharulisi põlispuid, mis on muidu heas

seisukorras, kuid mille harud on ohtlikult lõhestunud, tuleks püüda säilitada nende

toestamise abil. Eelistada tuleks sidumist, mille käigus harud omavahel ühendatakse.

Tööde teostamisel lähtuda juhendist „Vanade pargipuude hooldamine.“42 Toestamist

peab läbi viima arborist ning toestatud puid peab regulaarselt üle kontrollima.

5.2.3 Puude ridade, puude gruppide ja põõsagruppide hooldus

Kolga mõisa pargis kasvab väga palju puid gruppidena.. Mõned puude read ja suur hulk

puude gruppidest vajavad võraaluste puhastamist võsast ja looduslikust uuendusest.

Ridades ja gruppides kasvavatel puudel on vaja teostada ka võrahooldust. Võrast tuleb

välja lõigata suured ja väikesed kuivanud, murdunud oksad ja ka puuharud. Kindlasti

peab jälgima, et puu ei muutuks peale lõikust inetuks nn “tömbiks”, puu peab säilitama

oma dekoratiivsuse ja elujõu. Puude ridade ja gruppide hooldamisel on oluline see, et

pärast töid säiliks ka puude ruumiline mõju. Suuremahulisi hoolduslõikusi võib teha

üksnes arborist.

Gruppi istutatud puude liigiline tasakaal peab peale raieid ja hoolduslõikust säilima.

Vältida tuleks gruppi kasvanud puude osalist välja raiumist, sest puude grupp võib

kaotada oma esteetilise väärtuse, kuna puud, mis on kaua aega üheskoos kasvanud võivad

olla ühepoolse võraga. Tihedamates puistu kohtadel võib grupis kasvanud puude

lähedusse istutada uusi sama liiki puid (vastavalt rekonstrueerimisprojektile). Noortele

puudele peab tagama head valgustingimused, et puu ei jääks kiratsema.

40 Nutt, N. 2011. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet. 41 Hellström., K. 2010. Maastikuhooldus. Kirjastus Argo. Tallinn. lk 92. 42 Mölder, A. 2010. Vanade pargipuude hooldamine. Luua.


40

Põõsagruppide hooldamisel tuleb regulaarselt nende seest lõigata välja lehtpuude

isetekkeline uuendus. Kiirelt levivate liikide korral (nt pihlenelas) tuleb põõsamassiivi

regulaarselt piirata, et vältida selle metsistumist ja invasiivseks muutumist.

5.2.4 Vaadete hooldus

Vaated on väga olulised ning seetõttu on vaja tegeleda ajaloolises pargis pidevalt võsa

eemaldamisega, heina ja muru niitmisega. Vaadete säilitamiseks on vaja esmajärjekorras

eemaldada looduslik juurdekasv ning neid alasid vastavalt asukohale niita. Vaadete

hooldus peab olema regulaarne. Võimalusel alustada vaatesektorile jäävatel puudel

alumiste okste eemaldamisega ning alles siis raiuda vajadusel terve puu. Kindlasti ei tohi

vaatesektoreid kujundada sirgete sihtidena või nn lünklikena, vaid maastikku

harmoneeruvana.

Olulised vaatesihid ja -sektorid pargis on välja toodud graafilises materjalis (vt joonised

3 ja 5). Eristatud on kaks erinevat vaadete gruppi: esiteks vaated piki pargisisest

teedevõrku ning teiseks vaated maastikule ja üksiksobjektidele. Vaadete säilimist tuleb

pidada üheks hooldustegevuse oluliseks eesmärgiks. Eriti tuleb tähelepanu pöörata

vaadetele, mis avanevad vahetust pargialast väljapoole ning on seega suuremas

võsastumise ohus kui pidevalt hooldatavas pargiruumis asetsevad vaatesihid.

5.2.5 Uusistutus

Pargi puistus on piisavalt noort juurdekasvu ning seetõttu tuleb eelkõige teha valik,

millised noortest puudest tuleks säilitada, millised mitte. Eelkõige oleks vaja vaadata,

milliseks kujuneb park võsaraie ja loodusliku iseeuunduse raie tulemusel. Uusistutuste

osas, sealhulgas uute peenarde ja viljapuuaia rajamisel, tuleb lähtuda Kolga mõisapargile

koostatud rekonstrueerimisprojektist.

5.3 Pargi murualad ja aasad, niitmine, lehtede koristus

Pargi muru- ja aasaaladel tuleb esmajärjekorras peale kasvav iseuuenduslikust puistust

välja kasvanud mitte sobilikud noored puud ja põõsad eemaldada ja seejärel regulaarselt

avatud alasid niita.

Regulaarselt tuleb niita järgnevalt nimetatud alasid:

Mõisa esiväljaku muruplatsi niita kevade lõpus 2 korda, suvekuudel 3-4 korda

kuus ja sügisel 2 korda.

Mõisa viljapuuaia spaleeride vahelisi muruplatse niita kevade lõpus 2 korda,

suvekuudel 3-4 korda kuus ja sügisel 2 korda.

Mõisa sisehoovi niita kevade lõpus 1 kord, suvekuudel 3-4 korda kuus ja sügisel

1 kord.

Mõisapargi regulaarses osas asuvaid muruteid niita kevade lõpus 1 kord,

suvekuudel 2 korda kuus ja sügisel 1 kord.

Alleede ja suuremate puude alt peahoone ümbruses niita vegetatsiooniperioodil

vähemalt 2 korda.

Mõisa alumises pargiosas niita vähemalt 2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul,

avatud alasid vajadusel tihedamalt.

Aasadel niita heina peale valdava osa aasataimede õitsemist. Et säiliks õitsev aas, on vaja

niita peale taimeseemnete valmimist (juuli teisel poolel või augustis). Murualadel ei

tohiks niita suurte puude lähedalt, et mitte kahjustada puude juuri.


41

Kevadel ja sügisel on soovitatav heina niita kõrgemalt kui suvel. Niita tuleks avatud

aasadel pigem kõrgemalt (va laululava esisel alal ja vahetult spordiplatsi keskmes), sest

oluline on säilitada ka väärtuslikud alustaimed. Piirkonnas on alustaimestik rikkalik ja

seeõttu tuleb anda ka alustaimestusele kasvuvõimalus. Niidetud hein tuleb murualadelt

kokku koguda ja ära vedada. Aasaaladel peaks heina jätma kuivama, et soodustada aasal

esinevate taimekoosluste väljakujunemist. “Liigirikka rohttaimestikuga niidu niitmiseks

peaks kasutama vikatit, lattniidukit või võsalõikurit, et säilitada rohttaimestiku

liigirikkust.”43 Trimmeriga niites ei tohi vigastada suuri tugevaid ja kasvujõus noori puid..

Enne rahvaürituse korraldamist aasadel oleks vajalik aasad niita, see tegevus annab

parema võimaluse aasa taimestiku taastumiseks. Joonisel 6 on ära toodud regulaarset

niitmist vajavad alad.

Lehtede riisumine ja äravedu

Lehti võiks vajadusel riisuda kõikidelt avatud aladelt või platsidelt, mida aktiivselt

kasutatakse.

Lehepuhuriga võib lehed kokku puhuda pargisisestelt teeradadelt, mis on kõige

enam kasutatavad.

Kokku pühitud ja riisutud lehed tuleb kokku koguda ühte kohta ja ära viia.

Võimaluseks on ka lehed purustada, mis tagab toitainete alles jäämise parki.

Lehti pargialal ei tohi põletada, va juhul, kui lehed tassitakse lõkkeplatsile

laululava juurde ja põletatakse seal. Liiga suur tuli võib olla ohuks vanadele ja ka

noortele puudele ning rajatistele. Lõkketegemise koht ei tohi muutuda kohaks,

kuhu ladustatakse prügi.

5.4 Teed, parkimine

Pargi teedevõrgu taastamine ja väljaehitamine ning parklate rajamine viia läbi vastavalt

2015. aasta rekonstrueerimisprojektile. Kolga mõisapargi teedevõrgu paiknemine lähtub

ajaloolistest materjalidest, kasutades alusena nii barokset kui inglise stiilis kujundust (vt

joonis 3 „Põhijoonis“). Mõtteliselt on pargi teedevõrk jagatud kaheks osaks, kus nii-öelda

ülemine pargiruum, mis asub peahoonele lähemal, on lahendatud regulaarsena. Alumine

pargiruum, mis jääb peahoonest kaugemale, on seevastu kujundatud vabakujulisena,

kusjuures sealne teedevõrk lähtub suuresti 1903. aasta kaardil kujutatust. Pargiteed on

valdavalt projekteeritud halli graniitsõelmetest kattega. Lisaks on regulaarsesse

pargiosasse kujundatud muruteed, mille eesmärgiks on markeerida kunagist teedevõrku,

kahjustades sealjuures võimalikult vähe vanade puude juuri, mis kaasajal kasvavad

kunagise barokse ruudujaotuse sees.

Viljapuuaeda jäävate teede laius on 1,8 m ning nende katendiks on ette nähtud hallid

graniitsõelmed. Peahoone ümbrusesse jäävad sissesõiduteed ning auringi ümbritsev 2,5

m laiune tee on ette nähtud laduda sillutiskattega, kasutades selleks halli mõisakivi.

Sillutatud teed servata korrosioonikindlast terasest piirdega (hauraton linefix või

samaväärne analoog), mis paigutada sillutiskividega samas tasapinnas nii, et visuaalselt

jääks piire nähtamatuks.

Mõisa esiväljakule projekteeritud teedevõrk lähtub 1903. aasta kaardil kujutatust ning

moodustab mõisaesisele platsile munaja põhiplaaniga ringi ning sellest lähtuvad neli

haara. Esiväljaku teed on 2,5 ja 1,8 m laiused ning ette nähtud halli mõisakivist kattega.

Esiväljaku teid ääristab kahelt poolt punasest mõisakivist laotud sillutistriip, mis on

fikseeritud korrosioonikindla teraspiirdega (hauraton linefix või samaväärne analoog).

43 Hellström., K. 2010. Maastikuhooldus. Kirjastus Argo. Tallinn. lk 59.


42

Mõisa laut-linnasekeldri juurde on ette nähtud 18-kohaline parkla. Vajadusel on

lisaparklaks ette nähtud ka ala nuumhärgade talli ja viinavabriku hoonete vahel, kuhu

tuleb juurdepääs tagada Kolga mõisa kinnistult nii, et ei nähtaks ette uut mahasõitu

riigiteele 11268.

Kolga muinsuskaitsealuse mõisapargi territooriumilt väljapool kaaluda suurema parkla

rajamist teohoovi kõrvale. Parkimisalad on projekteeritud halli graniitsõelmetest kattega

ning rajamise käigus tuleb neile anda kalle hoonetest eemale – vahetult hoone seina ääres

6%, ülejäänud osas 2…3 %.

5.5 Pargiinventari hooldus

Pargi on rekonstrueerimisprojekti alusel ette nähtud rajada uued rajatised ning paigaldada

inventar. Rajatised on paigutatud vanade plaanide aluselt tuvastatud ajaloolistesse

asupaikadesse. Ajaloolised väikevormid, mida pole ette nähtud taastada (nt Tondimäe

paviljon), tuleb maastikus markeerida ning nende asukohta regulaarselt hooldada, et

tagada nende säilimine.

Nõuded ajaloolistele ja rekonstrueeritavatele objektidele:

Esile tuua Tondimäe paviljoni varememüüritised;

Väikevormide taastamisel lähtuda rekonstrueerimisprojektist ning

Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektjoonistest;

Tagada ajaloolisesse kompositsiooni sobituvate rajatiste heakord ja järjepidev

hooldus.

Kui tekib vajadus püstitada parki kaasaegseid ja uue funktsiooniga rajatisi, tuleb

arvestada, et need peavad sobituma üldisesse pargimiljöösse ning harmoneeruma

olemasolevaga.

5.6 Veekogud, kraavid

Kolga mõisa pargi territooriumil paiknevad veekogud vajavad hooldust.

Tõllapesutiik on vaja võsast ja heintaimedest puhastada ning restaureerida;

Pargitiigid on vaja võsast ja heintaimedest puhastada, nende kaldad kindlustada;

Pargi kuivendussüsteem tuleb taastada ja korrastada vastavalt

rekonstrueerimisprojektis välja toodud põhimõtetele;

Eemaldatud võsa ja heintaimed tuleb veest välja tõsta ja ning pargist ära vedada.

Veekogude ja kraavide puhastamisega oleks oluline tegeleda kas varakevadel või

hilissügisel, ajal, mil kõige vähem kahjustatakse nii pinnast kui elusloodust. Nimetatud

tööd vajavad kooskõlastust kaitseala valitsejaga.

5.7 Elustiku kaitse

Linduderikka pargi säilitamiseks on vajalik erinevate elupaikade kaitse (sh kindlasti

põõsaste olemasolu). Siinkohal on oluline, et säiliksid tihedamad alad pargis ja seos

kruusakärjäärist kujundatud veekogu rohealadega, kus jääb alles ka aluspõõsastik ja võsa.

Kaitsealuste taime- ja loomaliikide kindlaks määramiseks on oluline läbi viia täiendavad

uuringud, mis toob välja olulised liigid ja nõuded nende kaitsmiseks.


43

5.8 Pargi kaitse korraldamine44

Tähistamine:

Pargi territoorium ümbritsetakse vastavalt rekonstrueerimisprojektile aiaga, mis tähistab

ja markeerib pargi piire.

Tulemuslikkuse hindamine:

Kaitsekorraldusperioodi keskel ja viimasel aastal tuleb läbi viia pargi ülevaatus ning

hinnata seni kehtinud hoolduskava tulemuslikkust. Tulemuslikkuse hindamine on aluseks

uue hoolduskava koostamisele. Korraldajaks on Keskkonnaamet.

Külastusmõjude hindamine:

Tähtis on hinnata külastusmõjusid. Hinnangu alusel saab korraldada paremat hooldamist.

Uue kava koostamine:

Uue kava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal.

Kava koostamise raames hinnatakse kaitse tulemuslikkust ning seatakse eesmärgid

järgmiseks kaitsekorraldusperioodiks. Korraldajaks on Keskkonnaamet.

44 Arvestatud on juhendis “Pargi hoolduskava koostamise juhend” soovitustega. Nutt, N. 2011.

Keskkonnaamet. Tartu.

Tabel 6. Tegevuskava

I tähtsusklass- hädavajalikud tegevused, milleta kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita.

II tähtsusklass- vajalikud tegevused, mille teostamisel aidatakse kaasa väärtuste säilitamisele ja ohtude kõrvaldamisele pargist.

III tähtsusklass- soovituslikud tegevused, millel on väiksem mõju väärtuste kadumisele.

Ptk nr Tegevuse nimetus Tegevuse

tüüp Ühik Maht Korraldaja

Tähtsus-

klass

2

0

1

5

2

0

1

6

2

0

1

7

2

0

1

8

2

0

1

9

2

0

2

0

2

0

2

1

2

0

2

2

2

0

2

3

2

0

2

4

Maksumus 2

esimese aasta

kohta

Inventuurid, seired, uuringud

5.8 Linnu- ja loomaliikide

uuring

uuring KA,

O

II + + + +

5.9 Kaitse-eesmärkide

seisundseire ja

tulemuslikkuse hindamine

seire KA, O I +

+

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5.2.1 Võsa valikuline

harvendamine (pargi

kaugemad alad ja

jõelamm)

hooldus-töö ha ca 6,30

ha

O I + + + + +

5.2.1 Lageraie alad (abihoonete

sees ja vahetus läheduses

kasvav võsa)


ha

O I + +

5.2.1 Valikuline raie pargi

tuumikalalt


ha

O

5.2.1 Plaanil märgitud

üksikpuude raiumine

hooldus-töö tk 266 O I + + +


45

Puude, põõsaste ja peenarde hooldus

5.2.2 Üksikpuude võrahooldus hooldus-töö hulk 61 O I + +

5.2.3 Põõsagruppide piiramine

ja hooldus

hooldus-töö m2 1730 O I + + + + + + + + + +

5.2.5 Õunapuuspaleeride

rajamine ja hooldus

hooldus-töö jm 84 O II + + + + + + + + +

5.2.5 Uusistutuse rajamine

vastavalt Kolga mõisa

rekonstrueerimisprojektile,

noorte puude hooldus

hooldus-töö pargiala O I + + + + +

5.2.5 Uute lille- ja ürdipeenarde

rajamine vastavalt Kolga

mõisa


Peenarde regulaarne

hooldus.

hooldus-töö pargiala O II + + + + + + + + +

Teed ja platsid

5.4 Graniitsõelmetega teede ja

platside rajamine koos

aluse ettevalmistusega

hooldus-töö m2 ca 7600 O I + +

5.4 Graniitsõelmetega teede ja

platside hooldus

hooldus-töö m2 ca 7600 O I + + + + + + +

5.4 Sillutatud tee ja platsi

rajamine koos aluse

ettevalmistusega

hooldus-töö m2 ca 5510 O I + +

5.4 Sillutatud tee hooldus hooldus-töö m2 ca 5510 O I + + + + + + +


46

5.4 Tugevdatud murupinnaga

teede rajamine

hooldus-töö m2 ca 200 O II + +

5.4 Muruteede regulaarne

niitmine ja hooldus

hooldus-töö m2 ca 200 O II + + + + + + +

Niitmine ja lehtede koristamine

5.3 Muru niitmine intensiivse

hooldusega aladel – avatud

platsid

hooldus-töö ha ca 2,20 O I + + + + + + + +

5.3 Heina niitmine pargialalt

ja mõisatuumikust

väljapoole jäävate

abihoonete juurest

(vähemalt 2 korda suvel)

hooldus-töö ha ca 9,67 O I + + + + + + + +

5.3 Lehtede koristamine

peahoonet ümbritsevatelt

muruplatsidelt (vähemalt 1

kord sügisel)

hooldus-töö m² ca 21

880

AV I + + + + + + + +

5.3 Lehtede koristamine

teedelt (vähemalt 1 kord

sügisel)

hooldus-töö m² ca 13

310

O II + + + + + + + +

Veekogude ja veekogude kallaste hooldamine

5.6 Pargis asuvate

kuivenduskraavide

(säilitatavad ning uus

rajatav) puhastamine ja

hooldus

hooldus-töö jm ca 310 O I + + + + +

5.6 Pargis paiknevate tiikide

puhastamine ja kallaste

hooldus-töö m² ca 2590 O I + + + + +


47

kindlustamine, edaspidine

regulaarne hooldus.

Pargiinventar ja rajatised

5.5 Uute väikevormide

rajamine

rekonstrueerimisprojekti

alusel (sillad, paviljon,

terrass)

muu pargiala O I + +

5.5 Väikevormide regulaarne

hooldus

hooldus-töö pargiala O II + + + +

5.5 Uue pargiinventari

paigaldamine

rekonstrueerimisprojekti

alusel

muu pargiala O II + +

5.5 Pargiinventari regulaarne

hooldus

hooldus-töö pargiala O II + + + + + + +

5.5 Parki ümbritseva metallaia

rajamine, ajaloolise kiviaia

restaureerimine

muu tk 1 O II + +

5.5 Prügikoristus hooldus-töö pargiala O I + + + + + + + + + +

Külastajate teavitamine

5.4 Teavitamine muu O, KA II + + + + + + + + + +

5.4 Parki tutvustava infostendi

koostamine ja

paigaldamine (sh ümbruse

ettevalmistus jms)

tähistamine tk 1-2 O, KA III + + +


48

5.4 Parki tutvustava infostendi

hooldamine

hooldus-töö tk 1-2 AV II + + + + + + + + +

Kavad, plaanid, eeskirjad

Kava uuendamine

(väärtuste täpsustamine)

kava KA I + +

Tulemuslikkuse hindamine kava KA I + +

Külastusmõjude

hindamine

kava KA II

KA- Keskkonnaamet, O- pargi eraomanik

Juhul kui pole aastate lahtritesse lisatud “+” märki, tuleks tegevuse nimetuse lahtris nimetatud tegevus läbi viia hoolduskava perioodi jooksul- aastatel

2015-2024

6 Tulemuslikkuse hindamine Nimetatud peatükis antakse ülevaade põhimõtetest, millele toetudes võiks hiljem

hoolduskava tulemuslikkust hinnata. Hoolduskava tulemuslikkust saab hinnata

võrreldes saavutatud tulemusi kavandatud tegevustega. Hoolduskavaga on fikseeritud

väärtuse algne seisund. “Tulemuslikkust tuleb hinnata vähemalt hooldusperioodi

lõpus, kuid soovitatav on seda teha ka kava keskel, et vajadusel saaks

kaitsekorraldusmeetmeid korrigeerida.”45

Kaitsealuste liikide kaitseks teostavate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse

kaitstavate liikide seisundi alusel – elujõulisus jmt.

Tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse, kas seatud tegevused aitasid kaasa

väärtuste kaitse saavutamisele ja kui edukalt.

Hoolduskava analüüsitakse vajadusel kaitsekorraldusperioodi keskel ja

uuendatakse hinnangu tulemuste alusel kaitsekorraldusperioodi lõpus.

Pargi kaitsetegevus loetakse tulemuslikuks, kui kaitsekorraldusperioodi lõpus

on pargi kaitse-väärtused säilinud ning väärindatud46:

1. Avatud alade pindala (ha) ei ole vähenenud, vaid on suurenenud,

tagatud on avatud-suletud alade vahekord. Avatud alad on puhastatud

võsast. Avatud alasid hooldatakse pidevalt.

2. Pargi looduslikust iseuuendusest on puhastatud olulised pool-avatud ja

pool-suletud alad.

3. Taastatud ja rajatud on vaatesektorid.

4. Taastatud on endise mõisa peatelg mõisa peahoone suunas.

5. Puhastatud on pargis asuvad veekogud.

6. Puhastatud on kraavid.

7. Puistu hooldusraiega on võimalikult hästi tagatud väärtuslike

üksikpuude, puude gruppide, puude ridade, salude kasvutingimused.

Paranenud on nende puude valgustingimused.

8. Puistu hooldusraiega ei ole hävitatud pargi teatud kindlates kohtades

suletud ilmet.

9. Olulised esiletoodud puude võrad on heas seisukorras.

10. Rekonstrueeritud on pargi teedestruktuur ning see on head seisukorras.

11. Rekonstrueeritud on pargis ajalooliselt paiknenud väikevormid, mis on

tekitanud parki tõmbepunkte.

12. Ajalooliste rajatiste, mis ei kuulu taastamisele, asukohad on tähistatud

ja maastikus loetavad.

13. Remonti ja hooldust vajavad ajaloolised elemendid- objektid ning

kaasaegsed pargi elemendid on remonditud ja hooldatud.

14. Pargis on olemas kaasaegsed hooldatud pargirajatised.

15. Pargis on läbiviidud elustiku kohta lisauuringud.

16. Pargis elutsevate liikidega on arvestatud.

17. Uuringute tulemusel leitud kaitsealused liigid on kantud

Keskkonnaregisteisse ning nendega arvestatakse pargi hooldamisel.

45 Nutt, N. 2011. Pargi hoolduskava koostamise juhend. Keskkonnaamet. Tartu. 46 Samas.

Tabel 9. Tulemuslikkuse hindamise indikaatorid, kriteeriumid ja eeldatavad tulemused kaitsekorraldusperioodil.

Ptk

nr Väärtus Indikaator Kriteerium/lävend Tulemus Selgitus

4.1 Pargiruum Pargiruumi,

terviklikkus,

kompositsiooniline

ülesehitus.

Puistu on kohati liiga tihe.

Vaated on kinni kasvamas.

Haljastatud alad ja avatud

alad peaksid olema

omavahel paremas seoses.

Puudub pargisisene

teedevõrgustik.

Teedevõrk on

rekonstrueeritud ning

heas seisukorras.

Vaated on taastatud ja

säilitatud avatuna.

Hinnatakse teede, platside,

haljastuse seisukorda ja

kasutatavust, vaadete

seisukorda.

4.1 Suletud-avatud alade

tasakaal

Avatud alade pindala

ja hooldatus.

Pargisisesed avatud alad on

võsastumisohus.

Hooldatud avatud alad

on loogiliste piiridega ja

vaadeldavad.

Hinnatakse avatud alade

pindala.

Hinnatakse avatud-suletud

alade vahelduvust ja tasakaalu. Pool-avatud ja pool-

suletud alade pindala

ja hooldatus

Pool-avatud pool-suletud

alad on liialt võsastunud.

Pool-avatud alad ja

pool-suletud alad on

hooldatud.

4.1 Puistu Pargi puistu

seisukord, hooldatus

ja seotus

ümbritsevate aladega.

Puistu seisukord on

rahuldavast kuni heani.

Vanade põlispuude kõrval

leidub pargis palju

isetekkelist võsa ning noori

puid.

Dendroloogilise

hinnangu alusel on

puistut hooldatud.

Puistu seisukord on hea.

Säilitatud on puistu

seotus ümbritsevate

aladega ja teatud

kindlates kohtades

puistu metsailmelisus.

Hinnatakse puistu seisukorda

peale hooldust, tema

liigirikkuse säilimist, seotust

ümbritsevate aladega.


52

4.1 Väärtuslikud

üksikpuud ja

puudegrupid

Säilimisväärsete

üksikpuude, puude

gruppide, ridade ja

alade arv ja

seisukord.

Pargis leidub

märkimisväärseid üksikpuid

ja puudegruppe (vt joonis 2)

Märkimisväärsed puud

ja puudegrupid on

hooldatud ja heas

seisukorras, neil on

regulaarselt teostatud

võrahooldust.

Perioodi alguses toodi välja

märkimisväärsed üksikpuud,

puude read, grupid, salud ning

anti hinnang nende

seisukorrale. Hinnatakase

puude gruppide, ridade, salude

seisundit võrreldes 2015.a.

kevade seisundiga.

4.1 Muu elustik Pole läbi viidud

uuringuid kõikide

pargis esinevate

taime- ja

loomaliikide kohta.

Kõikide pargis elutsevate

oluliste liikide arv ei ole

teada.

Pargis esinevate liikide

kohta on viidud läbi

uuringud ja nende

kasvukohtadega ja

elutingimustega on

arvestatud.

Teada on pargi liigirikkus.

4.1 Veekogud Veekogude

seisukord.

Pargis asuvad veekogud ja

kuivenduskraavid vajavad

puhastamist.

Veekogud on

puhastatud ja

hooldatud.

Hinnatakse veekogu ja kraavi

seisukorda.

4.1 Ajaloolised hooned ja

rajatised.

Ajalooliste hoonete ja

rajatiste seisukord.

Ajaloolised pargirajatised on

hävinud, pargiga seotud

mõisahooned suuresti

varemetes.

Rekonstrueeritud on

ajaloolised

pargirajatised.

Mõisahooned on kas

restaureeritud või

konserveeritud.

Taastamisele

mittekuuluvad

ajaloolised

Hinnatakse rekonstrueeritud

rajatiste ning ajalooliste

objektide seisukorda ja

tähistust.


53

pargirajatised on

maastikus tähistatud.

4.1 Pargiinventar. Pargiinventari

seisukord.

Pargis puudub

funktsionaalne inventar.

Parki on rajatud

inventar (pingid,

valgustus, prügikastid),

mis on heas seisukorras

ning hästi hooldatud.

Hinntatakse pargiinventari

seisukorda.

GRAAFILINE MATERJAL


55

Joonis 1A: Dendroloogiline hinnang


56


57

Joonis 1B: Puistu raied ja hooldus M 1:1000


58

Joonis 2: Hetkeolukord M 1:1000


59

Joonis 3: Väärtused M 1:1000


60

Joonis 4: Probleemid M 1:1000


61

Joonis 5: Regulaarsed hooldustööd M 1:1000


62

LISAD


63

LISA 1 Puistu dendroloogiline hinnang

Documents

Kolga mõisa pargi hoolduskava - Maastikuarhitektuuri Büroo · Hoolduskava on eelkõige juhendiks maaomanikele süsteemse hooldustegevuse teostamiseks kaitsealuses Kolga mõisa pargis