Õppeasutus PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Õppeasutuse … · Arengupsühholoogia 2 õn, Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 õn, Rahvatervise, tervise- edenduse ja sotsiaaltervishoiu

Õppeasutus PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Õppeasutuse kood 70006369

Aadress: Pargi 1, PÄRNU 80010

Telefon/Faks: 442 7888

Faks: 442 7889

e-post: [email protected]

Õppekava rühm: Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava: HOOLDUSTÖÖTAJA Eesti keeles

CARE WORKER Inglise keeles

Kutseõppe liik: Kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht: 80 nädalat

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan Riina Müürsepp

Käskkirja nr 72 kuupäev 13.06.2008.a. pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu nr. 5 29.04.2008.a.

kooli nõukogu

Kontaktisik: Ülle Pikma

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Teenindus-majandusõppeosakonna juhataja

+372 522 1097

[email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................

kuupäev

Õppekava kood…………………………………

mailto:[email protected]

3

Õppekava kinnitatud

Direktori kk. nr ............

........................................................

Õppeasutus: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Õppeasutuse kood: 70006369

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm SOTSIAALTÖÖ JA NÕUSTAMINE ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava HOOLDUSTÖÖTAJA nimetus eesti keeles

CARE WORKER nimetus inglise keeles

Õppekeel…EESTI KEEL……………

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

X kutseõpe keskhariduse baasil Maht õppenädalates (õn) 80

Õppekava koostamise alus Õppekava aluseks on hooldustöötaja riiklik õppekava (kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5. veebruar 2008 määrusega nr 6). ja sotsiaalhooldaja I kutsestandard, (kinnitatud 03. detsember 2007 Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr 31)

Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks

hooldusteenuse pakkujana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Tagada võimalused keskhariduse järgseks õpinguks ka töö kõrvalt

Nõuded õpingute alustamiseks Vastuvõtt toimub kutsesobivusvestluse alusel. Vene või muu õppekeelega kooli lõpetanul peab olema vähemalt eesti keele algtase. Vastuvõetud õpilased kantakse õpilasregistrisse ja neile kehtivad õppekorralduse eeskirjaga fikseeritud õigused ja kohustused. Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos meedikute esindajatega. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikule õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktidega.

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika)

Suhtlemine ja klienditeeninduse alused 1 õn, Kutse-eetika 1 õn, Erialane vene keel 2 õn,

Majanduse alused 1 õn, Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 2 õn, Töökeskkond 2 õn,

Arengupsühholoogia 2 õn, Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 õn, Rahvatervise, tervise-

edenduse ja sotsiaaltervishoiu alused 1 õn, Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused 3

õn, Hoolduse alused, tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande teenused 5 õn, Antoomia, füsioloogia

ja patoloogia 2 õn, Inimese elukulg 2 õn, Laste hoolekanne 2 õn, Gerontoloogia ja eaka

hooldus 3 õn, Erivajadustega inimeste hooldus 2 õn, Hooldus erinevate haiguste korral 10

õn, Hooldusabivahendid 1 õn, Ergonoomika 1 õn, Toitumisõpetuse alused 1 õn,

Ravimiõpetuse alused 1 õn, Aktiviseerivad tegevused 2 õn, Kodumajandus ja korrastustööd

2 õn, Surija hooldus 1 õn, Praktika 20 õn.

2. Valikõpingute moodulid

Psühholoogia 2 õn, Pedagoogika 2 õn, Eripedagoogika alused 1 õn, Lapse tervishoid 3 õn,

Sissejuhatus erialasse 1 õn.

4

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpilane on lõpetanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, kui on saavutatud õppekavas esitatud

õpitulemused ning sooritatud on positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Väljastatakse lõputunnistus kutseõpe keskhariduse baasil omandamise kohta ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................. .200….a.

................................................................................................................................... /ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

5

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 7

1.1. Õppekava koostamise alus ............................................................................................ 7

1.2. Õppekava eesmärk ja ülesanded .................................................................................... 7

1.3. Nõuded õpingute alustamiseks ...................................................................................... 8

1.4. Õppekava struktuur ....................................................................................................... 9

1.4.1. Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................. 9

1.5. Praktikakorraldus ........................................................................................................... 2

1.6. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ........................................................... 3

1.7. Üldised hindamise põhimõtted ...................................................................................... 4

1.7.1. Praktika hindamine ................................................................................................ 5

1.7.2. Eksami hindamine ................................................................................................. 6

1.8. Nõuded õpingute lõpetamiseks ...................................................................................... 7

1.9. Õppekava koostajad ....................................................................................................... 8

1.10. Üldoskuste moodulid ................................................................................................. 9

1.10.1. Suhtlemine ja klienditeeninduse alused ................................................................. 9

1.10.2. Kutse-eetika ......................................................................................................... 10

1.10.3. Vene keel ............................................................................................................. 11

1.10.4. Majanduse alused ................................................................................................ 12

1.10.5. Arvutiõpetus ja asjaajamine................................................................................. 13

1.10.6. Töökeskkond ....................................................................................................... 14

1.11. Põhioskuste moodulid ............................................................................................. 15

1.11.1. Arengupsühholoogia ............................................................................................ 15

1.11.2. Sotsiaalpoliitika ja inimõigused .......................................................................... 17

1.11.3. Rahvatervise, tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused .................................. 18

1.11.4. Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused ................................................... 20

1.11.5. Hoolduse alused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused ............................. 22

1.11.6. Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia .................................................................. 23

1.11.7. Inimese elukulg ................................................................................................... 25

1.11.8. Lastehoolekanne .................................................................................................. 27

1.11.9. Gerontoloogia ja eaka hooldus ............................................................................ 28

1.11.10. Erivajadusega inimeste hooldus ...................................................................... 30

1.11.11. Hooldus erinevate haiguste korral ................................................................... 31

1.11.12. Hooldusabivahendid ........................................................................................ 33

1.11.13. Ergonoomika ................................................................................................... 34

1.11.14. Toitumisõpetuse alused ................................................................................... 35

1.11.15. Ravimiõpetuse alused ...................................................................................... 36

1.11.16. Aktiviseerivad tegevused ................................................................................. 37

1.11.17. Kodumajandus ja korrastustööd ...................................................................... 38

1.11.18. Surija hooldus .................................................................................................. 39

1.12. Praktika .................................................................................................................... 40

1.12.1. Sissejuhatus erialasse ........................................................................................... 41

1.12.2. Lapse tervishoid ................................................................................................... 42

1.12.3. Pedagoogika ........................................................................................................ 43

1.12.4. Eripedagoogika alused ......................................................................................... 44

1.12.5. Eripedagoogika alused ......................................................................................... 46

1.12.6. Psühholoogia ....................................................................................................... 47

1.13. Lõpueksam .............................................................................................................. 48

2. LISAD ................................................................................................................................. 49

2.1. Lõpueksami läbiviimise juhend ................................................................................... 49

2.2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus ................................................................. 50

6

2.3. Õppekavaga seotud õpetajad ....................................................................................... 51

2.4. Praktika juhend ja praktika leping ............................................................................... 52

7

1. ÜLDOSA

1.1. Õppekava koostamise alus

Käesoleva õppekava aluseks on hooldustöötaja riiklik õppekava (kinnitatud Haridus- ja

Teadusministri 5. veebruar 2008 määrusega nr 6). ja Sotsiaalhooldaja II ja Hooldusõde I

kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega. (kinnitatud 03. detsember 2007 Tervishoiu ja

Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr 31)

1.2. Õppekava eesmärk ja ülesanded

Õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks

hooldusteenuse pakkujana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

3) järgib kutseetika ja konfidentsiaalsuse nõudeid;

4) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides;

5) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

6) vastutab abivajaja, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

7) töötab tervist ja keskkonda säästes;

8) oskab teha eetilisi ja seadustest lähtuvaid valikuid;

9) oskab suhelda, informatsiooni hankida ja analüüsida;

10) omab valmisolekut meeskonnatööks.

8

1.3. Nõuded õpingute alustamiseks

Õppijate Kutsekooli vastuvõtu korraldamisel lähtutakse Haridus- ja teadusministri 04.09.2006 a

määrusest nr 29 Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord ning Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse õppekorralduse eeskirjast.

Hooldustöötaja õppekava alusel võib asuda õppima isik, kellel on omandatud vähemalt

keskharidus.

Kooli astumiseks tuleb esitada:

Isiklik avaldus (täidetakse kohapeal );

Haridust tõendav dokument (originaal või kinnitatud koopia);

Pass või ID-kaart;

Teatis perearstilt tervisliku seisundi kohta;

4 fotot, suurusega 3x4.

9

1.4. Õppekava struktuur

Hooldustöötaja koolitus keskhariduse baasil kestab 2 aastat ja õpingute maht on 80 õppenädalat.

Hooldustöötaja õppekava koosneb 71 õppenädala ulatuses üld- ja põhiõpingute moodulitest, 9

õppenädala ulatuses valikõpingute ja praktikast – 20 õppenädalat.

Auditoorne õppetöö toimub 8 õppesessioonina aastas, kokku 16 korral kahe aasta jooksul.

Õppesessioonid toimuvad teisipäevast-laupäevani.

1.4.1. Moodulite nimetused ja mahud

Jrk

nr

Moodulite nimetused Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)1.

õppeaastal

Maht (õn) 2.

õppeaastal

Audit

oo

rne

ja p

rakti

line

töö

P

rakti

ka

Kokku

Audit

oorn

e

ja p

rakti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

I Üld- ja põhiõpingud 71 25 10 35 26 10 36

1. Suhtlemine ja klienditeeninduse alused 1 1

2. Kutse-eetika 1 1 1

3. Erialane vene keel 2 2 2

4. Majanduse alused 1 1 1

5. Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 2 2 2

6. Töökeskkond 2 2

Töökeskkond 1,5

Esmaabi 0,5

7. Arengupsühholoogia 2 2 2

8. Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 1 1

9. Rahvatervise, tervise-edenduse ja

sotsiaaltervishoiu alused

1 1 1

10. Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika

alused

3 3

Suhtlemispsühholoogia 2

Pedagoogika alused 1

11. Hoolduse alused, tervishoiu-ja

sotsiaalhoolekande teenused

5 3 2

Hoolduse alused ja

sotsiaalhoolekandeteenused

1 2

Tervishoiuteenused 2

12. Antoomia, füsioloogia ja patoloogia 2 1 1 1 1

13. Inimese elukulg 2 2

14. Laste hoolekanne 2 2 2

15. Gerontoloogia ja eaka hooldus 3 3

Gerontoloogia 1

Eaka hooldus 2

16. Erivajadustega inimeste hooldus 2 2 2

17. Hooldus erinevate haiguste korral 10 6 6 4 4

18. Hooldusabivahendid 1 1 1

19. Ergonoomika 1 1 1

20. Toitumisõpetuse alused 1 1 1

21. Ravimiõpetuse alused 1 1 1

10

22. Aktiviseerivad tegevused 2 2 2

23. Kodumajandus ja korrastustööd 2 2 2

24. Surija hooldus 1 1 1

Praktika 20 10 10 10 10

II Valikõpingud 9 4 4 5 5

1. Psühholoogia 2 2 2

2. Pedagoogika 2 2 2

3. Eripedagoogika alused 1 1 1

4. Lapse tervishoid 3 3 3

5. Sissejuhatus erialasse 1 1 1

Tundide jaotused AP I kursus II kursus

kokku kokku aud.töö ises.töö kokku aud.töö ises.töö

Suhtlemine ja klienditeeninduse alused

1 40 10 30

Kutse-eetika 1 40 10 30

Erialane vene keel 2 80 40 40

Majanduse alused 1 40 10 30

Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 2 80 20 60

Töökeskkond 2

Töökeskkond 60 20 40

Esmaabi 20 16 4

Arengupsühholoogia 2 80 20 60

Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 40 10 30

Rahvatervise, tervise-edenduse ja sotsiaaltervishoiu alused

1 40 10 30

Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused

3

Suhtlemispsühholoogia 2 80 20 60

Pedagoogika alused 1 40 10 30

Hoolduse alused, tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande teenused

5

Hoolduse alused ja sotsiaalhoolekandeteenused

3 40 10 30 80 20 60

Tervishoiuteenused 2 80 20 60

Antoomia, füsioloogia ja patoloogia 2 40 10 30 40 10 30

Inimese elukulg 2 80 20 60

Laste hoolekanne 2 80 20 60

Gerontoloogia ja eaka hooldus 3

Gerontoloogia 1 40 10 30

Eaka hooldus 2 80 20 60

Erivajadustega inimeste hooldus 2 80 20 60

Hooldus erinevate haiguste korral 10 240 60 180 160 40 120

Hooldusabivahendid 1 40 4 36

Ergonoomika 1 40 16 24

Toitumisõpetuse alused 1 40 10 30

Ravimiõpetuse alused 1 40 10 30

Aktiviseerivad tegevused 2 80 20 60

Kodumajandus ja korrastustööd 2 80 20 60

Surija hooldus 1 40 10 30

Üld-ja põhiõpingud kokku 1040 276 764 1000 270

Praktika 20

Vaatluspraktika 40 40

Praktika töökeskkonnas 344 384

Praktika ettevalmistus ja kaitsmine 16 16 16 16

Lõpueksam

Valikained 9

Psühholoogia 2 80 20 60

Pedagoogika 2 80 20 60

Eripedagoogika alused 1 40 10 30

Lapse tervishoid 3 120 30 90

Sissejuhatus erialasse 1 40 10 30

Kokku 1600 372 884 1600 336

1.5. Praktikakorraldus

Praktika toimub töökeskkonnas kestvusega 20 õppenädalat ehk 800 tundi õppeperioodi jooksul.

Praktikat saab õpilane teha enda poolt valitud ajagraafiku alusel. Praktika läbiviimise aluseks on

koolis kehtiv õppekorralduseeskiri.

Praktikat töökeskkonnas saab teha Pärnu maakonna koolieelses lasteasutuses, tervishoiu- ja/või

hoolekandeasutuses ning avahoolekandes. Kui õpilane soovib minna praktikale teise maakonda

või välismaale, siis kooskõlastab ta oma soovi koolipoolse praktika juhendajaga.

Praktikaleping ja juhend on toodud õppekava lisas.

3

1.6. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Valikõpingute moodulitega määratletakse teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad

kutseoskusi. Valikõpingute maht on kokku 9 õppenädalat. Valikaine on õppekavaga kooli poolt

valitud ning tuleb õppekava täitmiseks läbida. Kool võib vajaduse korral kooli õppekava

valikõpingute moodulite osas kord aastas muuta.

Kooli õppekava uuendatud versiooni kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt

kooli õppenõukoguga.

4

1.7. Üldised hindamise põhimõtted

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne)

2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne)

3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne).

Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on õpilastele

tagasiside andmine õppimise edukusest, õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu

toetamine, õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine, arvestades

õpilaste iseärasusi. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavaid

õpitulemusi. Õpiprotsessi hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja ning otsustab, kas ja

kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel. Protsessihinnete alusel võib välja

panna osa arvestuslikke hindeid.

Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mooduli teema(de) läbimise järel.

Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandamist. Arvestuslik

hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslik hindamine kavandatakse

mooduli ulatuses, selle vormid ja vahendid valivad mooduli õpetamisel osalevad õpetajad.

Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted

tehakse õpilastele teatavaks mooduli teema alguses. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete

täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult

hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal.

Kokkuvõtvad hinded on mooduli hinded. Kokkuvõttev hindamine toetub arvestuslikele

hinnetele. Mooduli hinded pannakse välja mooduli teemade hindeid arvestades. Kokkuvõttev

mooduli hinne peab kajastama õpilaste oskusi mooduli lõppedes. Õpilaste hindamine peab

olema kvalitatiivne, õpilase oskusi võrreldakse mooduli eesmärkidega ja nende põhjal kindlaks

määratud hindmaise kriteeriumitega. Oskusi tuleb näidata praktiliselt.

Hinnatakse kõiki mooduleid, sealhulgas valikõpinguid.

Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt õppeaine sisust erinevaid vorme:

suuline arvestus;

kirjalikud tööd;

iseseisvate tööde arutelu;

praktiliste oskuste kontrollimine;

eksam.

Õpilasi hinnatakse 5-palli süsteemis. Hindamise objektid ja kriteeriumid lähtuvad õppekavas

toodud eesmärkidest. Kutseõppeasutuses määratletakse mooduli hindamise kriteeriumid,

lähtudes rahuldava (hinne 3), hea (hinne 4) ja väga hea (hinne 5) oskuse tasemest. Hinded 2 ja

1(puudulik ja nõrk) näitavad õpilase teadmiste ja oskuste mitterahuldavat taset ja pole

kutseõpetuses aktsepteeritavad.

Rahuldav : Õpilane on võimeline tööle asuma õpitud kutsealal, hoolimata mõningate

tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane valdab lihtsamaid

töömeetodeid. Tuleb toime tuttavates töösituatsioonides ning oskab kasutada tööoskusi ja tööga

seotud teadmisi harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab

juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult.

Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust.

5

Hea : Õpilane oskab kasutada töömeetodeid, töövahendeid jm. Suudab toimida erinevates

situatsioonides ja meeskondades, kasutada omandatud oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes

situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda

neid kasutatavaks oma töös. Õpilane oskab kohaldada eeskirju ja juhendeid erinevates

situatsioonides ja järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja

hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust ja

usaldusväärsust.

Väga hea : Õpilane oskab teadlikult valida töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid ning

kasutada töövõtteid õigesti. Ta toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides,

meeskonnatöös ja sidusrühmades. Ta oskab leida uusi lahendusi ja lahendada

probleemsituatsioone. Õpilane suudab iseseisvalt töötada. Oskab arendada oma tööd,

töökeskkonda, tööohutust, analüüsid ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates

olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Ta

oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös

kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, tajub

oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.

Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt.

Mooduli testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalik

test, praktiline katsetöö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest.

Komplekseksam hõlmab reeglina kõiki moodulis sisalduvaid aineid. Mooduli komplekseksam

on hindeline, kusjuures õpilane peab eksami sooritama vähemalt hindele "rahuldav".

"Puuduliku" hinde korral on õpilasel õigus sooritada korduseksam (kuni kaks korda) kooli poolt

määratud ajal. Õpilane, kes ei ole sooritanud mooduli lõputesti/komplekseksamit viiakse

tingimisi üle järgmise mooduli õppele, mille kestel ta peab likvideerima võlgnevuse. Kui

õpilane ei suuda ka siis positiivset tulemust saavutada, on ta automaatselt eksmatrikuleeritud.

Sooritatud eksami hinnet õpilane tõsta ei või. Õpetajal on õigus vajadusele vastavalt tõsta või

alandada õpilaste teadmiste ja oskuste põhjal saadud õppeaine/kursuse hinnet ühe palli võrra,

arvestades õpilase tunnis ülesnäidatud aktiivsust. "Mittearvestatuks/ mitterahuldavaks" loetakse

teadmiste või oskuste puudumisele lisaks õpilase eksamile mitteilmumist või arvestuse

sooritamata jätmist kokkulepitud ajal, kusjuures õpetaja on kohustatud tegema sellekohase

märkuse eksami/ arvestuse protokolli.

Õppeainetes, mis ei moodusta tervikmooduleid kasutatakse õpilaste motiveerimiseks ja

tagasisideme saamiseks protsessi hindamist ja vahehindeid ning aine lõpuhindeid järgides

astmelist skaalat, kus:

hinne 5 (väga hea) 90 - 100 % õigesti sooritatud punktide arvust;

hinne 4 (hea) 70 - 89 % õigesti sooritatud punktide arvust;

hinne 3 (rahuldav) 50 - 69 % õigesti sooritatud punktide arvust;

hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 49 % õigesti sooritatud punktide arvust;

hinne l (nõrk) 0 - 24 % õigesti sooritatud punktide arvust,

kusjuures õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldav" või hinnangu "arvestatud". Kõik

õppeplaani kuuluvad koolieksamid kuuluvad sooritamisele kohustuslikus korras kooli poolt

määratud ajal.

1.7.1. Praktika hindamine

Praktika hindamisel pööratakse peatähelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule õppetöö

käigus.

6

Praktika koondhinnang peab olema hindeline ("5"-"l"). Hinnatakse õpilase kutsealast

ettevalmistust, praktiliste tööoskuste omandamist, tööde kvaliteeti, töössesuhtumist,

meeskonnatöö ja eneseanalüüsi oskust. Praktikaülesanded tulenevad praktika eesmärkidest.

Praktikaülesannetega määratletakse konkreetsed tööoperatsioonid ettevõttes, mida õpilane peab

sooritama, informatsiooni hankima, analüüsima ja omapoolseid järeldusi tegema. Praktika sisu

on tihedas seoses kutseõppeasutuse teoorias läbitud teemadega.

Praktika loetakse arvestatuks, kui õppija:

on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud praktikandile

antud tööülesanded

on nõuetekohaselt täitnud ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande ja ettevõtte poolse

hindamislehe

on nõuetekohaselt koostanud ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande

on kaitsnud praktikaaruande

Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele ja päevikule mitterahuldava hinnangu saanud või

aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õppija praktikat ei loeta arvestatuks. Praktikaprogrammi

mittetäitnud õppijal on võimalus oma praktikat teistkordselt samal aastal uuesti kaitsta juhul, kui

ta on saanud praktikaettevõttest vähemalt rahuldava hinnangu. Kui õppija tegevust on

praktikaettevõtte poolt hinnatud mitterahuldavaks, tuleb tal õpingute jätkamiseks praktika uuesti

sooritada.

1.7.2. Eksami hindamine

Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teoreetiliste ja praktiliste ülesannete

kombinatsioonina. Lõpueksamit hinnatakse viie palli süsteemis. Teoreetilised

eksamiküsimustikud ja praktilised ülesanded kooskõlastatakse tööandjate esindajatega.

Eksami hindamisel järgitakse järgmist skaalat:

Hinne 3 (rahuldav): Õpilane on võimeline tööle asuma õpitud kutsealal, hoolimata mõningate

tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane valdab lihtsamaid

töömeetodeid. Tuleb toime tuttavates töösituatsioonides ning oskab kasutada tööoskusi ja tööga

seotud teadmisi harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab

juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult.

Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust.

Hinne 4 (hea): Õpilane oskab kasutada töömeetodeid, töövahendeid jm. Suudab toimida

erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada omandatud oskusi ja tööga seotud

teadmisi uutes situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud

teadmisi ja töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane oskab kohaldada eeskirju ja juhendeid

erinevates situatsioonides ja järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded

iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust ja

usaldusväärsust.

Hinne 5 (väga hea): Õpilane oskab teadlikult valida töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid

ning kasutada töövõtteid õigesti. Ta toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates

töösituatsioonides, meeskonnatöös ja sidusrühmades. Ta oskab leida uusi lahendusi ja lahendada

probleemsituatsioone. Õpilane suudab iseseisvalt töötada. Oskab arendada oma tööd,

töökeskkonda, tööohutust, analüüsid ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates

olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Ta

oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös

kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, tajub

oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.

7

1.8. Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning

sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam.

Lõpueksamil käsitletavad teemad:

1) teoreetilises osas on: kutse-eetika, töökeskkond, arvutikasutus ja asjaajamise alused,

majandusõpetus, toitumise ja ravimiõpetuse alused; arengu- ja suhtlemispsühholoogia ning

pedagoogika alused, hoolduse alused, hooldus erinevate haiguste korral, anatoomia, füsioloogia

ja patoloogia, inimese elukulg, laste hoolekanne, gerontoloogia ja eaka hooldus, erivajadustega

inimeste hooldus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;

2) praktilises osas on: suhtlemine ja klienditeenindus, kutse-eetika, vene keel, töökeskkond ja

esmaabi, ergonoomika, hooldus erinevate haiguste korral, eaka hooldus, kodumajandus ja

korrastustööd, surija hooldus. Praktilisi oskusi demonstreerivad õppijad situatsiooniülesannete

täitmisega.

Lõpueksamiga kontrollitakse, kas õppija on omandanud vajalikud teadmised, sotsiaalsed

hoiakud ja oskused ja valmisoleku hooldustegevuseks ning elukestvaks õppeks.

Hooldustöötaja eriala õppekava täies mahus täitnud õpilasele väljastatakse lõputunnistus ja

hinneteleht kutseõppe keskhariduse baasil omandamise kohta.

Kui õpilane ei ole täitnud õppekava täies mahus, väljastatakse talle Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse tõend koolis õppimise kohta. Tõendile märgitakse läbitud kutsehariduslike

õppeainete maht ja hinded.

Kooli lõpueksamitele lubatakse õpilased, kes:

on läbinud vähemalt rahuldavalt kõik kohustuslikud moodulid (nii koolis kui ka

praktikabaasides);

on saavutanud nõutava erialase kompetentsuse;

on käitunud õppeaja jooksul rahuldavalt.

8

1.9. Õppekava koostajad

Ülle Pikma – teenindus-majandusõppeosakonna juhataja

Marju Lohu õpetaja

HilleVolberg –õpetaja

Janne Ojala – osakonna juhataja assistent

9

ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

1.10. Üldoskuste moodulid

1.10.1. Suhtlemine ja klienditeeninduse alused

3õn/3AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid

suhtlemisvorme ja -tasandeid, ametliku suhtlemise põhimõtteid, erivajadustega klientide

teenindamise eripära, klienditeeninduse põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid

käitumisviise ning oskab kasutada kaasaegseid suhtlemisviise (kontakti loomine, aktiivne

kuulamine, enesekehtestamine), konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada, suhelda

korrektselt ja efektiivselt klientide ning kolleegidega, töötada ennast säästvalt.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Eelnevalt läbitud moodul kutse-eetika ning mooduli suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika

alused teema suhtlemispsühholoogia

3. Õppesisu

SUHTLEMISE ALUSED JA AVALIK SUHTLEMINE. Suhtlemisviisid ja -vormid. Suhtlemise

struktuur. Suhtlustasandid. Kultuuri mõju inimeste käitumisele. Suuline ja kirjalik suhtlemine.

Ametlikud teated. Konfliktid, nende lahendamine ning ennetamine. Võidan-võidan (win-win)

põhimõte suhtlemisel. Suhtlemisoskuste praktiline harjutamine.

KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teeninduse filosoofia. Klient ja klienditeenindajad.

Spetsiifiliste ja erivajadustega kliendid, nende teenindamine. Kaebused ja probleemid ning

nende käsitlemine. Kiitused ja komplimendid. Klientide turvalisus. Klienditeenindaja tööpinge

ja stress, sellega toimetulek. Teenindussituatsioonide praktiline harjutamine.

4. Õpitulemused

Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:

kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid,

ametliku suhtlemise põhimõtteid,

erivajadustega klientide teenindamise eripära,

klienditeeninduse põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid käitumisviise;

oskab:

kasutada kaasaegseid suhtlemisoskusi (kontakti loomine, aktiivne kuulamine,

enesekehtestamine),

konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada,

suhelda korrektselt ja efektiivselt klientide ning kolleegidega,

töötada ennastsäästvalt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

Test - teenindussuhtlemise põhimõtete, teenindushoiakute ja nendel põhinevate

käitumisviiside tundmisest

Praktilised tööd – situatsioonülesanded erivajadustega klientide teenindamisest, konfliktide

lahendamisest

Iseseisvad tööd – esseede esitlused, eneseesitlus, ettekanded

Mooduli hinne kujuneb praktiliste tööde, testi ja iseseisvate tööde koondhindest.

10

1.10.2. Kutse-eetika

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialase töö eetilisi põhimõtteid ja teab, kuidas

need juhivad hoolduse eri etappides tehtavaid otsuseid; eetiliste aluste ja väärtuste kujunemist;

erinevaid religioone ning omab sallivat hoiakut erinevate religioossete arusaamade suhtes.

Õppija oskab oma tegevusi eetilisest aspektist hinnata ja analüüsida, analüüsida oma tegevust

eetika seisukohast, käituda eetiliselt.


Puuduvad.

3. Õppesisu

EETIKA MÕISTE. Eetika inimsuhetes. Inimväärtus ja inimõigused. Väärtused, nende

kujunemine ja kujundamine. Inimkäsitlused eetikas.

KÄITUMISE MORAALNE ISELOOM. Motiiv, tulemus ja tingimused. Käitumisjoon, eesmärk

ja abinõu. Deontoloogiline eetika, utilitarism. Käitumine eetilise konflikti korral.

KUTSE-EETIKA PÕHIPRINTSIIBID. Vastutus. Iseseisvus. Eetikakoodeks. Eetilised otsused

ja probleemid hooldustöös.

ELU JA SURMA EETILISED KÜSIMUSED. Erinevate konfessioonide seisukohad.

4. Õpitulemused Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:

erialase töö eetilisi põhimõtteid ja teab kuidas need juhivad hoolduse eri etappides tehtavaid

otsuseid,

eetiliste aluste ja väärtuste kujunemist,

omab sallivat hoiakut erinevate religioossete arusaamade suhtes;

oskab:

oma tegevusi eetilisest aspektist hinnata ja analüüsida,

analüüsida oma tegevust eetika seisukohast.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - eetika põhiterminite tundmist ja mõistete sisus orienteerumist,

iseseisvad tööd - oskust arutleda eetikaprobleemide üle.

Mooduli hinne kujuneb testi ja iseseivate tööde koondhindest.

11

1.10.3. Vene keel

2 õn/2AP

1. Eesmärk Vene keeles teab ja tunneb õppija madalamal kesktasemel (B1) peamisi grammatikareegleid,

erialast terminoloogiat, oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal,

lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi, lühidalt

põhjendada ning selgitada omi seisukohti ja plaane, koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval ja

erialasel teemal, koostada võõrkeelset CV-d.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Keeloskustase A2.

3. Õppesisu

SUHTLEMINE. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused, nõuanded. Suhtlemine

klientide ja kolleegidega.

INIMENE JA TEMA ISELOOM. Inimese iseloomujooned, temperament, positiivne ja

negatiivne inimeses, hooldustöötaja töös vajalikud omadused.

ERIALANE TERMINOLOOGIA. Sotsiaalhoolekandesüsteem. Sotsiaalteenused ja toetused.

Laps ja perekond. Haige ja erivajadusega klient. Elukulg. Igapäevatoimingud.

GRAMMATIKA. Reeglite kordamine.

4. Õpitulemused Vene keel tasemel B1

Mooduli läbimisel õppija teab ja tunneb:

peamisi grammatikareegleid,

erialast terminoloogiat;

oskab:

ettevalmistuseta vestelda tuttaval , huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine

ja päevasündmused,

lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi,

lühidalt põhjendada ning selgitada omi sisukohti ja plaane,

koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või erialasel teemal.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid, sõnavaraharjutused – erialase terminoloogia tundmist ja kasutamist

suhtlussituatsioonides;

lugemis- ja tõlkeharjutused– erialase teksti sisu mõistmist;

praktilised ülesanded – suhtlemissituatsioonide läbimängimise oskust (paaris- ja

rühmatööd), kõneetiketi tundmist

iseseisev töö – erialase teksti töötlemist ja rollimängudeks ettevalmistamist-

Mooduli hinne kujuneb testide, sõnaharjutuste, lugemis- ja tõlkeharjutuste, praktiliste ülesannete

ja iseseisvate tööde koondhindest.

12

1.10.4. Majanduse alused

1 õn/1AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid; ettevõtluskeskkonda

ning ettevõtlust; projektitöö võimalusi sotsiaalvaldkonna arendamisel; ettevõtjana töötamise

võimalusi ja põhimõtteid ning oskab kasutada majandusalaseid teadmisi igapäevaelus; suunata

klienti vastava valdkonna spetsialisti juurde.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS MAJANDUSE ALUSTESSE. Majanduse põhimõisted, põhiküsimused.

Alternatiivkulu. Ressursid majanduses.

TURUNDUSE PÕHIALUSED. Turu olemus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Nõudluse,

pakkumise elastsus. Hind, hinnakujundus. Tarbija käitumine. Turuuuringud. Segmenteerimine.

Sihtturu valik. Müügitoetus. Turunduskanalid.

ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõtluse areng Eestis. Ettevõtluse vormid. Eesti Äriseadustik.

Ideest ettevõtjaks. Eesti maksusüsteem.

PROJEKTI KOOSTAMINE ALUSED. Põhimõtted, vormistamine, eelarve koostamine,

analüüs.


majanduse põhimõisteid,

ettevõtluskeskkonda ning ettevõtlust,

projektitöö võimalusi sotsiaalvaldkonna arendamisel,

FIE-na töötamise võimalusi;

oskab:

kasutada majandusalaseid teadmisi igapäevaelus,

oskab suunata klienti vastava valdkonna spetsialisti juurde,

kirjutada lihtsamaid projektitaotlusi ja neid esitleda.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - majanduse ja ettevõtluse põhimõistete tundmist,

praktilised tööd - FIE-na tegutsemise põhimõtete tundmist ja äriplaani koostamist,

iseseisev töö - pereeelarve koostamist

Mooduli hinne kujuneb testi, praktiliste tööde ja iseseisva töö koondhindest.

13

1.10.5. Arvutiõpetus ja asjaajamine

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb infotehnoloogia põhimõisteid; ohutusnõudeid

arvutiga töötamisel; dokumentidele esitatavaid vormistusnõudeid; asjaajamise korda ning oskab

kasutada arvutit ja koostada dokumendifaile; koostada enamlevinud tööalaseid dokumente;

kasutada elektronposti; kasutada Interneti infootsingut.


3. Õppesisu

ARVUTIKASUTUSE ALUSED. Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Ohutusnõuded

kuvariga töötamisel. Arvuti kasutamine ja failihaldus. Töö dokumendiga:dokumendi loomine,

töötlemine, salvestamine ja trükkimine, erinevad failitüübid. Tabelitöötluse ja elektronposti

kasutamise elementaaroskused. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist.

ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja kord. Enamlevinud dokumentide

vormistamise nõuded: avaldus, CV, iseloomustus, seletuskiri, volitus, kliendi külastuse aruanne.


infotehnoloogia põhimõisteid,

ohutusnõudeid kuvariga töötamisel,

dokumentidele esitatavaid vormistusnõudeid,

asjaajamise korda,

oskab:

kasutada arvutit ja koostada dokumendifaile,

koostada erinevaid dokumente,

kasutada elektronposti,

kasutada Interneti infootsingut.

5. Hindamine

Hinnatakse:

Testid - arvutialase terminoloogia tundmine, arvuti põhiosad, akna osad. Dokumendi

elemendid.

Praktilised ülesanded - Tekstidega töötamine. Tabelite koostamine, valemite kasutamine,

diagrammide loomine. Esitluse loomine ja slaidiseansi läbiviimine. Internetist info otsimine.

Iseseisev töö - Avalduse, CV, seletuskirja, volituse ja kliendi külastuse aruande koostamine.

Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste ülesannete ja iseseisvate tööde koondhindest.

14

1.10.6. Töökeskkond

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb töökeskkonda reguleerivat seadusandlust;

tööandja ja töövõtja kohustusi ja õigusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste

osas; esmaabi üldisi põhimõtteid; keskkonna probleeme ja säästva arengu põhimõtteid ning

oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid; neid vältida ja nende mõju vähendada; järgida

kutsealaga seotud ohutus- ja hügieeninõudeid; käituda ohuolukorras; aidata abivajajat; anda

esmaabi; kasutada esmaabivahendeid töökohas; koostada koduapteeki; järgida jäätmekäitluse

keskkonnasäästlikke põhimõtteid.


3. Õppesisu

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid.

Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid, nende vältimine.

Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Õnnetusoht ja käitumine

ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

ESMAABI. Tegutsemine õnnetuskohal. Peamised esmaabivõtted. Esmaabi vajavad seisundid:

lämbumine, uppumine, haavad ja verejooksud, äkkhaigestumine, kukkumine, luumurd,

põletushaavad, külmumine, kuumakahjustused, mürgistused, võõrkehad hingamisteedes ja

meeleelundites, valu, palavik, šokk, allergia. Psüühiline kriis. Esmaabi abivahendid: sidumis- ja

toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transport, asendi muutmine. Esmaabi

vahendid töökohal. Koduapteek.

KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS. Keskkonnastrateegia ja äästva

arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused öökeskkonnas ja

olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja

esmane käitlus.


töökeskkonda reguleerivat seadusandlust,

tööandja ja töövõtja kohustusi ja õigusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste

osas,

esmaabi üldisi põhimõtteid,

keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

oskab:

hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida ja nende mõju vähendada,

järgida kutsealage seotud tööohutus- ja hügieeninõudeid,

käituda ohuolukorras, aidata abivajajat, anda esmaabi,

kasutada esmaabivahendeid töökohas, koostada koduapteeki,

järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid – erialase terminoloogia tundmist ja kasutamisoskust;

praktilised ülesanded – töökeskkonna ohutegurite hindamise, nende vältimise ja mõju

vähendamise oskust; esmaabi andmist;

iseseisev töö – õigusaktide läbitöötamise ja vajaliku informatsiooni leidmise oskust

Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste ülesannete ja iseseisva töö koondhindest.

15

1.11. Põhioskuste moodulid

1.11.1. Arengupsühholoogia

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimest kui bio-psühho-sotsiaalset tervikut,

inimese arengu seaduspärasusi lapsest eakaks, erinevatel eluetappidel toimuvate arengukriiside

olemust, vananemise seaduspärasusi, erinevatele arenguetappidele omast käitumist ning oskab

hinnata inimese arengu vastavust tema bioloogilisele vanusele, toetada inimese kasvu ja

arengut, toetada klienti kriiside läbimisel, teadlikult arendada endas tolerantsust ja

empaatiavõimet, analüüsida iseenda kujunemist mõjutavaid tegureid.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE. Üldpsühholoogia põhimõisted. Psüühilised

protsessid. Psüühilised seisundid. Isiksuse omadused.

ARENGUFAKTORID. Bioloogilised, sotsiaalsed, isiksuslikud faktorid. Mõju inimese kasvule

ja arengule. Inimene kui bio-psühhosotsiaalne tervik. Arenguhälbed.

ARENGUTEOORIAD. Freud, Erikson, Mahler, Piaget, Kolberg, Võgotski.

LAPSE ARENG. Füüsiline, motoorne, vaimne, kognitiivne, sotsiaalne areng. Normaalsete

arengutingimuste kujundamine lapseeas ja selle mõju inimesele elukaare erinevates perioodides.

ARENGUPROBLEEMID LAPSEEAS. Käitumishäired. Enurees. Jonn. Agressiivsus. Stress.

Toitumishäired. Unehäired.

NOORUS KUI ARENGUETAPP. Nooruse periodiseering. Arenguülesanded erinevates

perioodides. Kriisid. Noortekultuurid. Probleemid.

TÄISKASVANUIGA. Periodiseering. Arenguülesanded erinevates perioodides. Arengukriisid.

Üleminekukriisid. Emadus. Isadus. Kooselu ja abielu. Lahutus. Üksindus. Karjäär ja töötus.

VANANEMINE JA SURM. Psüühilised ja sotsiaalsed iseärasused hilises täiskasvanueas.

Bioloogiliste muutuste mõju. Eakate psüühikahäired. Surm kui elukaare loomulik etapp.


inimest kui bio-psühhosotsiaalset tervikut,

inimese arengu seaduspärasusi lapsest eakaks,

erinevatel eluetappidel toimuvate arengukriiside olemust,

vananemise seaduspärasusi,

erinevatele arenguetappidele omast käitumist;

oskab:

hinnata inimese arengu vastavust tema bioloogilisele vanusele,

toetada inimese kasvu ja arengut,

toetada klienti kriiside läbimisel,

teadlikult arendada endas tolerantsust ja empaatiavõimet,

analüüsida iseenda kujunemist mõjutavaid tegureid.

5. Hindamine Hinnatakse:

Testid - erialase terminoloogia (üld- arengupsühholoogia) tundmist ja kasutamist erinevates

situatsioonides;

16

praktilised tööd – erinevate suhtlemissituatsioonide ja kriisisituatsioonide läbimängimise

oskust (erinevad rollimängud ja nende analüüs);

iseseisevad tööd - erialase teksti töötlemist, rollimängudeoskust, esseede ja referaatide

koostamist

Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste tööde ja iseseisvate tööde koondhindest.

17

1.11.2. Sotsiaalpoliitika ja inimõigused

1 õn/1AP

T-1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sotsiaalpoliitika funktsiooni ühiskonnas,

sotsiaalpoliitika kujundamise ja elluviimise võimalusi, sotsiaalse turvalisuse aluseks olevaid

inimõigusi, sotsiaalpoliitika valdkondi ja sihtgruppide kaitse süsteeme ja seadusandlust,

sotsiaalpoliitika harusid ning oskab märgata inimõiguste rikkumist igapäevases töös, mõista

sotsiaalseid probleeme ja nende leevendamise võimalusi.


3. Õppesisu

SISSEJUHATUS SOTSIAALPOLIITIKASSE. Sotsiaalpoliitika mõiste, olemus ja kujunemine.

Eesmärgid, toimimismehhanismid. Sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus. Sotsiaalne turvalisus.

SOTSIAALPOLIITIKA HARUD. Haridus-, töö-, eluaseme-, tervise-, perekonnapoliitika.

SOTSIAALPOLIITIKA VALDKONNAD. Lastekaitse. Puuetega inimeste hoolekanne.

Eakatepoliitika. Sotsiaalne kaitse, toetused ja teenused.

INIMÕIGUSED. Mõisted. Rahvusvahelised alusdokumendid. Inimõiguste täitmine.

EESTI INIMARENGU ARUANNE. Sotsiaalpoliitiline olukord, probleemid, arengutendentsid.

SOTSIAALSED PROBLEEMID. Probleemide märkamine ja levik. Leevendamise võimalused.


sotsiaalpoliitika funktsiooni ühiskonnas,

sotsiaalpoliitika kujundamise ja elluviimise võimalusi,

sotsiaalse turvalisuse aluseks olevaid inimõigusi,

sotsiaalpoliitika valdkondi ja sihtgruppide kaitse süsteeme,

sotsiaalpoliitika harusid;

oskab:

märgata inimõiguste rikkumist igapäevases töös,

mõista sotsiaalseid probleeme ja nende leevendamise võimalusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid - erialase terminoloogia (poliitika, sotsiaalpoliitika) tundmist ja kasutamist;

praktilised ülesanded – erinevate seaduste ja määruste tõlgendamist ja selgitamist

erinevatele sihtrühmadele; sotsiaaltoetuste- ja teenuste selgitamist ja nende määramise aluste

tutvustamist läbi praktilise rollimängu; kriisisituatsioonide läbimängimise oskust (erinevad

rollimängud ja nende analüüs);

iseseisvad tööd - erialase teksti töötlemist, rollimängudeoskust, esseede ja referaatide

koostamist –


18

1.11.3. Rahvatervise, tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused

1 õn/1 AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervise riskifaktoreid, terviseprobleemide aluseks

olevat riskikäitumist, tervist ja elukvaliteeti kujundavaid tegureid, tervisedenduse meetodeid,

puuete tekkepõhjusi, esmaabi põhivõtteid, surmaga kaasuvaid toiminguid, mõistab juhendada

klienti/patsienti lähtuvalt tervisedenduse põhimõtetest ja oskab oma pädevuse piires hooldada

haiget klienti.


Puuduvad.

3. Õppesisu

TERVIS JA ELUKVALITEET. Tervise mõiste, kujundajad ja ohutegurid Elukvaliteedi

subjektiivsed, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjurid. Eesti rahvastiku tervisenäitajad ja

surmapõhjuste struktuur.

Geneetiline tervis. Eugeenika. Emade ja laste tervis. Imikusuremus.

ENAMLEVINUD TERVISEPROBLEEMID. Südame- ja veresoonkonna haigused. Kasvajad ja

nakkushaigused.. Allergia. Vaimne tervis ja seda mõjutavad tegurid. Traumajärgne stressihäire.

Düstress ja depressioon. Suitsiidid. Sõltuvushaigused. Toitumisvigadest põhjustatud

tervisehäired. Liikumisvaegusest põhjustatud haigused.

TERVISEPROBLEEME TEKITAV RISKIKÄITUMINE. Üldine terviserisk. Liikumisvaegus.

Toitumisvead. Kahjulikud sõltuvused.

TERVISEPROBLEEMIDE ENNETAMINE. Organismi kaitsebarjäärid ja kaitsereaktsioonid.

Kasvajate ja nakkushaiguste ennetamine. Karastamine. Pahaloomuliste kasvajate ennetamine.

Traumade ennetamine. Esmaabi põhivõtted. Kriisitöö. Traumajärgse stresshäire, depressiooni ja

suitsiidide ennetamine. Kahjulike sõltuvuste ennetamine ja võõrutustöö. Toitumisvigadest

põhjustatud tervisehäirete ennetamine. Liikumisvaegusest põhjustatud haiguste ennetamine.

Tervisetreening. Tervisekäitumise kujundamise võimalused. Tervist edendavad meetodid ja

rahvatervise programmid.

ABIVAJADUS PUUETE KORRAL. Puuete liigid. Subjektiivne hingeline reaktsioon haigusele

ja puudele. Meelepuudega inimese abistamine. Liikumispuudega inimese abistamine.

Kliendi/patsiendi motiveerimine ja juhendamine.

Meditsiinilise teraapia võimalused. Haiguse prognoos. Surmaga kaasuvad toimingud.

4. Õpitulemused

Mooduli läbinud õppija teab ja tunneb:

Eesti rahva tervist iseloomustavaid näitajaid;

tervise kujundajaid ja riskifaktoreid;

terviseprobleemide aluseks olevat riskikäitumist;

tervist ja elukvaliteeti mõjustavaid tegureid;

terviseedenduse meetodeid;

puuete tekkepõhjusi;

esmaabi põhivõtteid;

surmaga kaasuvaid toiminguid;

oskab:

olla toeks kriiside läbimisel;

juhendada klienti/patsienti lähtuvalt tervisedenduse põhimõtetest;

oma pädevuse piires hooldada haiget klienti;

tugevdada organismi vastupanuvõimet.

19

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - Eesti rahva tervisenäitajate tundmist; terviseedenduse meetodite tundmist

situatsioonülesanded - sõltuvushaiguse ilmingute ja sõltlase abistamisvõimaluste tundmist;

esmaabi põhivõtete tundmist.

kollokvium - kestava distressi tagajärjel kujunevate tervisehäirete (psühhosomaatilised

haigused, neurootiline areng, depressioon, ennasthävitav käitumine, suitsiid) tundmist;

iseseisvad tööd - tervise loomise, tervise riskifaktorite ning tervisehäirete ja puuete

tekkepõhjuste ning ennetamise põhimõtete tundmist (referaat); oskust kavandada ja läbi viia

terviseedenduslikku üritust (kirjalik kava koostamine)

Mooduli hinne kujuneb testi, situatsioonülesannete, kollokviumi ja iseseisvate tööde

koondhindest.

20

1.11.4. Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused

3 õn/3AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb suhtlemise olemust, põhimõisteid ja probleeme;

enesekehtestamise reegleid; kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid;

täiskasvanu rolli lapse arengu toetajana; täiskasvanu mõju (positiivset, negatiivset) lapsele ning

oskab kasutada erinevaid kaasaegseid suhtlemistehnikaid, ennast kehtestada, kujundada

suhtlemissituatsioone; oma töös lähtuda teoreetilistest põhitõdedest ja neid loovalt kasutada.

2. Nõuded alustamiseks

Läbitud arengupsühholoogia moodul.

3. Õppesisu

SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID JA FUNKTSIOONID. Suhtlemise definitsioon,

funktsioonid, põhiprobleemid. Suhtlemiskompetentsus.

SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS. Infovahetuse põhiskeem.

Suhtlemisakti etapid. Kommunikatsiooni liigid. Suhtlemisvahendid. Suhtlemistõkked ja nende

ületamise teed. Tagasiside suhtlemisel.

ISIKUTAJU e. PERTSEPTSIOON. Tajuprotsessi mõjutavad tegurid. Tunnetustasandid.

Tajumehhanismid. Tajuvead, nende vähendamine ja kompenseerimine.

PARTNERITE VASTASTIKUNE MÕJUTAMINE E. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON.

Mõjutamise olemus ja mõjujõu allikad. Transaktsionaalne analüüs. Erinevad suhtlemistehnikad-

suhtlemispartnerist lähtuvad, endastlähtuvad vestluse juhtimise tehnikad. Aktiivne kuulamine.

Kehtestamine. Kaasaegne käsitlus suhtlemisest- win-win mõtteviis. Erinevate

suhtlemisülesannete lahendamine. Erinevad rollid suhtlemisel. Rollimängud.

SUHTLEMINE ERIOLUKORDADES. Erinevad suhtlemissituatsioonid , nende kujundamine.

Suhtlemine konflikt- ja kriisisituatsioonides.

ÜLDPEDAGOOGIKA ALUSED. Mõisted. Kasvatuse mõju inimese arengule. Tänapäevased

nõuded kasvatusele ja haridusele. Kasvatusteooriad

LAPSE ARENGU TOETAMINE. Arengu toetamine ja suunamine erinevates arenguastmetes.

Sotsialiseerumise toetamine. Erivajadused. Koolivalmiduse kujunemise soodustamine.

KASVATUSVAHENDID. Sõna, tegevus ja eeskuju .Sõnaliste mõjutusvahendite kasutamine.

Harjumuste kujunemine läbi tegevuse ja mängu.

4. Õpitulemused

Mooduli läbinud õpilane teab ja tunneb:

suhtlemise olemust, põhimõisteid ja -probleeme,

enesekehtestamise reegleid,

kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja –tasandeid,

täiskasvanu rolli lapse arengu toetajana,

täiskasvanu mõju (positiivset ja negatiivset ) lapsele,

laste vanuselist ja arengulist eripära;

oskab:

kasutada erinevaid kaasaegseid suhtlemistehnikaid,

ennast kehtestada,

kujundada suhtlemissituatsioone,

analüüsida vanuselist ja arengulist eripära,

oma töös lähtuda teoreetilistest põhitõdedest ja neid loovalt kasutada,

õpetada ja suunata last mängima.

21

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid - erialase terminoloogia (suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika aluste) tundmist ja

kasutamist erinevates situatsioonides;

praktilised tööd – erinevate suhtlemissituatsioonide, kriisi- ja konfliktsituatsioonide ning

lapse toetamist läbi erinevate tegevuste läbimängimise oskust (erinevad rollimängud ja

nende analüüs);

iseseisevad tööd – erialase teksti töötlemist, rollimänguoskust, esseede ja referaatide

koostamist

Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste tööde ja iseseisvate tööde koondhindest.

22

1.11.5. Hoolduse alused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused

5õn/5AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimest kui füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset

tervikut; abivajaduse olemust läbi kõikide eluetappide tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande

süsteemi ja struktuuri ja klientide/patsientide abistamisvõimalusi; tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande alast seadusandlust ning oskab koostada ja analüüsida hooldusplaani

koostöös meeskonnaga; oma tööd korraldada, lähtudes abivajaja vajadustest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud sotsiaalpoliitika ja inimõigused moodul.

3. Õppesisu

INIMENE FÜÜSILISE, PSÜÜHILISE JA SOTSIAALSE TERVIKUNA. Hooldustöö

terviklikkus: inimene kui bio-psühho-sotsiaalne olend.

ABIVAJADUSE OLEMUS LÄBI KÕIKIDE ELUETAPPIDE. Elukaare ja elukäigu teooriate

võrdlus abivajaduse hindamise seisukohalt. Abivajadus ja probleemid lapseeas, täiskasvanueas,

eakana. Erinevas eas erivajadustega inimeste abivajaduse hindamine.

HOOLDUSTÖÖ. Hooldustöö eesmärgid: iseseisvuse toetamine, sotsiaalne õiglus, heaolu ja hea

elu. Hooldustöö põhimõtted: inimõigused ja nende järgimine. Hooldustöö meetodid: isiku- ja

ühiskonnakesksed.

TERVISHOIU- JA SOTSIAALHOOLEKANDE TEENUSED. Mõisted, sisu, osutamise

tingimused. Ülevaade sotsiaalhoolekande teenustest. Ava- ja asutusehooldus. Osutamise

tingimused läbi eluetappide.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖ KORRALDAMINE. Kutsestandard. Subordinatsioon. Hooldus- ja

rehabilitatsioonimeeskond, võrgustiku loomine kliendi ja tema lähedastega.


inimest kui füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset tervikut,

abivajaduse olemust läbi kõikide eluetappide,

sotsiaalhoolekandeteenustega seotud mõisteid, teenuste sisu ja nende osutamise tingimusi;

oskab:

oma tööd korraldada, lähtudes abivajaja vajadustest.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid - hoolekandetöö eesmärkide, põhimõtete ja meetodite tundmist;

sotsiaalhoolekandeteenuste tundmist.

praktiline ülesanne - oma töö korraldamise oskust;

iseseisev töö - abivajaduse tundmist läbi kõikide eluetappide.

Mooduli hinne kujuneb testide, praktilise töö ja iseseisva töö koondhindest.

23

1.11.6. Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia

2õn/2AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimese ehitust ja organsüsteemide talitlust; teab

ja oskab kasutatada füsioloogia põhimõisteid, tunneb põhilisi patoloogilisi muutusi erinevates

elundkondades ning oskab näha inimest kui biopsühhosotsiaalset tervikut.


Puuduvad

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS ERIALASSE.Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia põhimõisted.

Anatoomilised, histoloogilised ja biokeemilised uurimismeetodid. Aparaatsed ja funktsionaalsed

uuringud. Organism kui tervik. Elundkonnad. Koed. Raku ehitus ja elutegevus. Pärilikkuse roll

patoloogias. Omandatud tervisehäirete patogenees. Organismi kaitsebarjäärid ja kaitsvad

refleksid. Immuunsus. Põletik. Palavik. Tüüpilised patoloogilised protsessid. Allergia.

Kasvajad. Hüpereemia. Isheemia. Suremisprotsess. Patoanatoomiline lahang.

TUGI- JA LIIKUMISELUNDID. Tugi- ja liikumisaparaadi ehitus ja talitlus. Luude, liigeste ja

lihaste uurimine. Liikumissüsteemihaigete jälgimine.Kehalise tegevuse mõju organismile.

SÜDA, VERERINGE, VERI. Veri ja lümf. Vereloome. Vere- ja lümfiringe. Südame ehitus ja

talitlus. Südameuuringud. Südametegevuse ja vererõhu jälgimine. Pulsisageduse ja vererõhu

mõõtmine. Vereanalüüs.

HINGAMISELUNDID. Hingamiselundkonna ehitus ja talitlus. Hingamisliigutused. Hingamise

jälgimine. Gaasivahetus kopsudes. Kopsufunktsiooni uurimine. Köha. Röga uurimine.

SEEDEELUNDID. Seedeelundite ehitus ja talitlus. Seedesüsteemihaigete jälgimine. Iiveldus ja

oksendamine. Soolestiku funktsiooni häired. Seedeelundkonna uuringud.

KUSE- JA SUGUELUNDID. Neerude ehitus ja talitlus. Uriini tekkimine ja väljajuhtimine.

Uriini analüüs. Uroloogilise haige jälgimine.Suguelundite ehitus ja talitlus. Suguelundite

uurimine. Sugurakud. Viljastamine. Loote arenemine. Sünnitus. Loote arengu ja sünnituse

jälgimine.

NÄRVISÜSTEEM. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Refleksid. Organismi reageerimine

ärritusele. Neuroloogilise haige jälgimine. Neuroloogilised uuringud.

SISESEKRETSIOONINÄÄRMED. Sisenõrenäärmete ehitus ja talitlus. Endokriinsüsteemi

uurimine.Ainevahetussündroom.Šoki ja distressi patogenees. Šoki tunnused.

Psühhosomaatiliste tervisehäirete kujunemine.

MEELEELUNDID. Nägemis- ja kuulmisanalüsaatori ehitus ning tajumisprotsess. Nägemise ja

kuulmise kontrollimine. Tasakaaluelund. Puute- ja temperatuuritundlikkuse füsioloogia.

Haistmiselund. Maitsmiselund. Valuanalüsaator. Liigutusanalüsaator. Sisemine analüsaator.

KATTEELUNDID. Naha ja limaskestade ehitus ning ülesanded. Naha vaatlus ja komplemine.

Nahahaiguste tunnused. Täiendavad uuringud nahahaiguste diagnoosimiseks.

4.Õpitulemused

Mooduli läbinud õppija teab ja tunneb:

anatoomia, füsioloogia ja patoloogia põhimõisteid;

inimese elundsüsteemide ehitust ja talitlust;

teab, tunneb ja oskab kirjeldada põhilisi patoloogilisi muutusi patsiendi tervislikus seisundis;

oskab:

märgata ja kirjeldada muutusi patsiendi tervislikus seisundis;

oskab uuringute protsessis abistada patsienti ja uuringut teostavaid spetsialiste;

oskab näha inimest biopsühhosotsiaalse tervikuna.

24

5. Hindamine

Hinnatakse:

Testid - anatoomia, füsioloogia ja patoloogia põhimõistete ning patsiendi uurimise

meetodite tundmist – kirjalikud testid iga elundkonna kohta;

Praktilised ülesanded - oskust jälgida patsiendi terviseseisundit: kehapikkuse ja kaalu

mõõtmine; kehamassiindeksi määramine; hingamissageduse, südame löögisageduse ja

vererõhu mõõtmine; näidisjuhtumi lahendamine: oskust abistada meditsiinilise uuringu

läbiviimisel: (imiku mõõtmine ja kaalumine; eaka patsiendi hingamise funktsionaalne

uuring)

Iseseisvad tööd: naha funktsioonid (kirjalik test lünkade täitmisega); südame, vereringe ja

hingamisteede ehituse ja talitluse uurimine (kirjalik töö etteantud skeemi järgi); organismi

terviseseisundi kodutestide läbiviimine (vt.R.Jalak "Enesetestimise käsiraamat")

Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste ülesannete ja iseseisva töö koondhindest.

25

1.11.7. Inimese elukulg

2õn/2AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimese arengut läbi elukulu; inimese

biopsühhosotsiaalseid iseärasusi; eakate poliitika alusdokumente.


Puuduvad

3. Õppesisu

INIMESE ARENG. Inimese arengu mõiste ja olemus ning inimese arengut käsitletavad

teooriad. Inimese areng läbi elukulu, selle erinevad etapid ja vastavate etappidega kaasnevad

iseärasused. Elukuluga kaasnevad kriisid inimese arengu erinevatel etappidel ning üleminekul

ühelt elukulu etapilt teisele ja nendega toimetuleku võimalused.

PÄRILIKKUS. Pärilikkuse mõiste ja olemus. Pärilikkusega kaasnevad probleemid ja haigused.

Geneetilisel teel edasikanduvad haigused ja nende avaldumise seaduspärasused. Geneetilised

haigused ja nende kulg.

LAPSEIGA.Lapseea füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalne ja loovuseline areng.

Erinevate arengutingimuste mõju lapse arengule ja tema hilisemale arengule ning käitumisele.

Lapseeas läbielamata tunnete mõju ja nende avaldumine täiskasvanueas. Lapseeas algavad

haigused, nende põhjused ja üldiseloomustus.

NOORUKIIGA. Nooruseea perioodid ning arenguülesanded. Noorukiea kriisid, üleminek ning

nendega toimetuleku võimalused. Noorukiea füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalne ja

loovuseline areng. Lapseeas läbielamata tunnete mõju ja nende avaldumine noorukieas.

Erinevate probleemide ilmnemine, märkamine ja toetamine. Noorukite nõustamine erinevate

probleemide ilmnemisel. Koostöövõrgustiku mõiste ja olemus. Primaarne ja sekundaarne

võrgustik ning võrgustikutöö noorukiga kui kliendiga. Noorukieas kristalliseeruvad hoiakud ja

väärtushinnangud.

TÄISKASVANUIGA. Täiskasvanuea periodiseering. Arenguülesandeid erinevates perioodides.

Kriisid, nende ületamine ja toimetulek. Täiskasvanuea väljakujunenud hoiakud ja

väärtushinnangud. Lapseeas läbielamata tunnete mõju ja nende avaldumine täiskasvanueas.

Inimese võime ja valmisolek iseenda muutmiseks/muutumiseks. Täiskasvanueas ilmnevad

erinevad probleemid ja nendega toimetulek. Üleminekukriisid ja nendega toimetulek. Emadus,

isadus, lastetus. Tühja pesa sündroom. Kooselu ja abielu. Lahutus ja üksindus.

EAKAS. Eaka inimese psüühilised ja sotsiaalsed iseärasused. Erinevad tegevused ja nende mõju

eakale. Käsitletakse eakate inimeste psüühikahäirete olemust ja põhjusi. Vananemine kui

loomulik protsess. Surm kui elukulu loomulik etapp.

4. Õpitulemused


inimest kui bio-psühhosotsiaalset tervikut,

inimese arengu seaduspärasusi läbi elukulu,

inimese elukulu erinevatele etappidele omast käitumist ja psühhosotsiaalseid iseärasusi,

erinevatel elukulu etappidel toimuvate kriiside olemust ja nendega toimetuleku

seaduspärasusi,

vananemisega kaasnevaid seaduspärasusi,

inimestele suunatud sotsiaaltoetusi ja –teenuseid ning vastavaid poliitilisi alusdokumente.

oskab:

hinnata inimese arengu vastavust tema bioloogilisele vanusele,

toetada inimese kasvu ja arengut läbi elukulu,

26

märgata ja toetada klienti kriiside läbimisel,

teadlikult arendada endas tolerantsust ja empaatiavõimet.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid - erialase terminoloogia (üld- arengupsühholoogia) tundmist ja kasutamist erinevates

situatsioonides;

praktilised ülesanded – erinevate suhtlemissituatsioonide ja kriisisituatsioonide

läbimängimise oskust (erinevad rollimängud ja nende analüüs);

iseseisevad tööd - erialase teksti töötlemist, rollimängudeoskust, esseede ja referaatide

koostamist.


27

1.11.8. Lastehoolekanne

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lastekaitse vajalikkust, võimalusi lastekaitsetöös;

lastekaitse alast seadusandlust; kolmanda sektori osa lastekaitses; asutuse- ja avahoolduse

võimalusi; lastekaitses käsitletavaid probleeme ja nende ennetamise võimalusi ning oskab

hinnata laste abivajadust.


3. Õppesisu

LASTEKAITSE ALUSED. Lastekaitse osana sotsiaalpoliitikast. Lastekaitsealane seadusandlus.

LASTEKAITSE PÕHIMÕTTED. Lapse õigused ja kohustused. Laps ja perekond. Ülevaade

lastekaitses käsitlemist leidvatest probleemidest, lahendusvõimalused.

LASTE VÄÄRKOHTLEMINE. Väärkohtlemise põhjused, liigid, ennetamine, osapoolte

abistamine. Laste traumade põhjused. Lapse turvalisuse tagamine.

LASTEKAITSE ALAL TEGUTSEVAD ORGANISATSIOONID. Sotsiaalteenused

lastekaitses. Sotsiaalse võrgustiku roll lastekaitses. Ühiskonna roll lastekaitses.


lastekaitse vajalikkust, võimalusi lastekaitsetöös,

lastekaitse-alast seadusandlust,

kolmanda sektori osa lastekaitses,

asutuse- ja avahoolduse võimalusi,

lastekaitses käsitletavaid probleeme ja nende ennetamise võimalusi;

oskab:

hinnata laste abivajadust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - lastekaitse põhimõtete tundmist,

situatsioonülesanne - laste probleemide analüüsimise oskust, probleemide ennetamise ja

lahendusvõimaluste analüüsimise oskust;

Iseseisev töö - lastekaitsealase seadusandluse tundmist.

Mooduli hinne kujuneb testi, situatsioonülesande ja praktilise töö koondhindest.

28

1.11.9. Gerontoloogia ja eaka hooldus

3 õn/3AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vananemisega seotud füüsilisi, psüühilisi ja

sotsiaalseid muutusi, nendest tingitud eakate erivajadusi, eakate hooldusvorme, eakate

hooldustöö põhimõtteid ja vajadust, elanikkonna vananemisega seotud probleeme ühiskonnas,

eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamise, toetamise ja edendamise võimalusi kodus ja

asutuses, vajalikke toiminguid surija hooldamisel ning oskab teostada gerontoloogilist

hindamist, luua sobivat sotsiaalset õhkkonda surija hooldamisel.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud moodul: Arengupsühholoogia

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS GERONTOLOOGIASSE. Gerontoloogia ajalugu. Gerontoloogia kui teadus.

Eakate hoolekande ajalugu Eesti kontekstis. Gerontoloogia harud.

VANANEMISEGA SEOTUD MUUTUSED. Füüsilised, psüühilised ja sotsiaalsed muutused,

nendest tingitud eakate erivajadused. Füsioloogiline ja patoloogiline vananemine.

Vananemismuutuste mõju eakate iseseisvale toimetulekule ja abivajadusele.

EAKATE HOOLDUSVORMID. Avahooldus ja institutsionaalne hooldus. Erinevate

hooldusvormide sobivuse hindamine vastavalt eakate abivajaduse määrale. Gerontoloogiline

hindamine.

EAKATE HOOLDUSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA VAJADUS. Hooldustöö eetilised küsimused,

iseseisvuse toetamine, säilinud oskuste kasutamine. Dementse eaka hooldus.

EAKATE AKTIIVSUSE JA TEGEVUSVÕIME SÄILITAMINE, TOETAMINE JA

EDENDAMINE KODUS JA ASUTUSES. Heaolu ja hea elu kriteeriumid avahoolduses ning

hoolekandeasutuses.

SURIJA HOOLDUS. Vastava sotsiaalse õhkkonna loomine, vajalike toimingute – juriidilised,

varalised – kindlustamine, väärikas ja inimväärne lahkumine.

SOTSIAALGERONTOLOOGIA PÕHIALUSED. Elanikkonna vananemisega kaasnevad

probleemid ühiskonnas. Suurte eagruppide probleemid, ühiskonna võimalused vastutada

probleemide lahendamise eest. Printsiibid sotsiaalkindlustuses. Eakatepoliitika alusdokumendid.


vananemisega seotud füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid muutusi, nendest tingitud eakate

erivajadusi,

eakate hooldusvorme,

eakate hooldustöö põhimõtteid ja vajadust,

elanikkonna vananemisega seotud probleeme ühiskonnas,

eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamise, toetamise ja edendamise võimalusi kodus ja

asutuses,

vajalikke toiminguid surija hooldamisel,

oskab:

teostada gerontoloogilist hindamist,

luua sobivat sotsiaalset õhkkonda surija hooldamisel.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - füsioloogiliste ja patoloogiliste vananemismuutuste tundmist

29

praktilised ülesanded - oskust jälgida eaka kliendi terviseseisundit ja anda haigushoo korral

esmaabi (kukkumine, verejooks, hingeldus, segasusseisund); eaka kehaasendi ning liigutuste

jälgimine ja juhendamine etteantud võimlemisharjutuste omandamisel

iseseisvad tööd - vanuri kodu ja voodi turvalisuse tagamise võtete ja abivahendite tundmist

(essee); eakate tegevusvõime säilitamise ja edendamise võimaluste tundmist (essee/referaat);

oskusi eakate tegevusvõimet toetada nii hoolekandeasutuses kui kodus; dementsuse põhjuste ja

sümptomite tundmist, oskust eristada dementsust depressioonist ja füsioloogilisele

vananemisele iseloomulikest psüühika vanadusmuutustest (essee/referaat); vananemisega

seotud psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste tundmist (kirjalik õppeülesanne - lünkade täitmine);

oskust toetada surevat vanurit ja ta lähedasi (referaat / essee)

kollokvium - dementse eaka juhendamise ja abistamise oskust; oskust juhendada ja abistada

eakat hoolealust tervisetreeningu läbiviimisel;

Mooduli hinne kujuneb testi, praktiliste ülesannete, iseseisvate tööde ja kollokviumi

koondhindest.

30

1.11.10. Erivajadusega inimeste hooldus

2 õn/2AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erivajadustega inimeste hoolekande süsteemi,

erivajadustega inimeste hoolekandega seotud õigusakte, erivajadustega inimeste arendamise ja

rehabilitatsiooni mõisteid ning võimalusi, hoolekandeprobleeme ning oskab koostada

hooldusplaani, jälgida rehabilitatsiooniplaani täitmist, leida hoolekandeprobleemidele lahendusi.


Eelnevalt läbitud arengupsühholoogia moodul.

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANDESSE. Ülevaade

erivajadusega inimeste hoolekandest. Erivajadusega inimeste hoolekanne sotsiaalpoliitika

osana. Õigusaktid. Sotsiaalhoolekande süsteem ja korraldus Eestis.

ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANDE KORRALDUS. Teenused ja toetused.

ERIVAJADUSTGA INIMESTE ARENDAMINE JA REHABILITATSIOON. Mõisted,

võimalused. Hooldus- ja rehabilitatsiooniplaan ning selle täitmine.

ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANDEPROBLEEMID. Sotsiaalne võrgustik.

Kolmas sektor.

HARIDUSKORRALDUS.

TÖÖHÕIVE ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE.

4. Õpitulemused


erivajadusega inimeste hoolekande süsteemi,

erivajadusega inimeste hoolekandega seotud õigusakte,

erivajadustega inimeste arendamise ja rehabilitatsiooni mõisteid ning võimalusi,

hoolekandeprobleeme;

oskab:

koostada hooldusplaani,

jälgida rehabilitatsiooniplaani täitmist,

leida hoolekandeprobleemidele lahendusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - erivajadusega inimeste hoolekande korralduse tundmist,

praktilised ülesanded - arendamis- ja rehabilitatsioonimeetodite tundmist ja täitmise oskust;

hoolekandeprobleemide tundmist ja lahenduste leidmiste oskust,

iseseisev töö - erivajadusega inimestega seotud õigusaktide tundmist.

Mooduli hinne kujuneb testi, praktliste ülesannete ja iseseisva töö koondhindest.

31

1.11.11. Hooldus erinevate haiguste korral

10õn/10AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevate elundsüsteemide haiguste olemust ja

soodustavaid tegureid; erinevate haiguste tekkepõhjusi ja haigusele iseloomulikke sümptomeid;

elundsüsteemide haigustega seotud põhiprobleeme ning oskab hinnata kliendi/patsiendi

hooldusvajadust, teostada vajalikke hooldusprotseduure; abistada uuringu protsessis

klienti/patsienti ja uuringut teostavaid spetsialiste; hinnata muutusi kliendi/patsiendi tervislikus

seisundis; abistada klienti/patsienti probleemidele lahenduse leidmisel; anda esmaabi

klientidele/patsientidele eluohtlike seisundite korral; teostada kliendi/patsiendi hooldust oma

kompetentsi piires.

2. Nõuded mooduli alustamiskes

Eelnevalt läbitud moodulid anatoomia, füsioloogia ja patoloogia; suhtlemispsühholoogia ja

pedagoogika alused.

3. Õppesisu

SISSEJUHATUS. Haiguse mõiste, põhjused, kulga ja lõpe. Haigusteadvuse kujunemine.

Põetushaigete jälgimine ja isiklik hügieen.

HOOLDUS SISEHAIGUSTE KORRAL. Seedesüsteemihaigete jälgimine ja hooldus.

Uroloogilise haige jälgimine ja hooldus. Südame- veresoonkonnahaigete jälgimine, taastusravi

ja hooldus. Hingamishäiretega patsiensiendi jälgimine, taastusravi ja hooldus. Eutanaasia ja

terminaalhaigete õiguste kaitse.

HOOLDUS KIRURGILISTE HAIGUSTE KORRAL.

HOOLDUS LASTEHAIGUSTE KORRAL.

HOOLDUS NAHA- JA SUGUHAIGUSTE KORRAL.

HOOLDUS PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRETE KORRAL.

HOOLDUS NEUROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL.

HOOLDUS SILMA-, NINA-, KÕRVA- JA KURGUHAIGUSTE KORRAL.

HOOLDUS NAKKUSHAIGUSTE KORRAL. Palavikuhaige põetamine.

ESMAABI HAIGUSHOOGUDE KORRAL. .Esmaabi mõiste. Eluohtlikud seisundid.

Äkksurm.Teadvusehäired. Kooma. Krambid. Šokk. Mürgistus. Verejooks.

4. Õpitulemused


nii tervikorganismi kui ka erinevate organsüsteemide talitlushäirete kujunemist;

tunneb erinevate elundsüsteemide haigustega seotud põhiprobleeme ning oskab hinnata

patsiendi hooldusvajadust;

oskab:

märgata muutusi kliendi/patsiendi tervislikus seisundis ja kirjeldada enamlevinud haiguste

põhisümptomeid;

abistada uuringu- ja/või raviprotseduuri ajal patsienti ning protseduure teostavaid

spetsialiste;

hooldada erinevas eas haiget ja/või puudega klienti ning anda haigushoo korral esmaabi.

5. Hindamine

testid - erinevate elundsüsteemide haiguste olemuse ja kulu kohta;

iseseisvad tööd - erinevate haiguste tekkepõhjuste ja iseloomulike sümptomite tundmist

(referaat);

32

praktilised tööd - haigusilmingute tundmist (diabeet; rasvtõbi; kõhukinnisus; naha

seenhaigus; naha ja limaskestade kasvajad; luulumõtted; hallutsinatsioonid);

hooldusprotseduuride teostamise oskust –(käte ja jalgade pesemine ning hooldus; suu

hooldamine; ihu- ja voodipesu vahetamine; hingamissageduse, pulsi ja vererõhu mõõtmine;

kehatemperatuuri mõõtmine; kätevigastustega patsiendi söötmine; nägemispuudega kliendi

söötmine; liikumatu jalaga patsiendi paigutamine ühelt istmelt teisele; hoolealuse püsivasse

küliliasendisse seadmine; lahkunu korrastus ja riietamine);oskust jälgida patsiendi

terviseseisundit ja anda haigushoo korral esmaabi; oskust juhendada ja abistada

(taastus)raviprotseduuri läbiviimisel; palavikuhaige laps tahab õue; hoolealuse keeldumine

voodipesu vahetusest; mürgitushirm; oskamatus/häbi kasutada uriinipudelit;

kollokvium - oskust toetada lootusetu prognoosiga haiget ja ta lähedasi; erinevate

elundsüsteemide haigustest tulenevate hooldusprobleemide tundmist ja oskust neid

lahendada.

Mooduli hinne kujuneb testi, iseseisvate tööde, praktiliste tööde ja kollokviumi koondhindest.

33

1.11.12. Hooldusabivahendid

1õn/1AP

T-0,5 õn/PT-0,5 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb abivahendite mõisteid, liike ja teenuseid ning

oskab kasutada peamisi abivahendeid, juhendada klienti abivahendite kasutamisel.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud moodul rahvatervise, tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused.

3. Õppesisu

ABIVAHENDITE MÕISTE. Abivahendite teenused

LIIKUMISABIVAHENDID JA NENDE LIIGID. Ühe käega käsitletavad liikumisabivahendid

– lisad ja täiendid. Kahe käega käsitletavad liikumisabivahendid.

HÜGIEENIVAHENDID.. Tualeti abivahendid. Vanni ja duši abivahendid. Lamaja haige

abivahendid.

TÕSTMISE JA LIIGUTAMISE ABIVAHENDID.

KLIENDI/PATSIENDI JUHENDAMINE ABIVAHENDITE KASUTAMISEL.

Ergonoomilised töövõtted.


abivahendite mõisteid, liike ja teenuseid;

oskab:

kasutada peamisi abivahendeid,

juhendada klienti abivahendite kasutamisel.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - abivahendite mõistete, liikide ja teenuste tundmist;

praktiline töö - abivahendite kasutamise oskust;

iseseisev töö - kliendi/patsiendi juhendamise oskust.

Mooduli hinne kujuneb testi, praktilise töö ja iseseisva töö koondhindest.

34

1.11.13. Ergonoomika

1 õn/1AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb põhiasendeid elu erinevatel etappidel,

põhiliigutusi ning oskab säilitada tervist, juhendada klienti/patsienti abivahendite kasutamisel,

juhendada klienti/patsienti ergonoomiliste võtetega liikumisel ja liigutamisel, abistada

klienti/patsienti ergonoomiliste töövõtetega, libistada ja tõsta klienti/patsienti ergonoomilisi

võtteid ja abivahendeid kasutades.


Eelnevalt läbitud moodulid: rahvatervise, tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused;

hooldusabivagendid.

3. Õppesisu

INIMESE PÕHIASENDID, PÕHILIIGUTUSED JA LIIKUMINE LÄBI ELU. Kõhuliasend.

Seliliasend. Küliliasend. Toetatud asend. Halvatusega asend. Keeramine. Liigutamine.

Tõstmine. Liigutamisvõtete valik.

ERGONOOMIKA MÕISTE, KUJUNEMINE, EESMÄRK. Ohud ja vigastused suurte raskuste

tõstmisel. Turvalisus. Tervislikkus. Tootlikkus. Arenduslikkus.

ERGONOOMILISTE TÖÖVÕTETE KASUTAMINE TÖÖTAJA ENDA TÖÖVÕIME

SÄILITAMISEKS. Meeskonnatöö. Abivahendite kasutamine. Töö õige organiseerimine.

KLIENDI / PATSIENDI ABISTAMINE ERINEVATES KESKKONDADES JA

TOIMINGUTES. Liikumine voodis, istumatõusmine, liikumine voodist toolile ja tagasi, istuva

asendi korrigeerimine, WC-kasutamine, kõndimisel abistamine, põrandalt ülesaitamine.

Asendravi.

4. Õpitulemused


põhiasendeid elu erinevatel etappidel,

põhiliigutusi;

oskab:

säilitada enda tervist,

juhendada klienti/patsienti abivahendite kasutamisel,

juhendada klienti/patsienti ergonoomiliste võtetega liikumist ja liigutamist,

abistada klienti/patsienti ergonoomiliste töövõtetega ,

libistada ja tõsta klienti/patsineti ergonoomilisi võtteid ja abivahendeid kasutades.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - ergonoomika eesmärkide tundmist,

praktilised ülesanded - oskust kasutada ergonoomilisi töövõtteid klientide liigutamisel;

oskust kasutada abivahendeid; oskust juhendada kliente/patsiente liikumisel; oskust

juhendada kliente/patsiente abivahendite kasutamisel;

iseseisev töö - põhiasendite, -liigutuste ja -liikumise põhimõtete tundmist.

Mooduli hinne kujuneb testi, praktiliste ülesannete ja iseseisva töö koondhindest.

35

1.11.14. Toitumisõpetuse alused

1õn/1AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervisliku toitumise alused; toitumisega

seonduvaid probleeme ning oskab juhendada klienti/patsienti ravimite manustamisel.


Eelnevalt läbitud moodulid: anatoomia, füsioloogia ja patoloogia; rahvatervise, terviseedenduse

ja sotsiaaltervishoiu alused.

3. Õppesisu

TERVISLIKU TOITUMISE ALUSED. Toitumise teooriad ja toitumistavad. Toitekäitumise

regulatsioon. .Põhitoitainete ülesanded organismis. Ratsionaalne ja optimaalne toitumisrežiim.

Valkude, süsivesikute, rasvade, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide füsioloogilised

normid ja allikad.

TOITUMISEGA SEOTUD PROBLEEMID. Erinevate toitainete vaegusest või liigtarbimisest

põhjustatud tervisehäirete tunnused ja ennetamisvõimalused.

Toiduainete töötlemisest tulenevad ohud inimese tervisele.Toiduainete säilitamisviiside

iseloomustus. Lisaained.

TOITUMINE HAIGUSTE AJAL.

TOITUMINE ERINEVATES KULTUURIDES.

Iseseisev töö: 1) toitumispäeviku täitmine; 2)

Praktikal: erinevas vanuses hoolealuste toitumise jälgimine; abistamine toiduainete

muretsemisel, säilitamisel ja toiduvalmistamisel.

4. Õpitulemused


tervisliku toitumise põhimõtteid;

toitumisega seotud probleeme;

teab ja tunneb toitlusravi põhimõtteid;

oskab

ennetada toitumisvigadest põhjustatud tervisehäireid;

juhendada ja abistada hoolealust toiduvalmistamisel lähtuvalt toiduhügieeni põhimõtetest.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - põhitoitainete vajaduse ja allikate tundmist;

kollokvium - oskust kodus toitu valmistavat hoolealust jälgida ja abistada lähtuvalt

toiduhügieeninõuetest ja vigastusi ennetavalt; toitumisõpetuse aluste põhimõistete ja

seisukohtade tundmist.

iseseisvad tööd - toitumispäeviku täitmise ja toiduplaani koostamise oskust; alatoitumuse

põhjuste ja ilmingute tundmist ning oskust alatoitumuses klienti abistada – iseenese

toitainete- ja energiabilansi koostamine ja uurimine tasakaalustatud toitumise teooria

põhimõtteid arvestades; iseenese toitainete- ja energiabilansi koostamine ja uurimine

tasakaalustatud toitumise teooria põhimõtteid arvestades.

Mooduli hinne kujuneb testi, kollokviumi ja iseseisvate tööde koondhindest.

36

1.11.15. Ravimiõpetuse alused

1õn/1AP

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb farmakoloogia aluseid; erinevaid ravimite

vorme ja manustamisviise ning oskab juhendada klienti/patsienti ravimite manustamisel.


Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia

3. Õppesisu

FARMAKOLOOGIA ALUSED. Põhimõistete tutvustus.Ravimiseadus. Ravimite üldnõuded.

Ravimiameti õigused ja kohustused. Nõusoleku andmine ravimi kliinilises uuringus

osalemiseks. Ravimvormid ja nende valiku põhimõtted. Ravimvormi valimine lapse ja eaka

hooealuse jaoks. Ravimi annustamine lastele ja eakateleRavimite peamised manustamisviisid.

Paikne manustamine. Seespidine manustamine. Süstimise teel manustamine. Inhaleerimise teel

manustamine.Ravimi organismis jaotumine ja eritumine. Ravimtüsistused

RAVIMIÕPETUSE ALUSED.Hoolealuse koduapteegi jälgimine ja korrastamine. Hoolealusele

määratud ravimite kvaliteedi, ohutuse ja sihipärase kasutamise tagamine. Ravimtaimede

kogumine ja kasutamine.

4. Õpitulemused

Mooduli läbinud õpilane teab ja tunneb

farmakoloogia aluseid;

ravimiseadusest tulenevaid ravimite üldnõudeid ja nende nõuete täitmise üle järelvalve

teostamise korraldust;

erinevaid ravimvorme ja nende manustamisviise;

oskab:

jälgida patsiendi koduapteegis leiduvate vahendite kasutamise sihipärasust ja ohutust;

klienti/patsienti ravimite manustamisel juhendadda ja abistada.

5. Hindamine

test - ravimiõpetuse põhimõistete (ravimvormid, ravimi annustamine ja manustamine,

ravimi organismis jaotumine ja eritumine, ravimtüsistused) tundmist;

kollokvium - ravimiseaduse ravimite kvaliteeti ning ohutust, ravimi kliinilises uuringus

osalemist ja kliendi õiguste kaitset reguleerivate sätete tundmist; oskust kodus ravimeid

tarvitavat hoolealust jälgida ja abistada manustamisega;

iseseisvate tööde - oskust jälgida ja korrastada hoolealuse koduapteeki – 1)kirjalik ülevaade

tööst ühe kliendi koduapteegiga ja suuline arutelu, iseenda koduapteegi ülevaatus (tulemus

esitada kirjalikult)

praktilised ülesanded - oskust abistada ravimi võtmisel tervisehäirest tulenevate ja/või

ealiste erivajadustega patsienti/klienti (situatsiooniülesanded: inhaleeritava ravimi

manustamine väikelapsele; suukaudse ravimi (graanulid ja vesi) manustamine lahastatud

kätega patsiendile; suukaudse kapsli manustamine segasusseisundis vanurile; pimeda kliendi

abistamine ravimi (tablett ja vesi) sissevõtmisel); ravimite pakendi, etiketi,

säilitamistingimuste ja kõlblikkuse tähtaja nõuetele vastavuse hindamisega.

Mooduli hinne kujuneb testi, kollokviumi, iseseisvate tööde ja praktiliste ülesannete

koondhindest.

37

1.11.16. Aktiviseerivad tegevused

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb aktiviseerivate tegevuste tähtsust ja tähendust

kliendi toimetuleku toetamisel ning oskab planeerida ja läbi viia tegevust ea- ja jõukohasust

arvestades; teadlikult kasutada kirjandust, kunsti ja muusikat kliendi aktiviseerimisel;

kohandada tegevuste metoodikaid vastavalt kliendirühma eripärale.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud moodulid: suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused; eripedagoogika.

3. Õppesisu

AKTIVISEERIMISE ALUSED. Tegevuse eesmärgid. Motivatsioon. Tegevuse planeerimine

erinevatele kliendirühmadele. Tegevuse planeerimine põhimõtted avahoolduses ja

hoolekandeasutuses.

TEGEVUSTERAAPIA ALUSED. Teoreetilised ja filosoofilised alused. Mõisted.

Tegevusteraapia protsess. Tegevusvõime. Keskkond. Tegevuseeldused.

LOOVTEGEVUSED. Kujutav tegevus. Muusika ja liikumine. Käeline tegevus. Sõnalised ja

kirjanduslikud tegevused.


aktiviseerivate tegevuste tähtsust ja tähendust kliendi toimetuleku toetamisel;

oskab:

planeerida ja läbi viia tegevust ea- ja jõukohasust arvestades,

teadlikult kasutada kirjandust, kunsti ja muusikat kliendi aktiviseerimisel,

kohandada tegevuste metoodikaid vastavalt kliendirühma eripärale.

5. Hindamine Hinnatakse:

test - aktiviseerimise aluste põhimõistete ja seisukohtade tundmist;

kollokvium - tegevuse organiseerimise põhimõtete tundmist ja oskust korraldada kliendi

jaoks ea- ja jõukohast tegevust nii hooldusasutuses kui kodustes tingimustes maal/linnas;

ühiselt muusika kuulamise ning ühislaulmise läbiviimise, loetud kirjanduse arutelu ja loova

liikumise juhendamise oskust,

iseseisvad tööd - oskust analüüsida hoolealuse ajabilanssi tegevustervikute kaudu

(vaatlustulemuste graafiline kujutamine ja arutelu); Meeldiva Koha kirjeldus (essee)

praktiline ülesanne - otsese ja kaudse miljööteraapia võtete kasutamise oskust (jalutuskäik

pargis);

Mooduli hinne kujuneb testi, kollokviumi, iseseisvate tööde ja praktiliste ülesannete

koondhindest.

38

1.11.17. Kodumajandus ja korrastustööd

2 õn/2AP

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kodumajandamise ja olmehügieeni põhialuseid;

ohutustehnika nõudeid kodumajanduses; tekstiilide hooldamise põhimõtteid ning oskab

planeerida ja läbi viia korrastustöid, ohutult kasutada olmetehnikat.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud moodul töökeskkond.

3. Õppesisu

KODUMAJANDUSE OLEMUS. Kodumajandamise üldised põhimõtted. Ressursse säästev

tarbimine, majandamine. Korrastustööde planeerimine, läbiviimise põhimõtted. Materjaliõpetus.

OLMEHÜGIEEN. Korrastustööde tähtsus. Kaasaegsed korrastus- ja koduhooldusvahendid.

Eluruumide igapäevane hooldus, suurpuhastus. Plekkide eemaldamine. Olmeparasiidid ja nende

hävitamine.

OLMETEHNIKA KASUTAMINE JA OHUTUSNÕUETE JÄRGIMINE. Olmetehnika

kasutamine vastavalt instruktsioonidele. Ohutusnõuete järgimine olmetehnika kasutamisel ja

korrastustöödel.

RIIETE JA JALANÕUDE KORRASHOID. Tekstiilide hooldamise üldised põhimõtted. Riiete

ja pesu korrashoid.


1 kodumajandamise ja olmehügieeni põhialuseid,

2 ohutustehnika nõudeid kodumajanduses,

3 tekstiilide hooldamise põhimõtteid;

oskab:

planeerida ja läbi viia korrastustöid,

ohutult kasutada olmetehnikat,

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - kaasaegsete korrastus- ja koduhooldusvahendite tundmist;

praktiline töö - korrastustööde planeerimise ja läbiviimise oskust;

iseseisvad tööd - kodutehnika kasutamise ohutusnõuete tundmist; teadmisi olmehügieenist.

Mooduli hinne kujuneb testi, praktilise töö ja iseseisvate tööde koondhindest.

39

1.11.18. Surija hooldus

1õn/1AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb surma ja suremise mõisteid, surma liike ja

põhjuseid; surmaga seonduvaid kriisietappe; sureva inimese hoolduse põhimõtteid; hingehoiu

põhimõtteid ning oskab hooldada erinevatel eluetappidel surevaid inimesi; olla toeks surijale

kriisietappide läbimisel ja abiks surmaks ettevalmistumisel; olla toeks lähedastele; korrastada

surnut.


Eelnevalt läbitud moodul kutse-eetika; inimese elukulg; hooldus erinevate haiguste korral;

suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused; ravimiõpetuse alused; toitumisõpetuse alused;

erivajadustega inimeste hooldus; gerontoloogia ja eaka hooldus.

3. Õppesisu

SUREMINE JA SURM. Surma ja suremise mõisted. Surma põhjused ja liigid.

Terminaalperiood ja suremisprotsess. Surm erinevatel eluetappidel.

SURIJA HOOLDUS. Sureva inimese hoolduse põhimõtted. Surmaks valmistumine. Surija

lähedaste toetamine. Surm peres ja pereliikmete reaktsioonid. Olukorrale vastava sotsiaalse

õhkkonna loomine, vajalike toimingute – juriidilised, varalised – kindlustamine. Lahkunu

korrastus. Leinajate toetamine.

LEINATÖÖ. Lein kui protsess. Ettevalmistav ja toimuv lein. Leinajate vajadused. Lapse lein.

Leinatöö iseärasused suitsiidse leina korral.

4. Õpitulemused

Mooduli läbinud õpilane teab ja tunneb

surma põhjuseid ja liike;

suremisprotsessi staadiume ja surma tunnuseid;

surmast teatamise ja surma diagnoosimise korda;

oskab

hoolitseda surija vajaduste eest;

oskab olla surijale ja ta lähedastele toeks surmaga seonduva hingelise kriisi läbimisel;

oskab korrastada lahkunut.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - surma ja suremise mõistete, suremisprotsessi olemuse tundmist;

kollokvium - terminaalhaige erivajaduste ja õiguste ning terminaalravipatsiendi / kliendiga

ja lahkunuga tegutsemist reguleeriva seadusandluse tundmist; erinevas eas terminaalhaigete

füüsiliste ja hingeliste vajaduste ning hoolduse põhimõtete tundmist; hingehoiu põhimõtete

tundmist ja hingelise/vaimuliku toetamise oskust; oskust korrastada surnut; oskust olla toeks

lähedastele;

praktiline ülesanne - oskust surevat patsienti/klienti jälgida ja abistada (näidisjuhtumite

lahendamine);

iseseisvad tööd - ettevalmistava ja toimuva leina ilmingute tundmist erinevatel eluetappidel

surevate inimeste leinamisel (referaat) oskust toetada leinajat kaotuskriisi läbimisel (kirjalik

ülevaade ühest leinatöö kogemusest); uurida ja kirjeldada hingelise kriisi etappide läbimist

ise valitud leinatööjuhtumi puhul; tutvumine vabalt valitud matusebüroo teenuste ja

hinnakirjaga, lisada omapoolseid ettepanekuid võimaluste kohta korraldada lahkunu

ärasaatmine odavamalt ja/või enam lahkunu eripäraga arvestavalt (kirjalik ülevaade).

Mooduli hinne kujuneb testi, kollokvium, praktilise ülesande ja iseseisvate tööde koondhindest.

40

1.12. Praktika

20 õn/20 AP

PT-20 õn

20 õn/20 AP

PT-20õn

Praktika käigus õppija arendab, täiendab ja rakendab oma teoreetilises õppetöös omandatud

teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundab sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja

hoiakuid ning valmisolekut elukestvaks õppeks.

Töökeskkonnapraktika toimub: tervishoiu- ja/või hoolekandeasutuses ning avahoolekandes.

Praktikal tervishoiu- ja/või hoolekandeasutuses tutvub praktikabaasiga ja sotsiaalhoolekande

süsteemiga, saab kogemusi erinevate kliendigruppidega suhtlemisel, õpib tervishoiu ja

sotsiaalhoolduse alast praktilist tööd, saab meeskonnatöö kogemuse, jälgib, toetab ja abistab

kliente nende igapäevastes elamistoimingutes, aitab aktiviseerivate tegevuste kaudu klientide

elu mitmekesistada.

Praktikal avahoolduses tutvub avahoolekande süsteemiga, toetab praktikant kliendi/

patsiendi füüsilist ja psüühilist turvalisust tema kodus ja lähikeskkonnas, abistab klienti

majapidamis- ja korrastustööde läbiviimisel, lähikeskkonnaga lävimisel ja võrgustikuga

toetamisel, suhtlemisel ja teabe edastamisel ning asjaajamises; jälgib kliendi hügieeni, juhendab

ja vajadusel aitab klienti selle täitmisel; korraldab kliendile arstiabi, aitab muretseda ravimeid,

abivahendeid, abistab ravimite manustamisel ja abivahendite kasutamisel; jälgib kliendi

toitumist, vajadusel varustab klienti toiduainetega, abistab toidu valmistamisel ja söötmisel.

41

1.12.1. Sissejuhatus erialasse

1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised valitud erialast, õppeasutusest ja

õppetöökorraldusest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ÕPPEASUTUSE TUTVUSTUS. Kooli ajalugu. Õppetöö korraldus. Tunniplaan. Kooli

infosüsteem. Kooli teenindusüksused. Kooli kodukord. Õpilaste õigused ja kohustused. Kooli

sisekorraeeskiri. Dokumentatsioon

3.2. HOOLDUSTÖÖTAJA ERIALA. Kutsestandardid. Õppekava, õppeaine. Õppematerjalid.

Õppemeetodid. Praktika korraldamine.

3.3. ÕPPETEGEVUS. Õppetegevuse korraldamine, õppeosakond. Õppetöö korraldamise

eeskiri. Õppetöögraafik. Eksamite, arvestuste korraldamine. Õppeasutuse lõpetamine.

Kutseeksam. Õppestipendium.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

õppeasutuse õpikeskkonda;

õppetöö vorme ja korraldust;

erinevaid õpimeetodeid;

õppeasutuse sisekorda.

Oskab

tegutseda vastavalt õppeasutuse sisekorrale;

kasutada õppeasutuse infosüsteeme;

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - teadmisi õppeasutuse sisekorrast, õppetegevusest;

iseseisev töö – õpimapi koostamine;

praktilised ülesanded – hooldustöötaja soovitavate teadmiste, oskuste ja isiku-omaduste

loetelu koostamist; praktikabaaside külastamise järel õppekäikude kirjelduse koostamist;

essee "Minu valmisolekud kutseõpingute alguses" koostamist;

Mooduli hinne kujuneb testi, iseseisva töö ja praktiliste ülesannete koondhindena.

42

1.12.2. Lapse tervishoid

3 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi terve lapse üldisest arengust

erinevates vanuseastmetes, lapse tervise edendamisest, lastel sagedamini esinevatest

terviseprobleemidest, enamesinevatest lastehaigustest, haige imiku ja väiklapse eest

hoolitsemisest ja esmaabist.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 LAPSE TERVISE EDENDAMINE. Lapse tervist edendavad tegurid. Olmehügieeni

järgmine, puhtusekasvatus. Tervislik, eakohane toitumine. Haiguste ennetamine.

3.2 VASTSÜNDINU JA VÄIKELAPSE HOOLDAMINE.

3.3 LAPSE TERVIST OHUSTAVAD TEGURID. Ohustavad tegurid koduses keskkonnas ja

väliskeskkonnas.

3.4 LASTEHAIGUSED. Nakkushaigused. Palavikuseisundid. Toitumishäired. Allergia.

3.5 LAPSE ESMAABI. Tegutsemine õnnetuskohal. Peamised esmaabivõtted. Esmaabi vajavad

seisundid: lämbumine, uppumine, haavad ja verejooksud, äkkhaigestumine, kukkumine,

luumurd, põletushaavad, külmumine, kuumakahjustused, mürgistused, võõrkehad

hingamisteedes ja meeleelundites, valu, palavik, šokk, allergia. Psüühiline kriis. Esmaabi

abivahendid: sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transport, asendi

muutmine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.

3.6 HAIGE IMIKU JA VÄIKELAPSE HOOLDAMINE NING PÕETAMINE.

Haige lapse toitumine ja toitmine. Haigustunnuste leevendamine. Palaviku alandamine.

Ravimite manustamine.

4. Õpitulemused


lapse tervist edendavaid tegureid,

lapse tervist ohustavaid tegureid,

enamlevinud lastehaigusi;

oskab:

kaasa aidata lapse terviseedendamisele, luues tervisliku kasvukeskkonna,

anda lapsele esmaabi,

hooldada ja põetada haiget imikut ja väikelast.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test – teadmisi enamlevinud lastehaigustest; teadmisi lapse tervise edendamise võimalustest,

praktilised tööd - lapsele esmaabi andmise oskust;

iseseisvad tööd - teadmisi lapse turvalise kasvukeskkonna kujundamise võimalustest

(referaat), imiku ja väikelapse hooldamise ja põetamise oskust (referaat)

Mooduli hinne kujuneb testi, iseseisvate tööde ja praktiliste tööde koondhindena.

43

1.12.3. Pedagoogika

2 õn

20 tundi auditoorset tööd, 60 tundi iseseisvat tööd

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse

ja sotsiaalse arengu iseärasustest, lapse arengu perioodidest ja neid arvestades last arendavatest

tegevustest, loovtegevuste võimalustest lapse arengu toetamisel, kombeõpetuse alustest ja oskab

luua lapsele eakohase ja turvalise keskkonna, kavandada, läbi viia ja analüüsida eakohaseid

päevategevusi, toetada ja kujundada lapse eetilist käitumist.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 LAPSE ARENGU PERIOODID. Lapse eakohane füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja

sotsiaalne areng, sh. kõne, motoorika. Lapse arengu perioodide arvestamine arendavas

tegevuses.

3.2 ARENDAVA JA TURVALISE KASVUKESKKONNA KUJUNDAMINE. Riskid ja ohud

erinevas vanuses lapse kasvukeskkonnas Lapsesõbralik ja arendav keskkond.

3.3 EAKOHASED PÄEVATEGEVUSED. Päevakava. Mäng, selle liigid. Päevategevuste

kavandamine, nõuded läbiviimisele ning analüüs ja järelduste tegemine.

3.4 LAPSE LOOVTEGEVUSED. Käelised tegevused. Muusika.

3.5 KOMBEÕPETUS JA EETIKA. Ühiskonnas aktsepteeritud käitumisharjumuste

kujundamine. Lapse käitumine erinevates situatsioonides. Söömiskultuuri põhialused, nende

õpetamine lastele. Eetikaküsimused erinevas eas laste kasvatuses.

4. Õpitulemused


lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu iseärasusi,

lapse arengu perioode, oskab arvestada neid arendavas tegevuses,

lapse loovtegevuste võimalusi ja osa lapse arengu toetamisel,

lapse kombeõpetuse aluseid;

oskab:

luua lapsele eakohase arendava ja turvalise keskkonna,

kavandada, läbi viia ja analüüsida eakohaseid päevategevusi,

oskab kujundada ja toetada lapse eetilist käitumist.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - teadmisi lapse arengu perioodidest.

iseseisvad tööd - oskust kavandada, läbi viia ja analüüsida päevategevusi; teadmisi

loovtegevuste osast lapse arengu toetamisel.

Mooduli hinne kujuneb testi ja iseseisvate tööde koondhindena.

44

1.12.4. Eripedagoogika alused

1 õn


1. Eesmärk

Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest riiklikest ja rahvusvahelistest seadustest ja

regulatsioonidest: Inimõiguste Ülddeklaratsioon, ÜRO Lapse Õiguste konventsioon, Puuetega

inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid, Puuetega inimete hoolekanne, Eesti

Vabariigi lastekaitse seadus jne. Antakse ülevaade erivajaduse põhimõistetest ja olemusest ning

neljast eluhoiakust ja kahest maailmavaatest erivajadustega inimestega suhtlemisel ja

hooldamisel. Käsitletakse puude mõistet läbi sotsiaal- ja haridussüsteemi käsitluse. Antakse

ülevaade puude põhjustest ja tekkimise ajast inimese erinevatel eluperioodidel. Esitatakse

erinevate puuete üldiseloomustus ning teadmised kasvatamiseks, õpetamiseks ja hooldamiseks

lähtudes konkreetsest haigusest/puudest. Esitatakse erivajadustega isikute psüühiliste

protsesside üldiseloomustus ning kõrgema närvitegevuste eritüübid ning erinevatest

puudeliikidest tingitud psüühilise tegevuse ja käitumise omapära. Käsitletakse erivajadustega

isikute probleemide lahendamist läbi emotsionaalse, sotsiaalse ja materiaalse toetuse. Antakse

ülevaade erivajadustega inimeste habilisatsioonist ja rehabilitatsioonist nende tegevusvõime

toetamiseks ja parendamiseks. Antakse teadmised ja oskused rehabilitatsiooniplaaniga

ettenähtud tegevuste läbiviimiseks. Käsitletakse erinevaid teraapia vorme ning nende

kasutamise arvestamist konkreetse erivajadusega isiku puudest/haigusest lähtuvalt. Antakse

ülevaade nõustamise alustest ja meeskonnatööst erivajadusega inimeste õpetamisel ja/või

hooldamisel.


Eelnevalt läbitud moodulid:psühholoogia; pedagoogika.

3. Õppesisu

3.1. ERIPEDAGOOGIKA JA -PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED ALUSED.

Ülevaade erinevatest riiklikest ja rahvusvahelistest seadustest ja regulatsioonidest: Inimõiguste

Ülddeklaratsioon, ÜRO Lapse Õiguste konventsioon, Puuetega inimestele võrdsete võimaluste

loomise standardreeglid, Puuetega inimete hoolekanne, Eesti Vabariigi lastekaitse seadus jne.

Erivajaduse põhimõisted ja olemus ning neljast eluhoiakust ja kahest maailmavaatest

erivajadustega inimestega suhtlemisel ja hooldamisel.

3.2. PUUDE MÕISTE, OLEMUS JA ERINEVAD PUUDELIIGID.

Puude mõiste läbi sotsiaal- ja haridussüsteemi käsitluse. Erinevate puuete põhjused ja tekkimise

aja mõju inimese erinevatel eluperioodidel. Erinevate puuete üldiseloomustus ning

eripedagoogilised ja psühholoogilised teadmised/oskused erivajadustega isikute kasvatamiseks,

õpetamiseks ja hooldamiseks lähtudes konkreetsest haigusest/puudest. Vaimupuue, füüsiline

puue, nürmikud ja kurdid, nägemishäired ja pimedad, kõnehälvikud, spina bifida, astma,

diabeet, skisofreenia ja teised psühhoosid, autism, depressioon ja teised meeleoluhäired,

liitpuue.

3.3. ERIVAJADUSTEGA ISIKUTE PSÜÜHILINE ÜLDISELOOMUSTUS,

TOETUSSÜSTEEM, ARENDAMINE JA HOOLDAMINE.

Erivajadustega isikute psüühiliste protsesside üldiseloomustus ning kõrgema närvitegevuste

eritüübid ning erinevatest puudeliikidest tingitud psüühilise tegevuse ja käitumise omapära.

Erivajadustega isikute probleemide lahendamine läbi emotsionaalse, sotsiaalse ja materiaalse

toetuse. Erivajadustega inimeste habilisatsioon ja rehabilitatsioon (sh ka psühhosotsiaalne

rehanilitatsioon) nende tegevusvõime toetamiseks ja parendamiseks. Teadmised ja oskused

rehabilitatsiooniplaaniga ettenähtud tegevuste läbiviimiseks.

3.4. NÕUSTAMISE JA TEGEVUSTERAAPIA ALUSED.

45

Erinevad teraapia vormid ning nende kasutamise arvestamine konkreetse erivajadusega isiku

puudest/haigusest lähtuvalt. Vaba aja tegevused ja nende planeerimine. Nõustamise alused ja

meeskonnatöö erivajadusega inimeste õpetamisel ja/või hooldamisel ning nendega suhtlemisel.

Erivajadustega inimestele suunatud sotsiaaltoetused ja -teenused. Erinevad abivahendid.

4. Õpitulemused


erivajaduse põhimõisteid ja olemust,

puude põhjusi ja klassifikatsiooni,

erinevate puuete üldiseloomustust,

psüühiliste protsesside üldiseloomustust ning käitumise omapära lähtudes erinevast

puudest/haigusest,

tegevusteraapia meetodeid ja vorme,

nõustamise aluseid,

erivajadustega isikutele ettenähtud sotsiaaltoetusi- ja teenuseid.

oskab:

toetada erivajadusega isikut lähtudes tema puudest/haigusest,

abistada erivajadusega isikut tema kasvatamisel, õpetamisel ja hooldamisel,

täita spetsialisti juhiseid rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste läbiviimisel,

läbi viia teraapilisi mänge,

planeerida ja läbi viia vaba aja tegevusi,

kasutada erinevaid abivahendeid erivajadusega isiku toetamiseks/abistamiseks.

5. Hindamine

Hinnatakse:

testid - erialase terminoloogia (erivajadustega isikute hoolekanne ja eripedagoogika alused)

tundmist ja kasutamist erinevates situatsioonides;

praktilised ülesanded – suhtlemis- ja tegevusteraapiliste situatsioonide ning abivahendite

kasutamise läbimängimise oskust (erinevad rollimängud ja nende analüüs);

iseseisev töö - erialase teksti töötlemist, rollimängudeoskust, esseede ja referaatide

koostamist.

Mooduli hinne kujuneb testide, sõnaharjutuste, lugemis- ja tõlkeharjutuste, praktiliste ülesannete

ja iseseisvate tööde koondhindest.

46

1.12.5. Eripedagoogika alused

1 õn


1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised erivajadust põhjustavatest teguritest,

puuete liikidest, tegevusteraapia meetoditest ja vormidest ning oskused

rehabilitatsiooniprogrammi täitmiseks, teraapiliste mängude läbiviimiseks, kasutada piltliku

eneseväljenduse meetodeid.


Eelnevalt läbitud moodulid: lastehoolekanne, psühholoogia, pedagoogika.

3. Õppesisu

3.1 ERIPSÜHHOLOOGIA JA –PEDAGOOGIKA TEOREETILINE ÜLEVAADE.

Erivajadusega lapse mõiste. Vaimupuue. Meelepuue. Liikumispuue.

3.2 ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENDAMINE JA HOOLDAMINE. Põhimõtted.

Korrektsioon. Kompensatsioon. Rehabilitatsioon.

3.3 TEGEVUSTERAAPIA ALUSED. Tegevusteraapia üldpõhimõtted, olemus, meetodid ja

vormid töös puuetega lastega. Abivahendid ja ortoosid tegevusteraapias. Vaba aja tegevused.

4. Õpitulemused


erivajadust põhjustavaid tegureid,

puuete liike,

tegevusteraapia meetodeid ja vorme;

oskab:

täita spetsialisti juhiseid lapse rehabilitatsiooniprogrammis,

analüüsida mitmesuguseid tegevusi,

koostada sotsiogrammi ja teraapilist sugupuud,

läbi viia teraapilisi mänge,

kasutada piltliku eneseväljenduse meetodeid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

teoreetilisi teadmisi puuetega laste erivajadustest ja nende arendamise põhimõtetest,

oskust planeerida ja analüüsida mitmesuguseid tegevusteraapilisi tegevusi,

sotsiogrammi ja teraapilise sugupuu koostamise oskust,

teraapiliste mängude läbiviimise oskust,

oskust kasutada piltliku eneseväljenduse meetodeid.

47

1.12.6. Psühholoogia

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised psühholoogia alustest, isiksuse

kujundamise ja kujunemise käsitlustest, probleemsetest käitumistest, vastastikuse mõju

põhimõtetest grupitöös, individuaalsest suhtlemisoskusest ja oskused planeerida oma tööd

lapsehoidjana koostöös vanemate ja lähedastega.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 PSÜHHOLOOGIA ALUSED. Arengupsühholoogia. Lapse ealine psühholoogia. Elukäik.

3.2 ISIKSUSE MÕISTE PSÜHHOLOOGIAS. Peamised teooriad. Isiksuse kirjeldamise

põhimõisted. Omadused, temperament, vajadused, motiivid, eneseteadvus. Isiksuse seos

pärilikkusega. Isiksuse sõltuvus keskkonnast, kultuurist ja õppimisest. Distsipliin,

karistus, tegu-tagajärg.

3.3 VÄÄRTUSHINNANGUD. Väärtuste kujundamine rollimängude ja moraalidilemmade

kaudu. Probleemide lahendamise oskus.

3.4 PROBLEEMSED KÄITUMISED. Käitumisprobleemid, isiksuslikud probleemid.

Eeskuju, vanemlik eeskuju.

3.5 INTERAKTSIOON. Töö grupiga, üksikisikuga. Grupitöö dünaamika, eripärad.

Mõjutamine – ausad ja manipulatiivsed võtted.

3.6 INDIVIDUAALSED SUHTLEMISOSKUSED. Esinemine. Esitlemine. Kuulamine.

Läbirääkimine. Enesekehtestamine. Kokkulepped. Konfliktide lahendamine. Sotsiaalsete

oskuste õpetamine, lapse sotsiaalsete kontaktide arendamine. Mõtlemine – kriitiline,

alternatiivne, loov. Toimetulek emotsioonidega. Individuaalsed toimetulekustrateegiad.

3.7 KOOSTÖÖ. Vastutus- ja empaatiavõime. Usaldus. Loovus. Pingetaluvus. Tolerantsus.

Koostöö lapse vanemate ja lähedastega.

3.8 LAPSEPSÜHHOLOOGIA. Tunnetusprotsesside areng, tahteomadused, kriisiperioodid.

4. Õpitulemused


psühholoogia aluseid,

isiksuse kujundamise, kujunemise käsitlust psühholoogias,

probleemseid käitumisi,

interaktsiooni põhimõtteid,

individuaalse suhtlemisoskuse aluseid;

oskab:

koostöös vanemate ja lähedastega planeerida oma tööd.

5. Hindamine

Hinnatakse:

test - arengupsühholoogia tundmist; interaktsiooni aluste tundmist; isiksuse kujunemise ja

mõjutamise põhialuste tundmist,

situatsioonülesanne - oskust suhelda loovalt ja konflikte ennetavalt,

iseseisev töö – oma töö planeerimist koostöös vanemate ja lähedastega.

Mooduli hinne kujuneb testi situatsioonülesande ja iseseisvate tööde koondhindena.

48

1.13. Lõpueksam

Lõpueksami eesmärk on, et õppijad oskavad seostada teoreetilisi teadmisi praktikaga ning

teostavad tervishoiu- ja sotsiaalhooldus toiminguid demonstreerides isikuomadusi ja hoiakuid

oma seisukohtade põhjendamise kaudu.

Lõpueksamil käsitletavad teemad:

1) teoreetilises osas on: kutse-eetika, töökeskkond, arvutikasutus ja asjaajamise alused,

majandusõpetus, toitumise ja ravimiõpetuse alused; arengu- ja suhtlemispsühholoogia ning

pedagoogika alused, hoolduse alused, hooldus erinevate haiguste korral, anatoomia, füsioloogia

ja patoloogia, inimese elukulg, laste hoolekanne, gerontoloogia ja eaka hooldus, erivajadustega

inimeste hooldus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;

2) praktilises osas on: suhtlemine ja klienditeenindus, kutse-eetika, vene/eesti keel, töökeskkond

ja esmaabi, ergonoomika, hooldus erinevate haiguste korral, eaka hooldus, kodumajandus ja

korrastustööd, surija hooldus. Praktilisi oskusi demonstreerivad õppijad situatsiooniülesannete

täitmisega.

49

2. LISAD

2.1. Lõpueksami läbiviimise juhend

1. Üldsätted

Käesolev juhend sätestab eksamikomisjoni moodustamise ja lõpueksami läbiviimise korralduse

ning hindamiskriteeriumid. Eksamikomisjoni töö eesmärgiks on kontrollida õppija teadmiste,

oskuste taseme ning hoiakute vastavust sotsiaalhooldaja kutsestandardist tulenevatele nõuetele.

2. Eksamikomisjoni töökord

Eksamikomisjoni moodustab kooli direktor käskkirjaga. Eksamikomisjon on vähemalt 3

liikmeline. Eksamikomisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Eksamikomisjoni liikmed on

hooldustöötaja valdkonna asjatundjad. Eksamikomisjoni otsused võetakse vastu

lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks eksamikomisjoni esimehe hääl.

3. Lõpueksami läbiviimine

Lõpueksami sooritamine toimub õppetöö graafikus märgitud ajal. Lõpueksam koosneb

teoreetilisest ja praktilisest osast, mis viiakse läbi õppeasutusele sobivas vormis.

4. Lõpueksami hindamise kriteeriumid

Lõpueksami hindamisel tuleb lähtuda Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kutseõppele

kehtestatud hindamiskriteeriumitest.

5. Lisasätted

Lõpueksami ebaõnnestumise korral on võimalik lõpueksamit sooritada ühekordse

nominaalõppeaja jooksul eksamikomisjoni töötamise ajal, kuid mitte varem kui 6 kuu

möödumisel peale eksami mittesooritamist.

50

2.2. Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus

Hooldustöötajad on praktikal oma elukohajärgses koolieelses lasteasutuses, tervishoiu- ja/või

hoolekandeasutuses ning avahoolekandes. Lubatud on teha praktikat välismaal vastavas

asutuses.

51

2.3. Õppekavaga seotud õpetajad

Õpetaja

ees–ja

perekonnanimi

Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioon

Ljubov Jürgenson Soome keel Kõrgem Pedagoog

Maie Jesjutina Vene keel Kõrgem Vanempedagoog

Heli Sakk-

Hännikäinen

Suhtlemine ja

klienditeeninduse alused Kõrgem Pedagoog-metoodik

Endla Kuura Kodumajandus

korrastustööd Kõrgem Vanempedagoog al

Rein Volberg Majanduse alused Kõrgem Pedagoog

Anu Laas

Arvutiõpetus ja asjaajamise

alused

Kõrgem Pedagoog

Aino Juurikas Töökeskkond Kõrgem Pedagoog

Ülle Pikma

Sissejuhatus

kutseõpingutesse, Praktika

juhendamine

Kõrgem Pedagoog

Agne Susi Kutse-eetika, Esmaabi Kõrgem Sotsiaaltöötaja, med.-

õde

Inga Mutso

Arengupsühholoogia,

Sotsiaalpoliitika ja

inimõigused, Pedagoogika

alused, Inimese elukulg,

Eripedagoogika alused

Kõrgem Eripedagoog,

Andragoog

Marju Lohu

Rahvatervise, tervise-

edenduse ja

sotsiaaltervishoiu alused,

Tervishoiuteenused,

Antoomia, füsioloogia ja

patoloogia, Hooldus

erinevate haiguste korral,

Eaka hooldus,

Ravimiõpetuse alused,

Aktiviseerivad tegevused,

Lapse tervishoid,

Toitumisõpetuse alused,

Surija hooldus

Kõrgem Arst

Kaja Maasoo Laste hoolekanne Kõrgem Sotsiaaltöötaja

Monika Koppel Erivajadustega inimeste

hooldus Kõrgem Pedagoog

Aita Kütt Ergonoomika,

Hoolduabivahendid Kõrgem Arst

Hille Volberg

Suhtlemispsühholoogia,

Hoolduse alused ja

sotsiaalhoolekandeteenused,

Gerontoloogia

Kõrgem Psühholoog,

Sotsiaaltöötaja

52

2.4. Praktika juhend ja praktika leping

1. Õppepraktikale suunamine

Õppepraktikale suunamine toimub õppepraktikale aastaringselt. Õpperaktikale suunamisel

käsitletakse järgmisi teemasid:

õppepraktika üldeesmärgid;

õppija individuaalsed õppepraktika eesmärgid ja ülesanded;

õppepraktika dokumentatsioon;

õppepraktika kaitsmise sisu ja aeg.

2. Praktika dokumendid

praktikaleping;

praktikabaasi juhendaja täidetav hinnanguleht;

praktika aruanne

3. Õppepraktika praktikabaasis

Vastavalt õppepraktika üldeesmärkidele ja õppija individuaalsetele eesmärkidele toimub

praktiline töö järgnevalt:

praktika hoolekandeasutuses ja

praktika avahoolekandes

Õppepraktikat juhendavad praktikabaasi poolt määratud õppepraktika juhendaja praktikabaasis

ja kooli poolt määratud nõustav ja õppepraktikat koordineeriv juhendaja.

3. Õppepraktika kaitsmine ja lõpphinnang

Praktika kaitsmine toimub koolipoolse juhendaja juhtimisel praktikatsükli lõpus ja seisneb

alljärgnevas:

kohustuslike kirjalike tööde arutelu,

praktika ülesannete täitmise analüüs,

individuaalsete eesmärkide täitmise aruanne,

praktikandi eneseanalüüs,

lõpphinnang, mis antakse koolipoolse juhendaja poolt.

Praktika kaitsmisel osalemine on õppijale kohustuslik. Lõpphinnang kujuneb järgmiselt:

koolipoolne juhendaja kujundab lõpphinnangu, arvestades praktikandi poolt sooritatud

ülesandeid ja nende analüüsi (50%), praktika kirjalikku dokumentatsiooni (25%) ja

praktikabaasi poolse juhendaja hinnangut (25%) praktikandi tegevusele.

4. Õppepraktika eest vastutavate isikute kohustused

Õppija kohustused

Õppija teostab õppepraktika lähtuvalt õppepraktika üldeesmärkidest ja individuaalsetest õppe-

eesmärkidest.

Õppija:

püstitab lähtuvalt õppepraktika üldeesmärkidest individuaalsed praktika eesmärgid ja

teostab eesmärkide saavutamiseks õppepraktika moodulis ettenähtud tundide

ulatuses;

teostab õppepraktika läbimiseks ettenähtud kirjalikud ülesanded, saades nende

täitmiseks nõuandeid praktika koolipoolselt juhendajalt;

analüüsib õppepraktika aruandes kirjalikult praktika eesmärkide täitmist ja

enesearengut, hindab praktikakeskkonda, täidab õppepraktikale seatud ülesanded.

Praktikabaasipoolse juhendaja kohustused

53

Õppepraktika praktikabaasipoolne juhendaja on praktikabaasi poolt määratud praktika

juhendamise ettevalmistuse saanud spetsialist. Praktika juhendaja on õppijale õpetaja, juhendaja

ja tugiisik õppepraktika sooritamise ajal.

Praktika juhendaja:

tutvub õppija õppepraktika dokumentidega, s.h. praktika üldeesmärkide ja õppija

individuaalsete praktikaeesmärkidega ning koostöös õppijaga leiab võimalikud

lahendused eesmärkide saavutamiseks;

annab õppijale pidevalt arendava hinnangu tema tegevuse kohta terve õppepraktika

jooksul;

informeerib jooksvalt õppepraktika koolipoolset juhendajat õppepraktika kulust ja

tekkinud probleemidest;

täidab praktika sooritamise hinnangulehe, mis on arvestuslik ja mida arvestatakse

koos koolipoolse juhendaja hinnangu, õppija kirjalikku eneseanalüüsi ja ettenähtud

kirjalike tööde teostamisega praktika lõpphinnangu andmisel.

Koolipoolse juhendaja kohustused

Koolipoolne õppepraktika juhendaja aitab õppijal planeerida praktika individuaalsed eesmärgid

ning on õppijale nõuandjaks praktika eesmärkide saavutamisel.

Koolipoolne juhendaja:

viib läbi õppepraktikale saatmise koosoleku;

juhendab ja nõustab õppepraktika vältel teostavate kirjalike tööde tegemist;

külastab õppijat vajadusel praktikabaasis või võtab ühendust telefoni/e-posti teel;

osaleb praktika lõpuseminaril;

annab praktika sooritamisele omapoolse hinnangu.

54

PRAKTIKA LEPING

Pärnu ………………... 200…..a.

Käesolev leping on sõlmitud Pärnumaa Kutseharidusekeskuse (edaspidi Kool”) Teenindus-

majandusõppeosakonna juhataja Ülle Pikma isikus ühelt poolt, .......................................................

……….……….............................................(edaspidi“Ettevõte”) …...…………............................. ettevõtte nimetus (ametikoht)

……………………………………….. isikus teiselt poolt ning Kooli sotsiaalhoolduse eriala …. kursuse

õpilase (edaspidi "Praktikant)

…………………………………………………………………………………………………. (ees- ja perekonnanimi)

vahel alljärgnevas:

I. LEPINGU OBJEKT

1.1. Praktika eesmärk

1.1.1. Praktikandi õppetöös omandanud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas erialase

individuaalse ja meeskonnatöö kaudu Ettevõttes;

1.1.2. Praktikandi kui spetsialisti ettevalmistuse taseme kontrollimine ja hindamine Ettevõtte poolt;

1.1.3. Ülalmainitud eriala õpetamise tõhustamine läbi Ettevõtte ja Kooli koostöö.

1.2. Lepingu kehtivus

1.2.1. Praktika kestab alates …………………………… kuni ……………………. (…… tundi)

1.2.2. Käesolev leping jõustub selle allkirjastamise momendist ja kehtib kuni punktis 1.2.1. näidatud

praktikaaja lõppemiseni;

1.2.3. Osapooltel on õigus käesolev leping 5-päevase etteteatamisajaga ühepoolselt lõpetada, kui

mõni osapooltest kahjustab oma tegevusega teise huvisid või ei täida käesoleva lepinguga

võetud kohustusi;

1.2.4. Käesolev leping on koostatud kolmes eksemplaris, üks eksemplar igale lepingu osalisele.

II. LEPINGU TINGIMUSED

2.1. Kool

2.1.1.Tagab Praktikandi erialase ettevalmistuse omandataval erialal ja töökaitsealase ettevalmistuse

vastavalt õppekavale;

2.1.2. Informeerib Ettevõtet Praktikandi ettevalmistuse tasemest;

2.1.3. Koostab praktika eesmärki, sisu ja aruandluse korda kajastava praktika programmi, mis on

käesoleva lepingu lisa;

2.1.4.Määrab Kooli poolse praktika juhendaja, kelleks on osakonna juhataja Ülle Pikma,

kontaktandmed: e-mail:[email protected]; tel.52 21 097

2.2. Ettevõte

2.2.1. Võimaldab Praktikandil sooritada õppepraktika ajavahemikul alates …………………….…

kuni …………………….……

2.2.2. Kindlustab Praktikandi praktikale vormistamise vastavalt EV õigusaktidele ja Ettevõtte

töösisekorraeeskirjadele;

2.2.3. Kindlustab Praktikandi töökaitsealase instrueerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja

tutvustab Praktikandile Ettevõtte töösisekorraeeskirju;

2.2.4.Kindlustab Praktikandile ohutud töötingimused ja selgitab talle tema töö võimalikke ohtusid;

2.2.5. Kindlustab õppepraktika läbiviimiseks töökohad, mis võimaldavad õppekavaga kehtestatud

nõuete täitmise

2.2.6. Väljastab Praktikandile vajalikud kaitse- ja töövahendid ning tutvustab nende kasutamis- ja

hoiutingimusi;

2.2.7. Võimaldab Praktikandil tutvuda Ettevõtte tegevusega õpitava eriala raames ja täiendada oma

erialaseid teadmisi ja oskusi;

55

2.2.8. Määrab Ettevõttepoolse praktika juhendaja, kelleks on ……………………………….. (ametikoht)

……………………………, kontaktandmed………….……………………………..…… (nimi) (telefon, e-mail)

Praktika juhendaja annab Praktikandile tööülesanded, kontrollib nende täitmist ning abistab

Praktikanti vajaliku info kogumisel.

2.2.9.Annab praktika lõpus Praktikandi töö kohta kirjaliku hinnangu vastavalt Kooli esitatud

vormile.

2.2.10. Võimaldab Kooli poolsel praktika juhendajal kontrollida praktika käiku.

2.2.11. Tasustab võimaluse korral Praktikandi tööd.

2.3. Praktikant

2.3.1. Ilmub praktika alguse ajaks praktikakohta, mis asub ……………………………………….

………………………………………………………………………………………………… (ettevõte, allüksus, aadress)

2.3.2. Kohustub sooritama õppepraktika võimalikult erinevates praktikabaasides

2.3.3. Täidab kohusetundlikult ja korrektselt Ettevõttepoolse juhendaja, samuti teiste tööd

juhendama volitatud isikute seaduspäraseid korraldusi;

2.3.4. Informeerib koheselt Ettevõtet praktikale mitteilmumisest ja selle põhjustest;

2.3.5. Kohustub hoiduma tegudest, mis kahjustavad Ettevõtte vara ja vastutab oma tegevuse

tulemuste eest;

2.3.6. Täidab Ettevõttes kehtivaid töösisekorraeeskirju;

2.3.7. Ei kasuta Ettevõtte vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas Ettevõtte tegevuse või

praktika eesmärkidega;

2.3.8. Hoiab talle praktika käigus teatavaks saanud Ettevõtte äri- ja ametisaladusi ning head mainet.

2.3.9.Tagastab peale praktika lõppemist Ettevõtte poolt tema kasutusse antud kaitse-, ja töövahendid

ning muud materiaalsed väärtused või hüvitab nende maksumuse mittetagastamise või tahtliku

rikkumise korral.

2.4. Muud tingimused

2.4.1. Võimalikud erimeelsused Kooli, Ettevõtte ja Praktikandi vahel praktika sooritamise

küsimustes lahendavad osapooled läbirääkimiste käigus.

2.4.2. …………………………………………………………………………………………

III. OSAPOOLTE ANDMED

Kool: Ettevõte: Praktikant:

Pärnumaa Kutsehariduskeskus …………………………… …………………………….

Niidupargi tn.8/12 …………………………… …………………………….

80044 PÄRNU …………………………… …………………………….

Tel 442 7888 …………………………… …………………………….

Faks 442 7889 …………………………… …………………………….

[email protected] …………………………… …………………………….

Allkirjad:

Ülle Pikma

Tel.52 21 097; 44 51 962

[email protected]

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Teenindus-

majandusõppeosakonna juhataja

…………………………… …………………………….

Documents

Õppeasutus PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Õppeasutuse … · Arengupsühholoogia 2 õn, Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 õn, Rahvatervise, tervise- edenduse ja sotsiaaltervishoiu