Lisa 3 Metallilõikepinkidel töötaja eriala õppekava moodulite rakenduskava
Õppekava KEEVITAJA ERIALA (OSAKUTSE) ÕPPEKAVA RAKENDUSKAVA (60 EKAP) Sihtrühm kutseõpe
põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe x kutseõpe keskhariduse
baasil Õppevorm x statsionaarne
(koolipõhine) statsionaarne
(töökohapõhine) mittestatsionaarne
Õppekeel eesti keel, vene keel Mooduli number 1 Mooduli nimetus Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh lõimitud võtmepädevused(EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
6/156 3,85/100 0,77/20 1,38/36 Õpetajad T.Karaganova, A.Raven, I.Maksimova, A.Latõševa, Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime karjääri planeerimisega kaasaegses majandus‐, ettevõtlus‐ ja
töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääri planeerimise protsessis
analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ning nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab iseseisvalt informatsiooni praktika‐ ja töökohtade kohta koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,
sooviavalduse), lähtudes asjaajamise dokumentide vormistamise nõuetest ja heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi‐ ja pikaajalise karjääri plaani
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
5 a/h – vastutus oma elu ja karjääri planeerimise ees; 10 a/h – isiksus, tema kaasasündinud võimed ja nende arendamise võimalused; 5 a/h – informatsiooni hankimine enda rakendamiseks tööle ja õppima;
2) Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest ja ökonoomsest kasutamisest selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e‐riik“
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
10 a/h – riik ja majanduse; 5 a/h – turumajandus, otsesed ja kaudsed maksud; 5 a/h – näidistuludeklaratsiooni ja kuueelarve tabeli koostamine;
3) Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitava eriala valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava eriala valdkonna näitel ning koostab juhendi alusel
meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
10 a/h – ettevõtlus ja ettevõtluskeskkond Eestis, ettevõtte äriidee ja ettevõtluse planeerimine; 5 a/h – palgatöötaja ja ettevõtja, nende erinevus; 5 a/h – SWOT analüüs ettevõtte jätkusuutlikkuse hindamisel;
4) Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel
loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja
füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna õigusaktides sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses
tööõnnetusega kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ning kirjeldab töölepinguseadusest
tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava bruto‐ ja netotöötasu ning ajutise
töövõimetuse hüvitist
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h
10 a/h – õigused ja kohustused töökeskkonnas, tööleping, töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused; 10 a/h – aja‐ ja tükitöö ning majandustulemuste eest makstava töötasu arvestamine; 15 a/h ‐ füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ning esmaabivõtted; 5 a/h – tulekahju ennetamine ja tegevus tulekahju tekkimise korral, töötervishoiu‐ ja tööohutusalase informatsiooni leidmine ja käsitlemine;
5) Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus‐ ja vastuskirja ning e‐ kirja, sh allkirjastab selle digitaalselt
kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega
kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema‐ kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni‐ ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
20 a/h ‐ arvutikäsundite terminoloogia ja sisu, dokumentide säilitamine, elektrooniliste dokumentide koostamine arvutis;
Iseseisev töö moodulis (arvestuslik maht tundides) 36 a/h
Koostab esseed teemadel: „Mina kümne aasta pärast“; „Minu äriplaan ettevõtte loomiseks“; „Minu tööleping“; „Tööohutuse nõuded keevitaja ametis“;
sh praktiline töö 16 a/h Kirjalike dokumentide koostamise harjutused Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: elukestva karjääriplaani koostamine arvestades elukoha, omavalitsuse ja riigi pakutud võimaluste ning
arengusuundadega, pereeluga kaasnevate kohustuste ja võimalustega ning elukestva õppe vajalikkusega enda isiksuse tugevad ja nõrgad küljed ning eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded tööturul rakendumise
võimalustega sobiv verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine nii ema‐ kui võõrkeeles (erialane inglise keel ) sh telefon‐ ja
internetisuhtlus järgides head tava
iseseisev informatsiooni leidmine ja selle analüüs tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste, praktika‐ ja töökohtade kohta endale sobivate lahenduste leidmiseks kontaktivõtmise teel
näidistööintervjuu ettevalmistamine ja selles osalemine järgides üldtunnustatud käitumistavasid eesti keeles arusaadavalt väljendamine kasutades õiget eestikeelset terminoloogiat vastastikusel suhtlemisel
positiivse õhkkonna loomiseks enda isiklikud majanduslikud vajadused, lähtudes ressursside piiratusest ja nende ökonoomsest kasutamisest,
nõudlusest ja pakkumisest, turu tasakaalust ja turumajanduse olemusest Eestis kehtivad kohustuslikud otsesed ja kaudsed maksud ettevõttele ning palgatöötajale majanduskeskkonnas orienteerumine ja riiklikku infosüsteemi „e‐riik“ vahendusel iseseisvalt informatsiooni
leidmine sh peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta ettevõtluskeskkond ja ettevõtluse vormid nii Eestis kui lähisvälisriikides oma õpitava eriala valdkonnas tööturule sisenemise võimalused palgatöötaja ja ettevõtjana lähtudes ettevõtluskeskkonnast ettevõtluse alustamisega seotud asutamiskulud ja omaniku omavastutuse erinevused olenevalt loodava ettevõtte
vormist ettevõtte majandustegevus ja seda mõjutav ettevõtluskeskkond, tulemuslik meeskonnatöö, vastutustundlikkus,
kultuurilised erinevused suhtlemisel ja nende mõju ettevõtte majandustegevusele ettevõtte äriidee õpitava eriala valdkonna näitel ning lihtsustatud äriplaani koostamine dokumentide säilitamise vajadus organisatsioonis ja seos isiklike dokumentide säilitamisega dokumentide kaotsimineku tagajärjed ja nende taastamise võimalused ettevõtte töös hoidmise aspektid lähtudes paiknemisest ja tööjõu kvalifikatsioonist ettevõtlusega kaasnevad peamised riskid ja ettevõtete pankrotistumise peamised põhjused tööõiguse tekke ajaloolised aspektid, interneti vahendusel EV kehtiva töölepingu seaduse leidmine töölepinguseaduse sätted töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse, töötaja õiguste ja kohustuste kohta töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused ja nende kirjaliku sõlmimise vajalikkus aja‐ ja tükitöö kehtestamise erinevused ettevõtte majandustegevuse planeerimisel juhendi abil iseseisvalt aja‐ ja tükitöö ning majandustulemustelt makstava bruto‐ ja netotöötasu ning ajutise
töövõimetuse hüvitise arvestamine arvutikasutamise eesti‐ ja inglisekeelsete juhendite kasutamine ning arvutikäsundite terminoloogia arvuti sisse‐ ja väljalülitamise võtted, andmete salvestamine, klaviatuuri, hiire ja informatsiooni säilitamise käsundite
kasutamine, kataloogide, kaustade, failide loomine ja nende süstematiseerimine World, Exel jt tavakasutuse arvutiprogrammid, Skyp suhtlusportaali kasutamine vestluse läbiviimisel elektrooniliste kandideerimisdokumentide koostamine (CV sh võõrkeelne, motivatsioonikiri, sooviavaldus), lähtudes
asjaajamise dokumentide vormistamise nõuetest ja heast tavast elektrooniliselt algatus‐ ja vastuskirja ning e‐ kirja koostamine, sh selle digitaalselt allkirjastamine eesti‐, inglise‐ ja venekeelsete dokumentide õigekeelsuse kontroll kasutades arvuti vastavaid programme internetisüsteemist vastavalt ülesandele vajaliku informatsiooni leidmine kasutades erinevaid otsingumootoreid,
selle salvestamine ja edasisaatmine tööohutusalane seadusandlus, tööandja ja töötajate peamised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna
tagamisel töökeskkonna üldised füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegureid ning
meetmeid nende vähendamiseks ja nende mõju inimorganismile ja töövõimele riskitaluvuse piirid ja enda organismi elujõu ning tervise taastamise võimalused esmaabi andmise vahendite asukohad ettevõttes, tööõnnetuse äratundmine ja seos õigusaktides sätestatud töötaja
õiguste ja kohustustega esmaabivõtted tööõnnetuses ja tulekahjus kannatada saanud inimese abistamiseks tööõnnetuse ja tulekahju korral ettevõtte selle ala vastutava töötaja teavitamine ja pöördumine hädaabi poole tulekahju ennetamise võimalused ja oma tegevus tulekahju puhkemisel töökeskkonnas tulekustutusvahendite asukohad ja nende kasutamise oskus tulekolde likvideerimiseks evakuatsiooni teede asukohad ja väljapääsud tulekahju piirkonnast väljapääsemiseks õnnetusjuhtumi näitel iseseisev töötervishoiu ja tööohutuse alase informatsiooni leidmine internetist tööohutusalane instrueerimine ja korduvinstrueerimine, tööohutusalased sildid ja viidad ning neil oleva
informatsiooni tähendus, töökaitsevahendid ja nende kasutamine inimeste hea tervise tagamiseks füüsiliste harjutuste ja regulaarsete treeningute tegemise vajalikkus Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: karjääriplaani koostamine sh enda eesmärkide ja nende ajalise saavutamise tabeli koostamine näidistööintervjuu ettevalmistamine, töölepingu koostamine juhendamisel etteantud andmete alusel elektrooniliselt näidistuludeklaratsiooni täitmine juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve koostamine töökaitsevahendite kasutamise demonstreerimine
Iseseisev töö moodulis Koostab referaadi teemal „Minu kujutlus oma ettevõttest“. Koostab referaadi tööseadusandluse tekke ajaloost. Töölepingu seaduse sätete tundmaõppimine. Koostab arvutis vastavalt ülesandele enda nädala tööplaani. Arvuti ja käsundite tundmaõppimine. Koostab referaadi esmaabi andmisest luumurdude, põletuste ja verejooksu korral
sh praktiline töö Äriplaani ja võrdlustabelite koostamine. Kirjutab töölepingu. Koostab elektrooniliselt dokumente. Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid
Õppematerjal EV töölepingu seadus; Loengus koostatud konspekt; Arvuti kasutusjuhend; Karjääri planeerimise oskuste kujundamine kutseõppes. Rajaleidja 2014; Karjääriõppe sidumine praktikaga. Rajaleidja 2014; I, II, III töölehtede kogumik 2013; Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Valikaine õpetajaraamat 2007;
Mooduli number 2 Mooduli nimetus Keevitaja eriala alusteadmised Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh lõimitud võtmepädevused(EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/
tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
10/260 4,23/110 3,46/90 2,31/60 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit, E.Hansen Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keevitusseadmete ehitusest, tehnoloogiatest ning tööprotsessist,
töövahenditest ja töödeldavatest materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ja järgib oma töös tööohutuse nõudeid
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab erinevate keevitusviiside olemust ja nende valikute põhimõtteid
kirjeldab korrektses eesti keeles erinevat tüüpi keevitusviise nende arengus vastavalt ülesandele
kirjeldab sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtteid vastavalt ülesandele
selgitab keevitusviisi valiku põhimõtteid
kirjeldustes ja selgituses esinevad teatavad ebatäpsused kuid õpilase põhiteadmised on olemas
kirjeldab korrektses eesti keeles erinevat tüüpi keevitusviise nende arengus vastavalt ülesandele
kirjeldab sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtteid vastavalt ülesandele
selgitab keevitusviisi valiku põhimõtteid
kirjeldused ja selgitused on korrektsed ja õpilane lisab omapoolseid täiendusi lisaks ülesandele
kirjeldab korrektses eesti keeles erinevat tüüpi keevitusviise nende arengus vastavalt ülesandele
kirjeldab sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtteid vastavalt ülesandele
selgitab keevitusviisi valiku põhimõtteid
kirjeldused ja selgitused on täpsed ning põhjalikud ja õpilane demonstreerib omapoolseid täiendusi lisaks ülesandele
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
5 a/h – keevitustöö olulisus materiaalses tootmises ja konstruktsioonide valmistamisel; 10 a/h – keevitusseadmete kasutamisvaldkonnad ja keevitusviisid; 5 a/h – keevitusviiside valiku põhimõtted;
2) Mõistab erinevate keevitusseadmete ehitust, nende tehnoloogilisi võimalusi, töö‐ ja seadistuspõhimõtteid
kirjeldab vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitust nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutades võõrkeelset terminoloogiat
kirjeldab vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavate töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtteid korrektses eesti keeles
kirjeldab keevitusseadmete automatiseerimise ja mehhaniseerimise põhimõtteid
kirjeldustes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised
kirjeldab vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitust nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutades võõrkeelset terminoloogiat
kirjeldab vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavate töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtteid korrektses eesti keeles
kirjeldab keevitusseadmete automatiseerimise ja mehhaniseerimise põhimõtteid
kirjeldustes teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel alustada seadmetel tööd
kirjeldab vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitust nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutades võõrkeelset terminoloogiat
kirjeldab vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavate töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtteid korrektses eesti keeles
kirjeldab keevitusseadmete automatiseerimise ja mehhaniseerimise põhimõtteid
kirjeldustes ja seadistamises on teadmised põhjalikud ning võimaldavad iseseisvalt alustada seadmetel tööd
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 30 a/h
5 a/h – keevitusseadmete üldine ehitus, tehnoloogilised võimalused, seadistamine; 10 a/h – MIG/MAG keevitusseadmete ehitus, kasutatavad töö‐ ja seadistusrežiimid; 5 a/h – keevituskõrgtehnoloogilised võimalused; 10 a/h – keevitusseadmetel esinevad rikked ja nende ennetamise võimalused;
3) Mõistab keevisõmbluste tähistusi tööjoonisel, koostab detaili või koostu tööjoonise/eskiisi
joonestab detaili või koostu tööjoonise vastavalt tehnilise joonise vormistamise nõuetele ja joonestusstandardile
kannab keevisõmbluste tähistused tööjoonisele
joonestab vastavalt ülesandele ning vormistamise nõuetele geomeetrilised kujundid
joonestamises ja tähistuste
joonestab detaili või koostu tööjoonise vastavalt tehnilise joonise vormistamise nõuetele ja joonestusstandardile
kannab keevisõmbluste tähistused tööjoonisele
joonestab vastavalt ülesandele ning vormistamise nõuetele geomeetrilised kujundid
joonestamises ja tähistuste
joonestab detaili või koostu tööjoonise vastavalt tehnilise joonise vormistamise nõuetele ja joonestusstandardile
kannab keevisõmbluste tähistused tööjoonisele
joonestab vastavalt ülesandele ning vormistamise nõuetele geomeetrilised kujundid
joonestamises ja tähistuste
kandmises esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised rahuldaval tasemel
kandmises on teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel omandada tööjooniste valmistamiseks nõutavad teadmised heal tasemel
kandmises on teadmised põhjalikud ning võimaldavad iseseisvalt koostada tööjoonised
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 70 a/h
10 a/h – joonestamisstandardid, geomeetrilised konstruktsioonid, ruumiline ettekujutus detailidest; 5 a/h – joonestamise alusteadmised ja nende kasutamine tööjooniste joonestamisel; 20 a/h – joonestustööd vastavalt joonestusstandardi nõuetele; 10 a/h – detaili tööjoonis ja töötlemistehnoloogia; 5 a/h – kontroll‐ ja mõõteriistade ehitus ja otstarve; 10 a//h – mõõtmete nimetused ja tähendused, nende paigutamine tööjoonistele; 10 a/h – detailide mõõtmisel täpsusnõuded, mõõtevead, hälbed, pinnakaredus;
4) Mõistab keevisliidete ja keevisõmbluste klassifikatsiooni, keevitusasendeid ning detaili/tooriku servade ettevalmistamist keevitamiseks
kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidet ning põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab keevitusasendeid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab detaili/tooriku servade ettevalmistamist vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldustes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid võimaldavad õpilasel tema täiendaval juhendamisel omandada nõutavad teadmised rahuldaval tasemel
kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidet ning põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab keevitusasendeid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab detaili/tooriku servade ettevalmistamist vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldustes on teadmised korrektsed ja võimaldavad täiendaval kontrollselgitusel omandada nõutavad teadmised heal tasemel
kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidet ning põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab keevitusasendeid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab detaili/tooriku servade ettevalmistamist vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldustes on teadmised põhjalikud ning väga heal tasemel
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h
10 a/h – keevitusliidete ja keevisõmbluste klassifikatsioon; 10 a/h – keevitusasendid; 20 a/h – detaili/tooriku servade ettevalmistamine keevitamiseks;
5) Mõistab keevitamisel kasutatavate põhi‐ ja abimaterjalide keemilist koostist, omadusi ning nende töödeldavust
nimetab keevitamisel kasutatavaid erinevaid põhi‐ ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt etteantud materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat
selgitab keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemilist koostist, lähtudes ülesandest
selgitab vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringuid ja töödeldavust
selgitab seadme tehnoloogia valikut, lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest
nimetamises ja selgitamistes esineb ebakorrektsust ja ebakindlust kuid täiendaval juhendamisel omandab õpilane vajalikud alusteadmised
nimetab keevitamisel kasutatavaid erinevaid põhi‐ ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt etteantud materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat
selgitab keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemilist koostist, lähtudes ülesandest
selgitab vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringuid ja töödeldavust
selgitab seadme tehnoloogia valikut, lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest
nimetamises ja selgitamistes on teadmised korrektsed ja heal tasemel esitatud ning on piisavad mõistmaks materjalide omadusi ja töödeldavust
nimetab keevitamisel kasutatavaid erinevaid põhi‐ ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt etteantud materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat
selgitab keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemilist koostist, lähtudes ülesandest
selgitab vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringuid ja töödeldavust
selgitab seadme tehnoloogia valikut, lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest
nimetamises ja selgitamistes on teadmised põhjalikud ning väga heal tasemel esitatud
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h
5 a/h – materjalide avastamine ja kasutuselevõtt inimkonna poolt; 10 a/h – keevitamisel kasutatavad põhimaterjalid ja nende keemiline koostis; 5 a/h ‐ keevitamisel kasutatavad abimaterjalid ja nende keemiline koostis; 10 a/h – keevituses kasutatavad elektroodid, keevitustraat ja keevitusvardad; 10 – a/h – keevitusgaasid ja nende omadused;
Iseseisev töö moodulis 60 a/h 1) Koostab referaadi vastavalt ülesandele keevitusseadmete rikete ja hooldamise kohta kasutades eesti/vene‐ ja inglisekeelset terminoloogiat 2) Koostab referaadina vastavalt ülesandele keevituses kasutatavate abimaterjalide koostise ja omaduste kohta 3) Joonestab etteantud eskiisi alusel töö‐ ja koostejoonise ning määrab detaili ja koostu mõõtmiseks vajalikud mõõteriistad 4) Koostab vastavalt ülesandele keevitusprotsessi automatiseerimise kirjelduse 5) Kirjutab referaadi teemal „Nõuded keevisõmblustele ISO standardite alusel“ 6) Koostab referaadi teemal „Kaasaegsed kontroll‐ ja mõõtevahendid keevisõmbluste kvaliteedi kontrollimiseks“
sh praktiline töö 40 a/h
1) Kontrollib ja hooldab keevitusseadmeid vastavalt ülesandele ning seadmete käsitsemisjuhendile 2) Täidab arvestuslikud ja arvutuslikud ülesanded abimaterjalide vajaduse kohta vastavalt teemale 3) Joonestab tööjooniseid ja mõõdab mõõteriistadega etteantud detaile 4) Kontrollib keevisõmblusi vastavalt ISO standardile
Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid, loeng, juhtumi uurimine, rollimäng Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keevitustöö tegemise tähtsus materiaalses tootmises masinate ja konstruktsioonide valmistamisel EV‐s suuremad ja tuntumad metallitöö ettevõtteid erinevat tüüpi keevitusviiside tundmine nende arengus vastavalt ülesandele sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtted vastavalt ülesandele keevitusviisi valiku põhimõtteid vastavalt ülesandele vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitus nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtted ja
tehnoloogilised võimalused, kasutades võõrkeelset terminoloogiat erinevate keevitusseadmete seadistuspõhimõtted keevitusseadmete häälestuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile keevitusseadme tööks seadistamine vastavalt ülesandele vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavad töö‐ ja seadistusrežiimide põhimõtted korrektses eesti/vene keeles keevitusseadme seadistusrežiimide valiku seostamine keevitatava materjali margiga ja keevitustehnoloogiaga põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliited ning põkk‐ ja nurkõmblused vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi
standardi EN‐3834 põhimõtetele keevitusasendid vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele detaili/tooriku servade ettevalmistamine vastavalt standardi EN‐3834 põhimõtetele keevisliidete ja keevisõmbluste valikute seostamine konstruktsiooni tugevusnõuetega ja kvaliteediga keevitusseadmetel esinevad rikked ja nende ennetamise võimalused keevitusseadmetel tehnilise hoolduse läbiviimine vastavalt ülesandele ja keevitusseadme kasutusjuhendile seadme töökorrasoleku kontrolli läbiviimine materjalide avastamise ja kasutuselevõtu ajaloolised aspektid metallide ja mittemetallide erinevused ja metallide kristallilise struktuuri variandid materjalide füüsikalised,
keemilised, mehaanilised, tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised omadused materjalide tugevuse ja kõvaduse määramise meetodid keevitamisel kasutatavad erinevad põhi‐ ja abimaterjalid, nende omadused ning koostis vastavalt etteantud
materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemiline koostis lähtudes ülesandest vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide markeeringud ja töödeldavus keevitusseadme valik lähtudes töödeldava materjali margist ja omadustest keevituseks kasutatavad erinevad abimaterjalid (elektroodid, keevitustraat, keevitusvardad) keevituseks kasutatavate abimaterjalide omadused ja koostis ning markeeringud (EN ja ISO) abimaterjalide valimine vastavalt ülesandele nende margitähiste alusel keevitaja eriala kutsestandardi nõuded ja kutseomistamine keevitusvaldkonda puudutavad standardite nõuded standardiseerimise olemus ja eesmärk interneti vahendusel EV‐s kehtivate keevitusvaldkonna standardite ja juhendmaterjalide leidmine keevitusprotsessi läbiviimiseks kasutatavatele põhi‐ ja abimaterjalidele esitatavad nõuded ja standardid standardi nõuded keevitusasendite ja keevitusõmbluste kohta keevitustööde kvaliteedialased nõuded standardites kutsekompetentside tõestamisalaste eksamite sooritamine sertifikaatide taotlemiseks keevitajate kvalifikatsioonile esitatavad rahvusvahelised nõuded Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: keevitaja eriala õppeainete ja õppemahtude tabeli koostamine õppeaastate lõikes vastavalt ülesandele erinevate keevitusseadmete töörežiimide häälestuse demonstreerimine detaili/tooriku servade ettevalmistamise keevitamiseks demonstreerimine vastavalt ülesandele keevitusseadme sisse‐ ja väljalülitamise demonstreerimine järgides tööohutuse nõudeid põhi‐ ja abimaterjalide valimine keevitustöödeks
sh hindamismeetodid Esitlus, essee, õpimapp, testid, kontrolltööd. Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Õppekorralduseeskiri; Õppetöökalender; Töövihikud Mooduli number 3 Mooduli nimetus Poolautomaatkeevitamine ja detailide järeltöötlemine (MIG/MAG) Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh lõimitud võtmepädevused(EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/
tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
20/520 2,69/70 15,00/390 2,31/60 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitakse koos mooduliga: „Keevitaja eriala alusteadmised“ Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab MIG/MAG keevitustehnoloogiat kasutades töödeldavatest materjalidest
erinevaid konstruktsioone, lähtudes tööjoonisest ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Valmistab ette töökoha ja detailid keevitustöödeks poolautomaat (MIG/MAG) keevitusseadmetel ja keevitab prooviõmbluse ning korrigeerib keevitusseadme töörežiime
valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö‐ ja isikukaitsevahendid
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile
valib vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadme
seadistab vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadmel keevitusrežiimi
valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning
valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö‐ ja isikukaitsevahendid
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile
valib vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadme
seadistab vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadmel keevitusrežiimi
valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel
valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö‐ ja isikukaitsevahendid
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile
valib vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadme
seadistab vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadmel keevitusrežiimi
valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses
demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset
läbivõetud materjali kordamist Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h
10 a/h – keevitustöökoha ettevalmistamisele esitatavad nõuded; 10 a/h – kokku keevitatavate detailide servade ettevalmistamisele esitatavaid nõudeid; 10 a/h – häälestusrežiimid MIG/MAG keevitusseadmetel; 10 a/h ‐ prooviõmbluse keevitamine;
2) Valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele (joonis, tehnoloogiline kaart WPS)
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning kirjeldab nende ennetamise meetodeid
puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning järeltöötleb vastavalt tööülesandele valmisdetailide
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS‐EN‐ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning kirjeldab nende ennetamise meetodeid
puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning järeltöötleb vastavalt tööülesandele valmisdetailide
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS‐EN‐ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning kirjeldab nende ennetamise meetodeid
puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning järeltöötleb vastavalt tööülesandele valmisdetailide
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS‐EN‐ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö
tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐
ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning läbivõetud materjali kordamist
analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel
tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐
ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses
demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 380 a/h
5 a/h – keevitusseadme häälestamine erinevatele töörežiimidele; 350 a/h – keevitustööd MIG/MAG seadmetel; 5 a/h – läbimite vaheliste õmbluste puhastamine ja järeltöötlemine; 5 a/h ‐ töö soorituse efektiivsuse analüüsimine lähtudes ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsusest tööprotsessis, töö tootlikkusest ning kvaliteedist; 10 a/h – keevitusseadme töörežiimide korrigeerimine lähtudes analüüsist; 5 a/h – defektide teke detailide kokku keevitamisel, kontrollimine vastavalt standardile EVS‐EN‐ISO 5817 ja defektide ärahoidmine;
3) Lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi‐ ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi‐ ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid)
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi‐ ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
analüüsib ja täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning läbivõetud materjali kordamist
elektrooniliselt ja/või paberkandjal teadmiste edasiandmises ja käelises
tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel
probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses
demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
10 a/h – keevitusseadme hooldamine ja töökoha korrastamine; 10 a/h – tööprotsessi lõpetamine, markeerimine, komplekteerimine ja detailide üleandmine;
4) Mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis
teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning läbivõetud materjali kordamist
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses
demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
10 a/h – töökaitse ja keskkonnaohutuse nõuded tööprotsessis;
5) Mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust tööprotsessis
kasutab ergonoomilisi töövõtteid tööprotsessis
teadmistes ja käelises tegevuses esineb ebakorrektsust ning ebakindlust ja õpilane vajab täiendavat juhendamist ning läbivõetud materjali kordamist
kasutab ergonoomilisi töövõtteid tööprotsessis
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses on õpilane korrektne ja oskab õpitut edastada. Teadmised on heal tasemel
kasutab ergonoomilisi töövõtteid tööprotsessis
teadmiste edasiandmises ja käelises tegevuses
demonstreerib õpilane väga head teadmiste taset
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
10 a/h – ergonoomikaliste teadmiste rakendamine tööprotsessis;
Iseseisev töö moodulis 60 a/h 1) Koostab referaadi teemal „Tööohutusnõuded detailide ettevalmistamisel keevitamiseks ja kokku keevitatud
detailide järeltöötlemisel“ 2) Koostab õpimapi teemal „Keevitusprotsessi läbiviimine MIG/MAG keevitusseadmetel“
sh praktiline töö 40 a/h
1) Keevitusseadmete häälestamine erinevatele töörežiimidele 2) Detailide servade ettevalmistamis‐ ja puhastustööd 3) Keevitusprotsessi ettevalmistus ja lõpetustööd ning detailide proovikeevitamine
Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: traatelektroodi võnkliikumised, keevisvalli mõiste, keevisõmbluse alustamine ja lõpetamine peale sulatamine, peale sulatuse liigid ja võtteid, põkk‐ ja nurkõmbluste keevitamine, keevitusasendid MIG/MAG keevitusseadmete keevitusrežiimide häälestamise põhimõtted keevitusmaterjalid ja nende omadused (gaas, gaasisegud, traatelektroodid) keevitatava materjali ja abimaterjalide kokku sobivuse seostamine kvaliteetse keevisõmbluse saavutamisega vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevate tehniliste lahenduste ja nende otstarbekuse
hindamine töö tootlikkuse tõstmisel jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust tööjuhendile hindamine kokku keevitatavate detailide servade ettevalmistamisele esitatavad nõuded keevisõmbluse kvaliteedi sõltuvus detaili servade ettevalmistamise kvaliteedist ettevalmistatud servadega detailide kokku sobitamine ja traageldamine läbimite vaheliste õmbluste servade puhastamise eesmärk, puhastamise võtted ja tööriistad ohutu töötamise võtted ja töökaitsevahendid servade puhastamisel ning detailide järeltöötlemisel keevitamisel materjali deformeerumise olemus, põhjused ja ärahoidmise võtted defektide tekke põhjused ja nende vältimise ning defektide parandamise võtted keevitaja eriala töökaitse ja tööohutuse nõuded töökaitse ja keskkonnaohutuse nõuded tööprotsessis ergonoomika mõiste ja ergonoomikaalaste meetmete rakendamise vajalikus tööprotsessis töö tootlikkuse ja ergonoomiliste töövõtete kasutamise vaheline seos tööprotsessis tööasendite korrigeerimine tööprotsessis enda väsimuse vähendamiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks valmistatud detaili/koostu vastavuse kontrollimine ja hindamine tööülesandele ja kvaliteedile visuaalsel
vaatlusel ning mõõtmisvahenditega keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuste analüüsimine ning nende ennetamise meetodid töö soorituse otstarbekuse analüüsimine lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsuse analüüsimine tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmiseks ettepanekute tegemine oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks lähtudes analüüsi tulemustest tööprotsessi lõpetamiseks vajalike dokumentide (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid)
analüüsimine ja täitmine elektrooniliselt ja/või paberkandjal Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: keevitusseadme sisse‐ ja väljalülitamise demonstreerimine vastavalt ülesandele MIG/MAG keevitusseadme töörežiimile seadistamise demonstreerimine vastavalt ülesandele abimaterjalide ja kulutarvikute valimine kataloogist töökoha ettevalmistamine vastavalt ülesandele, töö‐ ja isikukaitsevahendid valimine detailide ettevalmistamine vastavalt tööülesandele keevitusseadme töörežiimide korrigeerimine vastavalt ülesandele läbimite vahelise õmbluse servade puhastamine käsitsi või mehaaniliselt ning valmisdetailide järeltöötlemine
vastavalt tööülesandele defektsete detailide parandamine ja nende kontrollimine vastavuses standardile EVS‐EN‐ISO töökoha keevitustöödeks ette valmistamine MIG/MAG keevitusseadme valimine vastavalt tööülesandele tööjoonise võrdlemine keevitustööde tegemise tehnoloogiliste võimalustega prooviõmbluse keevitamine vastavalt tööülesandele detaili/koostu valmistamine vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades nurk‐ ja põkkõmblusi
järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF kas MIG või MAG meetodil tööprotsessi ettevalmistusajal kaitseriietusse riietumine ja töökaitsevahendite (mask, töökindad)
ettevalmistamine seadme töörežiimide ja tööprotsessi korrigeerimine lähtudes analüüsi tulemustest detailid/koostud markeerimine, komplekteerimine ja üleandmine vastavalt juhendile seadme hooldamine ja töökoha korrastamine vastavalt juhendile põhi‐ ja abimaterjalide jääkide utiliseerimine vastavalt juhendile
Õppematerjal 1. Loengus koostatud konspekt; 2. Ettevõtte näidisdokumentatsioon detailide valmistamisel; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Moodle keskkonna õppematerjal; Keevitaja käsiraamat;
Mooduli number 4 Mooduli nimetus Ettevõtte praktika Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh lõimitud võtmepädevused (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
15/390 13,85/360 1,15/30 Õpetajad Tootmisettevõtte praktikajuhendajad. Kooli praktikajuhendajad: T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud kõik kohustuslikud moodulid Mooduli eesmärk Praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlusettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö
planeerimiseks, rakendab omandatud teadmisi ja oskusi detailide valmistamiseks keevitusseadmetega, kasutab õigeid töövõtteid ja ‐vahendeid ning ergonoomikat, peab kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Tutvub praktikaettevõttega, sisekorraeeskirjadega, töökorraldusprotsessiga ja töökohaga ning seadmetega
kirjeldab praktikaettevõtet, selle töö‐ ja tootmisprofiili vormistab ja allkirjastab ettevõttega vastavad praktikadokumendid kirjeldab töökohta, seal kasutatavaid seadmeid ja tööprotsessi kasutab nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid, töö‐ ja abivahendeid, tõste‐ ja transpordiseadmeid ning
ergonoomilisi töövõtteid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 h
10 h – tutvumine praktikaettevõtte töö‐ ja tootmisprofiiliga, sisekorraeeskirjadega, töökohaga, seadmetega ja ettevõtte töökorraldusega
2) Täidab töö‐ ja keskkonnaohutuse nõudeid, järgib sisekorraeeskirju
järgib töö‐ ja keskkonnaohutuse nõudeid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 h
5 h – järgib kogu praktikaperioodi vältel töö‐ ja keskkonnaohutuse ning sisekorra eeskirju
3) Rakendab omandatud hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö
teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetses töösituatsioonis
tootlikkuse tõstmisel
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 h
5 h – kogu praktikaperioodi vältel koolis omandatud teadmiste rakendamine tööde tegemisel
4) Valmistab detaile vastavalt tööülesandele järgides praktikaettevõtte tööprotsessi
valmistab ette töökoha, töö‐ ja abivahendid ning töödeldava materjali valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile keevitusseadme tööks (hooldab, käivitab, seiskab) seadistab keevitusseadme detailide valmistamiseks valmistab detaile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele, WPS‐le täidab tööprotsessiga seotud lisaülesandeid (materjali transport jm) mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab keevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist analüüsib ettevalmistus‐, lõpetus‐ ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest utiliseerib põhi‐ ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 330 h
330 h – kogu praktikaperioodi vältel erialaliste tööde tegemine vastavalt ülesannetele;
5) Osaleb meeskonnatöös, järgides töökultuuri ja üldtunnustatud käitumistavasid
osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena igapäevases töös, analüüsib enda individuaalseid ning meeskonnatöö oskuseid
järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 h
5 h – kogu praktikaperioodi vältel enda tegevuse analüüs tööprotsessi järgselt tulemuslikkuse parandamiseks
6) Täidab praktikaga seotud dokumente
täidab ja analüüsib tööprotsessis vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
Mooduli number 5 Mooduli nimetus Lukksepa‐, lihvimis‐ ja viimistlustööd (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö
(EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
2/52 0,38/10 1,54/40 0,08/2 Õpetajad V.Jürna, L.Fesko Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused lukksepa‐, lihvimis‐ ja
viimistlustöödest
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab lukksepa töökohale esitatavaid nõudeid, lukksepatööriistu ja kasutatavaid materjale
selgitab lukksepa töökohale ja varustatusele ning tööohutuse tagamisele esitatavaid nõudeid loetleb lukksepatöödeks kasutatavaid tööriistu ja vahendeid, mõõteriistu ning nendele esitatavaid nõudeid kirjeldab lukksepatööriistade kasutamise võtteid ja tööohutusalaseid eeskirju nimetab lukksepatöödeks kasutatavaid metalseid ja mittemetalseid materjale ning nende töödeldavust demonstreerib praktiliselt lukksepatööriistade kasutamist vastavalt etteantud ülesandele järgides tööohutuse
nõudeid
nõuetekohaselt koostab ja esitab nõuetekohaselt dokumentatsiooni õigeaegselt ning annab hinnangu läbitud praktikale Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 h
5 h ‐ kogu praktikaperioodi vältel tööga seotud dokumentide täitmine vastavalt ülesannetele;
Iseseisev töö moodulis 30 h Koostab kirjalikult praktikaaruande. Täiendab enda teoreetilisi teadmisi vastavalt töö iseloomule ettevõttes sh praktika Pidev kutsetöö ettevõttes praktikaperioodil Õppemeetodid Praktilised, sõnalised‐, näitlikud‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse eristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: praktikaaruande kaitsmine ja eksami teoreetiline osa Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktiline eksam
Õppematerjal Loengutes koostatud konspektid; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Koostatud õpimapid;
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h – lukksepatööde ettevalmistamise ja läbiviimise teoreetilised eelteadmised; 3 a/h – praktilised lukksepatöö võtted;
2) Demonstreerib tasapinnalist märkimist, metalli õgvendamist, painutamist, lõikamist, viilimist ja avade puurimist
nimetab tasapinnalisel märkimisel kasutatavaid märkimisriistu ja vahendeid kirjeldab tasapinnalisel märkimisel läbiviidavate tegevuste järjekorda ja töövõtteid demonstreerib geomeetriliste kujutiste joonestamist, ringjoonte ja joonte jaotamist ning sujuvühendamist viib praktiliselt läbi tasapinnalist märkimist vastavalt etteantud tööjoonisele kirjeldab metalli õgvendamist, õgvendamisel kasutatavaid tööriistu ja õgvendamisvõtteid kirjeldab metalli painutamist, painutamisel kasutatavaid tööriistu ja painutamisvõtteid viib praktiliselt läbi metalli õgvendamist ja painutamist vastavalt etteantud tööülesandele järgides tööohutuse
nõudeid kirjeldab metalli lõikamist ja viilimist ning lõikamisel ja viilimisel kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid nimetab käsi‐ ja mehaanilistele saelehtedele esitatavaid nõudeid, nende kulumise ja purunemise põhjuseid kirjeldab ja võrdleb viilide liike ja valikuid, nende raideid ning kasutamist erinevatel viilimistöödel viib praktiliselt läbi metallide lõikamist ja viilimist vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse
nõudeid kirjeldab metalli avade puurimist ja selleks tegevusteks kasutatavaid tööriistu ja töövõtteid kirjeldab puuride ehitust, lõikegeomeetriat, puuri valikut, hooldust ning teritamist viib praktiliselt läbi metalli avade puurimist vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse
nõudeid Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 40 a/h
10 a/h – lukksepatööde läbiviimise teoreetilised teadmised; 30 a/h – praktilised lukksepatööd;
3) Demonstreerib materjalide viimistlustööde läbiviimist käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega
kirjeldab materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilisi tööriistu kirjeldab viimistlustööde tegemiseks vajaminevaid abimaterjale ja kasutatavaid töövõtteid demonstreerib vastavalt ülesandele detaili viimistlemist käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega kirjeldab detailide pinnakatteid (värv, lakk, metall) ja nende kasutamise nõudeid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h ‐ materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilised tööriistad; 3 a/h ‐ viimistlustööde tegemiseks vajaminevad abimaterjalid ja kasutatavad töövõtted;
Iseseisev töö moodulis 2 a/h Kirjutab vastavalt tööjoonisele referaadi detaili valmistamiseks lukksepa‐, lihvimis‐ ja viimistlustöödega sh praktiline töö 1 a/h Erinevad praktilised lukksepatööd Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: lukksepa töökohale ja varustatusele ning tööohutuse tagamisele esitatavad nõuded lukksepatöödeks kasutatavad tööriistad ja vahendid, mõõteriistad ning nendele esitatavad nõuded lukksepatööriistade kasutamise võtted ja tööohutusalased eeskirjad lukksepatöödeks kasutatavad metalsed ja mittemetalsed materjalid ning nende töödeldavus tasapinnalisel märkimisel kasutatavad märkimisriistad ja vahendid tasapinnalisel märkimisel läbiviidavate tegevuste järjekord ja töövõtted metalli õgvendamine, õgvendamisel kasutatavad tööriistad ja õgvendamisvõtted metalli painutamine, painutamisel kasutatavad tööriistad ja painutamisvõtted metalli lõikamine ja viilimine ning lõikamisel ja viilimisel kasutatavad tööriistad ja töövõtted käsi‐ ja mehaanilistele saelehtedele esitatavad nõuded, nende kulumise ja purunemise põhjused viilide liigid ja valikud, nende raided ning kasutamine erinevatel viilimistöödel metalli avade puurimine ja selleks tegevuseks kasutatavad tööriistad ja töövõtted puuride ehitus, lõikegeomeetria, puuride valik, hooldus ning teritamine materjalide viimistlustööde läbiviimise käsi‐ ja mehaanilised tööriistad viimistlustööde tegemiseks vajaminevad abimaterjalid ja kasutatavad töövõtted detailide pinnakatted (värv, lakk, metall) ja nende kasutamine Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: lukksepatööriistade praktiline kasutamine vastavalt etteantud ülesandele järgides tööohutuse nõudeid geomeetriliste kujutiste joonestamine, ringjoonte ja joonte jaotamine ning sujuvühendamine tasapinnaline märkimine vastavalt etteantud tööjoonisele metalli õgvendamine ja painutamine vastavalt etteantud tööülesandele järgides tööohutuse nõudeid metallide lõikamine ja viilimine vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse nõudeid metalli avade puurimine vastavalt etteantud ülesandele ja tööjoonisele järgides tööohutuse nõudeid detaili viimistlemine käsi‐ ja mehaaniliste tööriistadega vastavalt ülesandele
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 6
Mooduli nimetus Elektrotehnika (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö
(EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
2/52 0,77/20 0,77/20 0,46/12 Õpetajad L.Varik, O.Deikin Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused elektrotehnikast
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid) Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab elektri ja elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi
eristab elektriliste suuruste tähistusi, nimetab nende mõõtühikuid ja teisendab neid SI‐süsteemi vastavalt tööülesandele
defineerib füüsikaalastele teadmistele tuginedes järgmiseid elektrotehnika põhimõisteid: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikuid, Ohmi seadust
kirjeldab elektrienergia kasutamise praktilisi võimalusi rahvamajanduses
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
3 a/h ‐ elektriliste suuruste tähistused ja nende mõõtühikud; 5 a/h ‐ vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikud, Ohmi seadus; 2 a/h ‐ elektrienergia kasutamise praktilised võimalused rahvamajanduses
2) Mõõdab etteantud tööülesandest lähtudes elektrilisi suurusi kasutades nõuetekohaselt sobivaid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
mõõdab praktilise tööna voolu tugevust, pinget ja takistust vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid arvutab elektrivoolu võimsuse ja määrab juhtmete ristlõike elektrienergia ülekandmiseks kirjeldab elektrimõõtmise mõõteriistu, nende ehitust ja tööpõhimõtteid ning mõõtmismeetodeid loetleb töö‐ ja ohutustehnika nõudeid elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
5 a/h – voolu tugevuse ja pinge ning takistuse mõõtmine praktilise tööna vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid; 5 a/h –elektrivoolu võimsuse arvutamine ja juhtmete ristlõike määramine elektrienergia ülekandmiseks; 5 a/h – elektrimõõtmise mõõteriistad, nende ehitus ja tööpõhimõtted ning mõõtmismeetodid; 5 a/h ‐ töö‐ ja ohutustehnika nõuded elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates;
3) Mõistab elektrimootorite, kirjeldab elektrimootoreid, nende tööpõhimõtteid ja rakendusvaldkondi
kaitsmete, lülitite, elektripaigaldiste ehitust, montaaži ja demontaaži põhimõtteid
selgitab kaitsmete, lülitite, trafode ehitust ja töötamise põhimõtteid ning alalis‐ ja vahelduvvoolu erinevust demonstreerib lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtteid vastavalt ülesandele nimetab elektritöödel kasutatavaid peamisi tööriistu ja abivahendeid, kaitsevahendeid ning kaitseriietust
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
2 a/h ‐ elektrimootorid, nende tööpõhimõtted ja rakendusvaldkonnad; 3 a/h ‐ kaitsmete, lülitite, trafode ehitus ja töötamise põhimõtted ning alalis‐ ja vahelduvvoolu erinevus; 3 a/h ‐ lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtteid vastavalt ülesandele; 2 a/h ‐ elektritöödel kasutatavad peamised tööriistad ja abivahendid, kaitsevahendid ning kaitseriietus;
Iseseisev töö moodulis 12 a/h Koostab referaadid teemadel "Elektrilised mõõtühikud" ja "Ohutusalased nõuded elektritöödel" sh praktiline töö 8 a/h Elektrinäitude mõõtmine ja elektriskeemi monteerimine Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: elektriliste suuruste tähistused, nende mõõtühikud ja nende teisendamine SI‐süsteemi vastavalt etteantud
ülesandele füüsikaalastele teadmistele tuginedes järgmiste elektrotehnika põhimõistete defineerimine: vooluring,
elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool , elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, mõõtühikuid, Ohmi seadus
elektrienergia kasutamise praktilised võimalused rahvamajanduses elektrimõõtmise mõõteriistad, nende ehitus ja tööpõhimõtted ning mõõtmismeetodid töö‐ ja ohutustehnika nõuded elektrimõõtmiste läbiviimisel erinevates elektriahelates elektrimootorid, nende tööpõhimõtted ja rakendusvaldkonnad kaitsmete, lülitite, trafode ehitus ja töötamise põhimõtted elektritöödel kasutatavad peamised tööriistad ja abivahendid, kaitsevahendid ning kaitseriietus Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: voolu tugevuse, pinge ja takistuse mõõtmine vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid elektrivoolu võimsuse arvutamine ja juhtmete ristlõike määramine elektrienergia ülekandmiseks lihtsamate elektrisüsteemide montaaži‐ ja demontaaži võtted vastavalt ülesandele
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; „Mehaanikainseneri käsiraamat 2013“; Mooduli number 7 Mooduli nimetus Gaaslõikamine ja gaaskeevitus (Valikmoodul)
Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö
(EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
2/52 0,77/20 0,77/20 0,46/12 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused gaaslõikamisest ja
gaaskeevitusest Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Mõistab gaaslõikamise/ gaaskeevituse olemust, kasutusvaldkondi ja tingimusi ning gaaside käsitlemisele esitatavaid nõudeid
mõistab gaasilõikamise/gaaskeevituse olemust, kasutusvaldkondi ning lõike‐ ja keevitustingimusi kirjeldab gaaslõikamisel kasutatavaid gaase ja nende käsitlemisele esitatavaid nõudeid demonstreerib gaasiseadmete (balloonid, reduktorid, põletid) ettevalmistamist gaaslõikamiseks ja gaaskeevituseks kirjeldab gaasipõleti erinevaid leeke ja nende süütamist ning reguleerimist
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h – gaaslõikamise ja gaaskeevituse olemus, kasutusvaldkonnad; 3 a/h – keevitusgaasid ja nendele kehtestatud ohutusnõuded;
2) Mõistab gaaslõikamise seadmete ehitust ja gaaslõikamise tehnoloogiaid
kirjeldab gaaslõikamise ja gaaskeevituse seadmeid, nende korrasoleku nõudeid ning kasutamistingimusi kirjeldab gaaslõikamise ja gaaskeevituse tehnoloogiaid ning eripärasid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h – gaaslõikamise seadmed; 3 a/h – gaaslõikamise tehnoloogiad;
3) Valmistab ette töökoha, materjali ja gaasipõleti lõikamiseks/ keevitamiseks ning
valmistab ette gaaslõikamise/gaaskeevituse töökoha vastavalt ülesandele valmistab ette materjali gaaslõikamiseks või gaaskeevituseks vastavalt ülesandele lõikab ja keevitab materjalide erinevaid profiile
lõikab/keevitab materjalide erinevaid profiile Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
4 a/h – töökoha ja gaasiseadmete ettevalmistamine gaaslõikamiseks; 16 a/h – gaaslõikamise ja gaaskeevituse läbiviimine vastavalt ülesandele;
4) Viib läbi kvaliteedi kontrolli lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks
kirjeldab kvaliteedikontrolli eesmärki, kontrollimise meetodeid ja kontrollimise töövahendeid viib läbi kvaliteedi kontrolli lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks kirjeldab defektide tekke põhjuseid ja nende parandamise võtteid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h – kvaliteedikontrolli alused gaaslõikamisel ja gaaskeevitamisel; 3 a/h – kvaliteedikontrolli läbiviimine ja deformatsioonide väljaselgitamine;
5) Järgib lõikamisel ja keevitamisel tööohutusnõudeid
kirjeldab gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kasutatavaid töökaitsevahendeid ning nende kasutamist kirjeldab ohutu töötamise võtteid gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kirjeldab gaasiseadmete perioodilise kontrolli läbiviimise eesmärki
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
2 a/h – ohutusnõuded gaasiseadmetega töötamisel; 3 a/h – gaasiseadmete kontroll ja hooldus;
Iseseisev töö moodulis 12 a/h Koostab referaadid teemal „Kasutatavate gaaside ja materjalide kokkuhoiu võimalused gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel“
sh praktiline töö 6 a/h Praktiliste gaaslõikamise ja gaaskeevituse tööde läbiviimine
Õppemeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: gaasilõikamise/gaaskeevituse olemus, kasutusvaldkonnad ning lõike‐ ja keevitustingimused gaaslõikamisel kasutatavad gaasid ja nende käsitlemisele esitatavad nõuded gaasiseadmete (balloonid, reduktorid, põletid) ettevalmistamine gaaslõikamiseks ja gaaskeevituseks gaasipõleti erinevad leegid ja nende süütamine ning reguleerimine gaaslõikamise ja gaaskeevituse seadmed, nende korrasoleku nõudeid ning kasutamistingimused gaaslõikamise ja gaaskeevituse tehnoloogiad ning eripärad kvaliteedikontrolli eesmärk, kontrollimise meetodid ja kontrollimise töövahendid defektide tekke põhjused ja nende parandamise võtted gaaslõikamisel ja gaaskeevitusel kasutatavad töökaitsevahendid ning nende kasutamine ohutu töötamise võtted gaaskeevitusel ja gaaslõikamisel gaasiseadmete perioodilise kontrolli läbiviimise eesmärgid Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: gaaslõikamise/gaaskeevituse töökoha ettevalmistamine vastavalt ülesandele materjali ettevalmistamine gaaslõikamiseks või gaaskeevituseks vastavalt ülesandele materjalide erinevate profiilide lõikamine ja keevitamine kvaliteedi kontrolli läbiviimine lõike‐ ja keevitusdefektide ning materjali deformatsioonide väljaselgitamiseks
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 8 Mooduli nimetus Töökorraldus (efektiivsus, ergonoomika)
Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
1/26 0,77/20 0,23/6
Õpetajad T.Karaganova, R.Perit
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised töökorraldusest ettevõttes, tööefektiivsusest ja töö ergonoomikast lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab metallitöötlemise ettevõtte üldist töökorraldust ja tööülesannete korrektse täitmise vajalikkust, töö tootlikkuse mõistet ja selle tõstmise võimalusi töökohal
selgitab metallitöötlemise ettevõtte üldist töökorraldust, tööülesannete edasiandmist, täitmist ja kontrollimist kirjeldab töö organiseerimise aluseid, töökultuuri mõistet ja töö‐ ja puhkerežiimide vaheldumise olulisust iseloomustab tüki‐, aja‐ ja premiaalpalgasüsteemide erinevust ja rakendamist ettevõttes kirjeldab töö normeerimise aluseid, päevapildistuse olemust ja töötamist vahetustega arvestab etteantud ülesande alusel tükipalga vastavalt tehtud tööle ja ettevõtte palgakorraldusele kirjeldab töö tootlikkuse olemust, selle tõstmise võimalusi ettevõttes ja töökohal nimetab töötulemuste mõõtmise ja hindamise põhimõtteid ning mõõtühikuid selgitab efektiivsuse mõistet ja selle mõju toote omahinna kujunemisele lahendab etteantud ülesande töö efektiivsuse hindamiseks ja teeb ettepanekuid tööviljakuse tõstmiseks
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
1 a/h – metallitöötlemise ettevõtte üldine töökorraldus; 2 a/h – töö organiseerimise alused; 2 a/h – palgamaksmise süsteemid; 2 a/h – töökulu mõõtmine ja arvestamine; 3 a/h – töö efektiivsuse arvestamine ja hindamine
2) Mõistab ergonoomika olemust ja rakendusvaldkondi rahvamajanduses ning metallitöötlemise ettevõtetes keevitustöö valdkonnas
kirjeldab ergonoomika mõiste olemust ja tekkeajalugu loetleb ergonoomika kasutusvaldkondi ja arengutrende töö efektiivsuse tagamisel ning tööjõu kokkuhoiul kirjeldab vastavalt etteantud ülesandele energiaressursside kokkuhoidu koostöösüsteemides: inimene‐masin, masin‐masin, inimene‐inimene nimetab metallilõikepinkidel töötaja töökohale ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise võimalusi
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
4 a/h – ergonoomika mõiste olemus ja tekkelugu; 3 a/h – ergonoomikaalane tegevus töö tootlikkuse tõstmisel; 3 a/h – tööaja kokkuhoid süsteemis inimene‐masin
Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab referaadi teemal "Tööviljakus ja selle tõstmise võimalused keevitusseadmetega töötamisel" sh praktiline töö Puudub Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid
Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: metallitöötlemise ettevõtte üldine töökorraldus, tööülesannete edasiandmine, täitmine ja kontrollimine töö organiseerimise alused, töökultuuri mõiste ja töö‐ ja puhkerežiimide vaheldumise olulisus tüki‐, aja‐ ja premiaalpalgasüsteemide erinevus ja rakendamine ettevõttes töö normeerimise alused, päevapildistuse olemus ja töötamine vahetustega tükipalga arvestamine etteantud ülesande alusel vastavalt tehtud tööle ja ettevõtte palgakorraldusele töö tootlikkuse olemus, selle tõstmise võimalused ettevõttes ja töökohal töötulemuste mõõtmise ja hindamise põhimõtted ning mõõtühikud efektiivsuse mõiste ja selle mõju toote omahinna kujunemisele ergonoomika mõiste olemus ja tekkeajalugu ergonoomika kasutusvaldkonnad ja arengutrendid töö efektiivsuse tagamisel ning tööjõu kokkuhoiul vastavalt etteantud ülesandele energiaressursside kokkuhoid koostöösüsteemides: inimene‐masin, masin‐masin,
inimene‐inimene metallilõikepinkidel töötaja töökohal ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise võimalused Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; „Organisatsioon ja juhtimine. 2008. R.Üksvärav“ Mooduli number 9 Mooduli nimetus Keskkonnakaitse ja tootmisjääkide utiliseerimine Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
1/26 0,77/20 0,23/6 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised keskkonnakaitsest ja tootmisjäätmete utiliseerimisest
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea
1) Mõistab keskkonnakaitse olulisust planeedi saastatuse ja saastetekke vähendamiseks
esitleb fakte keskkonnakaitse ajaloost, regulatsioonidokumentide vastuvõtmisest globaalsel ja Eesti Vabariigi tasandil
kirjeldab keskkonnakaitse olulisemaid valdkondi ja keskkonna saastatuse vähendamise võimalusi kirjeldab Eesti Vabariigi prügilaid, prügi käitlemise peamisi ettevõtmisi ja arenguid prügi taaskasutusse suunamiseks nimetab EV olulisemaid looduskaitsealasid ja nende looduskaitsealade moodustamise peamisi eesmärke
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
1 a/h – keskkonnakaitsealane seadusandlus, keskkonna saastatus ja saaste olemus; 2 a/h – keskkonna seisundi globaalsed ja lokaalsed probleemid; 2 a/h – EV prügilad ja prügi taaskasutus;
2) Teab loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid saasteaineid
nimetab loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid aineid ja keemilisi ühendeid teeb omapoolseid ettepanekuid keskkonnahoiuks ja elukeskkonna saastamise vähendamiseks kirjeldab olme‐ ja tootmisjäätmete tekkimise vähendamise võimalusi kodustes majapidamistes ja ettevõtetes
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
6 a/h – loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavaid ained ja keemilised ühendid; 2 a/h – keskkonnakaitse alased meetmed ja nende mõju; 2 a/h – jäätmed ettevõttes ja koduses majapidamises;
3) Mõistab metallitöötlemisel tekkivate jäätmete utiliseerimise vajalikkust
kirjeldab metallitööstuses tekkivate jäätmete liike, kogumist, sorteerimist ja utiliseerimist nimetab metallitööstuses tekkivate jäätmete kogumisel, sorteerimisel ja utiliseerimisel nõutavaid tööohutuse ja
keskkonnakaitse nõudeid
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 5 a/h
3 a/h – metallitööstuse jäätmed ja nende utiliseerimine; 2 a/h – tööohutus jäätmetega töötamisel;
Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab referaadi teemal „ Keskkonnakaitse kui elu järjepidevuse tagatis“ sh praktiline töö Puudub Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Õpiväljundite omandamist hinnatakse mitteeristavalt Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keskkonnakaitse ajaloo faktid, regulatsioonidokumentide vastuvõtmine globaalsel ja Eesti Vabariigi tasandil keskkonnakaitse olulisemad valdkonnad ja keskkonna saastatuse vähendamise võimalused Eesti Vabariigi prügilad, prügi käitlemise peamised ettevõtmised ja arengud prügi taaskasutusse suunamiseks EV olulisemad looduskaitsealad ja nende looduskaitsealade moodustamise peamised eesmärgid
loodus‐ ja elukeskkonnale kõige enam kahju tekitavad ained ja keemilised ühendid omapoolsed ettepanekud keskkonnahoiuks ja elukeskkonna saastamise vähendamiseks olme‐ ja tootmisjäätmete tekkimise vähendamise võimalused kodustes majapidamistes ja ettevõtetes metallitööstuses tekkivate jäätmete liigid, kogumine, sorteerimine ja utiliseerimine metallitööstuses tekkivate jäätmete kogumisel, sorteerimisel ja utiliseerimisel nõutavad tööohutuse ja
keskkonnakaitse nõuded Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt; Mooduli number 10 Mooduli nimetus Keevituskonstruktsioonide koostamine (Valikmoodul) Mooduli maht (EKAP/ tundides)
sh auditoorne töö (EKAP/ tundides)
sh praktiline töö (EKAP/ tundides)
sh praktika (EKAP/ tundides)
sh iseseisev töö (EKAP/ tundides)
2/52 0,77/20 0,77/20 0,23 /6 Õpetajad T.Karaganova, R.Perit Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud moodulid: „Lukksepa‐ ,lihvimis‐ ja viimistlustööd“, „Keevitustehnoloogiaalane materjaliõpetus“,
„Keevitusseadmed ja keevitustehnoloogiad“,“ Tehniline joonestamine ja mõõtmine“ Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised keeviskonstruktsioonide koostamisest
Õpiväljund(id) Hindamiskriteeriumid (lävendid)
Rahuldav/arvestatud Hea Väga hea 1) Mõistab keevituse teel konstruktsioonide koostamise põhimõtteid ja konstruktsioonidele esitatavaid nõudeid
kirjeldab keevituskonstruktsiooni mõistet, erinevaid keeviskonstruktsioone ja nende kasutusvaldkondi kirjeldab keevituskonstruktsioonide koostamise põhimõtteid kirjeldab keevituskonstruktsioonidele esitatavaid nõudmisi kirjeldab konstruktsioonide tugevusnõudeid ja neis kasutatavaid materjale
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
10 a/h – keevituse teel konstruktsioonide koostamise põhimõtted ja konstruktsioonidele esitatavad nõuded
2) Teab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliiteid ning põkk‐ ja nurkõmbluseid vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele
kirjeldab põkk‐, nurk‐, ots‐, katte ja vastakliidete mõisteid ja kasutust keeviskonstruktsioonide valmistamisel kirjeldab põkk‐ ja nurkõmblust vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele kirjeldab vastaval töö‐ ja koostejoonisele keeviskonstruktsiooni kolmikvaateid ning ruumilist ülesehitust
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 20 a/h
10 a/h ‐ põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliited ning põkk‐ ja nurkõmblused ja neile esitatavad nõuded; 10 a/h ‐ Keevituskonstruktsioonide koostetööd vastavalt kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834 põhimõtetele
3) Seostab detailide koostejoonise detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega ja analüüsib tööjoonist vastavalt ülesandele
seostab detailide koostejoonise detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega analüüsib tööjoonist tööjärjekorra kindlaksmääramiseks keevitusprotsessis ja ajakadude vähendamiseks
keevitustöödel
Teemad, alateemad (arvestuslik maht tundides) 10 a/h
10 a/h ‐ tööjoonise ja keevitusprotsessi läbiviimise tehniliste võimaluste omavaheline analüüs töö tootlikkuse tõstmiseks
Iseseisev töö moodulis 6 a/h Koostab paberkandjal või elektrooniliselt etteantud koostejoonise alusel konstruktsiooni keevitustööde järjekorra
sh praktiline töö Õppemeetodid Sõnalised‐, näitlikud‐, audiovisuaalsed‐, jäljendus‐, seletus‐, juhendusmeetodid
Mooduli hinde kujunemine (hindekriteeriumid, kokkuvõtva hinde kujunemine) sh hindamismeetodid
Mooduli lõpphinde saamiseks kontrollitakse lävendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel: keeviskonstruktsiooni mõiste, erinevad keeviskonstruktsioonid ja nende kasutusvaldkonnad keeviskonstruktsioonide koostamise põhimõtted keeviskonstruktsioonidele esitatavad nõudmised konstruktsioonide tugevusnõuded ja neis kasutatavad materjalid põkk‐, nurk‐, ots‐, katte‐ ja vastakliidete mõisted ja kasutamine keeviskonstruktsioonide valmistamisel põkk‐ ja nurkõmblustele esitatavad nõuded vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN‐3834
põhimõtetele töö‐ ja koostejoonisele vastavad keeviskonstruktsiooni kolmikvaated ning ruumiline ülesehitus detailide koostejoonise seostamine detailide keevitamise tehnoloogiliste võimalustega tööjoonise analüüs tööjärjekorra kindlaksmääramiseks keevitusprotsessis ja ajakadude vähendamiseks
keevitustöödel Sooritatakse lävendi tasemel järgmised praktilised tööd: praktilisi töid ei sooritata
Õppematerjal Loengus koostatud konspekt