Muda Rühm

Koostanud: Margo Sall, Sander Rajamäe,

Mikk Kello ja Üllar pedo

Rakvere 2014

Rakvere Veepuhastusjaam

Vesi saadakse viiest puuraugust.

Puuraugu sügavus on 250 meetrit.

Põhjavesi sisaldab raua-, kaltsiumi- ning muid ioone.

Vett on vaja puhastamisel õhustada.

Selle tulemusena setib raud plastik-ketastele.

Ainete kõrvaldamiseks kasutatakse kvartsliiva.

Puhta vee reservuaarid mahutavad 1000 kuupmeetrit vett.

Bakteriaalse reostuse korral lisatakse naatriumhüpokloriidi.

Põhjavee pH tase on 7.

Ööbiku tänav on hea asukoht veepuhastusjaama jaoks, sest see paikneb kõrgel.

Reovee Puhastusjaam

Puhastatakse erinevate tööstusettevõtete heitvett.

Füüsikaline puhastamine toimub võrede abil.

Toimub ainult bioloogiline ja mehaaniline puhastamine. Keemiline puhastamine puudub.

Orgaaniliste ainete lagundajaks on bakterid.

Reovett õhustatakse, sest sellega kiirendatakse bioloogilist protsessi.

Muda ja selle baktereid kasutatakse puhastamiseks.

Puhastatud vesi suunatakse Soolika ojja ning seejärel Selja jõkke.

Heitvee reostuskoormuse määrab lämmastiku ja fosfori sisaldus.

Toiteelementide hulga suurenemisel võib veekogu kinni kasvada ehk entropeeruda.

Neeruti

Muda

• Muda on veega segunenud savikas kleepuv

aleuriitne segu

• Muda tekib setete veega küllastumisel

• Muda sisaldab ka orgaanilist ainet, mis annab

iseloomuliku lõhna ja värvi nt metaanibakterid

• Meie mudas elutegevust ei leidnud, arvatavasti oli

selle põhjuseks temperatuuri järsk langus tol päeval

Metaan

• On lihtsaim süsivesinik

• Keemiliselt tähistatakse CH4

• Tekib orgaaniliste ainete lagunemisel,

mikroorganismide poolt

• Väljasõidu päevale eelnevalt oli olnud soe ja see

päev oli külm, seega oli metaani eraldumine väike

Vesi

• Vesi Neerutis oli kergelt happeline

• Veest võis leida vähesel määral hõljumina

kolloide

• Vesi oli üldisel vaatlusel puhas

Aru karjäär ja Kunda tsemenditehas

Karjäärist

● Asub Sõmeru vallas, Lääne-Viru maakonnas● Kaevandatakse tsemendilubjakivi ja ehituslubjakivi● Kärjääri pindala on kuskil 317 hektarit

Aru karjääri kasutatakse...

● Lubjakivi kaevandamiseks● Karjääri järvesid kalastamiseks

Kaevandamisest

● Kaevetööd kolmes astmes: 1) Kattekiht 2) Tsemendilubjakivi 3) Ehituslubjakivi

● Kivimi kobestamiseks tehakse puur- ning lõhketöid● Kaevandamiseks on vajalik pidev veekõrvaldus

Kunda tsemenditehas• Tsementi hakati Kundas tootma 144 a. tagasi

• Praegune, neljas tehas, valmis lõplikult 1974. aastal

• Tsemendi valmistamine toimub Kundas märjal meetodil

• Põhitooraineks on lubjakivi, mida kaevandatakse Aru karjäärist

• Tsemenditehase varustusse kuuluvad 3 pöördahju, lõugpurusti, haamerpurusti, 4 tooraineveskit ja lobribasseinid

Tootmisprotsess• Aru karjäärist saadud lubjakivi blokid purustatakse

lõugpurustis kuni 16 cm suursusteks tükkideks

• Haamerpurustist väljudes on tükid kuni 3 cm suurused, mis viiakse edasi lattu

• Tooraineveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse lubjakivilobri (30% vett, 70% kuivainet)

• Lobri pumbatakse vertikaalbasseinidesse ning seal olev materjal segatakse suure labaga (sama põhimõte kasutusel ka reoveepuhastusjaamas)

• Valmis lobri pumbatakse basseinidest edasi pöördahjudesse

• Pöördahjudes toimub 1400 kraadisel temperatuuril klinkri põletamine

• Seejärel klinker jahutatakse, protsessi käigus tekkinud suitsugaasid väljuvad korstnate kaudu

• Lõpp-produkt, tsement, saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel

• Valmistsement suunatakse suruõhupumpade abil tsemendisilodesse

• Tarbijateni toimetatakse tsement peamiselt lahtisel kujul. Ainult 3-4% valmistatud tsemendist pakendatakse väiketarbijate jaoks

Mõju keskkonnale

• Algselt ei olnud korstnates filtreid ning õhku paiskus palju tsemenditolmu

• Vihmaga sadas see autode, ehitiste taimede peale, kõike kattis hallikas tsemendikiht

• Tootmisega paiskub õhku palju CO2

• Loodusvarad vähenevad iga päev, kui tehas töötab

• Kaevandamine rikub looduslikku pinnamoodi, põhjavesi kaevandamise piirkonnas kergesti saastuv

• Tehase ümbruses olevad mullad on tugevalt leelistunud

http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/kasulikku_teavet/Tootmisprotsess.htm

Kasutatud allikad

• http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/kasulikku_teavet/Tootmisprotsess.htm

• Sandri telefon

• Muda Rühma lisamaterjalide mapp